on jaotatud kolme ossa: ees-, kesk- ja tagasagar. Eessagar ehk adenohüpofüüs Ajuripatsi eessagarast eraldub peamiselt vabastajahormoone, mis tekitavad teistes sisenõrenäärmetes hormoonide vabanemise. Kesksagar Eritab naha pigmentatsiooni reguleerivat hormooni intermediini. Täiskasvanul võib üldse puududa. Tagasagar ehk neurohüpofüüs Eritab peamiselt kahte hormooni: oksütotsiini ja antidureelist hormooni. Oksütotsiini kutsutakse ka õnne-, armu- ja emadushormooniks. Tuntumad ajuripatsi haigused Kääbuskasv somatostatiini vähesusel ja gigantism selle rohkusel Hüpopitutarism ühe või enama ajurpatsi hormoonide vähesusel Hüperpitutarism ühe või enama ajuripatsi hormooni rohkusel Ajuripatsi pahaloomuline kasvaja Ajuripatsi healoomuline kasvaja Kilpnääre Kilpnääre asub kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste hingetoru kõhrede kohal ning kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme talitlust reguleerivad hüpotalamus ja ajuripats.
Kui neuronid muutuvad mingis aju osas aktiivseks, siis seal verevarustus ja ainevahetus kiirenevad. 22. Millised on tänapäeval kaks mudelorganismi, kelle abil on uuritud närvisüsteemi tööd ja arengut? Mudelloomad: pisikesed ja läbipaistvad ussikesed; äädikakärbsed 23. Iseloomusta inimese sisenõrenäärmete tööd ja asukohta. Toodavad hormoone, mis väljutatakse vereringesse. Hüpotalamus reguleerib ajuripatsi hormoonieritust Hüpofüüs ehk ajuripats kasvuhormoon, lutropiin, follitropiin, prolaktiin Käbikeha melatoniin Kilpnääre türoksiin, trijoodtüroniin Kõrvalkilpnäärmed parathormoon Neerupealis adrenaliin, aldosteroon, kortisool Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid testosteroon Munasarjad östrogeen, progesteroon 24. Mille poolest erineb negatiivne ja positiivne tagasiside? Too näiteid.
mitte vererõhu kontrollimine. Oksütotsiinil on olulised funktsioonid naise organismis. Oksütotsiin soodustab tupe ja emakalihaste kontraktsioone seksuaalvahekorra ajal ja sünnitusel. Samuti soodustab oksütotsiin oluliselt piima väljutamist rinnanäärmest lapse imetamisel, mis on viimasele toitumisel suureks abiks, eriti esimestel elupäevadel ja -nädalatel. 4. HÜPOFÜÜSI HAIGUSED Enim levinud on hüpofüüsi ehk ajuripatsi kasvaja, , mis võib võib toota liigselt hormoone. See võib kasvades suruda teistele ajuosadele (näiteks nägemisnärvile) või põhjustada hüpofüüsi alatalitlust (kasvades hävitab tuumor hormoone tootvad rakud). Hüpofüüsi kasvajad moodustavad ajukasvajatest 10%. Enamik ajuripatsi kasvajatest on healoomulised - adenoomid ehk näärmekasvajad. Eesaagara liigtalitlusel tekkivad seisundid: · hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea
FGF8 piisad indutseerisid kolme ümbritsevas koes oleva geeni ekspressiooni WNT1, Engrailed-2, ja FGF8. Need kolm geeni avalduvad tavaliselt isthumus piirkonnas. WNT1 ja Engrailed mängivad tähtsat rolli väikeaju kujunemises. Kuigi väikeajus ei avaldu WNT1 geen, hiirtel, kellel esines WNT1 defitsiit, puudusid nii keskaju piirkonnad kui ka väikeaju. WNT1 säilitab Engrailed geeni avaldumise väikeaju eellasrakkudes, lubades neil rakkudel vohada. 3 AJURIPATSI ARENG Rakud, millest kujunevad endokriinse ajuripatsi rakud, paiknevad neuraalvalli keskjoone eesosas. Neuraalvall on neuraalkurru laiend, mis ühendab neuraalkurde embrüo anterioorosa ümber. Neuraalvall areneb otse ventraalseks vaheajuksiks. See keskjoone neuraalvall, mis paikneb neelu kohal, moodustab Rathke tasku ehk sopi, mis sopistub ventraalselt vaheajju. Koos moodustavad nad ajuripatsi, eesmine osa pärineb Rathke sopist, tagumine aga ventraalsest vaheajust.
Ajuripats Ajuripats ehk hüpofüüs (hypophysis) on kõige tähtsam sisenõrenääre. Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Ajuripats asub peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus. Ajuripats toodab kasvuhormooni ja reguleerib suguhormoonide sünteesi sugunäärmetes. Kasvuhormoon mõjutab organismi kasvu. Kasvuhormooni vähesus põhjustab kääbuskasvu, üleküllus aga hiidkasvu ehk gigantismi. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotud. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Paljud neist hormoonidest aga reguleerivad omakorda teiste näärmete tööd.
närvisüsteemi poolt, moodustavad nt siseelundkonna lihaseid), vöötlihaskude (koosneb lihaskiududest, pikad ja paljutuumsed rakud, kiired lihased, alluvad tahtele, moodustavad skeletilihaseid, ristivöödiline) südamevöötlihaskude (ristivöödilised, hargnevad, paljutuumsed, töötab pidevalt, alustab sünnil, kontrollimatu) 4. Millistes elundites toodetakse järgmisi hormoone: antidiureetiline hormoon hüpofüüsi ehk ajuripatsi tagasagaras (ülesanne vee regulatsioon) kasvuhormoon hüpofüüsi ehk ajuripatsi eessagaras ehk hüpotaalamuses türoksiin - kilpnäärmes (türoksiini puudusel kujuneb struuma) insuliin pankreases ehk kõhunäärmes (langetab veresuhkru taset) glükagoon pankreases ehk kõhunäärmes (tõstab veresuhkru taset) adrenaliin neerupealistes (kontrollib süsivesikute ainevahetust, kontrollib lihaskontraktsiooni, ergutab
Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. 2.Neerupealised on paarilised näärmed, mis paiknevad, nagu nimigi ütleb, kummagi neeru peal. Neerupealiste koores toodetakse hormoone -- kortisooli,aldosterooni, androgeene ehk meessuguhormone. Kõigi neerupealiste koores toodetavate hormoonide süntees allub ajuripatsi kontrollile. Neerupealiste säsis toimub adrenaliini ning noradrenaliinisüntees. Kortisool osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses ning aitab organismil haiguste ja stressiga toime tulla. Aldosteroon tagab elektrolüütide ja vee õige tasakaalu organismis. Adrenaliin kiirendab südametegevust, ahendab veresoonija tõstab vererõhku.
Hüpotolamusel on oluline koht organismi sisekeskonna suhtelise püsivuse e homöostaasi säilitamisel, sest see piirkond on neurohormoonide vahendusel tihedalt seotud hüpofüüsiga. Hüpotolamuses produtseeritakse riliising- ja inhibiitorhormoone,m is soodustavad või pidurdavad hüpofüüsi hormoonide teket. Seetõttu võib hüpotalamust vaadelda kui neuraalse ja hormonaalse regulatsiooni integratsiooni piirkonda. 13. Miks nimetatakse mõningaid ajuripatsi eessagara hormoone glandotroopseteks hormoonideks? Glandotroopsed hormoonid on endokriinsete näärmete tööd stimuleerivad hormoonid. Landotroopsed hormoonid: AKTH, TSH,FSH, LH. Kaks viimatinimetatut on sugunäärmete sisesekretoorset funktsiooni mõjutavad hormoonid e gonadotroopsed hormoonid. 14. Kus algab ajuripatsi tagasagara hormoonide süntees? Hüpotolaamuse tuumades (nucleus supraopticus ja nucleus paraventricularis hypotolami) 15
4. Millised sisnõrenäärmetega on seotud: Insuliin -kõhunääre. ............................................................................................................... Adrenaliin neerupealise. ...................................................................................................... Joodi kilpnääre. .................................................................................................................... 5. Mis kaasneb kilpnäärme ja ajuripatsi ala- ja ületalitlusega? KILPNÄÄRE AJUTIPATS ALATALITLUS alaarenenud Väikest kasvu ÜLETALITLUS Hea ainevahetus Suurt kasvu 6. Kuidas mõista rahvasuus käibelolevaid fraase.
retseptorvalguga, siis selle raku seisund muutub. SISENÕRENÄÄRMED-Organismis olevad näärmed, mis toodavad hormoone. Hormoonid: · Reguleerivad organismi ainevahetust · Igal hormoonil on oma kindel ülesanne · Hormoonidel on erinev toimeaeg · Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega Hüpotaalamus Hüpotaalamuses produtseeritakse kaht tüüpi hormoone: 1)Hormoone, mis põhjustavad mõne ajuripatsi hormooni sekretsiooni suurenemise. 2)Hormoone, mis põhjustavad mõne ajuripatsi hormooni sekretsiooni pidurdumise. !Reguleerib kõiki sisenõrenäärmeid läbi ajuripatsi! Ajuripats ehk hüpofüüs: o Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. o Toodab kasvuhormooni o Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut. Käbikeha ehk epifüüs: o Reguleerib inimese ööpäevasei rütme o Reguleerib nahapigmendi sünteesi Kilpnääre: o Toodab hormooni türoksiin.
Kasvuhormoon sportlaste seas Sissejuhatus Kasvuhormoon 191-aminohoppest koosnev üheahelaline polüpeptiid - on valgupõhine peptiidhormoon, mille ülesandeks on reguleerida kehapikkust, lihaste ja organite kasvu. Seda sünteesivad, talletavad ja eritavad somatotroopsed rakud ajuripatsi eessagaras. Organimsis toodetavat kasvuhormooni nimetatakse somatotropiiniks (hGH), sünteetilist somatropiiniks (rhGH). Sünteetilist kasvuhormooni kasutatakse ravimisel arenguhäiretega laste puhul ja aidsihaigetel, et vältida kaalukaotust, kuid viimastel kümnetel on aine muutunud aina populaarsemaks ja skandaalsemaks ka sportlaste seas. Käesolevas referaadis käsitlen kasvuhormooni iseärasusi , sünteetilise kasvuhormooni mõju ja selle kuritarvitamist sportlaste hulgas
Rakk Rakk on organismi kõige väiksem üksus, millel on elu tunnused Kude on moodustund samadele ülesannetele spetsileerinud rakkudest Elund kudedest moodustunud , kindlaid funktsioone täitev talitlusüksus nt süda, maks Elundkond ühesuguse elundkonnaga elundid moodustavad elundkonna nt. seede ja hingamiselundkond Lihaskude kokkutõmbemisvõimeline liigutuste genereerimisele spetsialiseerunud kude. Eristatakse 3 tüüpi lihaskudet:vöötlihas, südamelihas, ja silelihaskude. Epiteelkude tihedalt kõrvuti paiknevatest rakkudest moodustunud kude. Eristatakse katte ja näärmeepiteeli. Närvikude närvirakkudest ja tugirakkudest koosnev kude. Sidekude Rohke rakuvaheainega kude. Homöostaas organismi sisesekonna püsivus Hormoon sisenõrenäärmete eritavad keemilised signaalained, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organismi talitlust Kasvufaktor rakkude tsütoplastmast erituvad signaalained, mis kiirendava või pidurdavad rakkude jagune...
1. ajuripats ehk hüpofüüs; 2. käbinääre ehk epifüüs; 3. kilpnääre; 4. kõrvalkilpnäärmed; 5. harknääre ehk tüümus; 2 6. kõhunääre ehk pankreas ehk Langerhansi saared; 7. neerupealised; 8. sugunäärmed. 2. Milline on endokriinsete näärmete ülesanne inimese organismis? produtseerida bioloogiliselt aktiivseid keemilisi aineid hormoone, mis lähevad otse vereringesse ja veri kannab need üle kogu keha laiali. 3. Millised on ajuripatsi eessagara kasvuhormooni ülesanded inimese organismis? • stimuleerib inimese kasvu, eriti lapseeas; • intensiivistab valkude sünteesi; • vähendab süsivesikute oksüdatsiooni; • soodustab glükogeeni teket maksas; • intensiivistab rasvhapete vabanemist rasvkoest energeetiliseks otstarbeks; • kehalisel tööl kasvuhormooni produktsioon suureneb→doping. 4. Millised on ajuripatsi tagasagara antidiureetilise hormooni ülesanded inimese organismis? • reguleerib neerude talitlust;
3. Põhjendamatud nutuhood. 4. Vihapursked nutuhood ja süütunne. 5. Sõprade väljallülitamine: tunne, et kõik arvavad halvasti. 6. Tipphaavatus 7. Ebanormaalsed hirmud: kartus lapsele haiget teha ja et laps võetakse ära. Ajukeemia Lapse sünd toob naise ellu tohutuid emotsionaalseid muutusi. Sünnitus tähendab ka suuri hormonaalseid muutusi. Pärast sünnitust toimuvad ema kehas füsioloogilised ümberkorraldused, mille kutsub esile ajuripatsi nõristatav hormoon oksütotsiin. Hormoonid muudavad naise väga tundlikuks lapse seisundis toimuvate muutuste suhtes ja see aitab emal paremini häälestuda tita vajadustele. Mis on Baby blues ? Baby blues on kergem kurvameelsus, mis on füsioloogiliste muutustega seotud normaalne reaktsioon. Algab sünnitusel järgnevatel päevadel ja kestab tavaliselt kuni kolm nädalat. Seda kogeb 50-75% noortest emadest Tüüpilised tunnused on: nututuju, ärevus, närvilisus, kurnatus.
ORGANISMIS Vitamiin A Nägemine, luude kasv, Pimedaks jäämine, silmapõletik, kuiv nahk, nohu retinool ehk akseroftool terve epiteelkude, antioksüdant Vitamiin D Luude ja hammaste Rahhiit, luude hõrenemine kaltsiferoolid kasv, kaltsiumi imendumine Vitamiin E Antioksüdant, kaitseb Väheneb ajuripatsi hormoonide sekretsioon ja tokoferoolid rakumembraane organismi võime ladestada rasvlahustuvaid vereringeelundeid ja vitamiine lihaseid Vitamiin K Vere hüübimine, Vere hüübimise aeglustumine, sinikad-laigud naftokinoonid lihased, veresooned kehal, verejooksud ninast Vitamiin Q Töötav antioksüdant Väsimus, jõuetus, kehalise koormuse taluvuse
aeglustab ainevahetusreaktsioone vastavas koes või organis. Hormoonid on väga aktiivsed. Hormoonidel on erinev toimeaeg. Hormoon kannab infot edasi aeglasemalt kui närv ja mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks verre. Inimese sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Kaks viimast on segatüüpi näärmed, täidavad teisi ülesandeid ka. Ajuripats e. Hüpofüüs on kõige tähtsam SNN. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotud. Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste SNN talitlust. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Ajuripats sünteesib ka kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Kilpnääre on inimese suurim SNN (kaalub u. 40g). Paikneb kaelal kõri ees ja külgedel, reguleerivad ainevahetuse kiirust ja kasvamist ja arengud. Muudavad ka erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis.
Kevadväsimuse aeglane peletamiseks. paranemine. D Kala, muna, või, Luude ja hammaste Rahhiit ja luude maks. kasvuks, kaltsiumi hõrenemine. imendumiseks. E Taimsed õlid, Organismi Väheneb ajuripatsi pähklid, seemed. kaitsesüsteemis. hormoonide sekretsioon. K Rohelised Vajalik vere Hüübivushäired, taimeosad ja õlid. hüübumiseks. sinikad, verejooksud.
Oluline näide negatiivse tagasiside lingust on siin esitatud kilpnäärme hormoonide sekretsiooni kontrolli näol. 27. Hüpotalamo-hüpofüsaarse süsteemi, olulisemad vallandavad ja pidurdavad tegurid. Adenohüpofüüsi hormoonid ja nende füsioloogiline roll. Neurohüpofüüsi hormoonid ja nende füsioloogiline roll. Neuraalne sisend hüpotalamusse stimuleerib vallandavate faktorite sünteesi ja sekretsiooni, mis omakorda stimuleerivad ajuripatsi hormoonide sünteesi ja sekrestiooni. Endogeenne neuronite rütmiline aktiivsus • Diurnaalne rütm, tsirkadiaanne rütm (kasvuhormoon ja kortisool), uneärkveloleku tsükkel; aasta-aegade vaheldumise rütm Ärrituse-vastuse sidustamine võimaldab endokriinsel süsteemil olla valmis, et reageerida füsioloogilise vajaduse tekkimisele. • Sekretsiooni perioodid vahelduvad erineva perioodilisusega. • Pulseerimise rütm või olla nii sage nagu iga 5-10 minuti järele
Tablettides sisalduvad hormoonid - östrogeen ja progestiin - toimivad sarnaselt organismi loomulikele hormoonidele, ent, kui neid kasutatakse õigetes annustes ja vastavalt skeemile, muudavad harjumuspärast hormonaalset talitlust, hoides nii ära soovimatu raseduse. Rasestumisvastaste tablettide toime aluseks on munasarjade ja nende tegevust reguleeriva ajuripatsi vahelise koostöö simuleerimine. Ajuripats "sunnib" munasarju munarakku ette valmistama ja hormoone tootma. Vastupidine tagasiside toimib samal viisil, s.t munasarjad, mis toodavad suurenevas koguses hormoone, saadavad signaali tagasi hüpofüüsisele, "sundides" viimast nende stimuleerimist lõpetama. munasari hüpofüüs tabletid
(kaltsiferoolid) kalamaksaõli, hammaste kasv, C, kaltsium, hõrenemine mineraalõlid, kala, maks, kaltsiumi fosfor ravimid munad imendumine Vitamiin E 10 mg Antioksüdant, Vitamiin C ja Väheneb rasestumisvastase (tokoferoolid) taimeõlid, kaitseb B12 , ajuripatsi d tabletid, raud, idud, pähklid, rakumembraane mangaan, hormoonide toidu vähene kala vereringeelundeid seleen sekretsioon ja rasvasisaldus, ja lihaseid organismi võime saastunud õhk ladestada
Elektriline seotud elektrilaengutega Refleksikaar koostöö keksnärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi vahel. Neuraalne teekond, mis kontrollib refleksi toimumist Autonoomsed siseorganid Somaatilised lihased Tingitud refleksid (kaasasündinud) põlve-, neelamis-, aevastamisrefleks Tingimata refleksid (õpitud) õppimine 6. Sisenõrenäärmed Hüpotalamus liberiinid, statiinid / reguleerib ajuripatsi hormooni eritust Käbikeha - melatoniin Ajuripats e hüpolüüs (eessagar) - kasvuhormoon Kilpnääre türoksiin, trijoodtaroniin Kõrvalkilpnäärmed - parathormoon Tüümus e harkelund reguleerib kasvu (kasvades jääb väiksemaks) Neerupealised glükokortikoidid (koor), adrenaliin ja noadrenaliin (säsi) Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid - testosteroon
(inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõristusnääre, mis eritab verre teiste elundite talitlust mõjutavaid hormoone. Neerupealised hoolitsevad kehas oluliste stressi- ja suguhormoonide tootmise eest. Neerupealistel võib eristada koort ja säsi. Neerupealiste koores toodetakse palju erinevaid hormoone nagu kortisooli, aldosterooni, androgeene ehk meessuguhormone. Kõigi neerupealiste koores toodetavate hormoonide süntees allub ajuripatsi kontrollile. Kortisool osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses ning aitab organismil haiguste ja stressiga toime tulla. Valkude lõhustamine toimub peamiselt skeletilihastes. Aldosteroon tagab elektrolüütide ja vee õige tasakaalu organismis, vähendab naatriumi eritumist neerudest. Soodustab kaaliumi väljaviimist organismist. Androgeenid ehk meessuguhormoonid on looduslikud rasvlahustuvad steroidhormoonid. Androgeene leidub nii emaste kui isaste selgroogsete loomade rakkude tuumades
mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Veri kannab näärmetes toodetud hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitust nad mõjutavad. Sisenõrenäärmed: ajuripats e. hüpofüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Ajuripats e. hüpofüüs: Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Ta sünteesib ka kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonisüsteem omavahel seotud. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi ning asub kaelal kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tegevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Neerupealised paiknevad neerude peal. Nad toodavad adrenaliini, mis ergutab
Käitumise bioloogilised alused I: Õppematerjale: närvisüsteem ja käitumise { Harro, J. (2006, 2002) Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused. Psühholoogia gümnaasiumile juhtimine (toim. J. Allik ja M. Rauk), ptk 4 lk. 56-75. TÜ Kirjastus { Gleitman, H. jt (1999). Psychology (5th Ed) Ch. 2, lk 14-69 või Gleitman, H. jt. (2004) Psychology (6th Ed) Ch. 2, lk 42-85 või http://www.wwnorton.com/college/psych/gman6Demo/ ...
KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Mis on sisenõrenäärmed ja milles seisneb nende ülesanne? Juhadeta näärmed, mis valmistavad hormoone ja eritavad neid verre. 2. Mille poolest erineb sisenõrenäärmete töö närvisüsteemi omast? Sisenõrenäärmed -> hormoonid aeglasem toime, pikajalisem toime, kõikidele elunditele Närvisüsteem kiirem toime, lühiajalisem toime, ühele kindlale elundile 3. Milles seisneb ajuripatsi hormoonide ülesanne ja mida põhjustab nende rohkus või vähesus? Ülesanne: 1)reguleerib teiste sisenõrenäärmete tööd 2)reguleerib kasvu *rohkus : gigantism , ülekasv. *vähesus: kääbuskasv 4. Milles seisneb kilpnäärme hormooni mõju, mida põhjustab selle rohkus või puudujääk? Reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesse * rohkus: ülierutuvus , kiire ainevahetus, kõrge vererõhk, südame pekslemine
Võimalik on põrna suurenemine.Naha värvus võib olla hallikas, pronksjas (pronksdiabeet), võib esineda pigmendilaike (muutunud nahavärvusega laike).Iseloomulikuks on üldine nõrkus, väsimus, kaalulangus, kõhuvalu, sugutungi ehk liibido nõrgenemine, meestel munandite kõhetumine ehk atroofia.Muutused südames võivad põhjustada erinevaid südameprobleeme (rütmihäired, südamepuudulikkus). Võib tekkida artriit ehk liigespõletik, mis põhjustab liigesvalusid.Harva esineb ajuripatsi, kilpnäärme või kõrvalkilpnäärme puudulikkust ning Addisoni tõbe. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Vaatlusel võib avastada nahamuutusi pigmendilaigud või hallikas/pronksjas nähavärvus. Kõhu katsumisel ehk palpatsioonil võib tunda maksa/põrna suurenemist.Olulist infot rauavarude/liia kohta võib anda vereanalüüs. Vereanalüüsis uuritakse ka maksa töövõime näitajaid.Mõnikord võetakse täpsustamiseks koeproov ehk biopsia maksast
kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Sisenõrenäärmete talitlus on tihedalt seotud närvisüsteemi talitlusega, koos reguleerivad nad kõiki organismi elutähtsaid protsesse. Ajuripats Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Näiteks reguleerib ta suguhormoonide sünteesi sugunäärmetes. Ajuripats sünteesib ka kasvuhormooni Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotudKäbikeha Asub samuti peaajusTema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside
määral. Ometigi on just laste puhul haiguse varane väljaselgitamine kõige olulisem. Kui organism pole saavutatnud täit küpsust, siis on veel võimalus last ravida hormoonteraapia abil. Kasvuhormooni üleproduktsiooni puhul enne pikkuskasvu lõppemist kujuneb gigantism ehk hiiglaslik kasv ja täiskasvanutel akromegaalia. STH alasünteesil põevad lapsed dwarfismi ja täiskasvanud kannatavad hõrenenud luutiheduse ja vähese lihasmassi tõttu. Ajuripatsi adenoom võib tugevasti mõjutada hormoonide talitlust pannes hüpofüüsi ületootma või hävitades sünteesitud hormoone. Lisaks võib ta palju kahju teha surudes kasvades teistele ajuosadele nagu näiteks nägemisnärvile. Popularsemad väljahõigatud lubadused sünteetilise kasvuhormooni tootjate poolt on, et lisa STH aitab kaasa liigese- ja lihastraumadest taastumisel, suurendab lihaskasvu ja vastupidavust.
Albinism retsessiivne pigmentatsioonipuue, mille tõttu karvad on valged ja nahk ülimalt UVkiirhuse tundlik. Alleel mis tahes geneetilise lookuse teisendvorm. Antibiootikumid peamiselt hallitusseente ja bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad valdavalt bakterite elutegevust. Seetõttu kasutatakse antibiotse ka bakteriaalsete haiguste ravimisel. Toodetakse ka sünteetilisi antibiootikume. Antidiureetiline hormoon ajuripatsi poolt eristatav hormoon, mis vähendab vee hulka uriinis Antigeen kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioone antikehade tekkele. Nad on enamasti valgud, nukleiinhapped või muud org.lised ühendid. Antikeha erilise ehitusega ja koostisega valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi. Akd kaitsevad organismi patogeenide eest. Antiseerum immuunseerum, mis sisaldab antikehi antigeeni vastu, seda saadakse suurtelt loomadelt,
Hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Piklikaju saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele, signaaliks on CO2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape 14.KIRJELDA, KUIDAS TOIMUB ORGANISMIS VEEKOGUSE REGULATSIOON. MIKS EI TOHI ANDA PALJU VETT(VERD) KAOTANUD INIMESELE PUHAST VETT, VAID FÜSIOLOOGILIST LAHUST? PÕHJENDA NEERUD HOIAVAD VEEHULKA STABIILSENA. 1) Veri muutub paksemaks 2) hüpotalamus 3) hormoon ajuripatsi kaudu verre 4) neerudest imendub suurem hulk vett verre tagasi 5) tekib janutunne 6) joomine 15.NIMETA 5 PARAMEETRIT, MIDA PEAB HOIDMA TASAKAALUS JA PÕHJENDA IGA ÜHT 2-3.LAUSEGA. 1) veetase- punased verelibled tõmbuvad kokku/lõhkevad 2) temperatuur – denaturatsioon, valkude struktuur muutub 3) vere ph – tõsised terviserikked, raku ainevahetuse aktiivsus väheneb 4) veresuhkur
Hormooni vaeguse või puuduse korral aitab sageli hormoonpreparaatide tarvitamine, näiteks diabeedi ravimisel. Hormoonpreparaatide kontrollimatu kasutamine võib organismis esile kutsuda pöördumatuid kahjulikke muutusi. Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega. Ajuripats ehk hüpofüüs Paikneb peaajus. Hüpofüüs on äärmiselt oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. Näiteks käivitavad ajuripatsi poolt toodetavad hormoonid sugunäärmete talitluse puberteediea alguses. Sünteesib kasvuhormooni ning neerupealiste ja kilpnäärme tööks vajalikke hormoone. Käbikeha ehk epifüüs Tema hormoonid reguleerivad inimese ööpäevaseid rütme, ärkvelolekut ja und. Samuti mõjutavad naha pigmentide sünteesi. Kilpnääre Paikneb inimese kaelal hingetoru nelja ülemise kõhre eesmisel külje. Kuna toodetava
tütarlapse organismis. Põhimõisted: Menstruatsioon (menstruatio) – kord kuus tekkiv emakalimaskesta irdumine, mis ilmneb menstruatsiooniverejooksuna. ( Ootsing jt 2004: 467). Menarhe (menarche) – esimene emakalimaskesta irdumine, mis ilmneb menstruaatsiooniverejooksuna murdeeas tütarlapsel, sellel ajal algab viljakuse periood. (Guldbransen jt 2014: 2058) Menstruaaltsükkel (menstrual cycle) – Kõik vaheaju, ajuripatsi ja munasarja sisesekretoorse funktsiooniga kaasnevad kuu vältel toimuvad muutused naise organismis. (Ootsing jt 2004: 467, 468). Puberteet (puberty) – suguvalmeaeg, umbes 11. ja 17. eluaasta vaheline ajavahemik, millele on omane sugujätkamisvõime algamine ja sekundaarsete sugutunnuste arenemine, füüsiline, psüühiline ja sotliaalne küpsemine täiskasvanuks. (Ootsing jt 2004: 487, 488). Adrenarhe (adrenarche) – Varases murdeeas neerupealise meessuguhormoonide poolt
toimub, kui punatuumalt ja mustainelt saadav info ei saa allapoole levida, sirutajalih toonus on ülekaalus (katkeb ühendus punatuuma ja mustaine ja alumiste lihaste vahel) detserebratsiooni rigiidsus. Kui kahjustatud on peaajunärvi tuumad häired silmamuna pööramises akommodatsioonis. Vaheaju piirneb alt keskajuga, ülalt otsajuga. Selle osad on nägemiskühmud (taalamus thalamus opticus) ja hüpotalamus. Hüpotalamus on ühenduses ajuripatsi e hüpofüüsiga. Taalamuses paiknevad kõik tundlikkust vastuvõtvate ja juhtivate süsteemide kolmandad neuronid (v.a haistmistundlikkus ajukoore eri piirkondades laiali). Esimesed neuronid on spinaalganglionis, 2.seljaaju tagumistes sarvedes või piklajus või keskajus). Sealt lähevad jätked peaajukoorde eri piirkondadesse. Vaheaju on tundlikkuse koorealune keskus (subkortikaalne). Kahjustusel tundlikkuse häired,ülitugevad peavalud talaamilised valud.
JärvaJaani Gümnaasium Seksiaabits Kaisa Susi 8.klass JärvaJaani 2013 Sisukord Naissuguelundid Meessuguelundid * Suured häbememokad * Suguti * Tupp * Munandid * Emakakael * Seemnekuse juha * Emakas * Eesnääre * Munajuhad ...
Hüpotalamus "mõõdab" vere temperatuuri. Kui temperatuur muutub on tagajärjeks kas higistamine või külmavärinad. Soojusbilanss: Soojust võib saada või kasutada neljal viisil: soojusjuhtivus, kovektsioon, soojuskiirgus, aurustumine. Kriitilised temperatuurid: kui temperatuur on kõrgem või madalam normaalsest, peab organism kehatemperatuuri hoidmiseks kulutama lisaenergiat. Hüpotermia- kehatemperatuuri langus alla 35*C. MÕISTED: antidiureetiline hormoon- ajuripatsi poolt eritatav hormoon, mis vähendab vee hulka hormoonis. konvektsioon- soojuse liikumine õhu- või veevooluga osmoregulatsioon- kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. osmoretseptorid- rakud, mis on tundlikud kehavedelike osmootse kontsentratsiooni suhtes. soojusbilanss- soojusliikide summa, mida organism saab,kulutab või akumuleerib. soojusjuhtivus- soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, temaga kontaktis olevale kehale
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Kristel Bauman KASVUHORMOON REFERAAT Klass: 11HC Juhendaja: Urmas Lekk Pärnu 2011 SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 1. Kasvuhormooni määratlus.........................................................................................4 Definitsioon ............................................................................................................... 4 1.2Lühidalt põhiülesannetest.....................................................................................4 2. Kasvuhormooni tootmine...........................................................................................5 1.1Vallandajad...................................................................
-hüpofüüsi F-e reguleerib -proteiinide sünteesi suurendamine hüpotalamus (mida mõjutab -stimul kõigi organite kasvu, VA AJU KNS + veres ringlevad -osaleb homöostaasis hormoonid) Kuna ajuripatsi eessagar -vähendab maksa glükoosi omandamist *eessagar e adenohüpofüüs toodab kasvuhormooni une -soodustab maksa glükogeneesi *vaheosa ja ajal, siis kõik mis segab und, -aitab hooldada in pankrease * tagasagar e takistab kasvuhormoonide sisenõristussüsteemi neurohüpofüüs teket organismis
Tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks arkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide spnteesi. Suhkrutõbi e- diabeet - Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe. Struuma on kilpnäärme haiguslik suurenemine. Seda põhjustab joodi puudus organismis. Hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA TALITLUS Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju) juhib kogu organismi tegevust. See võtab vastu meeleelunditelt saabunud informatsiooni, analüüsib seda ja edastab närve mööda organitele vajaliku informatsiooni. Piirdenärvisüsteem moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha
Hormoone toodavad sisesekretoorsed näärmed hüpofüüs, kõhunääre, sugunäärmed, kõrvalkilpnäärmed. Kui parameetrid muutuvad, teavitatakse keskusi, mis stimuleerivad närvide kaudu elunditebtegevust või sisesekretoorsete näärmete tööd ja hormooniväljutust. Hormoonid mõjuvad konkreetsetele elunditele, nt osm rõhu tõusu korral stimul ajus hüpotalamust, mille mõjul tekib rohkem ADH-d, rohkem ADH-d läheb läbi ajuripatsi tagasagarasse ja sealt väljutatakse see verre ja sealt neerudesse, väheneb lõpliku uriini teke ja väljutus, organismi jab rohkem vet ja osm rõhk väheneb.
, kala, maks, kaltsiumi kaltsium, mineraalõli munad imendumine fosfor d, ravimid Vitamiin E 10 mg Antioksüdant, Vitamiin C ja Väheneb rasestumisv (tokoferoolid) taimeõlid, kaitseb B12 , ajuripatsi astased idud, rakumembraane mangaan, hormoonide tabletid, pähklid, kala vereringeelundei seleen sekretsioon ja raud, toidu d ja lihaseid organismi vähene võime ladestada rasvasisald
Prolamiinid ja gluteliinid moodustavad teraviljade (jahu) valgu põhilise osa. Glüadiini ja gluteiini moodustavad teraviljade kleebise valgu. Selle sisaldusest sõltub rukki- ja nisujahu küpsetatavus. Protamiinid ja histoonid on aluselised loomsed valgud. Peptiidvalkudest on suure füsioloogilise tähtsusega hormoonid insuliin, oksütotsiin ja vasopressiin. Insuliin on loomorganismi suhkruainevahetust reguleeriv hormoon, mida produtseerib kõhunääre. Oksütotsiin ja vasopressiin on ajuripatsi tagasagaras produtseerivad hormoonid. Fribrillaarsed proteiinid Skleroproteiinid on mehaaniliselt tugevad, vees lahustumatud valgud, mis moodustavad organismi tugi- ja kattekudesid. Kollageen moodustab sidekoe põhiaine. Sisaldub kõõlustes, kõhres, luudes ja mujal. Elastiin sisaldub kõõluste elastsetes kiududes. Müosiin sisaldub lihaskiududes. Kreatiin on sarvkoes (epidernuses, juustes, villas, sulgedes, küüntes, kapjades, sarvedes ja soomustes) sisalduv valkaine.
Sageli toimub rakkudevaheline suhtlemine signaalainete abil. Millel põhineb neuraalne ja hormonaalne regulatsioon? Võrdle SARNASUS: mõlemad koordineerivad elundite ja elundkondade regulatsiooni. ERINEVUS: Neuraalne toimub läbi refleksikaare, humoraalne läbi vere ja koevedelike. Neuraalne toimub kiirelt, hormonaalne aeglaselt. Kuidas on võimalik, et hüpotalamus kontrollib kogu endokriinsüsteemi? Hüpotalamus kontrollib näiteks vere glükoosi- ja kaltsiomisisaldust. Ta reguleerib ajuripatsi hormoonide eritumist, seega kontrollib hüpotalamus tegelikult kogu endokriinsüsteemi. Kuidas toimivad inimese organismis: KASVUHORMOON kasvu reguleerimine lapse- ja noorukieas. Ainevahetuse üldine kiirenemine. Asub ajuripatsis. GLÜKAGOON tõhustab maksa glükogeenivarude lõhustumise glükoosiks ja glükoosi siirdumine vereringesse. Asub kõhunäärmes. ADRENALIIN füüsilise vastupidavuse suurenemine koormuse ja stressi ajal. Asub neerupealistes. TÜROKSIIN ainevahetuse üldine
arvates? Piiblis käsitletakse armastust kui kahe inimese vahelist suhet, mis ei ole rajatud üksteisele ärapanemisele. Need kaks inimest saavad hästi läbi, isegi kui tuleb üks tüli, leiavad nad mõlema jaoks sobiva lahenduse. Nad ei tuleta üksteisele meelde vanu halbu asju, vaid elavad olevikus. Nad on üksteisele alati olemas, nii heas kui halvas. Teadlaste sõnul on armastus seletatud ainult igasuguste organite kaudu- ajuripatsi, immuunsüsteemi, igasuguste hormoonidega. Nemad usuvad ainult teadusesse. Kirjaniku arvates on armastus vajadus. Samuti ka julgus end näidata partnerile sellisena nagu ollakse üksi. Kolme osapoole arvamused on armastusest väga erinevad. Piiblis usutakse jumalikku pühendumisesse, teadlased usuvad ainult seda, mida saab teaduslikult seletada ning kirjaniku iseloomustus sobib kokku ka tavainimeste arvamusega.
(Uneraamat) Õhtupoole ööd on ülekaalus süvauni, mis on vajalik organismi füüsiliseks taastumiseks kuni rakulise tasemeni. Hommikupoole ööd on aga ülekaalus unenägude period, millal korrastub ja taastub inimese vaimne ja emotsionaalne tasakaal. (Uneraamat) Süvaune vähesus ei too kaasa mitte ainult väsimust, vaid see võib põhjustada ka kehakaalu suurenemist ja seksuaalset vananemist. Põhjus on selles, et süvaund soodustavad ajuripatsi hormoonid taltsutavad neerupealise koores toodetavat niinimetatud stressihormooni ja süvaune ajal suureneb testosterooni ja ajuripatsis toodetava kasvuhormooni sisaldus. Süvaune puudusel nende hormoonide sisaldus aga väheneb. (Uneraamat) 4 2 MIS ON UNEHÜGIEEN? Unehügieenil pole otsest ühest seletust. Puhas ehk hügieeniline uni on tervislik, rahulik ja häireteta uni. Seega on unehügieen ilmselgelt pigem une kvaliteediga seotud. (Naistemaailm)
regulatsioon. Humoraalne regulatsioon- hormoonide vahendusel toimiv elundite ja elundkondade regulatsioon. Ühine- mõlemas toimub elundite ja elundkondade regulatsioon Erinev- neuraalne regulatsioon toimub kiiresti, humoraalne toimub aeglaselt; neuraalne regulatsioon toimib närvisüsteemi vahendusel, humoraalne hormoonide vahendusel 11. Kuidas on võimalik, et hüpotalamus kontrollib kogu endokriinsüsteemi? Hüpotalamus reguleerib ajuripatsi e. hüpofüüsi hormoonide eritumist. Sisenõrenäärmete eritatavad hormoonid liiguvad vereringega kõikjale organismi. 12. Millisel eluperioodil tekivad, kus erituvad ja kuidas toimivad inimese organismis järgmised hormoonid? Kasvuhormoon e. somatotropiin: - lapse- ja noorukieas - erituvad kõikides rakkudes - ainevahetuse kiirenemine Glükagoon: - maksas - tõhustub maksa glükogeenivarude lõhustumine glükoosis ja glükoosi siirdumine vereringesse Adrenaliin: - paljudes elundites
Anaboolsed steroidid. Meessuguhormoonid ja doping. Noored ja jõusaalide ohud. Anaboolsed ained on saanud oma nimetuse sellest, et need suurendavad lihasmassi. Spordis on keelatud nii anaboolsed androgeensed steroidid (testosteroon, nandroloon, stanosolool jt) kui ka teised anaboolse toimega ained. Anoboolsed androgeensed steroidid ( tuntud ka nimetustega ,,anaboolsed steroidid" ja ,,sterodid") on meessuguhormoonile ehk testosteroonile sarnased ained. Nende peamist toimet on anaboolne toime ehk skeletilihaste kasvatamine ning androgeenne toime ehk meessuguelundite välja-arenemine. Testosterooni esineb nii mehe, kui ka naise kehas, kuid selle hulk on meestel palju suurem. Meditsiinis kasutatakse steroide hormoonravina poiste puberteedi hilinemise korral, rinnavähi ravis ning kehvveresuse raviks AIDS´i ja operatsioonide puhul. Hormoonid on ained, mis reguleerivad elundite tööd. Anaboolsed steroidid mõjutavad inimkeha hormonaalset tas...
Murdeiga toob kaasa igasuguseid muutusi nii su keha sisemuses kui ka välimuses sa kasvad ja arened hoogsalt ning iga päev toob uusi üllatusi. Murdeiga on igale tüdrukule nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt paras proovikivi, sest muutused ei toimu mitte ainult kehas, vaid ka meeltes ja mõtlemises. Hormoonid tegutsevad Alates murdeeast hakkavad ajuripatsist verre nõristuma hormoonid " keemilised saadikud", mis vahendavad keha eri osade koostööd. Näiteks viivad ajuripatsi hormoonid munasarjadele käsu hakata senisest enam tootma naissuguhormoone (östrogeeni ja kollaskehahormooni). Naise munasarjades ja neerupealistes toodetakse ka meessuguhormoone, mille toime naistel on peamiselt seotud karvakasvu, higi- ja rasunäärmete tegevuse ja seksuaalihaga. Naissuguhormoonid ja ajuripatsi kasvuhormoon mõjutavad rasvkoe lisandumist ja kasvu. Naissuguhormoonide toimel toimuvad järgmised muutused: · keha võtab naiselikumad vormid; · arenevad rinnad ja suguelundid;
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool RINNAD Referaat Mari Sarv 38 E Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rinnad Rahvusvaheline CIDESCO-kool Tallinn 2009 Mari Sarv 2 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rinnad Rahvusvaheline CIDESCO-kool Rinna ehitus Rinnad on kaks poolkerajat peamiselt rasv- ja sidekoest koosnevat struktuuri, mis sisaldavad naiste piimanäärmeid ning paiknevad naise rinnapiirkonna eesmises ülaosas. Need eritavad rinnapiima, mis toidab imikut. Mõlema rinna all, kus rinnad liituvad rindkerega, on poolringikujuline korts, mida nimetatakse rinnaaluseks voldiks. Kogu rind, eriti aga rinnanibu ümbrus on rikas vere- ja lümfisoonte poolest. Su...
Vitamiin D (kaltsiferoolid) 5 µ g -kalamaksaõli, kala, maks, munad Luude ja hammaste kasv, kaltsiumi imendumine Vitamiinid A ja C, kaltsium, fosfor Rahhiit, luude hõrenemine Taimetoitlus, mineraalõlid, ravimid Vitamiin E (tokoferoolid) 10 mg -taimeõlid, idud, pähklid, kala Antioksüdant, kaitseb rakumembraane vereringeelundeid ja lihaseid Vitamiin C ja B12 , mangaan, seleen Väheneb ajuripatsi hormoonide sekretsioon ja organismi võime ladestada rasvlahustuvaid vitamiine rasestumisvastased tabletid, raud, toidu vähene rasvasisaldus, saastunud õhk Vitamiin B1 (tiamiin) 1,4 mg -täisteratooted, sealiha, kala, maks Süsivesikute ainevahetus, energia tootmine, närvikude Teised B-rühma vitamiinid, vitamiin C Beribeeri, väsimus, depressioon, söögiisu langus Rafineeritud süsivesikutega liialdamine, alkohol, kohv, suitsetamine, stress
narkootikumi manustamist väheneb või lõppeb organismis mediaatorite süntees, sest need on juba olemas. Narkootikumi mõju lõppedes ei suuda organism ise vastavat ainet sünteesida, närvisüsteemi talitlus häirub tugevalt ja tekib vastupandamatu vajadus uue annuse järgi. 10. Humoraalne regulatsioon on organismi elundkondade talitluse reguleerimine hormoonide vahendusel. Kuna hormoone on veres väga väike, siis on see regulatsioon aeglane, kuid järjepidev. 11. Ajuripatsi hormoonid: Antidiureetiline hormoon vähendab vee hulka uriinis; tõstab vererõhku Oksütotsiin silelihaste kokkutõmbed sünnitusel; piima eritumine piimanäärmetest Kortikotropiin stimuleerib neerupealiste hormoonide eritumist Follitropiin sugurakkude areng Kasvuhormoon soodustab kasvu; mõjutab ainevahetust Lutropiin naistel: stimuleerib ovulatsiooni ja kollakeha teket; meestel: stimuleerib testosterooni eritamist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
