Encephalon I Medulla oblongata - PIKLIKAJU fissura mediana ventralis- KÕHTMINE MEDIAAL VAGU sulcus mediana dorsalis - SELGMINE MEDIAAL VAHE pyramis - PÜRAMIID oliva - OLIIVID pedunculus cerebellaris inferior - tuberculum gracile - SIRETUUMA KÖBRUKE tuberculum cuneatum TALDTUUMA KÖBRUKE decussatio pyramidum PÜRAMIIDIDE RISTUMISE KOHT fossa rhomboidea - ROMBAUK ??? Pons - SILD sulcus basilaris - pedunculus cerebellaris medius Cerebellum - VÄIKEAJU hemisphaerium cerebelli - VÄIKEAJU POOLKERAD folia cerebelli - VÄIKE AJU LEHEKESED flocculus - TÄHTRAKE vermis - USS -toimuvad automaatsed liigutused nodulus - SÕLMEKE nucleus dentatus - HAMMASTUUMAD pedunculus cerebellaris inferior ALUMISED VÄIKEAJU JALAKESED pedunculus ce...
Koostatud küsimused 1. Märgi joonisel sisenõrenäärmed Õige: 2. Täida lüngad Kõrvad koosnevad ....................... , ......................... ja ......................... .............................. ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimeldamine ja edasiandmine sisekõrva. .............................. ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad ......................... .......................... , ......................... ja ........................ nimetatakse kuulmeluudeks. Õige: Kõrvad koosnevad väliskõrvast, sisekõrvast ja keskkõrvast. Kuulmeluude ülesandeks on püüda heli võimendamine ja edastamine sisekõrva. Väliskõrva ülesandeks on püüda helisid ja suunate need kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluud. Alasit, vasarat ja jalust nimetatakse kuulmeluudeks. 3. Märgi joonisele silma osad 4. Järjesta kuulmise etappid ...
Koostatud küsimused 1. Märgi joonisel sisenõrenäärmed Õige: 2. Täida lüngad Kõrvad koosnevad ....................... , ......................... ja ......................... .............................. ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimeldamine ja edasiandmine sisekõrva. .............................. ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad ......................... .......................... , ......................... ja ........................ nimetatakse kuulmeluudeks. Õige: Kõrvad koosnevad väliskõrvast, sisekõrvast ja keskkõrvast. Kuulmeluude ülesandeks on püüda heli võimendamine ja edastamine sisekõrva. Väliskõrva ülesandeks on püüda helisid ja suunate need kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluud. Alasit, vasarat ja jalust nimetatakse kuulmeluudeks. 3. Märgi joonisele silma osad 4. Järjesta kuulmise etappid ...
ma tahan seda meelde jätta see jääb mulle meelde Öeldakse: homseks õpid- homme tead, eksamiks õpid-eksamil tead, eluks õpid- elus tead! Peaaju koosneb: suuraju (cerebrum, telencephalon); selle poolkerades paiknevad õõned külgmised ajuvatsakesed: I ajuvatsake vasakus, II ajuvatsake paremas poolkeras vaheaju (diencephalon); vaheajus paikneb III ajuvatsake keskaju (mesencephalon) sild (pons) ja väikeaju (cerebellum); silla piirkonnas paikneb IV ajuvatsake piklikaju (medulla oblongata). Keskaju, sild ja piklikaju moodustavad ajutüve. Ajuvatsakesed on ühenduses seljaaju tsentraalkanaliga. Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju. Ajutüvi ühendab pea- ja seljaaju, seal paiknevad kraniaalnärvide tuumad. 12-st kraniaalnärvist 10 väljuvad ajust ajutüve kaudu. Isegi väikesed vigastused ajutüve piirkonnas võivad
luulises karbis. Kaitseülesandeid täidavad peale luu ka kolm membraankihti, mis paiknevad aju välispinna ja koljuluu sisepinna vahel. Üheksa kümnendiku ajumassist moodustab suuraju. Enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi tekib suuraju käärulises närvirakkude kogumikus. Suuraju jaguneb kaheks ajupoolkeraks, need on omavahel ühenduses närvikiududest silla abil, mida nimetatakse mõhnkehaks. Suuraju all paiknevad muud ajuosad, sealhulgas väikeaju, ajusild, keskaju ja piklikaju. Viimase otsene jätk on seljaaju. Aju võtab signaale vastu ja saadab laiali närvide kaudu, mis kulgevad ajutüvest seljajusse. Inimesel on 12 paari peaajust lähtuvaid peaajunärve. Esimene peaajunärv on haistmisnärv, tagab lõhnatundmise. Teine peaajunärv on nägemisnärv, mis kulgeb silmalt ajju ja on osaline nägemisaistingus. Viies peaajunärv on kolmiknärv, mille harud kulgevad näo, peanaha, nina, suu ja hammasteni
Kõigi roomajate keel on kaheharuline ja sellega nad justkui maitsevad õhku. vibutab veidi aega keelt ja surub selle seejärel vastu Jacobi organit, et keelele jäänud lõhnasid analüüsida. Vaheajus paiknevad käbinääre ja põhiline liigutusi suunav keskus taalamus. Puudub kaladel esinev soonkott. Keskaju peamise osa moodustavad nägemissagarad. Nägemine on suhteliselt hea. Silmadel on tekkinud laud ja pisaranäärmed. Tagaaju olulisim osa on üsna vähearenenud väikeaju. Väikeaju ja seljaaju vahel paikneb piklikaju, millest lähtub 10 paari kraniaalnärve. Seljaajus on tekkinud kaelapaisumus ja nimmepaisumus, kust saavad alguse jäsemetesse kulgevad närvid. Kahepaiksete kuulmiselundid on maismaaselgroogsete hulgas primitiivseimad. Heliretseptorid paiknevad sisekõrvas asuvas kuulmepapillis, sisekõrvale eelneb veel keskkõrv ja trummikile, väliskõrvad puuduvad. Kuuldav helide sagedusvahemik on üsna kitsas.
Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. PEAAJU SUURAJU kuklasagar q Ajutüvi kiirusagar § Piklikaju laubasagar § Keskaju § Vaheaju oimusagar q Väikeaju VAHEAJU q Suuraju VÄIKEAJU KESKAJU PIKLIKAJU PEAAJU Piklikaju: q Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus). q Tugimotoorika üks keskusi, mis võtab osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist. q Refleksikeskused: § Seedetalitlus § Hingamine
Tõmba joon alla tingimatutele refleksidele. Lugemine, kirjutamine, haigutamine, käekella vaatamine, neelamine, nutmine, köhimine, ujumine, jooksmine, aevastamine. II Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda. Kilpnääre, ajuripats, süljenääre, käbikeha, kõrvalkilpnäärmed. Sest süljenääre kuulub välissekretsiooninäärmete rühma, teised aga sisesekretoorsed näärmete hulka. III Seosta paariti peaaju osa ja ja tema ülesanne. Peaaju osa: A-suuraju, B-väikeaju, C-vaheaju, D-keskaju, E-piklikaju. Ülesanded: 1) liigutuste koordineerimine ja täpsus B-väikeaju 2) vastutab lihaste pingeseisundi säilimise eest D-keskaju 3) mälu kujunemine A-suuraju 4) juhib hingamist ja südametegevust E-piklikaju 5) asuvad sigimist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused C-vaheaju IV Järjesta järgmised refleksikaare osad vastavalt erutuse liikumisele. 4. Eferentsed närvikiud, 5. reageeriv lihas; 2. aferentsed närvikiud, 1. erutust vastuvõtvad närvira...
mustollusega (sub nigra). Kaks peamist sisendit basaalganglionidesse (tähtis): I kõikjalt uusaju koorest ja limbilisest süsteemist; II dopamiini närvitee, mis saab alguse mustollusest Väikeaju peamised ülesanded ja homonukulus (keskel keha-pea ja ääres jäsemed) koordinatsioon, liigutuste ajastus, täpsus ja õppimine. Väikeaju aitab sooritada sujuvaid ja koordineeritud kehaliigutusi. Väikeaju saab koopia igast sooritatud liigutusest ja selle sensoorsest tagasisidest. · Väikeaju poolkerad kodeerivad keha liigutusi · Alumine käär kodeerib silmaliigutusi ja tasakaalu · NB! Tasakaalumeel projitseerus väikeajusse · Väikeaju on topograafiliselt organiseeritud: keskmised osad vastavad ka keha keskosale, äärmised osad jäsemetele ning sõrmedele · Analoogselt suuraju poolkeradega suubuvad ka väikeaju kortikaalsed projektsioonid all olevatesse tuumadesse, sealt edasi ühendused aju muude osadega Seljaaju juhteteed.
Piirdenärvisüsteem: pea- ja seljaaju närvid · Peaaju Piirdenärvisüsteem · seljaaju · selgroolülid Peaaju ehitus Suuraju Taalamus Mõhnkeha Keskaju Hüpotaalamus Väikeaju Ajuripats Piklikaju Ajusild Väikeaju, piklikaju, ajusild · Piklikaju ajusild Hingamine, vereringe-süda Neelamine Aevastamine, okserefleks · Väikeaju- koordinatsioon ja tasakaal · Ajusild · Tähelepanu, ärkvelolek · Uni, näolihased väikeaju · Keel, silma, kõrva kontroll piklikaju Keskaju · Automaatsete liigutuste keskus
Haistmiskeskus Subtalamus ning metatalamus Subtalamus Omab kontakte ekstrapüramidaalsüsteemi struktuuridega Vaheaju motoorne keskus Metatalamus Kuulmis- ja nägemisanalüsaatori koorealune keskus Retikulaarformatsioon ehk võrkmoodustis Paikneb ajutüvis Närvikiudude abil on ta ühenduses peaaju mitmete osadega, samuti seljaajuga Avaldab erinevat mõju KNS erinevate osade aktiivsusele Kontrollib seljaaju reflektoorset talitlust Väikeaju Paikneb tagumises koljuaugus, suuraju kuklasagarate all, piklikajust ja ajusillast tagapool Jaguneb kaheks külgmiseks poolkeraks ja neid ühendavaks paarituks vaheosaks – ussiks Supraspinaalne sensoorne keskus Hallaine moodustab ühtlase pindmise kihi paksusega 1 – 2,5 mm – väikeaju koore (ca 2000 cm 2 ). Koore all on valgeaine (meenutab läbilõigel puuokste hargnemist – elu puu) Väikeaju funktsioonid Teiste motoorsete keskuste tegevuse toetamine ja koordineerimine:
Bioloogia 08.05.2012 Peaaju Suuraju · Moodustab 9/10 aju massist · Suuraju käärulises närvirakkude kogumikus tekib enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi · Suuraju jagnb kaheks ajupoolkeraks, need on omavahel ühenduses närvikiududest silla mõhnkeha abil · Suuraju all paiknevad muud ajuosad, sh. väikeaju, ajusild, keskaju ja pikliaju Vasak ja parem ajupoolkera · Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust · Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine · Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised · Meie aju vasak poolkera mõtleb sõnadega, parem poolkera aga mõtleb piltidega Suuraju koores paiknevad keskused
· Vastavalt jätkete arvule jaotatakse närvirakud unipolaarseteks, bipolaarseteks, pseudounipolaarseteks ja multipolaarseteks neuroniteks. Pseudo- unipolaarne Multipolaarne Unipolaarne Bipolaarne Erinevat tüüpi multipolaarsed närvirakud Tähtrakk väikeaju koores Motoorne Püramidaal- Purkinje e. neuron rakk suuraju pirnrakk siljaajus koores väikeaju koores Pikaaksonilised neuronid - Golgi I tüüp Lühiaksonilised Sõmerrakk väikeaju koores neuronid - Golgi II tüüp Närviraku jätked · Dendriidid - rakukeha laiendid · Aksonid aksolemm ja aksoplasma
notochordi abiga. Seda spetsialiseerumist stabiliseeritakse närviplaadi staadiumis närviplaadi ja välimise lootelehe vahel. 2.1 Pax2/5 ja Pax6 Pax2 ja 5 ning Pax6 geenide avaldumise mustrid piiritlevad keskaju ja suuraju neutraalse plaadi staadiumit. Hiirtel, kellel oli Pax5 ja Pax2 puudujääk, kogu mesencephalic primordium puudus. Selle asemel tagaaju ühendus koheselt suurajuga. Nendel loomadel keskaju ja väikeaju puuduvad. 2.2 Piiride määramine Sonic Hedgehogi ja FGF8 abil Suuraju ja keskaju osad on määratud prechordal mesodermi ja eesmise notochordiga. Kaks geeni mis avalduvad eesmises mesodermaalkoes on Lim1 ja OTX2. Kui üks neist puudub, embrüol ei kujune suuraju ega keskaju. Tagaaju tagapool aga on normaalne. Arvatakse, et suuraju koosneb kuuest neuromeersest osast, mida nimetatakse prosomeerideks. Prosomeerid P1-P3 hõlmavad vaheaju. Prosomeerid P4-P6 hõlmavad hüpotalamuse ja otsaaju
Avaldab mõju skeletilihaste toonusele Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside moodustamisest. Väikeaju funktsioonid? Tasakaalureaktsioonide ja lihaste toonuse regulatsioon inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine. Mis on desekvilibratsioon ja miks tekib Tugev tasakaaluhäire, mis tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega. Mis on ataksia ja miks ta tekib? Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna, kiiruse ja jõu häiretes (nt. ei suuda puudutada sõrmega nina) Ataksia võib olla mitu põhjust, sh sclerosis multiplex'i, peatrauma, alkoholi kuritarvitamise, insult, tserebraalparalüüsiga, Rikkis geen, või kasvaja. Ataksia võib ka sümptom koordinatsioonihäired seotud nakkuste. Mis on astaasia ja miks ta tekib?
tagajärjel Bioloogiline kell - Mehhanism, mis reguleerib organismi elutalitluse ööpäevarütmi Efektor - Organ, mis reageerib erutusele Retseptorid - Ärrituste vastuvõtja Refleksikeskus - Näiteks seljaaju, närvirakkude kogum Nimeta Närvisüsteemi ülesanded: Reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd, kohandab organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele Peaaju osad: Vaheaju, keskaju, piklikaju, suuraju, väikeaju Vaheaju ülesanded: Reguleerib ainevahetust, paljunemist kehatemperatuuri. Keskaju ülesanded: Tahab lihaste toonuse, närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel Väikeaju: Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju: Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus) Tingimatud refleksid: Neelamine, imemine Tingitud refleksid: Silmapupillide ahenemine Lühimälu liigid: Sensoorne mälu, primaarne mälu Püsimälu liigid: Sekundaarne, tertsiaalne mälu
Mõjutab ainevahetust. Reguleerib paljunemisega seotud protsesse Killpnääre:Türoksiin- toodab türoksooni(jood), reguleerib ainevahetuse kiirust. Neerupealised: adrenaliit(hirmuhormoon)- valmistab org ette mingiks pingeliseks tegevuseks . Kõhunääre:insuliin-hoiab veresuhkru tasetaitab sellel verre imenduda Närvisüsteem: 1.kesknärvisüsteem-seljaaju ja peaaeju. 2. Piirdenärvisüsteem kõik teised Peaaju koosneb: (juhib kogu org tegevust) suuraju, väikeaju, vaheaju, keskaju,piklikaju Vasak ajupool(loogiline) vastutab p kehapoole eest. Parem ajupool(kunstiline)vastutav v kehapoole eest Väikeaju reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju- reguleerib tahele allumatuid tegevusi(hingamine, südametegevus) Keskaju- närviimpulsside liikumine pea-ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi e toonuse Vaheaju- reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri
tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid, satelliitrakud. Närvid. Refleksid. Refleksi mõiste. Refleksikaar kui närvisüsteemi funktsionaalne üksus. Reflaksikaare põhilised koostisosad ja nende funktsioonid. Tingimatu refleksi ja tingitud refleksi olemus. Tingitud reflekside kujunemise tingimused ja staadiumid. Tingitud reflekside liigid. Kesknärvisüsteemi talitlus. Peaaju peamised osad: piklikaju, sild, väikeaju, keskaju, vaheaju, suuraju. Ajutüvi ja ajuvatsakesed. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid. Retikulaarformatsioon ja selle peamised funktsioonid. Väikeaju peamised funktsioonid. Vaheaju osad talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus ja nende peamised funktsioonid. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. Suuraju koor. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus
2. AJUTÜVI 3. keskaju katteplaat e. nelikküngastik suurajujalakesed 4. tagaaju ajusild (ja väikeaju) 5. piklik aju 3. VÄIKEAJU väikeaju poolkerad (2) uss Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses juhteteedega, kusjuures KNS-i madalamal asuvate osade funktsioon on allutatud kõrgemal asuvatele osadele. Ajutüve hulka kuuluvad piklikaju, ajusild, keskaju ja vaheaju. See on arenguliselt kõige vanem aju osa. Enamus selle moodustistest on mõnevõrra sarnased seljaajuga. Ajutüves paiknevad
Kui Pille ütleb, et ei saa liigutada, siis jätan ta sinna paika lamama ja vaatan et ta oleks samas positsioonis enne kui saabub kiirabi. 5. Kaarel sai ehitusel töötades raske peatrauma, sest unustas kaitsekiivrit kasutada. Pärast õnnetust olid tal tasakaaluhäired ja raskusi kõnelemisega ning tekstist aru saamisega. Milliste vigastustega ajus võib neid häireid põhjendada? Vastus: väikeaju vigastus ja kahjustunud on assotsiatsiatiivsed väljad. 6. Täienda skeemi: NÄRVISÜSTEEM SOMAATILINE NS AUTONOOMNE NS Kesk NS Piirde NS Sümpaatiline Parasümpaatiline Peaaju Seljaaju Peaaju Seljaaju Ülesanne: autonoomse närvisüsteemi kaudu toimub närvid närvid siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 3. loeng (20.09.2013) 8. Ajukese (väikeaju) ehitus ja funktsioonid Ajuke on tagaaju osa Neil omavahel närvi juhtetee. See seob silla ja väikeaju nii ehitust kui funktsionaalset talitlust. Ajuke ise meenutab väliselt kogu ülejäänud aju (suuraju). Tal on vasak ja parem poolkera. Väikeajuks nim teda mõõtmete pärast. Seda osa, mis kontakteerub sillaga, nimetatakse ussiks (ld k vermis). Ajuke saab informatsiooni keha erinevatest piirkondadest. Seotud kas informatsiooni juhtimisega lihaste toonuse kohta, ja seotud info toomisega sisekõrvast ja seal paiknevast vestibulaaraparaadist (=tasakaaluelund kõrvas).
Juhtimisest võtavad osa närvid kui ka hormoonid. Aitab vastu võtta väliskeskkonnamuutustega ja organismis eneses toimuvate protsessidega. KESKNÄRVISÜSTEEM: Koosneb peaajust ja seljaajust. Juhib kogu organismi tegevust. PEAAJU: Närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Eristatakse 5 ajuosa: Suuraju Piklikaju Keskaju Vaheaju Väikeaju SUURAJU: Jaguneb kaheks: paremaks ja vasemaks aju poolkeraks. Umbes 70% koguaju mahust. Ajukoore närvirakus juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimsest tegevust. Koosneb ligikaudu 14 miljardist närvirakkust. SUUREAJU KESKUSED: PIKLIKAJU: Seljaaju jätk koljuõõnes. Mitmete elutähtsate reflekside keskused. Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum. VAHEAJU: Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning
Proprioretseptorid-võtavd vastu erutusi lihastest, kõõlustest, sidemetest ja liigesekihnudest. Sünaps-kontakt 2 neuroni vahel, närviimpulsi ülekanne. Refleks-närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis-ja sisekeskonnast vastuvõetud ärritusele. Refleksikaar-seostunult talitlevad neuronid moodustavad refleksikaare. Hallaine-peamised elemendid on närviraku kehad, nende vahele jäävad närvikiudude algus-ja lõpposi ning neurogliiarakke. Paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt moodustades ajukoore. Peaaju sisemuses esineb hallaine tuumadena. Seljaajus tsentraalselt. Valgeaine-koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest. Peaaju sisemus ongi valgeaine. Hallaine poolt seljaajus tekitatud liblikat meenutava kujundi ümber asub valgeaine perifeerselt. Ganglion neuronite kehade kogumik 146. Seljaaju paiknemine, mõõtmed: seljaaju asetseb selgrookanalis ja ulatub nimmelülideni. Läbimõõduks ligikaudu 1 cm ja pikkus 45 cm. 147
Keskaju juhib koos seljaajuga automaatseid liigutusi k.a silmade ja pea automaatseid liigutusi (närviimpulsside liikumine, pilgu suunamine liikuvale objektile) Vaheaju reguleerib autonoomset närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete regulatsionni. Koosneb hüpotalamusest (mis omakorda ka ajuripatsist (2 sagarat) ), mis reguleerivad sisenõrenäärmeid ja käbikehast (ööpäevarütm). Suuraju koosneb kurrulistest poolkeradest. Väikeaju vastutab liigutuste täpsuse, peenregulatsiooni, koordinatsiooni, tasakaalu ja liigutuste koordinatsiooni eest Hallaine kesknrs materjal, mille moodustavad närvirakkude kehad aju koore peal Valgeaine kesknrs materjal, mis koosneb närvirakkude järketest aju sees Suuraju osad Otsmikusagar reguleerib kõne, mõtteid, tundmusi, mõjutab isiksust ja teadvust Oimusagar spetsialiseerunud helide identifitseerimisele ja
tingimatute käitumisreflekside (instiktiivsete reaktsioonide) moodustamisest. Väikeaju funktsioonid. · On ühenduses kõigi teiste KNS piirkondadega ja võtab osa kõikide keeruliste liigutusaktide koordinatsioonist · Eemaldamisel: staatiliste ja staatilis-kineetiliste reflekside häired häiruvad tahtlikud liigutused DESEKVILIBRATSIOON - Tugev tasakaalu häire, mis tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega. ATOONIA - Lihastoonuse langus DÜSTOONIA - Lihastoonuse regulatsiooni häirumine ASTAASIA - Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad) ASTEENIA - Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna
Sünaps neuronitevahelisi kontakte tagavad närvilõpmed; lk 186, joonis 19. Kontakt kahe neuroni vahel. Närviülekanne ühe neuroni neuriidilt(aksonilt) teise neuroni dendriidile. Ganglion väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik. Närvirakud paiknevad peaajus või seljaajus ja need, mis sinna ära ei mahu paiknevad ganglionides. Jo. 19 üleval spinaalganglion. Hallaine närviraku keha; paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore. Seljaajus on hallaine tsentraalselt. Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest; peaaju sisemuses. On seljaajus hallaine ümber perifeerselt. 55. Seljaaju paiknemine ja mõõtmed. Seljaaju on väike, aga ülitähtis. Seljaaju paikneb lülisambakanalis, natuke lapik, mitte päris ümmargune, pikkust on vaid 45 cm, läbimõõt vaid 1 cm. Seljaaju läheb üle piklikajuks, lõpeb esimeste nimmelülide kõrgusel
Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus ja juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel ja reguleerib ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised – asuvad neerude peal ja toodavad adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks, ohule reageerimiseks Kõhunääre –asub mao taga ja ja reguleerib glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim hormoon, mida eritab on insulin Käbikeha asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid rütme Sugunäärmed – mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut ja valmistavad sugurakke SISENÕRENÄÄRMED (ülemised 7 )– toodavad hormoone otse verre, sest neil pole ...
moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides. Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s. 14. Mis on hallollus? Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim NS osa. · paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore. Hallaine peamised histoloogilised elemendid on närviraku kehad. Nende vahele jääb närvikiudude algus- ja lõpposi ning neurogliiarakke. Peaaju sisemuses esineb hallaine mitmete tuumadena. Seljaajus on hallaine tsentraalselt, moodustades seljaaju ristlõikes liblikat meenutava kujundi. 15. Mis on valgeollus? Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid
Närvisüsteem 1. Peaaju 2. Seljaaju 3. Närvid 1. Suuraju ,,kokku kortsutatud", et närvirakud ära mahuks. Mälu,mõtlemise,kõne ja meelte keskused. 2. Väikeaju tasakaalu- ja liigutuste kordinatsiooni keskus 3. Piklikaju kaks elutähtsat keskut (hingamise- ja südametegevuse keskused) 4. vaheaju Juhib ainevahetust 5. keskaju hoiab lihaste toonust Seljaaju Viib signaalne edasi
mediaalsesse tuuma. Esikunärvi tuumadest kulgevad närvikiud edasi retikulaarformatsiooni, väikeajju, silmalihaseid innerveerivate närvituumade juurde ja seljaajju. Retikulaarformatsiooni suundavad teed mõjutavad retikulaarformatsiooni-seljaaju kulgla kaudu seljaaju motoneuroneid. Väikeajju tuleb osa närvikiudusid otse vestibulaarganglionist, osa tuleb sinna ka esikunärvi mediaalsest ja alumisest tuumast. Need lõpevad väikeaju tuumades, mida nimetatakse sõlmekeseks ja tätrakeseks. Üks osa ühendusteid läbib talamuse ja jõuab ajukoorde. Nüstagmil(pea, silmade nõksuvad liigutused pöörgliikumisel) eristatakse vestibulaarset ja optokineetilist komponenti. 25. Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Haistmine põhinevad spetsialiseeritud meelerakkude valikulisel ja ülitundlikul
Iga karva juures on rasunääre. Tänu sellele karvad on elastsed ega märgu Lahksugulisus Higi aurumisel Poegimine kehapinnalt keha jahtub Haisu n. Sigimine Piima n. Higi n. Rasu n. Kaksteist sõrmiksool Pisara n. Peensool Magu Väliskõrv Näärmed Seedeelundid ...
Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad organismi tegevust. Aju 5 osa ja juhib kogu organismi tegevust. Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.suur aju-paiknevad keskused(mõtlemis, kõnelu, maitsmis,haistmis).vaheaju- regul. Ainevahetust, paljunemist, keha t, stress.Keskaju-automaatsete liigutuste keskus, lihaste liigutused.Piklikaju-regul tahtele allumatuid tegevusi(hing, süd töö). Prim-sensoorne ümbersõn ja sümbolid.püsimäl-sekund-primaar mälust kordamine ja harjutamise teel.unustatakse eelneva v järgneva info segavast mõjust.Mäluhäired -Täielik mälukaotus (amneesia)Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia) palaviku ajal.Vähenenud võime meeles pidada(hüpoamneesia)alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse hälguliselt.Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu. Seljaaaju-vahendab infor peaaju ja keha vahel ning juhib tingimatuid reflekse (liigutusi). Piirdenärvisüsteem -Skeletilihast...
Ülejäänud kehaga) Kesknärvisüsteem · Juhib kogu organismi tegevust Seljaaju Peaaju · Koosneb miljarditest närvirakkudest · Erinevatel osadel on erinevad ülesanded Aju "võimsus" sõltub suuresti keha suuruse ja aju suuruse vahekorrast. Ajupiirkonnad ja nende funktsioonid · Õpikus lk 86 joonis · Tee tabel täidame tunni jooksul, jäta ruumi! Suuraju Vaheaju Keskaju Väikeaju Piklikaju * Kui tähelepanu hajub, siis ütlevad erinevad ajupiirkonnad üksteisest lahti. Suuraju · 70% ajumahust · Parem- ja vaskpoolkera Vasak poolkera juhib parema kehapoole tööd Parem poolkera juhib vasaku kehapoole tööd · Koosneb peamiselt valgeainest, välispind hallainest Välispinda nimetatakse ajukooreks Välispind on kurruline, mida kurrulisem, seda suurem välispindala! Aju poolkerad vastutavad eri
kopsude tööd, annab käsu diafragmale ja roiete vahelihastele. Suuraju On meeleelundite, mõtte, tahtlike, liigutuste, mälu, õppimisvõime keskus. Suuraju on peaaju suurim osa kogu ajust ja koosneb kahest poolkerast (parem ja vasak). 2).väikeaju(cerebellum) regoleerib lihaste tööd, kooskõlastab erinevaid liigutusi ja on üks tähtsaimaid närvisüsteemi osi. Tal on kaks poolkera, mis on ühendatud nn ussi (vermis) varal. Poolkerad ja uss on kaetud arvukate paralleelsete vagudega. Väikeaju katab koor, mis koosneb hallainest. Sügavamal paikneva valgeolluse keskkohas leidub mitu tuuma. Kolme paari säärte kaudu on väikeaju ühendatud piklikaju, silla ja nelikküngastikuga. 3).vaheaju (diencephalon) asetseb keskajust eespool, mille põhiliseks osaks on nägemiskühm (thalamus).Vaheaju reg. ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp. See koosneb peaaegu täielikult hallollusest. Nägemiskühmu ventraalne pind on kokku kasvanud hüpotaalamuse
Inimese närvisüsteem:juhib ja kooskõlastab kõigi hingamine ja südametegevus) Seljaaju liigutuste vilumus, kahel jalal kõndimine elundite talitlust ja ka hormoone, jag.:kesk- ja ül:1.vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha refleksikaar:tee närvisüsteemis, mida mööda piirdenärvisüsteemiks Kesknärvisüsteem:juhib kogu vahel, 2.juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud erutus kulgeb Silm-valgustundlik meeleelund, organ. tegevust, koosneb pea- ja seljaajust, peaaju: käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks seda kaitsevad: ripsmed, kulmud, silmalaud, juhib ja kontrollib organismi refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida vesivedelik, kolju kepikesed: võrkkestal talitust(jaguneb:1.suuraju-suurendab ajukoore ...
Aju Aju on nagu käänuline sõidutee, mille juhtida on kesknärvisüsteem. Suuraju on kui kool - estat, matat juhib vasakpool, paremal pool asub kunsti- ja laulusoon. Kui meil poleks väikeaju, tasakaalu me ei tajuks ja lihased meil laiali vajuks. Keskaju on tähtis, eks? Muidu suur- ja seljaaju ei suhtleks . Vaheajuta ei saaks, täis saaks ainevahetuse paak. Üle kuumeneks me keha, järglasi ei saaks me teha. Pikliku aju piklik kuju
Närvisüsteemi tähtsus ja ülesanded Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talituse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb org. väliskeskonna muutustega ja organismis eneses toim. protsessidega. ÜLESANDED: reguleerib elundite talitust kooskõlastab erinevate elundite ja elundkondade tegevuse talitust kooskõlastab organismi ja väliskeskkonna tegevust Närvisüsteemi osad NÄRVISÜSTEEM Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Peaaju Seljaaju Koosneb närvidest, neuroni pikkade jätkete kiudude kimpudest. Suuraju Selgrookanalis paik- Vaheaju nev nöörikujuline Keskaju närvirakkude kogum Piklikaju Väikeaju Refleksid Refleksid on närvisüsteemi talituse põhivaldused. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis...
Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad iseloomulikud vaod suurajul ja väikeajul, seljaaju ulatub õndraluuni (tk-l 1.- 2.nimmelülini). 6.fetaalkuu lõpuks normaalsed ajustruktuurid, subarahnoidõõs oblitereerub-tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahel, olemas kõik närvirakud ja gliiarakud. Edasine kasv: sünapsite areng, müeliniseerumine, jätkete e dendriitide kasv.
Koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Peaaju koosneb mitmest osast: suur, väike, kesk, vahe, piklikaju. Peaaju suurim keskus on suuraju, mis jaotub paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Ajukoor juhib nii inimese vaimset kui kehalist tegevust. Peaajus asub mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingeseisundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis ja südametegevuse keskused. Ajukoores asuvad mitmed keskused: Mõtlemiskeskus
Kesknärvisüsteem-närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteem-selle moodustavad närvid , mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega.Hallaine-närvirakkude kehad moodustavad aju hallaine.Valgeaine- moodustavad närvirakkude jätked.Peaaju osad:1)Suuraju-saadud info töötlemine.Info salvestamine.2)Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.On kurruline.3)Piklikaju-reguleerib hingamist ja südame tegevust.4)Keskaju-Edasatab närviimpulsse.Tagab lihaste pingeseisundi.5)Vaheaju-Reguleerib ainevahetust,paljunemist, keha temp.Mälu-võime säilitada ja taasesitada informatsiooni.Närviimpulss-närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus.Vegetatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult siseelundite,siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust.Somaatiline närvisüsteem-reguleerib tahtele alluvate siselihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi.Refleks-automaatne muutus väliskeskkon...
Kesknärvisüsteem-närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteem- selle moodustavad närvid , mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Hallaine-närvirakkude kehad moodustavad aju hallaine Valgeaine-moodustavad närvirakkude jätked. Peaaju osad: ● 1)Suuraju-saadud info töötlemine.Info salvestamine. ● 2)Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.On kurruline. ● 3)Piklikaju-reguleerib hingamist ja südame tegevust. ● 4)Keskaju-Edasatab närviimpulsse.Tagab lihaste pingeseisundi. ● 5)Vaheaju-Reguleerib ainevahetust,paljunemist, keha temp .Mälu-võime säilitada ja taasesitada informatsiooni. Närviimpulss-närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus .Vegetatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult siseelundite,siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Somaatiline närvisüsteem-reguleerib tahtele alluvate siselihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke li...
Peaaju ja seljaaju 2. Mis moodustavad piirdenärvisüsteemi ja miks inimene seda vajab? Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad keha kõiki organeid kesknärvisüsteemiga. 3.Millistest osadest koosneb peaaju ja millised keskused nendes paiknevad? Suuraju (liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, naha- ja lihastundlikkuse keskus, kõnelemiskeskus, nägemiskeskus), vaheaju (maitsmiskeskus, kuulmiskeskus), keskaju (haistmiskeskus), piklikaju (hingamis- ja südametegevuse keskus), väikeaju (tasakaalukeskus) 4.Mis tähtsus on ajukoorel? Juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused. 5.Kuidas paiknevad hallaine ja valgeaine peaajus ning seljaajus? Peaajus hallaine ümber valgeaine, Seljaajus valgeaine ümber hallaine. 6.Nimeta seljaaju ülesanded (2). 1) vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. 2)
KESKAJU + PIKLIKAJU = AJUTÜVI 11. Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? Staatilised refleksid Võimaldavad säilitada kindlat asendidt ruumis Staatilis-kineetilised refleksid On seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Pea ja silmade nüstagm 12. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. 13. Väikeaju funktsioonid. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine 14. Mis on atoonia ja miks ta tekib? ATOONIA - Lihastoonuse langus 15. Mis on düstoonia ja miks ta tekib? DÜSTOONIA - Lihastoonuse regulatsiooni häirumine 16. Mis on astaasia ja miks ta tekib? 3
närviimpulssideks. Erinevad retseptorid suudavad registreerida erinevaid signaale. MEELEELUNDID2 Nina limaskestas asuvad haistmisretseptorid keelel asuvad maitsmisretseptorid Mõlemal registreerivad keemilisi signaale Silmas asuvad nägemisretseptorid Kõrvades asuvad kuulmisretseptorid Nahas asuvad kompimisretseptorid Silmad ja kõrvad registreerivad mehaanilisi signaale PEAAJU o Ajutüvi Piklikaju Keskaju Vaheaju o Väikeaju o Suuraju MILLINE EESMÄRK ON NÄRVISÜSTEEMIL? Töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ning selle tulemusel reguleerida organismi käitumist MILLEST KOOSNEB NÄRVKUDE? Närvirakud, gliiarakud MILLEST KOOSNEB INIMESE NÄRVISÜSTEEM? 12 paarist kraniaalnärvidest ja 31 paarist seljaajunärvidest KUNA HAKKAB INIMESE NÄRVISÜSTEEM ARENEMA? Looteeas KUIDAS JAOTATAKSE NÄRVISÜSTEEME?
Lobuli - sagarikud - sügavamate lõhedega eraldatud kääruderühmad - igale ussi sagarikule (neid on 9) vastab teatud kindel poolkera sagarik Lobi - sagarad - arvult 3 - fülogeneetiliselt enamvähem ühtekuuluvad sagarikud, mida eraldab fissura prima (BCD6) ja fissura dorsolateralis (CD7) Lobus flocculonodularis - tätrakese-sõlmekese sagar (AC8) - koos ülasagara lingula’ga fülogeneetiliselt kõige vanem väikeaju osa – archeocerebelum - sisenevad pedunculus cerebellaris inferior’i kaudu aferentsed impulsid sisekõrva poolringkanalitest – vestibulocerebellum Lobus superior (s. cranialis) BCD10 - koos alasagara ussi alumiste sagarikega väikeaju vana osa – paleocerebellum - saab somatosensoorseid impulsse pedunculus cerebellaris inferior’i kaudu esmajoones seljaajust – spinocerebellum Lobus inferior (s. caudalis) – BCD11
lihastest) kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele neuronile, mille neuriiti mööda antakse impulss elundisse. Selliseid refleksikaari leidub inimese organismis vähe, enamus on kolme või enama neuroniga. g) Ganglion - on väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik. h) Tuum - on pea- ja seljaajus paiknev närvirakkude kogum. i) Hallaine - paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore. Seljaajus on hallaine tsentraalselt. j) Valgeaine - koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest, peaaju sisemuses, valgeaines, esineb hallaine mitmete tuumadena. Seljaajus on valgeaine ümber hallaine perifeerselt. 146. Seljaaju paiknemine, mõõtmed: Seljaaju on sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis, mis asetseb lülisambakanalis. Tema läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm. 147
Suuraju: ots- ja vaheaju. Ajutüvi kesk-, taga- ja piklikaju. (on seljaaju jätkuks koljuõõnes). 1) Piklikaju aju ja seljaaju integreeriv funktsioon, tasakaalureflekside ja liigutuste koordinatsioon, hingamise, südametalitluse, vererõhu, neelamise ja seedenõrede produtseerimise reflektoorne regulatsioon. Oksendamis-, köha- , imemise- ja aevastamisreflekside integreerimine. 2) Sild - Tagaaju koosseisu kuuluvad sild (pons) ja väikeaju. Sillast saavad alguse V-VIII peaajunärv (kolmik-, eemaldaja-, näo- ja esikuteonärv), mille tuumad siin asuvad. Sillas paikneb trapetskeha ja üks osa piklikaju hingamisneuronite tegevust reguleerivaid närvirakke. 3) Väikeaju- *Talitlus? Peamised funktsioonid: tasakaalureflekside ja lihaste toonuse regulatsioon, inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste jõu, ulatuse ja kiiruse regulatsioon.
Lühinägevus-nõgus prilliklaas,kujutis tekib võrkkesta ette. Kaugelenägevus-kumer prilliklaas,kujutis tekib võrkkesta taha. Vanadusest tingitud kaugelenägevus- kumer prilliklaas.kujutis tekib võrkesta taha,silmalääts ei kumerdu lähedale vaadates piisavalt. Närvi raku ehitus-jaotub kesknärvisüsteemiks-juhib kogu organismi talitust Ja piirdenärvisüsteemiks.denderiid- neurii...
keskused. Nende keskuste vigastused võivad põhjustada inimese surma. Piklikajus on närviakkude kogum, mida nimetatakse võrkmoodustiseks ehk retikulaarformatsiooniks. Võrkmoodustise ülesanne on toimida kas aktiveerivalt või pärssivalt kogu närvisüsteemile ja veel osaleda une- ja ärkveloleku regulatsioonis. Tagaaju koosneb väikeajust ja ajusillast. Tema ülesandeks on reflektoorne tegevus ja peale selle närviimpulsside ülekanne. Väikeaju paikneb suuraju poolkerade all. Ta koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus.
· Enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega on peaaju seotud seljaaju kaudu · Viis erinevat osa, suurim on suuraju o Seal asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv motoorne keskus · Väikeaju o Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Seljaaju · Paikneb selgrookanalis · Nöörikujuline närvirakkude kogumik, mis paikneb selgrookanalis. · 31 paari seljaajunärve · Vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel · Juhib reflekse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
