elutähtsad keskused hingasmis-, vasomotoorne (reguleerib veresoonte toonust, vas soon ld k) keskus. Hingamine hingamislihaste (diafragme ja roietevahelised lihased) osavõtul, mida innerveerivad seljaajust väljuvad närvid ja roietevahelistest lihastest väljuvad närvid mõjutatud piklaju närvirakkude poolt. Eriti ohtlikud vigastused 4.kaelasegmendist kõrgemalm sest sellest lähtub diafragma närv (nervus phrenicus). Kui selle närvi tuumadeni info ei jõua, ei jõua see ka hingamislihasteni. Kui vigastus allpool, toimub hingamine tänu diafragmale. Mida allpol vigadtus, seda parem hingamise seisukohast. Ajuturse põhjustavad tavaliselt koljutraumad, ka kõrge palavik, päikesepiste (ülekuumenemine). Piklikajus on ka kaitserelfekside keskus (okse-, aevastus-, köharefleks). Piklajus paiknevad 9. 12. Peaajunärvide tuumad. 9.-keeleneelunärv (nervus glossopharyngaeus), 10.-uitnärv (nervus
- ämblikkesta ARACHNOIDEA ja soonkesta PIA MATER vahel 27. Kus paikneb ja funktsioon: ajuvedelik ehk LIIKVOR ehk tserebrospinaalvedelik - LIQUOR CEREBROSPINALIS ● Asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis ● F: liikvor loob teatud rõhu kolju sisemuses ja seljaajukanalis. 28. Inimesel on KRANIAALNÄRVE ehk peaajunärve arvuliselt 12 paari. 29. Kirjeldage X peaajunärvi ehk UITNÄRVI NERVUS VAGUS ➔ innervatsiooniala: kõik rinna- ja kõhuõõne siseelundid ➔ motoorsed kiud: kõrile, pehmesuulae- ja neelulihastele ➔ parasümpaatsed kiud: kilpnääre, müokard, söögitoru, peabronhid, maks, põrn, pankreas, magu, peen- ja jämesool, neerud. 30. Peaajunärvid ➔ Peaajunärv, mis innerveerib mälumislihaseid? ● V kolmiknärv NERVUS TRIGEMINUS ➔ Peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid ja nöonahka?
2.1.1.2. Parasümpaatiline innervatsioon Normaalselt vähenenud sinuatriaalsõlme automatismi vahendab vähenenud sümpaatilise stimulatsioon ja suurenenud parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus. Puhkeolekus on ülekaalus parasümpaatiline toonus, mis ühtlasi vahendab ka südame sagedust puhkeolekus. Parasümpaatiline mõju avaldub üldjuhul kaudselt, pidurdades sümpaatilise toime mõju. Südant varustavad parasümpaatilised närvid hargnevad mõlemapoolsest nervus vagusest preganglionaarsete kiududena, moodustades rr.cardiaci n.vagi2. Paremat koda ja seal paiknevat sinuatriaalsõlme varustavad peamiselt parempoolse nervus vaguse kiud . Vasakpoolse nervus vaguse kiud varustavad atriventrikulaarsõlme. Sellepärast mõjutab parempoolse nervus vaguse südameharude ärritamine esmajoones südame löögisagedust ja vasakpoolse nervus vaaguse südameharude ärritamine atriventriuklaarset erutusjuhtivust.
sanguis, inis, III kääne, m – vere – sg gen 8. ossa manus – käelabaluud, käelabaluid os, ossis, III kääne, n, - luu – pl nom, pl acc manus, IV kääne, f – labakäsi, käelaba – sg nom, sg gen, pl nom, pl acc 9.musculus sphincter pupillae – pupilli sulgurlihas musculus, II, m – lihas – sg nom sphincter, eris, III kääne, m – sulgur – sg nom pupilla, I kääne, f – pupill – sg gen, sg dat, pl nom 2. Valida omadussõna õige vorm. Tõlkida. 1. nervus (ophthalmicus, a, um) - nervus ophtalmicus – silmanärv 2. musculus (orbicularis, e) musculus orbicularis - ringikujuline lihas/sõõrlihas 3. foramen (opticus, a, um) foramen opticus – nägemismulk 4. crista (sacralis, e) - crista sacralis - ristluuhari 5. tractus (opticus, a, um) - tractus optica - nägemiskulgla 6. os (temporalis, e) – os temporale – oimuluu 3. Tõlkida väljendid ja määrata hääldus. 1. os nasale – ninaluu [os nasaale] 2
Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus Sõrm, varvas – digitus Sirutus-extensio Nimetissõrm- index Painutus-flexio Pöial-pollex Selg, dorsum Arter-arteria Rind-pectus Lihas-musculus Rindkere-thorax Lihased-musculi Ülakõht – epigastrium Närv-nervus Alakõht- hypogastrium Närvid-nervi Sisikond-viscera Veen-vena Nägu- facies Veenid-veni Nina-nasus Sõõre-naris Otsmikuluu- os frontale Silm-oculus Oimuluu- temporale Silmakoobas-orbita Kuklaluu- occipitale Lõug- mentum Ninaluu – os nasale
Systema nervosum - NÄRVISÜSTEEM Medulla spinalis Segmenta medullae spinalis - Cauda equina - HOBUSESABA Intumesentia cervicalis et lumbosacralis -KAELAPAISUMUS JA ....PAISUMUS Conus medullaris -AJU KOONUS Sulcus ventrolateralis - Nervus spinalis- Radix dorsalis -SELGMISED JUURED Filum terminale LÕPPNIIT ajukestad on selle ümber. Canalis centralis TSENTRAAL KANAL Fissura mediana ventralis - Sulcus medianus dorsalis - Sulcus dorsolateralis - Radix ventralis KÕHTMISED JUURED Ganglion spinale SPINAALGANGLON Substantia grisea HALLOLLUS närvirakkude tuumad liblika kujuline Cornu dorsalis - SELGMINE SARV Cornu lateralis -KÜLGMINE SARV Columna lateralis -KÜLGMINE SAMMAS
näopiirkonnast ülenevad traktid moodustavad lemniscus trigeminalis´e. ÜLENEVAD ÜLDTUNDLIKKUSE TEED Ees- ja külgväädi teed. Protopaatiline tundlikkus, seotud spinaalnärvidega (valu, to, puutetundlikkus). Tractus spinothalamicus Kehast, jäsemetest 1. Retseptor. Perifeersed jätked nervus spinalis´e koosseisus. 2. Esimese neuroni keha ‒ ganglion spinale. 3. Tsentraaljätked sisenevad seljaajju tagumise juure kaudu. 4. Teise neuroni keha (esimene sünaps) ‒ substantia gelatinosa´s, n. proprius cornu posterioris´es. 5. Aksonid kulgevad läbi commissura alba vastaspoole. 2 6. Külgväädis üleneb tr
arcus kaar arteria, arteriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik cartilago kõhr papilla näsa cavitas õõnsus
arcus kaar atreria, atreriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik cartilago kõhr cavitas õõnsus papilla näsa
paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik → Ganglion 143.Mis on alltoodud ajuosade nimetused eesti keeles? a) medulla oblongata → Piklikaju, b) cerebellum → Väikeaju, c) pedunculi cerebri → Suurajuvarred, d) nucleus ruber → Punatuum, e) tectum mesencephalicum → Keskajukatus 144.Milline on suurim peaajunärv? Kolmiknärv 145.Milliseid närvipõimikuid on all kirjeldatud? a) Selle põimiku suurimad närvid on nervus femoralis ja nervus obturatorius. → Nimmepõimik, b) Nervus phrenicus on selle põimiku pikim närv. → Kaelapõimik, c) Nervus ischiadicus, inimkeha pikim ja jämedaim närv, on pärit sellest põimikust. → Ristluupõimik, d) Sellest põimikust lähtuvad muuhulgas nervus ulnaris ja nervus radialis. → Õlavarrepõimik 146.Millised alljärgnevatest ajuosadest kuuluvad ajutüve koosseisu? Sild, Piklikaju, Suurajuvarred, Vaheaju, Keskajukatus 147
Nüstagmid- silmade nõksumised, värin Düstoonia- spasmid jäsemetes, põhjustavad imelikke asendeid, lihastoonus on suur Tikid- lühikesed tõmblused, sund liigutused- köhatus jne Müokloonia- ühe lihasgrupi tõmblused (käed ) Motoorika hindamine Hinnatakse kindlas järjekorras Vaadeldakse paralleelselt keha mõlemat poolt Hindamisviis sõltub pt. seisundist Kraniaalnärvise hindamine V Kolmiknärv (lad. k. nervus trigeminus) • Motoorika: vastupanuvõime suu avamisel, tugevus hammustamisel, liikuvus külgedele. • Booluse laialivalgumine ja vedelike ebapiisav ettevalmistus neelamiseks 12 • Keeleluu vähenenud liikumine ettepoole, mille tagajärjeks võib olla: kõripealise liikuvuse vähenemine ja/või ülemise söögitoru sfinkteri avanemise vähenemine • Sensoorika: näo, kõva suulae, suu limaskesta, igemete ja keele eesmise ⅔ puudutuse
b) üldtundlikkus e) haistmiskeskus c) kuulmiskeskus f) nägemiskeskus 2. ühendavad erinevaid koorepiirkondi Ventriculi laterales cornu frontale, occipitale et temporale pars centralis Ajukestad dura mater:- KÕVAKEST falx cerebri - SUURAJUSIRP falx cerebelli VÄIKEAJU SIRP tentorium cerebelli - VÄIKEAJUTELK arachnoidea mater - ÄMBLIKVÕRKKEST pia mater PEHMEKEST - veresoonterikas Nervus craniales KRANIAALNÄRVID ehk saavad alguse kolju piirkonnas I nn. olfactorii - HAISTMISNÄRVID bulbus olfactorius HAISTMISSIBUL niidid paiknevad ninakarbikutes tractus olfactorius - HAISTEKULGLA nucleus amygdaloideum - II n. opticus - NÄGEMISNÄRV tractus opticus - NÄGEMISKULGLA chiasma opticum - NÄGEMISRISTMIK corpus geniculatum laterale colliculus superior ÜLAKÜNGAS III n
harva rohkem kui ühe korra. Viiruse taasaktiveerumist tuleb rohkem ette vanurite ja nõrgenenud immuunsusega inimeste, nagu näiteks aidsihaigete seas. Vöötohatise infektsioon võib olla ka tõsisema kuluga või eriliste komplikatsioonidega. Üks vöötohatisevorme on Ramsay Hunti sündroom, mille puhul on haiguses haaratud ka näonärv. Sellega kaasneb näo osaline halvatus. Ramsay Hunti sündroomi diagnoosiliseks näitajaks on kahjustuse esinemine ka kõrvas, kus paikneb nervus trigeminus ehk kolmiknärv. MALAARIA Malaariat põhjustavad ainuraksete (Protozoa) hulka kuuluvad parasiidid. Haigus levib nakatunud emase Anopheles'e moskiito hammustuse kaudu, vahel harva toimub levik ka kontrollimata vere ülekandel. Malaariat põhjustavad neli liiki: - Plasmodium ovale (Aafika) - Plasmodium malarie (Aafrika) - Plasmadium vivax (India, Kagu-Aasia, Lõuna- ja Kesk-Ameerika)
..............................................................9 4 Kokkuvõte........................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................12 2 1 NÄONÄRV Näonärv ehk nervus facialis on seitsmes kraniaalnärv. Tema väljumiskoht ajust on silla (pons) ja piklikaju (medulla oblongata) vahel, oliivist lateraalsemalt, nn pontotserebellaarnurgas (Lepp 1009: 4). Näonärv on seganärv, see tähendab, et temas on olemas nii motoorsed (eferentsed) kui ka sensoorsed (aferentsed) tuumad, ganglionid ja närvikiud. Näonärv innerveerib keele eesmise- ja keskosa maitsmipungasid,
Silmamunal 6 lihast, mis kuuluvad tserobrospinaalsesse NS-i. Nende abil toimub silmaliigutamine ülemine ja alumine sirglihas, sisemine ja välimine lihas, ülemine/alumine põikilihas. Nelja innerveerib silmaliigutjaja närvikiud (ülemist/alumist, seesmist lihast ja ülemist põikilihast; alumist lihast innerveerib plokinärv, välist närvi 6. kraniaalnärv. silmaahendajat innerveerib parasümpaatiline mõju pupilli laiendajat innerveerib sümp NS-i närv ripslihast nervus ciliaris??) Nägemismeele tsentraalsed juhteteed ja nägemisaistingu teke Kujutis tekib silma võrkkesta retseptorites erutuse: valges-kolvikestes. Erutus antakse nägemisnärvi kiududele. Silma võrkkestalt lähtuvate närviimpulsside kulg ajju kulgeb võrkkesta seesmisest ja välimisest poolest erinevalt. Kummagi silma sisemiselt poolelt pärit närviimpulsid kulgevad mööda närvikiude, mis ristuvad ajus, ristumiskohta kutsutakse ristmikukohaks
Uriin liigub neerudest kusejuhade kaudu kusepõide (joonis 4) ööpäev läbi. Liikumisele aitab kaasa kusejuhade laineline kokkutõmbumine ehk peristaltika. Täitumise ajal on põie seinalihased ehk detruusorlihased lõtvunud, sulgurlihased aga kokku tõmbunud, mistõttu uriin põiest välja ei pääse. Sulgurlihaseid on kaks: sisemine ehk põie sulgurlihas on silelihaseline ja ei allu tahtele. Teda innerveerib vegetatiivsesse närvisüsteemi kuuluv vaagnanärv (nervus pelvicus). Väline ehk kusiti sulgurlihas on vöötlihaseline ja allub tahtele. Teda innerveerib häbemenärv (nervus pudendus). Nii nagu kõik teised vöötlihased allub kusiti sulgurlihas seljaaju kaudu peaajukoore kontrollile. See teeb võimalikuks tahtelise kontrolli kujunemise põie tühjendamise üle. Tahteline kontroll põie tühjenemise üle pole mitte kaasa sündinud, vaid omandatakse esimeste eluaastate jooksul. Kusepõie tühjenemine kujutab enesest refleksi
Kortikoliberiin (CRH) tekib hüpotalamuse stimuleerimisel kortisooli väljutamiseks AKTH adrenokortikotroopne hormoon neerupealistele jõudes hakkavad neerupealised tootma kortisooli, kui seda on liiga palju, produts CRH-d vähem. Hormooni üle- j alatalitlus annab infi selle funkts ja tallit kohta Mediaatorid vahendavad erutuse ülekannet ühelt närvilt teisele Sünnaps koht, kus mediator tekib ja om amõju avaldabm kus toimub erutuse ülekanne, nt uitnävi (nervus vagus) lõpmetel vabaneb südamele mediator, mis aeglustab südametööd. Südametööd kiirendad sümp NS (adrenaliin), aeglustamisekskasutatakse B-blokaatoreid, mis blokeerivad sümp närvisüsti Enamikul inimestel sümp ja parasümp tasakaalus, kui sump ülekaalus, aeglustatakse südametegevust tavaliselt B-blokaatori abil Organismi mõiste ja põhiomadused Organism ühtne, terviklik, isereguleeriv süsteem (ei vaja oma talitluse juhtimiseks
külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: reis FEMUR
külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS vaagnavööde
mediana anterior). Kummalgi seljaaju poolel kulgevad eesmis-külgmine vagu (sulcus lateralis anterior) ja tagumine-külgmine vagu (sulcus lateralis posterior). Eesmis-külgmistest vagudest väljuvad seljaajunärvide kõhtmised (eesmised) juured (radix ventralis). Tagumis-külgmistesse vagudesse sisenevad seljaajunärvide selgmised(tagumised) juured (radix ventralis). Kõhtmine ja selgmine juur liituvad seljaajust väljudes vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas seljaajunärviks (nervus spinalis). Aju struktuurid nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. Suuraju poolkerade koor e korteks Otsmiku- e frontaalsagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiiru- e parietaalsagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimu- e temporaalsagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine
pterygoideus med. et lat, n. buccalis tagumine – aferentne: n. alveolaris inferior, n. auricotemporalis, n. lingualis b) määrata funktsionaalsed komponendid järgmistel tuumadel: nucleus dorsalis n. vagi - vistseromotoorne, n. ambiguus - branhiomotoorne, n. salivatorius inferior - vistseromotoorne, n. nervi trochlearis - somatomotoorne c) millised kraniaalnärvid innerveerivad, nimeta närvid ja 2. neuronikeha (tuum): m. stapedius – n. facialis, n. stapedius, nucl. nervus facialis, m. trapezius – n. accessorius, r. externus, nucl. n. accessorii, m. stylopharyngeus – n. glossopharyngeus, r. musculi stypopharyngei, nucl. ambiguus, m. rectus oculi superior- n. oculomotorius, r. superior, nucl. n. oculomotorii d) millised kraniaalnärvid väljuvad: fissura orbitalis superior: n. occulomotorius, n. trochlearis, n. ophtalmicus, n. abducens, , foramen rotundum – n.trigeminus, foramen jugulare kaudu – n. vagus, n. accessorius, n. glossopharyngeus ! 2.
- keskel on ristisuunalised medullaarjutid – striae medullares (A6) ülespoole jääb sild allapoole piklikaju - keskpidiselt paikneb sulcus medianus (A7) sellest kummalgi pool piirivagu – sulcus limitans (A8) - piirivaost mediaalsemalt projetseeruvad basaalplaadi, lateraalsemalt alaarplaadi derivaadid - Basaalplaadi ala – eminentia medialis (A9) colliculus facialis (C10) – närvivaokünkake – ülal trigonum nervus hypoglossi (A11) – keelealuse närvi kolmnurk – all - alaarplaadi piirkond locus coeruleus (A12) – sinav koht - ülal area vestibularis (A13) – suur kolmnurkne esikuväli – keskel trigonum nervus vagi (A14) – uitnärvikolmnurk – all TEGMEN VENTRICULI QUARTI - NELJANDA VATSAKESE LAGI Eesmine osa - pedunculi cerebellares superiores (AC4) - velum medullare superius (AC15) ülemine ajupuri õhuke valgeainest leste eelmiste vahel
eesmisel ja külgmisel pinnal - kõhu külg- ja eesseina lihaseid ja nahka - roidmist pleura ja seinmist kõhukelmet Kaelapõimik PLEXUS CERVICALIS - moodustub ülemiste kaelanärvide kõhtmistest harudest - paikneb kaelal peapöörajalihase m. sternocleidomastoideus all C1 - C4(5) ● temast lähtuvad lühikesed harud - TUNDENÄRVID -> kaela-, pea- ja rinnanahale ★ põimiku pikim närv: vahelihasenärv NERVUS PHRENICUS - seganärv, innerveerib diafragmat, osaliselt ka perikardi ja pleurat ★ väike kuklanärv ★ suur kõrvalestanärv ★ kaela ristinärv ★ rangluuülised närvid Õlapõimik PLEXUS BRACHIALIS - moodustub alumiste kaelanärvide kõhtmistest harudest astriklihaste vahel - suundub 1.roide ja rangluu vahelt koos rangluualuse arteriga kaenlaauku
Info välistest karvarakkudest koondub: ~10 rakku 1 kiud ja lahkneb: 1 rakk ->~4 kiudu ->Kuulmisnärvis ~90% kiude seesmistelt rakkudelt ->Corti organist lähtuvate kuulmisnärvi kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis (ganglion: väljaspool aju paiknev närvi-rakkude kogum). Ganglionis ~30 000 kuulmisnärvikiule vastavad rakud. Neid rakke on veidi rohkem kui karvarakke Corti organis (nägemis-süsteemis vastupidi, retseptorrakke rohkem kui ganglionirakke ja kiude nägemisnärvis) -> Nervus vestibulocochlearis -> kuulmisinfo Nucleus cochlearis kus info jaotus tonotoopiline, neuronite sagedus-spetsiifilisus suureneb neuronite vastasmõjus (+ osa sagedusinfot võib olla saadud ka kogu basilaarmembraani võnkumismustri eri punktide võrdlusest mingi(te)l ajus töötlemise astme(te)l?) -> osa kiude vastaspoolde ja osa samasse -> Nucleus olivarius, kus esmakordselt koos info mõlemast kõrvast -> -> erinevad tuumad, mis ka omavahel kiude vahetavad vastaspoolte vahel;
4.Kõhtmine- e. ventraalharu – suurim haru – keha külgede, eespinna ja jäsemete innerveerimiseks. Ventraalharud moodustavad põimikuid ja just põimikutest algavad tähtsamad närvid. Suuremad põimikud ja neist algavad närvid: 1.Kaelapõimik (plexus cervicalis) – moodustavad ülemiste kaelanärvide – C1....C4 (kõhtmised) harud; siit algavad närvid innerveerivad peamiselt kaela nahka ja lihaseid; pikim närv on vahelihasenärv (nervus phrenicus) – vahelihasele. 2.Õlapõimik (plexus brachialis) – moodustavad harud segmentidest C5....Th1; harud innerveerivad õlavöödet ja ülajäset, ka osa rinda ja selga; suuremad närvid on kaenlanärv (n. axillaris) – (deltalihas ja õla nahk) ning 4 pikka ülajäseme lihaseid ja nahka innerveerivat närvi: küünar(luu)närv (n. ulnaris), kodar(luu)närv (n. radialis), lihase-nahanärv (n. musculocutaneus) ja keskpidine närv (n. medianus). 3
KUIDAS TOIMUB KUJUTISE TEKKIMINE VÕRKKESTALE? Silma sattunud valguskiired fokuseeritakse ja nad tungivad võrkkesta. Võrkkestal tekib esemete selge kujutis vähendatuna ja ümberpööratuna. KUIDAS TOIMUB INFO EDASTAMIE SILMAST NÄGEMISKESKUSESSE? Ruumiline nägemine? Võrkkestale langevad valguskiired ärritavad kolvikesi ja kepikesi, valgustundlikud ained lagunevad, tekkinud erutus antakse mööda nägemisnärvi (II NERVUS OPTICUS) peaajju ja võetakse vastu suuraju koore kuklasagaras ja tekivad nägemisaistingud. Silma võrkkesta ninapoolsemale osale proitseeritud info läheb risti, vastaspoole aju poolkera kuklasagarasse, nii tekib ruumiline nägemine ( sest me näeme erinevat infot, see annab võimaluse näha asja “taha”. Kel puudub nägemine ühest silmast, need ei näe ruumilisena ega taju sügavust, neil puudub kauguse tunnetus - ei suuda eset haarata.)
ja lahkneb: 1 rakk ~4 kiudu Kuulmisnärvis ~90% kiude seesmistelt rakkudelt Corti organist lähtuvate kuulmisnärvi kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis (ganglion: närvirakkude väljaspool aju paiknev kogum). Ganglionis ~30 000 kuulmisnärvikiule vastavad rakud. Neid rakke on veidi rohkem kui karvarakke Corti organis (nägemissüsteemis vastupidi, retseptorrakke rohkem kui ganglionirakke ja kiude nägemisnärvis) Nervus vestibulocochlearis kuulmisinfo Nucleus cochlearis: siin info jaotus tonotoopiline, neuronite sagedus- spetsiifilisus suureneb neuronite vastasmõjus osa sagedusinfot võib olla saadud ka kogu basilaarmembraani võnkumismustri eri punktide võrdlusest mingi(te)l ajus töötlemise astme(te)l?? osa kiude vastaspoolkerasse ja osa samasse poolkerasse Nucleus olivarius, kus esmakordselt koos info mõlemast kõrvast erinevad tuumad, mis omavahel veel kiude vahetavad
päsmakesekapslist nefronitorukesse, kus toimub organismile vajalike ainete rabsorptsioon + epiteelirakkude sekretsioon - laskub kõhuõõne tagaseinal musculus psoas major’il allapoole - uriini lõplik kontsentreerumine toimub kogumistorukestes - ristub arter et vena testicularis/ovarica ja nervus genitofemoralis’ega - inuliin -1.5 l -> primaarset uriini tekib ööpäevas umbes 135l Pars pelvina - Ultrafiltartsiooni võimaldab päsmakeste kõrge vererõhk – u 70 mm Hg - väikevaagna külgseinal tingitud arteriola afferens’i ja arteriola efferens’i diameetrite erinevusest - ristub alguskohas niude veresoontega (arter et vena iliaca communis)
rakku 1 kiud ja lahkneb: 1 rakk ~4 kiudu Kuulmisnärvis ~90% kiude seesmistelt rakkudelt Corti organist lähtuvate kuulmisnärvi kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis (ganglion: väljaspool aju paiknev närvi- rakkude kogum). 56 Ganglionis ~30 000 kuulmisnärvikiule vastavad rakud. Neid rakke on veidi rohkem kui karvarakke Corti organis (nägemis-süsteemis vastupidi, retseptorrakke rohkem kui ganglionirakke ja kiude nägemisnärvis) Nervus vestibulocochlearis kuulmisinfo Nucleus cochlearis kus info jaotus tonotoopiline, neuronite sagedus-spetsiifilisus suureneb neuronite vastasmõjus (+ osa sagedusinfot võib olla saadud ka kogu basilaarmembraani võnkumismustri eri punktide võrdlusest mingi(te)l ajus töötlemise astme(te)l?) 57 osa kiude vastaspoolde ja osa samasse Nucleus olivarius, kus esmakordselt koos info mõlemast kõrvast erinevad tuumad, mis ka omavahel kiude vahetavad vastaspoolte vahel;
säilitamisega. Ajukese juhteteede kahjustusest tekivad nelja liiki talitluse häired: 1) asteenia lihaste kiire väsimus (lihaste kurnatus), 2) astaasia pea-ja jäsemete värisemine, 3) ataksia liigutuste koordinatsioonihäired, 4) atoonia lihaste toonuste langus Keskaju ehitus ja f-d: Keskaju piirneb altpoolt sillaga ja ülalt vaheajuga. Keskajus paiknevad 3. (silmaliigutaja närv) ja 4. (blokinärv ehk nervus trochlearis) peaaju närvituumad. Keskajus on 3. peaaju närvi parasümpaatilised närvituumad, millest üks inerveerib silmaava ehk pupilli ahendajat lihast, teine ripslihast, mille abil toimub silma läätse kohanemine lähedal ja kaugemal olevate esmete vaatluseks (ehk mille vahendusel toimub silma akkommadatsioon). Silmaliigutaja närv inerveerib ka pisaranäärmed. Keskajus paiknevad närviraku kehade kogumikud, mis kannavad nimetusi punatuum (n. ruber), mustaine (subst
Kehast kaugemal asuvat osa nimetatakse kaugmiseks ehk distaalseks (DISTALIS) Kehaosa võib olla: 1) Välimine - EXTERNUS 2) Sisemine - INTERNUS 3) Süva - PROFUNDUS 4) Pindmine - SUPERFICIALIS 5) Ülemine - SUPERIOR 6) Alumine - POSTERIOR 7) Kahe struktuuri vahel - INTERMEDIUS Lühendid: A. - ARTERIA (arter), AA. - ARTERIAE (arterid) V. - VENA (veen), VV. - VENAE (veenid) N. - NERVUS (närv), NN. NERVI (närvid) M. - MUSCULUS (lihas), MM. - MUSCULI (lihased) DEX./DX. DEXTER, DEXTRA, DEXTRUM (parempoolne, parem) SIN. - SINISTER, SINISTRA, SINISTRUM (vasakpoolne, vasak) Vaba ülajäseme osad: 1) Õlavars - BRACHIUM 2) Küünarvars - ANTEBRACHIUM 3) KÄSI - MANUS Käsi jaguneb: 1) Ranne - CARPUS 2) Kämmal - METACARPUS 3) Sõrmed - DIGITI MANUS 4) Käe selg - DORSUM MANUS 5) Käe pihk - PALMA MANUS Vaba alajäse jaguneb: 1) Reis - FEMUR
Mõlemat tüüpi rakkude pinnal on mikroskoopilised peened karvakesed (ciliae) ja sellepärast nimetatakse neid karvarakkudeks. Karvakestes eristatakse stereotsiile (igal retseptorrrakul 60-80) ja kinotsiile (igal retseptorrakul üksainus). Retseptorid on sekundaarsed närvirakud, see tähendab, et neil puuduvad omad närvirakujätked. Retseptorrakkudel lõpevad nii aferentsed kui eferentsed närvikiud. Aferentsed närvikiud (moodustavad nervus vestibularis`e) edastavad informatsiooni kesknärvisüsteemi. Eferentsed kiud muudavad retseptorite tundlikkust, selle mõju tähendus aga ei ole veel selge. Karvakesed ulatuvad sügavale sültjasse massi, mida ärritaja meeleepiteeli suhtes nihutab, kusjuures karvakesed kõverduvad/kallutuvad. Karvakeste kõverdumine on nendele retseptoritele adekvaatseks ärritajaks. Kui karvakesekimp kõverdub
sagedamini lülidevahelise ketta survega närvijuurele, mis põhjustades seljavalu võib kiirguda ka jalga (kaelavalu puhul kätte) ning tekitada jäseme nõrkust ja tundehäireid. Seepärst on viimasel aja hakatud haigust nimetama radikulopaatiaks. Järelliide ,,paatia" pärineb ladinakeelsest sõnast pathia=haiguslik seisund. Varem nimetati radikuliiti ka ishiaseks, mis võeti isymikunärvi ladinakeelsest nimetusest nervus ischiadicus, sest valud esinevad tavaliselt selle närvi ja tema harude alal. Nimmevalud ja radikuliit on iidsetest aegadest tuntud haigused, olles tõenäliselt sama vanad kui inimkond. Tulenevalt ishiase ataki järsust tugevast valust pidasid primitiivsed inimesed seda pahade vaimude nõiduseks ja nimetasid nõianooleks (Hexenschuss) või haldjanooleks (elf's arrow). Vanas Kreekas (5.saj. e.m.a.) loeti ishiase alla kuuluvaks kõik puusade piirkonnas esinevad valud
Silm koondab valgust läätse abil (see lääts on muudetava fookustugevusega) valgustundlikule pinnale reetinale, samuti on olemas lääts ning avaus e pupill, millega saab reguleerida valguse hulka. Nagu igal meelesüsteemil, on ka optilisel süsteemil sensorid (sensorid silmapõhjas e reetinal) Maali-Liina, jaanuar 2012 juhteteed (aferentne närv nervus opticus) keskus (aju kuklasagar, enne toimub veel ümberlülitamine taalamuses). Tegelikult on silm liitläätsede süsteem. On palju erinevaid silmamudeleid, võib vaadelda nii, et valgus murdub kahes kohas : õhk-sarvkest ja lääts-klaaskeha (Gullstrandi mudel) ,meie kasutame REDUTSEERITUD SILMA mudelit, kus toimub üks murdumine, murdja on lääts, arvestatakse üht PEATASANDIT ja KESKPUNKTI.
on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik). Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid. Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka. Dorsaalharud innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja lülidevaheliiigeseid Nervus craniales - kraniaalnärvid Saavad alguse peaajust ja mis on nummerdatud vastavalt lähtekohale eest poolt taha poole. I. Haistenärvid (S) II. Nägemisnärv (S) III. Silmaliigutaja närv (M) Sisaldab ka parasümpaatilisi kiude. Liigutab kõiki (va kahe) silmamuna liigutavat lihast silmakoopas. IV. Plokinärv (M) Innerveerib ülemist põikilihast silmamunas V. Kolmiknärv (MS) - silmanärv
Ka silda läbivad kõik tundlikkust ja motoorikat juhtivad juhteteed. Mõned juhteteed suunduvad sillast ajukesse. Sild ja ajuke kokku moodustavad tagaaju Keskaju ehitus ja funktsioonid Keskajus paiknevad esimese kuni neljanda peaaju närvi tuumad. Neljas peaaaju närv on blokinärv innerveerib silmamuna alumist põikilihast ja tema vahendusel toimub silmamuna pööramine alla ja väljapoole. Kolmas peaaju närv on silmaliigutaja närv e. Nervus oculomotorius. Sellel närvil on mitmekesised funktsioonid: o a)innerveerib nelja silmamuna liigutajat lihast kuuest – ülemine ja alumine sirglihas, mediaalne ehk sisemine sirglihas ja ülemine põikilihas. o Veel innerveerib ta silma ava ehk pupilli ahendajat lihast ja ripslihast. Ripslihase abil toimub silma läätse läbimõõdu muutumine ja selle kaudu kohanemine lähedal ja kaugematel
Hüpotaalamus moodustab hüpofüüsiga hüpotaalamu-hüpofüsaalsüsteemi. E. Peaaaju närvid (12 paari) ja nende f-oonid. Keskaju ehitus ja funktsioonid Keskajus paiknevad esimese kuni neljanda peaaju närvi tuumad. Neljas peaaaju närv on blokinärv innerveerib silmamuna alumist põikilihast ja tema vahendusel toimub silmamuna pööramine alla ja väljapoole. Kolmas peaaju närv on silmaliigutaja närv e. Nervus oculomotorius. Sellel närvil on mitmekesised funktsioonid: a. innerveerib nelja silmamuna liigutajat lihast kuuest – ülemine ja alumine sirglihas, mediaalne ehk sisemine sirglihas ja ülemine põikilihas. b. Veel innerveerib ta silma ava ehk pupilli ahendajat lihast ja ripslihast. Ripslihase abil toimub silma läätse läbimõõdu muutumine ja selle kaudu kohanemine lähedal ja kaugematel olevate esemete vaatlemiseks
valutud liigutussooritused. Lõplik tulemus võidakse saavutada alles 0,5-2 aastat pärast operatsiooni- harva saavutatakse täiesti valutu ja vaba liikuvusega õlaliiges. Motiveerida patsient pikaaegseks intensiivseks teraapiaks ning rõhutada koduste harjutuste tähtsust. Rotator cuff probleemide korral on m. infraspinatus õlaliigese tähtsaim stabilisaator. Origo: abaluu harjaalune auk Insertio: õlavarreluu suur köbruke Närviinnervatsioon: nervus subscapularis Funktsioon: õla toetamine käe liigutustel; õlavarre retroversioon, aduktsioon ja välisrotatsioon . Frozen shoulder e. periarthritis humeroscapularis, adhesiivne kapsuliit, jäik/külmunud õlg, scapulohumeraalne periartriit, õlaliigese kontraktuur- õlaliigese valulik jäigastumine. Esineb naistel rohkem kui meestel, keskealistel ja vanemaealistel, leitud seos rinnaküfoosiga. Ka
seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik). Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid. Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka. Dorsaalharud innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja lülidevaheliiigeseid Nervus craniales – kraniaalnärvid. Saavad alguse peaajust (12 pari ) ja mis on nummerdatud vastavalt lähtekohale eest poolt taha poole. I Haistenärvid (S) väiksed närvikiudude kimbud, mida on paarkümmend, nad kulgev läbi sõelluu-sõellestme mulkude suuraju haistmissibulasse II Nägemisnärv (S) arengu poolest on võrreldav pigem ajusiseste närvikulglatega kui tõeliste närvidega. Nägemisnärvis on
See vegetatiivse närvisüsteemi osa saab alguse seljaaju ristluu (sakraal) osast, samuti ajutüve piirkonnast, kus parasümpaatilised närvid kulgevad koos III, VII, IX ja X kraniaalnärviga. Ka siin eristatakse preganglionaarseid ja postganglionaarseid närviteid. Parasümpaatilised ganglionid asuvad nende elundite läheduses, mida nad mõjutavad. Parasümpaatilise süsteemi virgatsaineks on atsetüülkoliin. Parasümpaatikuse tähtsaima osa moodustab X kraniaalnärv, uitnärv (nervus vagus). Oma teel läbi keha mõjutab uitnärv muu hulgas kõrisõlme lihaseid ja avaldab mõju südame siinussõlmele. Samuti on ta mao, soolte ja neerude tundenärviks ning mõjutab nende elundite lihaseid, mis ei allu inimese tahtele. Parasümpaatikuse funktsioonidest võib mainida südame löögisageduse vähendamist, pupillide ahendamist, mao- ja sooleliikumise (peristaltika) aktiveerimist, bronhide kokkutõmmet
annaabi.ee 
