valmistamiseks. Ilmselt paljud perekonnad ei ole mõelnudki, et lemmiklooma omamisel võib olla hoopis sügavam tähendus ja kaudne panus ka lapse arengusse. Käesolev referaat tutvustab lemmikloomade, eelkõige koerte mõju lapse arenguteel. Sheryl Dickstein (2007) tõi ajakirjas SheKnows välja erinevad aspekte kuidas mõjutavad loomad laste arengut. Esimeseks tähelepanekuks on, et loomad arendavad laste motoorseid oskusi. Koertega jalutamine või jooksmine aitavad lapsed tubastest tegevustest eemale. Väiksemaid motoorseid tegevusi aitab arendada lemmikule toidu ning joogivee panek. Olenevalt lapse vanusest on võimalik lemmikloomaga erinevad tegevusi läbi viia. Kuid alati peavad vanemad jälgima, et antud tegevused oleksid nii looma kui lapse jaoks ohutud. Teiseks aspektiks loomade mõjule lapse arengus tõi Dickstein (2007) välja sotsiaalse poole.
Närvisüsteemi depressante tarvitatakse ka uimastitena. Uimastitena tarvitatavate depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, mõneti eraldiseisvana ka oopium jt opiaadid, kanepitooted. Uimastitena tarvitatavad närvisüsteemi depressandid tekitavad juba väikestes kogustes tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone. Suuremates kogustes tarvitamine muudab enamasti kõne segaseks ja võib tarvitaja viia teadvusekaotuseni. Depressantide eripära seisneb selles, et nad võimendavad üksteist kahe depressandi koosmõju on tugevam kui nende mõju eraldi. Nt kui tarbida barbituraate (rahustid, mis vähendavad stressi) koos alkoholiga, võib koostoime põhjustada surma. Depressandid tõkestavad REM-und. Jätkuv kasutamine tekitab katkestustega une, nii et inimene ei maga
aktiivne,lihaspinge suur(unes rääkimine,käimine)/ Meditatsioon- tegevus,mille tulemusel tedvuse seisund pööratakse inimesse endasse/ Sens. Depi.-seisund, mille puhul väheneb meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info/ Hüpnoos-teadvuse seisund,mida isel. Tugev lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele/ Uimastid-KNS-i mõjutavad ained,mis muudavad inimese meeleolu,tajumist ja käitumist (jaot. Depressandid,stimulandid,hallutsinog.) Depressandid-tekitavad eufooriat,kui kahjustavad motoorseid reakts. Pikendavad reaks. Aega ja alandavad tundlikkust(alko,rahustid Oopiaadid-oopium,morfiin, heroiin)/ Stimulandid-stim. KNS-i ja tõstavad südamelöökide sagedust,vererõhku,lihaspinget)Paraneb tähelepanuvõime,kuid reakts. aeglustuvad(kofeiin,nikotiin,kokaiin,anfetamiin)/ Hallutsinogeenid- ained,mis muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone (marihuaana,maksaliin,LSD) Tunnetusprotsessid(kogn.protsessid)-psüh.protsessid,mille käigus luuakse infotöötluse vah
1. Mõisted Adaptatsioon kohanemine. Aistingud meele tajud, vajalikud et meie otsused tuleks võimalikult kiiresti Ajupoolkerade assümeetria aju organiseerituse fundamentaalne eripära. Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded Akson pikk müeliinkest, ainult üks. Alkohol legaalse piiranguga depressant. Kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu. Autonoomne NS siseelundite ns, ei allu inimese tahtele. Barbituraat krambivastane ravim CAT kompuutertomograafia, haiguste diagnoosimiseks Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Depressandid üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi Ectasy (MDMA) Stimulant. Emotsionaalse ja vaimse toonuse tõstja. EEG elektroentsefalograafia, peaaju bioelektrilise aktiivsuse uurimiseks
SISUKORD Uimastite liigitus Depressandid Alkohol Barbituraate Kokaiin Opiaadid Amfetamiin Stimulandid Hallutsinogeenid Kofeiin Kanep Nikotiin LSD Uimastite liigitus Toime ja eripära järgi jaotakse uimastid kolme suurde rühma- depressandid, stimulandid ja hallutsinogeenid. Depressandid Väikestes kogustes pruugituna tekitavad depressantide hulka kuuluvad ained kerget eufooriat, kuid enamasti alandavad nad tundlikkust, kahjustavad motoorseid reaktsioone ja pikendavad reaktsiooniaega. Suurte dooside korral muutub inimese kõne segaseks ning ebakindlaks, ette võib tulla teadvuse kaotus. Depressantide eripära seisneb selles, et nad võimendavad üksteist- kahe depressandi koosmõju on tugevam kui nende mõju eraldi. Alkohol Alkohol kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu; on ka leitud, et alkoholi mõjul ei toimi neutronitevahelised ühendusteed efektiivselt. See tõttu
Sisselukustussündroom on haigus, mille põdeja on teadlik kõigest, mis toimub nende ümber kuid ei suuda ennast liigutada. Halvatud on kogu keha, siiski suudavad tihti haiged oma silmi liigutada ning see on ainus viis patsiendil ülejäänud maailmaga suhtlemiseks. Sündroom tekib tavaliselt infarkti või ajuverejooksu tulemusena, vahel harva võib põhjuseks olla ka ajutrauma või kasvaja. Probleeme põhjustab kahjustada saanud ajutüvis asuv osa, mille abil saadetakse ajust kehasse motoorseid signaale. https://rarediseases.org/rare-diseases/locked-in-syndrome/ Haiguse diagnoosimine võib võtta väga kaua aega, kuna patsient ei saa verbaalselt kõneleda oma probleemist, nii võib kuluda enne kolm kuud kui märgatakse haige seisundit. Üle pooltel juhtudes märkab sündroomi esinemist esimesena haige pereliige, märgates, et patsient võib olla teadvusel tänu tema silma liigutustele. Sündroomi diagnoosimiseks saab Eestis kasutada KT ja MRT uuringuid. Diagnoosimisel on ka
Iseeneselikud (ärkvelolek ja uni/unenäod) Tahtlikult esile kutsutud seisnundid(meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, uimastitest tingitud seisundid) Unehäired: *unetus *kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehks narkolepsia- päeva jooksul 10-15 mins teadvusekaot. *uneapnoe- une ajal tekkiv hingamise katkestus *unesrände(kuutõbi) Uimastid: * depressandid (alkohol, rahustid, opiaadid)alandavad tundlikkust, 2 koosmõju tugevam, väikestes kogustes tek eufooriat, kuid kahjust motoorseid reakts. *stimulandid (kofeiin, nikotiin, anfetamiinid:ecstasy)stimileerivad KNSi, reakts aeglustub, paraneb tähelepanuvõime *hallutsinogeenid(marihuaana, meskaliin, LSD) muudavad taju, hallutsinatsioonid.
kahe depressandi koosmõju on tugevam kui nende mõju eraldi. Nt kui tarbida barbituraate (rahustid, mis vähendavad stressi) koos alkoholiga, võib koostoime põhjustada surma. Depressandid tõkestavad kiiret e. paradoksaalset und. Jätkuv kasutamine tekitab katkestustega une, nii et inimene ei maga depressanti võttes ega ka võtmata jättes. Depressandid on: Alkohol Rahustid Oopiumid Alkohol Alkohol kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu; neuronitevahelised ühendusteed ei toimi efektiivselt seetõttu halveneb mälu võime salvestada uut infot. Vähesel alkoholitarvitamisel nõrgenevad pidurdusprotsessid ja suureneb sotsiaalsus. Pikaajalise alkoholitarvitamise toimel mälu halveneb ja info töötlemise võime langeb. Alkoholi mõju hindamisel võib vaadelda inimese käitumise ja tema vere alkoholisisalduse vahelisi seoseid. Kui
uimastva toimega · Hallutsinogeenid on ained, mis muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone, pärsivad KNSi tegevust · Marihuaana, maskaliin ja LSD · Nägemuste sisu on ennustamatu, sõltudes inimese tujust ja ootustest aine mõju suhtes · Enamikul hakkavad nögemused geomeetriliste kujundite vormis, siis keerulisemad kujundid ja lõpuks tseenid, mis sarnanevad unega Tekitavad põhjendamatut heaolutunnet, kuid kahjustavad motoorseid reaktsioone ja alandavad tundlikkust Alkohol, rahustid ja opiaadid Opiaadid on morfiin ja heroiin Nende eripära on see, et nad vüimendavad üksteist Stimulandid ehk ergutid stimuleerivad kesknärvisüsteemi ja tõstavad lihaspinget, vererõhku ja südamelöökide sagedust Paraneb tähelepanuvõime, reaktsioon aeglustub Kofeiin, nikotiin, kokaiin ja amfetamiin
Isotoonilisel kontaktsioonil ei muutu lihase pinge Jala luud: tibia, fibula, femur T-torukese funktoon lihaskontsentraltsioonil on juhtida aktsioonpotentsiaali lihasrakku Luuaines on enam valku Müoglobiini funktioon lihaskoes: reservhapniku säilitamise koht Skeletilihasraku funktsionaalseks üksuseks on: sarkomeer Jagunemsvõimelistest kõhrerakkudest koosnevad epifüüsiplaadid asuvad: diafüüsi otstes, ... Motoorseid närviimpulssi vahendavad sarkolemmile: motoorsed lõpp-plaadid Nendest protsessidest toimub aeroobselt: rakuhingamine, ATP süntees Kehatasandeid tähistavad terminid: frontaalne, sagitaalne Skeletilihasrakus paiknevad struktuurid: müofibrill, aktiini ja müosiini filament Kudedest koosnevad elundite osad: parenhüüm, epiteel, limaskest ATPaasne aktiivsus on müosiini peal Peened müofilamendid ei paikne l-vööndis Troponiini sisaldavad peened müofilamendid
REGULEERIB JA KOORDINEERIB ORGANISMIS KÕIKIDE ELUNDITE TALITLUST JA KOHANDAB SEDA SISE- JA VÄLISKESKKONNA MUUTUSTELE. MILLINE ON NEURONI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE? EHITUS: KOOSNEB RAKUKEHAST NING 2 LIIKI JÄTKETEST (DENDRIIDID, AKSON); TÖÖPÕHIMÕTE: ERUTUS KULGEB NEURONISSE MÖÖDA DENDRIITE, LÄBIB RAKUKEHA JA VÄLJUB SEALT AKSONI KAUDU; IMPULSID LIIGUVAD NEURONITE AHELAS KINDLASUUNALISELT: PERIFEERIAST MÖÖDA TUNDENÄRVIKIUDE KNS'I JA KNS'IST MÖÖDA MOTOORSEID NÄRVIKIUDE PERIFEERIASSE. MILLINE ON NÄRVISÜSTEEMI EHITUS? SOMAATILINE: KESKNÄRVISÜSTEEM (PEAAJU JA SELJAAJU), PIIRDENÄRVISÜSTEEM (PEAAJUNÄRVID JA SELJAAJUNÄRVID); KONTROLLIB KOGU ELUTEGEVUST, REGLUEERIB LIIKUMISELUNDITE TÖÖD, SAAB INFOT VÄLISMAAILMAST; AUTONOOMNE: SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM , PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM; SELLE KAUDU TOIMUB SISEELUNDITE, SISENÕRENÄÄRMETE, SÜDAME JA VERESOONTE TALITLUSE REGULEERIMINE. SELJAAJU ASUB
Kirjeldatud on mitmeid erinevaid mooduseid kuidas sündroomi ravida. Üks viis kuidas sündroomi ravile lähenetakse on tema julgustamine kaasata ja tähelepanna oma keha vasakut poolt. Kasutatakse näiteks vahendeid mis võivad anda miskit sorti signaali, et patsiendile tuleks meelde olla tähelepanelik kahjustatud poolest. On ka tehtud katseid ravimiga Apomorphine, mis mõjutab aju dopamiini tootmist. Sama ravimit kasutatakse ka Parkinsoni tõve ravimiseks, kuna usutakse, et see parandab motoorseid funktsioone. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3988490/ https://sites.google.com/a/macalester.edu/hemispatial-neglect/home/treatment
Käitumise bioloogilised alused Jakob Westholmi Gümnaasium Elisabeth Kungla Anette Laur Kertu Kruus 18.10.2010 Sissejuhatus 1990. aastatel, mida tuntakse ka ajudekaadi nimetuse all, kulmineerus 20. Sajandil alanud murrang inimese aju ja käitumise uurimisel — uued uurimismeetodid võimaldavad nüüd näha seni nähtamatut ja veenavad skeptikuid, et loomkatsete ja inimuuringute vaheline sild kannab keerulisemaidki küsimusi. Teadmised käitumise bioloogiliste aluste kohta täienevad nüüdisajal väga kiiresti. Meie psühholoogilise maailmapildi kujundmisel aitab kaasa närvisüsteem. Tähtis osakaal on ka sellel, mis toimub rakkude ja molekulide tasandil. 1 Sisukord Sissejuhatus..................................................................... ......
Hallaine paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt,moodustades ajukoore. Peaaju sisemuses ,valgeaines, esineb hallaine mitmete tuumadena. Seljaajus on hallaine tsentraalselt, moodustades seljaaju ristlõikes liblikat meenutava kujundi, valgeaine selle ümber asub perifeerselt. 3. Närvi ehitus – sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp (sensoorsed e. aferentsed ja motoorsed ehk efektoorsed närvid) Funktsiooni järgi eristatakse afentseid ja motoorseid närvikiude. Afentsete närvikiudude kaudu saabub erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi, motoorsed annavad impulsse ajust lõppelundisse- lihastesse või näärmesse. Sensoorsed ehk tundenärvid sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. Motoorsed ehk liigutajad närvid sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. 4. Närvi funktsioon. Selgita
Närvivõrgud võimaldavad lihtsat käitumist: keha asendi muutmine, toitumine. 2. Kiiretaoliselt sümmeetriline närvisüsteem erinevat tüüpi närvirakud on spetsialiseerunud erinevate funktsioonide täitmiseks, paigutus on korrapärasem. Iseloomulik kiirloomadele, nt meritähele ja merisiilikule. Kiiretaoliselt sümmeetrilise närvisüsteemi puhul on toimunud veelgi suurem rakkude spetsialiseerumine, erinevatel närvikimpudel on oma ülesanded. Eristada saab sensoorseid ja motoorseid harusid. Sensoorsete närviteede ülesandeks on edastada meeleelunditest tulevat tunnetuslikku informatsiooni, motoorsed närvid tegelevad lihaste liigutamisega. Sellist tüüpi närvisüsteemi puhul on organismi igas harus nii sensoorsetest kui motoorsetest närvirakkudest koosnev närvipõimik, mille baasil toimuvad refleksid. Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga. 3
KORDAMINE PARKINSON, EPILEPSIA 1. Millise neuromediaatori puudusega KNS seostatakse parkinsonistlike sümptomite teket? Dopamiin 2. Millised on iseloomulikud motoorsed sümptomid, mis mängivad rolli haiguse diagnoosimisel? Treemor, bradükineesia, hüpokineesia, rigiidsus. 3. Millised on spetsiifilised parkinsoni lisasümptomid, millele ka ravimid hästi toimet ei avalda? Postulaarne ebastabiilsus, kehahoiak ja kõnnak; kõne ja neelamisprobleemid: hüpomiimia. 4. Too välja parkinsoni mittemotoorsed sümptomid. Psüühikahäired (psühhoos, depressioond); uenehäired; väsimus; väu; autonoomse NS häired; mõtlemisaeglus. 5. Millised on erinevad ravivõimalused Parkinsoni tõve esinemisel? Mittefarmakoloogiline ravi: kõneravi, füsioteraapia, toitumisnõuanded, psühhoteraapia. Farmakoloogiline ravi: levodopa; dopamiini agonistid; MAO-B inhibiitorid; amantadiin. 6. Milline on kõige efektiivsem Parkinsoni tõve ravim? Miks seda ravimit manustataks...
DIABEETILINE NEUROPAATIA Diabeetiline neuropaatia -on diabeedi tagajärjel tekkinud närvikahjustus, mis võib kahjustada sensoorsed, autonoomseid ja motoorseid neuroneid Neuropaatia levimus diabeediga patsientidel varieerub eri uuringutes 28−55% Põhjuseks on ainevahetuse häired,sellised nagu suurenenud oksüdatiivne stress, närvikoe ainevahetuse ja vereverustuse häire Riskifaktorid : vanus, diabeedi kestus, kontrollimatu hüperglükeemia, hüpertensioon, hüperlipideemia, rasvumine, suitsetamine, vähene liikumine Diabeetilise neuropaatia tüübid: Perifeerne neuropaatia (distaalne sensomotoorne
Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. 12. Närvisüsteemi väikseim osa on närvirakk ehk neuron mis tekitavad ja juhivad närviimpulsse. 13. Ärritustele vastatakse tingimatute refleksidega (kaasasündinud) ja tingitud refleksidega. 14. Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini: ärrituse ehk stiimuli tekitatud närviimpulsi võtavad vastu retseptorid ning impulss kandub mööda tundenärvikiude edasi kesknärvisüsteemini, kust reaktsioon liigub mööda motoorseid närvikiude teostuselundini. 15. Inimese psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on erutus ja pidurdus. 16. Inimesed ei mäleta imikuiga, sest: - puduuvad seosed närvirakkude vahel - puudub seostatud kõne - puudub mina-tunne 17. Poiste ja tüdrukute käitumise erinevused tulenevad peamiselt kasvatusest, meestel kujuneb välja arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel kui vastastikku sõltuvast minast. 18. Erik Eriksoni kaheksa arenguastme teooria:
Muusikat saab tervist edendavalt ja loovust soodustavalt rakendada ka väljaspool teraapiakonteksti. 1.2 Muusikaravi meditsiinis? Juba 19. sajandi lõpul, eriti aga 1950.–1970. aastatel uuriti maailmas intensiivselt muusika mõju inimese kehale. Tulemused näitasid, et muusika mõjutab südametööd, vererõhku, hingamissagedust, nahareaktsioone (muutused naha galvaanilises elemendis), ajupoolkerade tööd, lihaste tööd ja motoorseid reaktsioone ning samuti endorfiinide teket. Hilisemad uurimistulemused näitasid muusika otsest mõju ka inimese psüühilisele seisundile. Muusika abil saab rahustada või stimuleerida, muuta meeleolu ja tundeid, ergutada mälu, vähendada ängistust ja stressi. Muusikat kasutatakse tulemuslikult sünnitusabis, vastsündinute kohanemise parandamisel, kohaliku tuimastusega operatsioonidel, intensiivravis, stomatoloogias, pulmonoloogias,
jne). Omakorda jagatakse autonoomne NS sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Sümpaatiline NS suurendab organismi jõudlust ning aktiveerub stressi ja füüsilise koormuse ajal („põgene või võitle“). Parasümpaatiline NS toimib puhkeolekus („puhka ja seedi“). Närvirakud ehk neuronid ise koosnevad dendriididest, rakukehast, aksonist (+müeliintupp) ja närvilõpmetest. Eristatakse sensoorseid e tundenärve (ühenduses meeleelunditega) ja motoorseid e liigutajanärve (ühenduses lihastega). Refleksid on samuti seotud närvidega. Refleksikaar toimib järgmiselt: Kõigepealt võtab keskkond vastu ärrituse, saadab selle retseptorilt mööda sensoorset närvi kesknärvisüsteemi, kus töödeldakse informatsioon ning peale seda kannab motoorne närv kesknärvisüsteemist tulnud käskluse organisse ning organ reageerib vastavalt. Nagu ka palju muuga, jaotatakse ka reflekse mitmeks.
Psühholoogia KT 1. Aju poolkerade erinevus Ülesanded: Vasak: info analüütiline töötlemine, teadvus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus Parem: süsteetiline töötlemine, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus 2. Olulisemad aju osad kõrgem närvitegevus Otsaaju Koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Vaheaju Hüpotalamus: Kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi, samuti emotsioone, valu jms. Tundlikkuskeskus: Selle keskuse kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev info ajukoorde. Keskaju Automaatsete liigutuste keskus aju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse üle lihastele Tagaaju Ajusild: Reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne; Väikeaju: Koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Piklikaju Südametalitluse, hingamis-, seedimis- ja osa kaitser...
teostuselunditeni MINGI ÄRRITAJA retseptorid sensoorne erutus ehk impulss kandub mööda ahverentseid e. süsteem tundenärvikiude KNS motoorne läbitöötatud vastus ehk reaktsioon liigub mööda süsteem eferentseid ehk motoorseid närvikiude TEOSTUSELUNDKOND Reaktsioon ehk vastus ärritusele antakse: · tingimatute ehk kaasasündinud refleksidena info liigub ainult seljaaju vahendusel ja reaktsioon on tahtmatu ja automaatne · tingitud refleksid (õpitud) Iseseisev töö II rühm Inimese psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on 2 närviprotsessi : erutus ja pidurdus. Ajupoolkerade asümmeetria tähendab seda, et kuigi ajupoolkera vasak ja parem pool
Alanevad juhteteed kulgevad hallolluse eesmiste juurte vahel, nad moodustavad eesmisi sambaid, osa alanevaid juhteteid on külgmistes sammastes. (Lad: destsendeeruvad juhteteed). Funktsioon on juhtida motoorikat. Alanevate juhteteede kaudu tulevad närviimpulsid ülemistest allapoole seljaajju ja seal need lõppevad erinevate segmentide eesmistes sarvedes. Alfamotoneuronite kehadel ja sealt edasi nende kaudu juhitakse lihastele. Juhivad motoorseid närviimpulsse seljaaju siseselt ülemistelt alumistele (sinisega joonisel) Seljaaju funktsioonid: 1. Juhtida tundlikkust seljaaju piires ja seljaajust peaaju suunas. 2. Juhtida motoorseid ehk liigutusi esile kutsuvaid närvi impulsse seljaaju piires ja peaajust pärit närviimpulsse seljaajus. 3. Reflekside juhtimine 4. Seljaaju võib nõrku sinna saabunud erutusi liita 5. Erutuse divergents e harvenemine Radikuliit seljaaju juurte põletik 5
näärmetest jne.) Seljaaju valgeaine: a)Eesväät – enamik juhteteid (närvikiudude kimpe) kulgeb ülalt alla st. on motoorsed – toovad impulsse peaaju motoorsetest keskustest seljaaju eessarve neuronitele b) Tagaväät – enamik juhteteid kulgeb alt üles, - on sensoorsed – viivad tundeimpulsse kehast peaaju tundekeskustele c) Külgväät – siin on umbes võrdselt nii sensoorseid kui motoorseid juhteteid Funktsionaalselt jaguneb seljaaju 31-ks segmendiks (8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 õndra!), iga segmendi kiududest tekib 2 eesmist ja 2 tagumist närvijuurt, neist - 31 paari spinaalnärve. Seljaajunärvid e. spinaalnärvid nervi spinales: Seljaajust väljuvad närvikiud moodustavad mõlemal pool seljaaju kaks kimpu: a)eespool väljuvad motoorsed kiud (nii somatomotoorsed – vöötlihastele, kui ka vistseromotoorsed – silelihastele); b)
lihaskiud · Lihaskiudude diferentseerumine kiireteks ja aeglasteks jätkub lapseeas · Müofibrillide arv ja läbimõõt prepuberteediealiste laste lihastes on väike ning seoses sellega on jõugenereerimise võime väike · Prepuberteediealistel lastel on lihaskidude glükolüütiliste ja oksüdatiivsete ensüümide aktiivsus madal · Puberteedieas toimub lihaskiudude morfo-funktsionaalne täiustumine, mis väljendub jõugenereerimise võime järsus kasvus · Laste võime rekruteerida motoorseid ühikuid tahtelisel maksimaalsel pingutusel on madalam kui täiskasvanutel IMIKU MOTOORSED TEGEVUSED · Imiku motoorse aktiivsuse esimestel elunädalatel moodustavad elementaarsed motoorsed refleksid: - toitumisrefleks - silmade pilgutamisrefleks vastusena valgusärritusele - haaramisrefleks, mis seisneb sõrmede kõverdamises vastusena peopesa ärritamisele - ehmumisrefleks, mille kutsub esile tugev heli ning millele imik reageerib jäsemete ja keha
3. Toetavad/õoetavad süsteemid. 1. Täielikult kompenseeritud süsteemidest kõneldakse seoses patsientidega, kes ei suuda sooritada või algatada enesehoolduse toiminguid või kes ei ole võimelised iseseisvalt ja kontrollitult sooritama liigutusi. Selles kategoorias on kolm rühma patsiente: · patsiendid, kes on koomas · teadvusel ja kompetentsed isikud, kes võivad teha otsustusi enesehoolduse kohta, kuid kes ei suuda või ei tohiks teha motoorseid liigutusi. · patsiendid, kei ei ole võimelised ostustama enesehoolduse üle, kuid kes võibolla peaksid end ise hooldama, kuid neid juhendatakse. 2. Oselisele kompenseeritud õendussüsteemide on seotud põetussituatsioonidega, kus nii õde kui patsient sooritavad õendustoiminguid. Siis võib kasutada kõiki viite abistamismeetodit. 3. Toetavad/õpetavad süsteemid on asjakohased, kui patsient peab õppima sooritama vajalikke toiminguid,
Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS Hingamine intensiivistub Seedeelundite töö intensiivistub Higieritus suureneb Südame löögisagedus suureneb Südame löögisagedus suureneb Lihased ja maks vabastavad rohkem glükoosi Sensoorne NS Somaatiline NS Autonoomne NS Info tuuakse närvisüsteemi Kasutab motoorseid närve Juhib näärmete, elundite ja (aferentne) silelihaste tööd Antud NS kontrollime oma Jaguneb sümpaatiliseks ja skeletilihaseid parasümpaatiliseks närvisüsteemiks Hüpotalamus juhib antud
Korrelatsioon on seos kahe asja vahel. Positiivne - mida vähem raha, seda vähem ostetakse Negatiivne mida soojem ilm, seda vähem riideid seljas Eksperiment- .... Aitab käitumist seletada( on uurimus), eesmärgiks hüpoteesi püstitamine või ümber lükkamine. On labaoratoorne või loomulik. 8) Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini Ärritaja e. stiimul Retseptor erutus e. impulss kandub mööda tundenärvikiude KNS läbitöötatud vastus liigub mööda motoorseid närvikiude Teostuselund( näärmed, lihased, liigesed) 9) Millest koosneb KNS, kaks refleksi, seljaaju kaks ülesannet, kaks närviprotsessi Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Tingimatud refleksid (kaasasündinud) info liigub ainult seljaaju vahendusel, reaktsioon on tahtmatu ja automaatne Tingitud refleksid (õpitud; omandatud) kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul
Väga kõrgel tasemel ajukoores on näiteks neuronid, mis reageerivad väga keerulisele informatsioonile nagu seda on näiteks inimese näokuju. 5. Ühe aju poole funktsionaalsed süsteemid kontrollivad teist keha poolt. Oluline, kuid senini ebaselge, KNS organisatsiooni tunnus on, et enamik aju juhteteid on bilateraalselt sümmeetrilised ja nad lähevad üle teise poolde kas peaaju või siis seljaaju tasemel. Sellest tulenevalt ühe poole sensoorseid ja motoorseid talitlusi juhib teise poole peaaju hemisfäär. Vasaku poole motoorikat suures osas juhib parema poole motoorne koor. Erinevate süsteemide juhteteede ristumine toimub aju erinevatel tasemetel. Näiteks, ülenevad valu juhtivad närviteed ristuvad seljaajus kohe pärast sisenemist sinna. Peene puutetundlikkusega seotud juhteteed kulgevad seljaajus samal poolel üles pikliku ajuni, kus ta moodustab esimese sünapsi. Seal teisie-astme neuronid saadavad oma kiud vastaspoole talamusse
Laulus saab asendada sõnu ,,Jänku" selle looma nimega, kellega parajasti mängitakse. Loe salmi ja tee nõutud liigutusi: ,,Jänku hüppas metsa all, lõbus tuju oli tal. (Hüpita jänest üles-alla, keeruta teda ringi.) Vaatas üles, (tõsta jänes õhku) vaatas alla, (pane jänes põrandale) jooksis peitu kuuse alla." (Peida jänes selja taha.) Hiiremäng Eesmärk: Arendab kõneoskust ja lihtsamaid motoorseid oskusi. Hoia käsi enda ees. Loe järgmist salmi ja tee nõutud liigutused: ,,Jookse, jookse, hiirelaps, sind ajab taga kassipaps! Jookse, jookse hiirelaps, lipsa urgu, vups!" (Pigista üks sõrm pihku.) Korda salmi, peites iga kord pihku järgmise sõrme. Tore sõber Eesmärk: Arendab lapse kuulamisoskust ja koordinatsiooni. Mängige tuntud laulumängu: ,,Mul on üks tore sõber, see sõber on voh nii!
Soovitav on enne treeningplaani koostamist teha põhjalikud uuringud, mis selgitaksid välja patsiendi liikumist piiravaid tegurid. Kinesioteraapia erimeetodid Siia alla kuuluvad järgmised meetodid: 1. Kabat´i meetod 2. Bobath´ i meetod 3. Levitt meetod 4. Phelps´i meetod 5. Kalpps`i meeetod 6. Zanez´i meetod 7. Vojta meetod ... ,,Kabat meetod kasutab propriotseptiivset stimulatsiooni, mis fasiliteerib reflektoorsetest vastustest motoorseid vastuseid kuni tahteliste liigutuste sooritamiseni" (Bürkland 2005, lk 12) ,,Bobath'i teraapia põhineb primitiivsete reflekside ja patoloogiliste liikumismustrite inhibeerimise ning normaalsete asendireaktsioonide ja liigutuste soodustamisel Phelpsi meetodi puhul toimub lihasgruppide rehabilisatsioon staadiumite kaupa Vojta meetodi puhul kasutatakse isomeetrilist tugevdamist taktilise stimulatsiooni kaudu, et soodustada normaalsete liigutusmustrite arengut.
· Lihaskiudude diferentseerumine kiireteks ja aeglasteks jätkub lapseeas · Müofibrillide arv ja läbimõõt prepuberteediealiste laste lihastes on väike ning seoses sellega on jõugenereerimise võime väike · Prepuberteediealistel lastel on lihaskidude glükolüütiliste ja oksüdatiivsete ensüümide aktiivsus madal · Puberteedieas toimub lihaskiudude morfo-funktsionaalne täiustumine, mis väljendub jõugenereerimise võime järsus kasvus · Laste võime rekruteerida motoorseid ühikuid tahtelisel maksimaalsel pingutusel on madalam kui täiskasvanutel IMIKU MOTOORSED TEGEVUSED · Imiku motoorse aktiivsuse esimestel elunädalatel moodustavad elementaarsed motoorsed refleksid: - toitumisrefleks - silmade pilgutamisrefleks vastusena valgusärritusele - haaramisrefleks, mis seisneb sõrmede kõverdamises vastusena peopesa ärritamisele - ehmumisrefleks, mille kutsub esile tugev heli ning millele imik reageerib jäsemete ja keha painutamisega
891ffda0na muutustele. Psüühika ja bioloogia vahelisi seaduspärasusi uurib psühhobioloogia. Närvirakk ehk neuron tekitab ja juhib närviimpulsse. Neuron koosneb rakukenast ning 2 liiki jätketest: dendriitidest ja aksonist. Erutus kulgeb neuronisse mööda dendriite, läbib rakukeha ja väljub sealt aksoni kaudu. Närviimpulsid liiguvad neuronite ahelas kindlasuunaliselt: perifeeriast mööda tundenärvikiude kesknärvisüsteemi ja kesknärvisüsteemist mööda motoorseid närvikiude perifeeriasse. Närviimpulsid on elektrokeemilised protsessid. Nende kiire ja sihipärase liikumise tagab aksonit ümbritsev müeliinkest. Närviimpulsside ülekandekohta nimetatakse sünapsiks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete - virgatsainete vahendusel. Virgatsained on närvisüsteemi suhtes kas erutava või pidurdava toimega. Närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks osaks.
Kirjelda spinaalnärve ja kraniaalnärve. Kirjelda vegetatiivset ehk autonoomset närvisüsteemi (sümpaatilist ja parasümpaatilist osa), mis on nende erinevusteks? Too näiteid. Spiraalnärvid-iga seljaaju segment saab närvikiud aferentselt sensoorsetelt retseptroitelt ja saadab eferentsed kiud lihastesse Kraniaalnärvid- osad koosnevad sensoorsetest rakkudest, osad funktsioonlt motoorsed, mõned omavad nii sensoorseid aferente kui ka motoorseid eferente Vegetatiivne närvisüsteem ehk automaatne närvisüsteem kontrollib peamiselt näärmete sekretsiooni, südame ja silelihaste kontraktsioone. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb kaheks: sümpaatiliseks närvisüsteemiks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks . Nende stimulatsioon on antagonistlik (vastandlik), kui üks kiireneb, teine aeglustub. Autonoomne närvisüsteem ei allu
Lülisamba areng vajab teadlikku suunamist kehalise liikumise abil. (Lapse rüht 2009:5,8) 2.2.Psühholoogilised tegurid Regulaarne keghaline aktiivsus ja spordiga tegelemine mõjutavad lapse vaimset tervist. Aga üks ja sama ülesanne võib olla ühele lapsele põnev, kuid teisele hirmutav. Kõrge aktiivsusega laps saab kiiremini iseseisvaks. Laps liigub pidevalt, mängib, jookseb ja tahab aina rohkem asju teha ning ei püsi paigal. Madala aktiivsusega last ei huvita motoorseid oskusi nõudvad spordialad. Väikelastel mängib suurt rolli kujutlusvõime, fantaasia ja loovus. Kujutlusvõime asjade mõistmisel on äärmiselt oluline. Kujutlusvõime on psüühiline protsess, mille käigus luuakse objektide ja olukordade psüühiline kujund mäluandmetest ilmavastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelunditele. Fantaasia on samuti kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus varasema
lihasjõud, mida määratakse dünamomeetriga. Lihasvastupidavus, mida väljendatakse tavaliselt maksimaaljõu vähenemisega isokineetilises või isoinertsiaalses reziimis. Progresseeruv rasvavaba koe vähenemine ning ka fitnessi vähenemine võib viia seisundini, kus tekib raskusi igapäevaste toimetustega. Tugevad lihased parandavad funktsionaalset tervist. MOTOORNE KOMPONENT. Eriline eriti kasvuperioodil, kui laps uurib ja avastab oma liigutuste võimalusi ja arendab peamisi motoorseid oskusi. Osavus, tasakaal, liigutuste kiirus ja koordinatsioon on fitnessi motoorse komponendi peamised küljed. Osavust hinnatakse testidega, mis nõuavad kiireid liigutusi nt süstikjooks. Tasakaalu hinnatakse testidega, kus arvesse tuleb kogu keha tasakaal. Motoorne fitness aitab teatud määral kaasa kehalisele ja füsioloogilisele fitnessile, lähtudes tervislikkuse perspektiivist. KARDIORESPIRATOORNE KOMPONENT. Kehalise kui ka füsioloogilise fitnessi seisukohalt kõige suurema tähtsusega
Kõige suurem dendriitide areng 5 21 nädalal pärast sündi, täiskasvanu tase saavutatakse umbes 5 6 elukuuks. Dendriitide areng oluliselt sõltub keskkondlikust sisendist. Et neuron funktsioneeriks, peab akson välja jõudma kindla sihtkohani. Suure hulga arenguhäirete korral on dendriitide kasv ebanormaalne. Vaimse alaarengu korral on dendriitilisi harusid vähem. Rohkem on siis dendriitide areng häiritud prefrontaalsetes pk-des, vähem mõjutab see motoorseid ja primaarseid sensoorseid süsteeme. Sünapsite teke Sünapsite areng algab juba 5. gestatsioonikuul, kuid suuremas osas pärast sündi. Algul tekivad sünapsid juhuslikult ega ole funktsionaalselt seotud. Järkjärgult loobutakse mittefunktsionaalsetest ühendustest, olemasolevad ühendused muutuvad täpsemaks ja piiritletumaks. Teismeea lõpuks kaob 50% sünapsitest (võrreldes 2-aastase tasemega). Müeliniseerumine
Närvisüsteemi jagunemine I: Kesknärvisüsteem (peaaju + seljaaju) - Töötleb sensoorset infot. gliiarakud - taastuvad rakud, tagavad neuronite stabiilsuse, mõjutavad neuroni arengut, uuendavad ja kõrvaldavad neid. II: Piirdenärvisüsteem (ühendab pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega, peaaju saab niimoodi infot organismis toimuvast, eferentne) PNS jaguneb: 1) Somaatiline NS: viib signaale KNSist skeletilihastele. (eferentne). Allub tahtele, kasutab motoorseid närve. 2) Autonoomne NS (juhib hüpotalamus): Ei allu tahtele. Näärmetesse, elunditesse ja siselihastesse signaale viivad närvid. Autonoomne NS JAGUNEB: a) Sümpaatiline - aktiivses seisundis (jookse); b) Parasümpaatiline - puhkeseisundis (seedi). Signaalide liikumine närvirakkudes Närviimpulsi (elektrilise signaali) liikumine neuronis põhineb elektrilaengu muutumisel neuronit katva membraani sise- ja välispinna vahel.
planeeritud tulemusi. Tänapäeval peetakse haiguse keskseks sümptomiks keskendumisvõime ja tähelepanu nõrkust. Liigne impulsiivsus ja hüperaktiivsus on sekundaarsed probleemid. Peamised probleemid, mis mõjutavad motoorset sooritust: Raskused tähelepanu säilitamisega ülesandel või tegevuse juures. Liigutused sageli inertsiaalsed ning oht ennast tihti vigastada. Vähene püsivus silma - käe koostööd nõudvate tegevuste juures. Mida kujutab endast vaimne puue ja milliseid motoorseid probleeme see kaasa toob? Vaimne puue Vaimupuue on eriline toimimise seisund, mis algab lapseeas ja mida iseloomustavad piirangud nii intellektis kui ka omandatud oskustes. Vaimne alaareng sisaldab : märkimisväärselt alla keskmise üldintelligentsuse taset samaaegselt esinevaid puudujääke adaptatiivses käitumises, mis avalduvad arenguperioodi jooksul ja mõjutavad negatiivselt lapse
omandama kõike topelt : erinevate sõnade hääldamine ( kirjutamise puhul ka ortograafia), sõnavara ja sõnavormid, oskuse moodustada lauseid ning oskuse moodustada mõlemas keeles teksti. Teksti loomine on oluline, sest teksti abil saame suhelda ja teksti abil saame omandada ka uusi teadmisi. Keele omandamises on tähtis ka kultuuriga seotud oskused ning kakskeelsel lapsel tuleb tähhele panna kahe keele omavahelisi mõjusid. Edukal keeleomandajal on vaja häid auditiivseid ja motoorseid võimeid (Kui esimene keel on omandatud loomulikult aga teine keel omandatakse juurde õppides klassis). Oluline on ka hea kuulmismälu, tähelepanu ja keskendumine, enesekontroll, soov suhelda, vigade kartmatus ja muidugi motiveeritus ning kõrge meta-kognitiivsus ( teab kuidas õppida ja mis aitab paremini meelde jätta). Igale õppele mõjub positiivselt ka pere tugi. See kõik käib suktsessiivse õppe korral ehk siis kui keel õpitakse pärast emakeelt juurde.
Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena.Närvisüsteemi depressantideks on ka uimastid. Uimastitena tarvitatavate depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, mõneti eraldiseisvana ka oopium jt opiaadid, kanepitooted.Uimastid tekitavad juba väikestes kogustes tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone. Suuremates kogustes tarvitamine muudab enamasti kõne segaseks ja võib tarvitaja viia teadvusekaotuseni.Mitme depressandi koostarvitamisel võimendavad nad üksteise mõju. Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin ja
Erutus saabub närvirakku dendriitide kaudu. Läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit kas järgmisele neuronile või lõppelundile (lihasele, siseorganile). Dendriididrakukehaakson Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid. Närviimpulsid liiguvad alati kindlas suunas: · erutus kulgeb perifeeriast (lihastest, näärmetest) kesknärvisüsteemi (KNS) mööda aferentseid e tundenärvikiude; · KNSst perifeeriasse mööda eferentseid e motoorseid kiude. Kuna närvikiusisene erutuse levik on elektriline protsess, siis ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt. Vastasel korral tekiks lühise oht. Selle vältimiseks on akson ümbritsetud müeliinkestaga - spetsiifilise rasva-valgu ühendiga. Tagades impulsside sihipärase kulgemise, suurendab see kest ühtlasi nende liikumiskiirust. Inimesel võivad närviimpulsid liikuda kiirusega kuni 100 m/sek.Neuronitevahelist kontaktkohta,
Dots H. Tapfer, anatoomia 2014 Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad: perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega ...
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut MORAALNE JÄRELDAMINE JEAN PIAGET JA LAWRENCE KOHLBERGI ARENGUASTMETE TEOORIA PÕHJAL Referaat Tallinn 2012 2 Sissejuhatus Referaadis käsitletakse Lawrence Kohlbergi ja Jean Piaget vaateid moraalsele arengule. Jean Piaget tegeles eelkõige laste arengu uurimisega. Piaget võrdles lapse kognitiivset arengut evolutsiooniga, mis kulgeb läbi etappide. Piaget väitis, et üleminek ühelt astmelt teisele toimub eeldusel, et eelnev aste on läbitud, st arenguastmeid vahele jätta ei saa. Erinevas arengustaadiumis lastel on erinevad moraalsed normid. Lawrence Kohlberg jätkas Piaget uuringut ja lõi oma moraalse arengu teooria. Sarnaselt Piaget'le väitis Kohlberg, et laste käitumise aluseks on moraalne põhjendamine. Arengutasemeid ei saa vahele jätta ning ühel arengutaseme olevad lapsed käituvad ühesugusel ...
rütmisagedust.vererõhku ja lihaspinget.Kasutajad usuvad,et stimulandid suurendavad nende töövõimet.Tegelikult paraneb küll tähelepanuvõime,kuid reaktsioonid aeglustuvad. (amfetamiin, kokaiin, kofeiin) Depressandid Depressandid ehk rahustis tekitavad väikestes kogustes pruugituna kerget eufooriat (põhjendamatut heaolutunnet), kuid enamasti alandavad nad tundlikkust, kahjustavad motoorseid reaktsioone ning pikendavad reaktsiooniaega. Suurte dooside korral muutub inimese kõne segaseks ning ebakindlaks, ette võib tulla ka teadvusekaotust. Tekitavad masendust kuni enesetapuni, või hoopis erutust siis on inimene joobes ja ei kontrolli oma käitumist. Depressantide eripäras seisneb selles, et nad võimendavad üksteist kahe depressandi on tugevam kui nende mõju eraldi. (barbituraadid, alkohol ja rahustid) Hallutsinogeenid
- Poole aastaselt on dendriitidega varustatus täiskasvanu tasemel, nende kasv sõltuv keskkondlikust sisendist - Et neuron funktsioneeriks peab akson välja jõudma kindla sihtkohani - Mingisugused rakud peavad üksteistega suhtlema hakkama - Suure hulga arenguhäirete korral on dendriitide kasv ebanormaalne - Vaimse alaarengu korral on dendriitilisi harusid vähem - Rohkem on siis dendriitide areng häiritud prefrontaalsetes poolkerades, vähem mõjutab see primaarseid motoorseid ja sekundaarseid sensomotoorseid süsteeme Apoptoos - Loomulik rakusurm Sünapsite teke - Pikaajaline protsess, algab lootel aga toimub enamasti pärast sündi. Esimesed sünapsid on juhuslikud, ei ole funktsionaalseid seoseid ja nendest järk-järgult loobutakse. Teismeea lõpus on esimesed sünapsid ära kadunud - Sünapseid peab ’häälestama’, arengu käigus neid häälestatakse et nad suudaksid tagada
nägemisvälja osas. Esmase nägemiskoore neuronid konvergeeruvad assotsiatsioonikoore individuaalsetele neuronitele, mis veelgi selektiivsemalt reageerivad informatsioonile.Informatsioon läbib (järjestikuselt või paralleelselt) 35 või enamat ajukoore piirkonda, mis on seotud nägemisinformatsiooni töötlemisega. 5. Ühe aju poole funktsionaalsed süsteemid kontrollivad teist keha poolt Ühe poole sensoorseid ja motoorseid talitlusi juhib teise poole peaaju hemisfäär. Vasaku poole motoorikat suures osas juhib parema poole motoorne koor. 29. Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid. Kraniaalnärvid. Perifeerne närvisüsteem (PNS) - ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. Somaatiline (1) tagajuure sensoorsed neuronid ning (2) kraniaalsed ganglionid, millised innerveerivad nahka, liigeseid ja lihaseid, ning toovad
mingis kindlas nägemisvälja osas. Esmase nägemiskoore neuronid konvergeeruvad assotsiatsioonikoore individuaalsetele neuronitele, mis veelgi selektiivsemalt reageerivad informatsioonile.Informatsioon läbib (järjestikuselt või paralleelselt) 35 või enamat ajukoore piirkonda, mis on seotud nägemisinformatsiooni töötlemisega. 5. Ühe aju poole funktsionaalsed süsteemid kontrollivad teist keha poolt Ühe poole sensoorseid ja motoorseid talitlusi juhib teise poole peaaju hemisfäär. Vasaku poole motoorikat suures osas juhib parema poole motoorne koor. 29. Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid. Kraniaalnärvid. Perifeerne närvisüsteem (PNS) - ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. Somaatiline (1) tagajuure sensoorsed neuronid ning (2) kraniaalsed ganglionid, millised innerveerivad nahka, liigeseid ja lihaseid, ning
kui ka igapäevaharjumustes ja mängus. Varases lapseeas võib avalduda eriline kiindumus ebatavalistesse, tüüpilistel juhtudel just kõvadesse objektidesse. Oma tegevuses võivad lapsed demonstreerida erilist püüdu sooritada mitmesuguseid rutiinseid mittefunktsionaalseid rituaale. Need võivad avalduda stereotüüpse hõivatusena omapärasest huvist kuupäevade, kalendri, marsruutide, sõiduplaanide vastu. Sageli esineb neil motoorseid stereotüüpiaid. Reeglina täheldatakse erilist huvi objektide mittefunktsionaalsete elementide vastu (nende maitsmine, nuusutamine), samuti vastuseisu rutiinse elukorralduse või vahetu keskkonna muutusele (nt. kodu kaunistuses või mööbli paigutuses). Peale nende spetsiifiliste diagnostiliste tunnuste võib autismiga lastel sageli avalduda hulk teisi mittespetsiifilisi nähte: kartused/foobiad, une- ja söömishäired, ärritus- ja agressiivsushood. Ka enesevigastamine 2
verbaalsed oskused ning igasugused varajased kunstikogemused talletuvad meis läbi elu keele-eelsete mälestustena. Seetõttu on ka oluline kunsti omadus jõuda sügavamate varjatud struktuurideni inimese sees. Ühelt poolt sobib see kliendile, kes on väga verbaalne, aga kipub varjuma sõnade taha ja teiselt poolt aitab jällegi avada klienti, kes on vastupidiselt verbaalselt väga kinnine. Kunsti tegemine sisaldab motoorseid ja sensoorseid oskusi, taju, tunnetust, emotsioone, sotsiaalseid ja spirituaalseid aspekte. Selle kaudu on võimalik näha inimeseks olemise kogemuse mitmekülgseid dimensioone. Kogemustest aru saamine, nende lahti seletamine ja erinevate seoste leidmine on üks kunstiteraapia ülesandeid. Viimane kunsti eeldus on see, et ta omab terapeutilist või tervendavad potentsiaali. Ühelt poolt on kunsti tegemisel tugev positiivne mõju, kuid ei saa eitada ka desktruktiivset mõju,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
