Toodetakse ka tioestreid Proteolüütilise funktsiooni toimel 90% lämmastikühenditest muudetakse veeslahustuvaks Vabu ah kuni 1% Lipolüütiline aktiivsus · Lipolüüs triglütseriididest saadakse rasvhapped. Juustu küpsemise eelduseks, kuigi piimas starterite lipolüütiline aktiivsus suhteliselt madal. · Rasvhapete vabanemine eriti tähtis kõvades Itaalia juustudes, sinihallitusjuustudes 1. Starterkultuuride ekstratsellulaarsed lipaasid -> rasvhapped -> metüülketoonid. Lenduvad rasvhapped Camembertis: äädikhape, butüürhape, kaproiinhape; Limburgeris isovaleriaanhape. Lipiidide oksüdatsioonil ketoonid: 2-nonanoon, 2- undekanoon 2. Mesofiilne mikrofloora hüdrolüüsib di- ja monoglütseriide. Triglütseriidide lagundamine põhiliselt piima natiivse lipaasi toimel, tagades substraadine di- ja monoglütseriide 3. termofiilsed bakteriaalsed juuretised lipolüütiliselt aktiivsemad
Maksa funktsioonid lipiidide ainevahetuses Uku Pilv TL 2012 Maks Peamised funktsioonid Sünteesib lipoproteiine Oksüdeerib energia tootmiseks triglütseriide Maks muudab üleliigsed süsivesikud ja valgud rasvhapeteks ja triglütseriidideks (keharasvadeks), mis seejärel transporditakse ja ladustatakse rasvkoesse Sünteesib suuri koguseid kolesterooli ja fosfolipiide Toodab sappi, mis vähendab rasvhappeid Maks Oksüdeerib energia tootmiseks triglütseriide. Triglütseriidid on inimorganismi põhiline energiavaru, samuti on nad rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üheks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks. Triglütseriididest jätkub inimesel energia saamiseks mitmeteks nädalateks. Triglütseriidide lagundamine energia saamiseks toimub mitmes etapis: 1. Lagundatakse adipotsüütides rasvhapeteks ja glütserooliks. 2. Rasvhapped transporditakse ene...
saadakse atsetuul-CoA, mis protsessitakse edasi tsitraaditsuklis. Rasvhapete oksüdatsioon annab poole rohkem energiat kui süsivesikute/valkude oma, rasvhapped on enam redutseerunud ja esinevad anhüdreeritud vormis. 70kg inimeses on 100000 kcal triglutseriidides, 25000 valkudes, 600 glükogeenis, 40 glükoosis 6. Kirjeldage triglütseriidide lagundamist. Lagundatakse adipotsüütides rasvhapeteks ja glütserooliks hüdrolüüsi teel mida algatavad lipaasid Rasvhapped läbivad membraani ja seotakse verealbumiini poolt, mis transpordib nad energianäljas rakkude mitokondritesse, kus nad muudetakse atsetuul-CoA molekulideks, edasi tsitraaditsuklisse glutserool liigub maksa, kus ta fosforuleeritakse (aktiveeritakse) ning kasutatakse kas triglutseriidide biosunteesiks voi konverteeritakse glutseraldehuud-3-fosfaadiks, mida saab kasutada glukoneogeesiks (glukoosi biosunteesiks) voi edasiseks konverteerimiseks puruvaadiks ning lohustumiseks
liitrit toidumassi · Sapp suurendab seeditavat · Jämesoolde jõuab sellest ainult pindala tekitab 1 liiter mikroskoopilised · Peamine imendumine leiab aset rasvatilgad ehk 12 sõrmik- ja tühisooles · Peensoole viimase osa hülomikronid (niudesool) ülesandeks on sapi · Lipaasid lagundavad soolade tagasiimendamine neutraalsed rasvad (maks kasutab uuesti ära) · Peensoole lõpus on toidumassis rasvhapeteks ja vähesel määral vett, seedimatud monoglütseriidiks toiduosad (taimsed kiud, tselluloos) ja bakterid 4
Lüsosoome nimetatakse põiekesteks, mis on ümbritsetud membraaniga. Lüsosoomid lagundavad mittevajalikke rakuosi, ning molekule. Nad tegelevad rakusisese "seedimisega". Lüsosoomid sisaldavad palju ensüüme. Lüsosoomide lagundatud molekulide ja osakestest saadud materjal kasutatakse raku siseseks sünteesiks või eemaldatakse rakust. Lüsosoomid jagunevad: 1) Proteaasid 2) Nukleaasid 3) Glükosidaasid 4) Lipaasid 5) Fosfolipaasid 6) Sulfaasid 7) Fosfaadid Kõik lüsosoomid on happelised ja nende pH-tase ulatub vahemikus 4.8 5.0. Lüsosoomimembraanis asuvad transportvalgud, mis võimaldavad lagundatud materjalidel rakust lahkuda. Lüsosoom 5 Vakuoolid
Nende juuresolekul aktiveerub lipolüüs Sapihapped emulgeerivad rasva Sapihapete abil toimub rasvhapete imendumine organismi 17. Kõhunäärme e. pankrease tähtsus seedeprotsessis Kõhunääre on oluline seedenääre, mille nõre sisaldab HCO3- ja ensüüme kõikide toiainete lõhustamiseks. Vesinikkarbonaat tekib pankreasejuha rakkudest pärineva CO2 ja vee ühinemisel. Kõhunõrenäärmes on ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid lõhustavad valke, lipaasid lipiide ja amülaasid süsivesikuid. Eraldab kõhunäärmenõret, mis koosneb: Trüpsaiin - lõhustab valke Amülaas - lõhustab süsivesikuid Lipaas - põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment 18. Seedimine peen- ja jämesooles. Soolenõre sisaldab maltaasi, mille ülesandeks on lahustada disahhariidid monosahhariidideks toimub peensooles. Soolenõre sisaldab ka rasvu lõhustavaid fermente, mida sapihapetega emulgeeritakse ja aktiveeritakse. Peensooles toimub toidu
mõõtmine! Turbidimeetria: Mitmete ensüümreaktsioonide substraadid või produktid ei lahustu vees. Lahustumatud osakesed ehk agregaadid hajutavad oluliselt kiirgust ja nende lahused ei allu samadele seaduspärasustele kui homogeensed lahused. Turbidimeetria on meetod hajunud valguse intensiivsuse määramiseks. Mida rohkem ja mida suuremad on agregaadid, seda enam kiirgust hajutatakse. Turbidimeetria rakendused: · lüsotsüüm (bakterite seinu lõhustav ensüüm) · lipaasid · vere hüübimises ja fibrinolüüsis osalevad proteaasid Polarimeetria: Polarimeeter on seade, mis võimaldab mõõta valguse polarisatsioonitasandi pöördenurga muutumist. Polarimeetrit saab kasutada selliste ensüümreaktsioonide jälgimiseks, milles osalevad optiliselt aktiivsed ühendid. Polarisatsioonitasandi pöördenurk on määratud valemiga: c aine kontsentratsioon l valguse poolt läbitava lahusekihi paksus [] - eripöörang, iseloomustab ainet
* käärimine * ravimitööstus - antibiootikumid takistavad: valgu sünteesi, streptomütsiin ja CO rakukesta sünteesi DNA replikatsiooni DNAlt RNA kirjutamist rakumembraani tootmist - vitamiinide tootmine - aminohapete tootmine (naatriumglutamaat) * toidupaksendajad * ensüümid pesupulbrites propeaanid ja lipaasid * orgaanilised happed * mullastiku rikastamine * biotõrje (elusorganismide kasutamine teiste elusorganismide hävitamiseks) - biopuhastid - seenhaiguste ravi - põllundus (kahjurite hävitamine) 1. reovett õhutatakse 2. tekib helbeline aktiivmuda 3. sellele settivad peale seened, algloomad, mis sellest toituvad 4. anaeroobsel töötlemisel moodustuvad rasvhapped, eralduvad alkoholid,
Lipiidid Alkohol + rasvhappejääk Biomolekulid Hüdrofoobsed (ei lahustu vees), orgaanilistes lahustites lahustuvad hästi. Pika ahelaga rasvhapped on praktiliselt lahustumatud vees, lahustuvus suureneb süsinike arvu vähenemisega ja cis-kaksiksidemete arvu suurenemisega. Kõik küllastumata rasvhapped, mis sisaldavad üksikut cis-kaksiksidet, absorbeerivad UV- valgust (190nm). Rasvade sulamisomadused sõltuvad atsüüljääkide asetusest kristallvõres. FUNKTSIOONID I. Energeetiline funktsioon (1g=9,3kcal) II. Ehituslik funktsioon (fosfolipiidid ja kolesterool rakumembraani koostises) III. Varuaine ja struktuurne funktsioon IV. Ainevahetuslik funktsioon (metaboolse vee teke -> lõplikul lõhustumisel CO2 ja vesi) V. Olulised sapiväljutajad VI. Kaitsefunktsioon (nahaalune ja siseorganite ümber olev lipiidide kiht, kehavõõraste ainete talletamin...
Nõrgalt happeline sülg (pH6.8) sisaldab amülaasi. Amülaas on esmane süsivesikuid hüdrolüüsiv ensüüm. Süljes sisalduva amülaasi toime piirdub toidumassiga, mis paikneb suus ja söögitorus, sest mao tugevalt happeline keskkond inaktiveerib selle ensüümi praktiliselt täielikult. Mao happeline keskkond aitab kaasa toidumassi seedimisele denatureerides makromolekulide struktuuri. Spetsiifilised mao proteaasid ja lipaasid aitavad läbi viia valkude ja lipiidide hüdrolüüsi. Peensooles on põhiliseks polümeerseid süsivesikuid hüdrolüüsivaks ensüümiks α- amülaas. See pankrease poolt sekreteeritav ensüüm on samasuguse spetsiifikaga nagu sülje amülaas, produtseerides disahhariide ja trisahhariide. Viimased konverteeritakse omakorda monosahhariidideks soolestiku sahharaaside poolt. Näiteks maltaasid hüdrolüüsivad di- ja trisahhariide. On olemas ka suurema substraadispetsiifilisusega
aminohapet, mis on valkude ehitusained, ning Aloe Vera geel sisaldab neist 20. Veel tähtsam on see, et Aloe Vera koostisse kuuluvad kõik kaheksa asendamatut aminohapet, mida organism ei ole suuteline ise tootma ja seetõttu peavad need organismi jõudma toiduga. ● Taimsed steroolid- toimivad tugevate põletikuvastaste ainetena. Saponiinid– seepained, millel on tugev mõju bakterite, viiruste, seente ja pärmide vastu (näiteks pärmiseened ja kandidoos). ● Ensüümid- lipaasid, proteaasid ja teised, mis lõhustavad toitu ja soodustavad seedimist. ● Ligniin- kiudaine, mis annab Aloe Vera’le võime sügavalt nahka tungida. ● Antrakinoonid- tugeva valuvaigistava toimega ained, millel on antibakteriaalsed ja viirusevastased omadused. Kõige olulisemad neist on aloiin ja emodiin. ● Salitsüülhape- aspiriinile sarnanev keemiline ühend, millel on põletikuvastased omadused ning mis tungib sisse läbi surnud kudede.
kontsentratsioon kasvuks limiteeriv. 4 -Püoverdiini esinemine stimuleerib ensüümi tootmist: Hüdrolüüsib - ja -kaseiini, tekitades kibedamaitselisi peptiide Psührotroofide arvukus 10 000 r/ml toodetakse u10Ü termostabiilseid proteaase Piima riknemine 2. Lipaasid: bakteriaalse päritoluga Toodetakse hilises log ja statsionaarses faasis Bakteri kasvuks optimaalsest madalamal temperatuuril nt: P.fluorescens ´il sünteesi optimumtemp. 8°C, kasvuks 20°C Ensüümi aktiivsuse optimum 30-40°C. Väga efektiivne temperatuurivahemikus 20-70°C. D140°C=437 s Opt. pH: 7,5-8,5 Lipaasne riknemine: 1. Veise natiivne lipaas
kahega, lasevad prootoneid läbi, sünteesitake ATPd struktuuri muutuste tõttu) Esinevad mitokondrite sisemembraanis, kloroplastides, tülakoidide sisemembraanis. ABC-klassi pumbad (pumba valgus on piirkonnad, mis seovad ATPd; transpordivad lipiide, aminohappeid, suhkruid, väikeseid valke) Näiteks: lipaasid lipiidide transpordiks + + 12. Miks on Na /K pump vajalik? · Raku ruumala regulatsiooniks · pH regulatsiooniks · toitainete sisenemiseks rakku 13. Mis on kanalivalkude reguleerituse põhjusteks? Membraani potentsiaali muutumine, seostumine mitmete keemiliste ühenditega 14. Nimeta kaks protsessi, kus produtseeritakse ATPd Fotosüntees, hingamine 15. Mis on rakutsükkel? Ulatuslik DNA lahti- ja kokkupakkimine 16. Mis on C-väärtus?
Erütrotsüütide. Väline vereloome faktor on vitamiin B12. Eriti palju on teda lihas. Ensüümid. Need on pepsinogeenid, mis mao limaskestade .. neid produtseerivad pearakud. Valkude lõhustamine. Mao lipaas toimib ainult emulgeeritud lipiidide toimel, piimas on neid. Seega toimib maolipaas ema ja lehmapiimale. Teised lipiidid, mis ei ole piimas, vajavad emulgeerimiseks sapi juuresolekut. Põhiliselt lõhustab täiskasvanud ja ka suuremal lapsel lipiide kõhunääre? 2.Maonõre lipaasid . Lipaasid on lipiide lõhustavad ensüümid. Maonõre lipaaside omapäraks on see, et nemad toimivad emulgeeritud rasvadele. Emulgeeritud rasvadeks on piimarasvad, seega omavad nad tähtsust seedimise kohalt imiku- ja lapseeas. Rinnapiima lipiide ja lehmapiima lipiide lõhustuvad ka. Vanemaks saades maolipaaside osatähtsus väheneb. Täiskasvanul on nende produktsioon väga tagasihoidlik või puudulik. Täiskasvanul lõhustab lipiide kõhunäärme lipaas, mis vajab oma toimeks sapi juuresolekut
Tahketele osakestele kinnitunult toimub bakterite kasv kiiremini, kuna tahketele osakestele (mullaosakesed, detriit jne) adsorbeeruvad ka toitained 53.Grami värvimismeetod? Grami järgi värvides eristuvad erineva rakukesta ehitustüübiga bakterid, g(+) SININE ja g(-)ROOSA Grami järgi värvumine sõltub põhiliselt rakukesta polüsahhariidkihi (peptidoglükaan või pseudopeptidoglükaan) paksusest. 54. Eksoensüümide ja antibiootikumide eripära, tähtsus? Eksoensüüme (amülaasid, lipaasid, proteaasid) kasutatakse pesupulbrite lisandina, sest nad töötavad hästi aluselises keskkonnas ja on hästi spetsiifilised, mistõttu ei mõjuta oluliselt üldist keskkonda 55. Mitokondri ja kloroplasti erinevus/sarnasus? Mitokondrid on raku energiat tootvad organellid. Neis viiakse lõpule glükoosi lagundamine ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid (ATP). Mitokondri sisemembraani sissesopistisi nimetatakse mitokondri kristadeks (ka harjadeks), seal leiavad aset hingamisprotsessid.
1. Toiduainete keemiline koostis. Levinuimad funktsionaalsed rühmad biomolekulides, sidemete liigid. Toiduained koosnevad orgaanilistest ( nt valgud, süsivesikud, enamik toiduvärvaineid) ja anorgaanilistest ühenditest ( nt keedusool, kergitusained). Levinuimad funktsionaalsed rühmad: -OH hüdroksüülrühm, aminorühm, okso- (keto), karboksüülrühm, tiool, fosforüülrühm. Funkt rühmad ei tule Elemendid on omavahel seotud sidemetega. Keemiline side on aatomite vastastikune mõju, mis tagab terviku püsimise. Side on erineva tugevusega. Kõige üldisem on kovalentne side (tekib elektronpaar kahe aatomi vahel). Kahe aatomi vahel võivad tekkida ka kordsed sidemed, siis ei moodustata paari (paardumata). Side võib olla mittepolaarne või polaarne. Side võib olla ka iooniline tekivad ioonid. Vesinikside on polaarse kovalentse sideme erijuht, tunduvalt nõrgem, tekib siis, kui aatomite elektronide negatiivsus...
Ensüümide om-d: · ensüümvalgud on kõrgmolekulaarsed, hüdrofiilsed amfoteersed polüelektrolüüdid, denatureeruvad ja kristalliseeruvad · kõrgspetsiifilised tuleneb valgulisest loomusest ja see läbi ensüümi aktiivtsentri ja substraadi komplementaarsusest. See määrab suuresti protsesside kulu vajalikus suunas ja koordineerituses. - substraadispetsiifilisus- spetsiifilisus ühe substraadi suhtes (nt lipaasid lõhustavad ainult lipiide). *absoluutne spetsiifilisus ensüüm muundab vaid ühte substraati (arginaas muundab Arg, mitte metüülArg) *stereokeemiline spetsif E muundab vaid ühte stereoisomeeri (L-aminohappe oksüdaas toimib vaid L- aminohappele) *sidemespetsif sahharaas lõhustab vaid glükoosi ja fruktoosi vahelist glükosiidsidet sahharoosis *rühmaspetsiifilisus nii pepsiin kui ka trüpsiin hõdrolüüsivad peptiidsidemeid
Süsivesikute seede – erinevate sidemete seedeks on vaja erinevaid ensüüme (alfa-amüloos, sahharaas, laktaas, maltaas, isomaltaas), imenduvad ainult monosahhariidid. Valkude seede – aminopeptidaasid ja dipeptidaasid, imenduvad ainult aminohapped. Mitmete erinevate valkude allergia puhul saab kasutada toitu, kus valgud on lõhutud aminohapeteks ja organism ei tunnista seda kui valgusisaldust, samas aminohapped imenduvad ja vajalikud ained saadakse kätte. Rasvade seede – lipaasid, imenduvad ainult glütserool, RH ja monoglütseriidid. 3.8.2. Jämesool Vee ja elektrolüütide imendumiskoht. Sinna jõuab peensooles imendumata jäänud toidumass, kus algab lagunemine mikroobiensüümide toimel. Tekivad lühikeseahelalised lenduvad rasvhapped, mis on toiduks jämesoole epiteelirakkudele. Erinevate gaaside teke – saad, mida söödad. 3.9. Energia arvutamine
steroide (neerupealistes, Leydigi rakkudes) või osaleb detoksikatsiooniprotsessides jääkainete lõhustamine (maksas pestitsiidide ja kartsinogeenide muutmisel veeslahustuvateks kehast väljutatavateks ühenditeks), glükogeeni ainevahetuses, membraani tekkes ja taastootmises. 6. Lüsosoomid - Lagundav kehake - sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme (proteaasid, nukleaasid, glükosidaasid, lipaasid, fosfolipaasid), pH ~4,7. Autofagosoom lagundab raku enda vananenud osi. Fagosoom lagundab rakku pinotsütoosi teel või fagotsütoosiga haaratud materjali. 7. Mitokonder Toodavad orgaaniliste ainete oksüdeerimisel energiat, mis talletatakse ATPna. Raku ,,jõujaam". 8. Plasmamembraan 8-10 nm paksune kest, mis koosneb kahest lipiidikihist ja integraalsetest valkudest, mis talitlevad
rasvhapeteks ja glütserooliks. Vabanenud rasvhapped läbivad adipotsüüdi membraani ja seotakse veralbumiini poolt, mis transpordib nad energiat vajavatesse kudedesse, kus nad difundeeruvad rakkudesse. Rasvhapped transporditakse energiat vajavate kudede rakkude mitokondritesse, kus need aktiveeritakse lagundamiseks. Rasvhapped lagundatakse atsetüül-CoA molekuliseks, mida protsessitakse edasi tsitraaditsüklis. Triglütseriidid lõhustatakse hüdrolüüsi teel, mida viivad läbi lipaasid. Protsess on hormoonide kontrolli all: lõhustumise viib läbi hormoon-tundlik lipaas. Triglütseriidide lõhustumine toimub etapiviisiliselt. Iga lipaas viib tratsüülglütseriidilt ära ühe rahvhappe jäägi. Iga reaktsioon vajab vastavalt lipaasi (triglütseriidi, diglütseriidi või monoglütseriidi lipaasi) ja ühte molekuli vett. Lõpuks tekib kolm erinevat rasvhapet ja glütserool.
kus nad difundeeruvad rakkudesse. · Rasvhapped transporditakse energiat vajavate kudede rakkude mitokondritesse, kus need aktiveeritakse lagundamiseks. · Rasvhapped lagundadatkse etapiviisiliselt atsetüül-CoA molekulideks, mida protsessitakse edasi tsitraaditsüklis. TRIGLÜTSERIIDIDE MOBILISEERIMINE · Triglütseriidide lõhustatakse hüdrolüüsi teel, mida viivad läbi lipaasid. Protsess on hormoonide kontrolli all. Rasvhapete lagundamine Hakatakse osa osalt lagundama kuni CoA tekkeni. Põhiada on beeta oksüdatsioon, mille tulemusel eraldub rasvhappe ahelast 2 süsikuline molekul. Paarisarvulised jagatakse lihtsalt lõpuni kaheks. Vabanenud glütseooli metabolism Vabanenud glütserool liigub maksa, kus ta fosforuleeritakse (aktiveeritakse) ning kasutatakse, kas triglütseriidide biosünteesiks või konverteeritakse glütseraldehüüd-3-fosfaadiks, mida
võõrmikrofloorat)) · Juuretisega lisatud mikroobide (bakterite, pärm- ja hallitusseente) ensüümid oluliseimad Valmimise teine etapp · toimub mikroobsete proteolüütiliste ensüümide toimel intens. valkude lõhustumine e. proteolüüs · paljudes juustudes ka lipolüüs Proteinaasid ja peptidaasid lagundavad valke ja peptiide; lipaasid rasvu Valmimise kolmas etapp · AH võivad lõhustuda või muunduda anorgaanilisteks ühenditeks. See etapp on eriti intensiivne hallitus- ja limakoorikuga juustudel, kus AH-test tekivad amiinid, NH3, org.happed, aldehüüdid, uued AH-d. · Lipolüüsil tekkinud ained võivad sel etapil muunduda
unetus, peavalu, rahutus, higistamine, maitsetundlikkuse häired. Raseduse ajal vastunäidustatud 6.2. Lipaaside tugevatoimeline, spetsiifiline ja pika toimeajaga inhibiitor (orlistat), toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamine. 7. Pankrease sekretsiooni mõjustavad ained. Pankrease ensüümid (lipaas, amülaas, proteaas) Kasutamine. PANKREASE SEKRETSIOONI MÕJUSTAVAD AINED: Pankreas toodab: ensüüme (proteaasid, lipaasid, amülaasid), hormoone (insuliini ja glükagooni) ja vesinikkarbonaat. Pankrease ensüümid muutuvad aktiivseks alles soolde jõudes. Kui ensüümid aktiviseeruvad juba näärme sees, hakkavad nad pankreast hävitama ning tekib äge pankreatiit. Kõige sagedamini tekib äge pankreatiit sapikivitõve või rohke alkoholi tarvitamise, harvemini viirushaiguse, kõhupiirkonna traumade või mõnede ravimite tõttu. Krooniline pankreatiit algab ägeda pankreatiidina, kuid põletikud hakkavad korduma
· Sapiväljutajad: söödud lipiidid stimuleerivad sapi tootmist, sapp omakorda soodustab lipiidide seedimist, sest toimib emulgaatorina. · Metaboolse vee tekitamine, organismis tekkib ööpäevas ca 300 ml vett metabolismi e. ainevahetuse käigus. 4. Mitu kcal annab 1g lipiidide lagundamine lõpuni mitokondrites? Annab 9,3 kcal 5. Kuidas lagundatakse rasvad seedesüsteemis ja millises seedesüsteemi osas rasvade komponendid imenduvad, milliste ensüümide kaasabil lagundatakse? · Lipaasid süljes, maonõres, pankrease e. kõhunäärmenõres ja soolenõres, lõhustavad lipiididest triglütseriidid e. rasvad. · Maos lõhustatakse 1/3 triglütseriididest, peensooles ja jämesoole ülemises osas ülejäänud 70-90 %. · Fosfolipiide, sh. nende peamist esindajat toidus letsitiini, lõhustavad kõhunäärmes sünteesitavad fosfolipaasid koos sapphapete ja Ca2+ ioonide abiga. · Sapphapped emulgeerivad lõhustatud pikaahelalised rasvhapped e. moodustavad neist koos
1. Rasvad sobivad hästi energia säilitamiseks kuna: (1) rasvades on süsinik peaaegu täielikult taandatud, seetõttu vabaneb nende oksüdatsioonil maksimaalne kogus energiat. (2) rasvad ei ole hüdraaditud, see võimaldab neid palju tihedamalt pakkida säilituskudedes. Adipooskude = rasvkude, adipotsüüt = rasvarakk. Rasvhapped vabanevad adipooskoe triglütseriididest hormoon-reguleeritava lipaasi toimel. Pankrease lipaasid hüdrolüüsivad triglütseriide (TAG) 1. Ja 3. Asendist. 2. Peensooles rasvhapped emulgeeritakse sapphapete poolt mitsellidesse, mis difundeeruvad epiteelirakkudesse. Seal nad taasesterdatakse triatsüülglütseriidideks, mis agregeeruvad lipoproteiinidega külomikroniteks. Viimased tungivad kapillaaridesse, kus nad transporditakse maksa ja teistesse organitesse. 3. Rasvhapete -oksüdatsioon on rasvhapete oksüdatiivne degradatsioon atsetüül-CoA-ks, mis toimub mitokondrites
Väga üldiselt võib maohaigusi jaotada kolme suurde haigusterühma: Krooniline mao põletik e, gastriit Maohaavandid Kasvajad Krooniline gastriit võib olla kas üle happesusega (võib üle minna haavandiks) alahappesusega (siin on suurem kasvajate eelsoodumus) Mao füsioloogia: KORRATA anatoomia/füsioloogia õpik! Füsioloogia: 2.5 l HCl seedimiseks. pH ca 0,9 – 2.5 Valke lõh. ensüüm- pepsiin ; Ravsu- lipaasid, HCl toimel inaktiivne ensüüm. Pepsinogeen akt. Pepsiiniks HCl: hävitab mikroobe, pehmendab tselluloosi. NB! HCl↓ ravi – mikroobid- seentevohamised. Lima e mutsiin: limarakkud, mis kaitsvad maolimaskesta HCl ja pepsiini toime eest. NB! Gastriin: ↑ mao näärmete tegevust, seega ka HCl. MAOSEKRETSIOONI SOODUSTAVAD AINED: a)Reflektoorselt – mõruained : parandavad söögiisu, maitseretseptorite tundlikkustäiendavad impulsid n. vaguse kaudu, mis on suust maitseretseptoreilt
Kaksteistsõrmiksoolde eritatav pankreasenõre sisaldab kõiki toiteaineid lagundavaid ensüüme. Pankrease peptidaasid lagundavad edasi maos osaliselt lagundatud valke. Pankreas toodab peptidaase inaktiivsetena, aktiivseks muutuvad nad peensoole valendikus kokkupuutudes soolepiteelis sünteesitud ensüümidega. Pankrease amülaas lagundab edasi sülje amülaasi toimel osaliselt lagundatud süsivesikud. Pankrease lipaasid segunedes sapiga lagundavad kaksteistsõrmiksooles rasvasid. Lagundatud toitained imenduvad peensoolepiteeli kaudu. Hormoonid avastati algselt seedetraktist. Inglise füsioloogid W. M. Bayliss ja E. H. Starling avastasid sekretiini toime. Eksperimendis leidsid nad, et koerte kaksteistsõrmiku limaskestast valmistatud ekstrakt põhjustab verre süstituna intensiivset kõhunäärme sekretsiooni(eritumist). 1905 võeti Starlingi ettepanekul kasutusele hormooni mõiste
Kaksteistsõrmiksoolde eritatav pankreasenõre sisaldab kõiki toiteaineid lagundavaid ensüüme. Pankrease peptidaasid lagundavad edasi maos osaliselt lagundatud valke. Pankreas toodab peptidaase inaktiivsetena, aktiivseks muutuvad nad peensoole valendikus kokkupuutudes soolepiteelis sünteesitud ensüümidega. Pankrease amülaas lagundab edasi sülje amülaasi toimel osaliselt lagundatud süsivesikud. Pankrease lipaasid segunedes sapiga lagundavad kaksteistsõrmiksooles rasvasid. Lagundatud toitained imenduvad peensoolepiteeli kaudu. Hormoonid avastati algselt seedetraktist. Inglise füsioloogid W. M. Bayliss ja E. H. Starling avastasid sekretiini toime. Eksperimendis leidsid nad, et koerte kaksteistsõrmiku limaskestast valmistatud ekstrakt põhjustab verre süstituna intensiivset kõhunäärme sekretsiooni(eritumist). 1905 võeti Starlingi ettepanekul kasutusele hormooni mõiste
- katalüüüsib termodünaamiliselt võimalikke reaktsioone - ei muuda liikuva tasakaalu seisundit (kiirendavad selle saabumist) - ei lõhustu reaktsiooni käigus - jne Valgulisest loomusest tulenevalt on ensüümidel kui biokatalüsaatoritel rida eriomadusi: * toime kõrgspetsiifilisus määrab suuresti protsesside kulgemise vajalikus suunas ja koordineeritus - substraadispetsiifilisus - ühe kindla substraadi suhtes lipaasid lipiidide lõhustumine - reaktsioonispetsiifilised - üht kindlat reaktsiooni katalüüsivad hüdrolaasid hüdrolüüsirreaktsioonid * katalüütilise aktiivsuse reguleeritavus lähtuvalt hetkevajadusest saab reaktsioonide katalüütilist aktiivsust muuta * termolabiilsus - ülikõrge molekulaarne aktiivsus (efektiivsus) füsioloogilises keskkonnas ja madalal temperatuuril (37° C)
pindade puhastusainetes kasutatakse peamiselt klooriühendeid, mis on tugeva pleegitava toimega (ei tohi kokku puutuda happeliste ainetega!) III Optilised säraained optilised valgendid kinnituvad kiududess ja muudavad osa päikese ultraviolettkiirtest inimese silmale nähtavaks lisades sellega tekstiilide värvide erksust. Optilised valgendid mõjuvad kosmeetiliselt ja reostavad loodust. IV Ensüümid (lagundajad) proteaasid, amülaasid, tsellulaasid, lipaasid jne kõrgmolekulaarse valgulise ehitusega biokatalüsaatorid, mis lahustavad valke, rasva ja tärklist-ja tselluloosmustust pesupulbrites kasutatakse enamasti valke lahutuvaid proteaase ensüümide toime sõltub pH-tasemest ja temperatuurist V Korrosiooni- ja vahuinhibiitorid (tõkestid) roostetõrjevahendid katisevad puhastusprotsessis osalevate masinate ja vahendite metallosi
Lisaks toimub maos süsivesikute happeline hüdrolüüs. Maos toimub ka lipiidide ettevalmistamine seedimiseks o Peensool Toidukört liigub maos peensoolde, mille esimeseks osaks on kaksteistsõrmiksool. Kaksteistsõrmiksooles: 1) Happeline mao sisu neutraliseeritakse 2) Kõikide toitainete põhi seedumiskoht. Sinna tuleb kokku: Kõhunäärmenõre · Lipaasid · Proteaasid · Sahharaas · Laktaas Sapipõiest sapijuha o Peensooles jätkub toitainete seedumine ja lisaks õõne seedumisele lisandub membraanseedumine. Peensooles tulevad juurde soolenõre ensüümid. Häirete puudumisel toitainete seedumine peensooles jõuab lõpule. Imendumine Põhiliseks imendumiskohaks peensool, millel väga suur pind (180 m2)
sahharoosist, kaeiinist, maisiõlist ja tselluloosist, moodustab sappi vähem 30 ml/kg. PANKREASENÕRE Pankreasenõre: Sisadlav süsiveskute, rasvade ja proteiini seedeks vajalikke ensüüme Neutraliseerib moats peensoolde suubuva happelise küümuse et ensüümid saakis toimet avaldada Pankreasenõres sisaldub põhiliselt 4 klass ensüüme: proteaasi, karbohüdraasi, lipaasid, nukleaasid. Kõik proteaasid ja fosfolipaas A moodustavad proensüümidena, kohe aktiivsetena produtseeritakse alfa-amülaas, triatsüülglütserrllipaas, kolesteroolesteraas, ribonukleaas I. Kasteistsõrmiku limaskestas produtreeritav enterekinaasi toimel aktiveerub enamus trüpsinogeneesist trüpsiiniks, mis omakorda muudab aktiivseks ülejäänud trüpsinogeeni, kümotrüpsinogeeni, samuti prokarbooksüpeptidaasid A ja B ning proelastaasi.
Proteaasid lõhustavad valkusid väiksemateks peptiidideks, mida peptidaasid omakorda väiksemateks koostisosadeks lõhustavad. Peptidaase jaotatakse endo- (lõhustavad peptiidsidemeid aminohapete sees) ja eksopeptidaasideks (vabastavad üksikuid aminohappeid). Valgud imenduvad aminohapetena. Lipiidide lõhustamine ja imendumine: lipiidide hulka kuuluvad triglütseriidid, fosfolipiidid, tsüklilised lipiidid ja lipiididesarnased rasvlahustuvad vitamiinid. Lipiide lõhustavad ensüümid on lipaasid. Lipiidide lõhustumisele aitab kaasa ensüüme mittesisaldavad sapp ja kolipaas. Lipiidide imendumine toimub lihtsa difusiooni teel läbi enterotsüüdi apikaalse membraani. Seedimine suus: seedimine algab suus, kus toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Süljenäärmete sekreeti sülge produtseerivad 3 paari suuri (kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed) ning hulgaliselt suuõõne limaskestas asuvaid väikesi süljenäärmeid
kompaktsus, suur tihedus ja lahustumatus vesikeskkonnas. TG on inimtoidu energiarikkamad komponendid. Toidulipiidides lahustuvad rasvlahustuvad vitamiinid. Väheaktiivne rasvkude on samuti lahustiks hüdrofoobsed, mittemetaboliseeruvad ksenobiootikumid (sh ravimid). Et organism suudaks lipiide omastada, lõhustub enamik lipiide lihtsamateks ühenditeks (glütseriin, rasv- ja fosforhapped, lämmastikalused, kõrgmolekulaarsed alkoholid), mis on võimelised resorbeeruma. Maonõre lipaasid on täiskasvanud loomadel suhteliselt passiivsed, noorloomadel, kes toituvad piimast, on nad üsna aktiivsed. Peensooles toimuvad lipiidide kõige olulisemad keemilised muutused rasvade lõhustumine ja laguproduktide resorptsioon. Sapphapete tähtsus avaldub nende pindpinevust langetavas mõjus, mistõttu rasvad emulgeeruvad ja hüdrolüüsuvad kergemini lipaaside toimel. Reageerides rasvhapetega moodustuvad sapphapped lahustuvaid ja kergesti läbi epiteeli imenduvaid kompleksühendeid.
1.Pepsinogeenid- need on ensüümid, mis pearakkudes on mitteaktiivsed. Neid on 7 isoensüümi (sarnased üksteisele). Nad muutuvad aktiivseks happelises keskkonnas maovalendikus. Pepsinogeenid I-V on kõige aktiivsemad pH 1-2,2 juures (väga happelises keskkonnas seega). Pepsinogeenid VI-VII on kõige aktiivsemad pH2,5-3,5 juures. Pepsinogeenid muutuvad happelises keskkonnas aktiivseks pepsiinid, mis alustavad valkude lõhustamist (nad ei lõhusta aminohapeteni). 2.Maonõre lipaasid . Lipaasid on lipiide lõhustavad ensüümid. Maonõre lipaaside omapäraks on see, et nemad toimivad emulgeeritud rasvadele. Emulgeeritud rasvadeks on piimarasvad, seega omavad nad tähtsust seedimise kohalt imiku- ja lapseeas. Rinnapiima lipiide ja lehmapiima lipiide lõhustuvad ka. Vanemaks saades maolipaaside osatähtsus väheneb. Täiskasvanul on nende produktsioon väga tagasihoidlik või puudulik. Täiskasvanul lõhustab lipiide kõhunäärme lipaas, mis vajab oma toimeks sapi juuresolekut
ühissapijuha kaudu sapp ja kõhunäärmest kõhunäärmenõre. Peensoole järgnevates osades lisandub soolesisaldisele peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre. Kõhunääre on oluline seedenääre, mille nõre sisaldab HCO3- ja ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks. Kõhunäärmenõres on ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B, karboksüpeptidaas, aminopeptidaas) lõhustavad valke, lipaasid (lipaas ja fosfolipaas) lipiide ja amülaasid (alfa-amülaas) süsivesikuid. Ensüümide teke inaktiivsel kujul proensüümidena, mis muudetakse aktiivseks alles seedekanalis, hoiab ära kõhunäärme iseseedumise. Kõhunäärmenõre sekretsioon algab pärast söömist ja kestab 6...14 tundi. Ööpäevas tekib umbes 1,5 liitrit kõhunäärmenõret. Sappi tekib maksas pidevalt, ööpäevas võib selle hulk ulatuda 0,5...1 liitrini
ajurakkudes · kolesterool on vajalik sapphapete, suguhormoonide ning Dvitamiini sünteesiks organismis Rasvad on vajalikud, kuid õiges koguses ja omavahel õiges vahekorras. 4. Mitu kcal annab 1g lipiidide lagundamine lõpuni mitokondrites? 9,3 kcal 5. Kuidas lagundatakse rasvad seedesüsteemis ja millises seedesüsteemi osas rasvade komponendid imenduvad, milliste ensüümide kaasabil lagundatakse? rasvu lagundavad lipaasid ja sapivedelik emulgeerib rasva gloobulid. imenduvad peensoolest lümfi 6. Kuidas läbivad peensoole seina vees lahustumatud rasvade komponendid, milliseid –happeid selleks vaja on? sapphappeid???? 7. Kas lipiididevaene dieet (üldse mitte lipiide sisaldav) dieet on võimalik ja milliseid tagajärgi see oraganismis võib avaldada (too vähemalt 2 näidet)? Võimalik oleks aga sellega kaasnevad naha hädad, rasvlahustuvate
põhjustada sageli jämesoole massperistaltika, mis võib põhjustada roojamisvajadust. 61.Kõhunääre Paiknemine-Kõhunääre asub mao all Endokriinne osa- ehk pankrease aatsinus, eritab pankrease seedenõret Eksokriinne osa- ehk pankrease saar,eritab insuliini ja glükagooni Nõre peamised ensüümid- peptidaasid, lagundavad edasi maos osaliselt lagundatud valke. Amülaas lagundab edasi sülje amülaasi toimel osaliselt lagundatud süsivesikuid. Lipaasid, segunedes sapiga, lagundavad kaksteistsõrmiksooles rasvu. Lagundatud toitained imenduvad peensoole epiteeli kaudu. Kõhunäärme ja maksa talitluse humoraalne regulatsioon-Pankreosümiin tekitab sapipõie kontraktsioone ja intensiivistab kõhunäärme tööd. Miks on koletsüstokiniin/pankreosümiin kaksiknimega-Sest esimese avastas Ivy ja Oldberg, nemad nimetasid selle nii, sest avastasid, et see on hormoon, mis stimuleerib sapipõie tühjenemist. Teise hormooni avastas Harper ja Raper
lipiidide seedimist, sest toimib emulgaatorina. Metaboolse vee tekitamine, organismis tekkib ööpäevas ca 300 ml vett metabolismi e. ainevahetuse käigus. 4. Mitu kcal annab 1g lipiidide lagundamine lõpuni mitokondrites? 9,3 kcal. 5. Kuidas lagundatakse rasvad seedesüsteemis ja millises seedesüsteemi osas rasvade komponendid imenduvad, milliste ensüümide kaasabil lagundatakse? Lipaasid süljes, maonõres, pankrease e. kõhunäärmenõres ja soolenõres, lõhustavad lipiididest triglütseriidid e. rasvad. Maos lõhustatakse 1/3 triglütseriididest, peensooles ja jämesoole ülemises osas ülejäänud 70-90 %. Fosfolipiide, sh. nende peamist esindajat toidus letsitiini, lõhustavad kõhunäärmes sünteesitavad fosfolipaasid koos sapphapete ja Ca2+ ioonide abiga.
Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2012 Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Et ürgse Maa atmosfäär oli tänapäevasest erinev see oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan (hapnik puudus), millest tekkisid orgaanilise aine molekulid, mis olid aluseks elu tekkele. Selgita neid katseid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu, elektroodidega tekitatud välgu ja seejärel jahutati. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektrilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks. Ammoniaak, vesinik, metaan ja vesi lihtsate orgaaniliste ainete abiootilises sünteesis. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist ...
Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Ehitus: magu on paunakujuline õõeselund, mille seinas eristatakse kolme kesta: 1. Limaskest 2. Lihaskest 3. Serooskest Selline mitmekihiline lihaskest võimaldab mao seintel kokku tõmbuda erinevates suundades. Siis jätkub valkude ja lipiidide lõhustamine maomahla ensüümide toimel: - 0.4-0.5% soolhapet (vesinikkloriidhape) - pepsiinid (valkude lõhustamise ensüümid) - vähesel määral lipaasid (lipiidide lõhustamise ensüümid) - maomahl on happelise reaktsiooniga - üldhulk: 1.5-2 l/ööpäev Toitkört e küümus – tekib toidu segamisel maomahlaga. Olenevalt toidu iseloomust võib see maos püsida 2- 6h enne, kui mao lihaskesta kokkutõmbed seda kaksteistsõrmiksoolde edasi lükkavad. Maomotoorika – tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Toidu vastuvõtmine: mao lihaskest lõõgastub; toidu edasilükkamine: mao aeglased kontraktsioonid.
Kui see langeb alla 5, muutub a-amülaas inaktiivseks. Ehitus: magu on paunakujuline õõneselund, mille seinas eristatakse kolme kesta: 1. Limaskest 2. Lihaskest 3. Serooskest Selline mitmekihiline lihaskest võimaldab mao seintel kokku tõmbuda erinevates suundades. Edasi jätkub valkude ja lipiidide lõhustamine maomahla ensüümide toimel: 0.4-0.5% soolhapet (vesinikkloriidhape) pepsiinid (valkude lõhustamise ensüümid) vähesel määral lipaasid (lipiidide lõhustamise ensüümid) maomahl on happelise reaktsiooniga üldhulk: 1.5-2 l/ööpäev Toitkört e küümus – tekib toidu segamisel maomahlaga. Olenevalt toidu iseloomust võib see maos püsida 2-6h enne, kui mao lihaskesta kokkutõmbed seda kaksteistsõrmiksoolde edasi lükkavad. Maomotoorika – tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Toidu vastuvõtmine: mao lihaskest lõõgastub; toidu edasilükkamine: mao
Peensoole järgnevates osades lisandub soolesisaldisele peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre. Peensoolest imenduvad süsivesikute ja valkude lõhustumisproduktid verekapillaaridesse, sealt viiakse need värativeeni kaudu maksa ning edasi alumisse õõnesveeni. Kõhunääre on oluline seedenääre, mille nõre sisaldab HCO3- ja ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks. Kõhunäärmenõres on ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid lõhustavad valke, lipaasid lipiide ja amülaasid süsivesikuid. Ensüümide teke inaktiivsel kujul proensüümidena, mis muudetakse aktiivseks alles seedekanalis, hoiab ära kõhunäärme iseseedumise. Maks on sapi tekke kohaks ja lisaks sellele täidab ta olulisi ülesaindeid toitainete lõhustumisproduktide ümberehitamisel, säilitamisel ning mitmete ainete sünteesil. Sappi tekib maksas pidevalt, ööpäevas võib selle hulk ulatuda 0,5-1 liitrini. Seedimise vaheajal koguneb sapp sapipõide, kus ta vee
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paiken...
Inimesel tekib ööpäevas 1,5-2,5 l maomahla. Maomahl sisaldab fermente, soolhapet, lima. Maomahlas leiduvad peamised ensüümid e. fermendid on proteaasid ja lipaas. Proteaaside hulka kuuluvad pepsiinid, mida mao näärmerakud väljutavad mitteaktiivsete pepsinogeenidena. Pepsinogeeni aktiveerib HCL (soolhape). Pepsiinid lõhustavad toidu valke polüpeptiidideks. Lipaasi on maomahlas vähesel hulgal, kuna maokeskkond on neile ebasobiv ( maomahla ph 1,5-3,5, optimum neile aga 5,0). Lipaasid on tõhusad emulgeeritud rasvade (N:piimarasva) puhul. Lüsotsüümi ( bakterite hävitamine) ja mutsiini (toidu libestamine) tähtsus maos on sama, mis oli ka suuõõnes. Mutsiinil on maos lisaks väga oluline maoseina funktsioon( nii füüsikaliste kui ka keemiliste mõjutuste eest), glükoproteiin ja kalduvus siduda endaga vitamiine( kaitseb maohapete eest, mis muidu neid lõhuks ja nad läheks lihtsalt niisama kaduma).
Okserefleksi võivad vallandada ka muud, mitte seedekanalist pärinevad ärritid. Okserefleksid reguleerib piklikajus paiknev oksendamiskeskus. Oksendamisele eelneb sageli iiveldus ja rohke süljeeritus. Kõhunääre on oluline seedenääre, mille nõre sisaldab HCO3- ja ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks. Kõhunäärmenõres on ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B, karboksüpeptidaas ning aminopeptidaas) lõhustavad valke, lipaasid (lipaas ja fosfolipaas) liliipde ja amülaasid (α-amülaas) süsivesikuid. Pankreasenõre sekretsiooni regulatsioon. Sekretsioon algab pärast söömist, kestab 6..14 tundi. Ööpäevas tekib umbes 1,5 liitrit kõhunäärmenõret. Regulatsioon: 1. ajufaas. Toidu nägemine, haistmine, maitsmine koos sellele järgneva mälumise ja neelamisega kutsub esile kõhunäärmenõre sekretsiooni. 2. maofaas. Mao mehhanosensorite ärritamine makku sattunud toidu
1. loeng Akronüümid: TH1 – t lümfotsüüdid helper, IL interleukiin CD – diferentseerumise klaster, raku pinnal olev marker, valguline v lipo.. marker. Seos diferentseerumisega – erinevatel rakkudel eri omad. DSCAM- Down Syndrome Cell Adhesion Molecule, neuronid ei tunne üksteist õigesti ära, liiga palju DSCAM valku Down sündroomiga imetajatel. Drosophilal erinevad valgu variandid – tunnevad ära eri patogeene. PPR- molekulaarset mustrit ära tundvad TLRs- Tol like retseptors PAMPs- patogeeniga seotud molekulaarsed mustrid NLRs- bakterite äratundmiseks mitte rakkudde pinnal vaid sees Evolutsioon Varasemad – ei kaasne mälu, iga kord samaga kokku puutudes sama vastus sama tugev. Kuni kõhrkaladeni. Omandatud ehk adaptiivne alates kõhrakaladest hakkab tekkima, antikehad, T ja B lümfotsüüdid. Komplement – Ehhinodermidest, seotud ka kaasasündinud immunoloogiaga, kaasasündinud retseptorid võivad midagi väga spetsiifiliselt ära tunda, enne kui p...
toimeoptimum, nagu eelpool mainitud, pH 1,5...2,2. 9 Pepsinogeenid 6 ja 7 omavad optimaalset toimet pH 3...3,2 juures, tuntud ka kui pepsinogeen C või gastriksiin. Osa pepsinogeene võib pärineda ka duodenumi Brunneri näärmetest, suurem osa aga antrumi piirkonnast, veidi ka funduses. Pepsinogeen B all mõeldakse pepsinogeene, mis kuuluvad pH optimumi poolest 6 ja 7 hulka, aga pärinevad peensoolest. Mao lipaasid ei vaja sapi olemasolu, selleks et rasvu emulgeerida. Toimib piimarasvadele maos, seetõttu on tema tähtsus lapseeas suurem, kui sappi veel ei produtseerita; sapi aktiivsus tekib esimeste aastate vältel. Mutsiin (lima glükoproteiin), mida produtseerivad limarakud omab mao limaskesta suhtes kaitsefunktsiooni. Lima tekkes on oluline roll prostaglandiinidel (PGE2). Ained (näit. Aspiriin), mis selle teket pärsivad, pärsivad ka lima teket. Mao limaskesta kaitseb H+ ioonide
Inimesel tekib ööpäevas 1,5-2,5 l maomahla. Maomahl sisaldab fermente, soolhapet, lima. Maomahlas leiduvad peamised ensüümid e. fermendid on proteaasid ja lipaas. Proteaaside hulka kuuluvad pepsiinid, mida mao näärmerakud väljutavad mitteaktiivsete pepsinogeenidena. Pepsinogeeni aktiveerib HCL (soolhape). Pepsiinid lõhustavad toidu valke polüpeptiidideks. Lipaasi on maomahlas vähesel hulgal, kuna maokeskkond on neile ebasobiv ( maomahla ph 1,5-3,5, optimum neile aga 5,0). Lipaasid on tõhusad emulgeeritud rasvade (N:piimarasva) puhul. Lüsotsüümi( bakterite hävitamine) ja mutsiini (toidu libestamine) tähtsus maos on sama, mis oli ka suuõõnes. Mutsiinil on maos lisaks väga oluline maoseina funktsioon( nii füüsikaliste kui ka keemiliste mõjutuste eest), glükoproteiin ja kalduvus siduda endaga vitamiine( kaitseb maohapete eest, mis muidu neid lõhuks ja nad läheks lihtsalt niisama kaduma).
depolariseerumist ja anioone väljutavate kanalite avanemist, mis omakorda veelgi vähendab membraanipotentsiaali ja kutsub esile Kout+ kanalite avanemise mis viib õhulõhede sulgumisele osmootselt aktiivsete ainete kontsentratsiooni langemise tõttu. 55. Kuidas ABA põhjustab [Ca 2+] kasvu sulgrakkude tsütosoolis? [ABA] kontsentratsioon tõuseb ABA seostub oma retseptoriga PYR/RCAR ABA PYR/RCAR kompleks aktiveerib väikesed G valgud aktiveerub fosfolipaas C, mis lagundab lipaasid tekivad IP3 ja DAC IP3 valgud seostuvad Ca2+ kanalitega [Ca2+] suureneb anioonsed kanalid lähevad lahti anioonid lähevad välja veepotentsiaal tõuseb H2O väljub turgor väheneb õhulõhed lähevad kinni. 56. Defineerige lehtede piirikiht Piirkiht- lehelabaga piirnev õhukiht, milles veeauru liikumine on takistatud. Takistustest suurim on õhulõhe takistus suletud õhulõhede korral 57. Radiaalne mitsellatsioon sulgrakkudes on..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
