2 adekvaatne, hemodünaamiliselt oli stabiilne. Hommikul öine valve andis meile patsiendi üle, ja ütles, et öösel patsient oli väga vähe urineerinud. Meie kohe panime S.Lasix perfuusoriga, lubasime patsiendile juua. Kuulasime kõhtu, ja kõhus ei olnud kuulda peristaltikat. Panime nasogastraalsondi (n/g sond) ja alustasime enteraalset toitmist Nutricompiga 40ml/t. Enteraalne toitmine on toidu viimine sondi kaudu makku või peensoolde vedelal kujul (White & King 2014). On olemas kaks toitmise vormi: toitmine ninaneelu kaudu ja stoomi kaudu. Meie patsiendil oli pandud n/g sond ja tema jaoks toitmiseks sobis esimene vorm. Enteraalset toitmist II intensiivravi osakonnas teostatkse spetsiaalse enteraalse toitmise süsteemiga, mis annab toidu pidevalt ja ühtlaselt teatud kiirusega. Süsteemi ühendatakse n/g sondiga ühelt poolt ja teiselt
Subkutaanne süst on valutum, kiirem, patsiendile mugavam kui i/v manustamine (kanüüli panemine jne). Kas koos manustatavate raviainete vahel esineb ka kliiniliselt olulisi koostoimeid? Too välja olulisemad interakteeruvad ravimid. ASH toime tugevneb verehüübivust vähendavate ja tromboosivastaste ravimite (S. Clexane) toime. Suur veritsuse oht. Manustatav enteraalne Manustatav süsteemne raviaine (Cardiopyrin) parenteraalne raviaine (Clexane) Ravimi manustamisele Gastroresistentseid tablette Mitte segada teiste kehtivad erinõuded tuleb eelistatavalt ravimitega. Ei tohi kasutada
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS Iseseisev vahetöö nr.3 Nimi: Rühm: Kuupäev: 1. Seedimine tähendab toitainete keemilist lagundamist. 2. Seedetalitlust reguleeritakse vastavalt toidu kogusele ja iseloomule hormoonide ja närvisüsteemi abil. 3. Enteraalne närvisüsteem, s.o. seedesüsteemi enda närvipõimikud on vajalikud seedimiseks. 4. Näja- ja küllastuskeskust stimuleerivateks aineteks on glükoos, aminohapped ja leptiin. 5. Sülg sisaldab antikehi, lipaasi, amülaasi, vett, elektrolüüte ja lima ja on vajalik toidu niisutamiseks ja neelamiseks. 6. Maos toimuvad järgmised protsessid: toidu hoiustamine ja portsjonitena peensoolde suunamine. Toidu peenestamine ja segamine. Valgu seede algus. 7
Rektaalne ja vaginaalne 25. Milliseid ravimvorme manustatakse rektaalselt? suposiit, rektaalsed kapslid, rektaalsed lahused, emulsioonid ja suspensioonid, rektaalsed vahud, salvid, kreemid, geelid 26. Millised on rektaalse manustamise eelised võrreldes peroraalse manustamisega? täpsem doseering, imendumine ühtlasem ja kiirem, ei sega ravimi ebameeldiv maitse ja lõhn, ravim ei läbi maksa, toime algusaeg on kiirem 27. Mis tähendab seespidine ehk enteraalne manustamine? Mille kaudu toimub manustamine? Enteraalne manustamine ehk seedetrakti kaudu, mis võib olla suukaudne, sublingvaalne või rektaalne. 28. Erinevus parenteraalsest manustamisest? Parenteraalseid süstitakse, inhaleeritakse. Enteraalseid ravimeid saab ise kergesti manustada. Parenteraalne vajab spetsiaalset aparatuuri. 29. Millised manustamisviisid kuuluvad seespidise manustamise alla? Suukadune, keelealune ja pärasoole kaudne manustamine 30
lokaalset toimet ja suposiidi südamik avaldab resorptiivset toimet.) 23. Nõuded aerosoolide säilitamisele? Ravimi ballooni ei tohi avada, hoida otsese päikesevalguse ja külmumise eest, ravimi ballooni ei tohi põletada, hoida eemal lahtisest tulest. 24. Milliseid ravimvorme ei valmistata tööstuslikult? Osad pulbrid,lahused, mikstuurid ja tinktuurid. Ravimteed, leotised ja keedised. 25. Mis tähendab seespidine ehk enteraalne manustamine? Mille kaudu toimub manustamine? Erinevus parenteraalsest manustamisest? Enteraalne manustamine ehk seedetrakti kaudu, mis võib olla suukaudne, sublingvaalne või rektaalne. Parenteraalseid süstitakse, inhaleeritakse. Enteraalseid ravimeid saab ise kergesti manustada. Parenteraalne vajab spetsiaalset aparatuuri. 26. Millised manustamisviisid kuuluvad seespidise manustamise alla? Peroraalne, sublingvaalne, rektaalne. 27
Milliseid ravimvorme on võimalik manustada rektaalselt? Pulbrid, kapslid, tabletid, drazeed, graanulid, spansulid, ravimpliiatsid, lahused, leotised ja keedised, ravimteed, tinktuurid, mikstuurid, ekstraktid, tilgad. 44. Millised on rektaalse manustamise eelised võrreldes peroraalse manustamisega? Täpsem doseering Imendumine ühtlasem ja kiirem Venoosne veri satub maksa läbimata õõnesveeni Ei sega ravimi ebameeldiv maitse ja lõhn Ravim ei läbi maksa 45. Mis tähendab seespidine ehk enteraalne manustamine? Mille kaudu toimub manustamine? Enteraalne manustamine ehk seedetrakti kaudu, mis võib olla suukaudne, sublingvaalne või rektaalne. Parenteraalseid süstitakse, inhaleeritakse. Enteraalseid ravimeid saab ise kergesti manustada. Parenteraalne vajab spetsiaalset aparatuuri. 46. Peroraalse manustamise eelised võrreldes parenteraalse manustamisega? 47. Millised manustamisviisid kuuluvad parenteraalse manustamise alla? Peroraalne, sublingvaalne, rektaalne. 48
1. Milline on meeleelundite ülesanne inimese organismis?Meeleelundite abil saab inimese organism informatsiooni välismaailma ärritajatelt, mis töödeltakse ümber ja edastatakse kesknärvisüsteemi, mis on aluseks aistingute ja taju tekkele. 2. Millised elundid kuuluvad meeleelundite hulka?keel(maitsmiselund), nahk(kompimismeel), nina(haistmis), kõrv(tasakaal+kuulmine) ja silm(nägemiselund). 3. Kuidas jaotatakse meeleelundite sensoreid ärritaja iseloomu järgi?Jaotatakse kolmeks- mehhanosensorid,fotosensorid ja termosensorid. 4. Kuidas jagunevad silma fotosensorid ja kuidas me nende abil näeme?Jagunevad kepikesteks ja kolvikesteks. Kepikeste abil tekib skotoopiline nägemine ja kolvikeste abil fotoopiline nägemine. 5. Mis on inimese organismi kuulmis- ja tasakaalumeeleelund?Kõrv. 6. Millest sõltub inimese organismi haistmistaju intensiivsus?aine keemilisest struktuurist ja kontsentratsioonist; • aine liikumiskiirusest; • sensorirakkude ...
Mehhaaniline seede: Mälumine. Eesmao, pärismao ja soolestiku lihaskesta kontraktsioonid toidu segamine, transport, imendumispinna suurendamine Keemiline seede: Imendumine on väikeste molekulide liikumine läbi soole seina verekapillaaridesse ja lümfikapillaaridesse. Jaguneb difusiooniks ja aktiivtranspordiks. Imendumata osa väljutatakse roojana. Mikrobiaalne seede- 3. Seedefunktsioonide regulatsioon organismis: närviregulatsioon (parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon. Närviregulatsioon- parasümpaatiline impulss soodustab seedet- innervatsioon põhiliselt uitnärvi kaudu. Jämesoolue distaalne osa, pärasool ja pärak saavad parasümpaatilisse impulsi vaagnanärvi kaudu. Mediaatoriks atsetüülkoliin. Sümpaatiline impulss pärsib seedetegevust, mõju üle enteraalse NS neuronite või otsene. Mediaator noradrenaliin. Eneraalne närvisüsteem võimaldab reguleerida talitlust vastavalt toidukogusele ja iseloomule
Endoskoopia: maos toidujäägid, dilateerunud magu, pylorus deformeeritud ja endoskoobile läbimatu. Ilmtingimata vajalik biopsia kasvaja välistamiseks. Ravi: Algul konservatiivne ravi: haavandi medikamentoosne ravi, mao dekomprimeerimine nasogastraalsondiga, sond jätta sisse 1 nädalaks kuni turse ja spasm mööduvad ja saab langetada otsuse invasiivse ravi vajaduse osas. Selle aja jooksul parenteraalne toitmine või vedel enteraalne toit. Kui 7 päevaga olukord ei parane, siis näidustatud invasiivne ravi. Endoskoopiline ravi: Stenoseeritud segmendi balloondilatatsioon. Võimalik retsidiivi teke, mille korral protseduur korratakse. Olulisem tüsistus on perforatsioon. Kirurgiline ravi: vagotoomia koos dreneeriva operatsiooniga antrumektoomia, püloroplastika või möödajuhtiv ühendus (gastroduodeno- või jejunostoom). 12. Peptilise haavandi perforatsioon. Diagnostika
laialijaotamiseks. Väikeste molekulide (k.a vee, ioonide ja vitamiinide) liikumine läbi soole seina verekapillaaridesse ja lümfikapillaaridesse. Difusioon ja aktiivtransport (energiakulukas). Imendumata osa väljutatakse roojana. Herbivooridel imendub toidust väiksem osa võrreldes omnivooride ja karnivooridega. 3. Seedefunktsioonide regulatsioon organismis: närviregulatsioon (parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon. Sooleseinas on sensoorsed rakud, mis reageerivad sooleseina venimisele, toitainete konts., osmolaarsusele, pH-le, limaskesta ärritusele. Koordineerimine toimub närviregulatsiooni ja hormonaalse regulatsiooni vahel. Närviregulatsioon toimub läbi seedesüsteemi “oma” närvisüsteemi – enteraalne närvisüsteem (ENS). ENS on ANS osa. Juhib seedetrakti sõltumatult KNSist. ENS võimaldab reguleerida talitlust vastavalt toidukogusele ja iseloomule
toimet – Oksendamist kontrollivad: • Atsetüülkoliin, histamiin, serotoniin, dopamiin. • Enkefaliinid: toimivad - või -opioidretseptoritele oksekeskuses • Substants P toimib neurokiniin-1 retseptorile trigger tsoonis. OKSENDAMIST ESILE KUTSUVAD AINED: Apomorfiin - (otsese toimega dopaminomimeetikum) Kineetika: Imendub naha alla manustatuna kiiresti ja toime saabub minutitega. Enteraalne manustamine ebaühtlasem. Lammutub organismis kiiresti. Toimemehhanism: Toimib aju IV vatsakese trigger-tsooni dopamiiniretseptoritesse. Suurendab sülje- ja bronhinäärmete sekretsiooni. Kõrvaltoimed: Suurtes annustes kõrvaltoimeteks motoorne rahutus, psühhoos, epileptilised krambid. Oksejuure preparaadid - sisaldab emetiini ja tsefaeliini, mis ärritavad mao limaskesta 2.2. Iiveldus- ja oksendamisvastased ained. Nende ainete oksendamisvastase toime mehhanism, võrdlev
jt.). Pankreases tekivad ka nukleiinhappeid lõhustavad ribonukleaas ja desoksüribonukleaas (pH optimum 7,0...7,5), emulgeeritud lipiide lõhustav lipaas (pH optimum 6,5) ja kolesteraas, mis lõhustab kolesterooli estreid (pH optimum 6,6...8,0). Süsivesikuid (polüsahhariide) lõhustab pankrease - amülaas (toimeoptimum pH 6,8...7,2). 3. Seedeelundite talitluse regulatsioon 3.1. Seedeelundite innervatsioon: sümpaatiline, parasümpaatiline, enteraalne. Seedekulglal on enteraalne närvisüsteem, mis võimaldab juhtida mao ja soolestiku motoorset ja sekretoorset aktiivsust, sõltumata välisest autonoomsest närvisüsteemist. Enteraalne närvisüsteem asub neuronaalse võrgustikuna piki ja ringlihaskihi vahel (plexus myentericus s. Aurebachi ) ning ringlihaskihi ja 2 submukoosa muskulatuuri vahel (plexus submucosus s. Meissneri). Plexus myentericus'e eferentsed kiud lõpevad piki- ja ringlihaskihi silelihasrakkudel,
MITTEADEKVAATNE AINULT PEALE VALURAVI RAVIMI MANUSTAMIST ("VALU EI OLE") ("VALU ON") ANAES Conference de Consesnsus. Text court. 1997 RAVIMI MANUSTAMINE "Vajadusel" Rahulolekus = VAS >3 Liigutamisel = VAS > 4 Kui valu tugevust hinnatakse 10-pallise skaala järgi MANUSTAMISE VIIS Valida i/v või enteraalne manustamisviis i/m manustamine ainult erandjuhtudel Üleminek i/v-lt - p/o (p/r) manustamisele esimesel võimalusel PATSIENDI POOLT KONTROLLITUD ANALGEESIA (PCA) Patsiendi poolt kontrollitud analgeesia võttis kasutusele 1968 a. Philip H. Sechzer (13.09.1914 26.09.2004) Esimest korda kirjeldas 1971 a. (1, 2) 1991 a. PCA postoperatiivse anlgeesia "kuldne standard" (3) Patsient iseseisvalt manustab endale valuvaigist, kasutades selleks programmeeritud pumpa
piirkonnas on suhtelised aeglased võnked; kompuutertomograafia c) Läbipõetud traumad juhul kui trauma on jätnud ajju sisekoe kahjustuse(?) 13. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Vegetatiivne närvisüsteem juhib siseelundite ja veresoone taliltust. Veresoontes toimub see siselihaste innervatsiooni teel. Kaks põhiosa on sümpaatiline ja parasümpaatiline NS. Kolmas osa on metasümpaatiline ehk enteraalne närvisüsteem ehk soolenärvisüsteem- siseelundite seintes paiknev närvisüsteem millel pole kesknärvisüsteemis närvirakkude kehasid. Vegetatiivses närvisüsteemis on olemas aferentne ja eferentne osa. Aferentne viib infot elunditelt ja veresoontelt kesknärvisüsteemi. Eferente kesknärvisüsteemist elunditele ja veresoontesse. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentne osa on kahest neuronist koosnev. Esimene neuron kannab preganglionaarse neuroni nimetust, selle neuroni keha paikneb KNSs
INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Steriilse protseduurilaua katmine Aseptika- meetotod, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust ja eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Antiseptika - mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava )ainete abil.Sterilisatsioon- protseduur, mille käigus hävitatakse mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus, mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist.Levib peamiselt kontaktnakkusena. 2.Tiss – skooring, mis see on ja astmed TISS (Therapeutic Intervention Scoring System) - kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha. A. Hingamine B. Hemodünaamika ja i/v ravimid C. Monitooring, laboruuringud, kanüülid ja kateetrid + Parentereraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired Nii nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO ...
Motoorika liigid: • Propulsiivne peristaltika (pikilihaskiht, ringlihaskiht; küümuse edasiliigutamine) L, lk 7 • Segmentatsioon (ringlihaskiht; küümuse segamine) • Tooniline püsikontraktsioon (sulgurid; seederuumide eraldamine) 45 Seedekulgla innervatsioon (снабжение тканей нервами) • Enteraalne närvisüsteem (ENS) • Aferentsed teed KNS-i – Kemoretseptorid limaskestas (seedeproduktid) – Mehanoretseptorid lihaskihis (venitus) – Lokaalsed ja tsentraalsed refleksid • Sümpaatilised eferendid – Preganglionaarsete kiudude virgatsaine ACh, postganglionaarsetel NA – Pärsib seedimisaktiivsust • Parasümpaatilised eferendid – N vagus (uitnärv), virgatsaine ACh
Tekkepõhjus sageli sünnitrauma, ka elujooksul läbipõetud trauma või ajuinsult või infarkt. Esinevad suureamplituudilised lained ja kogad?. Provokatsioonid kutsutakse esile heliärritus) korral ja ka läbipõetud ajutraumadest (aju vigastustes, kus on toimunud mingisugune orgaaniline muutus ( on jäänud mingi jälg) nt insult). Vegetatiivne NS NS osa, mis reguleerib veresoonte närvitalitlust. Tal on 2 osa: sümpaatiline ja parasümpaatiline. (On ka kolmas osa metasümpaatiline ehk enteraalne või intramulaarne süsteem). Kummalgi süsteemil on oma tsentraalne ehk keskNS-s paiknev osa ja perifeerne NS osa, mis paikneb väljaspool keskNS-i. Elundeid vegetatiivsete närvidega varustav osa kannab eferentse täidesaatva osa nimetust. Eferentne osa koosneb 2 neuronist: 1) I neuron ehk preganglionaalse neuroni keha paiknebki keskNS-s. Selle neuroni jätke läheb närvikäiku ehk ganglioni. Ganglionis on II ehk postganglionaalse neuroni osa. Postganglionaalse neuroni jätked suunduvad
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja ...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toru...
.............................................. 797 51.8. Südame stimulatsioon ....................................................................................................... 800 51.8.1. Südamestimulaator ehk kardiostimulaator ................................................................ 800 7 51.8.2. Vagusnärvi stimuleerimine........................................................................................ 802 51.9. Parenteraalne ja enteraalne ravimite manustamine ........................................................... 804 51.9.1. Perifeerne veenitee ..................................................................................................... 804 51.9.2. Alternatiivsed veeniteed ............................................................................................. 809 51.9.3. Perifeerse veenitee alternatiivid ................................................................................
osaks. Parasümpaatikuse mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole ja põie tühjenemine, väheneb organismi energiakulu. Nii sümpaatilises kui ka parasümpaatilises pre- ja parasümpaatilistes postganglionaarsetes närvilõpmetes vabaneb atsetüülkoliin, närvilõpmed on kolinergilised. Jagunevad M- ja N kolinergilisteks närvilõpmeteks, vastavalt sellele kas efekti kutsub esile muskariin või nikotiin. Soole ehk enteraalne närvisüsteem- moodustavad sooletrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta ganglionid ehk põimikud. Koosneb 100 millionist neuronist, nn ‘‘teine aju’’, suudab autonoomselt funktsioneerida, sooletraktis võib eristada enam kui 10 erinevat neuronit. Suudab iseseisvalt koordineerida reflekse. Koordineerib sekretoorset aktiivsust seedeelundkonnas. Soole närvisüsteemi mediaatorid: leidub üle 30 mediaatori, enamus identsed kesknärvisüsteemis olevatega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
