Kokkuvõte:seedimine · Seedimine algab suu66nes, kus hakkavad amulaasi toimel lõhustuma susivesikud. · Erinevaid toitaineid lagundavad erinevad ensuumid. Tärklist lõhustab amulaas, valkude lõhustamiseks vajab pepsiini, rasvu lagundab lipaas. · Maos algab valkude seedimine soolhappe ja pepsiini koostoimel. · Maksa ja k6hunaarme n6red erituvad kaksteists6rmiksoolde. · Peensooles lõpeb süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine. · Maksas sunteesitakse sappi, mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavateks vaikesteks tiIgakesteks. · K6hunaarme 6 sisaldab mitmesuguseid valke, susivesikuid ja rasvu lõhustavaid ensuume. · Vaiksemateks koostisosadeks lõhustunud toitained imenduvad soolehattudest kas verre v6i IUmfi. · Susivesikute ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade lõhustumissaadused lumfi.
SUUS · Toit peenestatakse hammastega · ja segatakse süljega, mida toodavad süljenäärmed 0,8 - 1,5 liitrit ööpäevas Sülg sisaldab lisaks limale ensüümi AMÜLAAS, mis lõhustab süsivesikuid MAGU Neelu ja söögitoru kaudu jõuab toit makku MAOS toit 1.Peenestatakse 2. Soojendatakse 3. Segatakse Toidule mõjuvad: * maomahl, mida eritub ööpäevas 1,3 - 1,6 l (maomahlas on soolhape) * ensüüm PEPSIIN, mis lõhustab valke KAKSTEISTSÕRMIKSOOL maost saabub siia toidukört, millele hakkavad mõjuma : - kõhunäärme nõred(1,5 - 2 l ) - maksa poolt toodetud sapp(0,5 - 0,8 l) - kaksteistsõrmiksoole enda nõred (kuni 2 l) Algab lipiidide lõhustamine sapi ja ensüümi LIPAAS abil Siin lõhustuvad lõplikult enamik toitained PEENSOOL · Soolenõrede toimel lõpeb valkude, süsivesikute ja
Neelamine on viimane tahtele alluv tegevus.Neelus ja söögitorus seedimist ei toimu.Toit jääb makku,mis on nagu lihastega kaetud kott.mao seinu katab lima,mis kaitseb üherakulist ensüümi.Need näärmed toodavad soolhapet ja lim.Mao soolhape on nii tugev,et võib söövitada paberit ja riiet.magu ennast kaitseb soolhappe eest lima,Kuid soolhape võib ka kahjustada magu kui toodetakse liiga vähe lima või on limakiht kahjustada saanud.Soolhape teeb toidu kõrditaoliseks.Maos on pepsiin mis lõhustab valke.Mao lihaselised seinad on koguaeg liikumises ja tänu sellel segunevadki soolhape,pepsiin ja maonõre toiduga.Toit püsib maos 3-4 tundi,kuiv toit püsib maos kauem kui vedel.Maost läheb toidukõrt edasi kaksteistsõrmiksoolde,kus toimub tähtsam osa seedimisest,sinna suubuvad kahe tähtsa organi nõred,maksa ja kõhunäärme nõre.Maksast tuleb sapp.Maks toodab sappi palju,kuid inimekeha kasutab sellest väga vähe ära.Maks mitte
ateroskleroos * Kaitse - temp, siseelundid, ärakuivamine, märgumine*Varuenergia - varurasvad, seemnetes viljades *Lahusti vitamiinidele *Energia *Ehitus - rakumembraani koostises, fosfolipiidid*Suguhormoonid Valgud - biopolümeerid, tähtsaim ehitusmaterjal, aminohapetest, 8 vajalikku mida rakud ei sünteesi, peptiidside. Omaduste erinevused tulenevad aminohapetejärjestusest *Ensümaatiline - amülaas, pepsiin *Ehituslik - karvad, suled jne keratiin kollageen *Transport - hemoglobiin *Regulatoorne - hormoonid - insuliin ja glükagoon suhkru sisaldus *Energeetiline *Kaitse - antikehad lümfotsüüdid, hüübimisvalgud - fibriin fibrinogeen Nukleiinhapped - biopolümeerid, monomeeriks nukleotiidid Adenosiinfosfaat, tümidiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, guanosiinfosfaat, uridiinfosfaat
lainelistele liigutustele. · Söögitorus ei toimu seedimist Magu: · On lihaste seintega kott, mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5-3,5) · Toidu segamine · Toidu soojendamine · Maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke · Maohape hävitab mikroobe · Maos on toit 3-4 tundi Peensool: · Kurrulise ja hatulise sisepinnaga · Toitainete imendumine verre Maks: · Toodab sappi · Sapp aitab seedida rasvu. · Maks lagundab kahjulikke aineid Kõhunääre: · Kõhunääre sisaldab ensüümi lipaas · Suhkrute ja valkude seedimine
Proteolüütiliste ensüümide esindajad omavad erinevat toimespetsiifikat. Osa lõhustavad eelistatult spetiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (s.o. piiratud proteolüüs) ja teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele (s.o piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi puhul lõhustavad proteaasid vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid, seda viivad läbi trüpsiin, kümotrüpsiin ja pepsiin. Piiramatul proteolüüsil toimivad proteaasid kõikidele peptiidsidemetele. Subtilisiin, savinaas ja alkalaas lagundavad valkudes praktiliselt kõiki peptiidsidemeid. Eristatakse endo- ja eksopeptidaase sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiididele. Endopeptidaasid on trüpsiin, kümotrüpsiin, pepsiin, subtilisiin, savinaas, alkalaas. Eksopeptidaaside esindajateks on karbosküpeptidaasid ja aminopeptidaasid. Ensüümi
toitumise sagedus: valkude/rasvade/süsivesikute kogus? 11. Nimeta eritamisega seotud elundkonnad ja organid, mida nad eritavad? 12. Nimeta erituselundkonna (neerudega seotud) elundid, nende ülesanded. 13. Kirjelda neere ja nende ehitust. 14. Kuidas tekib uriin? Mis vahe on tal esmasuriini või verega? 15. Mis on erituselundkonna ülesandeks? 16. Mis on sülg, maomahl, ensüüm, vitamiinid, soolenõre, sapp, pepsiin, amülaas, lipaas, uriin, higi, veresuhkur, soolehatud, sapipõis?
Lõhustumisreaktsiooni iseloomustab: Ained lõhustuvad, keemiline side lõhutakse, ained muudetakse lihtsamateks ühenditeks, eraldub energia. Seedekulgla osa Seeditav toitaine Seedenääre Seedenõre Ensüüm SUU Süsivesikud Süljenäärmed Sülg Amülaas MAGU Valgud Maonäärmed Maomahl Pepsiin PEENSOOL Rasvad, valgud, Kõhunääre, Sapp,soolenõre, lipaas süsivesikud maksanääre,soolenääre Kõhunäärmenõre
Ülesanded: Suu süljega niisutamine; purustamine Neel toidu neelamine Söögitoru juhib toidu makku Magu toidu segunemine maonõrega; mikroobide hävitamine; toidu kehatemperatuurini soojendamine; toidumahuti; on pidevas liikumises Peensool seeditakse toit lõplikult Jämesool varustab organismi vajalike vitamiinidega; hoiab tõvestavad võõrorganismid ''kontrolli all'' Pärasool eritab organismile mittevajalikke aineid (seedimata ained) Maks toodab sappi; puhastab verd; muudavad mürgised ühendid kahjutuks; toitainete varjupaik; osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamisel Kõhunääre neutraliseerib happelise toidumassi; lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu Erituselundid: *Neerud reduleerivad ainete sisaldust veres. Eritis on uriin. *Nahk eritab mürkaineid. Higi. *Kops väljahingamisega eritame veeauru 0,3 - 0,4 liitrit. Osa võtavad: Ainevahetuse etapid: *hingamiselundkond *toitumine, seedimine, imend...
Seedimine algab toidu mälumisega suus. Esimesena lagundatakse süsivesikud amülaasi toimel.Seeprotsess alagb suus ja lõpeb soolestikus. Maos toimub valkude lõhustumine pepsiini toimel.Selleks vajaliku happelise keskkonna loob soolhape. Suurim seedenääre on maks, mis toodab rasva lagundamisel oselevat sappi. Paljusid ensüüme toodab kõhunääre, mille nõre lagundab süsivesikuid, valke, rasvad lõplikult. Lagundatud massist imenduvad toitained peensoole kaudu vereringesse. Seedimisel ei lagundata vitamiine ja mineraale. Ainevahetus- koosneb orgamismis toimuvatest keemilistest reaktsioonidest. Ensüümid- e. Biokatalüsaatrorid- viivad läbi keemilisi reaktsioone organismis. Vitamiinid- on ained, mis reguleerivad ainevahetust. Kalorid- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Süsivesikud(pannkook,sokolaad). Aju tööks, annab kiiresti energiat. Rasvad-(sokolaad, või)- annab energiat, aitab rasvapolstrit kasvatada. Valgud-(muna, kala, tailiha...
· ja segatakse süljega, mida toodavad süljenäärmed 0,8 - 1,5 liitrit ööpäevas · Sülg sisaldab lisaks limale ensüümi AMÜLAAS, mis lõhustab süsivesikuid Magu · Neelu ja söögitoru kaudu jõuab toit makku · MAOS toit 1.Peenestatakse 2. Soojendatakse 3. Segatakse · Toidule mõjuvad: * maomahl, mida eritub ööpäevas 1,3 - 1,6 l (maomahlas on soolhape) * ensüüm PEPSIIN, mis lõhustab valke Kaksteistsõrmiksool · Maost saabub siia toidukört, millele hakkavad mõjuma · kõhunäärme nõred(1,5 - 2 l ) · maksa poolt toodetud sapp(0,5 - 0,8 l) · kaksteistsõrmiksoole enda nõred (kuni 2 l) · Algab lipiidide lõhustamine sapi ja ensüümi LIPAAS abil Siin lõhustuvad lõplikult enamik toitained Peensool · Soolenõrede toimel lõpeb valkude, süsivesikute ja lipiidide
Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende koostoimel muutub toit körditaoliseks massiks. Soolhape (väga tugev) mõjutab toitaineid ja loob sobiva keskkonna ja maoensüümide tööks. Kui maonõre paiskub söögitorusse, tekib kõrvetustunne happe tõttu. Lima kaitseb maoseinu maonõre söövitava toime eest. Valgud lagunevad soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. See on astmeline protsess: 1) valgud kalgenduvad happe mõjul. Kalgendunud valgud hakkavad pepsiini toimel lagunema. Pepsiin toimib ainult kindlal temp ja happelises keskkonnas. Juhul kui magu on vigastatud siis soolhape ja pepsiin võivad lagundada magu ennast. Valgud ei seedu maos täielikult. Maost peensoole algusossa kaksteistsõrmiksoolde liikunud toidukörti hakkavad seal mõjutama soole enda nõre ja maksa ning kõhunäärme nõre. Peensooles seedub lõplikult enamik toitaineid. Maks asetseb mao kõrval paremal pool ülakõhus (1,5kg). Maks toodab sappi. Maksa küljes on põietaoline kotike-sapipõis. Seal on
Peenestatud toiduained liiguvad neelu kaudu söögitorusse. Neelamise ajal on hingetoru suletud kõrikaanega. Söögitoru on 25-30cm pikkune lihaseline elund, mille kokkutõmbumiste ja lõtvumiste abil liigub ohtralt limaga niisutatud toit makku. Söögitorus toidu seedimist ei toimu. Maos toit peenestatakse, soojendatakse ja segatakse. Magu meenutab lihaselise seintega kotti, mille maht on 1,5-3,5 l. Toidule mõjuvad maomahl ja ensüüm pepsiin, mis lõhustab valke. Toit saabub kaksteistsõrmiksoolde, millele hakkavad mõjuma kõhunäärme nõred, maksa poolt toodetud sapp ja kaksteistsõrmiksoole enda nõred. Algab lipiidide lõhustumine sapi ja ensüümi lipaas abil. Siin lõhustuvad lõplikult enamik toitaineid. Edasi liigutakse peensoolde, kus soolenõrede toimel lõpeb valkude, süsivesikute ja lipiidide lõhustumine. Toimub toitainete imendumine verre ja lümfi
Hormoonid-suure aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga juhivad organismi ainevahetust. Sisenõrenäärmed-sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Käbikeha-peaajus olev sisenõrenääre. Hüpofüüs-ajuripats Kõhunääre-mao taga olev sisenõrenääre. Insuliin-kõige tähtsam hormoon. Diabeed-suhkrutõbi Adrenaliin-neerupealsete tuntuim hormoon. Kesknärvisüsteem-juhib kogu organismi tegevust. Suuraju-kõige suurem ja arenenuim peaaju osa. Seljaaju-selgroos paiknev närvirakkude kogumik. Neuriit- Dendriidid- Refleksid-organismi kohanemisreakstioon. Somaatiline närvisüsteem-kehaline närvisüsteem,mis korraldab suhtlust välismaailmaga. Silmamuna-kerajas moodustis,mida katavad mitmed kestad. Pupill-silmaava. Iiris-vikerkest Lääts-silmataga paiknev koht, kuhu langeb silmaavast läbinud valguskiired. Kollatähn-võrkkesta osa. Kepikesed-tagavad must-valge nägemise. Kolvikesed-tagavad värvilise nägemise. Kuulmeluud-võimendavad helivõnkeid ja edastavad...
* Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Neel ja söögitoru * Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. * Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. * Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu On lihaseliste seintega kott mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5 - 3,5 l) * toidu segamine * toidu soojendamine * maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke * maohape hävitab mikroobe Maos on toit 3-4 tundi Peensool * Kurrulise ja hatulise sisepinnaga * toitainete imendumine verre Kaksteistsõrmiksool Maost liigub toit peensoole esimesse osasse kaksteistsõrmiksoolde. * valkude, rasvade suhkrute lagundamine (maksanõre ja kõhunäärmenõre) * toitainete imendumine Maks * Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide. * sapp aitab seedida rasvu. (sapipõis, sapijuha, maks ) Maks lagundab kahjulikke aineid
3. Seedeelundid ja seedenäärmed, nende ülesanded organismis (tunda jooniselt ära märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed?) Seedenäärmed - maks, kõhunääre, süljenääre Seedeelund - magu ja pärasool 4. Kus algab erinevate toitainete (süsivesikute, valkude, rasvade) seedimine? Milliseid ensüüme on nende lõhustamiseks vaja? (TV lk 38 ül 2) Süsivesikud(suus) - amülaas Rasvad(peensooles) - Lipaas Valgud(maos) - Pepsiin 5. Kus lõpeb toitainete seedimine ja kuhu imenduvad lõhustumise saadused? (TV lk 38 ül 2) Toitainete lõhustamine toimub peensooles Rasvad - lümfisoontesse Imenduvad veresoontesse(valgud, süsivesikud) 6. Milleks kasutab organism lõhustumissaadusi? Uute ainete moodustamiseks, organismile vajalik 7. Koosta 3 reeglit hammaste tervishoiuks. Vähemalt 2korda päevas pesta Vältida suhkrut Külastada hambaarsti 8
(kaksteistsõrmiksool), jämesool, pärak. Kaksteistsõrmiksooles toimub põhiline osa seedimisest, seal on mitmed olulised seedenõred. Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastavaks. Amülaas aitab seedida tärklist. Tärklis hakkab suhkruteks lõhustuma. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Pepsiini mõjul (koos soolhappega maos) hakkavad valgud maos lagunema. Pepsiin toimib ainult kindlal temp, tugevalt happelises keskkonnas. Kaksiksõrmiksooles toimub rasvade lõhustumine. Seedimiseks on oluline sapp, mida toodab maks. Sapp aitab seedida rasvu. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest. Sünteesib sappi. Toitainete varupaik. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulgas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Toitainete molekulid imenduvad läbi peensoole seina vereringesse. Seal lõpeb süsives, rasvade ja valkude seedimine.
energiaallikana. Vesi lahustab toitained ja kannab neid organismis laiali, loob püsiva sisekeskkonna. Toidu kalorsus Mida kaloririkkam toit, seda rohkem energiat selle lõhustamisel saame. Kalorsus on toidu energeetiline väärtus. Ensüümid Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toitumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Ülesandeks on kasvamine, arenemine, liikumine ja vananemine (amülaas, pepsiin, lipaas, insuliin) Vitamiinid Reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustamisel. Kaitseb viirus- ja nakkushaiguste eest. A-nägemiseks, naha, kõhrede, luude, limaskestade normaalseks arenguks. D-organism tervikuna, eriti aga luudes kaltsiumi- ja fosforiühendite ainevahetuseks. E-kaitsesüsteemide tugevdamiseks, sugurakkude normaalseks arenguks, vananemisprotsesside pidurdamiseks. Maksa ülesanded See on inimese suurim nääre
SEEDEELUNDKOND Kus toimub toidu lõhustumine? Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs toidu peenestamine segamine (keel) maitsmine algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Hambad Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimahambad, neid on 20 Jäävhambaid on 32 · purihambad · lõikehambad · silmahambad Hambad kinnituvad hambasompudesse vaap ehk email kroon dentiin säsi kael ige tsement juur lõualuu veresooned 9 juurekanal närv Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Toit liigub söögitor...
PROTEOLÜÜS protsess, mille käigus proteaasid katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides Proteaaside funktsioonid: (füsioloogilised funktsioonid) · Toiduvalkude seedimine · Kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaadid (vere hüübimise kaskaad) Piiratud proteolüüsi läbiviivad ensüümid: · Trüpsiin (R1= Lys, Arg; R2 Pro · Kümotrüpsiin (R1=Tyr, Phe, Trp, Leu, Ile, Val; R2Pro) · Pepsiin (R1=Phe, Leu jpt; R2Pro) + bakteriaalsed proteaasid (subtilisiin, savinaas, alkalaas) ENDOPEPTIDAAS ensüüm, mis toimib polüpeptiidahele kesksetele peptiidsidemetele (nt trüpsiin, kümotrüpsiin, pepsiin, alkalaas, subtilisiin, savinaas)
Bioloogia LIHASTIK 1 Müoloogia õpetus lihastest Lihas lihaskiudude kogum, mis koordineeritult funktsioneerides võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi. Lihastoonus püsiv ja passiivne lihaskiudude kokkutõmbumine 2 Lihased pildil: 1 - skeletilihas. 2 südamelihas. 3 vöötlihas. 3 Düstroofiad pärilikud haigused, mis põhjustavad lihaste kärbumist. Lihaste kõhetumine, aeglaselt arenev lihasnõrkus, valusad ja kanged lihased, neelamis- ja kõnelemisraskused, ptoos, diploopia. Müopaatiad pärilik või omandatud lihashaigus, mis väljendub lihaste nõrkuses. Uriinipidamatus, krambid, lihasvalu ja -nõrkus, lihaste paistetus, liigesevalu. Müotooniad viitab viivitusele lihaste lõdvestumisel. Lihasjäikus. 4 Südame lihaskoe kokkutõmmete ja lõtvumise rütmi võib muuta hormoon adrenaliin. Lihaste tööks vajaminev energia saadakse glükoosi lagundamisel. Skeletilihas kinnitub luudele pehmete ku...
SEEDEELUNDKONNA ül. on toidu seedimine. I Seedimine suus · toidu purustamine/mälumine => hambad · toidu segamine => keel · maitsmine · suuõõnes algab ühe toitaine(suhkrute) seedimine => on vaja E=amülaas(süljes, alus. kk.) Hambad kinnituvad hambasompudesse, välja ulatub igemest hambakroon. Piimahambad(20) vahetuvad 12. aluaastaks Jäävhambad(32): lõike-, silma- ja purihambad II Neel (10-13 cm pikk, lehtrikujuline) viimane tahtele alluv liigutus · neelu taga kilpkõhr, mis suleb neelamisel hingetoru => toit liigub söögitorru III Söögitoru( 25-30 cm pikk) · juhib toidu makku IV Magu · mao sisemine on kaetud limaskestaga=> lima(kaitse happe eest), maonõre(happeline) pH=1-2 => algab toidus olevate valkude seedimine, on vaja E=pepsiin(lagundab valke, happel. kk, kehato) · toidu segamine/soojendamine · toit on maos 3-4 tundi · maohape hävitab mikroobe · ül: hävitada toidus olevad bakte...
Kusejuhad: juhivad uriini kusepõide Kusepõis:kogub ja väljutab uriini kusiti kaudu 12. Kirjelda neere ja nende ehitust. Neerude ehitus: koosnevad veresoontest:neeruarterid ja -veenid,kapillaarid nefronitest Kuju: paarilised, oakujulised,10cm pikkused, ümbritsetud rasvakihiga(kaitse) Paiknevad: kõhuõõne ülemises osas,selgmiselt,teine teasel pool selgroogu 13. Kuidas tekib uriin? 14. Mis on erituselundkonna ülesandeks? 15. Mis on sülg, maomahl, soolenõre, sapp, pepsiin, amülaas, lipaas, uriin, higi, veresuhkur, soolehatud, sapipõis.
Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, peensool, jämesool, pärak. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks, sapipõis, kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, neerupealsed. Suuõõnes algab süsivedeliku lagunemine 1. Tärklis > Glükoosiks, süljes sisalduva ensüümi abil 2. Mao ensüüm PEPSIIN lagundab valgud > aminohapeteks 3. 12-sõlmiksool rasvade lagundamine Lipaasi abil rasvhapeteks ja glütserooliks. LK 82 1. Vere glükoosi tase tõseb pärast söömist. Kuna söögi ajal stimuleerib parasümpaatiline närvisüsteem süljeeritust ja sülg on vedel. 2. Järgmine muutus toimub 30min pärast. Kuna kiirendab panksease glükagonieritust. 3. Sportimine ajal glükoosisisaldus langetab. 4. On tähtis, et energia vahetusk, rasvade ja glükogeeni ühtlane
optimum on pH tavaliselt 2540oC Ioonne jõud Temperatuuri optimumi kujundab toopt to · kiiruskonstandi kasv temperatuuri tõustes · ensüümi denaturatsioon Mõnede ensüümide pH optimumid koliinesteraas aktiivsus pepsiin Pepsiin magu 1.5 Sahharaas soolestik 6.2 trüpsiin Katalaas maks 7.3 Ribonukleaas pankreas 7.8
ALGU ÜLESANDE VALKUDE ÜLESANDED 1. Ensümaatiline ülesanne Ensüümid- valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust töötavad ainult vitamiinide juuresolekul igal ensüümil on ainult 1 ülesanne, ensüüm ise ei muutu töö sõltub temperatuurist, pH-st nt amülaas, pepsiin, laktaas, lipaas 2. Kaitseülesanne Valgud on antikehade koostises, lümfotsüüdid toodavad antikehi
hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõikides organismides, nad seedivad näiteks toiduvalke. Mõned proteolüütilised ensüümid lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele (piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi viivad läbi näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin, pepsiin, mis produtseerivad enamasti peptiide. Subtilisiin, savinaas ja alkalaas on bakteriaalsed proteaasid, mis lagundavad praktiliselt kõiki peptiidsidemeid, produtseerides vabu aminohappeid. Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Kõik ülalnimetatud on endopeptidaasid. Ensüümi toimimise optimaalse keskkonna järgi eristatakse hapusid (pH ~2,5), neutraalseid (pH ~7,2) ja leelisproteaase (pH ~9,0)
Süsivesikud(energia).rasvad(naha uuenemine,vitamiinid) valgud(keha uuenemine) mineraalained+vitamiinid(lahustuvad rasvas ja keha saab A,B,C jne) Skorbuut C-vitamiini puudus(immuunsus,luude tugevus) Rahiit D-vitamiini puudus,jäsemete moondumine(luude ja liigeste) natuke pärilik.D-vitamiini saame valgusest,porgandist jne. Kuivsilmsus A-vitamiini puudus(loomsed toidud) Kalorsus energiakogus, 40% kasulik energia(60% soojend.) Ensüümid keemilised ained, mis juhivad elutegevust.2100.ensüümid+vitamiinid Ainevahetus toitumine+jääkide eraldamine Kiirus:väike mass->kiire|kõrge temp->kiire|vana->aeglane rohkem toitu->kiire|vedelam toit->kiire Amülaas lagundab suus tärklist(süsivesikud).Päevas ~1,5 L. Maos: soolhape + pepsiin(valkude lõhustumine). Päevas 1,5 L. Peensooles kaksteistsõrmiksooles, maks(sapipõis lipaas-lagund.rasvu, vere surnuaed,mürkide lagund.vere puhast.glükoosi vara), kõhunääre(lagundab suhkrut) Kusiaine uriini ja ...
NH3 (NH4+) ASSIMILEERIMINE Kõik organismid on võimelised siduma NH4+ orgaanilise aine molekulidesse. Keskset rolli omavad: · GLUTAMAAT (Glu) · GLUTAMIIN (Gln) · KARBAMOÜÜLFOSFAAT PROTEOLÜÜS VALKUDE HÜDROLÜÜS VALK PEPTIIDID AMINOHAPPED Imenduvad verre läbi sooleepiteeli rakkude NB! Kehavõõras valk verre anafülaktiline sokk TÄHTSAMATE LOOMSETE PROTEAASIDE ISELOOMUSTUS Ensüüm Toimekoht Toimespetsiifika Pepsiin magu Phe, Tyr jt. Trüpsiin soolestik Arg, Lys Kümotrüpsiin ,, Tyr, Phe, Trp, Leu, Ile Karboksüpeptidaasid soolestik polüpeptiidahela C-ots Aminopeptidaasid ,, polüpeptiidahela N-ots
läbiviija süsivesikud amülaas Algab suus - Peensooles, veresoontesse rasvad lipaas Toimub Lõhustumist Peensooles, peensooles mõjutab sapp lümfisoonteesse valgud pepsiin Algab maos Lõhustumiskes Peensooles, vajalik soolhape veresoontesse 12. Põhjenda, miks alkoholiga liialdavate inimeste maks lõpuks kahjustub! Sest maks puhastab verd mittevajalikest ainetest ja alkohol kuulub sinna alla. Kogu soolestikust tagasipöörduv veri läbib maksa ning maksaensüümid muudavad mürgised ühendid, mis toiduga organismi on sattunud. Need mürgised ained kahjustavad maksa ja kui
SEEDEELUNDKOND Kus toimub toidu lõhustumine? Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Toit tükeldatakse lõikehammastega ja Suuõõs peenestatakse purihammastega, niisutatakse süljega segamine (keel) maitsmine algab toidu seedimine Süsivesikute seedimine algab suus süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. · Lapseeas kasvavad suhu kõigepealt 20 piimahammast, mis asenduvad 5 -12 aasta vanuses jäävhammastega. · Täiskasvanud inimese suus on 32 hammast. · Üla- ja alalõualuus on hammaste arv võrdne. Hambad kinnituvad hambasompudesse Jäävhambaid on 32 · purihambad 20 · lõikehambad 8 Hammaste järgi koostatakse hambakaart, mille alusel on · silmahambad 4 võimalik isikut identifitseerida. vaap ehk email kroon dentiin ...
hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõikides organismides, nad seedivad näiteks toiduvalke. Mõned proteolüütilised ensüümid lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele (piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi viivad läbi näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin, pepsiin, mis produtseerivad enamasti peptiide. Subtilisiin, savinaas ja alkalaas on bakteriaalsed proteaasid, mis lagundavad praktiliselt kõiki peptiidsidemeid, produtseerides vabu aminohappeid. Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Kõik ülalnimetatud on endopeptidaasid. Ensüümi toimimise optimaalse keskkonna järgi eristatakse hapusid (pH ~2,5), neutraalseid (pH
seedimata jääkidest, ka varustavad nad meie organismi mõningate vitamiinidega ja aitavad vältida tõvestavate bakterite kinnitumist soolestiku seintele. Seedenäärmete ja ensüümide talitus: Lisaks limale on süljes ensüüm amülaas. Süsivesikute seedimine algab juba suus, valkude seedimine aga maos. Süsivesikute lõhustatakse amülaasi abil suus. Soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul hakkavad valgud maos lagunema. Pepsiin toimib ainult kindlal temperatuuril ja tugevalt happelises keskkonnas, valgud ei seedu maos lõplikult, lõplikult seeduvad nad peensooles. Peensooles hakkavad toidukörti mõjutama soole enda nõre pluss veel maksa ja kõhunäärme nõre. Süsivesikud ja valgud on peensooles juba osaliselt seedunud, rasvade lõhustmine algab kaksteistsõrmiksooles. Maks on seedimiseks oluline, sest maks toodab sappi, moodustub pidevalt, et seda seedimisel
Proteolüütiliste ensüümide arvukad esindajad omavad erinevat toimespetsiifikat. Mõned lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele (piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi viivad läbi ja produtseerivad põhiliselt peptiide järgmised proteaasid: · Trüpsiin (R1= Lys, Arg; R2 Pro) · Kümotrüpsiin (R1 = Tyr, Phe, Trp, Leu, Ile, Val; R2 Pro) · Pepsiin (R1 = Phe, Leu, ja paljud teised; R2 Pro) Samas aga paljud bakteriaalsed proteaasid, nagu subtilisiin, savinaas, alkalaas jt omavad väga nõrka spetsiifikat ja lagundavad valkudes praktiliselt kõiki peptiidsidemeid, produtseerides vabu aminohappeid. Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Kõik ülalnimetatud proteaasid kuuluvad endopeptidaaside rühma
Seede- ja erituselundkond õp. lk. 88- 103 1.Selgita mõisted: Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muundumised, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga Toiduaine- taimse ja loomse päritoluga ained, mida inimene toidu valmistamiseks kasutab (mida sööb) Toitaine- toiduainete koostisosad, mida organism vajab kudede ülesehituseks ja rakkude uuendamiseks Ensüüm- eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- organiline ühend, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2.Osata eristada toitaineid ja toiduaineid (mis ei sobi loetellu). Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Makrotoitained: valgud, rasvad, süsivesikud. Toitained Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalaine. 3.Tunda...
toit hingetorru ei läheks toit läheb söögitorru. Kui toit jõuab neelu, algab tahtele mittealluv protsess. Seal liigub 2-5 cm / s. Söögitorust satub toit makku. MAGU Maopind koosneb näärmetest, mis toodavad soolhapet. Lisaks on limarakud. Mao sisepinna kaitse happe eest: SEEDEELUNDKOND 1) Mao sisepind on kaetud limaga, mis on kergelt aluseline ja happe toime pole nii tugev. Kui on mingeid häireid, tekivad maohaavad; 2) Pepsiin, mis lagundab valke. Pepsinogeen muutub soolhappe toimel pepsiiniks. 3) Mao sisepinda katva epiteeli pidev kiire uuenemine (~500000 rakku / min). Epiteel uueneb iga kolme ööpäeva tagant. Maos toimuvad perioodilised kontraktsioonid. Sammuseadjad annavad signaali iga 5s järel. Periplastilised lained viivad toidu edasi. Aeglased lained 10 korda / min. Peristaltilised lained e. tugevad. Regulatsioon nii neuraalne kui ka humoraalne. Sümpaatiline aeglustab seedimist. Kui toit
· lipiidsed suguhormoonid (testosteroon, östrogeen) seotud sugutunnuste ja sugurakkude küpsemisega 5. Valgud e proteiinid e biopolümeerid tähtsaim ehitusmaterjal · monomeeriks aminohappe jäägid; aminohapete vaheline kovalentne side peptiidside · valkude erinevad omadused tulenevad aminohapete erinevatest järjestustest Valkude ülesanded: · ensümaatiline ülesanne sülje ensüüm amülaas lõhustab sahhariide, maomahla ensüüm pepsiin valke, kõhunäärme ensüüm trüpsiin lõhustab valke ensüümid valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust · ehituslik ülesanne kõigis rakkudes valgud organellide ehituses, lisaks nt karvad, suled, kõõlused, lihased, kabjad, suled, sõrad... karvade koostises keratiin, nahas kollageen · transportülesanne hemoglobiin transpordib hapnikku, transportvalgud rakumembraanis
Inimese homöostaasi kontrolltöö küsimused 1.NIMETA KOLM SÜSIVESIKUTE ÜLESANNET ORGANISMIDES, TOO IGA KOHTA KONKREETNE NÄIDE. ● Elutegevuseks vajalik energia- energitat saame glükoosi lagundamisel ● Struktuuri ülesanne- taime- ja seeneraku kestas; selgrootute välistoese koostises. ● Varuaine (taimedes tärklis, loomades glükogeen) 2.MILLISESSE AINEKLASS, ÜLESANNE Lipiid Süsivesik Valk Annavad kõige rohkem Elutegevuseks vajalik Ehitusmaterjalideks, energiat, ehituseks energia, energiat saame enüümid juhivad biomembraaniele, glükoosi lagundamisel. ainevahetust, hormoonid varuaineks, rasvkude kaitseb Struktuur, Varuaine korraldavad ja kontrollivad siseelundied, halb ainevahetust, lihatsetöö, soojuskjuht, inf...
Süsivesikute ja valkude koostisosad ning vitamiinid ja mineraalained imenduvad verre. Rasvade koostisosad imenduvad lümfisoontesse. Jämesooles imenudb vesi seedimata jääkidest pidevalt tagasi vereringesse. Päraku kaudu eemaldatakse tahked toidujäägid. 8. Seedenäärmete ülesanded. Ensüümid, mida nad eritavad. Vastus: Süljenäärmed eritavad sülje amülaasi, mis alustavad süsivesikute suhkruks lõhustamist. Maoseinte näärmed eritavad maonõre. Pepsiin alustab koos soolhappega valkude lagundamist. Maks muudab kaksteistsõrmiksooles rasvad rasvatilkadeks. Kõhunääremenõre jätkab kaksteistsõrmiksoolesvalkude, suhkrute ja rasvade lagundamist. Peensoole seinad muudab peensoole ensüümide abil rasvatilgad glütserooliks ja rasvhapeteks. Valgud aminohapeteks ja suhkrud glükoosiks. Rasvu lagundab peensooles lipaas. 9. Kus ja mille toimel algab, jätkub, lõpeb süsivesikute/ rasvade/ valkude lagundamine? Kus toimub imendumine?
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õppeaine YKL0063 Biokeemia PRAKTIKUM: Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: Sooritatud: 3.2 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIVSUSE MÄÄRAMINE Teooria Proteolüütilised ensüümid e. proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides Proteaase leidub kõikides organismides, kuna nad osalevad väga paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises, alustades toiduvalkude seedimisest ja lõpetades väga kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaadidega Piiratud proteolüüsi viivad läbi ja produtseerivad põhiliselt peptiide järgmised proteaasid: Trüpsiin (R1= Lys, Arg; R2 Pro) Kümotrüpsiin (R1 = Tyr, Phe, Trp, Leu, Ile, Val; R2 Pro) P...
(piiratud proteolüüs), teised toimivad kõikidele peptiidsidemele (piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi viivad läbi ja produtseerivad põhiliselt peptiide järgmised proteaasid: · Trüpsiin (R1 = Lys, Arg; R2 Pro) · Kümotrüpsiin (R1 = Tyr, Phe, Trp, Lei, Ile, Val; R2 Pro) · Pepsiin (R1 = Phe, Leu, ja paljud teised; R2 Pro). Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo- ja eksopeptidaase. Kõik ülalnimetatud proteaasid kuuluvad endopeptidaaside rühma. Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid (pH 2,5), neutraalseid (pH 7,2) ja leelisproteaase (pH 9,0). Olulisekd proteaaside klassifikatsiooni aspektiks on aktiivtsentri ehitus ja sellest tulenev
ensüümid, mis katalüüsivad proteolüüsi. Proteolüüs on peptiidsidemete hüdrolüüs valkudes ja peptiidides, mille tulemuseks on madalama molekulmassiga peptiidid ja aminohapped. Kuna proteaas täidab väga paljusid füsioloogilisi funktsioone, leidub seda kõikides organismides. Mõned protelüütilised ensüümid lõhustavad spetsiifilisi peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), mida viivad läbi näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin ja pepsiin, ja mõned lõhustavad kõiki peptiidsidemeid (piiramatu proteolüüs), milleks on näiteks paljud bakteriaalsed proteaasid nagu subtilisiin, savinaas, alkalaas jt. Proteaase jagatakse ka selle alusel, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele – endo-ja eksopeptidaasid. Ensüümi toimimise järgi jaotuvad need hapudeks (pH=2,5), neutraalseteks (pH=7,2) ja leelisproteaasideks (pH=9,0). Aktiivtsentri ehitusest tuleneb ensüümi toimemehhanism
Töö nr 3.2 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Koostas: Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaasid on laialt levinud organismides, sest nad osalevad mitmete füsioloogiliste rollide täitmisel. Eristatakse proteolüütilisi ensüüme, mis toimivad kõikidele peptiidsidemetele ja on ka spetsiifilisi, mis lõhustavad vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (nn piiratud proteolüüs, nt trüpsiin, kümotrüpsiin ja pepsiin). Eristatakse ka endo- ja eksopeptidaase, vastavalt sellele, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele. Optimaalse pH väärtuse järgi eris...
ning süüa tuleb vaid neid toite, mis omavahel kokku sobivad. Lisaks tuleb toite süüa kindlas järjekorras.Eri toidugrupid tuleb võimalikult lahus hoida. Süsivesikuid ja valke ei tohi segamini süüa, kindlasti ei tohiks süüa süsivesikuid pärast valku. Süsivesikute seedimine ei võta nii palju aega kui valkude seedimine. Kui aga valku ja rasvast on söödud enne, jäävad süsivesikud valkude lõksu. Valgu toimel aktiveeruvad maohape ja seedeensüüm pepsiin. Maohape lagundab rasva ja pepsiin hakkab tööle. Tekib happeline keskkond, mis neutraliseerib ptüaliini ja pärsib täielikult süsivesikute seedimise.Ebapiisava seedimise peamine põhjus on seedesüsteemi ülekoormamine suure hulga erisuguse toiduga. Kui tarvitada korraga erinevaid toidugruppe, ei saa ühe toidu ensüümid teisi toite lõhustada.Mitte toit ei põhjusta kaalutõusu, vaid ebapiisavalt seeditud toit. Valku tuleb alati süüa koos teiste valkudega, süsivesikuid koos
Valgud Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valke on lõpmata palju, inimese rakkudes on 500 000. Igal valgul on on oma , ainult üks ülesanne (lihasvalk- valgumolekulid tõmbuvad kokku). Valgud e. Proteiinid on polümeerid, mille koostises on aminohapped. Erinevaid aminohappeid on 20. Neid 20 erinevat aminohapet saab panna erineva järjekorraga ritta- nii saab muuta valgu ülesannet, neid on ka erinev arv valgumolekulis. Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande. Aminohappelise järjestuse määrab DNA. Radikaaliks võib olla 20 erinevat aminohapet. Aminohappeid tähistatakse 3-tähelise lühendiga (nt: Ser, Tyr jne ... ) Aminohapped on omavahel ühendatud tugeva peptiidsidemega. Geen on DNA osa kus on ühe valgu eeskiri. Peptiidside on tugev side- laguneb hapetes keetmisel. Valkude struktuur: -esimest järku struktuuri hoiavad peptiidsidemed -teist järku struktuur on keerdumine (nõrgad sidemed) -kolmandat ...
I MÕISTED 1)Ainevahetus- organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum 2)Toitained- on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. 3)toidu kalorsus- toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. 4)ensüümid-on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. 5)Vitamiinid- on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. 6)toiduained- on aine, mida tarvitatakse toiduks või millest valmistatakse toitu. 7)hambakroon- on suuõõnde ulatuv hambaosa 8)hambaemail- väljast katab hammast kõva kiht on hambaemail, mis kaitseb nii kulumise kui ka mikroobide eest. 9)kaksteistsõrmiksool- toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mi...
hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide või vabu aminohappeid. Proteaasid on väga levinud kõikides organismides, kuna nad osalevad paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises. Proteolüütilistel ensüümidel on erinevad toimespetsiifikad, osad lõhustavad vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid, teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele. Piiratud proteolüüsi viivad läbi näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin ja pepsiin, praktiliselt kõiki peptiidsidemeid valkudes lagundavad subtilisiin, savinaas ja alkalaas ning produtseerivad sellega ka vabu aminohappeid. Eristatakse endo- ja eksopeptidaase vastavalt sellele, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele. Ensüümi toimimiseks optimaalse keskkonna pH väärtuse järgi eristatakse hapusid, neutraalseid ja leelisproteaase. Oluliseks proteaaside kvalifikatsiooni aspektiks on aktiivtsentri ehitus ning sellest
tööks.Maos olev hape on nii tugev, et võib söövitada isegi paberit ja riiet.Kui maonõre paiskub söögitorusse tekib happe mõjul valuline kõrvetustunne.Lima kaitseb maoseinu maonõre söövitava toime eest.Soolhape ja ensüüm pepsiini mõjul hakkavad valgud maos lagunema.See on astmeline protsess.Kõigepealt valgud happe mõjul kalgenduvad.Kalgendunud valgud hakkavad pepsiini toimel lagunema.Pepsiin toimib ainult kindlal temperatuuril ja tugevalt happelises keskkonnas.Soolhape ja pepsiin võivad lagundada ka magu ennast, juhul kui mao limaskest on vigastatud või kui maoseinu kaitsvat lima eritub vähe.Valgud ei seedu maos täielikult, lõplikult seeduvad nad peensooles. Maost peensoole algussossa liikunud toidukörti hakkavad seal mõj. Soole enda nõre ja kahe olulise seedenäärme maksa ja kõhunäärme nõre.Peensooles sedub lõplikult enamik toitaineid.Süsivesikud ja valgud on siiajõudes juba osaliselt seedunud,rasvade lõhustumine aga algab kaksteistsõrmiksooles.
hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõikides organismides, nad seedivad näiteks toiduvalke. Erinevad proteaasid omavad ka erinevat toimespetsiifikat. Mõned proteolüütilised ensüümid lõhustavad vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs). Sellised on näiteks trüpsiin, kümotrüpsiin ja pepsiin, mis produtseerivad põhiliselt peptiide. Samas paljud bakteriaalsed proteaasid, nagu näiteks subtilisiin, savinaas, alkalaas, omavad väga nõrka spetsiifikat ja lagundavad valkudes praktiliselt kõiki peptiidsidemeid ning produtseerides vabu aminohappeid (piiramatu proteolüüs). Olenevalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse vastavalt endo- ja eksopeptidaase. Kõik eelnimetatud proteaasid
Avaldub suhteliselt pehme denaturatsiooni korral ning eeldusel, et denaturatsioonifaktorid peavad olema kõrvaldatud. Selle tulemusena taastub primaarstruktuurist kõrgemat järku struktuur. 4) ENSÜÜMID -globulaarsed valgud, mis koosnevad, valdavas enamikus, temperatuuritundlikest aminohappejääkidest. Ensüümid jagatakse lihtensüümideks ja liitensüümideks. Lõhustavad toitaineid. Ensüümide töö sõltub keskkonna pH'st. Nt: amülaas, pepsiin, trüpsiin, maltaas, laktaas, sahharaas, lipaas. Aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, millega seostub substraat. Substraat on keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib. Aktivatsioonienergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks. Mida väiksem on aktivatsioonienergia, seda kiiremini toimub reaktsioon. Liitensüümid koosnevad valkosast (apoensüüm) ja mitte valkosast. Kofaktor liitensüümides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
