Systema nervosum - NÄRVISÜSTEEM Medulla spinalis Segmenta medullae spinalis - Cauda equina - HOBUSESABA Intumesentia cervicalis et lumbosacralis -KAELAPAISUMUS JA ....PAISUMUS Conus medullaris -AJU KOONUS Sulcus ventrolateralis - Nervus spinalis- Radix dorsalis -SELGMISED JUURED Filum terminale LÕPPNIIT ajukestad on selle ümber. Canalis centralis TSENTRAAL KANAL Fissura mediana ventralis - Sulcus medianus dorsalis - Sulcus dorsolateralis - Radix ventralis KÕHTMISED JUURED Ganglion spinale SPINAALGANGLON Substantia grisea HALLOLLUS närvirakkude tuumad liblika kujuline Cornu dorsalis - SELGMINE SARV Cornu lateralis -KÜLGMINE SARV Columna lateralis -KÜLGMINE SAMMAS Cornu ventralis KÕHTMINE SARV Columna anterior EESMINE SAMMAS Columna posterior - TAGUMINE SAMMAS Substantia alba VALGEOLLUS seal kulgevad närvirakkude jätked ...
TEISED JUHTIVAD Tundlate(pea piirkonnas) ja Tundlaid asendavad MEELED jäsemetega kombib, tundlad lõugkobijad, lõugtundlad ka haistmiseks, on saagi haaramiseks ja maitsmiseks kinnihoidmiseks, Kompekarvakesed kogu kehal NÄRVISÜSTEEM Kõhtmine, üsna pikk Koondunud peamiselt Peaajust algav kõhtmine närvikett, väike aju pearindmikusse närvikett, mille närvid jõuavad kogu kehasse HINGAMINE Keha külgedel pearindmiku Tagakehal alalpoolel Lõpused ja trahheed kilbi all lõpused. Raamatkopsudega, trahheedega tagakehal.
kokkukasvanud lülist ·tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või mingitpidi lapik moodustis PÄEVALIBLIKAD HÄMARIKULIBLIKAD Tiibade algkülg tumedam Hallikad tiivad lamavad Laiad tiivad puhkeasendis keha peal Otsast paksenevad Röövikud elavad rohkem varjus nuiakujulised tundlad Eestis üle 2000 liigi Eestis üle 100 liigi Hästi arenenud närvisüsteem, mille põhiosa moodustab peaaju Kõhtmine närvikett Torujas seedeelundkond läbib kogu keha Puudub eritusava Avatud vereringe Hingamiselunditeks on trahheed Lahksugulised Arenevad täismoondega Emane liblikas muneb munad kooruvad röövikud nukkumine kujuneb täiskasvanud liblikas Üks esimestest liblikatest varakevadel Talvituvad valmikutena Isased sidrunkollased Emased rohekaskollased Röövik toitub paakspuul ja türnpuul
Horisontaal- ehk transversaaltasapind läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ehk kraniaalseks ning alumiseks ehk kaudaalseks osaks. Vastavalt tasapindadele eristatakse kolme omavahel ristuvat telge sagitaaltelg (eest taha), frontaaltelg (vasakult paremale) ja vertikaaltelg (ülalt alla) Anatoomia terminid Kraniaalne Peapoolne Kaudaalne Sabapoolne Dorsaalne Selgmine Ventraalne Kõhtmine Mediaalne Keskmine Lateraalne Külgmine Proksimaalne Lähimine, keha lähedal asetsev Distaalne Kaugmine, kehast kaugemal asetsev Radiaalne Kodarluumine, pöidlapoolne Ulnaarne Küünarluumine, väikesõrmepoolne Palmaarne Pihkmine Tibiaalne Sääreluumine Fibulaarne pindluumine
vastumeelsust. Tegelikult on need loomad väga kenad ning väärivad omapärase eluviisi ja kasulikkuse tõttu kaitset. 1.1. Välimus Eestis elavate apteegikaanide selgmine külg on rohekaspruun, umbra tooni. Seljal kulgeb piki keha mõlemal pool kolm ookerpunast pikitriipu, kusjuures keskmistel triipudel on mustjate südamikega silmlaigud. Kõige äärmise punase pikitriibu kõhtmisel küljel kulgeb kuldookerjas triip. Kaani kõhtmine külg on määrdunudkollane, seda ilmestab ebaühtlase tihedusega mustjas marmorjas muster. Apteegikaani keha mõlemas otsas on tahapoole laienev paeljas iminapp. See võib isendi seisundist, aktiivsusest ja vanusest olenevalt olla eri suurusega. Täiskasvanud, hiljuti küllaldaselt toitunud kaani pikkus võib ulatuda kuni 15 sentimeetrini ja kehakaal kuni 40 grammini. Loodusest leitud suurimate, hiljuti toitunud isendite kaal ulatub 1015 grammini.
Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus Sõrm, varvas – digitus Sirutus-extensio Nimetissõrm- index Painutus-flexio Pöial-pollex Selg, dorsum Arter-arteria Rind-pectus Lihas-musculus
Pinched Nerve Introduction •31 pairs of spinal nerves •nerve consists of: dorsal root – selgmine närvijuur dorsal root = afferent (toob signaali) ventral root – kõhtmine närvijuur ventral root = efferent (viib signaali) https://www.shutterstock.com/image-vector/drawing-medical-didactic-board-anatomy-hum Causes •Injury •Rheumatoid or wrist arthritis •Stress from repetitive work •Hobbies or sports activities •Obesity https://edition.cnn.com/videos/spanish/2014/07/10/cnnee-pm-intvw-neymar-duplicate-2.cnn
Liitsilm Hüppejalad Pea Jalad Tagakeha Putukate elundkonnad ja ülesanded (Rohutirts) Närvisüsteem (peamised osad) peaaju, kõhtmine närvikett, närvid Meeleleundid kompimiselundid, tundlad, suised, käpad Maitsmiselundid suuümbruses ja käppadel Haistmiselundid tundlad, ( vajalikud toidu otsimiseks, pesa ja vastassugu leidmiseks) Kuulamiselundid tagakeha esimeses lülis, suhtlevad helide abil, hea kuulmine Nägemiselundid kehva nägemine, külgmised liitsilmad, võimaldab eristada objekte ja nende liikumiskiirust, värvusi
LEST Lest on laia ja lapiku, veidi pikliku kehakujuga, mis on suurepärases vastavuses tema eluviisiga. Lest on põhjakala, kes ujub ringi ühe küljega vastu merepõhja liibudes. Tema keha ülemine poole on tumedam, liivapruun kuni kollakashall, sageli punakate või kollakate laikudega. Kõhtmine ehk alumine pool on kahvatu ja valkjas. Lest on merekala, keda võib leida kogu Eesti rannikuvetest. Lest elutseb kuni 40 m sügavuses, liivasel või savisel põhjal. Mõnikord harva võib ta tungida ka jõgede suudmealadele. Lest elab üksikult ning on küllaltki liikuva eluviisiga. Kudemispaiga otsinguil võib ta läbida pikki vahemaid. Vastavalt erinevatele kudemispaikadele, jaotatakse meie lestad 2 rassi:süvikukudulestad ja rannikukudulestad. Esimesed siirduvad kudema
Kordamisküsimused terminite ja raku kohta: 1.Ülesanne – Ühenda paarid. Kraniaalne - peapoolne Kaudaalne - sabapoolne Dorsaalne - selgmine Ventraalne - kõhtmine Mediaalne - keskmine Lateraalne - külgmine Proksimaalne - kehale lähedal asetsev Distaalne - kehast kaugemal asetsev Radiaalne - kodarluumine Ulnaarne - küünarluumine Palmaarne - pihkmine Tibiaalne - sääreluumine Fibulaarne - pindluumine Plantaarne - taldmine Abduktsioon - eemaldamine Aduktsioon - lähendamine Ekstensioon - sirutamine Fleksioon - painutamine Rotatsioon - pöörlemine Supinatsioon - väljapööramine Pronatsioon - sissepööramine
Lihaste kokkutõmmetel muudab uss oma kuju ja liigub nii edasi. Ringlihaste kokkutõmbel muutub ta pikaks ja peenikeseks, pikilihaste kokkutõmbel aga lüheneb. Nahklihasmõigust sissepoole jääv vedelikuga täidetud kehaõõs, mis on vaheseintega osadeks jaotunud. Sellepärast pole ka väheharjasussidele ühe kehalüli vigastus eluohtlik, sest teistes lülides vedelik säilib. Siseelundid paiknevad vihmaussil kehaõõnes. Vihmaussid omavad peaaju ja neil on ka kõhtmine närvikett. Väheharjasussile on kõige tähtsam närvisüsteem, mis juhib kõigi organite tööd. Kõhtmine närvikett saab alguse eest peaajust. Ussikesel on kompimismeelerakud, lõhnameelerakud ja ta tajub maitseärritusi ning valgust. Need mitmesugused meelerakud paiknevad nahas kogu keha pinnal. Vihmaussid tajuvad maapinna võnkumist, kuid mitte helisid. Seedeelundkond algab väheharjasussil suuavaga. Sellele järgneb söögitoru ja pugu, mis on toidumahutiks
medius- keskne Aorta- aort Apertura- avaus minor- väiksem Arteria- arter Cellula- rakk profundus- sügav Concha- karbik Fibra- kiud proximalis- lähimine Costa- roie Gingiva- ige sinister- vasak Crista- hari Glandula- nääre superficialis- pindmine Lamina- leste, plaad Retina- võrkkest ventralis- kõhtmine Lingua- keel Palpebra- silmalaug acromion- õlanukk Mandibula- alalõualuu Plica- kurd, volt articulatio- liiges Maxilla- ülalõug Commissura- nide brachium- õlavars Orbita- silmakoobas Glandula suprarenalis- canalis- kanal, toru Raphe (kr.), es- õmblus neerupealis cingulum- vööde Scapula- abaluu clavicula- rangluu Spina- oga, hari coccyx- õndraluu Vena- veen
Lest Lest on laia ja lapiku, veidi pikliku kehakujuga, mis on suurepärases vastavuses tema eluviisiga. Lest on põhjakala, kes ujub ringi ühe küljega vastu merepõhja liibudes. Tema keha ülemine poole on tumedam, liivapruun kuni kollakashall, sageli punakate või kollakate laikudega. Kõhtmine ehk alumine pool on kahvatu ja valkjas. Lest on merekala, keda võib leida kogu Eesti rannikuvetest. Lest elutseb kuni 40 m sügavuses, liivasel või savisel põhjal. Mõnikord harva võib ta tungida ka jõgede suudmealadele. Lest elab üksikult ning on küllaltki liikuva eluviisiga. Kudemispaiga otsinguil võib ta läbida pikki vahemaid. Vastavalt erinevatele kudemispaikadele, jaotatakse meie lestad 2 rassi:süvikukudulestad ja rannikukudulestad. Esimesed siirduvad kudema Gotlandi
Vegetatiivne paljunemine on isendite arvu suurenemine emastaimest eraldunud osade arvel. Õistaimed kasutavad vegetatiivseks paljunemiseks: · risoome (orasheinad) · juurevõsusid (ploom, kirss, sirel) · võsundeid (maasikas) · lehti (varjukannike) · sibulaid (tulp) · mugulaid (kartul) · varsi (lepp) Eostega paljunevad: sõnajalad, samblad, vetikad, seened. Selgrootud loomad Selgrootul: · kõhtmine närvikett · välisskelett · närvisüsteem keha kõhtmisel poolel · süda paikneb selgmiselt · veresüsteem on sageli avatud · puudub luuline selgroog · närviväädid · lihastik Selgroogsel: · skelett · vereringesüsteem suletud · toes keha sisemuses · närvisüsteem keha selgmisel poolel · süda paikneb kõhtmiselt · lülidest koosnev selgroog · süda ja veresooned moodustavad ühtse suletud
Välisehitus (4) · Vähil on kolm paari lõugu ja kolm paari nn lõugjalgu, mis on lõugadele abiks. · Vähil on liitsilmad, mis paiknevad lühikestel liikuvatel varrekestel. Ohu korral saab ta need Seljakilbi alla tõmmata. · Tundlaid on kaks paari (lühikesed eesmised ja pikad tagumised). Nendega ta haistab, tunneb maitset ja kombib. Siseehitus Siseehitus · Peaaju on väike, kuid kõhtmine närvikett üsna pikk · Jõevähil on mao seintes kitiinist hambakesed, millega toit lõplikult peenestatakse (lõugadega peenestatakse toit ainult osaliselt) · Sool on vähil lühike. Seedimiseks vajalikke nõresid toodab maks. Siseehitus(2) · Tundlate juures asuvad nn rohelised näärmed (eritavad rohelist nõret) · Vereringe on avatud (nagu kõigil lülijalgsetel) veri voolab läbi kõhuõõne
Gröönimaa Erinevus teistest Peamised röövloomad Kambriumi ajastul Väga kõrge vastupidevus vesiniksulfiidile Saab hakkama hapnikupuuduses Halicryptus on ainus perekond, mis esindab oma klassi keraskärssusside hulgas Võrdlus teiste keraskärssussidega A. Tubiluchus corallicola B. Priapulus caudatus – selgmine/külgmine vaade C. Priapulus tuberculatospinosus – külgvaade D-E. Halicryptus spinulosus – selgmine/kõhtmine vaade, külgvaade Kasutatud materjalid http://www.earthlife.net/inverts/priapula.html http://www.inaturalist.org/taxa/151838-Priapulida http://www.sealifebase.org/summary/Halicryptus-spinulosus.html http://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&id=1011 56 http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=4316&id_a=4436&src=l oe https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/664730/mod_resource/con tent/0/Ecdysozoa.pdf http://www.nrcresearchpress
spinaalnärv, milles on niisiis 4 tüüpi kiude – SM, VM, VS ja SS. Spinaalnärvi algharud: Juurte ühinemisel tekkinud spinaalnärv väljub seljaajukanalist ja hargneb kohe 4-ks: 1.Kelmeharu – väike haru, läheb tagasi seljaaju kanalisse ajukelmete jne. innerveerimiseks. 2.Ühendusharu(d) – 1 või 2 haru, mis ühendavad spinaalnärvi sümpaatilise piiriväädiga (vt. VNS) 3.Selgmine- e. dorsaalharu – läheb seljale selja autohtoonsete lihaste ja naha innerveerimiseks. 4.Kõhtmine- e. ventraalharu – suurim haru – keha külgede, eespinna ja jäsemete innerveerimiseks. Ventraalharud moodustavad põimikuid ja just põimikutest algavad tähtsamad närvid. Suuremad põimikud ja neist algavad närvid: 1.Kaelapõimik (plexus cervicalis) – moodustavad ülemiste kaelanärvide – C1....C4 (kõhtmised) harud; siit algavad närvid innerveerivad peamiselt kaela nahka ja lihaseid; pikim närv on vahelihasenärv (nervus phrenicus) – vahelihasele. 2
jätketega, nendee kaudu toimub toidu jaotumine ussi kehas. Pärakut pole, tahked toidujäägid eritatakse suu kaudu, vedelad neerudega Vereringe Puudub Väike peaaju, Puudub Avatud Süda , Veres kõhtmine vereringe, veri veresooned vaseühendid, närvikett, voolab peaaegu suletud veresoontes ja suletud vereringe, kehaõõnsustes pikissoned, ringsooned
Neid tunneb vaid vastukarva silitades. Vihmaussid hingavad läbi pindmise limanaha. Maksa asemel talitleb vihmaussidel eriliste rakkude kiht soolel ja suurematel veresoontel, mis kogub endasse ka ainevahetuse ülejääke. Kõige äkilisem jäätmetest vabanemise viis on vihmaussil sabast ilmajäämine, mida ta küll vabatahtlikult ei tee. Asemele kasvab uus saba, jälle noor ja hele. Nende peaaju paikneb suuõõne kohal. Veel tähtsam on neile kõhtmine aju, neid mööda jookseb häire, kui on vaja ennast ohu eest kaitsta ehk kokku tõmbuda. Silmi vihmaussil pole, aga kehaseinas leidub valgustundlikke rakke, et teaks valgust ära tunda ja sellest hoiduda. Maitsmis- ja kompimismeel on olemas. Kõige tundlikum on eesots, mis peab kulgemisel teed valima ja söödavat leidma. Helisid eristab loom kompimismeelega, maa värisemisena. Mingil määral on tal ka mälu, nagu on näidanud katsed labürintides. Toitumine
rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks. 48. Loomade keha sümmeetria. Bilateraalne sümmmeetria e. kahekülgne sümmeetria on sümmeetriatüüp, kus vaadeldava organismi kehaehitusplaani on võimalik kaheks jaotada vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärjel saab kahte osa vaadelda üksteise peegelpiltidena. Bilateraalne sümmeetria on aktiivselt liikuvatel loomadel, kuna neil on eristunud ees- ja tagaots, kõhtmine ja selgmine pool ning vasak ja parem külg. Bilateraalne sümmeetria esineb enamikul hulkraksetel loomadel ja mõnedel taimedel. Bilateraalne sümmeetria kehtib ainult keha väliskuju, mitte siseelundite asetuse kohta. 49. Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Immuunsüsteemi eesmärgiks on kahjutustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud.Immuunsüsteem töötab kolmel erineval moel: Humoraalne immuunsus (immuunsuse kandjaks on antikehad e.
htm Raamat: Loomade elu: Selgrootud 3 (Autorit ei tea, Nõukogude ajal ostetud, hinf 5.50 rubla) Sametlest / Eutrombicula batatas Gregor Mikk Maasik Süstemaatiline kuuluvus Riik Loomad Rühm Pärislestalised Ülemsugukond Trombea Liik Sametlest Rohkem infot ei leidnud Välimus ja üldtunnused Erkpunane Kaheksa jalga Sametjas karvastik Elavad maapinnal, varjatud kohtades Väike, pikkus kuni 3-5 mm Tal on 8 jalga Siseehitus ja elundkonnad Närvisüsteem on neil kõhtmine Neil on kuni 5 paari silmi Hingamiseks on raamatkopsud Neil on avatud vereringe Eritustorukesed on jäätmete eritamiseks Neil on lihtne siseehitus Käitumine, toitumine, sigimine, vaenlased Nad on lahksugulised Sugunäärmed asuvad tagakehas Neil esineb pulmatantsu Nad paljunevad munedes Nad söövad taimi ja endast väiksemaid olendeid Levik ja elupaik Niiske pinnas Niisked mullad (tänu sellele on neil Eestis hea elada) Kasutamine, osa looduses Ininmesed neid ei kasuta
Encephalon I Medulla oblongata - PIKLIKAJU fissura mediana ventralis- KÕHTMINE MEDIAAL VAGU sulcus mediana dorsalis - SELGMINE MEDIAAL VAHE pyramis - PÜRAMIID oliva - OLIIVID pedunculus cerebellaris inferior - tuberculum gracile - SIRETUUMA KÖBRUKE tuberculum cuneatum TALDTUUMA KÖBRUKE decussatio pyramidum PÜRAMIIDIDE RISTUMISE KOHT fossa rhomboidea - ROMBAUK ??? Pons - SILD sulcus basilaris - pedunculus cerebellaris medius Cerebellum - VÄIKEAJU hemisphaerium cerebelli - VÄIKEAJU POOLKERAD folia cerebelli - VÄIKE AJU LEHEKESED flocculus - TÄHTRAKE vermis - USS -toimuvad automaatsed liigutused nodulus - SÕLMEKE nucleus dentatus - HAMMASTUUMAD pedunculus cerebellaris inferior ALUMISED VÄIKEAJU JALAKESED pedunculus ce...
läbi keha ühes suunas,järk-järgult igas lülis ühendatud ringsoonega.südant seedudes.Nii ei segune toit ja toidujäägid vihmaussil pole.südamena talitlevad ning rohkem toitaineid imendub läbi soole eesmised ringsooned,mis kokkutõmbudes seina organismi.seedimisjäägid eritab vere liikuma panevad.veri kannab toitaineid vihmauss pärasku kaudu. ja hapnikku rakkudesse ja SHG neist välja. Vihmaussil on peaaju,kõhtmine närvikett Vihmauss hingab läbi naha ning nahas meeleelundid Vihmauss hingab naha Asjust saab alguse kõhtmine kaudu,hingamiselundeid tal pole.nahas on närvikett.Meeleelundiga võtab vihmauss tihedalt veresooni.kuna hapnik liigub õhust vastu ärritusi. meelerakud paiknevad nahas verre ainult läbi niiske naha,ei tohi ussi kogu keha pinnal.nendega tajub ta keapind kuiv olla.slp käibki ta pinnal
närviketist. Nad tajuvad keha pinnal nahas paiknevate meelerakkudega valgust, kompimist, lõhna, maitset, maapinna võnkumisi (helisid ei taju). 2) Seedeelundkond koosneb suuavast, neelust, söögitorust, pugust (toidumahuti), maost, sooltorust ja pärakust. Toituvad taimejäänustest ja orgaanilisest ainest, mida neelavad koos mullaga. 3) Erituselundkond - elunditeks on eritustorukesed, mis paiknevad igal lülil paarikaupa. 4) Vereringe on suletud, koosneb pikisoontest (selgmine ja kõhtmine veresoon) ja ringsoontest, mis paiknevad igas lilis. Eesmised ringsooned talitlevad südamena. Hingavad läbi niiske naha, milles on tihe veresoonevõrgustik. Nad on liitsugulised. Paaritumisel vahetavad seemnerakke, mis säilitatakse seemnehoidlas. Vöö piirkond hakkab eritama lima, millest moodustub kookon, kuhu munetakse munad, mis viljastatakse võõraste seemnerakkudega. Mõne aja pärast kooruvad kookonist noored ussid. Teisi rõngusse
ööpäevaringselt. Õhutemperatuuri mõju on eriti selgelt nähtav ööliblikate puhul, külmadel öödel on liblikate aktiivsus madal. Mõned valmikuna talvituvad (näiteks satelliitöölane - Eupsilia transversa) või hilissügisel lendavad (külmavaksikud - Operophthera) liblikad suudavad lennata ka siis, kui õhutemperatuur on pisut alla 0°C. Liblikate siseehitus Putukatel on hästi arenenud närvisüsteem. Närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. On kõhtmine närvikett. Torujas seedeelundkond läbib kogu keha. Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe
külgedel olevaid lõpuseid. 3. Iseloomusta jõevähi siseehitust (hingamiselundkond, vereringe, närvisüsteem, seedeelundkond, toitumine) Hingab lõpustega, mis asuvad keha külgedel pearindmiku all. Need erinevad ehituselt kala lõpustest kuid ülesanne on sama. Vereringe on avatud, nagu teistelgi lülijalgsetel. Jõevähi sinakasroheline veri liigub : < süda kõik kehaosad lõpused süda > Närvisüsteem sarnaneb vihmaussi omaga. Peaaju on väike aga kõhtmine närvikett on pikk. Tähtsat osa vähi tegutsemisel etendavad kompimis -ja maitsmismeel. Seedeelundkond on jõevähil üsna omapärane. Algul haarab ta suurte sõrgadega toidu ning seejärel suunab selle suuava juurde, lõugadega peenestatakse toit ainult osaliselt. Edasine toidupalakeste peenestamine toimub mao seintes asuvate kitiinainest hambakestega. Toit seeditakse lühikeses sooles ning seedimiseks vajalikke seedenõresid toodab maks.
tagakehas paiknevad mitmesugused siseelundid, sealhulgas võrguniiti toovad näärmed. Neil on hästi arenenud kompimismeel. Nad kompivad suu lähedal ja mujal kehal olevate karvakestega. Lestadel ja koibikulistel on pearindmik ja tagakeha kokku kasvanud. Ämblikel on tagakeha muu kehaga seotud kitsa varrekese abil. Kõikidel ämblikulaadsetel on kaheksa jalga ning kaks paari suiseid. Selliseid tundlaid nagu vähkidel ja putukatel ämblikulaadsetel pole. Närvisüsteem on ämblikulaadsetel kõhtmine. Suurem juhtimiskeskus on koondunud rindmikupiirkonda. Peaaju paikneb söögitoru kohal ning tema ülesandeks on töödelda peapiirkonnas asuvate meeleelundite signaale. Silmi on erinevatel ämblikulaadsetel üks kuni viis paari. Paljud pinnases elavad lestad aga on hoopis pimedad. Silmad on tüübilt lihtsilmad. Nägemisvõime on neil piiratud ning nad tajuvad vaid valguse muutumist ja liikumist. 2. Toitumine
seas USA antropoloog Helen Fisher. Ta on ka armunuid küsitlenud, loomariigist seletusi otsinud ja järeldab, et romantiline armumine on üks inimese põhilistest tungidest nagu toidu- ja unevajadus ning et armumist tekitab ajukeemia. Järgnev põhineb Helen Fisheri raamatul "Miks me armastame?". Ajukeemia teeb kirglikuks Armunud inimese aju skaneerides nägid teadlased, et armastatule mõeldes muutub aktiivseks mitu ajupiirkonda. Enim elavnevad kaks kohta ajus: sabatuum ja kõhtmine katendiala. Sabatuum kujunes välja ammu enne imetajate arenemist ja on seega olemas isegi roomajatel. Mida suurem on kirg, seda suurem on ka sabatuuma aktiivsus. Kõhtmine katendiala on koht, kus toodetakse looduse võimsamaid erguteid: dopamiini ja noradrenaliini. Kui mainitud piirkond saadab neid hormoone ajus laiali, tekitab see keskendunud tähelepanu, tohutut energiat, motiveeritust tasu saamiseks, rõõmsameelsust ja isegi hullust
tuntavad), mis aitavad tal edasi liikuda · Toeseks on nahklihasmõik, mis moodustab epiteelist ja lihastest: ringlihased ja pikilihased · Ringlihased kokkutõmbel muutub uss pikaks ja peenikeseks · Pikilihaste kokkutõmbel aga ussi keha lüheneb · Kehaõõs on täiendatud vedelikikuga ja iga lüli on eraldatud vaheseinaga · Selle tõttu pole 1 keha lüli vigastus vihmaussile eluohtlik SISEHITUS · Peaaju, millest saab alguse kõhtmine närvikett · Silmad puuduvad, ei kuule · Meelerakud asuvad nahas kogu keha pinnal (nende abil tajun ta valgust, kombib, tunneb lõhna ja maitset) · Hingamiselundid puuduvad ja hingamine toimub läbi naha, seega peab nahk olema niiske (põhjus, miks vihmauss ei taha ega tohi olla päikese käes nahk kuivab ära ja ta ei saa hingata) SEEDELUNDKOND · Kulgeb läbi kogu keha · Suuava söögitoru pugu (söögimahuti) magu soolde pärak
eritatakse, ning rasvkeha, mis lisaks energiavarude säilitamisele kogub endasse ka jääkaineid. Sõltuvalt putukast hoitakse neid aineid seal elu lõpuni või suunatakse pikkamööda Malpighi soontesse. Kesta sisse ladestuvad ained annavad sageli osa ka putuka värvist. Närvisüsteemi põhiosa moodustab neelu ümber asuv närvirakkude kogumik ehk peaaju, millest saab alguse rindmikus ja tagakehas kulgev kõhtmine närvikett. Sellest suunduvad närvid kõikide kehaosade ja meeleelundite juurde. Meeleelundite põhiüksuseks on tundekarvake ehk sensill. Neid paikneb igal pool üle putuka keha, näiteks ainuüksi mesilase tundlal on neid kuni 15000. Kõige tähtsamad on haistmis-maitsmis ning kompimissensillid. Maitsmiskarvakesed tunnevad ära vedelikes lahustunud aineid. Putukate maitsmiselundid võivad paikneda suu ümber ja kobijatel, liblikatel ning kärbestel ka käppade alaküljel. Liblikad tunnevad
Paiknemine: Nimmepiirkonnas, emakasarvetipu ligiduses, neerudest kaudaalselt, ripuvad munasarjakinniti e. mesovaari (mesovarium) küljes. Munasarjakinniti kaudu kulgevad munasarja lümfi- ja veresooned ning närvid. Munajuha (tuba uterina) Funkts: Püüab kinni vabanenud munaraku, temas toimub muna ja seemnerakkude liitumine e. viljastumine, millejärel viljastatud munarakk juhitakse emakasse. Välisehitus: Üks ots – munasarja ligiduses (munajuha kõhtmine suue; ostium abdominale tubae uterinae) Teine ots siseneb emakasse (munajuha emakmine e. uteriinne suue; ostium uterinum tubae) Munajuhalehter (infundibulum tubae uterinae) asetseb ovaari kraniaalse orsa ligiduses, tal on munajuhanarmad (fimbriae tubae), millest osa liitub munasarjaga. Lehter võtab ovuleerunud munaraku vastu. Munajuhaampull (ampulla tubae uterinae) järgneb lehtrile, siin toimub viljastumine.
Ta on kuni 1,4 cm jämedune ja 40 - 50 cm pikkune. Seljaaju algab kaelapiirkonnas, kus piklikaju läheb sujuvalt üle seljaajuks ning lõpeb selgroo nimmeosas. Seljaajust saavab alguse 31 paari seljaajunärve. Närvid väljuvad seljaajust selgroolülide vahelistest avadest. Iga närv algab kahe haruna - selgmise ja kõhtmise juurena, mis omavahel ühinedes moodustavadki närvi. Selgmine juur koosneb kiududest, mis toovad seljaajusse impulsse ja kõhtmine juur kuidudest, mis viivad impulsse seljaajust välja. Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse. Närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks. Kõik närvid kokku moodustavad piirdenärvisüsteemi. Närvid sisaldavad kahesuguseid kiudusid. Ühed närvikiud juhivad närviimpulsse elunditest pea- ja seljaajusse. Need kiud moodustavad aferentse närvisüsteemi.
· Vette veetaimedele metatserkaar e järelhändlane · Lõpp-peremees läbi sooltoru seina veresoontesse maksa sapikäikudesse 10 KLASSIDE VÕRDLUS: Ripsussid Imiussid Ainupõlvsed Paelussid -vabaltelavad röövloomad - suu ja kõhtmine - suuiminapp puudub -keha paelakujuga, iminapp koosneb lülidest - väikesed - parasiteerivad - ripsmed puuduvad väliselundeil - seedeelundid x - keha mitmesuguselt värvunud - keha lame - kinnitumiselundid
tagakehale eestiibade alla. Tiivad on sageli nii pikad, et ulatuvad üle tagakeha tipu. Tagakeha on piklik, koosneb 10 lülist ja lõpeb lühikeste urujätketega. Emastel loomadel esineb muneti, mis on eriti hästi arenenud pikatundlaliste alamseltsi esindajatel ("Euroopa putukad"). Siseehitus Siseehitus on vaatamata väikestele mõõtmetele keeruline. Närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju, millest saab alguse kõhtmine närvikett. Kuulmine on hästi arenenud. Sihtiivalised suhtlevad oma vahel helisignaalide abil. Lõhna tunnevad tundlatega, maitset suiste ja suus paiknevate tunderakkudega. Sihktiivalised hingavad trahheedega, mis ulatuvad kõigi seedeelunditeni. Vereringe on avatud. Süda paikneb kehaõõne seljaosas ja juhib vere pea piirkonda. Erituselunditeks on kehaõõnes paiknevad eritustorukesed, mis juhivad eritatavad ained tagasoolde. Seedeelundkond on torujas ja läbib kogu keha.
moodustis. Mõnikord võivad tagakeha seljal esineda karvatutid, mis on muust karvastikust tugevamad. Osal liblikatel esinevad tagakehal tümpanaalelundid (kuulmiselundid). Isaste liblikate tagakeha koosneb kaheksast, emaste oma seitsmest nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Liblikate siseehitus Putukatel on hästi arenenud närvisüsteem, mille põhiosa moodustab peaaju. On kõhtmine närvikett. Torujas seedeelundkond läbib kogu keha. Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa
Neist tuleb ka juttu. Neist putukad moodustavad 68% Maa loomaliikidest. Lülijalgsed on lüline keha, lülilised kehajätked ja kitiinainest välisskelett. See looma rühm on oma nime saanud lüliliste jäsemete järgi. Neil on mitmeid elupaiku meres; järvedes; jõgedes; metsadest; põldudelt; mullast ning isegi taimedest ja teistest loomadest. 3 Ämblikulaadsed Närvisüsteem Nagu kõigil selgrootutel on ka ämblikulaadsetel kõhtmine närvisüsteem. Mingit kindlapiirilist keskust nagu seda on inimese peaaju, neil pole. Suurem "juhtimiskeskus" on koondunud rindmikupiirkonda. Peaaju, mis paikneb söögitoru kohal, ei tegele kogu looma elutegevuse kontrolliga, vaid hoopis pea piirkonnas asuvate meeleelundite signaalide töötlemisega. Siin asub kaks paarilist keskust, välimiste ja sisemiste silmade jaoks eraldi, mis tegelevad silmadest tuleva informatsiooni töötlemise ja tõlgendamisega. Sigimine
a. 2-3 üleni kollane roheline ülemist sõlme kollane; algul kolletub tipmine ja Tera värvus rohekas selgmine pool, siis iseloomulik sordile alumine ja lõpuks kõhtmine pool Tera veesisaldus 60..40% 40..20% 20..17% kõva, ei saa vahataoliselt pehme, Tera konsistents piimjas vedel sõrmeküünega võib küünega lõigata
kulgev mediaanvagu (sulcus medianus posterior) ja kõhtmisel pinnal kulgev mediaanlõhe (fissura mediana anterior). Kummalgi seljaaju poolel kulgevad eesmis-külgmine vagu (sulcus lateralis anterior) ja tagumine-külgmine vagu (sulcus lateralis posterior). Eesmis-külgmistest vagudest väljuvad seljaajunärvide kõhtmised (eesmised) juured (radix ventralis). Tagumis-külgmistesse vagudesse sisenevad seljaajunärvide selgmised(tagumised) juured (radix ventralis). Kõhtmine ja selgmine juur liituvad seljaajust väljudes vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas seljaajunärviks (nervus spinalis). Aju struktuurid nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. Suuraju poolkerade koor e korteks Otsmiku- e frontaalsagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiiru- e parietaalsagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine
on lihased. Kokku need moodustavad nahklihasmõigu mis on nende toeseks. Erinevaid lihaeid kokku tõmmates saab ta liikuda ja muuta kuju. Ringlihaste kokutõmbel muutub ta pikaks , pikilihaste kokkutõmbel aha lüheneb. See esineb ka lame- sa ümarussidel kuid pole nii täiuslik. Tal on vedelikuga täidetud õõs seega kehalüli vigastus pole eluohtlik sest teistes lülides vedelik säilib. Närvisüsteem juhib kõigi organite tööd ja vastab ärritustele. Väike peaaeju ja kõhtmine närvikett tal on. Silmi pole, ning mitmesugused meelerakud paiknevad keha pinnal. Nendega tajub valgust, võtab vastu kompimis- , lõhna- ja maitseääritusi. Helisid ei taju aga küll maapinna võnkumist. Seedeelundkond algab suuavaga, sellele järgneb söögitoru ja pugu ehk toidumahuti. Sealt suudnub edasi makku ja sealt mahukasse soolde mis lõppeb pärakuga. Neelab taimejäänused koos mullaga. See toit on väheväärtuslik ja sellepärast peab ta palju sööma.
ainult valgel ajal või siis ööpäevaringselt. Õhutemperatuuri mõju on eriti selgelt nähtav ööliblikate puhul, külmadel öödel on liblikate aktiivsus madal. Mõned valmikuna talvituvad (näiteks satelliitöölane - Eupsilia transversa) või hilissügisel lendavad (külmavaksikud - Operophthera) liblikad suudavad lennata ka siis, kui õhutemperatuur on pisut alla 0°C. Liblikate siseehitus Putukatel on hästi arenenud närvisüsteem. Närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. On kõhtmine närvikett. Torujas seedeelundkond läbib kogu keha. Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe
Lehed taandarenenud, Õhulõhed avatud öösel ja fotosünteesiks vajalik CO2 varutakse öösel. Loomadel vees liikumiseks Süstjas kehakuju, Ujumiseks uimed või loivad. Lindudel kujunenud Lendamiseks tiivad, Tühjad toruluud, Veelindudel ujulestad, Mittemärguv sulestik. Paljudel organismidel on varjekuju või värvus. Aastaajalised muutused karvastikus või sulestikus, Liivakarva värvus kõrbeloomadel, Tume selgmine ja hele kõhtmine pool kaladel, Sarnasus keskkonna fooniga. Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskonna suhtes. Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. Kohastumused on pärilikud. Kohastumused on suhtelised, s.t. ei ole täiuslikud. Näiteks ühtedes tingimustes osutub kohastumus
mediaanvagu kontaktneuron hallnide tagumine väät tagumine-külgmine vagu seljaajunärvi selgmine haru hallaine (tagasarv) tundenärvirakud (sensoorne) motoorne neuron külgsarv valgeaine (külgmine väät) eessarv seljaajunärvi kõhtmine haru seljaajunärv eesmine-külgmine vagu tsentraalkanal eesmine väät valgenide
Ainus kehaõõs. Epiteelis ka lihaskiududega rakke, näärme- ja närvirakke, kõrverakke, sugurakke. Näited: (hüdrad) Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris . Käsnade ehitus: vesi voolab läbi kanalite ja viburiskambrite. Voolu tekitavad kambreid vooderdavate hoanotsüütide viburid. Välisseina katab epiteelitaoline pinakotsüütide kiht. Selle all mesoglöa rakuväline aine amööbrakkude ja okistega. Kahekülgsete ehitus: kahekülgne sümmeetria (esimene ja tagumine pool, kõhtmine ja selgmine pool jne.); paaris elundid; kolm lootelehte: lisaks ekto- ja endotermile ka mesoderm. Näited: Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris, järvetõlvik (Cordylophora lacustris), Craspedacusta sowerbii jt. 15. Magevee ainuõõssed (Coelenterata, Radiata), eriti Eesti faunas: näiteid, nende ehitus ja eluviis Eesti magevetes: hüdra (Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris) Ehitus: Hüdra kehaseina ristlõige: kaks epiteelikihti, mesoglöa, epiteellihasrakud,
Õhutemperatuuri mõju on eriti selgelt nähtav ööliblikate puhul, külmadel öödel on liblikate aktiivsus madal. Mõned valmikuna talvituvad või hilissügisel lendavad liblikad suudavad lennata ka siis, kui õhutemperatuur on pisut alla 0°C. 4 1.4. Sise- ja välisehitus Siseehitus: Putukatel on hästi arenenud närvisüsteem. Närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. On kõhtmine närvikett. Torujas seedeelundkond läbib kogu keha. Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe
Teises suures pikisoones, kõhupoolel läheb veri isevoolu jälle tahapoole. Maksa asemel talitleb vihmaussidel eriliste rakkude kiht soolel ja suurematel veresoontel, mis kogub endasse ka ainevahetuse ülejääke. Kõige äkilisem jäätmetest vabanemise viis on vihmaussil sabast ilmajäämine, mida ta küll vabatahtlikult ei tee. Asemele kasvab uus saba, jälle noor ja hele. Vihmaussipisike peaaju asub seljapoolel suuõõne kohal. Palju suurem ja olulisem on kõhtmine aju- pikk närvikoe väät läbi kogu keha, igas lülis pooliseseisev närvitänk. Läbi kogu kõhtmise aju kulgeb kolm eriti jämedat närvikiudu. Neid mööda jookseb häire, kui on vaja kähku keha kokku tõmmata, et ohu eest põgeneda: mööda keskmist kiudu eest tahapoole, äärmisi kiude pidi tagant ette. Peale närvisignaalide toimib aju ka sisenõristusnäärmena, eristades hormoone. Silmi vihmaussil pole, aga kehaseinas leidub valgustundlikke rakke, et teaks valgust
221. Kaanid elavad a) magevees ; b) meres ; c) maismaal . ENAMASTI MAGEVEES 222. Enamus kaane toituvad teiste loomade verest a) õige -ÕIGE; b) vale . 223. Täisimenud kaanid lähevad paksuks ja suureks, sest säilitavad imetud verd a) maos ; b) pugu taskutes ; c) kehaõõnes -ÕIGE 224. Kaanid on a) radiaalsümmeetrilise kehaga -ÕIGE; b) bilateraalsümmeetrilise kehaga . 225. Kaanidel on a) eesiminapp ; b) kõhtmine iminapp ; c) tagaiminapp .EES.JA TAGAINIMAPP,AGA EESMISE SUU 226. Kaanide keha katavad harjased a) õige ; b) vale -ÕIGE 227. Kaanide keha väline lülistumine ei vasta sisemisele a) õige -ÕIGE; b) vale . 228. Nimeta Eestis elavaid kaane: O. Gnathobdellae lõugkaanilised 1. Haemopis sanguisuga hobukaan 2. Hirudo medicinalis apteegikaan 3. Erpobdella octoculata harilik ahaskaan O. Rhynchobdellae kärsskaanilised 4
221. Kaanid elavad a) magevees ; b) meres ; c) maismaal . ENAMASTI MAGEVEES 222. Enamus kaane toituvad teiste loomade verest a) õige -ÕIGE; b) vale . 223. Täisimenud kaanid lähevad paksuks ja suureks, sest säilitavad imetud verd a) maos ; b) pugu taskutes ; c) kehaõõnes -ÕIGE 224. Kaanid on a) radiaalsümmeetrilise kehaga -ÕIGE; b) bilateraalsümmeetrilise kehaga . 225. Kaanidel on a) eesiminapp ; b) kõhtmine iminapp ; c) tagaiminapp .EES.JA TAGAINIMAPP,AGA EESMISE SUU 226. Kaanide keha katavad harjased a) õige ; b) vale -ÕIGE 227. Kaanide keha väline lülistumine ei vasta sisemisele a) õige -ÕIGE; b) vale . 228. Nimeta Eestis elavaid kaane: O. Gnathobdellae lõugkaanilised 1. Haemopis sanguisuga hobukaan 2. Hirudo medicinalis apteegikaan 3. Erpobdella octoculata harilik ahaskaan O. Rhynchobdellae kärsskaanilised 4
peegelpildilisteks poolteks. Radiaalsüm loomadel puudub pea või ettepoole suunatud kehaehituse orientatsioon ja reeglina elavad nad vees v kinnitunult kuskile (lihtsamad organismid). Bilateraalsümmeetria ehk kahekülgne sümmeetria tähendab, et loomast on võimalik läbi paigutada ainult üks mõtteline sümmeetriatasand, mis jagab looma kaheks peegelpildiliseks pooleks. Bilateraalsümmeetrial on selgelt eristunud keha esi- ja tagapool, ka selgmine ja kõhtmine ning kaks külgpinda. Keha eesotsas on pea, kus on meeleelundid, kesknärvisüs ja ka suu (heureka!). Pea teke ja bilateraalsüm on evolutsioonis eeltingimus suunatud liikumisvõime tekkimisele. Bil-süm loomad on aktiivsed (tänu peas asuvatele meeleelunditele). 17. Sammsümmeetria e metameeria. Kehaosad korduvad keha pikitelje suunas. Esineb pea kõikidel loomadel. Näiteks käsnad, ussid jne 18. Hõimkond lameussid, kl: ripsussid, ainupõlvsed, imiussid e. kahepõlvsed, paelussid
Eesotsas paikneb suu, tagaotsas pärak. Silmi ega kõrvu pole. Elab mullas, sööb mulda. Täiskasvanul on ümber mitme kehalüli heledam, näärmeline nahapaksend, mida nimetatakse vööks; seda läheb vaja sigimisel. Nahklihasmõik katab keha, on toeseks ning selle lihaste abil loom liigub. Vihmauss hingab niiske naha kaudu. Naha hoiavad niiskena limanäärmed Närvisüsteemi moodustab peaaju ja kõhtmine närvikett. Vihmaussi meelerakud paiknevad kogu keha pinnal, nendega ta tajuv valgust, maapinna kõikumisi, kombib, tunneb maitset ja lõhna. Läbi keha kulgeb torujas seedeelundkond, mis algab suuavaga ja lõpeb pärakuga. Toit selles liigub vaid ühes suunas. Vihmaussid toituvad peamiselt lagunevatest taimeosadest, mida nad neelavad koos mullaga. Vihmaussil on suletud vereringe. See koosnev kahest piki keha kulgevast veresoonest, mida igas lülis
olla säilinud ürgseid tunnusjooni panarthropoda ühiselt eellaselt. Küüsikloomade ja lülijalgsete peajätkete vaheliste homoloogiate leidmine on keeruline. Näiteks on küüsiklooma tundlad hoopis teistsugused kui lülijalgsete tundlad. Küüsiklooma tundlate närvid saavad alguse aju piirkonnast, mis jääb silmast tahapoole, samas kui lülijalgsete tundalte närvid algavad alati vaheajust. (Eriksson, Budd, 2000) Teisest küljest on aga suu mõlemal hõimkonnal kõhtmine, aga lülijalgsete eellast fossiilidel on see olnud eespoolne. Erikssoni ja Buddi (2000) uuring näitab, et pea struktuuride närvidega varustamine eestpoolt tahapoole toimub järgnevas järjestuses: tundlad, silmad, suuõõne-mao süsteem, lõuad, limanäsad Kuigi küüsikloomadel on tuletatud tunnuseid nagu limanäsad ning maismaaline eluviis, on nad siiski väga sarnased mõningate kambiumi eluvormidega, mida on pakutud lülijalgsete esivanemaiks. (Eriksson, Budd, 2000)
annaabi.ee 
