KUIDAS SAKI JA MAKI MAAILMA AVASTASID. muinasjutt Tallinna loomaaia ahvipuuris elas üks tore ahvipere. Ema, isa, kaks tädi, üks vanaisa ja kaks lapselast Saki ja Maki. Lapsed olid täis koerustükke. Küll nad ronisid ja hüppasid seal, kus neil keelatud oli, loopisid üksteist banaanide ja apelsinidega ja ei tahtnud õhtul õigel ajal magama minna. Kõige rohkem pahandas vanaisa siis, kui oli õhtune kirpude otsimise aeg. Saki aga ei suutnud kuidagi paigal istuda. Siis ühel kenal kolmapäeval oli äkki puuri uks praokile jäänud ja üleannetud ahvipojad ei jätnud juhust kasutamata ning hiilisid välja. Maki teadis rääkida, kuna ta oli ükskord kuulnud ühte loomaaia külastajat rääkimas, et seal kaugel üle mere Ameerika vihmametsas oleks alles hea ja tore elu nendel ahvilastel. Nad otsustasid suunduda sadamasse. Õnneks juhtus just üks laev lõuna ajal Ameerikasse minema. Ahvid ronisid
Laboratoorne töö Elektrokardiograafia Eesmärk: 1. Tutvuda EKG registreerimise metoodikaga. 2. Määrata südame asend (elektriline telg). 3. Analüüsida EKG-d II standardlülituses. Töö vahendid: sirkel, joonlaud, elektrokardiograaf, Katsealune: Ette antud tundmatuinimese EKG Töö teostaja: Südame elektrilise telje määramine Einthoveni kolmnurga järgi. 1. Mõõda I, II, III standardlülituses R saki kõrgused 2. Joonesta ring ja konstrueeri sinna võrdkülgne kolnurk (vt. Joonis 4) 3. Märgi joonisel kolmnurga külgede keskpunktid ning märgi R1, R2, ja R3 kõrgused nii, et nad asetseksid kolmnurga külgedel täpselt keskel (vt. Joonis 4) 4. Konstrueeri nurk nagu on näidatud joonisel 4. 5. Mõõda nurk väärtus ja määra südame telje asend (vt. Joonis 5ja 6) Nurga väärtus on umbes 60o, sellest võib järeldada, et süda paikneb normaalses asendis. Töö tulem
Normaalne ja patoloogiline füsioloogia ja anatoomia (11.10.2013) Tagumiste seljaaju juurte funktsioon – juhtida tundlikkust seljaajju Eesmiste seljaaju juurte funktsioon – juhtida motoorsust seljaajju EEG rütmide iseloomustus – rütmi sagedust ka vaja mainida. Millistes seisundites? Ajukasvaja ja epilepsia. Peaaju närvid – funktsioon, iseloomustus 11. (innerveerib kaelalihaseid, paneb pea liikuma), 12. närv kõige lihtsamad. Peaaju koore kaks rühma keskusi: sensoorsed (tundlikkust vastuvõtvad), motoorsed (juhivad motoorikat: somatomotoorne, kõnekeskus (Vernicke keskus, broca, sekundaarne motoorne keskus..) ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Südamelihase refraktaarsus Refraktaarsus – südamelihase omadus mitte vastata ärritusele enne, kui eelmine erutus ei ole kustunud; erutus käib alati kontraktsiooni ees Ekstrasüstol ? Teine kiire löök...
.. 19. EKG sakid ja intervallid, nende vastavus erutuse tekkele ja levikule südames? Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega (P, Q, R, S ja T) · P-sakk tekib erutuse levikul kodades (0,05-0,3 mV; 0,06-0,1 s) · P-Q (0,12-0,18 s) · Q-; R-, ja S sakk nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolarisatsiooni kestusele (0,06-0,08 s) · T sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. (0,2-0,5 mV; 0,1-0,25 s) · P- saki algusest kuni Q saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele. · Q- saki algusest kuni T saki lõpuni on vatsakeste elektriline süstol. (0,32-0,4 s) · T-Q vatsakeste elektriline diastol (0,42-0,70 s) · R-R kogu südametsükli kestus, R saki tipust järgmise R saki tipuni (0,8-1,2 s) Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik
kiirem või aeglasem? 55 lööki minutis. Aeglasem. Vali tegevuseks kõndimine. Kliki "Start" ning jälgi mudelil olevat animatsiooni. Vasta järgmistele küsimustele: 4. Kumb südame pool sisaldab alati hapnikurikast verd? Vasak pool 5. Kumb südame pool sisaldab alati hapnikuvaest verd? Parem pool Vali tegevuseks kõndimine. Kliki "Start" ning jälgi mudelil olevat animatsiooni ning EKG- graafikul liikuvat täpikest. Vasta järgmistele küsimustele: 6. Millise EKG saki juures toimub kodade kokkutõmbumine? Kuhu siis veri surutakse? Kodade kokkutõmbumine toimub P saki juures ning veri surutakse siis vatsakesse. 7. Milliste EKG sakkide juures toimub vatsakeste kokkutõmbumine? Kuhu siis veri surutakse? QRS kompleks. Veri surutakse kopsudesse / kehasse 8. Milliste EKG- sakkide juures on nii kodade kui ka vatsakeste lihased lõtvunud? Mis südames sellisel juhul toimub? T sakkide. Süda lõõgastub, veri voolab kodadesse. 9
tähtedega P kuni T. Kokkuleppeliselt tähistatakse QRS kompleksi piirides esinevad positiivseid (ülespoole isoelektrilist e. nulljoont) väljalööke alati R-ga, negatiivseid väljalööke (allapoole isoelektrilist e. nulljoont) eespool R-sakki Q-ga ja R-sakist tagapool S-ga. P- ja T-sakid seevastu võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Kahe saki vahemaad nimetatakse lõiguks e. segmendiks (näiteks PQ-segment algab P- saki lõpust ja lõpeb Q-saki algusega). Intervalliks nimetatakse sakki koos sellele järgneva sakiga. R-R intervall kahe teineteisele järgneva R-saki tipu vahel vastab südameperioodi kestusele ja kujutab endast südame löögisageduse pöördväärtust (60/RR-intervall (s) = lööki/min). A
EKG ja vererõhk EKG Tabel 31. EKG osa Saki voltaaz (mV) Ajaintervall (s) (saki kestus, segment, intervall) P-sakk 0,2 0,1 P-Q interval 0,2 Q-sakk 0,1 0,2 QRS-kompleks 0,1 R-sakk 1,5 0,04
Nele Roosi 10.b 1. Moodustatud keeles juba varem olemasolevatest sõnatüvedest. 2. Loodud kõneleja poolt jäljendama kuuldud helisid. 3. Sõna võib olla laenatud mõnest teisest keelest. Tuleb samojeedi keelest Samojeedi keeles tähendab loomad Komi keeles kir Läänemeresoome keeltes koiras Mansi keeles hr Handi keeles kar Ungari keeles here Selkupi keeles qor Kamassi keeles kora Tuleb ugri keeltest Handi keeles weli,wti Udmurdi keeles val Komi keeles vol Mari keeles wülä,wl Mordva keeles vedras,ved'aka,ved'reks Saltsi murdes vediks,veds Tulevad mordova keeltest Mordova keeltes l'isme,l'ismä lehm Mordova keeltes vaza,vasa vasikas Osseedi keeles ws Jagnoobi keeles wasa Saki keeles basaka Tuleb balti keeltest Läänemeresoome varasem ovinas Algbalti keeles o(v)inas, a(v)inas Leedu keeles ãvinas Läti keeles avens,àuns Vanapreisi keeles awins Tuleb balti keeltest Liivi keeles õ'uv,i'uv Vadja keeles õhva Soome...
V. SÜDA JA VERESOONED 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesise...
Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus ja kodu- ning iluteenindus Aige Uljas Enda juuste värvimine kahe erineva värvitooniga Iseseisevtöö Juhendaja: Merike Rosenthal Tartu 2012 1 Sisukord: Enda juuste analüüs.................................................................................................................lk.3 Enda juuste värvimine kahe erineva värvitooniga..................................................................lk.4 2 Enda juuste analüüs: Minu juuksed on kõik võimalikel moodustel rikutud. Sellest ka minu lühikesed juuksed tingitud on. Olen neis sirgendanud, kohevuslokki olen teinud. Ning oma juukseid värvinud nii poe värvidega, kui viimasel ajal salongi värvidega. Olen juba pik...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Pärivere paisu likvideerimise keskkonnamõju hindamine Iseseisev töö keskkonnakorralduse meetmetes Koostajad: … Juhendaja: … Tartu 2015 Jõe kirjeldus Mõnuvere jõgi, aga ka teise nimega Are jõgi on jõgi Pärnu maakonnas. Jõe pikkus on 29,1 km ja selle valgla suurus on 127,9 km². Are jõgi suubub Sauga jõkke 24 km kaugusel tolle suudmest. Jõel asub Pärivere paisjärv. Are jõkke suubuvad Marjassaare kraav, Kõressoo oja ja Saki jõgi. Kavandatava tegevuse eesmärk Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Are jõel asuva Pärivere paisu avamine ning veevoolu taastamine algsel kõrgusel ja voolusängi hüdromorfoloogia taastamine ligilähedaselt origina...
________________________________ _________________________________________________________________________________ 5. Kumb südame pool sisaldab alati hapnikuvaest verd?_________________________________ _________________________________________________________________________________ Vali tegevuseks kõndimine. Kliki “Start” ning jälgi mudelil olevat animatsiooni ning EKG- graafikul liikuvat täpikest. Vasta järgmistele küsimustele: 6. Millise EKG saki juures toimub kodade kokkutõmbumine? Kuhu siis veri surutakse?______ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Milliste EKG sakkide juures toimub vatsakeste kokkutõmbumine? Kuhu siis veri surutakse? ____________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________
Seda aega, mille vältel erutus levib kodades ja südamesisese erutusjuhtesüsteemi osades, nimetatakse ka atrioventrikulaarseks juhtivuseks. Q-sakk näitab erutuse levikut papillaarlihastele ja vatsakeste vaheseina muskulatuurile, Q-saki algus märgib erutuse jõudmist vatsakeste töömuskulatuurile. R-sakile vastab erutuse levik vatsakeste müokardi välimisele kihile ja vasaku vatsakese baasile. QRS-kompleks on intervall Q saki algusest kuni S-saki lõpuni ja see iseloomustab vatsakeste depolarisatsiooni kestust. S-sakk sageli puudub ja sellel ei ole kindlat seost erutuse levikuga südames. Küll aga iseloomustavad S-saki muutused erutuse leviku häireid mitmete patoloogiliste seisundite korral. S-T segment näitab, et erutus on haaranud mõlema vatsakese müokardi ja potentsiaalide diferents kaob. Normaalselt asub S-T segment isoelektrilisel joonel. Patoloogilistel juhtudel võib S-T-segment nihkuda
Otsa nimelises Muusikakoolis, osalesin samuti mingis kirjanduslikus TV-sarjas, aga kahjuks on mälu selle koha pealt tuhmunud... 1985. aastast peale astusime TV-s tihti üles ansambliga "Modern Fox". 1989-st aastast juhtisin sarja "Muusa poolt valitud", mis oli eetris aastani 1992. Sama aasta Naistepäevaks kirjutasin ja lavastasin ETV-le sotsialistliku farsi "Jutustus Jevdokiast". 90-tel juhtisin sarja "Bingo Loto" ning lavastasin Inglise kirjaniku, oma lemmikautori Saki novelli järgi lühinäidendi"Kuraditosin" (osades Anne Veesaar, Kadri Adamson ja mina). Suureks projektiks kujunes populaarteaduslik sari "Ooperilabor", kus olin nii stsenarist kui rezhissöör ja mis oma töömahult oli võrdne kaheseerialise India filmiga. Seda juhtisime Pirjo Levandiga. 1998. aastal alustas sari "Tähed Muusikas", mis tegutseb edukalt tänaseni. Ühtekokku olen üles astunud Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi, Saksamaa, Inglise ja Ameerika telesaadetes
Topiramaadi toimed lühiajalisel kasutamisel metamfetamiini kasutamisel tekkivale subjektiivsele meeleolule Metamfetamiini kuritarvitamist peetakse USA-s tähtsaks ja kasvavaks probleemiks, kuna sellega seostatakse vaimset haigestumist, vägivalda ja HIV-nakkuse levikut. D- metamfetamiinist sõltuvad käitumuslikud häired on põhjustatud ajukoores ja keskajus dopamiini, serotoniini ja veidi ka norepinefriini (noradrenaliini) taseme tõusust tänu nende neuromediaatorite presünaptilise tagasihaarde inhibeerimisele ja suurenenud vabanemisele. Metamfetamiini sõltuvuse raviks võiks sobida aine, mis vähendab dopamiini neurotransmissiooni ajukoores ja keskajus. Üheks selliseks aineks on topiramaat, mida on kasutatud alkoholi, nikotiini ja kokaiini sõltuvuse raviks. Uuringu käigus sooviti teada saada, kas topiramaat võrreldes platseeboga võib vähendada metamfetamiini tekitatud mõnutunnet ja uuestikasutamist. Uuringus osales 10 metamfetamiini sõltuvu...
3. foramen (opticus, a, um) foramen opticus – nägemismulk 4. crista (sacralis, e) - crista sacralis - ristluuhari 5. tractus (opticus, a, um) - tractus optica - nägemiskulgla 6. os (temporalis, e) – os temporale – oimuluu 3. Tõlkida väljendid ja määrata hääldus. 1. os nasale – ninaluu [os nasaale] 2. fossa sacci lacrimalis – (auk ristluu-, pisara) – pisarakotiauk, pisarakotid, pisarakotiauguga [fossa saki lakrimalis] Fossa, I kääne, f – auk- sg nom, sg abl Saccus, II kääne, m - kott – sg gen, pl nom Lacrimalis, III k, f – pisar - sg gen 3. crista sacralis mediana – keskmine ristluuhari, keskmise ristluu harjaga [krista sakraalis mediaana] crista – I , f – hari – sg nom, sg abl sacrum III, n – ristluu – sg gen medianus , I/II – sg nom, sg abl, pl nom, pl acc 4. morbi graves – rasked haigused [morbi graaves] 5
sagedusega 60-80 korda minutis Erutusimpulsside tekkimise sagedus on seda väiksem, mida kaugemal asub erutust tekitav piirkond sinuatriaalsõlmest Elektrokardiogramm (EKG): On südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus Normaalsel EKG-l esinevad positiivse ja negatiivse suunaga väljalöögid (sakid,lained), mida tähistatakse tähtedega P kuni T (S-,P- ja T-sakid võivad olla nii pos. kui ka neg.) Segment ehk lõik- kahe saki vahemaa (PQ-segment algab P-saki lõpust ja lõppeb Q-saki algusega) Intervall - sakk koos sellele järgneva sakiga (R-R intervall kahe teineteisele järgneva R- saki tipu vahel vastab südameperioodi kestusele ja kujutab endast südame löögisageduse pöördväärtust) P-sakk - väljendab erutuse levikut üle mõlema koja PQ-sakk - mõlemad kojad on haaratud tervikuna erutusest QRS-kompleks - väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese; Q-saki alguses kojad
Südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnal , milletulemiks saadakse elektriokardiogramm (EKG). Tavalisem on EKG lülituste registreerimised standardsete jäsemelülituste abil.Elektrokardiogrammlil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina suurte tähtedega P,Q,R,S ja T. P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q,R ja S-sakk e QRS-kompleks vastab vatsakeste depolarisatsioonile, T-sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. Aeg, mis mõõdeti P-saki algusest kuni Q- saki alguseni vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele ja aeg Q-saki algusest T-saki lõpuni (Q-T-intervall) on vatsakeste elektriline süstol. Muutuste järgi elektrokardiogrammi kujus ja nendevahelises ajaintervallis saab iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ja müokardi seisundit.Esmakordselt registreeris inimese elektriokardiogrammi Willem Einthoven omaleiutatud geelkalvanomeetri abil. (1)
1992. aastal kirjutas Karl Ristikivi järgi ja lavastas lühifilmi "Varas", mille filmimise käigus õppis ta meeletult - sest maksis iga vea omast taskust kinni. Samal aastal osales Mart Prantsuse- Ungari filmis "Dieu n'existe pas" ja siis tuli USA filmi nimega "Candles in the Dark", mis andis võimaluse kohtuda Oscari-võitja Maximilian Shelliga. Veel tegi ta kaasa filmides "Kallis härra Q" ning USA filmis "Virtuoso". 1999. aastal lavastas inglise kirjaniku, oma lemmikautori Saki novelli järgi lühinäidendi "Kuraditosin" (osades Anne Veesaar, Kadri Adamson ja tema). 2003. aastal alustati ingliskeelse filmi "Yvonne is Disobedient" võtetega. Selle stsenaariumi kirjutas Sander aastal 1992 tellimustööna ETV-le, aga see leiti olevat liiga keerukas ja kallis. Hiljem pidi sellest saama TIP-TV suurprojekt, paraku läks see kanal pankrotti. Veel osales ta näitlejana soome filmis ,,Senkiföldje" ning 2007. aastal lavastas ja osales filmis ,,Berlin 1945: Musik Unter Bomben"
Rästik on kõige laiemalt levinud ussiline, keda võib kohata 68`põhjalaiuskraadist kuni 40`lõunalaiuskraadini, lisaks kõigele on rästik ainus teadaolev mürgine madu Eestis. Asustus tihedus on kõikuv, mõnes kohas võib leida vaid 3-8 liigiesindajat, samas aga sobivas keskkonnas ehk nii öelda madude keskuses (koldes) võib neid leiduda kuni 90. Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. Mõnikord võib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka üleni musti isendeid. Samuti võib seljal asetsev joonis olla ühtlane sikk-saki mustriga või siis näida tumedama triibuna, mis koosneb täppidest ja punktidest. Mõned sarnanevad oma värvilt nii silenastiku kui ka tava nastikuga. See arvatavasti ongi põhjuseks, miks tihtipeale peetakse nastikulisi ka mürgiseks. Selline värvi st. välimuse poolest sarnanemine mürgiste ja tava madude vahel tekitabki in...
Arvutigraafika I Töö 12 Maja plaan 11700 450 3500 2000 1400 2000 1150 1500 200 400 2300 3300 3300 2400 100 400 ...
bakteri ohtlikkusest rohkem rääkima hakkavad niipea, kui vaktsiin turule jõuab. Praegu on helikobakteriga seotud hädad nagu tervis üldiselt, ennekõike inimeste endi mure. Mõistagi võib tee tervenemiseni kulgeda mitmeti, kuid terviklik lähenemine eeldab alati suuremat isiklikku panust, kui valmisolek kangeid tablette neelata. Otsustab igaüks ise, kuid sellekski on tarvis teadmisi ja teadvustamist. Helikobakteri kohta saab põhjalikumat teavet näiteks Katrin Saki 2011. aastal ilmunud raamatust "Helicobacter pylori. Nakatumisest maovähini". Loomulikult leidub asjakohast teavet küllaga ka internetis, kus saab täpsemalt lugeda ka loodusravi võimalustest ja selles kasutatavate ainete toimespetsiifikast. Fakt on, et ignorantsusega saab lahti iseenese heast enesetundest ja tervisest, mitte aga hävituslikust helikobakterist. Jah, just seda see bakter teeb hävitab oma peremeesorganismi järjekindlalt ja vääramatult, kui bakterivastast ravi ei tehta.
Füsioloogia eksami küsimused.
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas.
Füsioloogia on õpetus elusorganismi talitlusest ja tema suhetest ümbrusega. Füsioloogia
peamiseks uurimisvaldkondadeks on eluavaldused, millega tagatakse nii indiviidi kui liigi
elutegevuse hoidmiseks vajalik organismi sisekeskkonna püsivus ehk homöostaas. Talitluse
tundmaõppimiseks on vaja korraldada katseid elusatel rakkudel, kudedel, elunditel ja
organismidel.
Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seostest ümbritseva keskkonnaga.
Talitlust ei saa mõista ilma elusorganismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia (Anatoomia
(
Kui südametegevusega kaasuvaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnalt, saadakse elektrokardiogramm (EKG).Tavaliselt kinnitatakse kätte ja jalgade külge elektroodid (I Pk, Vk ; II Pk, Vj; III Vk, Vj). Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega (P, Q, R, S ja T) P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q-; R-, ja S sakk nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolarisatsioonile. T sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. P- saki algusest kuni Q saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele. Ja aeg Q- saki algusest kuni T saki lõpuni on vatsakeste elektriline süstol. Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Südamelihase kokkutõmbejõud sõltub tema kontraktsioonieelsest
mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases. EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi) seisundit. EKG koosneb positiivsetest ja negatiivsetest sakkidest (P, Q, R, S, T sakid). P – tekib erutus siinussõlmes ja levib atrioventikulaarsõlme e. erutuse kulgemine kodades; Q, R, S, T – kuidas erutus kulgem mööda vatsakeste müokardi/ vatsakeste elektriline süstol. Saki kõrgus – isoelektrilisest joonest kuni saki kõrgeima või madalaima punktini Saki kestvus – alates saki tõusmise/langemise kohast isoelektriliselt joonelt kuni jõuab jälle iso.jooneni. (x 0,04). T-saki kestvust hakatakse mõõtma sealt, kust järsult tõusma hakkab 6.Süstoolne indeks, kuidas leitakse? Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist ning viitab müokardi toitumise halvenemisele.
pikaajalise hoo kliiniliseks iseärasuseks on kalduvus kordumisele ja üleminekule vatsakeste fibrillatsiooniks (Maramaa 1991, Mäkijärvi 2010). EKG-s on regulaarne või kergelt ebaregulaarne tahhükardia, enamasti 120-200/min. P- sakid võivad olla näha aga ei oma seose QRS -ga. QRS-kompleksid on laiad, >0,12 sek ja deformeeritud. T-sakid QRS suhtes vastassuunalised. (vt joonis 5). Sagedamini on monofoormne VT, kus vatsakeste sakk alati ühesugune. Harvemini on polümorfne VT ja vatsakeste saki kuju vahelduv (Herold 1999, Mäkijärvi 2010). Joonis 5. Ventrikulaarne tahhükardia. 8 Ventrikulaarne tahhükardia eri tüübid 1. Terve südame VT-d · Parema vatsakese idiopaatiline VT · Vasaku vatsakese (fastsikulaarne) VT (kõige levinum) 2. Haige südame VT-d · Südameinfarkti järgse seisundiga kaasnev VT · Muude südamehaigustega (kardiomüopaatia, klapirikked) kaasnev VT
Sama tähtis kui fondi valik, on ka teksti paigutus lehel, sest see määrab kogu lehe tasakaalu ja mõju. Teksti paigutus lehel on seotud eelkõige lõigu vormindamisega. Lõik (Paragraph) on üks teksti ja tekstitöötluse põhimõiste. Lõik algab kas teksti algusest või eelmise lõigu lõpust ja lõpeb, kui teksti sisestamisel on vajutatud klahvile Enter. Lõik on dokumendi osa, mida tunnevad kõik teksti koostajad, tekstitöötlus- ja küljendussüsteemid. Lõigumäärangud on saki Home jaotise Paragraph valikuteks: 4. LAADIDE dialoogiboksikäiviti KASUTAMINE VORMINDAMISEKS Laadid (Style) on sellised vormindusmäärangud, kus ühe nime alla on võetud kokku mitmeid erinevaid vormindusreegleid, mida saab rakendada tekstile laadi rakendamisega. Pealkirjalaadid
algusest kodades kuni vatsakeste müokardi erutumise alguseni. Seda aega, mille vältel erutus levib kodades ja südamesisese erutusjuhtesüsteemi osades, nimetatakse ka atrioventrikulaarseks juhtivuseks. Q-sakk näitab erutuse levikut papillaarlihastele ja vatsakeste vaheseina muskulatuurile, Q-saki algus märgib erutuse jõudmist vatsakeste töömuskulatuurile. R-sakile vastab erutuse levik vatsakeste müokardi välimisele kihile ja vasaku vatsakese baasile. QRS-kompleks on intervall Q saki algusest kuni S-saki lõpuni ja see iseloomustab vatsakeste depolarisatsiooni kestust. S-sakk sageli puudub ja sellel ei ole kindlat seost erutuse levikuga südames. Küll aga iseloomustavad S-saki muutused erutuse leviku häireid mitmete patoloogiliste seisundite korral. S-T segment näitab, et erutus on haaranud mõlema vatsakese müokardi ja potentsiaalide diferents kaob. Normaalselt asub S- T segment isoelektrilisel joonel
Metsküla Mõisaküla Kaseküla Virtsu- Puhtulaid Pivarootsi Vatla maalinn- Lihula . Osalejaid umbes 2500 . Roheliste 18. rattaretke start oli kell 11.30 Lihula kultuurimaja eest. Jalgrattureid -- pooled kandsid kiivrit ja paljudel oli seljas rattaretke logoga helkurvest . See reis oli täis vaatamisväärsusi , mille kohta saab lähemat infot lehel: http://www.rattaretked.ee/matsalu_kirjeldus.pdf 2008.a. 9-11 mai Kuidas elad , Lämmijärv? Räpina Saki Meerapalu Mehikoorma Raigla Lüübnitsa Räpina . 6 Planeeritud on ka 2009.a. retk(8-10 mai)Kuidas elad, Luitemaa? Kilingi-Nõmme Punapargi Vanajärve Kabli Jõulumäe Suursoo Kilingi-Nõmme. Kilometraaz: 55+90+54=199km. Alguspunkt: Kilingi-Nõmme klubi. Lõpp-punkt : Kilingi-Nõmme suveaed
T. Kokkuleppeliselt tähistatakse QRS kompleksi piirides esinevad positiivseid (ülespoole isoelektrilist e. nulljoont) väljalööke alati R-ga, negatiivseid väljalööke 4 (allapoole isoelektrilist e. nulljoont) eespool R-sakki Q-ga ja R-sakist tagapool S- ga. P- ja T-sakid seevastu võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Kahe saki vahemaad nimetatakse lõiguks e. Segmendiks. P-sakk väljendab erutuse levikut üle mõlema koja. PQ-lõik mõlemad kojad on haaratud tervikuna erutusest. QRS-kompleks - väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese. Q-saki alguses kojad lõõgastuvad. T-laine vatsakestes tekkib lõõgastus. ST-segment näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard. Vatsakeste töö faasid- pinguldus, väljutus ja lõõgastus ja täitumisfaas.
vajuta Create nuppu. 60 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 14.3 Komponentide haldamine Kõiki Google SketchUp komponente hallatakse Window>Components aknas. Kui komponent on loodud, siis või selle vabalt tööpinnalt kustutada ja see säilib antud aknas. Et näha ainult oma projektis kasutatavaid komponente, kliki maja ikoonil . Components aknas Edit saki alt saad komponendi parameetreid hiljem ka muuta. Nüüd kui soovid majale aknaid juurde lisada, siis lihtsalt kliki aknale ja seejärel majale. Hetkel pole oluline, et aknad oleksid ühel joonel. 61 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 14.4 Komponendi muutmine Komponenti saab muuta nagu gruppigi, tee Select Tool tööriista abil topeltklikk
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põ...
(Randla 1990, Lk 18) Meres toodetud biomassi kandumine maismaale on Arktika ainete ringkäigu kõige olulisem osa, mida toimetavad linnulaatade miljonid asukad. Ainsagi lüli kadumine toiduahelast võib saada saatuslikuks, sest sellele pole asendajais või on neid liiga napilt. Peaaegu näljadieediga võivad endal elu sees hoida jääkarud, -rebased, põhjapõdrad, muskusveised, lumekakud. (Randla 1990, Lk 31) Peaaegu mikroobivaba õhk võimaldab kiskjail oma saki süüa isegi aasta peale selle surma (nekrofaagia). Paigutine toidunappus tingib toitumise teiste väljaheidetest (koprofaagia) näiteks vandelkajakas ja jääkajakas. (Randla 1990, Lk 28 ) Külma talve elavad koopais üle: kärp , nirk, püü, hüljes, karu, lemming . Jalgade külmumuse vältimiseks püüavad roosa- ja vandelkajakas saaki veepinnalt nokaga haarata. Tihe kattesulestik, arenenud udusulestik, aluskarv,
Sissejuhatus Loodus on kinkinud loomulikke lokke vaid vähestele, kuid lokilisi juukseid soovivad teisedki. Antiik-Egiptuses kasutati lokkide tegemiseks puupulka ja savi. Sellise tehnoloogia järgi tehtud lokid püsisid mõne päeva ning lokke said lubada endale ainult kõrgema klassi inimesed. Katsed püsivama, kauem kestvama loki saavutamiseks kroonisid edu elektriloki aparaadi leiutamisega. Elektrilokk püsis juustes kuni 6 kuud. Eektrilokke sai teha ainult lühikestele juustele. Keemilise loki vedeliku leiutamisega 1957.a sai püsilokkide tegemine võimalikuks paljudele inimestele. Keemilist lokki on võimalik teha nüüd ka püsivärviga värvitud juustele ning poolpikkadele ja pikkadele juustele. Püsilokid on ikka veel populaarsed. Püsilokkimise tehnoloogiat tänapäeval nimetatakse struktuurikujundamiseks. Mis siis on struktuurikujundamine? Struktuurikujundamise mõiste: juustele u...
STRATIFIKATSIOON; SOTSIAALNE MOBIILSUS KONSPEKT AINE SISSEJUHATUSEST: Vt:Marju Lauristin. Eesti ühiskonna kihistumine. Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. (toimetajad V. Kalmus, M. Lauristin, P. Vengerfeldt). TÜ Kirjastus, 2004, lk. 251-285. Ivar Aimre , Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia 2001, 2005, 2006. Klassiühiskond ja seda peegeldavad kontseptsioonid Igas ühiskonnas on inimesed erinevas olukorras. Algselt on need erinevused tühised, juhuslikku laadi. Ühiskonna keerustudes, saavad inimeste jaotamise alused selgepiirilisemaks ja stabiilsemaks. Hakkavad eristume mitmesuguste tunnuste alusel inimeste kihid/ straadid. Sotsiaalne kihistumine e. stratifikatsioon tähendab inimeste ja inimrühmade hierarhilist jaotumist erinevate tunnuste alusel. Ajalugu tunneb nelja kihistumissüsteemi: *orjus, *kastikord, *seisused, *klassid. Igaühe sees on omakorda keerulised alavariandid. Sotsiaa...
Kui südametegevusega kaasuvaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnalt, saadakse elektrokardiogramm (EKG).Tavaliselt kinnitatakse kätte ja jalgade külge elektroodid (I Pk, Vk ; II Pk, Vj; III Vk, Vj). Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega (P, Q, R, S ja T) P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q-; R-, ja S sakk nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolarisatsioonile. T sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. P- saki algusest kuni Q saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele. Ja aeg Q- saki algusest kuni T saki lõpuni on vatsakeste elektriline süstol. Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Südamelihase kokkutõmbejõud sõltub tema kontraktsioonieelsest pikkusest ( mille määrab südame verega täitumine diastolis ), südamelihase
Erutus läheb üle lihaselt närvile. Elektrokardigramm e südame film. Eletrilised muutused. Erutuslihases on ainult elektrilised muutused lihases. Elektrotüüdid reag. Elektrilisetele muutustele, saame teada mis toimub südame lihases, kuidas erutuse levik toimub südame lihases. Sakid pos kui suunatud üles, kui alla siis neg. psak näitab kuidas levib erutus kodades. Qdrssak erutuse levik vatsakestesse. Sakkide kõrgused, osa pos võib muutuda neg. Milline on saki kuju, kestvus, kuidas toimub erutuse levik südamelihases. Vereliikumine veresoontes allub hemodümnaanikale seaduspärasusele. Mida suurema rõhu all veri liigub seda suurem on soodustus. Veresoonte pikkusest, mida pikem on vereringe seda suurem on takistus vereringele. Mida suurem on torude läbimõõt, seda väiksem n takistus ja vastupidi. Vere hulk. Mida suurem on vererõhk, seda suurem on ka vere hulk, ja mida suurem on veresoonte takistus ja seda suurem on veresoonte läbikäidavus.
Normaalsel EKGl esinevad positiivse ja negatiivse suunaga väljalöögid (sakid, lained), mida tähistatakse tähtedega P kuni T. Kokkuleppeliselt tähistatakse QRS kompleksi piirides esinevad positiivseid (ülespoole isoelektrilist e. nulljoont) väljalööke alati Rga, negatiivseid väljalööke (allapoole isoelektrilist e. nulljoont) eespool Rsakki Qga ja Rsakist tagapool S ga. P ja Tsakid seevastu võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Kahe saki vahemaad nimetatakse lõiguks e. Segmendiks. Psakk väljendab erutuse levikut üle mõlema koja. PQlõik mõlemad kojad on haaratud tervikuna erutusest. QRSkompleks väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese. Qsaki alguses kojad lõõgastuvad. Tlaine vatsakestes tekkib lõõgastus. STsegment näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard. 6
nendega kokku jääma. [Lisa 1:2:1] 1941. aasta juunis tungis Saksamaa kallale NSV Liidule, saksa väed jõudsid juba juuli algul Eesti piirini. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad Rein Sakk räägib kokkupuudetest metsavendlusega järgmist: ,,Terve meie suguselts olid metsavennad. Nad elasid 18 väga targasti ühes Saki vanaisa küünis keset põldu. Kui venelased oleks tulnud, oleks nad maha lastud. Tulid aga hoopis sakslased. Neil oli enne midagi valesti läinud ja nad sõdisid seal omade vastu. Kui saksa soldatid sinna küüni jõudsid, olevat nad olnud mingi asja pärast kurjad. Osa meie meeste relvi olevat nad puruks tagunud, nende hulgas ka minu vanaisa vintpüssi. " [Lisa 1:2:4] Elle Veigel: ,,1941. aasta kevadest on mul meeles Stalini nimi- seda ütles peaaegu igaüks, kes
Sissejuhatus. Stiilide teke ja arenguetapid. Ülevaade periodiseeringust. Sisekujundus ja disain igapäevakultuuri üks osa ja ühiskondliku mõtte väljendaja. Mesopotaamia – Kahejõemaa. Mesopotaamia alade kõrgkultuuri loojateks olid Eufrati ja Tigrise suudme lähistele 4. at eKr elama asunud sumerid, kelle põhiline tegevusala – põllumajandus – tugines hästikorrastatud niisutus-süsteemile. Aastatuhandete jooksul asusid neil aladel mitmed erineva päritoluga hõimud, keda ühendas varasematel aegadel välja kujunenud kultuurivormide püsimine läbi aastatuhandete. Just see annab võimaluse antud aladel eksisteerinud erinevate riikide kultuuri vaadelda ühtse tervikuna – Mesopotaamia kultuurina. Mesopotaamia alade kultuur jaotub järgmisteks perioodideks: Sumeri ja sumeri akadi kultuur 4000.–1830. a eKr Vanababüloonia kultuur 1830.–1518. a eKr Assüüria kultuur 1500.–605. a eKr Uusbabüloonia kultuur 600.–539. a eKr Mesopota...
I EKSAM Haiguse komplikatsioon- KOMPLIKATSIOON e. TÜSISTUS COMPLICATIO,-onis, f teiste organsüsteemide talitluslike häirete lisandumine Staas e verepais- STAAS stasis, -is, f. e. verepais tekib verevoolu aeglustumise või peatumise tagajärjel veresoontes, peamiselt kapiillaarides. Põhjused venoosne hüpereemia, sokk, põletik, nakkushaigused, keemilised tegurid jne. Tulemus veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu katkemine kapillaarides 2. STAGNATSIOON stagnatio, -onis,f. venoossest paisust põhjustatud verevoolu seisak 3. TÕELINE KAPILLAARNE STAAS kapillaarse vereringe iseseisev häire. Põhjuseks...
o Aktiveerida lindilt View lisaks lehe tüübile Working ka Background ja 2d Model [joonis 6-2;a] o Akna alla serva tekivad juurde nõutud sakid. [joonis 6-2;b] a b joonis 6-2 Vajutades hiire parempoose klahvi mõne saki nimel, avaneb menüü, kus on võimalik teha valikuid lehtede lisamiseks, kustutamiseks, ümber nimetamiseks ja häälestuse muutmiseks. Oluline on jälgida et hiire parempoolset klahvi vajutamisel ,,joonise vormistamise lehel", lisatakse sama tüüpi leht. Kui on soov lisada ,,tausta leht", tuleb parempoolset hiireklahvi vajutada taustalehel. 6.1.1 Joonise vormistamise lehe häälestus o Vajutada hiire parempoolset klahvi lehel, mille häälestust soovitakse muuta
Eksami kordamisküsimused (kevad). 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on va...
Füsioloogia kordamisküsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste. Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e. funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Physis + logos, kr. physis tähendab loodust ja kr. logos mõistet või käsitlust. Aristotelese järgi hõlmab see kogu looduse tõlgendamist ja mõistmist, olles seega midagi natuurfilosoofia taolist. Aristotelese füsioloogia tegeleb looduses ettetulevate nähtuste, jõudude ja seadustega. Füsioloogia kuulub teadusliku meditsiini alusdistsipliinide hulka, sest nii tervis kui haigus on seotud teatud viisil organism talitlemisega ning arst ja meditsiini valdkonnas töötavad teadlased vajavad teadmisi ning oskusi organismi seisundi hindamiseks ja mõistmiseks. Homöostaas – > kr homoios ‘taoline, sarnane’ + stasis ‘seisund’ - bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis to...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
määratlemata. Olemuselt võib teadet võrrelda kommentaariga. Ma arvan, et siia võiks kirjutada need tingimused, millele peab antud lahter vastama. Samas on sul alati võimalik teade välja lülitada (märkeruut tühjaks teha). Teate esitus sõltub natuke sellest, et kas Abiline on hetkel ekraanil või mitte. Kolmandalt sakilt saad määrata veateate, mida programm hakkab välja hüüdma, kui lahtrisisestus ei vasta esitatud nõuetele. Veateade tuleb muidugi vaid juhul, kui saki ainuke märkeruut on täidetud (Kuva vigaste andmete sisestamisel veateade). Põhimõtteliselt on siin kaks varianti. 1. Kasutada programmi poolt pakutavat lahendust. Sel juhul ei peagi kolmandal sakil midagi muutma. Teate sisuks on, et sisestatud väärtus ei sobi ja keegi kasutajatest on piiranud väärtusi, mida siia lahtri sisestada saab. 2. Seadistad oma lahenduse. Enda lahendust saab veel määrata kolmes kategoorias, kuigi otsest sisulist vahet neil ei ole. Stiili saad
Siis Sorbonne, see pooleldi õppeasutus, pooleldi klooster, millest on säilinud imetlusväärne lööv, siis ilus neljakandiline trinitaari klooster, ta naabruses asuv benediktiini klooster, mille müüride vahele käesoleva raamatu seitsmenda ja kaheksanda trüki vaheajal on teater poetatud, edasi frantsiskaani klooster oma kolme hiiglasuure kõrvuti katuseharjaga, siis augustiini klooster, mille graatsiline teravik Nesle'i torni kõrval Pariisi selle osa läänepoolses küljes teise kõrgema saki moodustas. Kolledzid *, need vahelülid kloostri ja ilmaliku maailma vahel, olid midagi losside ja kloostrite vahepealset, olles oma ranguses elegantsed, oma skulptuurides mitte nii kerged ja õhulised kui lossid ja oma ehituslaadis mitte nii tõsised kui 6 7 kloostrid. Neist muistseist mälestistest, milles gooti stiil nii hästi oskab mõõtu pidada külluse ja kasinuse vahel, pole paraku peaaegu midagi säilinud. Ka ülikoolilinnas oli palju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
