ülerõhk. Rõhu jaotus sõltuvalt sügavusest on lineaarne. Kui on teada näiteks püsttasandi raskuskese ja selle sügavus H, siis sellele tasandile mõjub jõud P = gAH. Näide 1.3 Laeva trümmis olev täisnurkne vahesein on 10 m lai ja 8 m kõrge. Trümm on vaid ühelt poolt lastitud õliga, mille suhteline tihedus rd = 0,8. Arvutada vaheseinale mõjuv jõud, kui õli on lastitud: vaheseina ülemise servani; trümm on survestatud kolme meetrise peilitoruga (surrounding pipe). 1. Hüdrostaatika Lahendus Ülemise servani P = gAH = 0,89,811088/2 = 2511 kN. 3 m peiltoruga P = gAH = 0,89,81108(8/2 +3) = 4395 kN. 1.3. Rõhukese Centre of pressure Horisontaaltasandi hüdrostaatilist rõhku iseloomustavad geomeetrilisest küljest tasandi pindala ja selle kese. Kaldtasandi puhul tuleb võtta iseloomustamiseks
+ heli levik naabertarindite kaudu Sein rajada 400mm sü sügavuseni eraldatud vundamendile Seina paksus, Pinna- Rw, dB mm viimistlus 100+75+100 pahtel+pahtel 52 100+100+100 pahtel+pahtel 55 150+50+150 pahtel+pahtel 55 150+70+150 pahtel+pahtel 55 150+100+150 pahtel+krohv 60 13 Poorbetoon vaheseina tulepüsivus Tuletundlikkus: A1 (mittepõlev), suhteliselt madal soojusjuhtivus. Survetugevus püsib temperatuuri tõustes kuni +700°C. Seejärel see langeb: +800°C juures on survetugevus 50 % algsest ja +900°C = 0 Seina paksus, mm Kandesein Mittekandev sein 75 EI 90 100 EI 120 150 REI 120 EI 240
Akustilisteks materjalideks nimetatakse materjale, mida kasutatakse ruumide akustiliste omaduste parandamiseks, müra isoleerimiseks või summutamiseks Heli all mõistetakse laine kujul leviva elastse keskkonna osakeste võnkumist inimese Kõrv võtab vasu sagedust 15....16 000Hz Akustilised materjalid jaotatakse: kõlaiseisoleermaterjalid, mida kasutatakse vahekihis. Tõkestavad põhiliselt välise müra pääsemist hoonesse. nende paigaldamiseks kasutatakse katuselagede, vaheseina- ja- laepaneele ning teisi piirdekoonstruktsioone. Sisuliselt nad peavad isoleerima nii läbi õhu kui ka läbi teiste materjalide edasikanduvat heli. Tavaliselt mitmest eri poorsest või kiulisest materjalist kihid-mineraalvattmatid. Heli summutavad materjalid, paiknevad ruumi sisepindadel. Tavaliselt raskestipõlevad, dekoratiivsed plaadid. Akustiliste materjalide kasutamise eesmärgid:ruumi järelkaja vähendamine, mürataseme vähendamine-kasutatakse nii pindade katmist kui ka...
1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 9 Tellistest vaheseinad Tellistest vaheseinad laotakse poolkivi seintena seina paksusega 120mm (mõnikord ka 1/4kivi sein b=88(65)mm). Telliseinad hiljem tavaliselt krohvitakse. Koos viimistluskihiga on seina m2 kaal 200...230kg. Kõrge omakaal ongi tellistest vaheseinte suurimaks puuduseks. Tänu suurele massile on nad väga helipidavad 45...46dB. Vähendamaks tellistest vaheseina omakaalu, on otstarbekas vaheseinte ladumiseks ette näha õõntega telliseid. Seinad laotakse lubi või segamördil M25...50. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 10 Kuni 3m kõrguste ja 6m pikkuste 1/2kivi vaheseinte sarrustamist ei nõuta. Kui vahesein on suurem, tuleb igasse neljandasse (88mm) või kuuendasse (65mm) rõhtvuuki panna 2...6mm ümarterassarrus. Sarruse otsad tuleb ankurdada hoone põhikonstruktsiooni külge
9 klass Triin Tammai Nina imetajate, sealhulgas inimese hingamis- ja haistmiselund. Nina koosseisu kuuluvad: · välisnina e. lihtsalt nina · ninaõõs Välisnina e. lihtsalt nina · Nina meenutab varieeruva kujuga kolmetahulist püramiidi, mis oma põhimikuga kinnitub näokoljule. · Nina kuju varieerub väga suures ulatuses nii individuaalselt kui ka rassiliselt. Ninaõõs · Eesosas jaguneb ninaõõs kõhrese, tagaosas luuse vaheseina varal kaheks sümeetriliseks pooleks. · Ninaõõne kummagi poole eesmise osa e. ninaesiku seinu vooderdab nahk. See sisaldab higi- ja rasunäärmeid, ning on varustatud karvadega. · Ninaõõne tagaosa sisepind on kaetud limaskestaga. · Ninaõõnes toimuvad sissehingatava õhu: puhastamine, niisutamine, soojendamine, kontrollimine. Haistmine · Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. · Inimene saab lõhnataju abil infot
vajalik valk FtsZ. FtsZ (filamentous temperature sensitive) valk on eukarüootide tubuliiniga homoloogne valk, mis rakkude jagunemisel moodustab algul rõnga jagunemiskoha ümber ja see rõngas tõmbub hiljem kokku, aidates tütarrakkudel eralduda. Pooldumise eel toimub DNA replikatsioon, mille tulemusena moodustub bakteris kaks rõngaskromosoomi. Järgnevalt sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid.. Protsess lõpeb raku keskele vaheseina tekkimisega, mille tulemusena moodustuvad kaks uut tütarrakku. Need võivad jääda üksteisega veel mõneks ajaks seotuks, moodustades erineva pikkusega ahelaid Koos tsütoplasma jagunemisega kaheks jaotuvad selles paiknevad rakuorganellid tütarrakkude vahel. Moodustunud tütarrakud on geneetiliselt samased lähterakuga. Pooldumisprotsessidega samaaegselt toimub kromosoomi ja plasmiidi replikatsioon nii, et tütarrakus on esialgse raku genoomi duplikaat
Eesots --- kahestunud Otsmikusiinus võib ulatuda Otsmikusiinus ka ninaluusse võib ulatuda ÜLALÕUALUU Lisaks Näoköber Vaheseina abil Näoharja all otsmikuluumi (teistel on jaguneb kihvaauk ne jätke näohari) ülalõuasiinus rostraalseks ja kaudaalseks ülalõuaurkeks Näohari jätkub ka
Tselluloos-taimne süsivesik,taimerakkude seinte kiudaine Poorid-nendest läbivad vesi,gaasid ja madalmolekulaarsed ühendid Biopolümeer-organismides moodustuv polümeer(valgud,nukleiinhapped) Ligniin-puidu põhistruktuuri kuuluv jäikust andev looduslik polümeer, puitaine Pektiin-taime rakukestades, eriti puuviljades ja marjades sisalduv polüsahhariid Difusioon-vahetus kokkupuutes olevate ainete aeglane segunemine aineosakeste soojusliikumise tõttu Osmoos-lahusti imbumine poolläbilaskva vaheseina kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem Kattekude-taime välispinda kattev ning sisemisi kudesid kaitsev kude Ksüleem- taime juhtkimbu puitosa Floeem- taimede juhtkimpude niinosa Puidukuid- puidus kiududena paiknevad puitunud seintega tugikoe rakud Niinekiud- niines leiduvad pikad kiudjad paksukestalisted rakud Juhtkimbud- kudede kimp, mida mööda liigub taimeorganites vesi selles lahustunud mineraal- ja orgaaniliste ainetega.
Vereringe ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Seob kõik organismi osad tervikuks · Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone · Aitab ühtlustada kehatemperatuuri Süda Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresoonkond koosneb arteritest, kapillaaridest ja veenidest.
Töö põhimõte Õhuvool, suundudes mootorisse, kiireneb mootoripea kitsas lõigus, nn. konfuusoris, mistõtturõhk seal langeb. Õhurõhk on kõige väiksem konfuusori kitsamas osas, kuhu on paigutatud karburaator, mistõttu kütus (bensiin) imetakse paagist välja ja pihustatakse. Kütuse osakesed aurustuvad ja satuvad koos õhuga mootoripea laienevasse tagaosasse, nn. difuusorisse, kus rõhk uuesti suureneb. Järgnevalt läbib kütuseaurudega küllastunud õhuvool vaheseina ja satub klappide vahelt põlemiskambrisse. Segu süüdatakse süüteküünla abil. Põlemisel rõhk põlemiskambris suureneb ja seetõttu klapp sulgub. Gaasid väljuvad mootorist läbi resonantstoru suurel kiirusel. Resonantstorust väljuvate gaaside reaaktivjõud tõukab mootorit edasi. Gaaside väljavoolamisel mootorist rõhk põlemiskambris väheneb. Kui rõhk on muutunud põlemiskambris väiksemaks kui difuusoris, avaneb klapp uuesti ja värske segu voolab mootorisse
Moodulmõõt M = 100 mm. Tehnoloogilistest võimalustest tulenevalt valmistame ainult teatud standartsete mõõtmetega tooteid. Horisontaalmoodulid Hoone projekteerimisel panna teljed paika sammuga n·2M. Välisseinad tuleks telgedega siduda selliselt, et ploki siseserv on 150 mm kaugusel teljest. Hoone sisemised kandvad vaheseinad on soovitav paigutada nii, et telg asub seina mõlema pinna vahel ja vähemalt 100 mm seina pinnast seespool. Mõlemalt poolt koormatud vaheseina minimaalne paksus on seega 200 mm. Sellega on tagatud AEROC paneelide vajalikud toetuspikkused seintele. Ka akna- ja ukseavade laiused on soovitav projekteerida 2M kordsetena (vt. tüüpsilluste pikkused) Sokli ja keldri välisseina seotakse ülapoolel oleva välisseina suhtes nii, et valmis välispindade vahel on 15...35 mm aste. Plokkidest müüritise arvutustugevused AEROC poorbetoonplokid kuuluvad müürikivide I kvaliteediklassi. AEROC plokiliimi
Kui Jeesus jättis koguduse Püha Vaimu juhtida ja õpetada, ühendas ta meid endas uueks inimeseks. Sellepärast tuletage meelde, et teie, kes te enne ... Olite tol ajal lahus Kristusest, kaugel ära Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuse lepingule, ilma lootuseta ja ilma Jumalata siin maailmas. Aga nüüd olete teie, kes enne olite kaugel, Kristuses Jeesuses saanud ligi Kristuse vere läbi. Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad teinud üheks ja kiskunud maha lahutava vaheseina, vaenu, kui ta oma lihas kaotas käsusõnade käsu seadlustega, et ta need kaks looks enese sees üheks uueks inimeseks, tehes rahu, ja lepitaks mõlemad Jumalaga üheks ihus risti kaudu, kui ta vaenu suretas enese läbi.
Kool Tööstustehnoloogia osakond Nimi Müürimaterjalid Iseseisev töö Õpetaja Asukoht(näiteks Tartu 2012) Müürimaterjalid Fibo plokid ja sillused Fibo plokk 120,5-159,6/ täisalus Fibo kergplokk 172-189/täisalus Fibo õõnesplokid 135,2-150 / alus Fibo sillus 15,33-156,55/tk/ sõltuvalt suurusest Tellised Tavatellis 0,35-1,15/tk Täistellis 0,51-0,57/tk Auktellis ~0,6/tk Aeroc plokid ja sillused AEROC toodete toorained on peeneksjahvatatud kvartsliiv, portlandtsement, lubi, looduslik kips, vesi ja alumiiniumpulber. Tooted on asbestivabad. Oma tugevuse saavutavad tooted autoklaavimisprotsessi käigus ja on seega koheselt kasutatavad (ei vaja järelkivinemist). Poorbetoontooteid valmistatakse AEROC tehases erinevate tihedustega. Plokke valmistatakse keskmise kuivtihedusega 375 kg/m³ ja 450 kg/m³ n...
nakatumise hetkel. Loote defektid Loote surm ja neuriit (närvipõletik) nurisünnitus; kurtus; alaareng ja kasvupeetus; närvisüsteemi silma defektid, nagu defektid; silma võrkkesta haigus, luu defektid; silmade alaareng, läätse vähene vereliistakute haigus ja rohekae; arv; südamevatsakeste hepatiit vaheseina defekt; (maksapõletik); kopsustenoos Maksa ja põrna (kopsuarteri suurenemine. kitsenemine); Allikad Peeter Abrahams Tea Kirjastus, Tallinn 2005 "Pere tervise entsüklopeedia" http://web.zone.ee/iamfree/punetised.htm Aitäh kuulamast!
vette kastmisega. Ka metodistide kirik kasutab võimalusel ristimist vette kastmisega. Paljud metodistide kirikud teostavad ristimist veekogude ääres. Katolikus kirikus ja luterluses meeleparanduse sakrament ja õigeusu kirikus patutunnistamise sakrament on see, kui inimene saab kahetseda oma pattu. Meenutada seda, tunnistada, kahetseda, võtta vastu õpetused ja heastada oma patud. Katoliku kirik kasutab meeleparanduseks kabiine, kus patukahetseja saab oma patte preestrile läbi õhukese vaheseina pihtida. Luteri ja õigeusu kirikud kasutavad enamasti silmsidet pihtijaga, omamata eraldatud kabiine. Enamasti lühikese pihtimise aja jooksul kuulatakse patukahetseja ära ning jagatakse talle õpetlikud sõnad ja patukahetsemise võimalused. Haigete salvimise või õlitamise sakramendiks peeti vanasti toimingut, mis teostati vaid surijatele. Hiljem aga võeti see kasutusele ka raskelt haigetele inimestele. Sellega pakutakse haigetele leevendust, usku ja lootust.
vesi. Gaasbetoonile antakse mulliline struktuur gaasitekitava lisandi abil, milleks on kõige sagedamini peenike alumiiniumi pulber. Sideaine peab sisaldama lupja. Kuidas mullbetoonist plokkidest müüri laduda? Mullbetoonist väikeplokist majakarbi ladumisega saab igaüks hakkama.Väikeploki pikkus on umbes 60 cm. Laiused ja kõrgused varieeruvad üsna suuresti alates 10 kuni 50 cm-ni. Seega saab sellest materjalist teha väga kerget vaheseina ja ka toekat välismüüritist või kandeseina. Et mullbetoonist plokid on väga täpselt mõõtu lõigatud, kasutatakse viimasel ajal väga tihti välisseintes mördi asemel hoopis liimi. Plokkidevaheline 10-12 mm paksune mördikiht kujutab endast mingil määral külmasilda, mördi soojapidavus on ju palju väiksem kui plokil. Liimikihi paksus on mördi omast paar-kolm korda väiksem välissein muutub märgatavalt soojapidavamaks, isegi kuni paarküm-mend protsenti. Liimise puhul on
Võlliliin, ülesanne , ehitus, põhiosad ja lühike iseloomustus: Võlliliini ülesanne on peamasina pöördemomendi edastamine väntvõllilt sõukruvile. Sõukruvi pöörlemisel arendatav tõukejõud kantakse peatugilaagri kaudu laeva korpusele, mis paneb laeva liikuma.. Võlliliini ehitus, paigutus laeval ja mõõtmed määrab peajõuseadmete tüüp ja sõukruvide arv. Ühe sõukruviga võlliliin: 1. Dedvudseade 7. Masinaruumi vaheseina tihend 2. Sõuvõll 8. Peatugilaager 3. Kandelaager 9. Tugivõll 4. Võllipidur 10. Tugivõlli ja peamasina vahevõll 5. Vahevõllide kandelaagrid 11. Peamasin 6. Vahevõllid Võlliliin koosneb sõuvõllist , vahevõlli(de)st ja tugivõllist . Vahevõllide arv ja võlliliini pikkus oleneb laeva suurusest ja masinaruumi ning peamasina asetusest laevas .Võlliliini pikkus võib olla 100 m ja rohkem.
sublimatsiooniks. Tahke süsinikdioksiid (kuiv jää) on aine, mis sublimeerub muutub süsihappegaasiks 78,5º C juures. Vee omadused ja olekud · Läbipaistev · Värvuseta · Lõhnata · Olenevalt päritolust erineva maitsega · Puhas vesi maitseta · Külmub 0°C · Keeb 100°C · Tahke - jää · Vedel - vesi · Gaasiline - veeaur Mõisted · Filtreerimine e filtrimine lahustumatu tahke aine eraldamine vedelikust või gaasist perforeeritud vaheseina või poorse materjali abil, mis peab kinni tahke aine, kuid laseb läbi vedeliku ja gaasi. · Koaguleerimine- vee puhastamine väga väikestest,palja silmaga nähtamatutest lahustunud aine osadest. · Destilleerimine-vee aurustumine ning sellele järgneb kondenseerimine. · Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. · Keemiline element-sama aatomnumbriga aatomite kogum
osakest (organelli). Basaalgraanulitele kinnituvad viburid. Struktuurilt kujutavad agranulaarsed võrgud tsisterne, kanaleid, põiekesi, milledel ei ole spetsiifilisi alaosakesi. Nad vastutavad süsivesikute ja lipiidide sünteesi eest. Arvatakse, et granulaarne tsütoplasmaatiline võrgustik esineb kanali kujul, millele kinnituvad ribosoomid ning milles toimub valgu süntees. 6. Mesosoomidest Mesosoomid leiti paljunevatel bakteritel vaheseina vööndis. Nad võivad olla tsisterni-, kanali-, või põiekesekujulised. Nad vastutavad süsivesikute lipiidide jt. rakuseina koostisosade sünteesi eest kui ka raku kasvu ja paljunemise eest. Jagunemise lõppemisel need struktuurid eemaldatakse bakterist ja tekivad uuesti rakus enne tuumaaine ja bakteri uut jagunemist. 7. Tsütoplasmast See on bakteri osa ilma rakuseina ja plasmamembraanita. Ta on kolloidsüsteem.
3 TULEKAHJU LAEVAS Kaks kolmandikku laevatulekahjudest leiab aset sadamates, neist omakorda toimub suurem osa remonttööde ajal dokis, kus laev on reisijateta ja reeglina ka lastita. Laevatulekahjude eripäraks on kinnine põlemine, mis võib levida soojusjuhtivuse teel läbi metallkonstruktsioonide: metallist vaheseinad ja -laed kuumenevad kiiresti ja süütavad kõrvalruumides asuvad viimistlusmaterjalid ja muud vaheseina, vahelae või põrandaga kontaktis olevad esemed. Sõltuvalt laeva tüübist ja lastist on laevatulekahjudel võimalikud erinevad arengustsenaariumid. Kui tulekahju kestab kauem, on võimalikud ka plahvatused ja konstruktsioonide purunemine, mille tagajärjel tekib lahtine tulekahju. Igal juhul on laevatulekahjud alati väga ohtlikud nii laevapersonalile, reisijatele kui päästemeeskondadele. Vahel lähevad laevad ka ohtra kustutusvee kasutamise tõttu ümber.( ASi Tallinna Sadam ... 06.10
Harilik lina On linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim. Kasvab peaaegu kõikjal maailmas. Linakiudu saadakse linataime vartest. Linakiud on umbes sama pikad kui linataime varred. Seetõttu sõltub kiu kvaliteet taime kasvamisest mida pikemaks kasvab lina, seda pikemad ja ühtlasemad on sellest saadud kiud (Head kiudu annab lina, mille pikkus idulehtedest hargnemiseni on üle 60 cm) Vili on kupar, see jaguneb viieks kojaks, iga koda vaheseina abil kaheks kambriks (lina kupras võib tekkida ja areneda kuni kümme seemet). Kiulina tiheda külvi korral moodustub 1 3 kupart, hõredate külvide korral tekib kupraid rohkem, ka üle kümne. Harilik lina Lina on isetolmleja, kuid väheses ulatuses toimub risttolmlemine putukate abil. Kiulina võib hakata koristama, kui kolmandik kuni pool lehtedest on varisenud. TAIMSED KIUD seemnekiud puuvill, kapok
159. seemnis 160. üheseemneline nahkja kestaga sulgvili korvõistel ja uniohakalistel, mille seemnekest ei ole viljakestaga kokku kasvanud pappus 161. on korvõieliste seemiste küljes olev "vihmavari", mille abil seemned levivad; moodustub õite tupplehtedest võilille pappustega varustatud seemnised kinituvad õisikupõhjale kõder 162. pikuti kaheks pooleks avanev vili, mille pikkus ületab laiuse üle kolme korra, seemned kinnituvad kileja vaheseina külge kõdrake 163. pikuti kaheks pooleks avanev vili, mille pikkus ületab laiuse kuni kolm korda, seemned kinnituvad kileja vaheseina külge seemnis 164. päevalille seemnete ümbert on viljakestad kergesti eemaldatavad kaun 165. karvase hiireherne toored kaunad ja valminud avanenud kaun 166. kaksikseemnis valminult jaguneb kaheks seemniseks esineb sarikalistel 167. teris üheseemneline sulgvili kõrrelistel, mille seemnekest on viljakestaga kokku kasvanud
Füsa arvestus Mehaanika põhiülesanne on määrata keha asukoht mistahes ajahetkel Vabalangemine liikumine raskusjõu mõjul, raskuskiirendus on 9,8 m/s2 Newtoni 1. seadus - Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni 2. seadus - Keha kiirendus, a, on võrdeline kehale mõjuva jõuga, F, ning pöördvõrdeline keha massiga, m. Newtoni 3. seadus - Kui keha mõjutab teist keha jõuga F, siis teine keha mõjutab esimest keha võrdse kuid vastassuunalise jõuga -F Jõu liigid: Hõõrdejõud Elastsusjõud Normaaljõud Raskusjõud Mis on jõud? Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju. Kaal - Jõud, millega keha Maa külgetõmbejõu tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile Mehaaniline energia - Iseloomustab keha võimet teha tööd, koosneb kineetilisest ja potentsiaalsest energiast E võrdub Ek+Ep Töö ja võ...
II rida 1. Ideaalgaas v: lihtsustatud mudel, mis aitab mõista funktsionaalseid seoseid gaaside rõhu, temperatuuri ja ruumala vahel. PV= nRT ehk PVm=RT (sest VM= V/n) 2. Osmoosse rõhu valem, osmoosi seotus meditsiiniga v: Osmoos - aine iseeneslik kandumine läbi poolläbilaskva membraani, mis eraldab kaht erineva kontsentratsiooniga lahust. Osmootne rõhk - lahusele avaldatav lisarõhk, mis paneb seisma lahusti ühesuunalise liikumise läbi poolläbilaskva vaheseina. Lahjendatud lahuse osmootne rõhk ehk π on võrdeline lahustunud aine konstentratsiooniga c ja temperatuuriga T: π= cRT (R= universaalne gaasikonstant) Osmoosi kasutatakse laboritehnikas kõrgmolekulaarsete ainete puhastamisel ja meditsiinis kasutatakse nn füsioloogilist lahust, mis on vereplasma suhtes isotooniline (ehk isoosmootne - lahus, mille puhul sisaldub ühesugusel temperatuuril võrdsetes ruumalades ühesugune arv
Tallinna Tehnikaülikool Teist järku püsiva objekti siirdekarakteristikute määramine Termomeetrite võrdlus Protokoll 2013 1. Teist järku püsiva objekti siirdekarakteristikute määramine Teist järku objektid. Niisugustes objektides aine või soojus on suletud kahte mahtu, mis on eraldatud takistusega. Nende näiteks on soojusvaheti, kus läbi fluidumeid eraldava vaheseina antakse soojust ühelt fluidumilt teisele; kaks ühendatud anumat vedelikuga jne. Vaatleme süsteemi, mis koosneb kahest aparaadist, mis on omavahel ühendatud torustikuga, millele on paigaldatud ventiil. Joonis Vedeliku mahuti skeem (teist järku objekt) Selle objekti sisendsuurusteks on vedelikuvood Fs ja Fv, väljundsuuruseks vedeliku nivoo muutus L parempoolses mahutis. Väikese hüdraulilise takistuse korral mahuteid ühendavas
Vaasimaal Vara Egiptus ja Antiik Kreeka. Keraamikat on teostatud Egiptuses alates iidsetest perioodidest. See on oluline allikas analüüsimaks olulisi perioode. Keraamikat kasutasid muistsed egiptlased sarnaselt nagu meie kasutame tänapäeval köögikonteinereid või või plastikut. Vaadates keraamika materjali, tehnoloogiat ja vormi, võimaldab arheoloogidel dateerida kohti kus on vähe muid tõendeid. Egiptuse keraamika oli tihti üllatavalt hea kvaliteediga. Barbaria perioodi keraamika tehti ilma potikederi abita ning seda tegid tavaliselt naised. Need ilusad tükid on poleeritud läikivaks ja põletatud, jättes musta ülemise osa ja alumise tumepunase osa. Need valmistati kas avara tule kohal või primitiivsetes ahjudes. Imelist keraamikat on toodetud alates Nagada perioodist ( 4000 - 3000 eKr) kuni dünastilise perioodini, vabakäega maalitud figuurid lisati keraamikale, mis kujutasid loomi, mustreid, paate j...
*mutualistlikes suhetes; kasutatud ka *obligaatse parasiidi tähenduses. Dikaarüon, dikaryon - seksuaalselt sobilike (kompatibiilsete) tuumade paar Dikarüootne, dikaryotic - vt. kaksiktuumaline. Diploidne (tallus, tuum, rakk, arengufaas), diploid - 2n kromosoomide arvuga tuum; vastava tuumaga rakk; diploidsetest rakkudest koosnev *tallus; diploidsete struktuuridega arengufaas organismi elutsüklis. Dolipoorne (rakuvahesein), dolipore septum - moodustub kesksest *poorist, vaheseina paksenditest vastu poori ning mõlemalt poolt poori katvast *poorimütsist; iseloomulik paljudele kõrgemalt arenenud kandseentele (Basidiomycota). Ektendomükoriisad, ectendomycorrhizas - *seenjuurte tüüp, mille puhul *seeneniidid levivad *peremeestaime juurerakkude vahel ja tungivad ka nende sisemusse. Ektomükoriisad, ectomycorrhizas - *seenjuurte tüüp, mille puhul *seeneniidid levivad *peremeestaime juurerakkude vahel, tungimata nende sisemusse. Kaheks iseloomulikuks
välisseina välja ja teha ristumiskohale tavaline nurgaseotis (koerakaela-, lao- või järsknurk). Veel üks võimalus on ühendada sise- ja välissein analoogiliselt lühinurgaga, lastes siseseina palkide otsad välisseina välispinnani ja siduda seinad omavahel kas hammas- või kalasabatapiga. Kuid on ka võimalik lõpetada siseseina palgid juba välisseina keskel, nii et liitumiskohta väljastpoolt näha ei ole, ka sel juhul kasutatakse hammas- või kalasabatappi. Mittekandva vaheseina ühendamiseks sobib hästi lihtne kalasabaseotis, mis ulatub vaid seina sügavuse kolmandikuni. Seotised märgitakse ja töödeldakse nagu analoogilised nurgaseotised. Mittekandvad vaheseinad võib teha tunduvalt kergema konstruktsiooniga, näiteks laudadest vahesein, mis võib olla nii ühekordne kui ka kahekordne.Kuid kindlasti peab vaheseina ja lae vahele jätma vajumispilu, vähemalt 3 cm ruumi kõrguse iga meetri kohta. Seetõttu on kõige õigem teha
vallandab aktsioonipotentsiaali. 5. EKG registreerimise põhilülitused on keha punktid, kuhu asetatakse elektroodid elektriliste potentsiaalide registreerimiseks. 6. EKG sakid ja intervallid: P-sakk iseloomustab erutuse teket ja levikut kodades. P-Q interval vastab ajale erutuse tekke algusest kodades kuni vatsakeste müokardi erutumise alguseni. Q-sakk näitab erutuse levikut papillaarlihastele ja vatsakeste vaheseina lihastele. R-sakk vastab erutuse levikule vatsakeste müokardi välimisele kihile ja vasaku vatsakese baasile QRS-kompleks iseloomustab vatsakeste depolarisatsiooni kestust. S-sakk sageli puudub ning ei oma kindlat seost erutuse levikuga südames, kuid muutused selles iseloomustavad erutuse leviku häireid. S-T segment näitab, et erutus on haaranud mõlema vatsakese müokardi ja potentsiaalide erinevus kaob.
Uimasteid on olemas mitu sada liike, ning kõik nad on kahjulikud ja tekitavad sõltuvust. Eriti on kahjulikud narkootilised ained suurtes kogudes, eriti lastele. Uimastite liigid on näiteks kokaiin, amfetamiin, ecstasy, GHB ehk korgijook, kanepitooted(marihuaana ja hasis, opiaadid(heroiin ehk valge hiinlane), hallutsinogeenid-LSD, uinutid, rahustid, alkohol ja tubakas. Kokaiin Kokaiini nuusutamise tagajärjel võivad ninasõõrmeid eraldava vaheseina membraani tekkida augud. Tekib parasiitide nägemine ja selle tõttu hakkab inimene enda nahka kratsima. Tekitab kõhnumist. Üledoos põhjustab äkksurma. Võivad tekkida unehäired, alguses suurenenud huvi seksi vastu, kuid pikapeale see raugeb ja tekib impotentsus. Amfetamiin ja ecstasy Ecstasy tapab närvirakke, kahjustab aju. Väike kogus ecstasyt võib põhjustada väga tugevaid tervise häireid või isegi surma. Ecstasy pikaajaline kasutamine pähjustab maksapõletikku
7.2.4 Segregeerimistabel Kuna allüülamiini ohuklassid on 3 ja 6.1, siis ei saa allüülamiini paigutada samasse konteinerisse baariumi pulbriga (pürofoorne) ohuklass 4.2, sest tabel 7.2.4 näitab 4.2 ja 3 võrdlemiel 2 (eraldada) ja 4.2 ja 6.1 võrdlemisel 1 (eemale). Alati võetakse aluseks rangem nõue, antud juhul 2. Et baariumi pulbrit oleks võimalik pakkida samasse konteinerisse Allüülamiiniga, siis on otstarbekas panna nende vahel vaheseina. Või hoida neid 6 m kaugusel üks teisest. Ohutuskaardi kasutamine (tihedus, keemistemperatuur, lõike 14 veoeeskirjad jm) IMDG koodeks: UN1383 PYROPHORIC METAL cl 4.2 PGI Füüsilised ja keemilised omadused 5 Pakkimisviisi valimine P404 vaat 1A2 (pakkimine tavapakendisse). Max 125 kg, meil on 100 kg. Pakendi valimine (tüüp ja mis täh(ed)t (X, Yvõ Z) on vastuvõetavad pakendi markeeringus) X
tehakse süvendisse, müravallid. Sõidutee vähendab 10-15 dB, sõidutee kanalis 5 dB, 3-e realine puiestee 8 dB. Hoone teha kaugemale müraallikast: 150 m - ~25 dB 100 m – ~20 dB 13. Kaudsel teel leviva õhumüra takistamine hoones Soovitatav panna ümber vaheseinte heliisolatsioonilint (lagede ja põranda vahele). Kui välisseina kipsplaati, siis välisseina ja vaheseina vahele jätta 1 cm õhkvahet. Kui võimalik, siis lae- ja põrandaplaadid vaheseinte kohalt läbi lõigata. 7 Kaudsel teel levivat õhumüra raske takistada, seetõttu projekteeritakse maja 10 % mürapidavamaks. 14. Sammumüra levik läbi vahelae ja selle leviku takistamise võimalused Müra ülekandmine toimub: a) läbi lahtiste pooride, avade ja ebatiheduste
Osa veekindlaid põikivaheseinu tehakse veel tulekindlaks (klass A, B). Veekindel vahesein ulatub põhjaplaadistusest kuni peatekini, allpool on vaheseinad paksemast metallist. Vaheseinad võivad olla vee- õli- ja gaasikindlad. Mitte kõik pole siiski seda Vaheseina plaate (mitte vööd) paigutatakse tavaliselt horisontaalselt, nii saab allapoole plaatide paksust suurendada. Kasutatakse vertikaalseid jäikusribisid (nurkraud, karpraud), nende vahe sõltub vaheseina kõrgusest, (asukohast põrkevahesinas 600mm muidu 750mm. Ahterpiigi vaheseina plaadistus täävtoru ümbruses peab olema tugevdatud talumaks vibratsiooni. Torude viimisel läbi vaheseina võib neid kohe keevitada või muhvidega (flanets) läbimisel kinnitada tikkpoltidega (a) (poldi purunemisel ei teki auku). Veekindlad voldikvaheseinad Neid kasutatakse sageli õlitankeritel ja vahel kuivlastilaevadel nimetatakse gofreeritud vaheseinad.
TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL Möbiuse sündroom Arengupsühholoogia referaat Helen Teigar MÖ-4 Tartu 2013 Sissejuhatus Möbiuse sündroomi teema valisin sellepärast, et see puudutab minu igapäevaelu väga sügavalt. Nimelt sündis mul 25. märtsil 2011. aastal pärast õnnelikku ja probleemivaba rasedust armas pisike poeg Martin, kellel pärast poolt aastat lastearstide, kardioloogide, neuroloogide, ortopeedide, logopeedide, silmaarstide, geneetikute ja muude spetsialistide juures ringlemist diagnoositi Möbiuse sündroom. Selleks hetkeks oli tal kaasuvate diagnoosidena kirja pandud komppöid, südame vatsakese-vaheseina puue, lihashüpotoonia, kõõrdsilmsus ning imemis- ja neelamisprobleemid. Iseloomustus Möbiuse sündroomi kirjeldas esmakordselt 1888. aastal Saksa neuroloog Paul Julius Möbius. Selle esinemissagedus on riigiti erine...
Õhumüra leviku takistamiseks maastikul kasutatakse veel müraseinu, maantee tehakse süvendisse, müravallid. Sõidutee vähendab 10-15 dB, sõidutee kanalis 5 dB, 3-e realine puiestee 8 dB. Hoone teha kaugemale müraallikast:150 m - ~25 dB 100 m ~20 dB 13. Kaudsel teel leviva õhumüra takistamine hoones Soovitatav panna ümber vaheseinte heliisolatsioonilint (lagede ja põranda vahele). Kui välisseina kipsplaati, siis välisseina ja vaheseina vahele jätta 1 cm õhkvahet. Kui võimalik, siis lae- ja põrandaplaadid vaheseinte kohalt läbi lõigata. Kaudsel teel levivat õhumüra raske takistada, seetõttu projekteeritakse maja 10 % mürapidavamaks. Paneelid paigaldada kummiriba peal. Ujuv põrand 14. Sammumüra levik läbi vahelae ja selle leviku takistamise võimalused Müra ülekandmine toimub: a) läbi lahtiste pooride, avade ja ebatiheduste b) piirdekonstruktsiooni kaasavõnkumisega
kilpnääre 9. 12 ninaneel 13. suulaemandel 14. neelu suumine osa 15. söögitoru A kõvasuulagi B pehmesuulagi Ninaõõs jaguneb vaheseina varal kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kumbki pool omakorda jaguneb 3 ninakarbiku varal 3-ks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega (väljaarvatud oimuluu-urge). Urgete seinad on samuti vooderdatud limaskestaga, mis on ninaõõne limaskesta jätkuks. Ninakõrvalurked osalevad sissehingatava õhu soojendamises ja on ka hääle resonaatoriteks
Floorid ühendatakse pardakaartega kniide abil, mille ülemised otsad peavad ulatuma vähemalt floori kahekordse kõrguseni. Kniid on sama paksud kui floorid ja nende vaba serv peab olema tugevdatud vöö või äärikuga. Vertikaalkiilu, flooride ja stringerite ülemiste servade tugevdamiseks keevitatakse nende külge vööd. Flooril võib vöö asemel olla 90o ära pööratud äärik ehk flants. Vaheseinte kohal keevitatakse vööd vaheseina külge kniide lisamisega või tehakse nad laiemaks. Vertikaalkiil keevitatakse horisontaalkiilu (plaadistuse kiiluvöö) külge all ja tankilae külge üleval pideva katkematu õmblusega. Laeva keskosas ei tehta vertikaalkiilus mingeid väljalõikeid ega kergendusavasid. Ka laeva otste pool peavad need avad olema väiksemad 40% kiilu kõrgusest ning nad peavad olema tugevdatud vööga või muul moel. Floorid: a) veetihe täisfloor, b) vett läbilaskev kergendusavadega täisfloor, c) brakettfloor
müüride taastamiskõlbulikkust ning 23. märtsil 1957 lubab Ministrite Nõukogu taastamist jätkata. 1. mail 1959 vahetavad Tartu Pauluse koguduse õpetaja Arnold Võsu (1901-1971) ja Lüganuse õpetaja Johannes Selliov (1909-1991) oma kohad. Selliovi energilisel eestvedamisel tõuseb Tartu Pauluse kirik varemeist. 3. juulil 1966 pühitsetakse sisse taastatud kirik, mis on aga võimude nõudmisel vaheseinaga kaheks jaotatud. Koguduse käsutusse jäi seega vaid pool kirikusaalist. Vaheseina taha rajati Rahvamuuseumi ladu ning tiibhoonesse Eesti Spordimuuseum. Kuna Teine maailmasõda oli koorilauljad laiali pillutanud, alustas sõja järel tegevust vaid väike naisansambel, mõnevõrra hiljem sai sellest naiskoor. 1971 moodustati aga naiskoori baasil juba tänaseni tegutsev segakoor. Alates 9. jaanuarist 1979. aastal teenib kogudust õpetaja Harald Tammur (1917-2001). Krikust tänapäeval 1989 hakkas taas tegutsema pühapäevakool, mille kõrvale loodi ka lastekoor
o põhilised kõrgusmärgid (maapind, põrand, lagi, katuse räästas, parapet ja katuse hari, sokkel, avade (uksed aknad) alla ja peale, fassaadi- ja katusepinna lõikepunktid, korsten, aknalaud, kaitsepiirded), ruumide ja evakuatsioonikoridoride vaba kõrgus, eenduvate osade alused ning sõidu- ja käiguavade vaba kõrgus jne.; o telgede sidumine, hoone üldmõõtmed, tarindite kogupaksus (mõõdud millimeetrites); o välisseina, põranda, vaheseina, lae-katuse tarindite kirjeldused; 1 K2009 Vähemalt 2 vaadet mõõtkavas M1:50 või 1:100. Kõikidel vaatejoonistel esitatakse ristprojektsioonina: o välised nähtavad pinnad ja osad, välisseinad, katused, varikatused, rõdud ja välistrepid jne.,
-eoste valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale spetsiaalse mehhanismi abil. Enamikel kandseentelasetsevad basiidid ja eosed tiheda vaibana moodustades nn. Eoslava. Eoslavavõib arenedaeoslehtedel, torukestes või ogadel, mis suurendavad eoseid moodustava pinnasuurust. Kandseentel, kelle eoslava areneb tasapinnal on vastav eoseid moodustav pindoluliselt väiksem. ON PANNAL - Väike külgmine väljakasv seeneniidil vaheseina kohal, tekib peamiselt sugulise paljunemise käigus seoses tuumaprotsessidega. •Eoskand e. basiid - •Iseloomulik ainult kandseentele Kott- ja kandseente võrdlus: eoste endo- ja eksogeenne moodustamine vastavalt eoskotis ja eoskannal; KOTTSEENTEL: eosed moodustuvad endogeenselt - eoskoti (askuse) sees KANDSEENTEL: eosed moodustuvad eksogeenselt – eoskanna (basiisdi) peal konksu ja pandla moodustumise homoloogilisus;
8. geenimutatsioon embrüogeneesi perioodil 9. pärilik eelsoodumus 10. ema vanus üle 35a Kuidas jaotatakse kaasasündinud südamerikkeid lastel? Tsüanoosiga südamerikked 1. Tsüanoos, millega kaasneb kopsude liigveresus 2. Tsüanoos, millega kaasneb kopsuvereringe hüpovoleemia Tsüanoosita südamerikked: 1. Šundiga südamerikked (kodade vaheseina defekt, vatsakeste vaheseina defekt, avatud atrioventrikulaarne kanal, avatud arterioosjuha) 2. Stenoseerivad südamerikked, normaalne või vähenenud kopsuvereringe täituvus (aordiklapistenoos, aordikoarktatsioon) Millised on kolm sagedasemat tsüanoosita ks südameriket? 1. VSD ehk vatsakeste vaheseina defekt 2. ASD ehk kodade vaheseina defekt 3
palatini minores, mis lähevad läbi samanimeliste kanalite kõrva- ja pehmesuulae limaskestale. b. Rr nasales posteriores superiores- foramen sphenopalatinum'i kaudu ninaõõne külje ja vaheseina limaskestale, vaheseina lõppharu n nasopalatinus läbib canalis incisivus'e ja innerveerib suulae eesmise osa limaskesta. R pharyngeus- ülaneelu limaskestale Segaiseloomuga väljub koljuõõnest Eesmine tüvi on põhiliselt eferentne (moodustub radix motoria arvelt ja sisaldab
Sarruse minimaalne kaitsekiht Konstruktsioon krohvitud siseseinas on 10mm, krohvimata siseseinas – 20 mm ja välitingimustes – 30mm; • kergkruusplokist kandeseinadele ehitatakse enne paneeli toetamist minimaalselt 7cm kõrgune armeeritud alusvöö; • plokkidesse võib puurida avasid, raiumine on aga mittesoovitav; • kergkruusplokkidest vaheseinad ehitatakse maksimaalses kõrguses vastavalt tootja juhendile. Vaheseina ja lae vahele jäetakse 2...3 cm pilu, mis täidetakse vuugivahuga, tuletõkkeseintel tiheda kivivilla ja erivahuga P O O R B E T O O N P L O K I D Poorbetoon plokkide all mõistetakse gaasbetoonist ja gaassilikaatbetoonist valmistatud plokke (autoclaved a erated concrete), mille tootenäidisteks on AEROC, SIPOREX, SILBET-tooted. Lähteaineteks on tsement, lubi ja liiv. Paisutatud
3. N nasociliaris sõelluurakkude, kiilluuurke ja otsmikuurke, ninaõõne limaskest, ninanahk, silma mediaalse nurga nahk, pisarakott, silmamuna kestad 2. N maxillaris aferentne 1. N infraorbitalis sinu maxillarise limaskest, ülemised hambad ja igemed, ülahuule, alalau ja ninakülje nahk 2. N zygomaticus nahk sarnakaare ja oimu pk 3. Nn pterygopalatini kõva ja pehmesuulae limaskest, ninaõõne külg ja vaheseina limaskest, ülaneelu limaskest. 3. N mandibularis segaiseloomuga 1. Eesmine tüvi ( põhiliselt eferntne) n massetericus, nn temporales profundi, n pterygoideus medialis et lateralissamanimelised lihased, põse limaskesta ja naha aferentne innervatsioon 2. Tagumine tüvi (põhiliselt aferentne): · N alveolaris inf - m mylohyoideus, m digastricuse eesmine kõht eferente osa, alumised hambad ja igemed, alahuule ja lõuatsi nahk
Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool Füüsika Sander Kukk REAKTIIVLIIKUMINE Referaat Juhendaja: Liidia Pogorelova Alatskivi 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin enda refereeritavaks teemaks reaktiivliikumise, sest antud teema on huvitav ning nõuab detailset käsitlust. Samuti leidus reaktiivliikumist tutvustavaid andmeid nii internetis kui ka raamatukogus, mille tõttu tundus referaadi koostamine piisavalt asjakohane, ning on olemas ka isiklik huvi uurida reaktiivmootoreid, nende ehitust ja reaktiivliikumisega seonduvat. Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv gaasi- või vedelikujuga, mis avaldub vastumõjuna ehk reaktiivjõuna. Kui eemale lendava joa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide...
tüübist Lävepakuta uksed projekteeritakse kindlasti hooldekodudesse. varvilisest mineraalkattest. Plaate toodetakse 12 -nes varvitoonis ja -tellisest, -väikeplokkidest, -raudbetoonist, -puidust Tööstushoonete sise- ja välisuksed on eeskätt ette nähtud neljas erinevas kujus. Plaatidel on iseliirnuv riba. Paigaldatakse Kandva vaheseina paksus määratakse juba projekteerimise käigus ja läbipääsuks ja evakuatsiooniks ning seadmete läbimiviimiseks. tavaliselt katustele kaldega 12 0 kuni 60 0 Nõuavad tasast alust (laudis, see sõltub kasutatavast materjalist, seinale mõjuvast Siseuksed on tavaliselt sileuksed. Uste materjal ja viimistus sõltub vineer või laastplaadid)
Paiknevad otsmiku ja kuklaluu vahel. Sõelluu asub ninaõõne seintes. Näokoljuluud. Ülalõualuu paariline luu, hambad kinnituvad. Suulaeluu koosneb kahest luuplaadist, mis on omavahel täisnurga all. Alumine ninakarbik moodustab ninaõõne lateraalse seina ehk välimise seina. Ninaluu paariline, väike nelinurkne luu. Pisarluu õhuke ja õrn luu mis paikneb silmakoopa mediaalses e keskmises seinas ( paariline ). Sahkluu moodustab nina vaheseina. Sarnaluu on paariline luu, mis on näokolju luudest üks tugevamaid. Alalõualuu nurk sõltub east ja mälumisfunktsioonist. Imikul 150 kraadi, täiskasvanul 110 130 kraadi, simpansil 90 krradi ja lumeinimesel 100 kraadi. Keeleluu asetseb alalõua ja kõri vahel, on hobuseraua kujuline. Kuulmeluukesed lateraalselt mediaalsele : vasar, alasi ja jalus. Kogu koljul eristatakse: kolju lagi kolju põhimik Koljuõmblused. lamdaõmblus.
mõõtmed, vahelae kogupaksus, millest sõltub ka joonisel näidatud vajalik betooni kogus, selle mark ja tugede asendiplaan. Konstruktsiooni püsivus Ehitise konstruktsioon peab olema selline, et osalise kandekonstruktsiooni hävimisel ei järgneks sellele kogu hoone varisemist. Monoliitsetel vahelagedel on väga suur osa hoone konstruktsiooni jäigastamisel. Ohtlikud olukorrad võivad tekkida näiteks plahvatuse tagajärjel. Kandva vaheseina varisemine VLK-d on omavahel armatuuriga ühendatud ja koormuse võtavad vastu ümbritsevad seinad. Kuigi vahelae deformatsioon on märgatav, ei põhjusta see veel lae varisemist. Kandva välisseina varisemine Kuna VLK on armeeritud ka ristipidiselt, siis kandva välisseina kokkuvarisemise korral hakkab pikiarmatuuri asemel tööle ristiarmatuur ja konstruktsioon jääb püsima. Varingust põhjustatud lisakoormus
TIHEDUS Olenevalt tellise liigist 900-2230kg/m3. Tiheduse järgi saab hinnata materjali soojaisolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi ka põletustemperatuurist. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus. Külmakindlus. Mida kõrgem põletustemperatuur seda parem külmakindlus. Tavaliselt 25 tsüklit. Õõnestellis Survetugevus 7,5…25 MPa ja enam. Kasutatakse kande- ja vaheseina ehitamiseks. Ei või kasutada vundamentides ja soklites allpool hüdroisolatsiooni ja väga niisketes ruumides. Kergtellis Saadakse väljapõlevate lisandite kasutamisel, tihedus madal, soojaisolatsiooiomadused head. Kasutatakse ülemiste korruste. Vaheseinte ladumisel. Normaalse niiskusega ruumides. Ahjupotid Valmistatakse puhtamastest savidest. Esikõlg glasuuritud või glasuurimata. Ühendatakse omavahel plekkklambritega. Ahjupottide õõnsused täidetakse täitekivi ja savimördiga.
Tallinna Tehnikaülikool KCM0014 Ehituskeemia FIBO ploki kasutamine ehituses Referaat Nimi Matriklinumber Sügis 2020 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 3 Fibo plokitooted ............................................................................................................................... 4 Koostis ja valmistamine ............................................................................................................... 4 Omadused .................................................................................................................................... 4 Fibo plokitoodete valik ja tootjad Eestis .................................................................