eluviisidest, teistest haigustest, nakkusest, halvast toitumisest, stressist ega meeleoluhäirest Diagnoosimine • Määratakse kliiniliselt- haiguse sümptomite alusel • Pole olemas spetsiifilist uuringumeetodit • Positronemissioontomograafia (PET) võimaldab näidata musttuuma kahjustust Motoorsed sümptomid • Treemor ehk värin- nähtavaim sümptom • Hüpo- ja bradükineesia- liigutuste aeglus ja kohmakus • Rigiidsus- lihasjäikus • Posturaalne ebastabiilsus- tasakaaluhäire • Kõnnak muutub- sammud tippivad, kõndimise alustamine raske • Hüpomiimia- näomiimika Mittemotoorsed sümptomid • Kõne- ja neelamisprobleemid- kõne monotoonne, vaikne ja kähe • Depressioon, ärevus ja paanikahäired, ka apaatsus • Mõtlemisaeglus • Dementsus • Hallutsinatsioonid • Kõhukinnisus, süljeeritus, higistamine • Väsimus, unehäired Ravi
kahjustamisel- ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustusest. Enamikel progresseeruvad haiguse avaldused aeglaselt. Haiguse sümptomid iseeesest ei taandarene. Mitteväljaravita haigus, kuid kaasaegse raviga saavad haiged säilitada aktiivse elu väga pikaks ajaks. Ei lühenda tavaliselt eluea pikkust. LÄHEMALT TUNNUSTEST Treemor e. värin- ilmneb rahuolekus, võib esineda eri kehaosades, muutub erutuse ja pingega tugevamaks. Lihasjäikus e. rigiidsus- väliselt vähe märgatav, ei muuda patsienti tavaliselt abituks. Bradükineesia e. liigutuste aeglustumine- kõige häirivam, varakult võib esineda miikikavaegusena. Sümptomite väljendusaste varieerub päeva jooksul oluliselt. Kuni pooltel esineb ka depressioon. Võib esineda ka seniilsust, kõnehäireid ja peapööritus. PARKINSONI TÕVE LEVIK Väga laialt levinud peaaju haigus. Haiguse algus vanuses alla 40. eluaasta on harv. Enim 50.- 80. eluaastate vahel.
katatoonne rahutus (catatonic excitement) - kõrgenenud sihitu motoorne aktiivsus, mis ei ole mõjustatav väliste ärritajate poolt; võib avalduda väga varieeruva intensiivsusega üksikutest impulsiivsetest liigutustest juhitamatu agressiivse käitumiseni. katatoonne stuupor (catatonic stupor) - märkimisväärselt aeglustunud motoorne aktiivsus kuni täieliku liikumatuseni, mis jätab mulje, nagu ei oldaks teadlikud ümbritsevast. Katatoonne rigiidsus (catatonic rigidity) - 'vabatahtlik' rigiidne poos, mida säilitatakse, vaatamata teiste püüetele seda muuta. Katatoonne poos (catatonic posturing) - 'vabatahtlik' ebakohane või veider kehaasend, mida säilitatakse pikema aja vältel. 10 Vahajas paindlikkus (waxy flexibility; cerea flexibilitas) - isikut võib panna asendisse, mida
algab tavaliselt 15. ja 25. eluaasta vahel halva prognoosiga Katatoonne skisofreenia väljendunud psühhomotoorsed häired silmatorkavamaks tunnuseks on ägeda katatoonse rahutuse episoodid arenenud tööstusmaades harva, kuigi mujal on see tavaline. ulmataolise (oneiroidne) seisund koos elavate stseenihallutsinatsioonidega Katatoonne skisofreenia stuupor või mutism rahutus ebasobivate või veidrate pooside võtmine ja neis püsimine negativism rigiidsus, vahajas paindlikkus muud sümptomid, nagu käsuautomatism ning sõnade ja fraaside perseveratsioon Diferentseerimata skisofreenia esinevad skisofreenia diagnostilised tunnused; häired ei vasta paranoilise, hebefreense või katatoonse vormi kriteeriumidele; häired ei vasta residuaalse skisofreenia või skisofreenia järeldepressiooni kriteeriumidele. Skisofreenia järeldepressioon patsiendil on olnud viimase 12 kuu vältel üldistele
mürgised ained, harva ka peaaju traumad või korduvad ajuinfarktid. Eraldi harvaesineva haiguste grupi moodustavad nn. Parkinson-pluss sündroomid, mille puhul ajukahjustus haarab peale musttuuma ka mõned teised struktuurid, ning ka haigusümptomeid on rohkem kui Parkinsoni tõve korral. HAIGUSE SÜMPTOMID Parkinsoni tõve iseloomulikeks nähtudeks, mille alusel haigust diagnoositakse, on liigutuste ulatuse vähenemine (hüpokineesia), liigutuste aeglus (bradükineesia), lihasjäikus (rigiidsus), värin (treemor), muutunud kehaasend ja tasakaaluhäired (posturaalne ebastabiilsus). Enamasti on sümptomid ühel kehapoolel väljendunumad ja asümmeetria püsib kogu haiguse kulu jooksul. Treemor e värin on kõige nähtavam sümptom, kuid ei esine kõigil esmase nähuna. Märgatavam on värin rahuolekus, aga ka stressiolukorras või väsinuna, ja väheneb või kaob liigutades ja magades. Hüpo- ja bradükineesiat iseloomustab liigutuste aeglus ja kohmakus: liigutuste ulatus ja kiirus
KORDAMINE PARKINSON, EPILEPSIA 1. Millise neuromediaatori puudusega KNS seostatakse parkinsonistlike sümptomite teket? Dopamiin 2. Millised on iseloomulikud motoorsed sümptomid, mis mängivad rolli haiguse diagnoosimisel? Treemor, bradükineesia, hüpokineesia, rigiidsus. 3. Millised on spetsiifilised parkinsoni lisasümptomid, millele ka ravimid hästi toimet ei avalda? Postulaarne ebastabiilsus, kehahoiak ja kõnnak; kõne ja neelamisprobleemid: hüpomiimia. 4. Too välja parkinsoni mittemotoorsed sümptomid. Psüühikahäired (psühhoos, depressioond); uenehäired; väsimus; väu; autonoomse NS häired; mõtlemisaeglus. 5. Millised on erinevad ravivõimalused Parkinsoni tõve esinemisel?
impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. Katatoonse skisofreenia puhul on esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor, sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid, negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. Lihtsa skisofreenia puhul on esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus.. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. Kuna skisofreenia tekkemehhanism on selgusetu, siis põhjuslikku ravi ei ole.Skisofreenia raviks kasutatakse tänapäeval peamiselt neuroleptikume. Tänapäeval osatakse üsna efektiivselt ravida psühhoosi nähte - hallutsinatsioone ja luulusid.
Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. Ravi Kuna skisofreenia tekkemehhanism on selgusetu, siis põhjuslikku ravi ei ole. Skisofreenia raviks kasutatakse tänapäeval peamiselt neuroleptikume. Tänapäeval osatakse üsna efektiivselt ravida psühhoosi nähte - hallutsinatsioone ja luulu. Tagasihoidlikku efekti
Enamus ülenevaid ja alanevaid juhteteid läbivad ka keskaju. Keskajus paiknevad nägemis-ja kuulmistundlikkust juhtivate esimeste, piklikajus ja sillas teiste neuronite kehad (kokku 3 3. Paikn vaheajus). Keskaju kahjustu sirutaja-ja painutajalihase vastastikkuse toonuse häiredm toimub, kui punatuumalt ja mustainelt saadav info ei saa allapoole levida, sirutajalih toonus on ülekaalus (katkeb ühendus punatuuma ja mustaine ja alumiste lihaste vahel) detserebratsiooni rigiidsus. Kui kahjustatud on peaajunärvi tuumad häired silmamuna pööramises akommodatsioonis. Vaheaju piirneb alt keskajuga, ülalt otsajuga. Selle osad on nägemiskühmud (taalamus thalamus opticus) ja hüpotalamus. Hüpotalamus on ühenduses ajuripatsi e hüpofüüsiga. Taalamuses paiknevad kõik tundlikkust vastuvõtvate ja juhtivate süsteemide kolmandad neuronid (v.a haistmistundlikkus ajukoore eri piirkondades laiali). Esimesed neuronid on spinaalganglionis, 2
Histoloogia ja embrüoloogia 9. loeng Tugikoed II Luukude Luukude · Luukudet iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine · Koosneb rakkudevahelisest substantsist (kollageensed kiud ja põhiaine) ja luurakkudest · Mineraliseerunud intertsellulaarne substants sisaldab peamiselt kaltsiumfosfaati (kristall-vormi nimetatakse hüdroksüapatiidiks Ca10(PO4)6(OH)2) · Rigiidsus => kaltsiumfosfaat (mineraliseeritusest), teatud elastsus => orgaanilistest kollageensetest kiududest Luurakud · Luurakkudeks on osteoblastid-osteotsüüdid ja osteoklastid · Osteoblastid on noored luukudet produtseerivad rakud. Osteoblastid => osteotsüüdid · Osteotsüüdid on põhilised luurakud, mis paiknevad luulakuunides. Väikesed tubulaarsed kanalid - luukanalikesed - seostavad naaberlakuune omavahel ja sisaldavad peeneid osteotsüütide jätkeid
religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. · Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. · Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. 5. Kulgemine Skisofreenia on tõsine haigusseisund, mis võib avaldada inimese elule suurt mõju. Suurem osa inimestest, kellel kujuneb välja skisofreenia, viibivad oma elu jooksul haiglas vähemalt üks kord
Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. Haiguse faasid Skisofreenia puhul on olemas kolm faasi: "Äge" faas (ägenemine)- sümptomid ja tunnused on ilmnenud ning haige vajab meditsiinilist tähelepanu "Stabilisatsiooni" faas - haiguse taandumisfaas peale ägedat faasi/ ägenemist
·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. ·RHK 10 (ICD 10, 1993) (rahvusvah. haiguste... klassifikatsioon) ·DSM IV (1992), DSM-V (2013) (diagnostic and statistical manual of mental disorders) * düskalkuulia arvutamisvilumuste häire (6%) lugemish rohkem, õigekirjah vähem. * vaimse arengu mahajäämus alates IQ 79/84 1943 a. Kanneri: kontakti puudumine, ebaharilikud liigutused ja kõne, rigiidsus, parem mälu 1944 a. Aspergeri: sobimatu käitumine, piiratud huvid, kesine intuitsioon, IQ variats, + sõnavara, motoorika Pervasiivete arenguhäirete algus 30-36 elukuul (2,5 3 a) Motivatsiooni nähakse tavakäsitluses umbes nagu iseloomuomadusena. Aga motivatsioon ei ole tegelikult absoluutne, vaid olukorrakohane. Keskendub inimese uskumusele enda võimete kohta. Bandura (1997) tajutud võimekuse teooria (self-efficacy theory)
religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. · Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. · Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. Haiguse kolm faasi: 1. "Äge" faas (ägenemine): Sümptomid ja tunnused on (taas)ilmnenud ning haige vajab meditsiinilist tähelepanu 2. "Stabilisatsiooni" faas: haiguse taandumisfaas peale ägedat faasi/ ägenemist 3
Koordinatsioon on võime sooritada täpseid sihipäraseid liigutusi. Häiritud võib olla liigutuste kiirus, ulatus, suund, ajastatus ataksia. Tasakaal on võime säilitada keha asendit istumisel, seismisel, käimisel. Vertiigo. · Ajukelme ärritusnähud Tugev peavalu, mis allub halvasti valuvaigistitele Iiveldus, oksendamine Ülitundlikkus Sundasend Kuklalihaste rigiidsus Positiivne Kernigi sümptom 2. Neuroloogilise patsiendi seisundi hindamise erinevad osad Teadvus Glasgow kooma skaala, rühmitamine, teadvusel, segasusseisund, somnolentne, soporoosne, stuupor, kooma. Pupilli reaktsioon suurus, kuju, reaktsioon valgusele, pupillidiferents. Motoorse funktsiooni hindamine lihaste suurus, lihastoonus, lihasjõudlus, tahtmatud liigutused, kehakuju ja kõnnak.
endiselt kahanenud; patsient on mõneti ükskõikne ja vaba spontaansusest, luulumõtted kaotavad hirmuäratavuse ning taanduvad ja "hääled" jäävad vait, tekib arusaam enda haiguse olemusest, patsient orienteerub olukorras ja tuleb paremini endaga toime Reserpiin - ussijuure ehk Rauwolfia serpentina alkaloid - iidne india ravim vaimuhaiguste raviks KLASSIKALISTE PSÜHHOOSIRAVIMITE PEAMISED KÕRVALTOIMED · Ekstrapüramidaalnähud (maskinägu, treemor (käte või lõua/näo värisemine), rigiidsus (lihasjäikus), koreaatilised liigutused) varane düskineesia (keele, näo, ülajäsemete kontrollimatud liigutused), ravimparkinsonism (akineesia (liigutusvõime kaotus), hüpomiimia (miimikavaesus), lihaspinge, tegevustreemor), akatiisia (tugev motoorne rahutus); hilisdüskineesia · Mäluhäired · Suukuivus, kõhukinnisus, nägemishäired; higistamine · Kehakaalu suurenemine · Uimasus · Asendihüpotensioon; elektrilised muutused südames
Sageli kaasnevad kirjutamisraskused, emotsionaalsed-, kohanemis- ja suhtlemisraskused, käitumishäired. Üldine õpiedukus langenud (verbaalsuse osakaal). SPETSIIFILINE ARVUTAMISVILUMUSTE HÄIRE. Sageli kaasnevad häired emotsionaalsel tasandil,käitumises ja suhtlemisel. Levimus 6% kooliõpilastest ÕR seas 8% - 27% koos teistega 13-40% (lugemis-kirjutamisraskused) PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED Kanneri sündroom early infantile autism kontakti puudumine, endassetõmbumine rigiidsus, ebaharilik tegevus/liigutused, hea mälu, hea ruumitaju, kõnetus (ebatavaline kõne), pilkkontakt. Aspergeri sündroom sobimatu käitumine, hea sõnavara, monotoonne kõne, piiratud huvid, kehv motoorika, kesine intuitsioon. KÄITUMIS- JA TUNDEELUHÄIRED Hüperkineetilised häired Käitumishäired Lapseeale iseloomulikud tundeeluhäired Motoorsed ja/või vokaalsed tikid Lapse või nooruki muutunud käitumis- ja tundeelu häired
ideede ja teooriatega. · Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. · Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. Ravi Skisofreenia raviks kasutatakse tänapäeval peamiselt neuroleptikume. Tänapäeval osatakse üsna efektiivselt ravida psühhoosi nähte - hallutsinatsioone ja luulu. Tagasihoidlikku efekti
) Hõivamatuse teooria (Cumming & Henry, 1961) Sotsiaalse murdumise rekonstruktsiooni teooria (Kuypers & Bengston, 1973) vananemist soodustab negatiivne mina-kontseptsioon, tagasiside teistelt ja ühiskonnalt ning toimetulekuoskuste puudus. PECKI täisea konfliktid Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus Ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine Keha muutumine vs keha domineerimine
Vaimse arengu mahajäämus · Erinevad tasemed Piirialane IQ 70 79 (84) Kerge IQ 50 69 Mõõdukas IQ 35- 49 Sügav IQ 20- 34 Raske alla 20 Diferentseerimata · Sageli geneetiline komponent (peres veel) · Kaasnevad teised häired · Enne 18 eluaastat Pervasiivsed arenguhäired · Esimesed kirjeldused juba XIX saj. algul · 1943 a. Kanneri sündroom (USA) early infantile autism kontakti puudumine, endassetõmbumine -rigiidsus ebaharilik tegevus/liigutused -mälu, ruumitaju kõnetus (ebatavaline kõne) -pilkkontakt · 1944 a. Asperger (Austria) Aspergeri sündroom sobimatu käitumine -hea sõnavara, monotoonne kõne piiratud huvid -kehv motoorika IQ variatsioonid -kesine intuitsioon · 70ndad emotsioonihäire - lapseea skisofreenia · 1977a kui eraldi haigus (RHK 8) Omane
Peck – eristas keskeas olulisi konflikte Elutarkuse vs füüsilise jõu väärtustamine. Elutarkuse hindamine aitab paremini vananemisega kohaneda. Sotsialiseerivate suhete vs seksuaalsuhete väärtustamine. Kui väärtustatakse rohkem seksuaalsuhteid, on vananemisega raskem leppida. Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne fiksatsioon. Paindlikkus aitab paremini vananemisega kohaneda. Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus. Vajadusel ka oma põhimõtete ümberhindamine. Ego diferentseerumine vs 1 aspekti väärtustamine. Kui väärtustada vaid üht aspekti elus (kodu, töö), on keskeas kriis väljendunum. Keha muutumine vs keha domineerimine. Kuivõrd inimene talub füüsilist vananemist Vaillant – lähtus Eriksoni teooriast, püüdis konkretiseerida 20-30 a - edu saavutamine. Valmisolek pingutada tulemuse nimel. 25-35 a - kindlustamine
1.Probleemist arusaamine-nt tahan leida naist 2.Alternatiivide vaatamine, need on seotud mingite kriteeriumitega. Nt kriteeriumiks, et naine peab oskama õunakooki küpsetada 3.Vaadata tulemusi 4.Otsusta, mida teha. Siin võivad mängu tulla shakeholdersid 65. Luchinsi katse mõte. Anumate algoritmid Tekib kindel ül lahendamise viis. Lahendad 7 ül ühtmoodi ja proovid ülejäänud 3 ka nii lahendada, kuigi võib olla palju lihtsam viis. so rigiidsus 66. Keel: morfeem, foneetika, süntaks, semantika, pragamaatika. Morfeem- väiksem ühik, mis muudab sõna tähendust, semantikat. Nt maja, majad, mjandus Foneetika-keele helilised ühikud. Vastsündinu kuuleb kõiki foneeme, aga peale emakeele omandamist kaob võime eristada võõrkeele foneeme Süntaks- lause ehitus. (Keele produtseerimisel fonoloogia ja süntaks) Semantika- sõnumi tähendus
MILLEST LÄHTUME Adekvaatne perioperatiivse valu ravi kiirendab haigete paranemist ja vähendab tüsistuste tekkimise riski (1) Mitteadekvaatne valuravi perioperatiivses perioodis toob endaga kaasa ravikestvuse pikenemise, mis paratamatult tõstab ravi maksumust (2) 1. Ballantyne JC. Anesth. Analg. 1998;86;598-612. 2. Beattie WS. Anesth. Analg. 2001;93;853-862. ÄGEDA VALUGA SEOTUD TÜSISTUSED Rindkere ja kõhu eesseina lihaste rigiidsus annab hingamismahu languse, alveolaarse ventilatsiooni jäakmahu vähenemise. Tulemus - alveoolide kollaps, hüpokseemia ja vere oksügenisatsiooni langus. Halveneb ekspektoratsioon arenevad atelektaasid ja kopsuinfektsioon (1) 1. Liu S, Carpenter R, Neal J. Anesthesiology.- 1995.-V.82.- P. 1474-1506. ÄGEDA VALUGA SEOTUD TÜSISTUSED Valust areneb sümpaatilise närvisüsteemi hüperaktiivsus tahhükardia, perifeersete veresoonte takistuse tõusuga ja
Parkinsoni tõve kliinilistele avaldustele eelneb pikaajaline prekliiniline periood, kuni dopamiini tase langeb 20%-ni normaalsest, mil avalduvad kliinilised nähud. Peamised avaldused Motoorsed: hüpo- ja bradükineesia - liigutused kohmakad ja aeglased, liigutuste kiirus ja ulatus vähenevad, korduvatel liigutustel tekib takerdumine. Hüpokineesia esineb kõigil parkinsoni haigetel ning on kõige olulisem liikumishäire tekitaja rigiidsus - väljendub lihasjäikusena: vastusena jäsemete liigutamisele on tuntav lihastoonuse tõusust tingitud vastupanu ja rütmiline nn 'hammasrattafenomen', mis korduval liigutamisel süveneb. treemor - e värin on kõige nähtavam sümptom, kuid ei esine kõigil esmase nähuna. Tavaliselt tekib värin ühes käes ja seejärel jalas ning edaspidi kandub ka teise kehapoolde. Vahel on tuntav ka nö sisemine värin
perverssusteta. Oma ohvrite vastu olid vägistajad julmad ja küünilised. Selle üheks põhjuseks on õrnuse puudumine lapsepõlves. Ema kohta ütlesid nad sageli: " Ma olin sõnakuulelik, kuid sellest hoolimata ema karistas mind sageli ega ostnud kingitusi, vaid tegi neid vennale". Vägistajate psüühika iseärasused: · Impulsiivsus, oma tegude tagajärgede prognoosimise võimetus, sotsiaalsete normide mitteomaksvõtt, rigiidsus ja afektiivsus koos halva kohanemisega, desadaptsioon · Oma kahjulikkuse alateadvuslik tunnetamine, ebakindlus iseenda suhtes · Kaasaelamisvõime puudumine, nõrk eneseteadvus, seksuaalse kohanemise häired ja personifitseerimise puudumine seksuaalse partneri valikul · Püüd eneseteostusele suhetes naistega, nende tajumine potentsiaalselt agressiivsetena, mahasuruvatena, domineerimisele püüdlevatena.
tugevuses, toimumise kiiruses ja tasakaalustatuses. Temperamendi põhiomadused on: · sensitiivsus ehk tundlikkus võime reageerida nõrkadele ärritustele; · reaktiivsus emotsionaalne reageerimine sise- ja välisärritustele; · aktiivsus; · reaktiivsuse ja aktiivsuse suhe, tasakaal; 13 · rigiidsus (jäikus, range korraarmastus, agressiivsus nõrgemate vastu) ja fluiidsus (plastilisus, kohanemiskergus, käitumise vabadus); · introvertsus (kinnisus, tagasihoidlikkus, sissepoole pöördumine) ja ekstrvertsus (seltsivus, rõõmsameelsus, avatus). Temperamenditüübid on järgmised: Sangviinik · tundlikkuse lävi kõrge: ei märka väga nõrku heli- ja valgusärritusi; · reageerib elavalt, kontsentreerib kiiresti oma tähelepanu;
haigusest ligikaudu võrdselt ohustatud, naistel algab haigus tavaliselt hiljem. Skisofreenia levinumad vormid on a) paranoidne skisofreenia, mille puhul on valdavaks positiivsed sümptomid, st, luulumõtted ja hallutsinatsioonid b) hebefreenne skisofreenia, kus juhtivateks on emotsionaalsed häired, luulumõtted ja hallutsinatsioonid on fragmentaarsed ja episoodilised c) katatoonne skisofreenia, kus peamised on negatiivsed sümptomid (stuupor, vahajas paidnlikkus ja rigiidsus, st keha püsimine teatud asendis, mutism e. vaikimine jne) Skisofreenia raviks ei piisa vaid psühhoteraapiast, vaid toimetada tuleb tugevatoimeliste neuroleptikumidega. F3x Meeleoluhäired Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas. Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus ja enamus teistest sümptomitest on kas sekundaarsed või nende seos meeleolu ja
kodus) Lahutus – sealjuures nn “teise ringi” fenomen Seotus õdede-vendadega kasvab Hoolitsemine (tavaliselt naised) oma vanemate eest Vanemate surm Peck'i täisea konfliktid, neist neli esimest keskeas Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus o Ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine o Keha muutumine vs keha domineerimine Vananemine jaguneb: Primaarne – pidev, vältimatu protsess Sekundaarne – elustiili (haigused; harjumused; ainete kuritarvitamine jne) mõjul kulgev protsess – enamasti juhitav Vanadus Hoiakud: o Kultuuriline stereotüüp – “mida vanem, seda rumalam” o “Vanad inimesed on õnnetud ja üksikud” TEGELIKULT:
abstraktne; Ülesannete alusel: teoreetiline, praktiline; Arendatuse ja teadvustatuse alusel: diskursiivne, intuitiivne; Originaalsuse alusel; reproduktiivne, produktiivne; Tahte osavõtu alusel: tahteline, tahtmatu. Probleemi lahendamise etapid: Ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon, verifikatsioon (kontroll) Probleemide lahendamist võivad takistada: · Fikseeritus (rusikareeglite kasutamine, mis ei pruugi kaasa aidata ülesande lahendamisele) · Rigiidsus paindumatus, ollakse harjunud kasutama kindlaid strateegiaid · Deduktiivne järeldamine järelduste tegemine üksikjuhtumi kohta (nt. lähtumine eeldusest, mis võib osutuda valeks nagu näiteks stereotüüp) · Induktiivne järeldamine üksikfaktide põhjal järelduste tegemine · Emotsionaalne seisund · Suhtumine, hoiakud Keel Keel on intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav semantiline süsteem, mis põhineb keelemärkide kasutamisel
Millises haiguse faasiga on tegemist? Sümptomite subakuutne teke o Päevade, nädalatega o NB! IgLON5 Peavalu Kerge palavik Teadvushäire Autonoomsed häired Epilepsia ja liigutushäired Epileptilised hood o Partsiaalsed o Generaliseeritud o Müokloonused o staatus Düstoonia o Orofatsiaalne düstoonia Koreaatilised liigutused Atetoos Rigiidsus Psühhiaatrilised sümptomid Meeleoluhäired Käitumishäired Psühhoosid Mäluhäired Söömishäired Unehäired Spetsiifilised sündroomid Fatsio-brahhiaalne düstoonia Hüponatrieemia Kõhulahtisus Unehäired Eelnev herpes-entsefaliit Kokkuvõtteks: Erinevad neuroloogilised haigused põhjustavad psühhiaatrilisi sündroome “Funktsionaalsed” häired o Migreen
katatoonne rahutus (catatonic excitement) - kõrgenenud sihitu motoorne aktiivsus, mis ei ole mõjustatav väliste ärritajate poolt; võib avalduda väga varieeruva intensiivsusega üksikutest impulsiivsetest liigutustest juhitamatu agressiivse käitumiseni. katatoonne stuupor (catatonic stupor) märkimisväärselt aeglustunud motoorne aktiivsus kuni täieliku liikumatuseni, mis jätab mulje, nagu ei oldaks teadlikud ümbritsevast. Katatoonne rigiidsus (catatonic rigidity) - 'vabatahtlik' rigiidne poos, mida säilitatakse, vaatamata teiste püüetele seda muuta. Katatoonne poos (catatonic posturing) - 'vabatahtlik' ebakohane või veider kehaasend, mida säilitatakse pikema aja vältel. Vahajas paindlikkus (waxy flexibility; cerea flexibilitas) isikut võib panna asendisse, mida säilitatakse pikema aja vältel; uuritava jäseme liigutamisel jääb mulje, nagu see oleks valmistatud vahast.
Sageli omistatakse nendele seisukohtadele jumalik päritolu. 3. Fundamentalistlikule tõetunnetusele vastandub vaenlase kujund. Selleks võib olla näiteks kurjus, saatan, mõni teine usuline liikumine, sekulaarne ühiskond või ka konkreetne isik või riik. 4. Fundamentalism ei ole seotud ühe konkreetse usulise traditsiooniga. Fundamentalismi võib esineda kõigis usulistes traditsioonides ja religioonides. 5. Fundamentalistlikule religioossusele on iseloomulik traditsionaalsus ja rigiidsus . Uskumusi ja nende praktiseerimise viise ei olda nõus muutma. Olemasolevat tunnetatakse kui igavikulise tõetee järjepidevust. 6. Fundamentalismi üheks oluliseks tunnuseks on eelarvamuslikkus teisiti mõtlejate ja uskujate suhtes ning suhteliselt suur ühtehoidmine fundamentalistide eneste vahel. Seega on võimalik fundamentalismi määratleda kui uskumise viisi, mida iseloomustavad kindlad ainutõe uskumused, kinnihoidmine väljakujunenud
- Mõttekäik on desorganiseeritud, kõne laialivalguv ja seosetu - Hallutsinatsioonid ja luulumõtted võivad avalduda kuid ei ole juhtivad F20.2 Katatoonne skisofreenia - Psühhomotoorsed häired - Diagnoosimiseks peab domineerima üks: - Alanenud reaktsioon välisärritajale ning spontaansete liigutuste vähenemine (stuupor) või mutism - Rahutus - Ebasobivate või veidrate pooside võtmine ja neis püsimine - Negativism käitub vastupidiselt - Rigiidsus ühes asendis püsimine - Vahajas paindlikkus keha püsib teise inimese antud asendis - Käsuautomatism ja sõnade ja fraaside preservatsioon F20.6 Lihtne skisofreenia - Aeglaselt süvenevad käitumisveidrused, võimetus ühiskonnaeluga kohastuda. Süvenevast sotsiaalsest isoleerumisest võib tuleneda hulkumine ning isik võib muutuda enesesse sulgunuks, tegevusetuks ja eesmärgituks - Luulumõtted ja hallud ei ole silmnähtavad F21 Skisotüüpne häire
Kulg ägenemiste ja remissioonidega. Ravi – etioloogilist ravi pole, ägenemiste ravi, haiguse kulgu mõjustav ravi, sümptomaatiline ravi. Parkinsoni tõbi, kliiniline sümptomatoloogia, diagnoosimine ja ravi. Basaalganglionid. Levimus eestis 178/100 tuh. Neuronite degeneratsioon. Etioloogia – geneetika (pole kindel), endogeensed toksiinid, eksogeensed toksiinid. Keskmine vanus – 71 a. Motoorsed sümptomid – hüpo ja bradükineesia, rahutreemor, rigiidsus, posturaalne ebastabiilsus, stardiraskus, tardumine, kaasliigutuste 8 Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks kadumine, tippiv kõnnak, hüpomiimia, mikrograafia, düsfaagia. Mitte-motoorsed sümptomid – psühhiaatrilised
· õppimispuuded: mitte piiratud loomuliku võimekuse, vaid piiratud võimaluste tagajärjel; · vähene enesekontroll, impulsiivsus: pole õppinud kaalutlema enne reageerimist, puuduvad probleemilahendusoskused või toimetulek frustratsiooniga; · konkreetne mõtlemine vs abstraktne - puudub empaatiavõime, raskused koolis üldistamisel, järelduste tegemisel. Vähe fantaasiat. Ei suuda moraalselt otsustada; · kognitiivne rigiidsus: kitsas, paindumatu mõtlemine, suletud ideedele, partneri seisukohtadele, võimetus muuta vaatenurka, madal sressitaluvus; · eksternaalsus, käitumise põhjused väljaspool-jõetus end ohjata. Pingutamine pole motiveeritud; · suhtlemisraskused, ei taju probleemi kujunemist, ei pinguta selle vältimiseks; · egotsentrilisus ja enesekesksus, raskus olla rollides, pidada leppeid, mõista ootusi · väärtused ja enesekasu;
Taaskogemine,mõtestamine. Mõtte otsimine oma elus.Rakendamine. Algsündmus on seotud jumalaga (usuline rituaal) 7. Theodor Adorno neutraliseeritud religioossus ja isiklikult kogetud usk. Autoritaarsed inimesed- neil on kõrgendatud autoriteedi tundlikkus (nt võimu inimesed, püüab meeldida, poeb, aga nende suhtes kelle üle temal on võim, survestab ja on vägivaldne) sellise inimese jaoks on hierarhia väga tähtis. Ütleb, et neid iseloomustab rigiidsus, paindumatus Teine tunnus: etnostrentsism (rahvuslik enesekesksus) tunnus, et ollakse väga lojaalsed oma rahvusgrupile või mis tahes “meiele”, on vaenulikud kõigi teiste suhtes. Selgub, et nendel inimestel on teatud uskumiseviis - neutraliseeritud religioon. Pole sügavaid tõekspidamisi, küll aga nad nopivad religioonist välja teatud seisukohad, silma torkab see, et religioonist leitakse üles need kohas mis õigustavad võimu teiste seas.
Alanevad juhteteed toovad infot suuraju poolkeradest seljaajju . Ülenevad toovad seljaajust peaajju. F-d seotud kolmanda ja neljanda peaaju närviga. Mustaine ja punatuum on seotud lihaste toonuse hoidmisega ja liigutuste kordinatsiooniga. Eriti oluline on punatuuma ja mustaine sirutuajate ja painutajate vastastikune... Kui ühendust punatuuma ja seljaaju vahel katkeb, siis tekib sirutajate toonuse ülekaal. Kui toonuse ülekaal on suur, siis takistab liikumist . Detserebratsioon rigiidsus aju eemaldamine. Vaheaju ehitus ja f-d: Vaheaju piirneb altpoolt keskajuga ning ülalt poolt koore aluste tuumadega. Vaheaju osad on nägemiskühmud ehk taalamused/talamused. Taalamuse alumine pk on hüpotaalamus. Hüpotaalamus on ühenduses ajuripatsi ehk hüpofüüsiga, mis jääb ka vaheajju. Vaheajju kuulub ka veel kolmas ajuvatsake. Ajuvatsakesed tühjad, seal pole närve. Ajuvatsakesed on seljaaju kanaliga ühenduses. Ajuripats. Nägemiskühmude ehk taalamuse f-n on tundlikkuse
haiguse kulu eripärad (millise haiguse faasiga on tegemist?), sümptomite subakuutne teke (päevade, nädalatega), peavalu, kerge palavik, teadvushäire, autonoomsed häired. 8 Epilepsia ja liigutushäired: epileptilised hood partsiaalsed, generaliseeritud (müokloonused), staatus. Düstoonia ortofatsiaalne düstoonia. Koreaatilised liigutused. Atetoos. Rigiidsus. Psühhiaatrilised sümptomid: meeleoluhäired, käitumishäired, psühhoosid, mäluhäired, söömishäired, unehäired. Noorte dementsus: Spetsiifilised sündroomid: fatsio-brahhiaalne düstoonia. Hüponatrieemia. Kõhulahtisus. Unehäired. Eelnev herpes-entsefaliit. Ravi: miks tähtis ära tunda haigusi= plasmavahetus, filtratsioon. Halvad antikehad võetakse välja (vähi puhul antikehad rakkudes ja neid ei saa välja võtta).
- viha, lootusetuse ja depressiooniga. Ajutrauma põhjustab tavaliselt stressi ja probleeme ka kannatanu lähedastele. Väsimus, keskendumisraskused, aeglus, mäluhäired, orienteerumisraskused, keeleliste võimete häirumine, algatusvõime nõrgenemine, motivatsioonipuudus, igapäevaelu planeerimise raskused, haigusteadvuse alanemine (inimesel on raske endas toimunud muutusi märgata). Ärrituvus, meeleolu alanemine, mõtlemise rigiidsus, suhtlemisprobleemid. Ajutrauma järgselt võib esineda oksendamist, peavalu, iiveldust. Ajutrauma on juhtivaid surma ja invaliidsuse põhjuseid kogu maailmas. Täpse diagnoosi, õigeaegse nõustamissüsteemi, adekvaatsete rehabilitatsioonirpogrammide ja abivahendite ning toetava sotsiaal- ja haridussüsteemiga on võimalik muuta paremaks paljude ajutraumaohvrite elu. Ajukasvajad. Ajukasvaja on moodustis, mis tekib erinevat päritolu ajurakkude haiglasliku vohamise tagajärjel
artriit jne. Funktsionaalsete piirangutena on levinumad koordinatsiooni- ja kõnehäired, lihaste nõrkus, spastilisus, käe haaramisraskused. 2. Liigutussfääri kahjustused lastel. LP laste liigutusfunktsioonide areng võib olla pidurdunud (ei kulge eakohaselt), on mingil etapil seiskunud või toimub omandatud oskuste hääbumine. Varajase lapseea tserebraalparalüüs (PCI/CP): · lihastoonuse probleemid: spastika, rigiidsus, hüpodoonia, düstoonia; · tahtmatud liigutused: hüperkineesid, treemor; · tasakaaluhäired, liigutuste halb valitsemine ehk liigutuste kooskõlastamatus; · ebaadekvaatne liigutuste tajumine; · tahtlike liigutuste piiratus või võimetus neid sooritada; · patoloogilised refleksid jne. Liikumispuudega laste hulka kuuluvad ka seljaaju songaga lapsed: aeglustab või takistab lapse motoorika arengut. 3. Füüsiliste puuete raskusastmed: 1
Esmasümptomid: väsimus, meeleolu langus, raskused igapäevaste tegevuste läbiviimisel. Sümptomid: käte ja jalgade värin ning iigutuste muutumine aeglaseks, kohmakaks ja kangeks. Kogu igapäevane elu muutub aeglasemaks , sammud lühemaks, kõne tuhmimaks jne. Värin ehk treemor väljendub enam rahuolekus ja väheneb tegevusel. Algab sageli ühepoolsena ja on kogu haiguse kulu jooksul ühel kehapoolel väljendunum. Lihasjäikus ehk rigiidsus on väliselt vähem märgatav. Liigutuste aeglustumine e. Bradükineesia, kaasneb miikavaegus ehk hüpomiimia. Kõnnak muutub tippivaks. Kõne muutub raskesti arusaadavaks ja vaikseks. Võib tekkida suurenenud süljeeritus või neelamishäire. Sagedasem kaebus on kõhukinnisus, harvem põieädad. Pooltel haigetel depressioon , mis enamasti on vähene või mõõdukas. DGN: sümptomite avaldumine. Ravi: põhineb dopamiini asendamisel või tootmise stimuleerimisel
Selleks võib olla näiteks kurjus, saatan, mõni teine usuline liikumine, sekulaarne ühiskond või ka konkreetne isik või riik. 4. Fundamentalism ei ole seotud ühe konkreetse usulise traditsiooniga. Fundamentalismi võib esineda kõigis usulistes traditsioonides ja religioonides. 22 5. Fundamentalistlikule religioossusele on iseloomulik traditsionaalsus ja rigiidsus . Uskumusi ja nende praktiseerimise viise ei olda nõus muutma. Olemasolevat tunnetatakse kui igavikulise tõetee järjepidevust. 6. Fundamentalismi üheks oluliseks tunnuseks on eelarvamuslikkus teisiti mõtlejate ja uskujate suhtes ning suhteliselt suur ühtehoidmine fundamentalistide eneste vahel. 21. Fundamentalismi kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimine. Kvalitatiivse käsitluse puhul analüüsitakse erinevaid fundamentalismlike usulisi liikumisi
abstraktne; Ülesannete alusel: teoreetiline, praktiline; Arendatuse ja teadvustatuse alusel: diskursiivne, intuitiivne; Originaalsuse alusel; reproduktiivne, produktiivne; Tahte osavõtu alusel: tahteline, tahtmatu. Probleemi lahendamise etapid: Ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon, verifikatsioon (kontroll) Probleemide lahendamist võivad takistada: · Fikseeritus (rusikareeglite kasutamine, mis ei pruugi kaasa aidata ülesande lahendamisele) · Rigiidsus paindumatus, ollakse harjunud kasutama kindlaid strateegiaid · Deduktiivne järeldamine järelduste tegemine üksikjuhtumi kohta (nt. lähtumine eeldusest, mis võib osutuda valeks nagu näiteks stereotüüp) · Induktiivne järeldamine üksikfaktide põhjal järelduste tegemine · Emotsionaalne seisund · Suhtumine, hoiakud Keel Keel on intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav semantiline süsteem, mis põhineb keelemärkide kasutamisel
passiivsus on teatud määral petlik. Alateadvuses leiab aset ideede küpsemine, uute tunnetusühikute kombineerimine. Soodustavad uni, muu tegevus, füüsiline aktiivsus. Verifikatsioon - kontroll, lahendust kontrollitakse. Funktsionaalne fikseeritus - liigne vilumus , takistab probleemilahendust leida. Me oleme harjunud,et tuttaval objektil on kindlad funktsioonid ( kasutusviisid ja omadused) ega kujuta ette alternatiivseid kasutusvõimalusi või situatsioonielementide teistmoodi seoseid. Rigiidsus võimetus muuta oma toiminguid, hoiakuid, maailmanägemist, mõtlemismalle. Võimetus ja tahtmatus ületada harjumusi. ,,otsustuste puu" - Lateraalne mõtlemine - võime olukorda kõrvalt vaadata, asju ja probleeme uues perspektiivis või avaramas seoses näha (E. De Bono) Vertikaalne mõtlemine - suures osas samastub diskursiivse mõtlemisega. Vastandiks lateraalsele mõtlemisele. Sündmuste subjektiivne tõenäosus - üldised reeglid, ntx parem varblane peos kui tuvi katusel.
puutuda, seega pöördutakse tagasi oma päritolu pere juurde hoolitsemine oma vanemate eest, võetakse isegi enda juurde elama ◦ rohkem teevad naised kokkupuude vanemate surmaga ▪ Peck'i täisea konfliktid - kuus konflikti, neli keskeas füüsilise jõu vs elutarkuse väärtustamine seksuaalsed suhted vs lihtsalt sotsiaalsed suhted emotsionaalne vaesestumine vs paindlikkus vaimne rigiidsus (paindumatus) vs paindlikkus ◦ Vanadus ehk hiline täisiga (60-) ▪ kaasajas vanaduse määr tõuseb, öeldud isegi alates 75 alles ja varem hiline täisiga ▪ 60-65 üleminek hilisesse täisikka ▪ üle 80 hiliseim täisiga ▪ hoiakud ühiskonnas: "mida vanem, seda rumalam", "vana on õnnetu ja üksik" ▪ tegelikult: mida vanemaks inimene muutub, seda rigiidsemaks muutub ta mõtlemine -
See on ka intrakraniaalsete verevalumite üheks riskiteguriks. Kolme esimese eluaasta jooksul toimub aju intensiivne diferentseerumine- areng. Intrakraniaalsete vigastuste sagedasemad riskifaktorid-põhjused on: sügavalt enneaegsed vastsündinud langenud kapillaaride resistentsus asfüksia verehüübivushäired instrumentaalne abi eakad sünnitajad (üle 35 a.v.), sünnitusteede rigiidsus (jäikus). Intrakraniaalsete hemoraagiate kliiniliste tunnuste avaldumine on asümptomaatiline (puuduvad kindlad spetsiifilised tunnused). Kliiniline sümptomaatika sõltub verevalumi lokalisatsioonist ja suurusest. Sageli on koljusisese verevalumiga sündinud laps asfüksias. Esineda seega võib erinev sümptomaatika: ● Lõgemete pingsus, suur lõge pingul - väljapoole "kummunud" ja teiste koljuluu õmbluste laienemine (koljusisese rõhu tõusust);
ja 30. eluaasta vahel. Hiljem algab mälu üldvõimekuse langus. Professionaalne mälu aja abstraheerimisevõime võivad isegi paraneda või säilitada oma taseme vägagi pikka aega. Vahetu mälu halvenemist kompenseeritakse materjali oskuslikuma organiseerimisega ja kogemustel põhineva üldistuse ja järeldusvõimega. Raskusi põhjustab aga hoopis see, et kord juba kujunenud seoseid ja stereotüüpe on üha raskem ümber kujundada ja nende asemel uusi luuba, ilmub mälutegevuse rigiidsus ehk paindumatus. Säilitamine Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Peamised muutused, mis leiavad aset mäluskeemidena talletuva ja hiljem aktualiseeruva teabega: info redutseerub (lüheneb, lihtsustub); info muutub isikupärasemaks, sh tekivad isikupärased moonutused või varjundid, suhtumised muudavad neutraalse isiklikuks; transformeerub; tekivad lüngad ja vahelejätud, vähemtuntud ühikute asemele võivad asuda tuttavad;
-) ratsionaliseerimine pinge vähendamiseks inimene muudab endale teadvustamata mingeid enda seisukohti ja arvamusi. -) fantaseerimine pinge maandamiseks alandatakse seda kõike oma fantaasias. Temperamendid * Temperament väljub peamiselt pingeolukordades. * Temperamente saab iseloomustada: -) Sensitiivsuse ehk tundikuse; -) Aktiivsuse; -) Reaktiivsus (emotsionaalsus); -) Reaktiivsuse ja aktiivsuse suhe; -) Ekstravertsus ja introvertsus; -) Rigiidsus (jäikus/aeglane kohanemisvõime) ja fluiidsus (paindlikus/kohanemisvõime). * On nelja sorti temperamente: -) Koleerik madal sensitiivsus; kõrge aktiivsus; kõrge reaktiivsus; reaktiivsus ületab aktiivsust (emotsioone raske kontrollida); ekstravertne; rigiidne. -) Sangviinik madal sensitiivsus; kõrge aktiivsus; kõrge reaktiivsus; reaktiivsus-aktiivsus tasakaal (suudab kontrollida emotsioone); ekstravertne; fluiidsem.
- reniini produtseerivad kasvajad 2. vasorenaalne: - neeruarteri stenoos - neeruarteri fibromuskulaarne düsplaasia - renaalne vaskuliit 3. endokriinne: - neerupealiste hüperfunktsioon - eksogeensed hormoonid - feokromotsütoom - akromegaalia - hüpo- ja hüpertüreoidism - rasedusega seotud 4. neurogeenne (tsentrogeenne): - psühhogeenne - intrakraniaalse rõhu tõus - uneapnoe - äge stress, sealh. kirurgiline operatsioon 5. kardiovaskulaarne: - aordi koarktatsioon - vaskuliidid - aordi rigiidsus - suurenenud südame löögimaht - suurenenud veremaht
kasutada oma kogemusi rohkem ära võime järeldada oma olemasolevate teadmiste baasil. Peck'i täisea konfliktod, neist neli esimest keskeas: Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine 64 Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus Ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine Keha muutumine vs keha domineerimine Vanadus 60-.... hiline täisiga Levinsioni täisea perioodid: 0-22 täisea-eelne aeg 17-45 varane täisiga 17-22 üleminek varasesse täisikka 22-28 täiskasvanute maailma sisenemine 28-33 30-ndate üleminek 33-40 settimisperiood 40-65 keskiga 40-45 üleminek keskikka
annaabi.ee 
