Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard.
pesast emaga toidu otsinguteks avapesaga linnul-munakoor kirju mustriga(rästas, vares) varjatud kohas-munakoor valge, sinakas, rohekas(tihane,kuldnokk) sisemine viljastamine,püsisoojane, kohastunud lendamiseks: 1.tiivad 2. suled 3. voolujooneline keha 4. seest õhukambritega luud, kerged 5. kiire seedimine 6. kopsudes õhukotid 7. rinnakukiil tugevate rinnalihastega hoosuled(hoiavad lindu õhus) - kattesuled(teevad keha siledamaks) - udusuled(hoiavad soojust) 4osaline süda, 2 koda, 2 vatsakest, pole segaverd. elupaik maismaal, püsisoojased, kehakate-suled, liikumiselundid- tiivad,jäsemed, hingamiselundid-kopsud,õhukotid, vereringe-kopsu ja südame, kehasiseneviljastamine sigimisviis-muneb maismaale, hauvad munad, hoolitsevad järglaste eest.
Menstruaaltsükel kestus on 21-35 päeva Menstruatsioon 3-5(7) päeva Ovulatsioon toimub menstruaaltsükli 14 päeval. Normaalne rasedus 40 nädalat. Seedetrakt 7-8m. Maos 3-6 t. asub toit. Täiskasvanul on vaja 7-8 tundi magama Süda. Narisovat i podpisat Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Nado bilo naoborot napisat gde nahodica Paremal kodas ja vatsakest vahel on TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP 3 klapp- POOLKUUKLAPP Vasakul süda voolab arteriaalne veri. Parema kojaga seonuvad veresooned on: ülemine ja alumine õõnesveen . ladn.k. ATRIUM DEXTRUM Bronhiarteris- arteriaalne veri . SVR Bronhialvenides- venoosne veri Kopsuveenides- arterialne veri .VVR Kopsuarteris- venoosne veri. Verevalkude funktsioon (albumiinid, globuliinid): kaitse, transpordi, kandja, toitumis, onkootne
Hapnik&toitained O2 ja CO2 segunenud veri CO2 ja jääkained Viivad vere südamest välja Ühendavad artereid Toovad vere südamesse veenidega Klapid puuduvad Veresoontes klapid Süda. · Ladina keeles: cor, cordis, cardia · Paikneb rindkereõõnes · Piirneb kopsude ja vahelihasega · Lihaseline organ, mis kaalub kesk. 300g · 4-kambriline, 2 koda, 2 vatsakest · Kojad paiknevad vatsakeste peal · Aatrium koda, ventriculus vatsake · Kihid: endokard, müokard, epikard, perikard Südame erutusjuhtesüsteem. Antrioventrikulaarsõlm (AV) His'i kimbud Purkyne kiud EKG elektrikardiogramm on südame elektrilise aktiivsuse graafiline üleskirjutis. P kodade kokkutõmme QRS vatsakeste kokkutõmme T puhkusehetk Füsioloogia. I faas: kodade kokkutõmbumine, veri satub neist vatsakestesse. (0,38 s)
Vereringe elunkond Vereringeelundkonna moodustavad: süda, veri, veresooned. Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Inimese südames on neli kambrit- kaks koda ja kaks vatsakest. Südame osad: parem koda, vask koda, ülemine õõneseen, aort, kopsuarter, kopsuveenid, hõlmased klapid, poolkuuklapid, vasak vatsake, parem vatsake, alumine õõneseen. Vereringe ülesanded : Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; kannab O2 kopsudest kudedesse; kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; ühtlustab keha temperatuuri.
Vereringe elundkond koosneb südamest, veresoontest ja verest. Ülesanneteks on kehaosade ühendamine, ainete transportimine ning osalemine jääkainete eritamises. Vere ringlemine veresoontes kindlustab pideva ainevahetuse, võimaldab toitainete ja hapniku laialikandmist, temperatuuri ühtlustamist kehas ning jääkainete eemaldamist. Süda on lihaseline elund, mille ülesandeks on pumbata verd kehas laiali ning ta töötab pidevalt kogu inimese elu. Koosneb 4 osast: 2 koda ja 2 vatsakest. Hõlmased klapid (kodade ja vatsakeste vahel) ja poolkuuklapid (vatsakeste ja veresoonte vahel) tagavad veresoonte ühesuunalise liikumise. Elektrogardigramm on südamelihaste graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südamelihaste tööd ja seisundit. Südamelöögid on kodade ja vatsakeste kokkutõmbed; 60-70x minutis. Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, seepärast sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd
1) Vereringeelundkond Osad: *) Veri *) Veresooned *) Süda (paneb vere liikuma; asub kopusde vahel ja kaitseb rinnakorv) Tähtsused/Ülesanded: *) Kindlustab pideva ainevahetuse. *) Kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku. *) Osaleb jääkainete eemaldamises. *) Ühtlustab keha temperatuuri. *) Transpordib kaitserakke Südame ehitus: *) 4 osaline (2 vatsakest ja 2 koda). *) Südant ümbritseb südamepaun. *) Vasak ja parem südamepool on eraldatud (vasakus hapnikurikas, paremas hapnikuvaene veri). *) Veri liigub südames kojast vatsakesse. *) Vastupidist liikumist takistavad klapid (koja ja vatsakese vahel on hõlmased klapid, toovad vere sisse; vatsakese ja arteri vahel poolkuuklapid, viivad vere välja). Südametsükkel: *) Kojad 1) kokkutõmbunud 2) lõtvunud 3) lõtvunud
Aju venoosne verevarustus (peaaju (kopsutüvi, kopsu arterid) kopsude kõvakesta urked) kaudu südame vasakusse kotta nimetatakse väikseks ehk kopsuvereringeks. Viib süsihappegaasi ja korjab hapnikku. Lümfi mõiste Paremat koda ja paremat vatsakest ühendab ja läbib õõnesveen, mis kannab hapnikku ja vasakut koda ja Lümfisüsteemi ehitus, parem lümfijuha, vasakut vatsakest ühendab aort ja rinnajuha, lümfi kogumise piirkonnad, alanev aort, mis kannab suubumine vereringesse süsihappegaasi. Pea ja ülajäsemete kapillaarid, kopsu
Vereringe elundkond koosneb südamest, veresoontest ja verest. Ülesanneteks on kehaosade ühendamine, ainete transportimine ning osalemine jääkainete eritamises. Vere ringlemine veresoontes kindlustab pideva ainevahetuse, võimaldab toitainete ja hapniku laialikandmist, temperatuuri ühtlustamist kehas ning jääkainete eemaldamist. Süda on lihaseline elund, mille ülesandeks on pumbata verd kehas laiali ning ta töötab pidevalt kogu inimese elu. Koosneb 4osast: 2 koda ja 2 vatsakest. Hõlmased klapid ja poolkuuklapid tagavad veresoonte ühesuunalise liikumise. Südamelöögid on kodade ja vatsakeste kokkutõmbed, 6070x minutis. Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, seepärastsisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Südame paremasse kotta suubuvad kehaveenid, seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. Parema koja ülesandeks on pumbata hapnikuvaest verd paremasse vatsakesse, mis pumpab hapnikuvaesevere arteritesse
mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid 9. vasak vatsake 10. parem vatsake Südame ehitus: Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame-
Vereringeelundkond : veri, veresooned ja süda. Südame ehitus · Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga. Mis vähendab hõõrdumist. · Süda paiskab iga kokkutõmbe järal välja kuni 140 ml verd. Min läheb kehasse ligikaudu 4 l verd. · 4 kambrit 2 vatsakest ja 2 koda. · Hapnikuvaene veri on paremas , hapnikurikas veri on vasakus. · Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid, veri liigub 1 suunas, kojast vatsakesse. · Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid, veri liigub vatsakestest välja veresoontesse. · Vasakus vatsakeses on kõige paksemad lihased, kuna peab tervesse kehasse verd pumpama. · Süda töötab rütmiliselt o Kodade kokkutõmme o Vatsakeste kokkutõmme
mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid 9. vasak vatsake 10. parem vatsake Südame ehitus: Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame-
looduse kasutamine rekreatsiooniks keskkonnahoid (vee ja õhu kaitse) loodusvarade kaitse ja hoidmine 5) Loomad evolutsiooni tekke järgi 700 mln aastat tagasi esimesed hulkraksed loomad 600 mln aastat tagasi selgrootud 500 mln aastat tagasi kalad 400 mln aastat tagasi maismaaloomad 200 mln aastat tagasi sauruste valitsemisaeg 70 mln aastat tagasi valitsevad imetajad 2 mln aastat tagasi esimene inimene 6) Suur ja väike vereringe Veri liigub südame vasakust vatsakest mööda veresooni kogu kehasse ja sealt südame paremasse kotta suur vereringe Veri liigub südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vaskusse kotta nimetatakse väikseks vereringeks 7) ribosoomid, lüsosoomid, vakuoolid Vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid Ribosoomid väikesed organellid Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud põiekesed (0,25 0,5 µm), mis sisaldavad
liigutused, keha asendi muutmine/säilitamine. Sirutaja- ja painutajalihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks lõtvub ja teine tõmbub kokku. Lihaste ülesanded: -Keha liigutamiseks -SIseelundite tööks -Annavad kehale kuju -Toodavad kehasoojust -Kaitsevad siseelundeid Vereringe Vereringeelundkonna mood: -süda -veri -veresooned Inimese südames on 4 kambrit-kaks koda ja kaks vatsakest. 1.parem koda 2.vasak koda 3.ülemine õõnesveen 4.aort 5.kopsuarter 6.kopsuveenid 7.+12. hõlmased klapid 8.+13. poolkuuklapid 9.vasak vatsake 10.parem vatsake 11.alumine õõnesveen Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid-veri kojast vatsakesse Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid-veri liigub vatsakesest veresoontesse. Süda töötab rütmiliselt:1)Kodade kokkutõmme->2)Vatsakeste
ning lõpuks mitmekordsele kiirele sissehingamisele järgneb äkiline väljahingamine, mis ongi aevastus Hingamiselunkonna 2 põhiülesannet : 1. Kindlustab organismi ja keskkonna vahelise gaasivahetuse, varustab organism oksüdeerumisprotseesideks vajaliku hapnikuga. 2. Rakuhingamise käigus sünteesitakse kehale vajalik energia ATP molekulide näol VERERINGEELUNDKOND Vereringeelundkonna mood: 1. Süda-4 osaline-2 koda+2 vatsakest,hõlmased ja poolkuuklapid 2. Arterid ehk tuiksooned - viivad verd südamest, suurim on aort, kõige elastsemate ja venivamate seintega veresooned 3. Veenid ehk tõmbsooned toovad verd südamesse, pisut õhemad kui arterid, veeni siseseintel taskud ehk klapid 4. Kapillaarid ehk juussooned ühekihilise epiteeliga veresooned, mille kaudu toimub kopsukapillaarides ja kudedes gaasivahetus( difusiooni teel) Vereringeelundkonna funktsioonid: 1
Vereringe elundkond koosneb südamest, veresoontest ja verest. Ülesanneteks on kehaosade ühendamine, ainete transportimine ning osalemine jääkainete eritamises. Vere ringlemine veresoontes kindlustab pideva ainevahetuse, võimaldab toitainete ja hapniku laialikandmist, temperatuuri ühtlustamist kehas ning jääkainete eemaldamist. Süda on lihaseline elund, mille ülesandeks on pumbata verd kehas laiali ning ta töötab pidevalt kogu inimese elu. Koosneb 4 osast: 2 koda ja 2 vatsakest. Hõlmased klapid (kodade ja vatsakeste vahel) ja poolkuuklapid (vatsakeste ja veresoonte vahel) tagavad veresoonte ühesuunalise liikumise. Südamelöögid on kodade ja vatsakeste kokkutõmbed, 60-70x minutis. Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, seepärast sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Südame paremasse kotta suubuvad kehaveenid, seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. Parema koja ülesandeks on pumbata
Häälekurrud asuvad kõris. Kopsumaht ligi 6 liitrit. Gaasivahetus toimub: alveoolidest läheb kapillaaridesse hapnik (hapnikku rohkem (süsihappegaasi vähem)-> hapnikku vähem (süsihappegaasi rohkem)) Sissehingamise lõpus võrdsustuvad kontsentratsioonid. Kapillaarides on kogu aeg vähem hapnikku, sest keha (veri) seob hapniku ning toimub ringlus. 5. VERERINGEELUNDKOND Koosneb: süda, veresooned (elundid) ja veri (kude) Süda: 4 kambrit, 2 koda ja 2 vatsakest. Vasakul pool arteriaalne (rikas) , paremas vensoosne veri (hapnikuvaene). Need kokku ei puutu. Veri liigub südames kohast vatsakesse vatsakeset vereringesse (vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid veri liigub vatsakesest välja veresoontesse) Tähtsus: töötab rütmiliselt ja automaatselt kogu elu Veresooned: 3 liiki: 1. Veenid viivad vere kudedest südamesse (liikumiskiirus kõige väiksem, rõhk kõige väiksem) 2
arteriaalse vere üle kogu keha laiali. Aort algab paremast vatsakesest ning moodustab siis laskuva kaare, mida nimetatakse aordikaareks, seejärel kulgeb mööda rindkeret kui rinnaaort. See siirdub läbi diafragma, minnes üle kõhuaordiks, mis vaagnaõõne lähedal haruneb ühisteks niudearteriteks, mis varustavad verega keha allosa. Aordiklapp on kolmest poolkuuklapist koosnev klapp, mis asub aorti ja vasakut vatsakest ühendavas suudmes, mille süstoolne avamine võimaldab hapnikurikkal verel jõuda aorti ning selle diastoolne sulgemine peatab voolu ning takistab vere tagavalgumist aordist vatsakesse (Vique, 2004). 1.1 Süda ja haigused Südamehaigused on Eestis üks sagedasemaid surmapõhjuseid. Aastas sureb neisse 10 000 12 000 inimest. Südamehaigustesse haigestumise peamised riskifaktorid on vale
Kapillaarid: arteriooli lõpust kudedesse Kopsuveen: kopsudest tagasi südame vasakusse kotta. Venoosse vereringe veresooned – Õõnesveev, veenid, veenulid, kopsuarter. Mida? Kannab hapnikuvaest ehk venoosset verd. Õõnesveen: veenidest südame paremasse kotta. Veenid: kudedest südamesse Veenulid: kudedest südame poole. Kopsuarter: südame paremast vatsakesesest kopsudesse. Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 1 parem koda 2 vasak koda 3 ülemine õõnesveen 4 aort 5 kopsuarter 6 kopsuveenid 7 12. hõlmased klapid 8 13. poolkuuklapid 9 vasak vatsake 10 parem vatsake 11 alumine õõnesveen Vererõhk kindlustab vere liikumise soontes. Ühepoolsed klapid, mis lasevad verel liikuda vaid südame suunas (veri ei saa tagasi valguda).
kõige sööjad inimesele on iseloomulik kultuuriline käitumine. Omab kõnevõimet=artikuleeritud.Võimeline kirjutama. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonna suhetele.(loom paarisuhe) Oskab valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid,inimene oskab plaanerida kaugele ette. Lagedal maal elavad.Ruumikasutus inimahvidest erinev. Inimese kui imetaja tunnused Inimese organismides on loomadele omased rakutüübid, koed ja elundid. Inimese süda on 4 kambriline(2 koda,2 vatsakest) 2 vereringet. Gaasivahetus toimub kopsudes ja kudedes. Seedekulglas toit peenestatakse, lõhustatakse ja lõhustamissaadused imenduvad verre. Organism vajab pidevalt energiat.Energia vajadus tagatakse raku hingamisega.Sellega tagatakse pidev soojustootmine. Organismis on stabiilne sisekeskkond ja püsiv kehatemperatuur. Imetajad on ENDOTERMSED. HOMÖOSTAAS organismi stabiilne sisekeskkond.See tagatakse organismi talitluse neuraalse ja homoraalse regulatsiooniga.
Kordamisküsimuste vastused 1. Südame anatoomilised näitajad ja funktsioon Süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund. Võib kaaluda 250-350 grammi, umbes rusikasuurune, asetseb eesmises keskseinandis, 2/3 keha keskteljest vasakul pool, 1/3 paremal. Südamepõimik on suunatud tahapoole üles ja paremale; südame tipp alla, ette vasakule. Eristatakse kahte pindmikku: tagumine alumine vahelihasmine pindmik ja eesmine ülemine rinnak-roidmine pindmik. 2 koda ja 2 vatsakest. Nende vahel koja-vatsakese klappid ja kõõluskeelikud. Enne aorti ja kopsutüve asetsevad poolkuuklappid. Südamesse suubuvad.... paremasse kotta: pärgurge, ülemine ning alumine õõnesveen (keha venoosse vere). Vasakusse kotta: 2paremat+2vasakut kopsuveeni (arteriaalne veri). Südamest lähtuvad... vasakust vatsakesest aort. Paremast vatsakesest kopsutüvi, kust venoosne veri suubub edasti kopsuarteritesse.
Emakas ehk uuterus on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Tupp on emaslooma paaritusorgan, mis ulatub välimisest emakasuudmest välimise kusitisuudmeni ja asetseb pärasoole ning kusepõie vahel. Häbe on emassuguorganite välimine, päraku all paiknev osa, mis koosneb kahest häbemepilu külgedelt piiravast vertikaalsest häbememokast.Häbe on pärakust eraldatud lahkliha kaudu. 25. Süda ( suur ja väike vereringe, kaks koda, kaks vatsakest, klapid) Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Ta paikneb keskseinandis, kopsude vahel. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vasakus vatsakeses on arteriaalne veri. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 5-8 kopsuveeni.
Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesiseselt paremalt vasakule ja vastupidi veri liikuda ei saa. Südame kambreid eraldavad üksteisest peale vaheseina ka klapid. Klapid jagunevad kahte rühma: atrioventrikulaarklapid kodade ja vatsakeste vahel, neid on omakorda 2. Klappide funkt on takistada tagasivoolu o Vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel kahehõlmne ehk mitraalklapp
variant praegu kõige tõenäolisem); 2. Kõik retseptorid reageerivad erinevatele maitsetele; 3. Iga retseptor omale maitsele, kuid närvikiud kontaktis erinevate retseptoritega. 1.Taalamus (Taalamus on selgroogsete, kaasa arvatud inimeste ajus asuv närvirakkude kogum. See asub ajukoore ja vaheaju vahel. Taalamus saadab sensoorset infot ja motoorseid signaale ajukoorele, samuti reguleerib ärkvelolekut, und ja aktiivsust. Taalamus ümbritseb kolmandat vatsakest. Inimestel on taalamus umbes 5.7 cm pikkune. Selle kahjustus võib põhjustada püsiva kooma. Arvatakse, et taalamus on "ülekanne", mis ainult edastab signaale ajukoorele. Uuemad uuringutulemused vihjavad, et taalamuse funktsioon on siiski rohkem selektiivne.)- 2.peaaju parietaalsagarasse (kiirusagar) piirkonda, mille lähedal suu ja keele puudutuse, valu ja temperatuuriinformatsioon. Lõhnade ja maitsete maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus!!!
KT I Füsioloogia 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul.
SELLE ABIL TAGATAKSE KOLLATERAALNE VERERINGE JUHUL KUI VERE ÄRAVOOL ON TAKISTATUD. 4. Süda lad.k. – COR Südame asukoht – RINNAKU KESKEL 5. KIRJELDAGE KESKMIST SÜDAMESEINA KIHTI – SÜDAMELIHASKUDE, KÕIGE PAKSEM. MÜOKARDI KIHIS TOIMUB SÜDAME KOKKUTÕMME MEIE ENDA TAHTEST SÕLTUMATA. KODADE LIHASKIUD EI LÄHE ÜLE VATSAKESTE LIHASKIUDUDEKS. 6. MIS ON JA MILLES SEISNEB SUURE VERERINGE FUNKTSIOON? (kust algab- kus lõpeb, veresoonte nimetused)- SAAB ALGUSE VASAKUST VATSAKEST AORDIGA LÕPEB PAREMAS KOJAS ÜLEMISE JA ALUMISE ÕÕNESVEENEGA. funkts: VARUSTADA KEHA KÕIKI PIIRKONDI VEREGA. 7. MIS ON JA MILLES SEISNEB VÄIKESE VERERINGE FUNKTSIOON? (kust algab-kus lõpeb, veresoonte nimetused)- ALGAB SÜDAME PAREMAST VATSAKESEST KOPSUTÜVEGA LÕPEB VASAKUS KOJAS 4 KOPSUVEENIDEGA funkts: TUUA KOPSUDEST HAPNIKURIKAS VERI SÜDAMESSE JA ÄRA VIIA SÜSIHAPPEGAASIRIKAS VERI. 8. NIMETAGE PEAMINE PEA PIIRKONDA ARTERIAALSE VEREGA VARUSTAV
- viimasest allpool avaneb vatsakesse aquaeductus mesencephali - 2 sopist: recessus pinealis (A17) recessus suprapinealis (A18) Eessein - otsaju – columnae fornicis (A19), comissura anterior (A20) ja lamina terminalis (A21) - viimane kinnitub allpool chisma opticum’ile (A8) - võlvisammaste vahel on recessus triangularis - eesseina ja lae piiril paikneb külgmiselt foramen interventriculare (A23) - ühendab III vatsakest otsaju külgvatsakesega SUURAJU – TELENCEPHALON JAOTUS POOLKERAD 1. Pallium 2. Nuclei basales (corpus striatum) KOMISSUURID - poolkerade paaritud ühendusosad - siseõõs: külgvatsakesed – ventriculus lateralis sinister et dexter - III vatsakese kõige eesmine osa POOLKERAD – HEMISPHERIA - parem ja vasak koos meenutavad poolkera, muidu veerandkera - 3 serva ja pinda: margo superior (A1) margo inferior (A2) margo medialis (A3)
Vere ph võib langeda 7,0, väga aktiivses olekus. Vere oh muudab piimhappe. Valu on põhjustataud piimhappest. Tugev higieritamine, vere muutub paksemaks, tõuseb kõikide veregruppiude hulk. Vereloome. Vererakud on lühike eluiga. Erütrotsüüdid elavad 120 päeva, toodetakse punases luuüdis, lagundatakse maksas. Leukopoes,leukotsüütide taastootmine organismin, lühem eluiga 2-3 päeva. Trombotsüütide eluiga on 10-12 päeva. Süda. Lihaseline elund. Seest õõnes. Kaks koda ja kaks vatsakest. Süda saab toimida pumbana. Lihasel on võime kokku tõmbuda. Süstol-südame kokkutõmbumine. Süstol- vere väljutamine vere ringesse, südame lihase lõõgastumine- toimub kodade ja vatsakeste kokkutõmbumine. Vasak pool suur vereringe, parem pool kopsuvereringe- venoosne veri. Paremasse kotta paremasse vatsakesse. Südame lihas. Südame erinevad osad teevad erineva võimusega tööd. Vasak vatsake töötab
ärkamine Väikeaju 1/10 peaaju massist, pooled kõikidest aju neuronitest. Kaks poolkera, neid ühendav keskosa vermis (uss). Tahteliste liigutuste teostus, sujuvus, komplekssed järjestused, alateadlik aspekt skeletilihaste liigutustest, kehahoiak, tasakaal, tunnetus ja keelelise info töötlus. Väikeaju kahjustusel häirub tahteliste liigutuste koordinatsioon, tekib ataksia e düskoordineeritud liigutus Vaheaju Kummalgi pool 3 vatsakest, paariline hallaine moodustis, mida ühendab hallainest talamustevaheliide. Seljaajust, ajutüvest ajukoore suunas kulgevate sensoorsete impulsside ümberlülituse koht. Talamus ühendab väikeaju ja basaalganglione ajukoore primaarse motoorse alaga ning aitab kaasa teadvusel püsimisele. Taalamuse tuumad: · eesmine tuum sisendiga hüpotalamusest ja väljundiga limbilisse süsteemi; mälu ja emotsioonid
SVR kujut endast veresoonte süsteemi, mida mööda veri jõuab südame vasakust vatsakeset elunditesse ja sealt paremasse kotta. Väike e kopsuvereringe algab kopsutüvega südame paremast vatsakeset, läbib kopsud, lõpeb nelja kopsuveeniga vasakus kojas. Hapniku vaese vere transp kopsuarterite kaudu. Kopsukapillaarides rikastatakse veri O2, arteriaalne veri voolab mööda kopsuveene vasakusse kotta. VVR on veresoonte süsteem, mida mööda veri liigub paremast vatsakest kopsudesse ja sealt vasakusse kotta. Ainete vahetus vere ja kudede vahel toimub difusiooni teel. Pulss on veresoonte rütmiline laienemine, kui süda surub verd veresoontesse. Puhkepulss on minimaalne südamelöökide arv, mis rahuldab organismi verevajaduse.Kehamassiindeks näitab kehakaalu ja pikkuse suhet.Hapnikutarbimisevõime näitab hapnikku hulka, mida organism on võimeline omastama.Vererõhk on rõhk, mis tekib veresoontes südame töö tulemusena.
Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesiseselt paremalt vasakule ja vastupidi veri liikuda ei saa. Südame kambreid eraldavad üksteisest peale vaheseina ka klapid. Klapid jagunevad kahte rühma: atrioventrikulaarklapid kodade ja vatsakeste vahel, neid on omakorda 2. Klappide funkt on takistada tagasivoolu o Vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel kahehõlmne ehk mitraalklapp
Töötavad seinal vastupidi toimivate paaridena: ühe lihase kokkutõmbel teine lihas puhkab. Näited Õlavarre kakspealihas, Mao, Südame lihastest deltalihas, soolest kodade ja sääremarjalihas iku ja vatsakest vereso e lihased onte seinte lihased Lihaste ülesanded: 1. aitavad sooritada liigutusi 2. annavad kehale kuju 3. kaitsevad seespool asuvaid elundeid 4. aitavad säilitada kehatemperatuuri
Imetajad on kõige õppimisvõimelisemad selgroogsete hulgas. Hambad on neil eristunud lõike-, silma ja purihammasteks, millel on erinevad ülesanded. Imetajate sooltoru pikkus sõltub toidu koostisest, taimetoidulistel on see kõige pikem, aga kiskjatel on kõige lühem sooltoru. Suuneelsöögitorumagusooltorupärak Imetajad on püsisoojased. Nende kehatemperatuuri aitab hoida karvkate ning keha hea varustamine hapnikurikka verega. Süda on 4-osaline: 2 koda ja 2 vatsakest. Imetajad on lahksugulised. Pärast viljastamist, mis toimub sisemiselt, areneb loode emasorganismis. Paljudel imetajatel kestab loote areng kuid. Osad imetajate järglastest on nii arenenud, et võivad emasloomale kohe järgneda. Teised vajavad aga emaslooma hoolt ja on sündides abitud. Kõik imetajad toidavad oma poegi emapiimaga. Imetajate hulka kuuluvad maailma suurimad loomad vaalad. Imetajate hulka kuulub ka inimene.
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel.
1 mm3 veres 6000-8000. LEUKOTSÜTOOS leukotsüütide hulga suurenemine. LEUKOPEENIA leukotsüütide hulga vähenemine. Ülesanded: · fagotsütoos bakterite hävitamine · antikehade produktsioon · valgulise päritoluga toksiinide lagundamine. Jagunevad: 1. granulotsüüdid: eusinofiilid 2% basofiilid <1% neutrofiilid 59% 2. monotsüüdid 7% 3. lümfotsüüdid 31% 6. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda - õõnes lihaseline elund kaks koda, kaks vatsakest, klapid. Klappide sulgumine on tingitud rõhkude erinevusest kahel poole neid. Mõõtmed - pikimõõt 14 cm ristimõõt 12 cm maht 250-350 ml HÜPERTROOFIA südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. PÄRGARTERID südamelihast verega varustavad veresooned, mis täituvad verega põhiliselt lõõgastumise faasis. SÜDAME LÖÖGISAGEDUS E. PULSS erutuse tekkimise rütm siinussõlmes (siinusrütm). Sõltub: · vanusest · soost
Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda koosneb neljast kambrist: kaks koda ja kaks vatsakest. Südant ümbritseb õhuke kelme, mida kutsutakse perikardiumiks. Südame sisekesta kutsutakse endokard ja südamelihast l.d päraselt müokard. Kojad jäävad ülesse poole (põhimikku) ja vatsakesed jäävad alla poole (tipu suunas). Kodadel ja vatsakestel on erineva suurusega lihaskiht. Vatsakestel on paksem kiht- pumpavad südamest verd välja. Vasaku vatsakese lihaskiht on paremast veel suurem, sest tema pumpab südamest verd rohkem välja (suurema rõhu vastu). Kodade ja vatsakeste
Erutuse avaldumisvormiks on leviv elektriline potentsiaal e. aktsioonipotentsiaal. Erutusjuhtivuse all mõistetakse erutuse levimist erutuvas koes. Refraktaarsus on samuti omadus. Erutustekke- ja juhtesüsteemi kiud, mis vastavalt oma nimetusele täidavad eriülesandeid südame erutusprotsessis. Siia kuuluvad sinuatriaalsõlm (SA) paremas kojas v. cava superior’i suubumiskoha lähedal, atrioventrikulaarne sõlm (AV) parema koja ja vatsakese piiril, His’i kimp paremat ja vasakut vatsakest eraldavas seinas, parem ja vasak säär ning Purkinje kiud [Erutus levibki selles suunas: SA sõlm -> AV sõlm -> His’i kimp -> parem-vasak säär -> Purkinje kiud]. Sinutriaalsõlmes tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus, mis levib mööda kodade muskulatuuri kodade ja vatsakeste piiril asuva AV sõlmeni (Sealt edasi läheb erutus His’i kimpu, selle sääri ning Purkyne kiudusid pidi vatsakeste lihasele) Kui impulss levib sinuatriaalsõlmest kodade kolme
täidetud ajuvedelikuga (liquor cerebrospinalis). Peale vatsakeste on pea- ja seljaajus teisigi tühikuid, mis on täidetud ajuvedeliku e liikvoriga (liikvortühikud). Ajuvatsakesi on neli, neist I ja II vatsake suurajus on külgvatsakesed. Vatsakestevaheliste tühikute kaudu on mõlemad vatsakesed seotud III vatsakesega vaheajus. III vatsake on oma kitsenemise (akvadukti) kaudu omakorda seotud IV vatsakesega. Neid nelja vatsakest ühendab kaks külgmist ja üks keskmine õõnsus (foramen magendii) subarahnoidaalse ruumiga. Nii saab võimalikuks pidev vedelikuvahetus siseste ja väliste liikvortühikute vahel. Ajuvedelik Ajuvedelik e liikvor (liquor cerenbrospinalis) on päritolult filtreeritud vereplasma, mida toodab ajukelme siseosal asuv soontepõimik. Liikvori ülesandeks on amortiseerida pead tabavaid lööke 39 ja kaitsta aju
annaabi.ee 
