MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem
Nüüdseks on võileivas leiduv tärklis muutunud glükoosiks, valkudest on saanud aminohapped. Rasvad on lahustunud aga glütserooliks ja rasvhapeteks. Süsivesikud, valgus, vitamiinid ja mineraalained imenduvad nüüd läbi hattude verre, rasvade koostisained aga lümfisoontesse. Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesoolde. Seal seedimist enam ei toimu. Jämesoole sisaldis on esialgu poolvedel, kui kuna vesi imendub pidevalt tagasi, muutub toidumass üha tahkemaks. Lõpuks jääb jämesoolde ainult tahked toidujäägid, mida organism enam ei kasuta. Need eemaldatakse mõne aja pärast päraku kaudu. 2
Nüüdseks on võileivas leiduv tärklis muutunud glükoosiks, valkudest on saanud aminohapped. Rasvad on lahustunud aga glütserooliks ja rasvhapeteks. Süsivesikud, valgus, vitamiinid ja mineraalained imenduvad nüüd läbi hattude verre, rasvade koostisained aga lümfisoontesse. Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesoolde. Seal seedimist enam ei toimu. Jämesoole sisaldis on esialgu poolvedel, kui kuna vesi imendub pidevalt tagasi, muutub toidumass üha tahkemaks. Lõpuks jääb jämesoolde ainult tahked toidujäägid, mida organism enam ei kasuta. Need eemaldatakse mõne aja pärast päraku kaudu. 2
Peristaltilised lained e. tugevad. Regulatsioon nii neuraalne kui ka humoraalne. Sümpaatiline aeglustab seedimist. Kui toit jõuab 12-sõrmikusse, siis see vähendab maomahla peristaltikat. Peristaltikat reguleeritakse humoraalselt. Toidu jõudmisel lukuti ossa vallandatakse gastriin, see omakorda pepsiini. Peensoole hormoonid reguleerivad samuti seedimist. SOOLESTIK Deodeenum e. 12-sõrmiksool (12 sõrme laiune) Kaaretaoline. Selles on kõhunäärme pea. Peensoole osa, kuhu seostub hapu toidumass. SinnA avaneb kõhunäärme- ja sapijuha. Need moodustavad ühisjuha, mis avaneb soolevalendikku. Kõhunäärme lisajuha. Soole sisaldis on neutraalne või veidi aluseline. Peensool Peensoole ehitus: Läbimõõt 4-5 cm. Kurdude pinnal on soolehatud. Soolehatu ehitus: pealt katab äärishatu kiht, nende vahel limatootvad karikrakud. Hattude vahel on soolekrüptid. Hattude sisse ulatuvad verekapillaarid, närvid, tsentraalne lümfisoon,
üle- seda nad ei taipa!( Demokritos V saj. e.m.a. ) Liikumine võib asendada mistahes rohtu, kuid kogu maailma rohud kokku ei asenda liikumist! (Tissot XVIII saj.) Terves kehas- terve vaim! (Vana-Rooma, Decimus J.Juvenalis ) 2)Seedesüsteem on inimese kõige võimsam ja pikem sisenõresüsteem. Suuõõnes (полость рта)peenestatakse toit hammaste abil ja niisutatakse süljega. Neel(глотка) siit liiguvad peenestatud toidumass või sissehingatav õhk Söögitoru Söögitorus on kolm kitsust, millesse võivad allaneelatud võõrkehad kinni jääda. Magu(желудок) on seedekanali ülaosa reservuaar, kus toimub toidu töötlemine ja lükkamine edasi peensoolde. Maolihased pressivad, keerutavad, lükkavad ja segavad maomahlaga toitu, mis lukutiosas on juba puderjas toidukört. Hirm ja stress pidurdavad mao sekretsiooni
lpmfi.Imendumispinna suurendamiseks on soole siseseinad kurrulised.Lisaks sellele suurendavad peensoole pinda veel miljonid väikesed väljasopitised soolehatud, mis annavad soolele sametise välimuse.Hattude kogupind on väga suur, ligikaudu 200- 300m2.Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesooldse.Seal seedimist enam ei toimu. Jämesoole sisaldis on esialgu poolvedel, kuna vesi imendub pidavalt tagasi ja muutub toidumass üha tahkemaks.Lõpuks jäävad jämesooldse vaid tahked toidujäägid,mida organism enam ei kasuta.Need eemaldatakse mõne aja pärast päraku kaudu. Jämesooles on palju baktereid kes toituvad meile mittevajalikes seedimata jääkidest.Ka varustavad meie organismi mõningate vitamiinidega ja aitavad vältida tõvestavate bakterite kinnitumist soolestiku seintele.Väljaheide koosneb põhiliselt seedimata toidujääkidest,baktermassist ja veest. Suuõõnde nõristub süljenäärmetest sõlg
seal algab rasvade lõhustumine Peensoole seinte lainetustaoline kokkutõmbamine segab ja tõukab toidumassi edasi. Peensooles jõuab seedimine lõpule ja lõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina kas verre või lümfi. Imendumispinna suurendamiseks on soole seinad kurrulised. Peensoole sisepinda suurendavad ka soolehatud. Need annavad soolele sametise välimuse. Peensooles jõuab seedimine lõpule. Jämesool *Sisaldis on poolvedel, kuid kuna vesi imendub pidevalt tagasi, muutub toidumass üha tahkemaks. Lõpuks jäävad jämesoolde vaid tahked toidujäägid mida organism ei kasuta, need eemaldatakse mõne aja pärast päraku kaudu. Maks *Asetseb mao kõrval paremal pool ülakõhus. *Toodab sappi- ei sisalda seedeensüüme, kuid ta muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. *Maksa küljes paikneb sapipõis-seal võivad tekkida ka sapikivid, mis põhjustavad valusid ja takistavad sapi liikumist. *Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest
· Oluline on õige kiirusega ml gaasi. toidumassi liikumine: · Raskemini seeditavate süsivesikute rohked toidud suurendavad Liiga palju happelist massi bakteriaalset aktiivsust imeks osmoosi tõttu · Jämesoolel on minimaalne roll vereringest suure osa veest seedimises (väljaarvatud herbivoorid) Toidumass on vaja korralikult · Peamiseks ülesandeks vee segada sapi ja ensüümidega reabsorptisoon Süsivesikute seedimine Valkude seedimine · Sülje amülaas · Algab maos · 10 minutit pärast 12 · Pepsiin (grupp ensüüme) sõrmiksoolde jõudmist lõhub peptiidsidemeid lõhutakse tärklis oligosahhariidideks (maltoos) ja
kinnituvad looma lihased. Nahklihasmõik puudub, nende lihastik esineb eristunud lihaste näol. Kokku on putukatel 1500-2000 lihast. Seedeelundkond on torujas ning läbib kogu putuka keha. Suu ümber asuvate suiste abil haarab ja tükeldab putukas toitu, mis seejärel suus süljega segatakse ning pugusse neelatakse. Sealt liigub toit edasi lihaselisse makku, kus sageli aitavad seda peenendada kitiinist maohambad. Lõplik toidu seedimine ja imendumine toimub kesksooles. Sooles liikuv toidumass ümbritsetakse tavaliselt õhukese valgukestaga, mis kaisteb õrnu soolerakke vigastuste eest. Mitmed putukad on võimelised toituma puidust, mõned ka sarvainest (nt. sarved, vill) ja isegi vahast. Nende ainete lagundamiseks vajalikke ensüüme toodavad nad kas ise või kasutavad sooles elavate sümbiontsete bakterite ja ainuraksete abi. Vedelat toitu imevatel putukatel on sageli suur mitmeosaline pugu, kuhu vedelik kogutakse.
defekatsioon - DEFAECATIO -roojamine flaatus - FLATUS -soolestiku kaudu väljuv gaas faeces -roe mesenterium -soolekinnisti omentum -rasvik bolus -toidupala enne makku jõudmist küümus -maost edasi liikuv toidumass seedeferment/ -----> toitainete lagundamiseks organismis toodetav seedeensüüm aine dentitsioon -hammastus SEEDEKANALI SEINA EHITUS ● limas- , lihas- ja side/serooskestast (serosa, muscularis outer layer, muscularis inner layer, submucosa, mucosa) 1. LIMASKESTTUNICA MUCOSA (sisemine) ● suu- ja pärakupiirkonnas läheb üle väliseks nahkkatteks
galeenilised preparaadid? Leotised, keedised, tinktuurid ja tõmmised, ekstraktid (paks-, vedel-, kuiv-). 10. Missugused on peamised taimsed ained, millel on lahtistav toime? Missuguste sekundaarainete rühma nad kuuluvad? Millel nende lahtistav toime baseerub? a) Antraglükosiidid (antrakinoonid, antratseeni derivaadid) b) Polüfenoolide rühm c) Kiirendavad soole peristaltikat ja vesi jämesoole osas ei jõua imenduma toidumass jääb vedelamaks ja liigub kiiremini. 11. Kelliin ja visnagiin: a) mida need taimsed ained endast kujutavad oma keemiliselt ehituselt b) mis on nende farmakoloogiline toime c) mis on peamine taim, mis neid TA sisaldab (ladina keeles, droog)? a) Furanokromoonid aineterühma kuuluvad oma keemiliselt ehituselt b) nende farmakoloogiline toime c) peamine taim, kus need ained TA? a) Furanokromoonid
kaksteistsõrmiksooleks, kus toimub suur osa seedimisest. seda põhjusel, et sinna suubuvad olulised seedenõred - maksa- ja kõhunäärmenõre. Peensooles muudetakse toit lõplikult imenduvaks, mille järel see imendub e. absorbeerub kas vere- või lümfisoontesse. Peensoole sisepind on hattudega kaetud ja nii tekib 200 - 300 m² suurune toimepind. 1.7. Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesoolde. Seal seedimist enam ei toimu, küll aga pidev vee tagasi imendumine verre. Seedimata toidumass muutub seetõttu üha tahkemaks. Kui vee tagasiimendumine on häiritud, tekib kõhulahtisus. Pikaajaline kõhulahtisus on ohtlik, sest organism kaotab palju vett ja eluks vajalikke mineraalaineid. Tervisele on ebasoodne ka kõhukinnisus. See häda tabab neid inimesi, kes söövad liiga vähe taimesaadusi (saavad liiga vähe kiudaineid). Kõhukinnisuse puhul peetuvad jääkained organismis liiga kaua ja võivad põhjustada mitmeid haigusi. Seedekanalis on
II Faas Tahtele allumatu, neelust söögitooru III Faas Tahtele allumatu, peristaltika abil 4. Söögitoru OESOPHAGUS Funktsioon Toidupala liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas 5. Magu GASTER Imenduvad Vesi, alkohol, mõningad ravimid. Imendumist soodustab süsihappegaasi juuresolek. Algab valkude lammutamine pepsiinide toimel. Küümus Duodeenumisse sattuv toidumass 6. Maomahl SUCCUS GASTRICUS Funktsioon Kaitse bakterite vastu Sisaldab Vett, HCL, pepsinogeenid, seesmine faktor, lima Maomahla komponentide funktsioonid: Vesi Niisutab allaneelatud toitu HCI Hapustab toidu ja lõpetab ptüaliini toime Pepsinogeenid Alustab valkude lõhustamist Seesmine faktor On vajalik B12 imendumiseks Lima Kaitseb mao seina mehaaniliste- ja keemiliste kahjustuste eest 7. Peensool INTESTINUM TENUE
Mitmete erinevate valkude allergia puhul saab kasutada toitu, kus valgud on lõhutud aminohapeteks ja organism ei tunnista seda kui valgusisaldust, samas aminohapped imenduvad ja vajalikud ained saadakse kätte. Rasvade seede – lipaasid, imenduvad ainult glütserool, RH ja monoglütseriidid. 3.8.2. Jämesool Vee ja elektrolüütide imendumiskoht. Sinna jõuab peensooles imendumata jäänud toidumass, kus algab lagunemine mikroobiensüümide toimel. Tekivad lühikeseahelalised lenduvad rasvhapped, mis on toiduks jämesoole epiteelirakkudele. Erinevate gaaside teke – saad, mida söödad. 3.9. Energia arvutamine Brutoenergia – kogu energia, millest osa tuleb välja roojaenergiaga. Üle jääb seeduv energia, millest osa väljub uriinienergiaga. Sellest jääb üle metaboliseeruv energia, mis kulub seedeprotsessideks, elatuseks ja töötoodanguks.
kofeiin. Rasv ja kontsentreeritud NaCl pidurdavad seedimist maos. Seega rasvade paremaks seedimiseks tuleks neid süüa koos juurviljadega. Lima kaitseb maolimaskesta ja kattes vitamiine kaitseb neid lagundamise eest. Mao imendumisvõime on suhteliselt nõrk. Hästi imenduvad alkohol, jood, strühhniin. Vähe imendub glükoos ja sool. Maos seeditud toit läheb portsionitena edasi duodeenumisse. Püüloruse sfinkter on seni avatud, kuni happeline toidumass sapi-, pankreasenõre ja soolenõre toimel neutraliseeritakse. 3. Soole e. intestinaalne faas Kui seeditud toit maost jõuab peensoolde, siis hormoon enterogastrooni toimel pidurdatakse mao sekretsiooni. Nii aeglustub mao tühjenemiskiirus, selleks et toit saaks duodeenumis põhjalikult segatud sapi ja pankrease mahlaga. See faas on eriti tähtis kui toit sisaldab hulgaliselt rasva. V.t. edaspidi seedimine sooles. Mao funktsioonid 1
kaudu. Süsivesikute seedimine ja imendumine. SV-d on inimesele tähtsamaks energiaallikaks , sõltumata sellest, kas tegemist on sportlase või kehaliselt väheaktiivse indiviidiga. Toidus põhiliselt tärklis, aga ka glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos, laktoos, mitteseeduvad SV-d ehk kiudained. SV-te seedimine algab suus sülje toimel. See protsess jätkub mao ülemises osas sülje amülaasi toimel ja katkeb, siis, kui toidumass segunenud happelise maonõrega distaalses maoosas. Peensooles jätkub SV-te seedim peensoole ensüümide toimel. Toidus leiduvad SV-d, mida inimese seedetrakt suudab lagundada, lammutatakse seedetrakti vastavate ensüümide poolt monosahhariidideni, eelkõige glükoosiks, kuid vähem ka laktoosiks ja fruktoosiks. SV-d saavad imenduda üksnes monosahhariididena peensoolest verre ja kantakse laiali kudedesse ning maksa. SV-
väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). Energeetiline efektiivsus produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe P/(R+P), kus R on toidus sisalduva energia kasutamine elutegevuseks. Produktsioonienergia (P) Produktsiooniefektiivsus = ( Elutegevuse energia ( R ) + Produktsioonienergia ( P ) ) Assimileeritud aine mass Assimilatsiooniefektiivsus = Söödud toidumass Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Aineringe maht iseloomustab aineringes olevat ainehulka; aineringekiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis; aineringe aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Suktsessioon e koosluste vahetus; ökosüsteemide muutumine sadade kuni
suus toimub hammastega toidu mehhaaniline peenestamine ning segamine süljega. NB! Kui hambad on korras, korras ka seedetrakt ( Hammaste alged tekivad juba raseduse I poolel s.t. looteeas.) neelust liigub toit edasi söögitorru ja sealt edasi osaleb juba seedeprotsessis magu. Kõik toimub silelihaste kokkutõmmete tagajärjel. Maos seguneb toit maonõrega. Maoliigutuste tagajärjel liigub küümus maos allapoole. Maolukuti kaudu lastakse toidumass kaksteistsõrmiksoolde. Siia tuleb kõhunäärmest nõre ja maksast sapp,et parandada seedimist. Siin sünteesitakse ka hulk hormoone, mis reguleerivad seedenäärmete tegevust. Peensooles toimub enamus imendumisprotsessist. Imendumine on toidust väljalõhustunud osade "filtreerumine" sisekeskkonda, peensoole limaskesta kaudu lümfi või portaalverre (veri läbi maksa). Jämesooles imenduvad vajalikud ained lõplikult, imendumata jäänud
osa papilla Vateri lähedal. Peensoole lõpposas on elektriline rütm aeglustatud 8 korrani minutis. Rütm põhineb soole pikilihakiudude jõudeprotentsiaali kõikumisel, mis levib lainetena jämesoole suunas. Esimene stimulatsiooniala ei jõua hoida kogu soolt omas kiires rütmis, ning edaspidi tuleb soolest uusi, järjest aeglasemalt toimivad stimulatsioonialasid. Soolemotoorika jaotatakse segavaks ja transportivaks, kuid erinevus ei ole kuigi selge. Segamisliikutusel toidumass seguneb seedenõrega ning selle eri osad toimetatakse järjekorras limaskesta lähedale, kus toimub imendumine. 55) Kõhulahtisuse (diarröa) põhjused ja tagajärjed. Infektsioosne diarröa: definitsioonid Normaalse sooletegevuse muutumine rooja vähenenud või vedel konsistents; mahu ; sageduse Epidemioloogilised uuringud: konsistentsi muutus ja sagedus 3 korda päevas Infektsioosne diarröa: infektsioosne etioloogia + iiveldus, oksendamine, kõhuvalu Kulu alusel
Vateri lähedal. Peensoole lõpposas on elektriline rütm aeglustatud 8 korrani minutis. Rütm põhineb soole pikilihakiudude jõudeprotentsiaali kõikumisel, mis levib lainetena jämesoole suunas. Esimene stimulatsiooniala ei jõua hoida kogu soolt omas kiires rütmis, ning edaspidi tuleb soolest uusi, järjest aeglasemalt toimivad stimulatsioonialasid. Soolemotoorika jaotatakse segavaks ja transportivaks, kuid erinevus ei ole kuigi selge. Segamisliikutusel toidumass seguneb seedenõrega ning selle eri osad toimetatakse järjekorras limaskesta lähedale, kus toimub imendumine. 55) Kõhulahtisuse (diarröa) põhjused ja tagajärjed. Infektsioosne diarröa: definitsioonid Normaalse sooletegevuse muutumine rooja vähenenud või vedel konsistents; mahu ; sageduse Epidemioloogilised uuringud: konsistentsi muutus ja sagedus 3 korda päevas Infektsioosne diarröa: infektsioosne etioloogia + iiveldus, oksendamine, kõhuvalu Kulu alusel
Seedimine peensooles: Maost peensoole algusossa – kaksteistsõrmiksoolde – jõudnud toitkördile lisatakse maksast ühissapijuha kaudu sapp ja kõhunäärmest e. pankreasest kõhunäärmenõre. Peensoole järgnevates osades lisanduv soolesisaldisele peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre. Peensoole motoorikat ning eritumist reguleerivad osaliselt humoraalsed tegurid (hormoonid), kuid peamiselt siiski toidumassi põhjustatud lokaalsed refleksid. Kui toidumass venitab soolt, stimuleeritakse sooleseina retseptoreid ja algab reflektoorne motoorika. Seedetegevuse kiirust mõjutab autonoomse ns üldseisund. Parasümpaatikus kiirendab, sümpaatikus aeglustab soole eritumisfunktsiooni ja motoorikat. Kriisiolukorras on sümpaatikuse toime aktiviseerunud ja seedetegevus aeglustub. Oksendamise abil vabaneb organism ärritavast maosisaldisest. Okserefleksi võivad vallandada ka muud, mitte seedekanalist pärinevad ärritid
annaabi.ee 
