2)lümfoepiteliaalsed struktuurid (tüümus, tonsillid, üksik- ja koondlümfisõlmekesed) 3)lümfisõlmed, mis asetsevad filtritena lümfisoonte teedel Lümfisõlmede funktsioon Moodustuvad lümfotsüüdid Toimivad väikeste ja väga efektiivsete bioloogiliste filtritena, kus peetakse kinni ja hävitatakse haigustekitajad (antikehade moodustamine) Iga lümfisõlm või sõlmede kogumik on sõelaks kindlale kehaosale või organile Lümfisõlmed Mäletsejatel ja koeral esinevad lümfisõlmed tavaliselt üksikult Hobulastel ja inimeste rühmiti Lümfisõlmi on hobusel kuni 8000 (millest kuni 6000 käärsoolel), veisel 300, seal kuni 190 Kõige suuremad lümfisõlmed on veisel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lümfi ülesanne
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: lümfotsüüte koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi. Lümfisõlmed Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põletiku korral lümfisõlmed suurenevad Põrn Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega
VEISTE ENZOOTILINE LEUKOOS Maari Aru ANTE MORTEM leiud • Pindmised lümfisõlmed suurenenud, eriti kaela- ja tagakehapiirkonnas • Depressioon • Krooniline kõhulahtisus • Eesmao atoonia • Libediku nihkumine • Lonkamine • Paralüüsid Suurenenud pindmised lümfisõlmed (Vetnext) Konjunktivaalprolaps (Wiki) POST MORTEM leiud • Organites ja kudedes uudismoodustised, diferentseerunud kasvajad • Põrn ja lümfisõlmed difuusselt suurenenud • Maks suurenenud • Leukoossed kasvajad on hallikaskollase värvusega, lõikepinnad struktuuritud Lümfisõlmede hüpertroofia (Fmv) Kasvajalised moodustised südames. Asuvad tavaliselt emakas, südames, pindmistes lümfisõlmedes ja libedikus (Vetnext) Neoplastiline mass südamelihases – lümfosarkoom Lihainspektsiooni otsus • Lümfosarkoomiga looma korjus läheb hävitamisele • Kui surmajärgselt pole võimalik kliinilise pildi
Bioloogia:immuunsus Imuunsüsteemi ülesanne on hävitada organismi tunginud haigustekitajaid(võõrvalke,viiruseid,baktereid, seeni, algloomi, kasvajarakke) Imuunsussüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund: 1)Lümfotsüüdid- imuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide(ehk valgete vererakkude) hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainetevastu kaitsevalke. Lümfotsüütide eluiga on lühike, mistõttu peab neid organismi pidevalt juurde moodustama. Lümfotsüüde toodavad lümfisõlmed, põrn ja harkelund.
Lümf osaleb ainevahetusprotsessis, tema kaudu satuvad mitmed ainevahetusproduktid verre. Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest. 128. Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnajuha (lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringesse. Lümfisüsteemi ülesandeks on rakkudevahelise vedeliku kogumine ja suunamine, ainevahetusproduktide edasikandmine ning keha kaitsevõime tagamine. Lümfisüsteemi moodustavad erineva läbimõõduga lümfisooned, lümfisõlmed ja lümfoidsed elundid limaskesta lümfifolliikulid, mandlid, põrn. Lümfisüsteem on lisaäravoolusüsteem, täiendus venoossele süsteemile. Parem lümfijuha kogub lümfi oma harude kaudu rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest ning suubub paremasse veeninurka parema rangluualuse veeni ja parema sisemise kägiveeni ühinemiskohta. Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka vasaku rangluualuse
Immuunsüsteem kaitseb organismi Haigustekitajate sissetungi eest kaitsevad meie keha välised kaitsetõkked: nahk, hingamis- teede limaskestad ja mao happeline sisu. Kõiki haigustekitajaid ei suuda need kaitsetõkked kinni pidada, siis hakkab neid hävitama aktiivselt kehasisene kaitsesüsteem - immuun- süsteem.IMMUUNSUS on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Immuunsüsteemi tähtsamad elundid, rakud : lümfotsüüdid, põrn, lümfisõlmed, harkelund Lümfotsüütide ehitus Kuuluvad valgete vererakkude hulka.Kuna eluiga on neil lühike, siis neid peab pidevalt juurde moodustuma põrnas, lümfisõlmedes, harkelundis.Lümfotsüüdid valmistavad erilisi kaitsevalke. Lümfotsüütide poolt valmistatud kaitsevalkude ülesanne on teha kahjutuks haigustekitajad või nende mürgid.
mingi osa satub neist ikkagi organismi. Seal hakkab neid hävitama organismi immuunsüsteem. Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsus on võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkeelund ehk tüümus. Lümfotsüüdid kuuluvad valgete vereliblede ehk leukotsüütide hulka ning sünteesivad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke ehk antikehi. Nende eluiga on lühike ning neid peab pidevalt juurde tootma. Seega kuuluvad immuunsüsteemi ka need organid, mis lümfotsüüte juurde toodavad, nt lümfisõlmed ja põrn ning noorel inimesel ka harkeelund. Lümfisõlmed on ovaalsed 3-20 mm läbimõõduga
Rakuhingamist iseloomustav protsess · Energia vabanemine · Süsihappegaasi eraldumine · Hapniku neeldumine · Orgaanilise aine lagunemine Inimesel on vaja hapniku, mida on vaja energiavahetuseks. Hingamisel vahetub kopsudes olevast õhust 1/10 Veri koosneb 90% ulatuses vereplasmast Immuunsüsteemi kuuluvad elundid on põrn ja lümfisõlmed. Gaasiliste ainete liikumine organismis toimub difusiooni teel. Vere hüübimist tagavad trombotsüüdid Reesus-positiivne veri tähendab, et veres on d-antigeen. Suur vereringe lõppeb paremad kojas. Antikeha ja õgirakk sarnasus- hävitavad haigustekitajaid erinevus-Tapavad tõvestajaid erinevalt Passiivne immuunsus ja aktiivne immuunsus Sarnasus- kaistevad organismi antikehadega Erinevus-aktiivse immuunsusega inimene põeb haigust õrnalt läbi luues ise antikehi kui
bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Et lümfotsüütide eluiga on lühike, siis peab neid organismi pidevalt juurde moodustuma. Järelikult kuuluvad immuunsüsteemi ka need organid, mis pidevalt lümfotsüüte toodavad. Nendeks on lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfisõlmed on ovaalsed 3-20 mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvate lümfisõlmede mõõtmed oluliselt. Põrn on piklik, umbes 12 cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrotsüüdid. Põrn on ka vere varupaik.
IMMUUNSÜSTEEM *LÜMFIRINGE Lümf- Lümfisoontes liikuv vedelik Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvusetu, läbipaistev keha vedelik,mis sisaldab lümfotsüüte,koevedelikust päritolevaid aineid ja rasva osakesi. *LÜMFISÕLMED Lümfisoonte koondumis kohtades Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohale kandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on : kaelas,lõua all , kõhuõõne keskosas , vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubeme piirkonnas. *PÕRN asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas. Kuulub keha lümfi-süsteemi. Puhastab organismi mürk ainetest,hävitab haigus tekitajaid. Suureneb mõnede nakkushaiguste ajal. *ANTIKEHAD - Lümfotsüüdid toodavad antikehasid,mis võitlevad haigus tekitajatega. Iga haigustekitaja vastu on oma antikeha.
Lümfisüsteem Systema lymphaticum Lümfisüsteemi kuuluvad: Lümf, lümfotsüüdid, lümfisooned, lümfisõlmed, lümfifolliikulid, tonsillid, difuusne lümfikude, põrn ja harknääre (tüümus). Lümfisüsteemi ülesanded: 1.Vedelikubilansi tasakaalustamine kudedes ning kudede puhastamine rakurusudest jne. 2.Rasva jne. imendamine soolestikust. 3.Organismi kaitse mikroobide vastu. Lümf on kollakas läbipaistev vedelik, sarnaneb vereplasmale ja koevedelikule; seedimise ajal peensoolest tulev lümf on valkjas – piimand (chylus) (sisaldab emulgeeritud rasvatilgakesi). Ööpäeva
omavahel liitudes järjest jämedamaks muutuvad. Lõpuks koguneb lümf lümfijuhasse, mis omakorda suubub kahte suurde vereringe veenidesse rangluuveeni. Nii satub lümf verre. Lümfi panevad liikuma rinnaõõne negatiivne rõhk kokkutõmbuvad lihasrakud lümfisoonte seinas lümfisoontega paralleelselt kulgevate veresoonte pulseerimine jäsemete liikumine. Lümfisooned moodustavad kehas tiheda võrgustiku. Lümfisoonte teedel asuvad lümfisõlmed. Lümfisõlmede ülesanne: täidavad vereloome funktsiooni, neis moodustuvad leukotsüüdid ehk valged verelibled. õgirakud hävitavad vedelikus olevaid mikroobe ja võõrkehi. moodustub ka valgulise iseloomuga antikehasid immuunglobuliine ehk tähtis osa haigusimmuunsusest. Suuremad lümfisõlmed asuvad kaelal lõua all kõhuõõne keskosas vaagnaõõnes kaenlaaugus kubemepiirkonnas.
omavahel liitudes järjest jämedamaks muutuvad. Lõpuks koguneb lümf lümfijuhasse, mis omakorda suubub kahte suurde vereringe veenidesse rangluuveeni. Nii satub lümf verre. Lümfi panevad liikuma rinnaõõne negatiivne rõhk kokkutõmbuvad lihasrakud lümfisoonte seinas lümfisoontega paralleelselt kulgevate veresoonte pulseerimine jäsemete liikumine. Lümfisooned moodustavad kehas tiheda võrgustiku. Lümfisoonte teedel asuvad lümfisõlmed. Lümfisõlmede ülesanne: täidavad vereloome funktsiooni, neis moodustuvad leukotsüüdid ehk valged verelibled. õgirakud hävitavad vedelikus olevaid mikroobe ja võõrkehi. moodustub ka valgulise iseloomuga antikehasid immuunglobuliine ehk tähtis osa haigusimmuunsusest. Suuremad lümfisõlmed asuvad kaelal lõua all kõhuõõne keskosas vaagnaõõnes kaenlaaugus kubemepiirkonnas.
blokeerimine, vaktsineerimine, tervete karantiin ja haigete isolatsioon 5.Misssugused antibio. Grupid pärsivad rakuseina sünteesi: penitsiliinid, tsefalosporiinid. 6.Rakuline immuunsus on seotud: T-lümfosüüdid 7.organismi resistentsuse esimese astme kaitsemehhanismod on : kolonisatsiooniresistentsus 8.aktiivne loomulik immuunsus-peale haiguse läbipõdemist 9.nim. sekundaarse immuunsusüt. Org: adenoidid, põrn, lümfisõlmed, pimesool 10.nimeta G+ bakterid: listeria monocytogenees, cornynebacterium, staphylococcus aureus 11.nim. tutamise tekitaja-scigella dysentirae Variant4 1.nim. faktoreid mis piiravad bakterite kasvu: toitainete lõppemine, hapniku hulga võhenemine v suurenemine, pHmuutused, tokstiliste lõpp-produktide kogunemine 2.nim mikroobide virulentsusfaktorid: kihn, piilid, toksiinid 3.humoraalne immuunsus on seotud: B-lümf. 4. aktiivne kunstlik immuunsus tekib-peale haiguse läbipõdemist
põhjustada erütrotsüütide kokkukleepumist ja see omakorda võib lõppeda surmaga. Immuunsüsteem kaitseb organismi sinna tunginud haigusetekitajate eest. Ülesandeks on hävitada organismi tunginud haigusetekitajad. See kaitsasüsteem reageerib kõikidele kehavõõrasteleühenditele ja rakuudele: võõrvalkudele, viirustele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn, harkeelund. Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütie hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste bakterite ja teiste kehavõõrate rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Lümfisõlmed on ovaalsed elundid, mis paiknevad paiknevad lümfisoonte koondumis- kohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse kehasse satunud mikroobe. Kui on põletik suurenevad haiguskohtade lähedal suvad lümfisõlmed oluliselt.
Kunstlik immuunsus: • vaktsineerimisel vakstineerimine on surmatud või nõrgastatud mikroobide või nende toksiinide viimine organismi. Toksiin- mikroobide poolt toodetud mürgid. Vaksineeritakse: puukentsefaliit; gripp; sarlakid; mumps, leetrid Allergia- ülitundlikus mingile välisele või organismis olevale tegurile. (allergeenid) Lümf on läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: 1)lümfotsüüte; 2) koevedelikust pärit olevaid aineid; 3)rasvaosakesi Suurimad lümfisõlmed on kaelal, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus. Südamehaigused: südamelihase infarkt; tromb; Süda ei väsi pika töötamise vältel, sest südame töö on jaotunud kaheks osaks. Pool ajast süda puhkab ja teise poole töötab. (0,4sek:0,4sek) Veenilaiendid tekivad selletõttu, et veri jääb kauemaks ajaks püsima ning laieneb. Või tekitavad selle ladestunud soolad ja rasvad. NB-tuleks vältida sundasendit ja toitumist jälgida.
mälu, mis võimaldab sama patogeeni teistkordse invasiooni korral kiirelt efektiivse vastuse anda. Erinevalt kaasasündinud immuunsusest esineb omandatud immuunsus ainult selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka imetajatel. Immuunsüsteemi ülesandeks on hävitada kehasse tunginud haigusetekitajaid. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis valmistavad organismi tunginud võõrkehade, bakterite ja viiruste vastu kaitsevalke. Lümfotsüütide tootmisega tegelevad aktiivselt lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfotsüüte tootvad elundid Lümfisõlmed on ovaalse kujuga elundid, ms asuvad lümfisoonte koondumiskohtades. Nad toodavad aktiivselt lümfotsüüte ja hävitavad kehasse tunginud mikroobe. Lümfisõlmede põletiku korral suurenevad nende mõõtmed oluliselt. Põrn on pikliku kujuga elund, mis asub kõhuõõne vasakpoolses ülaosas. Tema ülesandeks on toota lümfotsüüte ja lagundada erütrotsüüte. Põrn on ka vere varupaik.
haavale tiheda võrgustiku. Kui veresoon on seespoolt vigastatud, võib hüübimisel moodustuv fibriinivõrgustik veresoone isegi sulgeda ning tekib tromb. Kui tromb ummistab veresoone, siis see organi osa, mida veresoon toitainetega ja hapnikuga varustab, tavaliselt kärbub. 13. Immuunsüsteemi ehitus ja ülesanded. Vastus: Immuunsussüsteem hävitab organismi sattunud haigusetekitajaid. Keha kaitseks töötavad koos valged vererakud ning lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Harkelund on nääre, mis asetseb rinnaku taga. Sellest valmib osa lümfotsüüte. Täiskasvanul harelund taandaeneb, kuid siiski jätkub seal osa lümfotsüütide tootmine. Põrn on kõhuõõnes paiknev elund, milles valged vererakud hävitavad kahjulikke mikroobe. Põrn on vererakkude varupaik. Lümfisõlmed on elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Nendes rikastub veri lümfotsüütidega ning hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Kui on
Humoraalne ja rakuline ehk tsellulaarne imm., Kaasasündinud ja omandatud imm., Immuunsuse omandamise viisid. Aktiivne ja passiivne imm. T-lümfotsüüdid, B-lümfotsüüdid, antikeha, antigeen. Allergia, autoimmuunsus. Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu, mis võivad olla pärit nii väljastpoolt organismi (näiteks bakterid, viirused), kui ka organismi seest (hukkunud rakkude osad). Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, õgirakud, põrn, luuüdi, harkelund ja lümfisõlmed. ● Lümf on värvitu ja läbipaistev koevedelik, mis liigub lümfisoontes ja sisaldab lümfotsüüte, rasvaosakesi ning koevedelikust pärit olevaid aineid. ● Lümfisõlmed on elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Nende ülesanne on filtreerida ja puhastada läbivoolavad lümfi ning hävitada haigustekitajaid. Kui on põletik, suurenevad ka haiguskolde lähedal asuvad lümfisõlmed. Lümfisõlmed asuvad kaelal, kaenla
rakkudest.Lümfoidorganite ülesandeks on produteerida erilisi rakke lümfotsüüte, mis võtavad osa organismi immuun ehk kaitsereaktsioonidest, muutudes seejuures kaitserakkudeks immunotsüütideks. 21. Lümfisüsteem on a. arteriaalse b. venoosse vereringe paralleelne äravoolusüsteem. Lümfisoonte ehitus on sarnane a. arteritega b. veenidega , sest (põhjendage valikut) lümfisoontes asuvad klapid. 22. Selgitage mõiste regionaarsed lümfisõlmed ja tooge näiteid nende asukoha kohta. Regionaarsed lümfisõlmed sellised, mis paiknevad kindlates piirkondades. 23. Nimetage vereloomeelundid Lümfisõlmed, põrn, punane luuüdi ja osalt ka tüümus (harkelund) 24. Nimetage vere funktsioonid ja selgitage neid lühidalt
vajalike keemiliste reak. Ahela. Reaksioonide lõpptulemusena tekib fibriin, valgulised fibriinid moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. Kui veresoon on seesmiselt vigastunud,võib fibriinvõrgustik veresoone isegi sulgeda, moodustub tromb.Kui tromb ummistab veresoone,siis see organi osa, mida veresoon hapniku ja toitainetega varustas, tavaliselt sureb. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfotsüüdid valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsvalt.Nende eluiga on lühike, neid peab organimi pidevalt juurde moodustuma. Lümfisõlmed on ovaalsed, 3-20 mm elundid. Seal rikastub veri lümfosüütidega,seal hävitatakse kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvate lümfisõlmede mõõtmed oluliselt
Toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi.Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Erinevalt viiruhaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest Nakatumine bakterihaigustesse Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused Nakkusviisid: · piisknakkus · saastunud toidu ja joogiga · siirutajad · Otsene kontakt haigega Difteeria · Levib piisknakkusega · Kurk on väga haige, tursunud lümfisõlmed, kõha, häälekaotus, neelamisraskused, palavik, võib põhjustada lämbumist · Ennetamine: mitmed vaktsineerimised elu jooksul · Ravi: ravitakse antitoksiiniga ja antibiootikumidega. Läkaköha · levib piisknakkusega · Toob kaasa ägedad köhahood jne · vaktsineeritav Teetanus · Haava kaudu · toob kaasa lihaste krambid, · ennetada saab ainult tänu vaktsineerimisega
Vektori (hallsääsed), vereülekande ja maksasiirdamisega, emalt lootele. Airport transmission! Milliseid meetmeid kasutatakse selle infektsiooni profülaktikas? Kemoprofülaktika, võib kasutada ka antisääsevastased turvameetmeid ÜL 3. 9-aastane Peruu maapiirkonna poiss haigestus 1 nädala pärast kõrbesääse hammustust. Näole putuka hammustuskohale tekkis algselt sügelev paapul, mis haavandus. Haavand oli valulik, punetav ning kõrgenenud servadega. Kaela piirkonna lümfisõlmed olid suurenenud. Ajapikku haavand suurenes kahjustades ka suu limaskesta. Mis haigusega on tegemist? Kutaanne leishmaniaas Mis on tekitaja? Leischmania mexicana, braziliensis (kutaanne), peruviana, major Mis on vektoriks? Moskiitod e. kõrbesääsed (Phlebotomus) Põhiperemees -> koerad, rebased, saakalid, närilised (Vaadata kohalike inimeste ja loomade kõrvu!) Kuidas diagnoositakse?
Immuunsüsteem Loomulik ja omandatud Loomulik-vastus paljudele haigustekitajatele Omandatud-vastus kindlale haigustekitajale Immuunsüsteemi organid- primaarsed: luuüdi,tüümus Sekundaarsed: adenoidid,lümfisõlmed, põrn, Peyeri naastud,pimesool. Immuunsüsteemi rakud: B-lümfotsüüdid, T-lümfotsüüdid. Antikehi toodavad B-lümfotsüüdid Antikehade funktsioon: neutralisatsioon, teha äratuntavaks fagotsüütidele, komplemendi aktivatsioon, adhessiooni pärssimine. Spetsiifiline immuunsus: 1) Aktviine loomulik immuunsus: pärast haiguse läbipõdemist 2) Aktviine kunstlik immuunsus: vaktsineerimine 3) Passiivne loomulik immuunsus: emalt-lapsele, rinnapiimaga 4) Passiivne kunstlik immuunsus: pärast immuunglobuliinide manustamist. Immuunvastus: immuunotolerantsus, autoimmuunsed reaktsioonid, immuunpuudulikkus, allergilised reaktsioonid. Mükoplasmad-väiksemad looduses elavad bakterid,puudub rakusein,põhjustavad k...
tegema kõrge riskiga naised. Rindu vaadeldakse peegli ees seistes, esmalt käed külgedel, siis ülestõstetud kätega. Kontrolli teostatakse ka lamades. Tähelepanu tuleb pöörata järgmisele: kas rinnad on tavapärase kuju, suuruse ja asetusega kas nahk on sile ja ühtlane kas nahk ja rinnanibud on tavalist värvi kas ei esine sissetõmbeid, haavandumist või eritist kas rinnanibud liiguvad kätt tõstes ülespoole kas kaenlaalused, rangluupealsed ja -alused lümfisõlmed ei ole suurenenud. Vasakut rinda kombatakse parema käe sirgete sõrmedega kergelt vajutades. Alustatakse rinnanibust, liikudes kergete ringjate liigutustega väljapoole. Selliselt kombatakse läbi kogu rind ja kaenlaalune piirkond. Sama korratakse parema rinnaga, kompamist teostatakse vasaku käega. Tihendid rinnas on väga tavalised. Enamik neist ei ole pahaloomulised. Sellegipoolest on väga tähtis kõigi püsivamate tihendite põhjalik uurimine
IMMUUNSÜSTEEM Loe õ lk 42-45 Koosta kokkuvõte 1. Mis on immuunsus? Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigustekitajaid ja nende mürke enne, kui need haigust tekitavad. 2. Millistele kehavõõrastele objektidele immuunsüsteem reageerib? Nimeta 6. Võõrvalkudele, mikroobidele ja vigastele rakkudele 3. Mis moodustavad inimese immuunsüsteemi? Valged vererakud, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. 4. Kuidas toimub kiire üldine reaktsioon? Õgirakud hävitavad tõvestajad. 5. Kuidas toimub aeglasem ja täpsem reaktsioon? Lümfotsüüdid toodavad tõvestaja vastu antikehi ning antikehad seonduvad tõvestajaga ja muudavad selle kahjutuks. 6. Mis on omandatud immuunsus? Omandatud immuunsus on immuunsus, mis kujuneb pärast mingi nakkushaiguse läbipõdemist või vaktsineerimist ega pärandu vanemaltelt järglastele. 7
Haigusetekitajaid hävitab kaitsesüsteem ehk immunsüsteem, mis teageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele. Organismi esmased kaitsetõkked: nahk, limaskestad, erinevad kehavedelikud (tupevedelik, pisarad) Teine kaitse on immuunsüsteem. Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigusetekitajaid ja nende mürke enne kui need haigust põhjustavad. Immuunsüsteemi moodustavad harkelund, lümfisõlmed, põrn ning valged vererakud. Valged vererakud jagunevad õgirakkudeks (moodustuvad luuüdis) ja lümfotsüütideks (moodustuvad harkelundis). Valged vererakud ringlevad kehas mööda vere- ja lümfisooni ning paljud neid kogunevad lümfisõlmedesse ja põrna. Suured lümfisõlmed suubuvad veenidesse. Harkelund on nääre, mis asetseb rinnaku taga. Põrn on kõhuõõnes paiknev elund, milles valged vererakud hävitavad kahjulikke
EpsteinBarri vastu suunatud antikehad Ravivõimalused Enamasti pole spetsiifiline ravi vajalik Tugeva kurguvalu puhul võib tegu olla kurgupõletikuga antibiootikumiravi penitsilliini või erütromütsiiniga Kui kõriturse takistab hingamist manustatakse kortisooli Prognoos ja ennetamine Enamasti kahjutu ja mõne nädalaga ise paranev Suurenendud lümfisõlmed paranevad kiiresti, väsimusja nõrkustunne kestavad kauem 34 nädalat peale haigestumist vältida koormust Tüsistused : südamelihasepõletik, neerupõletik, liigeste põletik, ajupõletik, ajukelme põletik, trombotsüütide vähesus Haigestunute isoleerimine koolides ja lasteaedades vajalik ei ole Haigestunud ei saa olla vähemalt 6 kuud veredoonorid Epstein-Barri viiruse vastast vaktsiini ei ole
inimesi. Katku võivad nakatuda ka jänesed, oravad, kassid ja koerad. Läbi sajandite on katku tagajärjel surnud enam kui 200 miljonit inimest ning see on põhjustanud vähemalt kolm pandeemiat, millest viimane leidis aset 1855. aastal Hiinas. Tänapäeval on katku levik kontrolli all ning Euroopa närilised katkubaktereid ei levita, kuid mujal maailmas registreeritakse igal aastal 2000 katku haigestumise juhtu, peamiselt Aasias ja Aafrikas. Muhkkatku nakatumisel tursuvad tugevalt lümfisõlmed ning need muutuvad valulikuks. Muhud tekivad tavaliselt kubemes, kaenla all ja kaelal. Tekivad palavikulised külmavärinad, peavalu ja väsimustunne. Kopsukatkuga kaasnevad kõrge palavik, hingamisraskused ja vere köhimine. Ravi puudumisel sureb 60% ja ravi korral 15% muhkkatku nakatunutest. Kopsukatku nakatunud surevad ravi puudumisel esimese 24 tunni jooksul. Katku kahtlusega inimene isoleeritakse ning hoitakse isolatsioonis diagnoosi kinnitamiseni. Raviks kasutatakse antibiootikume.
HERPES EHK OHATIS Koostanud: Tunnused Huuleohatis: • Sügelus • Torkimistunne • Valu huulte piirkonnas • Läbipaistvate vesivillide teke • Villiline valulik lööve kordub Pilt 1 Tunnused Suguelundite ohatis: • Sügelus • Valulikkus suguelundite piirkonnas • Haavanduvate vesivillide teke • Villiline valulik lööve kordub • Urineerimine valulik • Kubeme lümfisõlmed suurenenud • Pilt 2 Põhjustaja Herpes simplex DNA-viirus: • Herpes Simplex 1 (vöökohast ülevalpool kuded) • Herpes Simplex 2 (vöökohast ülevalpool kuded) • Pilt 3 Pilt 4 Levimine • Otsese kontakti teel • Sugulisel teel Pilt 6 Vältimine • Kaitstud seksuaalvahekord • Retseptiravimid Pilt 5 Ravi
Tööleht "Immuunsüsteem" Immuunsüsteemi ülesanne on organismi kaitsmine haigusetekitajate eest. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfotsüüte toodavad kõik immuunsüsteemi kuuluvad elundid. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ja toimub bakterite hävitamine. Põrnas toodetakse lagunevad vanad erütrotsüüdid ja seal on varuks puhas verd. Harkelundis toimub kehasiseste kaitsereaktsioonide kontroll. Antikeha on organismi kaitsevalk. Õgirakk hävitab haigusetekitajaid. Iga haigusetekitaja vastu on eraldi õgirakud.
veri. Süda koosneb Hapniku transportkehas, südamelihaskoest. erinevate ainete transport kehas, verevalgelibled osalevad kaitses haigustekitajate vastu Lümfiringe Lümfisõlmed, lümfotsüüdid Erituselundkond Kopsud(hingamisjäägid Ainevahetusjääkide, CO2), nahk; kuseelundid- üleliigsete soolade ja liigse neerud, kusejuhad, vee väljutamine kusepõis. Närvisüsteem Koosneb Ülesandeks on info vastu
keemilised ained, toidu osakesed), mille tagajärjel tekib reflektoorne köha. 7) Mis takistab trahhea kokkuvajumist? - Trahheat hoiab kokkuvajumise eest trahhea skelett, mis koosneb 15-20st omavahel sidemetega ühendatud hobuserauakujulisest kõhrest. 8) Kuidas nimetatakse kopsusiseseid hingamisteid? - Bronhideks. 9) Mis kulgevad läbi kopsuvärati? - Läbi kopsuvärati kulgevad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid ja lümfisõlmed. 10) Too välja 3 erinevust parema ja vasaku kopsu vahel. - Parem kops on vasakust laiem ja lühem. Vasaku kopsu alumiseesmise serva piirkonnas südamega külgnev südamesälk. Sügavad vaod jaotavad vasaku kopsu kaheks ja parema kopsu kolmeks sagaraks. Mõlemas kopsus on klassifikaatori järgi 10 bronhiaalsegmenti. Kuna vasak kops aga väiksem on, siis eristub seal tihti vaid 9 segmenti. Parem kops ühendub hingetoruga kahe bronhi abil, vasak kops ühe bronhi abil.
VERI JA IMMUUNSUS Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Vedel sidekude koosneb: - vereplasma: (vesi, mineraalsoolad, hormoonid, vitamiinid jne.) Ülesanne: transpordib toitaineid kudedesse ja kudedest CO2- te kopsudesse. - vererakud: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid Punalibled: - transpordivad O2- te - tekivad punases luuüdis - eluiga 4 kuud (vanad lagundatakse maksas) - ainsad tuumata rakud - kaksiknõgusad - sisaldavad hemoglobiini (Hgb) => Fe <= annab vere punase värvuse Vere Hgb näitab mitu g. Hgb on 1l veres - meestel 150 - naistel 120-130 Vere sete on punaliblede settimiskiirus Valgelibled: - kaitse haigustekitajate eest - tekivad: luuüdis, põrnas, lümfisõlmedes - tuumaga rakud - kindla kujuta Vereliistakud: - osalevad vere hüübimisel - kindla kujuta - puudub tu...
DIFTEERIA Corynebacterium diphtheriae Mis on difteeria? Difteeria ehk kurgutõbi on äge bakteriaalne nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Corynebacterium diphtheriae. Inimene on difteeriatekitaja ainus peremeesorganism. Kuidas difteeriatekitaja levib? Nakkuse allikaks on haige inimene või bakterikandja. Haigusetekitaja siseneb organismi tavaliselt ülemiste hingamisteede limaskesta kaudu ja paljuneb seal. Piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel. Sümptomid ehk avaldumine Difteeriaesineb tavaliselt kurgumandlite, neelu, kõri ja hingetoru piirkonnas. Lümfisõlmed kaelal on turses ja valulikud. Esineb kurguvalu ja hääl võib muutuda kähedaks. Ravivõimalused Haigus on tavaliselt nii raske, et ravi toimub intensiivravi osakonnas. Ravi aluseks on antitoksiin, millega muudetakse kahjutuks veres olev difteeriatoksiin. Ravitakse antibiootikumidega. Ennetamine Difteeria ennetamiseks on kasutusel vaktsi...
Neli kuni kaheksa aastat pärast nakatumist tekib ravimata juhtudel varane HIV-tõbi. Ravimata juhtudel jõuab haigus kaks aastat hiljem oma lõppfaasi ehk AIDSi. HIV/AIDSi sümptomid Osadel inimestel kulgeb see ilma sümptomiteta, teistel tekivad aga tavalised viirusnakkuse sümptomid: peavalu, kurguvalu, liigesevalu. Kui haigus süveneb ilmnevad rohkem sümptomeid: süvenev väsimus, öised higistamishood, palavik, peavalu jne. Suurenevad lümfisõlmed. AIDSi faasis tekib oportunistlik haigus või kasvaja. HIV/AIDSi ravi Ravi ja ravimid on patsiendile tasuta. Antiretroviirusravi aeglustab viiruse paljunemist ja takistab tervete rakkude nakatumist. Toimub raviasutuses. Statsionaarne ravi. Üheks HIV ravimiks on näiteks antibiootikumid ravimid, mis leevendavad valu ja depressiooni. AIDSi jaoks pole veel ravi leitud. Pildid Kasutatud kirjandus www.hiv.ee www.google.ee http://www
uriiniga ja püsida keskkonnas aastakümneid. Kraapimistõvi avaldub tavaliselt 3-5 aastaselt. Ilme on võimalus, et haigus on edasi kandunud platsenta kaudu. Pole leitud tõendeid, et see haigus on inimesele nakkav. Prioonide mõju Prioonid sisenevad alguses läbi soolestiku nahka. Nad põhjustavad normaalsete valkude muutumist valedeks kujudeks. Need valgud tasapisi kogunevad kehasse, eriti närvirakkudesse, mis hiljem surevad. Kui prioonid imenduvad läbi soolte, ilmenevad esmalt lümfisõlmed. Sümptomid Muutused on alguses väikesed. Tekivad kerged käitumis muutused ja liigsed mälumisliigutused. Loom ei suuda enam hoida tempot ka karjaga. Mõned loomad hakkavad ennast liiga intensiivselt sügama ja kaotavad villa mõnest kohast. Kroonilised sümptomid haigusest ilmuvad hiljem kaalulangusena, isutuse ja surmaga. Ravi ja ennetamine Sellele haigusele pole leitud ravi, kuid Suurbritannia on teinud ettepaneku aretada rohkem lambaid, kes on geneetiliselt rohkem vastupidavamad
Lümf-lümfikapillaaridesse kogunenud koemahlad. Lümfisüsteemi ül-rakkudevahelise vedeliku kogumine, suunamine, keha kaitsevõime tagamine. Lümfijuhad-parem lümfijuha kogub lümfi rindkere, kaela, pea paremalt poolelt, paremast ülajäsemest, suubub paremasse veeninurka. Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest, suubub vasakusse veeninurka. Lümfisõlme ül-rikastab end lümfotsüütidega, hävitab teistest organitest võõrkehi ja-aineid. Regionaalsed lümfisõlmed-iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast. Hingamisteed-ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid. Häälepaelad e alumised häälekurrud. Kõri ül-hääle tekitamine. Hingetoru-kõrist 6-7 kaelalüli kõrgusel, hargneb 5 rinnalüli kohal kaheks peabronhiks. Kopsud-ulatuvad üle rangluu. Kopsu sisestruktuur-kopsusagarad jag segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kopsu väiksemad üksused alveoolid e sombud, toimub gaasivahetus.
· Silo (piimhappebakterid) · Ravimitööstuses (antibiootikumid) · Keemiatööstuses (biolagunev pesupulber) 2. Neutraalsed need kellega oleme harjunud, meie sisene mikrofloora 3. Kahjulikud ehk patogeensed (baktertoksiin) Haigused Tuberkuloos Kopsud Difteeria Kurk Katk Lümfisõlmed, kopsud Düsenteeria Peensool Koolera Peensool Botulism Närvisüsteem Teetanus Närvisüsteem Süüfilis Suguelundid Gonorröa Suguelundid Puukborrelioos Nahk, närvisüsteem Bakterite kasutamine biotehnoloogias 1
teda on piisavalt palju, et sümptomid avalduks. Süüfilis on kõige nakkavam haiguse alguses. Bakterid levivad teises staadiumis lümfi- ja veresoonte kaudu. Sümptomid Umbes 3 nädalat pärast nakatumist bakterite sisenemiskohta valutu, tugevapõhjaline haavand. Haavand tekib tavaliselt suguelunditele. Oraalseksi järel võib haavand tekkida ka suus või neelus, pärast anaalseksi pärakus. Umbes nädala jooksul suurenevad piirkondlikud lümfisõlmed. Sümptomid Lümfisõlmede suurenemine. Lööve nahal või limaskestadel. Palavik Isukaotus Peavalu Juuste, kulmude ja ripsmete väljalangus. Sümptomid Närvide ja kesknärvisüsteemi kahjustused. Südame ja luude muutused. Siseelundite haaratus. Ennetamine Turvaline seksuaalkäitumine. Kondoomi kasutamine. Juhuslikke vahekordade vältimine. Nakkuse kahtlusel tuleb kohe arsti juurde pöörduda.
III osa mõisted: 1. aeroobne-energiarikaste ühendite taastoomise tee, mis toodab palju energiat ja ohutult (nt kahjutud ained nagu vesi ja süsihappegaas väljutatakse kopsude ja neerude abil) 2. anaeroobne- energiarikaste ühendite taastoomise tee, mis toodab vähe energiat ja rohkem ebameeldivaid jääke (nt piimhape) 3. SDT- sündroom- laisksus 4. närvisüsteem- organismi elundkond, mid reguleerib ja ühtlustab eludnite talitlust ning kohandab seda sise- ja väliskeskkonnaga. 5. Pikmamaajooks- pikaajaline jooks, mis näitab südame- ja hingamissüsteemi vastupidavust 6. paigalthüpe- paigast kaugushüpe, näitab jalalihaste kiiruslikku jõudu. 7. Painduvus- omadus, mis näitab, kui liikuvad on liigesed ning kui venivad on lihased. 8. Kalorsus- toidu energiavaru sisaldus 9. glükoos- viinamarjasuhkur 10. aneemia- kehvveresus, vere punaliblede vähesus 11. positiivne vaimne ...
· Teises faasis bakter levib kogu kehal, phjustades nahalöövet, palavikku ja lümfislmede paistetust · Kui teist faasi ei ravita, nakatuvad aastate pärast sisemised organid, eriti närvisüsteem- kolmandas faasis näiteks seljaaju (knnaku häiritus) ning neljandas aju (dementsus) Vanasti tegi süüfilis palju kurja Muhkkatk · peiteaeg 2-6 päeva · kõrge palavik · peavalu · külmavärinad · liigese valu · väsimus, nõrkus · valusad paistes lümfisõlmed Kopsukatk · kõrge palavik · rindkere valud · köha · raske hingata · süljes verd või mäda · sisemine verejooks
Katk on kergesti leviv nakkushaigus. Katku tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Katku nimetatakse Yersinia pestis 200x ka mustaks suurendusega. surmaks. Läbi sajandite on katk põhjustanud vähemalt 3 pandeemiat. Viimane pandeemia leidis aset 1855. aastal Hiinas. 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. Katku levik 14. sajandil Euroopas Lümfisõlmed tursuvad ja muutuvad valulikuks. Muhud tekivad kubemes, kaenla all ja kaelal. Tekivad palavikulised külmavärinad, peavalu ja väsimustunne. Muhkkatku põdeja muhud Ravimi puudumisel sureb 60% muhkkatku haigestunutest. Ravi korral sureb 15% haigestunutest. Katku kahtlusega inimene isoleeritakse. Katku raviks kasutatakse antibiootikume. Katku levitavad närilised. Närilistel elavad kirbud nakatavad inimesi.
Sellisel juhul on vastsündinu ohustatud ajupõletikust ja kesknärvisüsteemi kahjustustest. Sümptomid ehk avaldumine: Tavaliselt esimene haiguse episood on kõige väljendunum ja kestab kauem ( ~20 päeva). Esineb palavik, lihasvalulikkus. Välissuguelunditele tekivad punetavad valulikud alad, millel asetsevad gruppidena paigutuvad villikesed. Esmase haigestumisega võib kaasuda emakakaelapõletik, mille tõttu võib erituda valkjat vesist voolust. Urineerimine võib olla valulik. Kubeme lümfisõlmed võivad olla suurenenud. Diagnoosimine: Tavaliselt diagnoositakse haigus kaebuse v vaatluse alusel. Vajadusel võetakse ka vereanalüüs antikehade määramiseks, mis võitlevad viiruse vastu. Ravimisvõimalused: Ägeda esmase genitaalherpese puhul kasutatakse suukaudseid viirusevastaseid ravimeid, mis lühendavad haiguskestvust ja piiravad haiguse laialdasemat levikut. Kuna genitaalherpes põhjustab sageli tugevat ja teravat valu, siis võib kasutada valuvaigistavaid tablette.
mille kiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, sellesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. Vere ülesanded Kaitsta organismi, aineid transportida, aitab temperatuuri ühtlustada, veri on organismis siduv kude. Immuunsüsteem organismi kaitsevõime haigustekitajate vastu. Millised elundid ja rakud on kaasatud?(immuunsüsteem) Harkelund: tagab kehasisese immuunsuse. lümfotsüüdid: valmistavad kaitsevalke. Lümfisõlmed: hävitatakse kehasse sattunud mikroobe. Põrn: moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud punased vererakud. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Kaasasündinud: sündides kaasa saadud immuunsus. Omandatud: kujuneb elu jooksul. vaktsineerimine, nakkushaiguse läbipõdemine. Vaktsineerimine Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajad või nende mürke või viimaste vastaseid antikehi. Aktiivne- ja passiivne immuunsus
Immuunsüstee m Koostajad: Immuunsussüsteem on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Võõrkehad võivad olla pärit: väljaspoolt organismi organismi seest Eesmärk: kahjutustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud. Immuunsüsteem on elundite, kudede, rakkude ja molekulide kooslus Tähtsamad osad on: adenoid mandli d lümfi- Valgeliblede hulka sooned harknäär kuuluvad lümfotsüüdid e lümfi- ja makrofaagid ehk sõlmed põrn (õgirakud) tüümus Lümfisõlmed peensoole lümfikude Põrn ...
Vereloome e. hemopoees · 1 - Mesoblastiline e. mesenhümaalne vereloomeperiood 1.-3. embrüonaalkuul. Vereloomekolded ilmuvad rebukoti seinas. · 2 - Hepatolienaalne periood vereloomekolded tekivad põrnas 2. ja maksas 4.-5. embrüonaalkuul. · 3 - Müelolümfaatiline periood algab 8. embrüonaalkuul.Vereloome kandub punasesse luuüdisse ja lümfoidorganitesse (tüümus, põrn, lümfisõlmed, jne.) Luuüdi · Luuüdi leidub pikkade luude üdiõõntes ja käsnluude põrgakeste vahel · Täiskavanuil on kahte tüüpi luuüdi - punane luuüdi (punane - hemoglobiin erütrotsüütides) ja kollane luuüdi (kollane - arvukalt rasvarakke) · Loote- ja lapseeas on kogu luuüdi punane ja hemopoeetiline. · Punane luuüdi => kollane luuüdi · Täiskasvanul paikneb punane luuüdi koljuluudes, selgroolülides, rinnakorvi ja vaagnavöötme luudes,
luuüdi. Asukoht on toese suured luud (selgroog, umbluu, puusaluud jne.). - Tüümus koos luuüdiga kujundavad IS keskorganit, mis koosneb tüvirakudest. - Kurgumandlid samuti võtavad osa lümfotsüütide tootmises. - Põrn on üks IS keskorganitest. Paikneb kõhuõõnes. Tema ülesanne on vere puhastamine võõrastest elimentidest ja surnud rakudest. - Olulise tööt teostab ka lümfisüsteem, mis on kaitserakude (lümfotsüütide) kandja. Lümfisõlmed on lümfisüsteemi oluline osa. Need teostavad kaitsefunktsioone (filtrid), säilitavad lümfotsüüte ja fagotsüüte ehk õgirakke (organiiismi enesekaitserakud, söövad ohtlikud organismid ära). Lümfsõlmed kujundavad immuunreaktsiooni ja vastutavad immuunvastutuse eest. Immunvastus reaktsioon võõra aine/organismi struktuurile (antigeen) , mida teostavad lümfotsüütid. IS hoiab ära organismi infektsioonidest mitmel astmel.
- Pleura parietalis vahelihasmine pleura – pleura diaphragmaticus roidmine pleura – pleura costalis keskseinandmine pleura – pleura mediastinalis pleura kuppel – cupula pleura - Recessus costodiaphragmaticus - Recessus costomediastinalis KESKSEINAND – MEDIASTINUM - lülisambast rinnakuni + ülemisest rindkereavausest diafragmani - rinnaõõne paaritud elundid + veresooned + närvid + lümfisooned + lümfisõlmed - ülemine ja alumine -> piiriks horisontaaltasapind, mis on südamepõhimiku kõrgusel Mediastinum superius - südamest kõrgemal paiknevad elundid (harkeelund + hingetoru rinnaosa koos bifraktsiooniga) - suured veresooned – aort, kopsutüvi ja ülemine õõnesveen koos kõikide osadega - moodustised, mis läbivad keskseinandit kogu ulatuses – söögitoru, paariline vahelihasenärv, uitnärv, sümpaatikusetüvi ja paaritu rinnajuha Mediastinum inferius
ümbritseb kopse. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks, mille vahele jääb pleuraõõs- vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani. Keskseinandis asuvad süda, suured veresooned, hingetoru, söögitoru, harkelund, lümfisõlmed. 94. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 15) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 95. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 15) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme hoiab neerusid paigal ja kaitsevad. 96. Neeru välisehitus: (joonis 15) Neerud on kumerad, oataolised kehakesed, ca 150 g. Neeruväratit läbivad neeruarter, -veen ja kusejuha. 97
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
