On seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Pea ja silmade nüstagm Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: · KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine · Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet · Avaldab mõju skeletilihaste toonusele · Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside (instiktiivsete reaktsioonide) moodustamisest. Väikeaju funktsioonid. · On ühenduses kõigi teiste KNS piirkondadega ja võtab osa kõikide keeruliste liigutusaktide koordinatsioonist · Eemaldamisel: staatiliste ja staatilis-kineetiliste reflekside häired häiruvad tahtlikud liigutused DESEKVILIBRATSIOON - Tugev tasakaalu häire, mis tekib selle väikeaju
(choanae). Seetõttu kombineeruvad söömisel maitse- ja haistmisaistingud segaaistinguteks. Maitsmis-ja haistmisrakud on mõlemad pidevalt uuenevad, mistõttu kõik rakud ei pruugi pidevalt olla talitlusvõimelised. Inimesel on haistmisregioonis umbes 10 miljonit retseptorit. Tsentraalne tee Haistmisrakkude aksonid läbistavad sõelluu sõellestme mulgud ning suunduvad suuraju haistmissibulasse, kust algab teine neuron. Haistmistee lõpeb limbilise süsteemi erinevates kohtades. Haistmisnärvid sisenevad sõelluu mulkude kaudu koljuõõnde ja lõpevad haistmissibulas. Haistmisrakkude neuronite lõppharud moodustavad haistmissibulas asuvate mitraalrakkude tugevasti hargnevate dendriitidega ühinedes haistepäsmakesi. Mitraalrakkude neuriidid moodustavad haistmistee põhimassi ning jagunevad tagapool mediaalseks, vahelmiseks ja külgmiseks jutiks, mis üksteistest eemaldudes paiknevad samanimelistel rudimentaarsetel haistmiskäärudel
Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Ajutüve retikulaarformatsioon koosneb eri suurusega ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet Avaldab mõju skeletilihaste toonusele Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside moodustamisest. Väikeaju funktsioonid? Tasakaalureaktsioonide ja lihaste toonuse regulatsioon inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine. Mis on desekvilibratsioon ja miks tekib Tugev tasakaaluhäire, mis tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega. Mis on ataksia ja miks ta tekib?
hüpotalamusest Vaheaju osad · Taalamus · Hüpotaalamus Vaheaju Limbiline süsteem · Emotsioonide ja naudingukeskus · Seotud ka mälu, õppimise ja motivatsiooniga · Hõlmab kesk-, vaheaju ja suuraju koore erinevaid piirkondi Limbiline süsteem- töötleb emotsioone HÜPOTAALAMUSE TUUMAD Lad. AMÜGDALA EHK MANDELKEHA HIPPOKAMP US · Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala hüpotalamuse ja hipokampuse Amygdala ja hirm · http://dougsamu.wordpress.com/2007/03/29/the-amygdaloids/ · http://www.youtube.com/watch?v=6GdALwuYtG8 Suuraju e otsaju Suuraju ülesanded ·Juhib kõiki vaimseid tegevusi Suuraju ·Meeltekeskus ·Mõtlemine ·Mälu ·Eneseteadvus- MINA, isiksus ·Õppimisvõime ·Tahtelised tegevused Aju eri osade areng · http://www.breakingthecycles
3) tihe seotus neeruhormoonide vahendusel olulisima sisesekretoorse näärme, hüpofüüsiga ● Hüpotaalamuses paiknevad VEGETATIIVSE NS kõrgeimad keskused! 20. Selgitage RETIKULAARFORMATSIOONI ehk võrkmoodustise funktsiooni ● Mõjutab AJUKOORE aktiivsust: - avaldab kas aktiseerivat või pärssivat mõju kogu NS talitlusele - mõjutab und ja ärkvelolekut - on eluliseks reserviks 21. Milles seisneb LIMBILISE SÜSTEEMI funktsioon organismis? ● Reguleerib ja kontrollib instinktiivset ja emotsionaalset käitumist. ● Juhib üldist kohanemist väliskeskkonna tingimustega. ● Rõõm, mure, punastamine, pisarad, kananahk, hirmuhigi! 22. OTSAJU koosneb / moodustavad: ● paarilised suurajupoolkerad HEMISFÄÄRID ja neid ühendavad kommissuurid (mõhnkehad) ● Poolkerad jaotuvad: - otsmiku-, kiiru-, kukla- ja oimusagaraks. 23
ning seksuaal (F65)- ja söömiskäitumisega (F50) seotud harjumus-ja impulsihäired. Häired: · patoloogiline hasartmängimine (F63.0) · püromaania (F63.1) · kleptomaania (F63.2) · trihhotillomaania (F63.3) Harjumus-ja impulsihäirete võimalikud põhjused: · häirunud serotoniini või dopamiini ainevahetus · muutused testosteroonisisalduses · muutused limbilise süsteemi talitluses psühhosotsiaalsed tegurid: · vägivaldne kasvukeskkond · alkoholism ja muud sotsiaalsed probleemid Psühhodünaamiline seletus: patsiendi kalduvus kanda oma sisemine ärevus tegevuste tasandile. Allikas: Psühhiaatria, AS Medicina, 2000 1 Tallinna Ülikool Sõltuvuskäitumine Uuring: Elanikkonna kokkupuuted hasart-ja õnnemängudega (2006)
34. Emotsioonid on (a) kognitiivsete protsesside kõrgem tase (b) subjektiivse hinnangu protsess, mis tuleneb vajadustest (c) alateadlikud keskkonnaga kohastumise reaktsioonid (d) ratsionaalsete probleemilahendusvariantide puudumisel kasutatav protsess 35. Emotsioonide füsioloogiliste aluste hulgas keskseks on (a) ajutüves toimuvad protsessid (b) vasaku ajupoolkera protsessid (c) väikeaju protsessid (d) limbilise süsteemi protsessid 36. Tajutud välist sündmust tunnetatakse enda toimingu poolt põhjustatuna sagedamini siis, kui (a) toiming eelnes sündmusele kümmekond sekundit (b) toiming eelnes sündmusele paar sekundit (c) toiming ja sündmus olid sünkroonsed (d) toiming algas enne sündmust ja lõppes pärast sündmust 37. Tugeva hingelise erutuse seisund (a) suurendab isiku tahet (b) vähendab isiku tahet
ja lapse enda jaoks jääb see välja kujunemata. Lapse turvaline kiindmussuhe põhineb õigel teabel- teisisõnu ettearvatavusel- ja sellel, et laps tohib suhtluses ilmutada igasuguseid tundeid. Stress väljendub ebameeldiva subjektiivse kogemusena ja muutusena käitumises. Stressiseisundi tagapõhjal on hulk neurokeemilisi reaktsioone. Imiku pikaajaline ja tõsine stress (väärkohtlemine, hülgamine, vägivald) võib põhjustada ajuorganite muutusi(limbilise süsteemi rakkude hävimist, hippokampuse kahjustusi, orbitaalfrontaalse ajukoore arenguhäireid). Nende muutuste tagajärjel võib tekkida raskusi oma ja teiste tunnete mõistmisel, impulsiivsust, rahutust, agressiivsusprobleeme, altisust stressile, mälufunktsioonide nõrgenemist ja psüühilist nõrkust. Täiskasvanu stressitaluvus on suurem kui lapsel. Kui laps ärritub liigselt ja on rahutu- see on märk juba stressist. Vanemad peavad
33. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Ta koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: · KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine · Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet · Avaldab mõju skeletilihaste toonusele · Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside (instiktiivsete reaktsioonide) moodustamisest. 34. Väikeaju funktsioonid? · Aitab säilitada tasakaalu · Kehaliigutuste koordineerimine/juhtimine 35. Mis on desekvilibratsioon ja miks tekib Tugev tasakaalu häire, mis tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega. 36. Mis on ataksia ja miks ta tekib?
tôstame vôrkmoodustise aktiivsust. Aju poolkerade töö sõltub võrkmoodustise aktiveerivast ja toniseerivast môjust. · Limbiline süsteem on osa ajukoorest ja koorealustest tuumadest, mis on seotud emotsionaalse motivatsiooniga. Psüühilisi nähtusi saadavad tavaliselt vegetatiivsed reaktsioonid (punastamine, hirmuhigi, "kananahk", pisarad jne). Käitumisreaktsioonid, mille pôjustajaks on teatud vajaduste rahuldamine (nt toiduotsimine), toimuvad limbilise süsteemi osavôtul. Otsaju - suuraju poolkerad (ajukoor) ja nendevahelised ühendused. Môtlemine! Meeleelundite tegevus! Õppimne! Mälu! Sihipärane tegevus. Suuraju poolkerade sagarate ja käärude tôttu on aju pindala ca 2 ruutmeetrit (ca 10- 10 närvirakku). Ajukoore piirkondadel on oma ülesanded: nii eristame nägemis-, kuulmis- vôi artikuleeritud kône ja kirjutamiskeskusi. Ajutegevust on vôimalik iseloomustada närvirakkude aktiivsusega seotud elektriliste
koore somatosensoorsesse piirkonda talamuse. Väikeajust lähtuvad signaalid jõuavad ajukoore motoorsetele aladele talamuse kaudu. Peamised funktsioonid: visuaalse ja akustilise informatsiooni töötlemine koos keskajuga, lihaste talitluse regulatsioon (koos primaarse motokorteksi, põhimikutuumade, kesk- ja väikeajuga), meeleoluseisundite ja emotsioonide regulatsioon koos prefrontaalkorteksi ja limbilise süsteemiga. · Hüpotalamus autonoomne regulatsioon, endokriinsüsteemi kontroll, lihastalitluse regulatsioon, termoregul, toitumise ja emotsioonide regulatsioon, une/ärkveloleku regulatsioon. · Epitalamus (paikneb talamusest tagapool ja üleval), koosneb ratsmetuumast erinevate lõhnade infotöötlus + lõhna mõju emotsionaalsele käitumisele + siseelundite talitlus seotud
taalamusest läbi. Haistmisretseptorid paiknevad nina limaskestal, need võtavad ärrituse vastu ja edastavad selle n-ö haistmissibulale, mis asub otsmikaju piirkonnas eesmise otsmikusagarate all. (?) Haistmiskeskused on vana aju osades, mille nimed on mandeltuum, hippokampus. Pirnikujuline sagar. Osa haistmistundlikkust vastuvõtvaid närvirakke paiknevad siis naabruses olevates ajustruktuurides. Haistmistundlikkust vastuvõtvad neuronid on seotud ka n-ö limbilise süsteemiga – see omab olulist tähtsust emotsioonide tekkes. (Teatud lõhnad tekitavad positiivseid tundeid, teised negatiivseid) * nägemiskeskus – paikneb kuklasagaras. Esmasesse 17. nägemiskoore välja saabub informatsioon otse silma võrkkestalt (võrkkestal tundlikuimad nägemisretseptorid). 18. ja 19. väli on seotud teiste tundlikkust vastuvõtvate väljadega nagu nt puute- ja kuulmis- tundlikkus
4. Kuklasagar lobus occipitalis – selle alumisel pinnal on nägemiskeskus. 5. Saaresagar lobus insularis – väike sagar teiste vahel, külgvao põhjas, ajukoore vanem osa. Poolkerade sees on valgeaine, selles aga suured hallaine kogumikud – basaaltuumad, mis on seotud reflektoorsete (“kaasasündinud”) ja automaatsete (hästi ära õpitud) liigutuste juhtimisega. Haisteaju rhinencephalon – suur hulk aju piirkondi (haistmiskeskused + võlvikäär, hippokampus, mandelkeha jne.) – on limbilise süsteemi aluseks. Basaaltuumad (nuclei basales, am. ka basal ganglia): Sabatuum (nucleus caudatus) – suurim, paikneb poolkera mediaalses osas, vahetult aju külgvatsakese kõrval; Läätstuum (nucleus lentiformis) – paikneb lateraalsemal, koosneb kahest osast – kahkjas kera (globus pallidus) ja koorik (putamen); Tõkis (ka müür jne.) (claustrum) – eelmisest veel lateraalsemal, õhuke hallaine kiht enne ajukoort; Mandelkeha e. mandeltuum (corpus amygdaloideus, nucleus
kiiresti ilma kordamiseta, ja uue materjali pealetuleku tõttu. (B) Algusosa materjal taastatakse erineva, kestvama mälujälje mõjul (kui üldse). Kodeerimine lühimälus on pigem akustiline kui semantiline (e. tähenduslik) selgub tehtavate vigade analüüsimisel! vt. Gümn.õpik, 7.ptk, Lisa - lk. 127) ·Materjali säilimise aeg lühimälus (STM) (juhul kui seda pidevalt ei korrata...) b) amneesiahaigete uurimine (eelkõige aju limbilise piirkonna kahjustus, hippokampus ja vaheaju, AK oimusagara mediaalne osa),- enamasti on klassikaliste amneesiajuhtude korral häiritud pikajalisest mälust sündmuste meelespidamise võime ja uue faktilise informatsiooni omandamise ja talletamise võime (nt uute nimede ja nägude õppimine, nimekirjade õppimine ja hilisem mäletamine), kuid lühiaegne mälu jäänud puutumata (võime golfi v malet vms mängida, lühiaegselt sõnade mäletamine/kordamine jne.)
Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus · Jan E. Purkinje 1837 · Motoorne · Sensoorne · Interneuron · Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala hüpotalamuse ja hipokampuse Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine Millised on teadvuse omadused ja funktsioonid? Teadvuse omadused · Kvalitatiivsus · Subjektiivsus, omavaatelisus · Intentsionaalsus · Transparentsus · Selektiivsus · Ühtsus Teadvuse funktsioonid I · Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine
· intralaminaartuumad ärkvelolek, sensoorse ja motoorse sisendi integratsioon · keskjoone tuum mälu ja lõhnatundlikkus Hüpotalamus kontrollib kehasiseseid protsesse ja on üks peamisi homeostaasi regulaatoreid. Hüpotalamuse funktsioonid: · närvisüsteemi autonoomse osa juhtimine · hormoonide produktsioon hüpotalamuse vabastavad ja pärssivad hormoonid reguleerivad ajuripatsi funktsioone · emotsionaalse ja instinktiivse käitumise regulatsioon koos limbilise süsteemiga reguleerib viha, agressiivsuse, valu ja naudingu väljendusi ning seksuaalsel erutumisel vallanduvaid instinktiivse käitumise mustreid · söögiisu ja joogijanu regulatsioon nälja, küllastuse ja janutunde keskused · kehatemperatuuri regulatsioon ööpäevarütmide ja teadvuse seisundite regulatsioon Epitalamus talamusest kõrgemal ja tagapool, koosneb käbinäärmest ja habenulaar tuumadest.
võõrast jne 29. Parasümpaatiline ja sümpaatiline närvisüsteem. Parasümpaatiline: söömine ja puhkamine, juhib organismi taastamist Sümpaatiline: võitlemine ja põgenemine, kiireneb pulss, pupillid laienevad, iiveldus, värinad, higistamine. Valmistab organismi ette põgenemiseks 30. Neuron. Akson. Dendriit. Neuroneid ca 15-33 mlrd ajus. Jagunevad: impulsse saavad- dentriit ning impulsse edasi andvad-akson 31. Limbilise süsteemi mõju psüühikale. Ühendab aju poolkerasid. Tegeleb unehormooni, emotsioonide ja mälestustega 32. Aju vanim osa. Hipokampus ja amügdala. Tähtis emotsioonide tekkes-nii viha kui nauding. Sensoorne taju, südamelöögid ja kehatemperatuur 33. Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid. Vasak: ratsionaalne, loogiline, matemaatika, aeg, analüütiline, keel, teadus, mõistus Parem: emotsionaalne, intuitsioon, muusika ja kunst, ruum, loovus, kirg 34
mingite teiste sündmustega 2)krüptomneesia võõrandav k. - oma isiklik kogemus muutub reprodutseerimisel võõraks (loetuks või teiste poolt öelduks);assotsieeruv k.- võõras kogemus muutub inimese arvates tema enese kogemuseks või loomingu tulemuseks. 3)konfabulatsioon (asendav ja fantastiline) - terve sündmustiku reprodutseerimine ekslikes ajalistes ja ruumilistes seostes. 45. Limbilise süsteemi ehitus ja tähtsamad funktsioonid. Limbiline süsteem Limbus = ääris, s.o. struktuurid, mis ümbritsevad ajutüve. ·Hippocampus ·Talamus ·Gyrus cinguli ·Corpus callosum ·Fornix ·Hüpotalamus ·Mamillaarkehad ·Amygdala ·Haistmissibul - üldise psüühilise aktiivsuse ja põhiliste kaasasündinud vajaduste (enesesäilitamine, toitumine, paljunemine) rahuldamisega seotud käitumise regulatsioon
söömine, joomine ja vanemlik käitumine, reguleerides ajuripatsi hormoonide sekretsiooni.Hüpotalamus mõjustab käitumist oma märkimisväärsete aferentsete ja eferentsete sidemete kaudu praktiliselt kõigi aju osadega. Hüpotalamus on oluline motivatsioonilise süsteemi komponent ajus, alustades ja säilitades käitumisi, mis omavad organismile hüvituslikku (naudingulist,reward) tähendust. 35. Limbiline süsteem (mandelkeha ja hipokampus). Hipokampus ja amügdala on limbilise süsteemi osad. Hipokampus on seotud mäluga. Amügadala osaleb autonoomse ja endokriinse talitluse koordineerimises ning omab kõige otsesemat seost emotsioonidega. Limbiline süsteem omab otseseid sidemeid hüpotalamusega, mille vahendusel reguleeritakse autonoomse närvisüsteemi talitlust, koordineeritakse vistseraalseid reaktsioone (nagu vererõhku, südame löögisagedust ja pupilli suurust) motivatsiooniliste seisunditega. Ka
ajuripatsi hormoonide sekretsiooni.Hüpotalamus mõjustab käitumist oma märkimisväärsete aferentsete ja eferentsete sidemete kaudu praktiliselt kõigi aju osadega. Hüpotalamus on oluline motivatsioonilise süsteemi komponent ajus, alustades ja säilitades käitumisi, mis omavad organismile hüvituslikku (naudingulist,reward) tähendust. 35. Limbiline süsteem (mandelkeha ja hipokampus). Hipokampus ja amügdala on limbilise süsteemi osad. Hipokampus on seotud mäluga. Amügadala osaleb autonoomse ja endokriinse talitluse koordineerimises ning omab kõige otsesemat seost emotsioonidega. Limbiline süsteem omab otseseid sidemeid hüpotalamusega, mille vahendusel reguleeritakse autonoomse närvisüsteemi talitlust, koordineeritakse vistseraalseid reaktsioone (nagu vererõhku, südame löögisagedust ja pupilli suurust) motivatsiooniliste seisunditega
Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad: Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud, nende hulka kuuluvad juttkha ja mandelkeha. a) Juttkeha - koosneb kahest tuumast: sabatuumast ja läätstuumast ning nende vahel olevast valgeainest. Juttkeha tuumad on koorealused ekstrapüramidaalsüsteemi motoorsed keskused, mis tagavad lihastoonuse ja liigutuste automaatsuse. b) Mandelkeha - asetseb allpool läätstuuma ja kuulub nn limbilise süsteemi koosseisu. Mandelkehal on tähtis osa emotsioonide kujunemisel. 154. Suurajukoore mõiste, mõõtmed: Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 1-5mm paksust hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala suhteliselt suur - täiskasvanul ligikaudu 2200 cm2. Suurajukoores on umbes 10-14 miljardit närvirakku, mis paiknevad kuues kihis. 155
gallosum. Peaajukoore keskustest kaks suurt rühma: 1) Sensoorsed- tundlikkust vastuvõtvad keskused Somatosensoorne keskus, asub tagumises tsenraalkäärus; Tundlikkus nahalt nii lihastelt kui ka liigestelt; Esimene somatosensoorne tsoon -Siseelundite tundlikkus Maitsmiskeskus tagumine tsenraalkäär. Maitsmistundlikkus paikneb keelel. Haistmiskeskus asukoht pole täpne.: hipokampus, mandletuumas, pirnikujuline sagar; seotud limbilise süsteemiga. Nägemiskeskus kuklasagaras asub. iformatsioon sellesse keskusesse jõuab silma võrkkestalt, nägemisnärvi ja nägemisjuhtetee kaudu. 17 välja nimetatakse ka esmaseks nägemiskooreks, sinna saabub kõige esimene info. 18. ja 19. väli on seotud ka teiste tundlikkuse liikumisega, puute ja kuulmistundlikkusega. Kolme välja omavaheline soes võimaldab saada täielikumat ettekujutust nägemisega seotud stiimulist. 18. ja 19
*Talamuse tuumadesse suunatakse närviimpulsid kogu keha retseptoritelt. *kogu sensoorne info, v.a lõhnadega seonduv, läbib oma teel suuraju koore somatosensoorsesse piirkonda talamuse *kogu nägemisnärvide kaudu ajju saabuv info suunatakse ajukoorde lateraalsete põlvikkehade kaudu Talamuse funkts: *lihaste talitluse regul koos primaarse motokorteksi, põhimukituumade, kesk ja väikeajuga *meeleoluseisundite ja emotsioonide regulatsioon koos prefrontaalkorteksi ja limbilise süsteemiga *visuaalse ja akustilise info töötlemine koos keskajuga Subtalamus on otse talamuse alla jääv vaheaju osa, mis sisaldab juhteteid ja subtalamuse tuumasid. subtalamuse tuumad on seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga. Hüpotalamus on vaheaju alumisem osa, mis sisaldab palju juhteteid ja väikesi tuumi. Hüpotalamuse FUNKTS:*autonoomne regul, *endokriinisüsteemi kontroll, *lihastalitluse regul,
emotsioonide baas on limbilises süsteemis. Kui limbiline süsteem on üle-aktiveeritud, siis võib inimesel olla häirivaid meelolu kõikumisi või kontrollimatuid (või halvasti kontrollitavaid) emotsionaalseid reaktsioone. Selline inimene võib olla üle-erutunud, kiiresti ehmuv, nö. liiga ärkvel. Hästi toimiv limbiline süsteem tagab tavapärased emotsionaalsed reaktsioonid, sobiva energiataseme, normaalse une ja ärkveloleku rütmi ning rahuldava stressiga toimetuleku. Halvasti toimiva limbilise süsteemi puhul on neis valdkondades probleeme. Retikulaarses aktiveerivas süsteemis - retikulaarne aktivseeriv süsteem (RAS) on kogu läbi aju ulatuv süsteem, mis tagab vajaliku ärkveloleku ja tähelepanu ümbritsevale. See on justkui aju “sisse/välja lüliti”. Retikulaarne aktiveeriv süsteem on seotud seljaajuga, kust ta saab sisenevaid impulsse, mis on otseselt seotud ülenevate närviteedega. Ajutüve retikulaarne aktiveeriv süsteem ulatub kuni keskajuni. Teatud
süvenemiseg, psühhosomaatiliste häireteg · Une/ärkveloleku tsüklite regulatsioon; hüpotalamus osaleb organismi seisundi regulatsioonis une/ärkveloleku tsüklis koos retikulaarformatsiooniga. Joonis: 44. Hüpotaalamuse kahjustusest tingitud tähtsamad häired Hüpotalamuse kahjustused tekitavad häireid inimeste motiveeritud käitumistes : söömine, seksuaalkäitumine, temperatuuriregulatsioon, aktiivsusaste. 45. Limbilise süsteemi ehitus ja tähtsamad süsteemid Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis- ja mäluprotsesse. Kujundab inimese sise- ja väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku käitumise. Limbiline süsteem parandab üldist adaptatsiooni pidevalt muutuvale ümbrusele. Limbilisse süsteemi kuuluvad hippocampus, gyrus parahippocampalis, gyrus cinguli, bulbus olfactorius, tuberculum olfactorium
Võrkmoodustis mõjutab kaudselt mitmeid organismi funktsioone. Sellest lähtuvad ülenevad impulsid suurendavad ajukoore aktiivsust, mõjutavad suurel määral ärkvelolekut. Nii on väsimuse korral võimalik tugeva ärritaja toimel (näiteks külm du) tõsta võrkmoodustise aktiivsuse nivood ja sellega inimest ärkvel hoida. Võrkmoodustise enda aktiivsust reguleeritakse teiste NS-i osade, samuti mõnede hormoonide poolt. Limbiline süsteem Limbilise süsteemi all mõistetakse fülogeneetiliselt vanemat ja struktuurilt lihtsamat ajukoore osa ja koorealuseid tuumi, mis on seotud emotsionaalse motivatsiooniga. Limbilisse süsteemi kuuluvate struktuuride (vöötmekäär, mandelkeha, parahipokampaalkäär, hüpotaalamuse tuumad) ärritamine, kahjustus või purustamine on seotud tugevate emotsioonidega, mida saadavad vegetatiivsed reaktsioonid. Sellised emotsioonid nagu rõõm ja mure, lõbu ja norutunne, viha ja hirm, on seotud
lihtsama nähtuse Y kaudu - Seletustasandid isiksuse uurimisel - Zuckermann – isiksuseomadused on komplekssed nähtused millel on palju põhjusi (aga kõik need saavad alguse geenidest) - Ekstravertsuse psühhobioloogia - Eysenck – ekstravertsus on seotud üleneva retikulaarse aktivatsioonisüsteemi aktiivsusega - Gray jt – ekstravertsus on seotud reaktsiooniga positiivsetele stiimulitele - Neurootilisus - Eysenck – N sõltub limbilise süsteemi aktiveeritavusest - Võib olla seotud tundlikkusega ebameeldivate stiimulite või karistuse suhtes - Parema ajupoolkera suurema aktivatsiooniga - Päritavus - Kvantitatiivse tunnuse muutlikkuse osa mis on tingitud pärilikest erinevustest indiviidide vahel - Päritavus käib populatsiooni mitte üksikindiviidi kohta - Päritavuskoefitsent kehtib populatsiooni kohta antud keskkonnatingimuste juures - Kaksikute meetod
vasakus hemisfääris seotud semantilise mäluga, paremas seotud autobiograafilise mäluga, TOM – kui kahjustatud kaob teadmine maailmast. - Parahipokampaalkäär – juhteteed hipokampusesse, vahendab mäluinfo kodeerimist ja meenutamist, visuaalse kontekstiinfo töötlus, sotsiaalse kontekstiinfo töötlus - Haisteinfo – piriformne korteks. Oimusagara seesmiste struktuuride ja limbilise süsteemi anatoomiat ja funktsioone - Heschli käär – primaarne kuulmisinfo töötluse keskus - Palunum temporale – kõneinfo töötlus, komplekssete helide analüüs. Limbiline süsteem – vanad süsteemid, ühtne tükk. - Mandelkeha – emotsionaalse info töötlus ,osaleb ka õppimises (klassikaline tingimine) - Hipokampus – keskne struktuur uute mälestuste loomisel, osaleb ka ruumiinfo töötluses ja navigeerimisel
Spetsiifiliste funktsioonidega sekundaarväljad: 3. Väljad 44, 45: kõne motoorsed mustrid. 4. Osa väljast 8 (FEF): silmaliigutused, kallutab pilku kontralateraalsele. Terve programm olemas, käivitada tohib aste-astmelt. (ntks ei tee ukse avamis liigutust enne ukseni jõudmist – muidu jooksed vastu ust). 5. preFrontaalne: aju kõige seoste rohkem ala, assotsiatiivne nii anatoomialt kui funktsioonilt. Ühenduste osas kõige rikkam. 6. Orbitaalne koor: limbilise süsteemi osa, seosed emotsioonidega. Silma koopa kohal. Emotsionaalsed protsessid. 7. Mediaalne koor: jaotub allosadeks: a. Väli 4 motoorse piirkonna jätk (jala motoorika) b. Supplementary motor area (SMA), väljad 6, 8 – jalaliigutused, kõnemotoorika. c. Mediaalse koore sügavamad osad nt cingulus prk. on I funktsionaalse bloki funktsiooniga, seotud väga selektiivse aktivatsiooni ja pidurduse kontrolliga
Tekkinud piirkond kannab nime haistekolmnuk. Haistmistee suundub frontaalsagaras paiknevasse haistmiskoorde. Kolmanda neuroni kehad paiknevad haistmissibulast tagapool olevates haistesagarate osades, sealt lähtuvad neuriidid moodustavad kortikaalseid ja subkortikaalseid ühendusteid. Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse süsteemi, hüpotalamusse ja suurajukoorde, mille kaudu tekib haistmistaju teadvuse tasemel. Haistmistee on erandlik: ta ei kulge läbi talamuse. Haistmistee lõpeb limbilise süsteemi eri kohtades. Lõhnaaine peab olema lenduv, vees- ja lipiidides lahustuv, see soodustab läbiminekut nii epiteeli katvast limakihist kui rakumembraanidest. Lõhnaained absorbeeritakse haistmisregiooni limaskesta, sealt difundeeruvad need haistmisraku karvakestesse. Lõhnaainete vastuvõtmine võib olla seotud sensori ehituse erinevustega. Sellisel juhul seotakse lõhnaaine
Toidu mõju pingeseisundis ja rahuolukorras on erinev. Mõni toit võib pingeseisundis mõjuda hoopis teisiti. Samuti ei ole organismi seisukohalt kuigi mõistlik sundida end sööma toitu, mis ei maitse. Kõige rohkem on organismil kasu toidust, mis on söödud hea isuga, meeldivas miljöös ja mõõdukas tempos. Meie kehas toimub pidevalt sisemise rütmi kooskõlastamine kehaväliste rütmidega. Biorütmide keskused asuvad peamiselt hüpotalamuses ja limbilise süsteemi piirkonnas. 3. Sugurakud. Munarakk ja seemnerakk. Esimesed rasedustunnused. Emakaväline rasedus. Rasedus. (Pilet 5) Munarakk ja ovulatsioon Munarakk on naise organismi kõige suurem rakk. Ligikaudu 0,1- 0,2 mm. On kerajas, tema keskel on rakutuum ja ta on kaetud mitmete kestadega. Sisaldab 23 kromosoomi. Pärast viljastumist, kui sugurakud on ühinenud, taastub ka kromosoomide arv.
stiimul → ajukoore alune aktiivsus → füsioloogiline ilming/erutus JA emotsiooni kogemus 3. Schachter-Singeri teooria. nt. mul on hirm sp, et ma tõlgendan enda kehalisi reaktsioone kui hirmu. stiimul → füsioloogiline ilming/erutus → hinnang → emotsiooni kogemus Kuidas tekivad emotsioonid? Hetke arusaam: On olemas kaks süsteemi emotsioonide kogemiseks. On alateadlik süsteem, kus emotsioon tekib kiiresti limbilise süsteemi töö tulemusena, kuid teadliku analüüsi ajukoores ei toimu ning on teadlik süsteem, kus stiimul ja füsioloogilised reaktsioonid on tõlgendatud ehk kus anname emotsioonidele teadlikult tähendust. Emotsioonid on vajalikud sotsiaalseks suhtlemiseks; selleks, et meid tegevusteks ette valmistada, juhtida tähelepanu jne. SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA Sotsiaalpsühholoogia – teadus, kus uuritakse kuidas inimesed mõjutavad üksteist ning kus
kujundid, tekstuurid jne). Emotsioonide peamised füsioloogiised alused Emotsionaalsete protsesside peamiseks aluseks on kesknärvisüsteemis nn limbiline süsteem, mis on teatud närvivõrgustik, mille aktiivsust juhivad teatud neuromediaatorid. See on tundlik väliskeskkonna stiimulitele kui ka inimese siseprotsessidele, mis viitavad inimeste füüsilistele protsessidele. Limbiline süsteem on koorealustes keskustes ja ajukoore kõige ürgsemates osades. Limbilise süsteemi kirjeldamine peamise emotsionaalse keskusena võeti omaks kusagil alates 50ndatest-70ndate aastatest. Ehkki selline emotsiooni üldine värving ja intensiivsus sõltub limbilise süsteemi tööst, siis ka ajukoor (eriti parema ajupoolkera protsessid, mis on vahetumalt seotud emotsionaalsete tajudega) omab rolli. Nt: otsmikusagara roll on emotsioonide kontrollis. Seega pole tegemist ainult ajukoore aluse keskuse tööga. Emotsionaalse süsteemi oluliseks osaks on ka hüpotalamus
Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo oksendamine, köhimine, imemine ja aevastamine. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Hippokampus on väga tähtis mälujälgede moodustamises, eriti ruumimälu osas. Mandelkeha e amügdala talitlusega on seotud emotsionaalne õppimine. Hippokampus, mandelkeha ja hüpotalamus moodustavad limbilise süsteemi, mille talitlust peetakse oluliseks emotsioonide ja motivatsioonide tekkes. Seega limbiline süsteem on ajukoore aluste struktuuride kogum, mis koondub ajutüve ümber. Silmatorkavaim inimaju osa on kääruline uuem ajukoor e neokorteks, mis laseb meil (enamasti) mõistuspäraselt käituda. Kesknärvisüsteemi reflektoorne tegevus. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis toimub KNS-i vahendusel vastusena väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele
· C kiud Müeliniseerimata, 2 m, 0,5 2 m/s; halvasti lokaliseeritud, tuim valu -> seljaaju tagasarv. Seljaaju tagasarves II neuron, millest vabanevad neurotransmitterid: glutamaat, aspartaat, substants P, CGRP. Tsentraalne valu levik: · Seljaaju tagasarves II neuron · Spinotalaamiline trakt (STT) lateraalsel uuem - neo STT mediaalsel vanem ja aeglasem - paleo STT. Ühendused retikulaarformatsiooni, limbilise süsteemi, hüpotaalamuse ja periakvaduktaalse hallainega. Analgeesia on valu täielik puudumine notsentsel ärritamisel. Endogeensed opioidid toimivad lokaalselt valuvaigistavalt. Beeta-endorfiin/enkefaliin/dunorfiin. Pärinevad immuunrakkudest: T- ja B-lumfotsüüdid, monotsüüdid, makrofaagid endorfiini sisaldavad lümfotsüüdid sisenevad põletikukoldesse ja vabastavad endorfiini sensoorsed neuronid omavad opioidretseptoreid. Temperatuurimeele sensoriteks on
vahendaja ja ajukoore alanevate mõjude vahendaja. Samuti autonoomse talitluse reguleerija. Vaheajus asuvad nn mittespetsiifilised keskused tagavad virguse- ja tähelepanu seisundeid ning on teadvusseisundite oluliseks vahendajaks. Hüpotaalamuseks nimetatakse keskust, kus leiame rakutuumi, mis kontrollivad kehatemperatuuri regulatsiooni, ainevahetust, nälja- ja janutunnet, teadu emotsioone (nt viha). Hüpotaalamus on tihedalt seotud limbilise süsteemiga, mis samuti osaleb emotsionaalses käitumises. Osaliselt paikneb vaheajus (ka ajutüves ja keskajus) retikulaarformatsioon, mille funktsiooniks on aktiveerida ajukoort tervikuna, vahendada virgusseisundeid, tagada organismi üldsine vastuvõtlikkus või seda pärssida (sh uneseisund). Otsa e. suuraju – on kõrgema närvitalitluse peamine keskus. Selle olulisim osa on suuraju koor
tõuseb, töötavate lihaste läbivoolutus paraneb. Nii südamest kui väljastpool südant lähtuvate impulsside mõjul vallanduvad kohanemisreaktsioonid. Reaktsioonide tulemusel muutub ka veresoonte läbimõõt ja nenede takistus. Hingamise mõju südametsüklite keskustele avaldub selles, et sissehingamisel südame löögisagedus kiireneb ja väljahingamisel aeglustub, mis on respiratoorne arütmia. Suurajukoore, limbilise süsteemi ja hüpotalamuse erutuvuse tõusul väheneb parasümpaatikuse mõju südamele ja ülekaalu saab sümpaatikus.-südame löögisagedus tõuseb. 17 Psüühilise pinge seisundisga kaasub sümpaatikuse erutuvuse tõus, neerupealise säsi hormoonide produktsiooni suurenemine, mis kutsub esile südame töö kiirenemise, vererõhu
- Deitsefaloni (taalamuse ja hüpotaalamuse pk) peeti emotsionaalsete reaktsioonide tekitajaks ja autonoomse NS jhtimise keskuseks, ajukorrt aga nende reaktsioonide allasurujaks. Vastupidi loogika ka – taalamus ärgatab korteksit ja aitab ilmselt emotsioone stiimuli poole suunata. - Papezi limbiline käär/süsteem kui emotsioonide tekitaja - Brota oli limbilasele käärule juba 1878 osutanud, kui imetajate üldiselt omasele struktuurile mis ümbritseb ajutüve - Limbilise süsteemi osad mõjutavad hüpotaalamust mis siis kõige olulisemana emotsionaalseid seisundeid tekitab - Uusaju koor ei tekita emotsioone - Papezi teooria soitus hästi aega mil freudistlikud teooriad õitsengul olid - Limbiline süsteem kui alateadlik vs neurokorteks kui teadlik-kognitiivne - NB amügdalad pole sisse arvatud Psühhokirurgia … Näod ja Ekmani emotsioonid - Primaatidel on näude ja näoväljenduste tundmisel olulisim ajpiirkond fusfiorm piirkond
*Talamuse tuumadesse suunatakse närviimpulsid kogu keha retseptoritelt. *kogu sensoorne info, v.a lõhnadega seonduv, läbib oma teel suuraju koore somatosensoorsesse piirkonda talamuse *kogu nägemisnärvide kaudu ajju saabuv info suunatakse ajukoorde lateraalsete põlvikkehade kaudu Talamuse funkts: *lihaste talitluse regul koos primaarse motokorteksi, põhimukituumade, kesk ja väikeajuga *meeleoluseisundite ja emotsioonide regulatsioon koos prefrontaalkorteksi ja limbilise süsteemiga *visuaalse ja akustilise info töötlemine koos keskajuga Subtalamus on otse talamuse alla jääv vaheaju osa, mis sisaldab juhteteid ja subtalamuse tuumasid. subtalamuse tuumad on seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga. Epitalamus jääb talamusest taha ja ülespoole ning sisaldab tuumasid, mis on seotud lõhnade tajumisega. epitalamuses paikneb ka käbikeha e. epifüüs. Hüpotalamus on vaheaju alumisem osa, mis sisaldab palju juhteteid ja väikesi tuumi.
füsioloogilisest eripärast või ... · Iguchi jt uurimus näitab, et individuaalsetel erinevustel võib olla kohastumuslik väärtus H. J. Eysencki ekstravertsuseteooria (ARAS ülenev retikulaarne aktivatsioonisüsteem) Ekstravertsus ja positiivne emotsionaalsus Ekstravertsus on seotud msg ajupiirkondade reaktsiooniga positiivsetele stiimulitele (fMRI) Neurootilisus · H.J. Eysencki teooria, et N sõltub limbilise süsteemi aktiveeritavusest, ei ole selget kinnitust leidnud · Mõned uurimused näitavad, et N on seotud tundlikkusega ebameeldivate stiimulite (Canli) või karistuse suhtes (J Grey) parema ajupoolkera suurema aktivatsiooniga [võrreldes vasakuga] (R Davidson) Probleemid neurootilisuse bioloogiliste seletustega 1. Mitmed psühhobioloogilised emotsioonimudelid (nt Panksepp) ärevuse ja kurbuse/depressiooni närviringidel, kuid nii ärevus kui kurbus on 5FM järgi neurootilisuse osad
Pea ja silmade nüstagm. 33. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? -Moodustub närvirakkude kogumikest, mis on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega - Tähtsus: • KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine • Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet • Avaldab mõju skeletilihaste toonusele • Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside (instiktiivsete reaktsioonide) moodustamisest. 34. Väikeaju funktsioonid? Koosneb: keskmine osa –USS, kahest poolkerast, kahest külgsagarast On ühenduses kõigi teiste KNS piirkondadega ja võtab osa kõikide keeruliste liigutusaktide koordinatsioonist. Väikeaju kaudu reguleeritakse automaatset motoorikat ning tahtlike liigutuste ulatust ja jõudu.
Aju ehituskiviks on närvirakk, ehk neuron. • Motoorne- Viivad närviimpulsse peaajust lihastesse. Kannavad edasi efferentseid signaale, mis võimaldavad ajul lihaseid juhtida. • Sensoorne- 11 12 • Interneuron- Närvirakud, mis pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid viivad informatsiooni ühest neuronist teise. • Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala, hüpotalamuse ja hipokampuse. Närvirakk Pilt pärineb: http://www.slideshare.net/biodigi/15nrvisstee-nrvissteemi-ehitus-ja- talitus-33126619 12 13 Dendriidid: On rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas. Ehk nii-öelda neuroni harunenud osad, mis võtavad vastu impulsse ja juhivad need rakukeha poole.
4) Võivad aktiveerida intratsellulaarseid retseptoreid selleks, et moduleerida spetsiifiliste geenide transkriptsioon 3. Autonoomse närvisüsteemi talitluse põhijooned. Sümpaatilise ja parasümpaatlise süsteemi anatoomiline ehitus. Autonoomse närvisüsteemi virgatsained ja retseptorid. Sümpaatilise ja parasümpaatilse närvisüsteemi roll organism talitluses. Hüpotalamus on põhiline ANS integratiivne keskus. Sisend ajukoorest limbilise süsteemi kaudu mõjustab hüpotalamuse funktsiooni. Teised kontrolli mehhanismid on seotud ajukoore, retikulaarformatsiooni ja seljaajuga. Autonoomsel NS-l kahe neuroniline ühendus KNS ja sihtorgani vahel. Sünapsid 1. ja 2. neuroni vahel paiknevad närvisõlmedes ehk ganglionides. Efektorid : ANS jaoks südamelihas, silelihased ja näärmed. Tugevasti müeliniseeritud aksonid somaatilistes motorneuronitest ühendavad KNS efektoriga.
harjumus-ja impulsihäired. Häired: · patoloogiline hasartmängimine (F63.0) · püromaania (F63.1) · kleptomaania (F63.2) · trihhotillomaania (F63.3) Harjumus-ja impulsihäirete võimalikud põhjused: · häirunud serotoniini või dopamiini ainevahetus · muutused testosteroonisisalduses · muutused limbilise süsteemi talitluses psühhosotsiaalsed tegurid: · vägivaldne kasvukeskkond · alkoholism ja muud sotsiaalsed probleemid Psühhodünaamiline seletus: patsiendi kalduvus kanda oma sisemine ärevus tegevuste tasandile. 1.2. Patoloogiline hasartmängimine (problem gambling) Uuring: Elanikkonna kokkupuuted hasart-ja õnnemängudega (2006) Läbiviijad: Turu-uuringute AS + Sotsiaalministeerium Valim 2005 inimest, vanuses 15-74.a.
155) Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud – suurte poolkerade tuumad e. basaaltuumad. Nende hulka kuuluvad juttkeha ja mandelkeha. Juttkeha koosneb kahest tuumast: sabatuumast ja läätstuumast. Need tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse. Mandelkeha kuulub nn limbilise süsteemi koosseisu, sellel on tähtis osa emotsioonide kujunemisel. 156) Ajukoore mõiste, mõõtmed Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 1-5mm paksust hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Ajukoor paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala on 2200cm2, koores on 10-14 miljardit närvirakku. Ajukoor on aju pindmine kiht, see ei kaitse aju
- vasakus hemisfääris seotud semantilise mäluga - paremas hemisfääris seotud autobiograafilise mäluga - TOM Parahipokampaalkäär: Moodustab BA 27, entorhinaalalad BA 28 ja BA 34, perirhinaalala BA 35. - juhteteed hipokampusesse, vahendab mäluinfo koreerimist ja meenutamist - visuaalse kontekstiinfo töötlus - sotsiaalse kontekstiinfo töötlus oimusagara seesmiste struktuuride ja limbilise süsteemi anatoomiat ja funktsioone episoodilise ja semantilise mälu protsesse ning seoseid oimusagaratega Mälu protsessides osalevad paljud aju piirkonnad ja subkortikaalsed keskused. Uute mälestuste loomisel keskne struktuur on hipokampus, mis on seotud nii info kodeerimise kui ka meenutamisega (eelkõige personaalsed sündmused). Kahjustuse korral tugev anterograadne amneesia, vähemal määral retrograadne amneesia.
- stabiilsus seotud serotoniini - plastilisus dopamiiniga Eysenck - isiksuse 3 dimensiooni: ekstravertsus-introvertsus, neurootilisus-emotsionaalne stabiilsus ja psühhotism - ekstra/introvertsusega seotus retikulaatse aktivatsioonisüsteemiga (ARAS) - introvertidel ARASe tundlikkus, aktivatsioon tugevam - isiksuse saab ära seletada klasikalise tingimisega - kõrge neur inimestel suurem limbilise süsteemi aktiivsus Gray - arendab eysencki teooriat edasi - reg keskkonnast tulenevatele pos ja neg stiimulitele, st reward ja punishment, eneseregulatsioon - Lähenev VS vältiv käitumine BIS- käitumusliku inhibitsiooni süst: vältimine, ebameeldivate sündm vältimine, neg emots, serotoniin ja noradrenaliin BAS- käitumusliku aktivatsiooni süst: lähenemine, eesmärkide saavutamine, pos emots, impulsiisvsus, ekstraverts. Dopamiin
visuaalsetes alades. kääruks. (mis asi??41 min) Kiirukoor on pm see piirkonad, mis ütleb kus asub objekt. Oimukiir ülteb, millega tegu on. ..lumpus – haistmisasi (41 m) Kolmas kiir ültbe mida saaaab selle objektiga teha. Oimus on need piirkonnad, mis jäävad Haistmine ja maitsmine on kohe limbilise süsteemiga ühenduses. kõhtmisele ehk alumisele nägemisteele. TS=Kõne, arusaamine, kui keskendute millelegi, siis on raske midagi muud tähele panna. *action for vision – in püüab midagi ära tunda või meelde jätta. See eeldab, et kui in mingit
Limbiline koor tegeleb lõhnatundlikkuse, emotsioonide ja afektiivsusega. Saar (insula) on seotud autonoomse närvisüsteemiga. Ka optilised teed paiknevad oimusagaras. Kahjustuse korral tekib dominantses poolkeras sensoorne ehk Wernicke afaasia ja mittedomineerivad poolkeras amusia (rütmi ja muusika kuulmise häire). Kahepoolse kahjustuse korral esineb kortikaalset kurtust. võib esineda lühimälu- ja õppimishäireid ning mäluhäireid (ei teki uusi mälestusi). Limbilise 12 koore kahjustusel võib esineda lõhnahallutsinatsioone ning agressiivset ja antisotsiaalset käitumist. Epilepsia korral esinevad komplekssed partsiaalsed hood. Ülemine kvadrantanopsia. Oktsipitaalsagar ehk kuklasagar Paikneb ajukoore tagumises osas ning koondab endasse sisendi taalamuse nendest tuumadest, kus toimub nägemisinformatsiooni töötlemine
Orgaaniline isiksusehäire - Enam muutub: emotsioonide, impulsside, vajaduste avaldumine - Kognitiivne muutus - Vähenenud eemsärgipärase tegevuse võime - Häiritud emotsionaalsus - Vajaduste ja impulsside väljendamisel ei arvestata tagajärgi ega sotsiaalseid aasid - Tunnetushäired – paranoilisus - Ülemärane hõivatus üksikust teemast - Kõne kiiruse ja kulu muutused - Seksuaalkäitumise muutused - Frontaalsagara sündroom - Limbilise epilepsiaga isiksus - Lobotoomia sündroom - Leukotoomiajärgne seisund Harjumus ja impulsihäired - Korduvad teod - Ilma ratsionaalse motiivita - Kahjustavad inimese enda ja teiste huve - Käitumise põhjuseks on kontrollimatud impulsid - Patoloogiline hasartmängimine - Püromaani - Kleptomaania - trihhotillomaania – juuste kiskumine sooidentsushäired - transseksualism - kaksikrolli transvetism – vastassoo riietusesemete kandmine, ei tekita erutust
annaabi.ee 
