sekundit. Absoluutse refraktaarsuse ajal on erutuvus väga madal ning isegi väga tugevad ärritajad ei põhjusta uue erutuse teket. Suhtelise rafraktaarperioodi pikkus on 0,02-0,05 sekundit. Sel ajal saab erutust esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Refraktaarsusega hoitakse ära vatsakeste püsiva kokkutõmbe teke ja tagatakse südame töö rütmilisus. 4. Normaalselt tekib esmane erutus sinuatriaalsõlmes. Maksimaalse diastoolse potentsiaali tasemelt algab repolarisatsioonifaasi möödumise järel aeglane depolarisatsioon, mis saavutades kriitilise depolarisatsiooniläve e lävipotentsiaali, vallandab aktsioonipotentsiaali. 5. EKG registreerimise põhilülitused on keha punktid, kuhu asetatakse elektroodid elektriliste potentsiaalide registreerimiseks. 6. EKG sakid ja intervallid: P-sakk iseloomustab erutuse teket ja levikut kodades.
(Esineb diastoolses faasis, mil südamelihas lõõgastub pärast kokkutõmmet) Vererõhk tõuseb üldjuhul olenevalt füüsilisest koormusest, eelnenud unetusest või emotsioonides, kusjuures süstoolne vererõhk tõuseb rohkem kui diastoolne. Arteriaalse rõhu suurus taastub tervel inimesel algse tasemeni mõne minuti jooksul. Tervisehäirete korral see aeg sageli pikeneb. Vererõhku loetakse kõrgeks kui diastoolse vererõhu väärtus ületab puhkeolekus 90 mm Hg ja/või süstoolse vererõhu väärtus on 140 - 160 mm Hg. Sellisel juhul tuleks pöörduda arsti juurde pikka aega püsiv kõrge rõhk ohustab tervist, kahjustades pidevalt veresooni. Vererõhk loetakse madalaks, kui süstoolne vererõhk on alla 100 mm Hg ja/või diastoolne vererõhk alla 60 mm Hg. Vererõhu mõõtmiseks on mitu meetodit, neist alljärgnevalt. Korotkovi meetod Selle meetodi on välja töötanud vene kirurg N. S
(Esineb diastoolses faasis, mil südamelihas lõõgastub pärast kokkutõmmet) Vererõhk tõuseb üldjuhul olenevalt füüsilisest koormusest, eelnenud unetusest või emotsioonides, kusjuures süstoolne vererõhk tõuseb rohkem kui diastoolne. Arteriaalse rõhu suurus taastub tervel inimesel algse tasemeni mõne minuti jooksul. Tervisehäirete korral see aeg sageli pikeneb. Vererõhku loetakse kõrgeks kui diastoolse vererõhu väärtus ületab puhkeolekus 90 mm Hg ja/või süstoolse vererõhu väärtus on 140 - 160 mm Hg. Sellisel juhul tuleks pöörduda arsti juurde pikka aega püsiv kõrge rõhk ohustab tervist, kahjustades pidevalt veresooni. Vererõhk loetakse madalaks, kui süstoolne vererõhk on alla 100 mm Hg ja/või diastoolne vererõhk alla 60 mm Hg. Vererõhu mõõtmiseks on mitu meetodit, neist alljärgnevalt. Korotkovi meetod Selle meetodi on välja töötanud vene kirurg N. S
Seejuures arterites rõhk erineb süstolis ja diastolis; ja seetõttu eristatakse arterites max ehk süstoolset ja min ehk diastoolset rõhku. Keskmiselt on arteriaalne rõhk RR (Riva-Rocci arstid, kes kirjeldasid vererõhu mõõtmist) 120/70mmHg. Normipiirid arteriaals Hüpertooniline klassifikatsioon: (Euroopa Hüpertensiooni juhised 2003 PPT Google'is!) Hüpertensiooni defineeritakse üle 18-aasastel täiskasvanutel kui süstoolse vererõhu (SVR) kõrgenemist üle 140 mmHg ja/või diastoolse vererõhu (DVR) kõrgenemist üle 90 mmHg. Klassifikatsioon vererõhu väärtuste alusel ( WHO-ISH Guidelines Committee 1999,täiendatud ESH,ESC 2003) üle 18-aasaste patsientide jaoks, kes ei saa antihüpertensiivset ravi Max - Süstoolne (mm Hg) Min- Diastoolne (mm Hg) Optimaalne vererõhk <120 <80 Normaalne vererõhk 120-129 80-84
Automaatne vererõhu mõõtmine Vererõhk Vererõhk on rõhk, mille all veri asetseb soonestikus ja mille varal ta "surub" veresoone seinale. Verevoolu põhjustab rõhu langus soonestikus. Vererõhust rääkides eristatakse: ¤ süstoolset vererõhku (maksimaalne vererõhk 100120 mmHg) ¤ diastoolset vererõhku (minimaalne vererõhk 6080 mmHg) ¤ keskmist vererõhku (hetkväärtuste keskmine tase) ¤ pulsirõhku (süstoolse ja diastoolse rõhu vahe) Süstoolne rõhk Keskmine rõhk Pulsi rõhk Diastoolne rõhk Vererõhu mõõtmise meetodid jagunevad järgmiselt: · Otsese e. invasiivse mõõtmise meetod (arterisse viiakse rõhuanduriga ühendatud nõel või kanüül) · Kaudsed ehk mitteinvasiivsed mõõtmised (rõhu taset hinnatakse mitmesuguste fenomenide alusel) : Riva-Rocci/Korotkovi meetod ehk auskultatoorne meetod
(karnivooridel). Adrenaliin: glükogenolüüs, tugev veresuhkru taseme tõus, hüperlipeemia, piimhape, bronhilihaste toonuse langus, näärmete sekretsiooni vähenemine, seedetrakti toonuse langus, peristaltika aeglustumine, toimed emaka silelihasele, südames tugev tahhükardia, kontraktiilsuse ja minutimahu suurenemine, veresoonte ahenemine/laienemine, süstoolne rõhk tõuseb. Bronhide toonus langeb Isoproterenool: vasodilatatsioon, diastoolse rõhu langus, veresoonte perifeerse resistentsuse langus. 11. Katehoolamiinide kliiniline kasutamine? Südame patoloogiate korral, südametöö tugevdamisel: äkiline südameseiskus, osaline/täielik atrioventrikulaarne blokaad; anafülaktilised reaktsioonid: adrenaliin taastab vererõhu ja lõõgastab bronhe; bronhiaalastma: bronhilihased lõõgastuvad, bronhid laienevad; hüpotensioon; kombineerituna lokaalanesteetikumidega:
4. täitumisfaas 1. Pinguldusfaas Vatsakeste süstoli alguses põhjustab vatsakeste sisene rõhu tõus otsekohe AV- klappide sulgumise. Kuna esialgu on suletud veel poolkuuklapid, pingutub vatsakeste muskulatuur ja tekitab järsu rõhutõusu. Vatsakesed muutuvad kerakujuliseks ja sellega seoses muutub vatsakestelihaskiudude pikkus. Pinguldusfaas südame vasakus vatsakeses kestab 60 msek. 2. Väljutusfaas Kui rõhk vasakus vatsakeses ületab diastoolse aordirõhu (80 mmHg), avaneb aordiklapp ning algab vere väljutamine südamest. Rõhk vatsakestes tõuseb veelgi kuni jõuab maksimumini 130 mmHg ning hakkab siis enne süstoli lõppemist langema. Väljutusfaasi vältel paiskab vatsake aorti ~70 ml verd (löögimaht!), umbes 60 ml jääb aga vatsakesse jääkmahuna. Aordiklapi sulgus tähendab vatsakese süstoli lõppu. 3. Lõõgastusfaas
Verekaotus(akuutne ja krooniline); Krooniline - rauavaegusaneemia 5-15% kompenseeritakse välise abita 30-40% on eluohtlikud - hüpovoleerimiline shokk Ravi: vereasendajad, täisveri Shokk on organismi raske üleseisund, mille puhul esineb kõikide organite ja kudede hüpoperfusioon ja vere kogumine neis: tuleneb mitteküllaldaselt südame minutimahust Shokki sümptomid: arteriaalne vererõhk langeb 40 mg võrra; pulsirõhk: süstoolse ja diastoolse rõhu vahel on vähem kui 40mmHg; tahhükardia teke: üle 140 lööke minutis, pulss on väike; nahk on kahvatu ja niiske, oliguuria; teadvuse häired, hemorragiline diatees Aneemia tagajärjed: Vere hapnikutranspodifunktsiooni langus: nõrkustunne, väsimus, kahvatus (Hb langus, vasokonstriktsioon), eelneva vaskulaarse patoloogia manifesteerumine(isheemia) Kompenseerimine: minutimahu suurenemine, südame ümberjaotumine,
" (Kingisepp 2006: 62). Kõige kõrgem rõhk on aordis ja madalaim suurtes õõnesveenides. Vererõhku õõnesveenides võib lugeda võrdseks nulliga. Aordis ja teistes südamele lähedal olevates suurtes arterites on vererõhk pulseeruv ning vasaku vatsakese väljutusfaasi ajal saavutub see suurima väärtuse. Sellist väärtust nimetatakse maksimaalseks e süstoolseks vererõhuks. Pärast süstoli lõppemist ja poolkuuklappide sulgumist alaneb rõhk aordis diastoli lõpuks minimaalse e diastoolse vererõhu tasemele. (Kingisepp 2006: 62-63). Tervel inimesel on süstoolne vererõhk ligikaudu 120 mmHg. Diastoolne vererõhk on aga umbes 80 mmHg. (Kingisepp 2006: 63). 1.2. Vererõhu regulatsioon ,,Vererõhk oleneb vereringes olevast vere mahust ja vere viskoossusest, südame minutimahust ning veresoonte, eriti arterioolide ja kapillaaride takistusest." (Kingisepp 2006: 64). Tegurid, mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku
südamelihase energia- ning hapnikuvarudest. Tervel inimesel eristatakse kõiki 5 sakki, haigel ilmnevad muutused. 20. Millest oleneb arteriaalne vererõhk? Südametalitlusest, veresoonte toonusest ja vereplasma hulgast. Arteriaalse rõhu madaldamiseks tuleb kergendada südame tööd, laiendada veresooni ja vähendada vereplasma hulka. 21. Mida nimetatakse pulsirõhuks, mida keskmiseks arteriaalseks vererõhuks? Pulsirõhk on süstoolse (e süstoli ajal esinev) ja diastoolse (diastooli ajal esinev) rõhu vahe. Keskmine arteriaalne rõhk saadakse rõhupulsi ajalisel integreerimisel. · Normaalseks väärtuseks võib lugeda kuni 130/85 mm Hg, · optimaalseks 120/85mmHg. · Vererõhk on kõrgenenud (arteriaaalne hüpertensioon), kui see ületab 140/90 mmHg. Arteriaalse hüpotoonia ehk madala vererõhu piiriks loetakse väärtusi alla 100/60 mmHg. 22. Vererõhu mõõtmise metoodika? Arteriaalset vererõhku saab mõõta:
löögisageduse ja arteriaalse hüpotoonia vererõhu amplituudi eksperimentaalne ajutine tõus, süstoolse teraapia vererõhu alanemine koos A-infrapunakiirguse võimsuse vähenemisega, millega kaasneb diastoolse vererõhu püsiv alanemine A-infrapuna seade esmane soojenemine vähiteraapia (selektiivne, suur naha all, keha võimsus) sisetemperatuuri kiire tõus (intensiivsel kasutamisel) Ultraviolettkiirgus Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetlainetus, mis jaotatakse vastavalt
häiretele. Kõrgvererõhutõbi Kõrgvererõhutõbe ehk hüpertooniat on varemalt peetud vanema ea haiguseks, kuid viimasel ajal jäävad haigeks väga tavalisesse haigusesse ka noored. Kirjeldus: Kõrgvererõhutõbi diagnoositakse inimesele , kui inimese arteriaalne vererõhk on mõõdetuna käsivarrel südame puhkehetkel üle 90 mm/Hg või südame löögihetkel üle 140 mm/Hg. Ohtlikumaks peetakse diastoolse vererõhu tõusu, sest sel juhul kannatab meie vereringesüsteem pidevalt ülekoormuse all. Vererõhku mõõdetakse istudes või lamades peale viieminutilist puhkust. Kõrgvererõhutõve korral on veresooned pidevalt suurema rõhu all kui nad peaksid olema. Seetõttu nende lihassein pakseneb ja nad ahenevad ülemäära palju. Nii tekib surnud ring, kus kõrge vererõhu tõttu paksenenud veresoonte seinad põhjustavad ise vererõhu tõusu. Sama olukord on südamelihasega
) Süstoolset vererõhku mõjutavad vasaku vatsakese löögimaht, suurte arterite summutusfunktsioon ja arterite omadused, millest sõltub rõhulainete levimine ja tagasipeegeldumine. Kuna lastel on arterid elastsed, siis peegeldub rõhulaine tagasi aorti diastolis, koronaarverevoolu ajal. Täiskasvanutel, eeskätt eakatel kellel veresooned on jäigastunud, jõuab peegeldunud rõhulaine ülenevasse aorti aga juba süstolis, põhjustades süstoolse vererõhu tõusu ja diastoolse vererõhu langust. See on nn kaudne patofüsilooogia mehhanism, isoleeritud süstoolse vererõhu tõusu korral. (Ainal 2007.) Diastoolne arteriaalne vererõhk - on madalaim rõhk, südame tsükli puhkefaasis. Diastoolne vererõhk oleneb perifeersete veresoonte resistentsusest ehk vastupanust. (Novak 2004, Novak 2006, Shelswell & Bentley 2007.) Isoleeritud kliiniline hüpertensioon ehk "valge kitli” fenomen – käsitletakse psühholoogilise reaktsioonina
Kersti Rootsmaa Hüpertensiivne kriis Crisis hypertonicus (ld.k) Hypertensive crisis (ingl.k) Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2009 SISSEJUHATUS Kõrge vererõhu avastamise, hindamise ja ravimise rahvusvahelise kommitee (National Committee on Prevention, Detection, Evaluation, and Treatment of High Blood Pressure) arvates on hüpertensiivseks kriisiks määratletud süstoolse vererõhu väärtus suurem kui 140 mm/Hg ja diastoolse vererõhu väärtus suurem kui 90 mm/Hg. (Bare, B. Jt. 2008.) Kõrge vererõhu tulemusena inimese enesetunne halveneb järsult. Kaasnevad iiveldus, oksendamine, lihasvärin, peavalu (rõhuv, suruv), nägemis- ja tasakaaluhäired, tahhükardia. Hüpertentsiivse kriisi hulka kuuluvad ka intrakraniaalne hemorraagia, hüpertentsiivne entsefalopaatia, preeklampsia ja eklampsia, äge müokardinfarkt, kiiresti süvenev neerupuudulikkus, äge südamepuudulikkus koos kopsutursega ning verevalumid
on veri).Tähistatakse: R. 14.Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Vererõhk- Rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas P=QxR. Sõltub: a) vere hulgast (Q); b) vereringe perifeersest vastupanust (R).* vanusest ( versooned kitsenevad, elastus väheneb, rõhk tõuseb) ; * emotsionaalsest seisundist* kehalisest tööst.Jaguneb:• Süstoolne e. ülemine ( 110 - 120 mm Hg)• Diastoolne e. alumine ( 60 - 80 mm Hg). Pulsirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahe ( 40 mmHG). 15.Arteriaalne pulss-süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine. ( pulsilöökide järgi võimalik lugeda südame kokkutõmmete arvu) Sfügmogrammiga on võimalik pulsilaine registreerida. 16.Vereringe kapillaarides- Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel.•Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare• Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb - tööpuhune
tagajärjel arteri jalgade turse). st tulenev, valendik aheneb ja 2. süstoolse või lihaskoormuse häirub elundite diastoolse ajal eriti vasakul verevarustus düsfunktsiooni tuntav ning objektiivsed tunnused sageli kaela ja
väärtusi, mida ei loeta haiguslikeks. (ÕISis tabel hüpertensiooni klassifikatsioon) Kõrgvererõhu haigust nim. hüpertoonia tõveks. Veri peab liikumisel veresoontes ületama hõõrdumistakistust vastu veresoone seina. Seetõttu rõhk südamest kaugenedes väheneb. Kõige suurem rõhu langus leiabki aset arteritele järgnevates arerioonides. Arterioonide alguses on rõhk ligikaudu 80 mmHg ja arterite lõpposas (kapillaaride algusosas) 40 mmHg. Nüüd ei ole enam vahet diastoolse ja süstoolse rõhu vahel. Miks on see rõhu langus nii suur? Arterioonide seinte summaarne pindala on teiste veresoonte seinte summaarsete pindalaga võrreldes kõige suurem, seetõttu takistus vere liikumisele arterioonides ongi kõige suurem. Ülejäänud veresoonte seinte summaarne pindala on väiksem. Arterioonidele järgnevad kapillaarid, kus vererõhk langeb 40nelt 15ni mmHg. Veenulites ja veenides langeb vererõhk 15nelt kuni -5mmHg õõnesveenide suubimise kohani.
Bronhilihaste toonuse langus on eriti ilmne, kui toonuse tõus on tekkinud teiste ravimite toimel (atsetüülkoliin, histamiin), anafülaktilise shoki või astmahoo tõttu. – Anafülaktilise šoki puhul esmaabi ravim – Emaka silelihas – erinevad toimed, sõltuvalt liigist, östraaltsükli faasist, veres ringlevate hormoonide tasemest. Toime ettearvamatu – Isopropenool on ß agonist. Põhjustab vasodilatatsiooni, diastoolse rõhu langust, veresoonte perifeerse resistentsuse langust, ß retseptoreid sisaldavates kudedes verevoolu suurenemist. 11. Katehoolamiinide kliiniline kasutamine? a. Südame patoloogiate korral. Äkiline südameseiskus, osaline või täielik atrioventrikulaarne blokaad. Vajadusel süstitakse otse vasakusse vatsakesse. b. Anafülaktilised, allergilised reaktsioonid.
korral olla suurenenud). RAVIVÕIMALUSED ·Essentsiaalse hüpertoonia täielikuks raviks vahendeid ei tunta, kuid korrektne ravi aitab aeglustada haiguse süvenemist ning komplikatsioonide teket. 1. .Reziim. Soola piiramine toidus, kehakaalu normaliseerimine, stressi vähendamine, mõõdukas kehaline aktiivsus, tervislik toitumine, suitsetamisest ning alkoholi tarbimisest loobumine. 2. Ravimid. Ravimite abi hüpertensiooni ravis kasutatakse süstoolse rõhu korral >160 mmHg ning diastoolse rõhu korral >95 mmHg. <65 aastastel peab alati olema eesmärgiks langetada vererõhk normi, vanemaealistel võib rõhk püsida veidi kõrgem ka ravi ajal. Hüpertensiooni ravimid võib jagada 4 peamisesse gruppi: ·. Diureetikumid ehk vett organismist väljutavad ained (furosemiid, spironolaktoon jt.) . -blokaatorid (propranolool, metoprolool jt) . Ca2+-anatgonistid (nifedipiin, verapamiil) . Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid (enalapriil, monopriil, ramipriil)
Rõhkude erinevus tema arteriaalses alguses ja venoosses lõpposas. Vereringe takistus (R) Q = Pa-Pv / R Vere liikumist iseloomustavad: Verevoolu mahtkiirus ml/min või ml/sek Vere joonkiirus Vere keskmine joonkiirus cm/sek Rahulolekus on 21 sek-21 sek Kehalisel tööl 15- 8 sek · Vererõhk, selle näitajad. Rõhk , mille all veri voolab veresoonkonnas Jaguneb: Süstoolne e.ülemine 110-20 mm Hg. Lõõgastunud Diastoolne e.alumine 60-80 mm Hg. Pulsirõhk süstoolse ja diastoolse rõhu vahe . 40 mmHg Vererõhk sõltub: Vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) Vereringe perifeersest vastupanust (R) P=QxR Vanusest Emotsionaalsest seisundist Kehalise töö intensiivsusest · Arteripulss, veenipulss. · Vereringe kapillaarides ja väikeses vereringes. Kapillaarides: Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel. Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare. Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb tööpuhune hüpereemia.
Jälgimine · Vastavalt seidundile vererõhu mansettmõõtmine või otsene arteriaalse vererõhu mõõtmine. Arteriaalse vererõhu mõõtmine on põhjendatud, kui hüpotoonia ravis kasutatakse inotroopseid ravimeid või hüpertoonia ravis veresooni laiendavaid ravimeid, samuti vereproovi võtmise jaoks · Eesmärgiks vähemalt näit 90/60 küllaldase koronaar- ja koeperfusiooni saavutamiseks · Hüpertoonia korral taotletakse südame töömahu säästmiseks diastoolse vererõhu alanemist alla 90 ja süstoolse alla150 · Pulsirõhk Põetus · Vererõhu tõusu põhjustaja ravi · Medikatsioon vastavalt juhendile Vedeliku bilanss ja eritamine Jälgimine · Kontrollitakse vedeliku bilanssi: intensiivravi jälgimisleht, tilgutatavad vedelikud, diurees, oksemass ja aurustumine vähemalt kolm korda ööpäevas · Patsiendi subjektiivne hinnang · Vajaduse korral hapniku saturatsiooni mõõtmine ja arteri-Astrup
veresoonte silelihaste resteptorite suhtes · Benzotiasepiinid (benzothiazepine) Diltiasem · Fenüülalküülamiinid Verapamiil · Kardioselektiivsed pärsivad SA ja AV sõlmede juhtivust Kaltsiumi kanalite blokaatorid Nifedipiin kasutatakse peamiselt depoopreparaate · lõõgastab veresoonte silelihaseid ja laiendab nii perifeerseid kui ka südame pärgartereid tugeva veresooni lõõgastava toime tõttu kutsub esile süstoolse ja diastoolse vererõhu languse; vähendab südame koormust perifeerse vastupanu vähendamise tõttu, tulemusena väheneb südamelihase hapnikutarve; otsene südame pärgartereid lõõgastav ja neis verevoolu suurendav toime · P.o.absorbeerub täielikult, kuid allub esmasele maksapassazhile, eritub rinnapiima; metaboliseerub ja väljub uriiniga inaktiivsete metaboliitidena, T1/2 2t · Kõrvaltoimed: peavalu, kuumahood, soojatunne, peapööritus, vererõhu langus ja pulsisageduse tõus;
QRS-kompleks - väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese. Q-saki alguses kojad lõõgastuvad. T-laine vatsakestes tekkib lõõgastus. ST-segment näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard. Vatsakeste töö faasid- pinguldus, väljutus ja lõõgastus ja täitumisfaas. Pinguldusfaasis vatsakeste süstoli alguses põhjustab vatsakeste sisene rõhu tõus otsekohe AV-klappide sulgumise. Väljutusfaasis rõhk vasakus vatsakeses ületab diastoolse aordirõhu (80 mmHg), avaneb aordiklapp ning algab vere väljutamine südamest.Aordiklapi sulgus tähendab vatsakese süstoli lõppu. Lõõgastusfaasis on kõik klapid veel suletud. Peale seda langeb rõhk vatsakestes 0 mmHg-ni. Täitumisfaasis täituvad vatsakesed verega. Starlingi seadus- Lõpp-diastoolse täitumise suurenemine põhjustab löögimahu suurenemise. Südametoonid- I tooni süstoli alguses, mis tekib peamiselt AV-klappide sulgumisest ja müokardi võnkumisest
haigestumisega. Alkoholist tingitud kardiomüopaatia sümptoomiks on krooniline hingamispuudulikkus ja tunnuseks kongestiivne [congestive] südamerike. See põhjustab südame suurenemist, ebanormaalseid märke ja turseid südame juures ning põrna ja maksa suurenemist. Samuti on teatatud, et krooniline joomine võib põhjustada südame pärgarteri haigestumist. VERERÕHK: üle 80 000 inimese uurimine näitas diastoolse ja süstoolse vererõhu äärmiselt tuntavat tõusu nende juures, kes tarvitasid kolm või enam pitsi päevas. PSÜHHOLOOGILISED OHUD: alkoholiga on seotud ärrituvus, hüperaktiivsus, ängistus, paranoia, hallutsinatsioonid ja muud psühhiaatrilised probleemid. SIGIMISSÜSTEEM: alkoholi tarvitamine raseduse ajal võib suurendada nurisünnituste arvu ja vastsündinute suremust. ALKOHOLI KURITARVITAMISE PUHUL TÄHELDATAVAD MÄRGID JA SÜMPTOOMID
on väärtused umbes 5 mmHg madalamad kui auskultatoorse meetodiga. Aseta mansett ümber õlavarre ja pane 3 keskmist sõrme radiaalpulsi peale. Pumpa mansetti õhku, kuni arter sulgub ja Hoiab ära liigse õhu pumpamine mansetti pulss ei ole enam tunda ning pumpa veel ja vähendab mõõtmise valulikkust. 3040 mmHg. Seejärel ava ventiil, et rõhk mansetis hakkaks aeglaselt langema Kui pulss on tunda, näitab see süstoolset rõhku; fikseeri näit. Kui oled fikseerinud diastoolse tooni, siis Valmistab manseti ette järgmise patsiendi lase mansett täielikult tühjaks. jaoks. Informeeri patsienti mõõtmistulemustest. Annab patsiendile ülevaate tema tervislikust seisundist ning vähendab teadmatusest tulenevat hirmu ja ebakindlust. Abista patsient mugavasse asendisse. Tagab patsiendi heaolu.
Diastoli alguses ja rõhumuutuse tõttu, aordis kõrgem rõhk kui vatsakeses (kõrgem sellepärast, et diastolis süda lõtvud – vatsakestes läheb rõhk nulli) * Millal ja miks avanevad atrioventrikulaarklapid? Avanevad siis, kui rõhk kodades ületab rõhu vatsakestes vere juurdevoolu tõttu. * Vererõhu mõõtmine. Korotkovi toonid tingitud sellest, et veri liigub läbi kitsa osa. Süstoolse tooni saame siis, kui toonid tekivad, ja kui toonid ära kaovad, saame diastoolse tooni. * Miks langeb südamest kaugenedes rõhk? Vererõhk südamest kaugenedes langeb sellepärast, et ta peab ületama hõõrdumist vastu südame seina. See on takistus, kaotab energiat. Mida suurem seinte summaarne pindala, seda rohkem rõhk langeb. Kõige rohkem langeb rõhk alveoolides, veenides on rõhk negatiivne. Arterites olemas süstoolne ja diastoolne rõhk. Südames endas rõhumuutus muidugi kõige suurem. * Suur ja väike vereringe. Vastakesest algab suur vereringe ja sealt läheb
Vereringe oluline näitaja, mis näitab aega, mis kulub vormelemendi läbimiseks terves vereringes (üksikute vere osade liikumise kiirus). 13. Veresoonte perifeerne vastupanu. Perifeerne vastupanu – st rõhk, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata. 14. Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas. Süstoolne ehk ülemine ja diastoolne e alumine vererõhk. Pulsirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahe. Vererõhk sõltub vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) ja perifeersest vastupanust (R). P= Q x R Lisaks mõjutavad vererõhku vanus, emotsionaalne seisund ja kehalise töö intensiivsus. 15. Arteriaalne pulss. Arteriaalne pulss on süstoolse vererõhu tõusust tingitud rütmiline arterite seinte kõikumine. Iseloomustab vere liikumist veresoonkonnas. 16. Vereringe kapillaarides Kapillaarid on väga peenikesed veresooned. Läbi nende seinte toimub
DISTALIS- (KAUGMINE). KEHAST KAUGEMAL ASUVAT OSA NIM. KAUGMISEKS ehk DISTAALSEKS. 2 PROXIMALIS- (LÄHIMINE). KERELE LÄHEMAL ASUVAT OSA NIM. LÄHIMISEKS ehk PROKSIMAALSEKS. DORSALIS- (SELGMINE) NORMID: LÖÖGIMAHT- 70 ml. VÄLJENDAB VERE HULKA, MIS ÜHE KONTRAKTSIOONI AJAL SÜDAME VATSAKESEST VÄLJA PUMBATAKSE. LÖÖGISAGEDUS- (FREKVENTS). 60-80(90) KORDA MINUTIS. PULSISAGEDUS PULSIRÕHK- 40-50 mmHg. ON SÜSTOOLSE JA DIASTOOLSE VERERÕHU VAHE. VERERÕHUVÄÄRTUS- 120/80 mmHg. VEREHULK- INIMESEL 6-8 % KEHAKAALUST. TÄISKASVANUD NAISEL ON 4,0-4,5 l ja MEHEL 5 l JA ENAMGI. HINGAMISSAGEDUS- TÄISKASVANUD NAISTEL ~15-20xmin . MEESTEL ~12-15xmin, VASTSÜNDINU HINGAMISSAGEDUS ON ~60xmin. URIINI ÖÖPÄEVA HULK- 1-1,5 LIITRIT TUNNIDIUREES TÄISKASVANUL- 50-100 ml IMIKU DIUREES- 10 ml/kg kohta MENSTRUAALTSÜKLI KESTUS- 22-35 PÄEVA MENSTRUATSIOON- 3-5(7) PÄEVA. ON EMAKA TSÜKLILINE VEREERITUS
väärtusi, mida ei loeta haiguslikeks. (ÕISis tabel hüpertensiooni klassifikatsioon) Kõrgvererõhu haigust nim. hüpertoonia tõveks. Veri peab liikumisel veresoontes ületama hõõrdumistakistust vastu veresoone seina. Seetõttu rõhk südamest kaugenedes väheneb. Kõige suurem rõhu langus leiabki aset arteritele järgnevates arerioonides. Arterioonide alguses on rõhk ligikaudu 80 mmHg ja arterite lõpposas (kapillaaride algusosas) 40 mmHg. Nüüd ei ole enam vahet diastoolse ja süstoolse rõhu vahel. Miks on see rõhu langus nii suur? Arterioonide seinte summaarne pindala on teiste veresoonte seinte summaarsete pindalaga võrreldes kõige suurem, seetõttu takistus vere liikumisele arterioonides ongi kõige suurem. Ülejäänud veresoonte seinte summaarne pindala on väiksem. Arterioonidele järgnevad kapillaarid, kus vererõhk langeb 40nelt 15ni mmHg. Veenulites ja veenides langeb vererõhk 15nelt kuni -5mmHg õõnesveenide suubimise kohani.
Spordiga tegelemise ajal äkksurma oht mitmekordne, eriti 35-64 aastaste vähe liikuvate meeste puhul. Regulaarselt treenivate inimeste äkksurma oht oluliselt väiksem, kuni 60%. Äkksurma risk tõuseb vanusega, meestel sagedasem kui naistel. Suhteliselt harvad kuni 40 aastaste seas. 35-40 aastate seas äkksurm seotud kaasasündinud südamehaigustega. Südamehaigusega indiviidi äkksurma risk kõrge tugeval kehalisel koormusel. Äkksurma põhjused: hüpertroofiline kardionüopaatia. Südame diastoolse täitumise häired- enamast sümptomiteta, hingeldus, stenokardia, ebatavaline väsimus, teadvusekaotushood, rütmihäired. Parema vatsakese kardiomüopaatia- tahhükardia või vatsakeste fibrillatsioon koormuse ajal, parema vatsakese müokard on asendunud rasvkoega või fibroseerunud, parem vatsake laienenud ja kontrahheerub halvasti. Pärgarterite anomaaliad: ÄS tavaliselt kuni 20 aastatel (minestamine ja stenokardia liikumise ajal), tekib
Inimese füsioloogia kuidas organism funktsioneerib. Täiskasvanud in on 70% vesi organismis. Kudedevahelises, rakkude vahelises koostises. Organismi vesi on vesilahus. Sisekeskkond- veri, lümf, koevedelik. Kindel koostis. Veri on sidekude. Koostis jag kaheks- vererakk, vereplasma. Kindel ül. Vereplasma 55% verest. Koosneb veest, lahustunud toitained. Rasvad lümfi. Vereplasma kaudu trasporditakse veres sinna kus organism neid kõige rohkem vajab. Hormoonid reguleerivad kogu organismi talitlusi ja reguleerivad organismis toimuvat. Trasporditakse erinevaid antikehi, mis tagavad meie organismis immuunsuse. Trasporditakse edasi muid aineid. Verel on 3 ül. 1. trantspordi funkts. Vereplasma, punased verelibled tähtis ül. Transpordivad organismis laiali hapnikku. ka. Hingamisfunktsioon (transport. Hapniku laiali). 2. miljöö- vere koostis võib muutuda, säilitada sisekeskkonda teatud kindlates piirk. Ei toh...
Tlaine vatsakestes tekkib lõõgastus. STsegment näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard. 6 Vatsakeste töö faasid pinguldus, väljutus ja lõõgastus ja täitumisfaas. Pinguldusfaasis vatsakeste süstoli alguses põhjustab vatsakeste sisene rõhu tõus otsekohe AVklappide sulgumise. Väljutusfaasis rõhk vasakus vatsakeses ületab diastoolse aordirõhu (80 mmHg), avaneb aordiklapp ning algab vere väljutamine südamest.Aordiklapi sulgus tähendab vatsakese süstoli lõppu. Lõõgastusfaasis on kõik klapid veel suletud. Peale seda langeb rõhk vatsakestes 0 mmHgni. Täitumisfaasis täituvad vatsakesed verega. Starlingi seadus Lõppdiastoolse täitumise suurenemine põhjustab löögimahu suurenemise.
elastsetest kiududest arterioolide seintes. Veenide ja kapillaaride seinad on õhukesed ning nendes on rõhk madal. Vererõhk muutub veresooni läbides. 1. Kõige kõrgem on rõhk arterites (südamest väljudes) ja seal eristatakse kahesugust rõhku 1. Maksimaalne e süstoolne rõhk – sel ajal, kui süda on kokku tõmbunud 2. Minimaalne e diastoolne rõhk – sel ajal, kui südamelihas on lõdvestunud Keskmiselt loetakse süstoolse rõhu suuruseks 120 ja diastoolse 70-80 mm/Hg. 2. Arteritele järgnevates arterioolides ei ole enam vahet süstoolsel ja diastoolsel rõhul. Arterioolide alguses on rõhk umbes 75-80 mm/Hg ja arterioolide lõpus 40 mm/Hg, seega arterioole läbides rõhk langeb tublisti. 3. Arterioolidele järgnevad kapillaarid, kus rõhk langeb veelgi, umbes 15 mm/Hg on kapillaaride lõpus. 4. Veenides langeb rõhk 15mm/Hg kuni isegi -5 mm/Hg’ni, seega muutub isegi negatiivseks
brachialise kohal küünarliigese sisepinnal stetoskoobiga Korotkovi toone, nende põhjuseks on turbulentne voolamine, mis tekib arteri mansetialuses ahenenud osas. Kui manseti rõhk on kõrgem süstoolsest rõhust, on arter kokkusurutud, verevool peatub ja toonid puuduvad. Kui manseti rõhk langeb madalamale süstoolsest rõhust, tekib iga pulsilöögi ajal lühike terav kahin. Kui mansetirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahel, on kahinate käitumine küllalt individuaalne. Kui mansetirõhk langeb diastoolse rõhuni, siis kahinad äkki tumenevad ja nõrgenevad kiiresti. Maali-Liina, jaanuar 2012 Automaatsetes vererõhumõõturites on kasutusel ostsillograafiline meetod. Selle puhul määratakse vererõhk süsteemis arter+rõhumansett tekkivate pulsituigete e ostsillatsioonide põhjal
lihaskoele ja sidekoe kiududele ning kutsuvad esile veresoonte ahenemise või laienemise Vererõhk - arteriaalne rõhk, mida veri avaldab veresoonte (arterite) seintele; ühik mmHg; normaalselt 120/80 mmHg Suurem ehk süstoolne rõhk - näitab rõhku südame kokkutõmbe ajal; 110-120 mmHg Väiksem ehk diastoolne vererõhk - rõhk, mis on arteris südame puhkefaasi ajal; 60-80 mmHg Pulsirõhk - süstoolse ja diastoolse vererõhu vahe; normaalselt 40-50 mmHg; alla 30 hakkab elundite verevarustus kannatama Hüpotoonia - vererõhk normaalsest madalam Hüpertoonia - vererõhk normaalsest kõrgem Pulsisagedus ehk pulss - arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst; võimalik palpeerida HINGAMISE FÜSIOLOOGIA Hingamine on füsioloogiline protsess, mille käigus organism omastab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaas
(ÕISis tabel hüpertensiooni klassifikatsioon) Kõrgvererõhu haigust nim. hüpertoonia tõveks. Veri peab liikumisel veresoontes ületama hõõrdumistakistust vastu veresoone seina. Seetõttu rõhk südamest kaugenedes väheneb. Kõige suurem rõhu langus leiabki aset arteritele järgnevates arerioonides. Arterioonide alguses on rõhk ligikaudu 80 mmHg ja arterite lõpposas (kapillaaride algusosas) 40 mmHg. Nüüd ei ole enam vahet diastoolse ja süstoolse rõhu vahel. Miks on see rõhu langus nii suur? Arterioonide seinte summaarne pindala on teiste veresoonte seinte summaarsete pindalaga võrreldes kõige suurem, seetõttu takistus vere liikumisele arterioonides ongi kõige suurem. Ülejäänud veresoonte seinte summaarne pindala on väiksem. Arterioonidele järgnevad kapillaarid, kus vererõhk langeb 40nelt 15ni mmHg. Veenulites ja veenides langeb vererõhk 15nelt kuni -5mmHg õõnesveenide suubimise kohani. Vererõhu mõõtmine
Füsioloogia eksami küsimused.
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas.
Füsioloogia on õpetus elusorganismi talitlusest ja tema suhetest ümbrusega. Füsioloogia
peamiseks uurimisvaldkondadeks on eluavaldused, millega tagatakse nii indiviidi kui liigi
elutegevuse hoidmiseks vajalik organismi sisekeskkonna püsivus ehk homöostaas. Talitluse
tundmaõppimiseks on vaja korraldada katseid elusatel rakkudel, kudedel, elunditel ja
organismidel.
Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seostest ümbritseva keskkonnaga.
Talitlust ei saa mõista ilma elusorganismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia (Anatoomia
(
Maksimaalne e süstoolne rõhk – sel ajal, kui süda on kokku tõmbunud Minimaalne e diastoolne rõhk – sel ajal, kui südamelihas on lõdvestunud 16 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Keskmiselt loetakse süstoolse rõhu suuruseks 120 ja diastoolse 70-80 mm/Hg. 2) Arteritele järgnevates arterioolides ei ole enam vahet süstoolsel ja diastoolsel rõhul. Arterioolide alguses on rõhk umbes 75-80 mm/Hg ja arterioolide lõpus 40 mm/Hg, seega arterioole läbides rõhk langeb tublisti. 3) Arterioolidele järgnevad kapillaarid, kus rõhk langeb veelgi, umbes 15 mm/Hg on kapillaaride lõpus. 4) Veenides langeb rõhk 15mm/Hg kuni isegi -5 mm/Hg’ni, seega muutub isegi negatiivseks. See on ka väga
● Hingeldus, ● tahhükardia füüsilise pingutuseta, ● süstoolne kahin (ilmnevad juba varakult). ● Haiged peavad hästi vastu ilma füüsilise koormuseta, sest parem vatsake on võimeline kohanema vere suurenenud mahu väljutamisega. ● EKG muutused, ● RÖ-südame parema poole laienemine. ● Ultraheli uuringus sedastatavad: parema koja diastoolse diameetri suurenemine ja kodade vaheseina anomaalne liikumine Raviks operatsioon neljandal-viiendal eluaastal. Tüsistuste korral koheselt Kirjelda lühidalt VSD olemust, tunnuseid, ravipõhimõtteid. Embrüonaalse arengu häirena tekkinud vatsakeste vaheseina ava. VSD väljendub vasaku vatsakese puudulikkusena juba esimesel eluaastal. See on tingitud suurest vasakult paremale śundist ja vasaku vatsakese ülekoormusest. Sümptomiteks on: ● Hingeldus,
stimuleeritakse sidekoe vohamist. induratio fusca pulmonum kopsukude tihkeneb sidekoe osa suurenemise tulemusena, kaotab elastsuse. Punaliblede diapedeesi tõttu vabaneb lagunevatest erütrotsüütidest pigmenti, kopsukude muutub pruuniks. MIKROTSIRKULATSIOONI MUUTUSED VENOOSSE HÜPEREEMIA KORRAL · Verevool arterioolides, kapillaarides ja veenulites aeglustub · Kui rõhk venoosse takistuse ees võrdsustub diastoolse rõhuga, muutub verevool tõukeliseks, liikudes vaid süstolis. Kui rõhk takistuse ees veelgi tõuseb, siis süstolis voolab veri edasi, diastolis tagasi (retrograadne vool) · Veenid ja kapillaarid laienevad ja täituvad verega, organi maht suureneb. · Verevoolu joonkiirus ja mahtkiirus vähenevad · Mikrotsirkulatsiooni piirkonnas verevarustuse tase väheneb · Venoosset hüpereemiat kasutatakse vahel ka ravi eesmärgil sidekoe vohamise soodustamiseks
FÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED HOMOÖSTAAS, ORGANISMI REGULATSIOONIMEHHANISMID 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste (C. Bernard, W.B. Cannon). Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogiliste organismi ja tema osade talitlusest ehk funktsioonist. CLAUDE BERNARD “Koordineeritud füsioloogilised reaktsioonid, mis peavad tagama enamiku püsiseisundit kehas on sedavõrd keerulised ja iseäralikud elava organismi jaoks, et nende püsiseisundite käsitlemiseks on kasutusele võetud termin – homoöstaas. Bernard mõistis, et looma sõltumatus muutuvatest välistest tingimustest on seotud tema võimega säilitada suhteliselt püsivat keskkonda. WALTER CANNON Sõna ei tähenda midagi fikseeritut, eelnevalt paikapandut ja muutmatut, stagnatsiooni. See tähendab, et see seisund võib olla muutuv, kuid see on siiski suhteliselt püsiv. Cannon mõistis, et võtmeküsimuseks suhteliselt stabiilse ...
termoregulatsioon) Vereringe:*William Harvey 1628 aasta,*SÜDA - vere pump,*artereid ja arteroolid: vere transport kudedeni,*kapillaarid ainevahetus kudedes,*veenid ja veenulid vere transport südamesse Süstol kontraktsiooni faas.(110-140mm/Hg)Diastol lõõgastusfaas(60-90mm/Hg) Arteriaalne vererõhk:*tähistatud kui süstoolne/diastoolne(norm 120/50 mmHg, kõrge-140/90 mmHg), *süstoolne vererõhk,*diastoolne vererõhk Vererõhk:*pulsi rõhk süstoolse ja diastoolse vererõhu vahe (süstool diastool),*keskmine vererõhk keskmine vererõhk arterites Vererõhku mõjutavad tegurid:*südame jõudlus, *takistus verevoolus,*veresoonte süsteem, veresoonte toonus,*vere viskoossus (plasma maht väheneb) Südame elektriline aktiivsus:*südame kontraktsiooni teke sõltub müokardi elektrilisest stimulatsioonist, *erutusprotsess tekib südame paremas kojas sinuatriaalsõlmes, kust levib AV (atrioventrikulaar) sõlmeni
Aordis ja teistes südamele lähedal olevates suurtes arterites on vererõhk pulseeruv, mis tuleneb südametegevuse faasidest. Arterites eristatakse maksimaalset ehk süstoolset ning minimaalset ehk diastoolset vererõhku. Vasaku vatsakese väljutusfaasi ajal saavutab vererõhk suurima väärtuse, mida selle tõttu nimetatakse maksimaalseks ehk süstoolseks rõhuks (~120 mmHg) Pärast süstoli lõppemist ja poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk aordis diastoli lõpuks minimaalse ehk diastoolse rõhu tasemele (~80mmHg). Aineid kantakse verest koerakkudeni ja koerakkudest verre mitmel erineval teel. Eristatavad transpordiviisid on: ainete veresoonesisene konvektiivne transport, ainete transport läbi veresoona seina ja interstiitsiumi, kudedest lümfi jõudnud ainete viimine vereringesse lümfisoonte kaudu. Vere ja kudede vahel toimuva ainete vahetuse tsooniks on kapillaarid ja postkapillaarsed veenulid. Ainete vahetus vere ja kudede vahel toimub difusiooni ja filtratsiooni teel
ja vere viskoosusest, südame minutimahust ning veresoonte ja kapilaaride takistustest. Kõrgeim on aordis, madalam õõnesveenides, nende rõhkude diferents on verd liikumapanevaks rõhuks (= keskmise arteriaalse vererõhuga). Aordis ja südame lähedal olevates suurtes arterites on rõhk pulseeruv, vasaku vatsakese väljustusfaasis saavutab maksimumi -nim. süstoolne rõhk. Pärast kokkutõmbe lõppu ja poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk aordis diastoli lõpuks min.- diastoolse rõhu tasemele. Vererõhu kõikumised taanduvad arterioolides, kus rõhk langeb järsult (veel enam kapillaarides, veenides). Sissehingamisel suureneb venoosse vere juurdevool paremasse südamepoolde, väheneb väljahingamisel. Keskmine -???; pulsirõhk- ?? · Vererõhk. Veresoontes ringlev veri avaldab nende seintele teatud rõhku. Normaalsetes tingimustes on VR püsiv ja muutub pisut. VR suuruds on tingitud kahest peamisest põhjusest: *jõust, millega veri südamest välja pumbatakse
kõrgem kui diastoli ajal. Jaguneb: - Süstoolne e. ülemine vererõhk (110-120 mm Hg) - Diastoolne e. alumine (60-80 mm Hg) Diastoli ajal rõhk püsib, sest tegu suletud süsteemiga. Süstoli ajal veresoon venitakse välja, diastoli ajal tõmbub see kokku -> takistus tõuseb ->rõhk ei kao ära. Mida kaugemale südamest, seda väiksem rõhu muutus süstoli ja diastoli vahel. madal vererõhk – ülemine vererõhk alla 100; kõrge vererõhk – ülemine üle 140 Pulsirõhk – süstoolse ja diastoolse rõhu vahe (40 mm Hg). Alumine vererõhk normaalne, kui ülemisest lahutada pulsirõhk. Veresoonte laius mõjutab alumist vererõhku. Sõltub: - Vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) ja vereringe perifeersest vastupanust (R). P = QxR - Vanusest: Vanadel inimestel vererõhk tõuseb: lupjumine, veresooned pole enam nii elastsed. Lastel madal vererõhk: vereringe lühem, veresooned väga elastsed, väike süda (väike verehulk ringluses) – ülemine 9-aastastel kuskil 80 mm Hg.
5-6 aastat – kõik olid arstide järelvalve all. Ülekaalulisust märgati keskmiselt 5 aasta vanuses. Laste ülekaalulisust märkas lapsevanem 89% ja perearst 7%, lastekollektiivi töötaja 4% juhtudest. Eelnevalt olid pooled lapsed (50%) osalenud kaalulangetamise üritusel või üritatud peres iseseisvalt kaalu kontrollida. Süstoolse vererõhu kõrgenemist leiti 19% ja diastoolse rõhu kõrgenemist 12% lastest. Laste liikumisaktiivsus varasemalt Lapse liikumisaktiivsus anamneesis arv % Liikuv laps eelkooli- ja põhikoolieas 21 75,0% Väheliikuv laps eelkooli- ja põhikoolieas 6 21,4% Vanem ei oska hinnata 1 3,6%
Verevoolu joonkiirus vereosakeste liikumise kiirus piki veresoont. Mõõdetakse cm/sek. Veresoone keskosas on joonkiirus suurem ja seinte lähedal väiksem. Vere keskmine joonkiirus on aeg, mis kulub vereosakestel üheks täisringiks (rahuolekus 21-23 sek., kehalisel tööl 15-8 sek.). 14. Vererõhk, selle näitajad. Vererõhk on rõhk, mille all veri voolab verisoonkonnas. Jaguneb: · süstoolne e. ülemine (110-120 mm Hg) · diastoolne e. alumine (60-80 mm Hg). PULSIRÕHK süstoolse ja diastoolse rõhu vahe (40 mm Hg). Vererõhk sõltub: · vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) · vereringe perifeersest vastupanust (R) · vanusest · emotsionaalsest seisundist · kehalise töö intensiivsusest. ARTERIAALNE PULSS süstoolse vererõhu tõusust tingitud arterite seinte rütmiline kõikumine. SFÜGMOGRAMM pulsilaine leviku üleskirjutus. Vere hulk (Q), mis läbib ajaühikus veresooni, on seda suurem, mida suurem on rõhkude erinevus tema arteriaalses
verevarustus, vähe- nud hapnikuvajaduse katmist ja võimaldamaks kehal vabaneda töö ajal tekkivast neb aga verevool suurest soojushulgast. Süstoolne vererõhk suureneb kehalisel tööl tavaliselt mär- siseelunditesse gatavalt, diastoolse rõhu muutused on enamasti väheolulised. Tabel 2. Erinevaid elundeid läbiva vere maht ühes minutis ja selle osakaal (%) südame minutimahust puhkeseisundis ning kehalisel tööl. Südame minutimaht puhkeseisundis on ligikaudu 5000 ml, suuri lihasgruppe haaraval kehalisel tööl küünib see treenimatul inimesel ca 20000 milliliitrini, treenitul kuni 42000 milliliitrini. Tabelis on südame minutimahuks kehalisel tööl arvestatud 25000 milliliitrit.
maatriksis. Kui on tegemist niisuguste mõõtmistega, kus igal objektil on teostatud võrdne arv mõõtmisi, siis võib igat mõõtmist käsitleda erineva tunnusena ning esitada igaüks erinevas tulbas. Kui aga erinevatel objektidel on sooritatud erinev hulk mõõtmisi, tuleb andmete töödeldavuse huvides lisada tabelisse veel üks tunnus aeg. Näide 9-2 Ajas korduvad mõõtmised Järgnevas tabelis on andmed 5 inimese diastoolse vererõhu kohta, mõõdetuna alates ravi algusest 2-nädalaste vahemike järel 5 korda. Patsient Sugu Kaal Vanus DVR1 DVR2 DVR3 DVR4 DVR5 111 0 88 54 100 97 100 90 90 115 1 79 62 100 102 100 96 90 131 1 84 60 100 100 100 100 100
vere viskoosusest, südame minutimahust ning veresoonte ja kapilaaride takistustest. Kõrgeim on aordis, madalam õõnesveenides, nende rõhkude diferents on verd liikumapanevaks rõhuks (= keskmise arteriaalse vererõhuga). Aordis ja südame lähedal olevates suurtes arterites on rõhk pulseeruv, vasaku vatsakese väljustusfaasis saavutab maksimumi -nim. süstoolne rõhk. Pärast kokkutõmbe lõppu ja poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk aordis diastoli lõpuks min.- diastoolse rõhu tasemele. Vererõhu kõikumised taanduvad arterioolides, kus rõhk langeb järsult (veel enam kapillaarides, veenides). Sissehingamisel suureneb venoosse vere juurdevool paremasse südamepoolde, väheneb väljahingamisel. Keskmine -???; pulsirõhk- ?? · Vererõhk. Veresoontes ringlev veri avaldab nende seintele teatud rõhku. Normaalsetes tingimustes on VR püsiv ja muutub pisut. VR suuruds on tingitud kahest peamisest põhjusest: *jõust, millega veri südamest välja pumbatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
