Suuraju koor koosneb neuronite kehadest ehk hallainest Neuronite pikad jätked aksonid ehk neuriidid moodustavad valgeaine Neuronite kehad moodustavad suuraju koore ehk hallaine Suuraju koor ehk hallaine Valgeaine Suuraju poolkerad on ühendatud mõhnkehaga Suuraju poolkerad Parem ajupoolkera Ajukelme Vasak ajupoolkera Tsentraalvagu Ajusagarad · OTSMIKUSAGAR KIIRUSAGAR KUKLASAGAR OIMUSAGAR Ajukoor e. neokorteks · Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: · Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine
1. Mõisted Adaptatsioon kohanemine. Aistingud meele tajud, vajalikud et meie otsused tuleks võimalikult kiiresti Ajupoolkerade assümeetria aju organiseerituse fundamentaalne eripära. Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded Akson pikk müeliinkest, ainult üks. Alkohol legaalse piiranguga depressant. Kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu. Autonoomne NS siseelundite ns, ei allu inimese tahtele. Barbituraat krambivastane ravim CAT kompuutertomograafia, haiguste diagnoosimiseks Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked
paremakäelisus vasakukäelisus 3. Pille kukkus kiigelt ja jäi liikumatult lamama. Sina nägid oma sõbra õnnetust pealt, kuidas käitud? Kutsun kiirabi, kontrollin teadvust ja hingamist, vajadusel annan esmaabi ja ootan kuni kiirabi tuleb 4. Missuguste ajupiirkondade funktsioonide häirumisega on tegemist? 1) Patsient ei suuda liigutada oma paremat kehapoolt Vasak aju poolkera 2) Patsient ei tunne oma vasakut kehapoolt Parem ajupoolkera 3) Patsient ei suuda muutuda agressiivseks olukordades, kui teda rünnatakse Parem ajupoolkera 4) Inimene on kaotanud võime iseseisvalt hingata Vasak ajupoolkera 5) Joobes inimese mõtlemises on toimunud muutused Vasak ajupoolkera 5. Sünapsi kaudu saabub impulss närvirakku ja sünaptiliseks ülekandeks kaudu antakse see edasi teisele närvirakule 6. Joonista närvirakk ja märgi nimetused KT-s juba joonistasin ja arvutis ei saa joonistada!
Pidurdusel on kaks varianti kas see on üldine või osaline. Üldine pidurdus on näiteks une puhul inimene ei reageeri tavaliselt ümbrusele. Osaline pidurdus on aga näiteks seljuhul, kui keegi on sügavalt mõttesse vajunud, kuid ta siiski märkab, mis ümberringi toimub. Erutus ja pidurdus on vastandlikud, kuid omavahel seotud: üks võib, aga ei pruugi, teiseks üle minna. Ajupoolkerade asümmeetria Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded. Vasaku ajupoolkera ülesanded: analüütiline infotöötlus, kõnelemine, arvutamine, kirjutamine, loogika, paremakäelisus, teadus. Lühidalt peetakse vasaku ajupoolkera ülesandeks lugemist, arvutamis ja sõnalise info töötlemist. Parema ajupoolkera ülesanded: sünteetiline infotöötlus, kujutlusvõime, 3-mõõtmelised
Närvisüsteemi ehitus ja talitlus. 1. Selgita, mis on refleks? Kuidas on ajutegevus seotud refleksidega. Too näiteid, kuidas reflekside uurimisega on võimalik hinnata ja ravida närvisüsteemi seisundit? Refleks on reaktsioon, mis annab ärritusele vastuse. Iga ajahetkel jõuab inimene väliskeskkonnast kui ka organismist väga palju mitmesuguseid ärritusi, millele aju reageerib reflektoorselt. 2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem ajupoolkera? Vasak ajupoolkera: analüütiline infotöötlus, teadus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus. Parem ajupoolkera: sünteetiline infotöötlus, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus. 3. Nimeta aju uurimise tänapäevaseid meetodeid? Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada? CAT- ajuhaiguste diagnoosimine PET-võimaldab uurida ajutegevust
Vasaku -- või paremakäelised? 19. august 2014 09:00 Miks on mõned lapsed vasakukäelised ja kuidas sellesse suhtuda? Millised märgid näitavad, et laps võib olla vasakukäeline ja kas peaks teda siis ümber õpetama hakkama? Vastused leiad siit! Miks on inimesed vasaku -- või paremakäelised? Inimese parem ja vasak ajupoolkera on seotud keha vastaspoolega. Vasakukäelistel töötleb informatsiooni peamiselt parem ajupoolkera, paremakäelistel vasak ajupoolkera. Käelisuse muutmine ei muuda ajupoolkerade dominantsust -- tekivad vaid ülekanderaskused ning dominantse ajupoole ülekoormus. Et käelisus on kaasa sündinud ning paremakäeliseks ümber õpetatud vasakukäelised jäävad ikkagi vasaku käega osavamaks, võib paremakäeliseks ümber õpetamist vaadelda aju loomulikku tööprotsessi sekkumisena. Ümberõpetamise tagajärgi on tihti raske ette näha. Vasakukäeliste osakaal rahvastiku hulgas kõigub 10 ja 15 protsendi vahel. See suur erinevus
Bioloogia 08.05.2012 Peaaju Suuraju · Moodustab 9/10 aju massist · Suuraju käärulises närvirakkude kogumikus tekib enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi · Suuraju jagnb kaheks ajupoolkeraks, need on omavahel ühenduses närvikiududest silla mõhnkeha abil · Suuraju all paiknevad muud ajuosad, sh. väikeaju, ajusild, keskaju ja pikliaju Vasak ja parem ajupoolkera · Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust · Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine · Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised · Meie aju vasak poolkera mõtleb sõnadega, parem poolkera aga mõtleb piltidega Suuraju koores paiknevad keskused · Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks · Osad:
Pidurduse ajal on neuronid nn puhkeseisundis, nende juhitud lihased ei tööta. Pidurdus võib olla: · üldine - une puhul unesolija ei reageeri ümbrusele; · osaline - sügavasse mõttesse vajunud inimene ei märka enda ümber toimuvat. Korrastades ja täiustades reaktsioone, jätab pidurdus vähem tähtsa kõrvale ning võimaldab keskenduda antud hetkel olulisimale. Ajupoolkerade asümmeetria Kuigi vasak ja parem ajupoolkera näivad väliselt sarnased, talitlevad nad erinalt Kummalgi on omad ülesanded. Kahe poolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu. Arvatakse, et poolkerade erinevused tulenevad info töötlemise viisist. Vasakus poolkeras toimub analüütiline töötlus (kronoloogiliselt järjestav) ja paremas poolkeras sünteetiline töötlus (infot tervikuna käsitlev). Ajupoolkerade asümmeetria sünteetiline infotöötlus analüütiline infotöötlus
............................................ ............................................................................................................................................................ organismi vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. b) Refeks ................................................................................................................................................ 3)Millised võimed määrab ära vasak ajupoolkera? lugemine kirjutamine rääkimine a) ............................................ c) ........................................... e) .......................................... 4)Otsusta, millise peaaju osaga on tegu? väikeaju a) Kooskõlastab erinevaid liigutusi ............................................................
kuulmisega), kuklasagar (seotud nägemisega). Ajukoor jaotatakse ka väljadeks: Motoorsed väljad käsklused lähevad lihastesse. Sensoorsed väljad hõlmavad kuulmiskeskust, nägemiskeskust ja puutetundlikuse keskust. Assitsiatsiatiivsed väljad on seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega. Aju seos refleksidega: aju töötab reflektoorselt. Erutus reaktsiooni vallandav protsess. Pidurdus aga peatab reaktsiooni. Vasak ajupoolkera: sõnalise info töötlemine, lugemine, arvutamine. Parem ajupoolkera: kujunditega opereerimine, ruumis orienteerumine, mittesõnaliste helide eristamine, äratundmine. Aju uuritakse tänapäeval EEG'ga (elektroentsefalograafia) ja CAT'iga (kompuutertomograafia). Nende abil on võimalik saada teada aju bioelektrilist aktiivsust ning uurida ajuhaigusi. Sootunnuste väljakujunemise määravad kromosoomid (emalt X, isalt X või Y)
NÄRVISÜSTEEM Koostas: Kristel Mäekask Närvisüsteemi jaotus: Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem KNS Juhib kogu organismi tegevust. Koosneb: · peaajust · seljaajust Peaaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak ja parem ajupoolkera Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. Väikeaju Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus). Keskaju Närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse. Vaheaju Reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri. Suuraju koores paiknevad keskused: Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. liigutuskeskus
Ignoreerimissündroom ehk neglekt on sündroom mille korral inimene paneb tähele vaid ühte poolt, enamasti paremat. Patsient võib näiteks joonistada vaid kella parema poole, kuna ei tunnista vasaku olemasolu. Arvatakse, et sündroom võib avalduda kuni kahel kolmandikul parema ajupoolkera insuldi all kannatanutel. http://www.scholarpedia.org/w/images/thumb/6/66/Clock_drawing_in_neglect.jpg/180px- Clock_drawing_in_neglect.jpg http://jnnp.bmj.com/content/75/1/13 Sündroom avaldub peale parempoolse ajupoolkera kahjustusi, täpsemalt kiirusagaras asuva tähelpanuga tegeleva osaga. Kuigi seda võivad põhjustada erinevad patoloogilised seisundid on selle enim levinud põhjustaja ajuinfarkt ja ajuverejooks. http://jnnp.bmj.com/content/75/1/13
tegevustega (rohkematega kui kunagi varem) 2) Haridussüsteem on ühiskonna arengust maha jäänud ja vajab kiiremas korras reformeerimist või lausa uut ülesehitust. 3) Hariduse eesmärk peaks olema inimeste talentide esiletoomine ja nende konkreetsete talentide arendamine. 2. Taustinfo 1) Haridussüsteem, mis on tänapäeval kasutusel, pärineb 19. sajandist, industraliseerimise ajast ja selle eesmärgiks oli toota töölisi. 2) Kooliharidus on eesmärgistatud peamiselt vasaku ajupoolkera arendamiseks (matemaatilised teadused - loogika, keeled - kirja- ja lugemisoskus) 3. Praeguse süsteemi vead 1) Tänapäeval on võimalik elatada end väga erinevatel elualadel. Haridussüsteem kahjuks ei toeta parema ajupoolkera tööl põhinevate oskuste arengut (kunst, muusika, tantsimine jne) 2) Vähene valikuvõimalus varasemates kooliastmetes (põhikool ja ka gümnaasium) 3) Kuigi pärast kohustusliku koolihariduse omandamist avaneb oluliselt rohkem
ajus, mis aitavad välismaailmast tulnud impulsse muljeteks ja mälestusteks vormida välja arenenud. 9. Närvirakk 10. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. 11. Refleksid on kesknärvisüsteemi vahendusel toimuvad vastused/reaktsioonid väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele. 12. Aju poolkerade ülesanded 13. a. Patsient ei suuda liigutada oma paremat kehapoolt – vasak ajupoolkera b. Patsient ei tunne oma vasakut kehapoolt – parem ajupoolkera c. Inimene on kaotanud võime iseseisvalt hingata – piklikaju 14. Teadvuse väljendusvormid: uni ja unenäod, unistamine, hüpnoos, meditatsioon, ainete tarbimisest esile kutsutud seisundid. 15. Unefaasid: *Kiire uni – *Aeglane uni – 75–80% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. *REM uni - silmamunad liiguvad kiiresti, südame löögisagedus ja hingamisrütm korratud,
juhtub rohkem nurisünnitusi. Poisslapse sünd kestab tüdruku omast umbes poolteist tundi kauem, kuna nende kaal on ligikaudu 5% suurem (on keskmiselt 150g raskemad ja peaaegu sentimeetri võrra pikemad). Samas on neil suurem tõenäosus enneaegsele sünnile, vaimsetele häiretele, nakkushaigustele ja õnnetustele, kuna nende immuunsussüsteem on kergemini haavatavam tänu stressi- ja suguhormoonidele. Tüdrukud ja naised kasutavad korraga mõlemat ajupoolkera, poisid korraga vaid ühte. Vasak ajupoolkera küpseb tüdrukutel kiiremini, mistõttu õpivad nad kiiremini rääkima kui poisid. Parem ajupoolkera küpseb aga hiljem, mistõttu on noortel tüdrukutel raskem ruumiliselt orienteeruda ja esemeid teise nurga alt kujutada. Naiste nahk on õhem kui meeste oma, mistõttu on nad tundlikumad puudutustele ja peavad tähtsaks lähedust pereliikmete ja sõpradega (puudutamised, kallistused).
talitlust. 10. Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub ohuolukorras kasutades selleks keha energiat tõstab vererõhku, kiirendab hingamist, südame tööd jne. Parasümpaatiline närvisüsteem viib organismi rahulolekusse taastades keha varusid ja tasakaalu hingamine ja südame töö aeglustub, vererõhk langeb, veresooned laienevad jms. 11. Ajupoolkerade asümmeetria tähendab seda, et kummalgi ajupoolkeral on oma ülesanded. Vasak ajupoolkera tegeleb sõnalise info töötlemise, lugemise, arvutamise, loogika jms. aladega. Parem ajupoolkera tegeleb ruumilise infoga - kujunditega opereerimisega, musikaalsusega, kunstimeelega, kujutlusvõimega, emotsioonidega jms. 12. Tingitud refleksid on elu jooksul õpitud refleksid (teadmised, oskused, kombed jms). Tingimatud refleksid on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (nt. neelamine, hingamine, aevastamine)
KONTROLLTÖÖ nr.4 Närvisüsteem 1.Millest koosneb kesknärvisüsteem? peaajust,seljaajust 2.Mida juhib vasak ajupoolkera? juhib parema kehapoole tegevust 3.Kuidas nimetatakse suuraju välispinda? -ajukooreks 4.Millest koosneb närvisüsteem? -närvirakkudest 5.Mis on amneesia? Amneesia on teatud sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. 6.Seljaaju ülesandeks on; --vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse 7.Mille kaudu saab organism väliskeskkonnast infot? Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. 8
Teadlasi võivad sellised ootamatud seoased viia aga uute avastusteni. Inimese aju on programeeritud otsima mustreid. Mida rohkem on meil informatsiooni seda suurem on tõenäosus avastada kummalisi kokkusattumusi. Näitena võib tuua 11.septembril 2001 toimunud terrorirünnaku, mille erinevaid versioone ja tõlgendusi on mitukümmend. Inimeste ajupoolkerad on erinevalt koormatud ja erinevate funktsioonidega. Väidetavalt inimestel , kes usuvad saatusesse on aktiivsem parem ajupoolkera, pakkudes mõistetele juhuslikke seoseid. Parem ajupool vastutab kahemõttelisuse mõistmise, huumorisoone ja ka keele peenemate nüansside eest. Vasak ajupool tegeleb reeglipärasuste otsimisega. Selle tõendamiseks tegid psühholoogid katse, pannes katsealused istuma kahe lambi ette, mis suvalise rütmis süttisid, kuigi üks siiski natuke sagedamini. Katsealused, kes pakkusid järjepidevalt ühte lampi kasutasid paremat ajupoolkera ja panid täppi kaheksal korral kümnest
kuul areneb silma ja käe koostöö, 8. kuu lõpus haarab asju kätte, roomab ja istuda ilma toeta, aastaselt kõnnib, 1,5 aastaselt söövad ja kõnnivad ise, 2 aastaselt jooksevad treppidel ja kihutavad rattaga. 7. Keskmine täiskasvanu iga 40-60 füüsilise tugevuse langus, tekivad orgaanilised muutused. 8. Närvisüsteemi areng närvirakke tekib järjest juurde, sellega kaasneb mõtlemis ja kõne oskus ja kui üks ajupoolkera saab kahjustada siis tema osa võtab teine pool üle(kuni 5a). 9. Kognitiivne areng( Jean Piaget'): Assimilatsioon - uus informatsioon liidetakse juba olemasolevale skeemile ja kui see ei sobi selle skeemiga siis toimub Akommodatsioon (muganemine) - kus laps kohandab seda skeemi keskkonnale. 11. Peagee staadiumid: 1) Sensomotoorne 0-2a. Õpitaxe tundma keskkonda, kasutatakse peamisi meeli. 2)Operatsioonieelne 3-7a asju
· Oimusagarad tõlgendavad helisid sh kõnet · Kuklasagarad siin tõlgendatakse visuaalset informatsiooni: värvus, liikumine, kuju jne Aju toimimise põhimõtted: lateralisatsioon · Anatoomiliselt on inimese peaaju kesktelje suhtest enam-vähem sümmeetriline · Funktsionaalselt saame rääkida lateralisatsioonist · Enamasti vasak ajupoolkera seotud keeleliste võimetega ja suutlikkusega järeldusi teha · Parem ajupoolkera seotud ruumitaju vajavate ülesannete lahendamisega (sh nägude äratundmine, mustrite tajumine jne) · Ülesannete lahendamisel teevad ajupoolkerad koostööd mõhnkeha vahendusel Aju toimimise põhimõtted: plastilisus · Plastilisus tähendab aju võimet oma struktuuri ja talitust muuta · Kogemuse põhjal toimuvad muutused neuronitevahelisetes sidemetes
Närvisüsteemi tähtsus ja ülesanded Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talituse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb org. väliskeskonna muutustega ja organismis eneses toim. protsessidega. ÜLESANDED: reguleerib elundite talitust kooskõlastab erinevate elundite ja elundkondade tegevuse talitust kooskõlastab organismi ja väliskeskkonna tegevust Närvisüsteemi osad NÄRVISÜSTEEM Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Peaaju Seljaaju Koosneb närvidest, neuroni pikkade jätkete kiudude kimpudest. Suuraju Selgrookanalis paik- Vaheaju nev nöörikujuline Keskaju närvirakkude kogum Piklikaju Väikeaju Refleksid Refleksid on närvisüsteemi talituse põhivaldused. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis...
d) kehaosade omavaheline suhe 7)Ganglion on a) närvirakkude kogum b) närvikiudude kogum c) eriline närvisusteemi osa, mis paikneb väljaspool aju d) eriline närvisusteemi osa, mis vahendab retseptoritest saadud info peaajusse (selle kohta utles toomela, et kui see oli margitud, siis pidas ta seda oigeks ja kui oli markimata, siis oli ka oige) 8)Liigutuste programmeerimisel on ajupoolkerad seotud liigutatava kehapoolega jargmiselt a) parem ajupoolkera liigutab ainult vasakut kehapoolt b) parem ajupoolkera liigutab ainult paremat kehapoolt c) parem ajupoolkera liigutab vasaku kae sõrmi d) parem ajupoolkera liigutab parema kae sormi Toomela 1KT B rühm 1)Meeleorganite tood iseloomustab lävi, minimaalne stiimuli kvantiteet, millele organ reageerib, lavesid on erinevat tuupi. Absoluutne lavi on: a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte b) võime eristada, kas 2 stiimulit on erinevad
1. Aju poolkerade erinevus. • Vasak ajupoolkera-paremakäelisus, loogika, kõnelemine, kirjutamine, arvutamine, teadus, analüütiline infotöötlus. • Parem ajupoolkera-vasakukäelisus, emotsioonid, musikaalsus, kunstimeel, kujutlusvõime, 3-mõõtmelised kujundid, sünteetiline infotöötlus. 2. Olulisemad aju osad – kõrgem närvitegevus a)Piklikaju - seljaaju jätk koljuõõnes, vastutab elutähtsate- ja kaitsereflekside eest. Väikeaju – reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu b)Tagaaju - toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. c)Keskaju- asuvad automaatsete liigutuste ja optiliste ning akustiliste orienteerumisreflekside keskused. d)Vaheaju- paiknevad koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi, autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus, reguleerib emotsionaalset käitumist, mälu, õppimine, motivatsioon. e)Otsaju-koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühenda...
-basaalganglionid(peenmotoorika nt. Sõrmeliikumine klaverimängul või arvutis trükkimisel) Vaheaju -kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija Taalamus -virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus -kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha -emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem -amügdala, hipokampus(merihobu kujuga) Aju on lateraliseerunud: -Vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera kontrollib keha vasakut poolt. -Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades: nt. Paremkäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera. -Plastilisus Kukla e oktsipitaalsagar (silmadelt saadav info vastuvõtt ja töötlemine) Oimu e temporaalsagar (auditoorne info) Agnoosia- võime ära tunda inimesi, objekte -Prosopagnoosia Kiiru e parietaalsagar info, mis tuleb läbi seljaaju kehast (temperatuuri tajumine,
VALGEOLLUS närvirakkude jätked, värvi annab müeliinkesta valge värv Mõlemad kesknärvisüsteemis 17.Iseloomusta lühidalt peaaju erinevate osade asukohta ja ülesandeid. PEAAJUOSAD Ajutüvi Kontrollib südametegevust, hingamist ja seedimist. Vaheaju ja seljaaju vahel. Suuraju koor Seal toimub kõrgem närvitalitus. Asub kõige üleval. Mõhnkeha Infotöötlus. Kahe ajupoolkera vahel. Keskaju juhib koos seljaajuga keha automaatseid liigutusi, automaatselt silmade eest. Vaheaju all. Piklikaju Reguleerib südant läbivat verehulka, koos sillas paiknevate tuumadega ka hingamist ja seedimist. Une- ja ärkveloleku regulatsioon. Vasak ajupoolkera vastutab kõne ja kõnest arusaamise eest. Ta on juhtiv poolkera Parem ajupoolkera kujutlusmeele ja emotsioonide keskus
Mediaatorained on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetsest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega. N: Atsetüülkoliin Õppimine, mälu, ärkvelolek Noradernaliin Tähelepanu, ärksus Dopamiim Üldine motiveeritus, edasipüüdlikus Serotoniin Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Närviimpulss levib ühelt neuronilt teisele sünapsite kaudu VASAKU AJUPOOLKERA FUNKTSIOONID: Seotud parema kehapoolega, integreerib korraga palju sisendeid, töötleb infot lineaarselt, tegeleb ajaga, verbaalne väljendus, aritmeetika, sõnad ja numbrid, loogika, analüütiline mõtlemine, mõistus PAREMA AJUPOOLKERA FUNKTSIOONID: Seotud vasaku kehapoolega, tegeleb iga sisendiga eraldi, töötleb infot üheaegselt, difuusselt, tegeleb ruumiga, näomiimika, kehakeel, suhted, matemaatika, kohtade ja nägude äratundmine, intuitiivne, terviklik mõtlemine, kirg
Kordamine: hingamine, hormoonid, närvisüsteem 1. Mis on rakuhingamine? Kui glükoos rakkudes hapniku toimel lõhustub, vabaneb selles talletunud energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 2. Nimeta hingamiselundid ja nende ülesanded! Ninaõõs-sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Neel-seal ristuvad õhu ja toidu liikumistee, sest ka toit liigub suust edasi läbi neelu. Kõri-koosneb lihaste ja sidemete abil ühendatud kõhredest. Hoiavad kõri avatuna, et õhk liikuda saaks. Hingetoru-soojeneb õhk veelgi. See hargneb kaheks. a)Kopsutoru ehk bronh-üks bronh juhib õhu paremasse ja teine vasakusse kopsu. b)Kopsud-hargnevad bronhid paljudeks väiksemateks torudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega, kus toimub gaasivahetus. 3. Kirjelda kopsude ehitust ja tööd! Kopsude käsnja põhiosa moodustavad alveoolide kogumikud, mis on ühenduses kopsutorukestega. Alveool-väiksed, õhug...
· Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis ja mäluprotsesse. · Kujundab inimese sise ja väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku käitumise. · Limbiline süsteem parandab üldist adaptatsiooni pidevalt muutuvale ümbrusele. · Muutused limbilises süsteemis põhjustavad inimesel häireid emotsionaalses käitumisviisis · Aju vanim osa on limbiline süsteem Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid Vasak ajupoolkera · Seotud parema kehapoolega. · Integreerib korraga palju sisendeid. · Töötleb infot lineaarselt · Tegeleb ajaga. · Verbaalne väljendus. · Aritmeetika. · Sõnad ja numbrid. · Loogika, analüütiline mõtlemine. · Mõistus Parem ajupoolkera · Seotud vasaku kehapoolega. · Tegeleb iga sisendiga eraldi. · Töötleb infot üheaegselt, difuusselt. · Tegeleb ruumiga
teadvustatusest ning omandamisviisist. · Protseduurilist mälu mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega · Semantilist mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. · Episoodilist mälu kus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin üleeile, kellega kohtusin eile jne). Mäluga on seotud erinevad ajukoore ja aju osad. Parema ajupoolkera kahjustumisel kahjustub ruumiline ja visuaalne mälu ja vasaku ajupoolkera kahjustumisel sõnaline mälu. Mäluga seotud häired Inimesel võib ununeda teatud asju vahest niisama ja see ei tähenda just kindlat häiret . Kui aga ununemised on ulatuslikud ja korduvad ,siis võib tegu olla amneesiaga. Eristatakse liiga ja vaegmälu , amneesiat ehk mälulünka ,hüsteerilist amneesiat , afektiivset amneesiat ja joobes oleku mälulünki
o. rääkimiseks. Järgneb kõne intensiivne areng kuni 5. eluaastani. Kõnet juhtivad närvikeskused paiknevad peaajukoores, reeglina vasakus poolkeras jamoodustavad kokku kõnekeskuse. Kõnekeskust moodustavaid ajukoore piirkondi on kokku kolm -- sensoorne kõnekeskus ehk Wernicke ala oimusagaras, motoorne kõnekeskus ehk Broca ala otsmikusagaras ja sekundaarne motoorne ala ehk vokaliseerimise piirkond samuti otsmikusagaras. Vasaku ajupoolkera juhtiv ehk domineeriv funktsioon kõnekeskusena kujenebki lapsel välja ühes kõne arenguga esimestel eluaastatel, kuigi samad närvistruktuurid on olemas ka paremas poolkeras. Kui juba rääkima õppinud lapsel tekib mingil põhjusel vasaku poolkera kõnepiirkonna kahjustus, põhjustab see täieliku kõnevõimetuse ehk afaasia. Umbes aasta pärast hakkab laps aga uuesti rääkima. See saab võimalikuks domineeriva keskuse ümberpaiknemisega vasakust
närvid. Halvatu lihased on lõdvad, lihaste kõhetumus (atroofia) areneb kiiresti ning refleksid on nõrgad või kustunud. Mis on hemiparees? Hemiparees ehk ühepoolne kerghalvatus on vasaku või parema käe ja jala lihaste osaline halvatus, mille tavalisemad põhjused on insult ja peaajutrauma. Mis on hemipleegia? Hemipleegia ehk ühepoolehalvatus tekib peaaju kahjustuse korral. Sel juhul esineb kahjustatud ajupoolkera vastaspoolel käe ning jala täielik halvatus. Mis on paraparees? Parapareesi ehk mõlemapoolse kerghalvatuse korral tekib kas käte või jalgade lihaste funktsiooni langus, lihasenõrkus. Mis on parapleegia? Parapleegia korral on tegemist mõlemapoolehalvatusega, st sümmeetriliste kehaosade, kas käte või jalgade lihaste funktsiooni täieliku kadumisega. Mis on tetrapleegia?
SUUR KEHAOSA SUUR PIIRKOND AJUST: OLULINE ON KEHAOSA KASUTAMISE ULATUS, KEERUKUS JA TUNDLIKKUS- NT SÕRMEDE PIIRKOND SUUREM KUI KAELA PIIRKOND HOMONKULUS(VÄIKE INIIMENE): PILTILIK REPRESENTATSIOON SELLEST, KUIDAS ERI KEHAOSAD JA ELUNDID ON ESINDATUD AJUKOORES. Meil on kaks ajupoolkera-vasak(verbaalne, analüütiline), parem(emotsionaalne, ruumiline ja holistiline) ajupoolkerad teevad pidealt koostööd Lateralisatsioon- kahe ajupoolkera funktsionaalne asümmeetria Kuigi ajupoolkeradel on mõnevõrra erinevad ülesanded, nad teevad tihedalt koostööd Mõhnkeha- peamine närvikiudude kimp, mille kaudu inf liigub kahe poolkera vahel Ajkoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsel funkts kontralateriaalne paigutus ehk ajus nii tundlikus kui motoorika projekteerub kontralateraalselt. AJUKOORE KAHJUSTUSE TAGAJÄRJED: MÕNED NÄITED
ajupoolkera vahel on naistel 20% suurem, kui meestel. Vasak ajupoolkora: Grammatiline analüüsimine, loogika, teadlik järelemõtlemine, välismaailma tajumine, meetodid, reeglid, kirjakeel, arvutamine, arutlemine, teaduslik lähenemine, agressiivsus, järjestikune lähenemine, sõnaline osavus, intellektuaalsus, analüütikus. See kuulub meeste pärusmaale, sest mõtlemist nõudvad ülesanded poistele meeldivad, nt: Sudokud või probleemidele lahenduste leidmine (lambipirni vahetus). Parem ajupoolkera: Terviklikkus, intuitsioon, alateadlikkus, sisemine teadlikkus, loovus, arusaamine, 3- dimensiooniline vormitaju, kujutlusvõime, muusika, kunst, passiivsus, üheaegne lähenemine, praktiline osavus, sensuaalsus, sünteetilisus. Naised aga lahendavad probleeme rohkem loominguliselt ja toetuvad rohkem oma tunnetele, probleemide lahendamisel. On ka olemas inimesi, kes kasutavad korraga oma mõlemat ajupoolkera. See ei tähenda seda, et need inimesed oleksid ülimad intelligendid
Närvisüsteem jaotub kaheks osaks: Kesk- ja piirdenärvisüsteem Kesknärvipõhiosaks on peaaju,mis kontrollib kogu organismi talitust. Peaaju koosneb suurajust,keskajust,vaheajust,piklikajust ja väikeajust. Hallaine koosneb närvirakkude kehadest,valgeaine moodustub närvirakkude pikad jätked Ajupoolkerad koosnevad enamasti valgeainest,välispind aga hallainest. Suurajuvälispinda nimetatakse kooreks. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed.sammuti kujutlusvõime Vasakpool aitab lugemise,kirjutamise,rääkimise,loogilise mõtlemise ja matemaatilisete võimetega. Ning kõnelemis keskus aga ka liigutusi juhtuv tunde-motoorne keskus Ajukoores kujunevad tunded(hirm,rõõm)mõtted ja mälu Lühiajaline mälu Püsimälu Info säilib kõigest mõnest minutist paari Kkui pidevalt korrata aitabsee talletada ja tunnini
Illusioon eksitaju, kasutatakse kunstivaldkondades, mustkunstis. NS jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks NS-ks. Somaatilisel ehk kehanärvisüsteemil eristatakse kahte osa: kesknärvisüsteem(peaaju, seljaaju) ja piirdenärvisüs(närvid). Autonoomne ns(siseelnudite, sisenõrenäärmete, südame, veresoonte talituse regul)tahtele allumatu. Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Närviprotsessid on erutus ja pidurdus. Ajupoolkerade asümmeetria tähenab vasaku ja parema ajupoolkera erinevusi. Vasak(analüütline infotöötlus, teadfus, arvutamine, kirjutamine, kõne, loogika,paremakäelisus), parem(sünteetiline infotöötlus, ruumilisus, kujutlusvõime, kustimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus). Arengupsühol uurib: * millisel moel, millises järjekorras ja millise kiirusega toimuvad muutused munaraku viljastamise hetkest inimese surmani. *kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus,keskkond ja kavatus.
Tekib osadel tarvitajatel pidev väsimus, kaob huvi ümbritseva suhtes ja tekivad keskendumisraskused Sõltuvus Motiivituse sündroom Tähelepanu ja mälu püsihäired Fakte Marihuaana ja selle tarbimisega on seotud nii mõnigi meditsiiniline raviomadus. Kanep on eriti tõhus iivelduse ja oksendamise puhul, samuti isupuuduse ja teatud tüüpi valude korral. Marihuaana mõju parendab meie mõlemat ajupoolkera. Pilte Kasutatud allikad https://www.ut.ee/tervis/opetajatele/marihuaana.html http://www.hot.ee/sabunuki/kanep.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Kanep_(meelem%C3%BCrk) http://www.narconon.org/drug-information/marijuana-pot.html http://www.narko.ee/kanep/ Täname kuulumast!
Madal vererõhk Kordamiseks Veri- vere koostisosad ja nende ül. Seedeelundkond- (joonis) ensüümid Hingamiselundkond- (joonis) hingamisliigutused Peaaju (joonis ja ül.) Nimeta 2 elunid, mis kuuluvad seedeelundkonda, aga, mille sisse toit kunagi ei satu . Kõhunääre, maks . Hapnik on vajalik, et saada toitainetest kätte energia. PEAAJU Suuraju Vasak ja parem ajupoolkera Suuraju koores paiknevad keskused Vasak ajupool juhib parema Osad: · Suuraju käärulises kehapoole tegevust ja parem Mõtlemiskeskus närvirakkude kogumikus tekib aju pool vasaku kehapoole kõnelemiskeskus enamik tundeid, mõtteid ja Meie aju vasak poolkera liigutuskeskus tundeelamusi
Ühtlasi hoolitseb see liigutuste õige järjekorra eest ning võimaldab samaaegselt mitme asjaga tegeleda. Seljaaju ülesanneteks on närvikeskuste abil reguleerida liikumisaparaadi, kusemise, roojamise ja vereringe reflektoorset funktsioneerimist ja juhteteede abil närviimpulsside vahendamine peaajju. Otsmikusagar tegeleb otsuste vastuvõtmisega vastavalt välistele stiimulite ning vastutab käitumise planeerimise ja liigutusteks valmistumise eest. Ajupoolkerade asümmeetria - ·Kahe ajupoolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu ·Paul Broca ·Vasakus ajupoolkeras: sõnalise info töötlemine (kõnekeskus, keel), kirjutamine, arvutamine ·paremakäelisus ·Analüütiline infotöötlus ·Parem poolkera: ruumiline info, orienteerumine, kujunditega opereerimine, mittesõnaliste helide eristus, kunstimeel, kujutlusvõime, inimnäod jt keerukad visuaalsed objektid ·vasakukäelisus ·Sünteetiline-info terviklik töötlus
Inimese aju jaguneb vasakuks ja paremaks poolkeraks, koosnedes kolmest kihist: ülemisest kihist ehk ajukoorest, keskmises kihis asetsevatest limbilisest süsteemist (välimine ja sisemine) ning seljaajuga ühendatud ajutüvest. (Gurian, Ballew 2004: 21). Suurem osa inimese emotsioone saab alguse limbilises süsteemis asuvatest mandelkehast, mis paikneb ajutüve kohal. Erinevate aistingute ning mõtlemisega tegelevad aju ülemises kihis ehk ajukoores asetsevad neli sagarat. Vasakpoolne ajupoolkera tegeleb rääkimise, lugemise ning kirjutamisega ehk verbaalsete oskustega. Parempoolne keskendub aga põhiliselt ruumilistele oskustele. Nende oskuste alla kuulub näiteks suunataju, mõõtmine ja esemete käsitsemine. Kuigi aju eri piirkondadel on erinevad ülesanded, toimivad need alati koos. (Gurian, Ballew 2004: 21–22). Tüdrukud kasutavad korraga mõlemat ajupoolkera, samas kui poisid ainult ühte korraga
uurimine on üks viise teada saada, millised ajuosad milliseid emotsioonidega seotud funktsioone täidavad (Iowa Ülikooli professori Antonio Damasio kirjeldatud naispatsient, kel oli mandelkehakahjustus ning kes pealtnäha oli täiesti normaalne, kuid tal puudus võime tunda hirmu- mandelkeha ülesandeks näib olevat hirmuga seotud tunnete äratundmine). 3 Emotsioonid lisa Vasaku ja parema ajupoolkera erinevad ülesanded Aju vasak poolkera on juhtiv niisuguste tegevuste puhul, nagu analüütilised oskused, loogiline mõtlemine, matemaatilised ja keelelised võimed. Ajupoolkerade tegevuse alternatiivne käsitlus emotsioonide kogemisel ja väljendamisel oletab, et positiivsete emotsioonide töötlus leiab aset pigem aju vasakus poolkeras. Emotsiooniuurija Richard Davidsoni uurimused on näidanud, et nii imikutel kui ka täiskasvanutel kaasneb positiivse
SÕNALISE INFO TÖÖTLEMINE, LUGEMINE, ARVUTAMINE; PAREM POOLKERA: KUJUNDITEGA OPEREERIMINE, RUUMIS ORIENTEERUMINE, MITTESÕNALISTE HELIDE ERISTAMINE, KEERUKATE OBJEKTIDE ÄRATUNDMINE. PAUL BROCA / ROGER SPERRY PAUL BROCA (PRANTSUSE KIRURG JA ANTROPOLOOG): TEGI JÄRELDUSE, ET KÕNELEMINE ON SEOTUD VASAKU POOLKERAGA NING KAHJUSTUSE KORRAL EI SAA INIMENE RÄÄKIDA (KÕNEKESKUS VASAKUS AJUPOOLKERAS KANNAB NIME BROCA KESKUS); ROGER SPERRY (AMEERIKA PSÜHHOLOO JA NEUROFÜSIOLOOG: LEIDIS, ET VASAK AJUPOOLKERA ON SEOTUD KEELE, KIRJUTAMISE JA ARVUTAMISEGA, PAREM POOLKERA AGA TEGELEB RUUMILISE INFOGA. AJU UURIMINE (APARAADID) EEG: UURITAKSE PEAAJU BIOELEKTRILIST AKTIIVSUST; PEANAHALE, VAHEL KA AJU PINNALE/AJJU ASETATAKSE ELEKTROODID, MIS REGISTREERIVAD AJU TOODETAVAID ELEKTRILAINEID. VÕNKESAGEDUSTE JÄRGI JAOTATAKSE ELEKTRILAINED DELTALAINETEKS, TEETALAINETEKS, ALFALAINETEKS JA BEETALAINETEKS; CAT: KASUTATAKSE TROMBIDE, AJUKASVAJATE JT. AJUHAIGUSTE DIAGNOOSIMISEKS
Tooge näiteid ajupoolkerade vahelistest erinevusest ehk funktsiooni lateraliseerumisest. Emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem, mis reguleerib emotsioone, osaleb autonoomse närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete regulatsioonis. Emotsioonide kujunemisel on oluline osa ka ajukoorel. Olulisemad piirkonnad: taalamus, hüpotaalamus, ajukoor, amügdala, limbiline süsteem. Ajupoolkerade vahelised erinevused: · Vasak ajupoolkera meeldivate emotsioonide töötlus ja aktivatsioon. · Parem ajupoolkera on seotud negatiivsete emotsioonidega; aktiivsem teiste inimeste emotsioonide töötlemise ajal. Kuna parem poolkera kontrollib vasakut kehapoolt, siis vasak näopool on natuke rohkem hõivatud ka emotsioonide väljendamisega. 8. Kirjeldage A.Damasio patsiendi S. juhtumit. Millise ajuosa kahjustusega oli tegemist ning milline defitsiit tekkis patsiendil kahjustuse tõttu
osaliselt sellest , millises keskkonnas inimene on arenenud. Seda asjaolu on tõestanud ka indiaanlaste seas läbi viidud uuring. Uuritud indiaanlaste arengu tase vastab enam-vähem kiviaja omale.Läbi viidud uuringu tulemusena selgus , et ilma koolihariduseta inimesed sooritasid mõningaid teste nagu ajukahjustuse all kannatajad. Seega inimese arengukeskkond mõjutab tema aju ja käitumise seoseid . Vaimsete protsesside omandamist juhib parem ajupoolkera . Alles siis kui protsess on omandatud , hakkab selle elluviimist juhtima vasak ajupool .Seda fakti kinnitavad ka kirjaoskamatute tervete inimestega tehtud uuring. Niisiis avaldavad keskkonna mõjud aju ja käitumise seostele toimet isegi ühe ka sama oskuse või teadmise kasutamisel . Kultuurikeskkonna mõju inimeste vaimsetele operatsioonidele saab uurida ainult teades , et uuritavate kaasasündinud bioloogiline võimekus on olnud ühesugune .
Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus ja juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel ja reguleerib ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised – asuvad neerude peal ja toodavad adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks, ohule reageerimiseks Kõhunääre –asub mao taga ja ja reguleerib glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim hormoon, mida eritab on insulin Käbikeha asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid rütme Sugunäärmed – mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut ja valmistavad sugurakke SISENÕRENÄÄRMED (ülemised 7 )– toodavad hormoone otse verre, sest neil pole ...
Kõrgematel loomadel on leitud: Y-rakud: uuele stiimulile orienteerumine, liikumine X-rakud: detailsem informatsioon, identifitseerimine W-rakud: ,,uimased," saadavad info ajutüvesse Sissejuhatus psühholoogiasse 13 * Ajurakud mõjutavad ganglionirakke Sissejuhatus psühholoogiasse 14 Informatsiooni liikumine silmast ajusse * Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga * Kumbki ajupoolkera näeb ühte ruumipoolt Sissejuhatus psühholoogiasse 15 * Silmast algavad kolm erineva 'sisuga' teed ajusse: + P-tee: värvid, piirjooned, täpne info + M-tee: liikumine + K-tee: P ja M tee võrdlus * Informatsioon on pakitud vastavuses paiknemisele reetinal retinotoopiliselt. S.t. silmapõhja anatoomiline jaotus vastab neuronite jaotusele ajutüves ja peaaju koore primaarsetes
üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu. 2. Milliseid füsioloogilisi reaktsioone kutsub esile hirmu kogemine? Külmatunne, higistamine ja lihaste pingulolek. 3. Nimeta seitse emotsiooni, mis P. Ekmani arvates kuuluvad põhiemotsioonide hulka. hirm, kurbus, rõõm, viha vastiku, üllatus, põlgus. 4. Milline ajuosa on eriti seotud hirmu äratundmisega? Mandelkeha 5. Milles seisneb parema ajupoolkera hüpotees? Parem ajupoolkera omab erilist rolli emotsioonide kogemisel ja reguleerimisel 6. Kui inimene väidab, et ta on viimase nädala jooksul sageli kurbust kogenud, kas ja kuivõrd see ütleb meile, kui rõõmus ta nimetatud ajavahemikul olnud on? Selle info põhjal ei saa me väga hästi hinnata kui rõõmus ta olnud on. Isiksus 1. Jaak sai kohusetundlikuse skaalal 18 palli. Mida oleks vaja teada ja miks, kui kohusetundlik Jaak selle tulemuse põhjal on?
q Organismi välis ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega. q Info põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. q Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Peaaju koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. PEAAJU SUURAJU kuklasagar q Ajutüvi kiirusagar § Piklikaju laubasagar § Keskaju § Vaheaju oimusagar q Väikeaju VAHEAJU q Suuraju VÄIKEAJU KESKAJU PIKLIKAJU
6. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon(üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad(üldine teadvustavus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid(nt tp reguleerimise/ümberjagamise ja tähelepanu koondamise jaoks), parema ajupoolkera dominatsus aktivatsioonis 7. Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanu protsesside jaotumises? 8. Mil moel võivad eelnevad hoiakud ja teadmised (nn tähelepanu kontrollmehhanismi algseadistus; attentional control setting) mõjutada keskkonnas olevate stiimulite märkamist? 1) Märkame tulemust, mida ootame 2) Märkame seda, mis on meile tuttav/mõistetav 3) Ei pööra tähelepanu asjadele, mis pole varem kasu toonud
(orienteerumisrefleks), automaatsed liigutused, valu tajumine Peaaju piirkonnad 4. Vaheaju – peaaju koorealuse tundlikkuskeskus – peaaegu kogu sensoorse info saatmine ajukoorde, hüpotalamus – kontrollib sisenõresüsteemi (ajuripats), autonoomset närvisüsteemi, emotsioone, seksuaalsust, mõnu valu ja stressi. Aju limbiline süsteem – hõlmab nii kesk- kui vaheaju ja jõuab ajukoorde. Emotsioonid, mõtlemine, õppimine ja motivatsioon! Peaaju piirkonnad 5. Suuraju – kaks ajupoolkera, mida ühendab mõhnkeha. Poolkerasid katab suurajukoor, mis on närvisüsteemi kõrgeim osa, kus toimub kõrgem närvitalitus: teadvus, mõtlemine, aistingud, taju, tähelepanu, mälu, õppimine. Suurajukoor – neuronitest ja neurogliiarakkudest koosneb 1 – 5 mm paksune hallaine kiht, sisaldab 10 – 14 miljardit närvirakku. Arvukad vaod Suurajukoore sagarad ja nende funktsioonid KIIRUSAGAR Kõnest aru
Kujunemine Vasakukäelisus saab alguse ajupoolkerade funktsioonide kujunemise käigus. Mõlemad vanemad on paremakäelised, - keskmiselt 9% lastest vasakukäelised; Üks vanematest on vasaku- ja teine paremakäeline - umbes 19%. Mõlemad vanemad on paremakäelised – 26% Jagunemine 1. Loomulik vasakukäelisus on enamasti kaasa sündinud. 2. Sunnitud vasakukäelisus (sünnitrauma või elu jooksul saadud vigastuse tagajärjel – nt parema ajupoolkera kahjustuste või pikaajalist ravi nõudva käevigastuste puhul.) Paremakäelistel inimestel on juhtivaks aju poolkeraks vasak, vasakukäelistel parem ajupool. Kummalegi ajupoolele omistatakse kindlaid funktsioone: ◦ parem poolekera: mõtlemine, loogika, empaatia, rütmitunnetus ◦ Vasak: motoorika ja koordinatsioon. Vasakukäelised omandavad paremini abstraktseid mõisteid, võõrkeeli. ◦ Nad on edukamad kolmemõõtmelist mõtlemist nõudvatel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
