Füsioloogia Kontrolltöö Nr 2 variant II 1) Kopsude ventilatsioon .. on õhuhulk, mis läbib kopsusid ühe minuti jooksul. VE=VTxf (VT hingamismaht; f hingamissagedus) 2) Hingamismaht .. on õhu hulk, mis läbib kopsusid ühe hingamisega. Koosneb sissehingamis- ja väljahingamismahust. Tähistatakse: VT. - rahuolekus: ca 400-600 ml - kehalisel tööl: ca 4-5 l 3) Kopsude jääkmahtuvus .. on õhuhulk, mis jääb kopsudesse, hingamisteedesse peale maksimaalset väljahingamist. Ca 1500 ml. 4) Gaasivahetus kopsudes toimub .. partsiaalrõhkude olemasolu tõttu, mis muutuvad vastavalt sellele, kui tugevalt sisse- ja/või väljahingatakse.
neelatakse alla. Suuremad võõrkehad vallandavad köha. · Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine- see toimub juba ninaõõnes tänu suurele pinnale ja rikkalikule verevarustusele. Sügvamates teedes jätkub see protsess · Õhu kvaliteedi kontroll · Õhu juhtimine kopsudesse ja sealt välja. 4.Välise hingamise näitajad hingamissagedus hingamisliigutuste arv minutis. Naisel 15-20, mehel 12- Hingamismaht- Ühe tsükli jooksul välja hingatava või sissehingatava õhu hulk. 0,5l Inspiratoorne reservmaht maht mida pärast normaalset sissehingamistt saab veel sisse hingata. Ekspiratoorne reservmaht- maht mida pärast normaalset väljahingamist saab veel välja hingata Residuaalmaht-maht mis jääb kopsudesse pärast normaalset väljahingamist Vitaalkapatsiteet hingamismaht + irm +erm. On kopsude ja rindkereavardumisvõime mõõdukus.
· VD= 150 ml · VD= 150 ml · 600 - 150 = 450 ml · 300 150 = 150 ml · VA = f x 450 = 4,5 · VA = f x 150= 3,0 l/min l/min http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/ba/LungCapacity.jpg/450px-LungCapacity.jpg KOPSUDE ÜLDINE MAHTUVUS · SISSEHINGAMISE e. HINGAMISMAHT (VT) · INSPIRATOORNE RESERVMAHT(IRV) · VÄLJAHINGAMISE e. EKSPIRATOORNE RESERVMAHT (ERV) · JÄÄK- ehk RESIDUAALMAHT (RV) · KOPSUDE ELULINE MAHTUVUS e.VITAALKAPATSITEET (VC) Koosneb: Hingamismaht Sissehingamise reservmaht Väljahingamise reservmaht · FUNKTSIONAALNE JÄÄKMAHTUVUS (FRC) Koosneb: Väljahingamise reservmaht Jääkmaht · KOPSUDE ÜLDINE MAHTUVUS e. TOTAALKAPATSITEET
ära CO2te. Gaasivahetus toimub tänu rindkere mahu muutmisele. Sissehingmisel rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atm õhust madalamale ning õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, ületab atm rõhu ning üks osa hingamisteedes olevast õhust surutakse välja. Puhkeolekus inimesel väljahingamine on passiivne ning lihased tööd ei tee. 2. Hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon). Hingamismaht on rahulikul hingamisel hingamisteedesse lisatav ja eemaldatav õhk 0,4..0,6l. Kehalisel tööl suureneb vastavalt hapniku vajaduse suurenemisele. Hingamissagedus on rahuolekus täiskasvanul 10-18 korda minutis, lastel suurem. Kopsude minutiventilisatsioon (VE) on igas minutis kopsusid läbinud õhu hulk. Võrdub keskmise hingamismahu (VT) ja hingamissageduse (fr) korrutisega: VE = VT x fr. Kui puhkeolekus VT = 0,5l ning fr=14-1 siis VE = 7 l/min. 3
hapnikuga ning annab ära CO2te. Gaasivahetus toimub tänu rindkere mahu muutmisele. Sissehingmisel rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atm õhust madalamale ning õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, ületab atm rõhu ning üks osa hingamisteedes olevast õhust surutakse välja. Puhkeolekus inimesel väljahingamine on passiivne ning lihased tööd ei tee. 2. Hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon). Hingamismaht on rahulikul hingamisel hingamisteedesse lisatav ja eemaldatav õhk 0,4..0,6l. Kehalisel tööl suureneb vastavalt hapniku vajaduse suurenemisele. Hingamissagedus on rahuolekus täiskasvanul 10-18 korda minutis, lastel suurem. Kopsude minutiventilisatsioon (VE) on igas minutis kopsusid läbinud õhu hulk. Võrdub keskmise hingamismahu (VT) ja hingamissageduse (f r) korrutisega: VE = VT x fr. Kui puhkeolekus VT = 0,5l ning fr=14-1 siis VE = 7 l/min. 3
- Mitu korda me õhku hingame 1 min jooksul sisse ja välja. - suurus sõltub kui suur on meie organismi hapniku tarbivus antud hetkel Sissehingamisel: Väljahingamisel: ¤ Välimised roietevahelised lihased ¤ Seesmised roietevahelised liased ¤ Sisemised kõhrevahelised lihased ¤ Kõhulihased ¤ Diafragma ehk vahelihas 2. Hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon). HINGAMISE SÜGAVUS E. HINGAMISE MAHT:(Vt) on see õhk, mida hingame tavalisel rahulikul hingamisel. Rahulolekus 500-600 ml; kehal. töö ajal sõltub organismi O2 vajadusest Saame kergesti allutada tahtele. Hingamismahtu ei saa lõpmatuseni suurendada. Maksimeaalne hingamismaht on just nii suur, kui suur on kopsumaht! HINGAMISSAGEDUS (f) -- Rahulolekus 10-18; (lastel 20-30)(väikelastel 30-40)(vastsündinutel 40-
verevarustusele. Sügavamates hingamisteedes jätkub õhu soojendamine ja niisutamine, nii et alveoolidesse jõudnult on see omandanud kehatemperatuur (37°C) ja täielikult küllastunud veeauruga. Välise hingamise näitajad: 1. Hingamissagedus On hingamisliigutuste arv minutis. Hingamissagedus erineb olenevalt east, soost. Vastsündinu hingamissagedus on ~60 korda minutis Täiskasvanud naistel ~15-20 x´, meestel ~12-15 x´ 2. Hingamismahud Hingamismaht (HM) On ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk. Normaalselt on see puhkeolekus ~0,5 liitrit. Lisaks tavalisele hingamismahule on veel nii inspiiriumi kui ka ekspiiriumi suunas võimalik sisse või välja hingata märkimisväärne täiendav õhu hulk. Kuid ka sügavaima väljahingamisega pole võimalik kogu kopsudes olevat õhku eemaldada teatud kogus õhku jääb alati alveoolidesse ja õhku juhtivatesse hingamisteedesse
Selgitage, mis on inspiirium ehk korduv rütmiline sissehingamine 10. Selgitage, mis on ekspiirium ehk korduv rütmiline väljahingamine 11. Selgitage mõisted: Hingamissagedus On hingamisliigutuste arv minutis Hingamissagedus täiskasvanul u. 1520 korda minutis vastsündinul u. 60 korda minutis Hingamismaht On ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk. Hingamismaht täiskasvanul Normaalselt on see puhkeolekus ~0,5 liitrit Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisseväljahingatava õhu hulk. Pneumotooraks Õhkrind Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia Kudede hapnikuvaeguse 20
rinkere vajub allapoole, rõhk on kopsudes positiivne ning õhk surutakse kopsudest välja. 18.Nimetage hingamistüübid · abdominaalne e kõhuhingamine · diafragmaalne e vahelihashingamine. · segahingamise e diafragmaal-torakaalne hingamine 19. Selgitage mõisted: Hingamissagedus - hingamisliigutuste arv ühes minutis. Naistel 15, meestel 12- Hingamismaht - ühe tsükli jooksul väljahingatava või sissehingatava õhu hulk(0,5 l) Minutiventilatsioon - on ühes minutis sisse ja välja hingatava õhu hulk. Pneumotooraks - õhkrind Düspnoe - hingeldus Apnoe hingamise seiskus Hüperventilatsioon - inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt. Hüpoksia - hapnikuvaegus veres 20. Kirjutage arvväärtused: Hingamissagedus täiskasvanul 16-20
Sõltub hingamise sügavusest e hingamismahust ja hingamissagedusest. 2. Hingamise sagedus. Rahuoleku näit, muutumise piirid Hingamistsüklite arv ühes minutis. Rahuolek 10 -18 · Lastel 20 -30 · Väikelastel 30 40 · Vastsündinud 40 -50 (sest kopsumaht on väike) 3. Kopsude eluline mahtuvus, selle osad Eluline mahtuvus ehk vitaalkapatsiteet (VC) koosneb: Hingamismaht Sissehingamise reservmaht Väljahingamise reservmaht 4. Funktsionaalne jääkmahtuvus, tema tähtsus hingamisprotsessis Funktsionaalne jääkmahtuvus (FRC) pärast tavalise sügavusega väljahingamist kopsudesse jääv ruumala. Koosneb: Väljahingamise reservmaht Jääkmaht Selles ruumalas uuendatakse iga hingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi välisõhu ja vere vahel. 5
______________________________________ ______________________________________ ______________________________________ ______________________________________ ______________________________________ ______________________________________ ______________________________________ 39 7.3 Hingamiselundite lisafunktsioonid Nimeta, mis ülesandeid organismis, peale hingamise, täidavad hingamiselundid. (3) - - - 7.4 Hingamismaht Vasta küsimustele. Kummal on suurem hingamismaht, kas 24a tervel ja sportlikul mehel või 67a suitsetaval ja ülekaalulisel naisel? Põhjenda. __________________________________________________ ___________________________________________________________________________ Mitu l on hingamismaht rahulikul hingamisel? _____________________________________ Kas inimesel jääb välja hingates kopsudesse ikkagi õhku? ____________________________ Mille abil saab mõõta hingamismahtu
kopsudesse. Väljahingamisel liiguvad roided alla ja sissepoole ning rinnaõõs väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Lapse ainevahetus on kiire ja seetõttu on ka tema hapniku tarve tunduvalt kõrgem kui täiskasvanul Hingamissügavus ja -maht Mida noorem on laps seda pindmisem on hingamine rinnakorvi iseärasused - roiete horisontaalne asetsus, rindkere silinderjas, hingamislihaste nõrk areng Hingamissügavusest oleneb sisse- ja väljahingatava õhu kogus e hingamismaht iga hingamisliigutuse jooksul. Pindmise hingamise korral on hingamismaht väike. Vajalik hapniku tarve saavutatakse kiirema hingamisega. Hingamispuudulikkuse kompensatsioonivõime on lastel vähene. Hingamisrütm Sissehingamine lühem kui väljahingamine. Hingamise vahed ebaühtlase pikkusega. Hingamise rütmi võivad mõjutada ka väliskeskkonna muutused. Esinevad apnoe e. hingamispeetuse hood. Füsioloogiline apnoe: kuni 10 sekundit.
iseärasused Hingamismahud ja mahtuvused. Hingamiselundite talitluse iseloomustamiseks kasutatakse teatud näitajaid välise hinngamise näitajad. Neid mõõdetakse spirograafi abil. Spirograaf aparaat, kus suletud ninaga hingab inimene huuliku kaudu kinnisesse süsteemi, mille maht vastavalt hingamiskogustele muutub. Mahu muutused kirjutatakse üles liikumavel paberile. Maht väikseim võimalik muudetav suurus (volume) Mahtuvus kahe või enama mahu summa (kapatsiteet) 1. Hingamismaht (HM) on õhu hulk, mida inimene tavaliselt sisse ja välja hingab. Täiskasvanul on see keskmiselt 500 ml. 2. Sissehingamise varumaht ehk inspiratoorne reservmaht (IRM) õhuhulk, mida inimene tavalisele sissehingamisele lisaks on suuteline sisse hingama 3. Väljahingamise varumaht ekspiratoorne reservmaht (ERM) õhu hulk, mida inimene tavalisele väljahingemisele lisaks on veel võimaliku välja hingama. 4
Hingmiselundite talitsluse iseloomustamiseks kasutatakse teatud näitajaid välise hingamise näitajad. mõõdetakse spirograafi (mõõdab hingamismahte) abil aparaat, kus suletud ninaga inimene hingab huuliku kaudu kinnisesse süsteemi, mille maht vastavalt õhu kogusele muutub. Mahu muutused kirjutatakse üles liikuvale paberile. Maht kõige väiskem mõõdetav summa, volume Mahtuvus 2 või enama mahu summa. Selle teine nimetus on kapatsiteet Hingamismaht õhu hulk, mida inimene tavaliselt sisse ja välja hingab, HM Sissehingamise varumaht e inspratoorne varumaht IRM, õhu hulk, mida inimene tavalisele sissehingamisele lisaks on võimeline sisse hingama Väljahingamise varumaht e ekspiratoorne varumaht ERM, õhu hulk, mida inimene on lisaks taval väljahingamisele suuteline välja hingama Kopsude eluline mahtuvus e vitaalkapatsiteet VM, õhu hulk, mida inimene maksimaalse
lihased ning diafragma tõmbuvad kokku → rindkere sisene maht suureneb → kopsusisene rõhk langeb (madalamaks väliskeskkonna rõhust) → GAASID LIIGUVAD MADALAMA RÕHU SUUNAS Väljahingamine – lihased lõdvestuvad → ruum muutub väiksemaks → rõhk tõuseb → õhk liigub välja (küllaltki passiivne protsess) Kui sügavamalt väljahingata, siis tõmbuvad kokku seesmise roietevahelised lihased ja kõhulihased. 2. Hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon. 3. Surnud ruum ja selle tähtsus organismis *Anatoomiline surnud ruum - *Alveolaarne surnud ruum – õhk soojeneb, küllastatakse veeaurudega ja puhastatakse. 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) • SISSEHINGAMISE e. HINGAMISMAHT (VT) • INSPIRATOORNE RESERVMAHT(IRV) • VÄLJAHINGAMISE e. EKSPIRATOORNE RESERVMAHT (ERV)
hingamiselunditesse liikunud mahtude registreerimine. Sisemine: siis kui on tegemist kudede registreerimisega. Spiromeeter kõige välisem näitaja. Kopsude eluline mahtuvus koosneb 3 mahust: 1. tavaline sissehingamise maht, 2. Väljahingamise reservmaht, 3. Sissehingamise varumaht e reservmaht. Maksimaalne minuti ventilatsioon s.o õhu hulk, mida inimene on minuti jooksul suuteline sisse ja välja hingama, aga suuteline on ta teoreetiliselt (tavaliselt lastakse 10 sekundit seda teha). hingamismaht ja mahtuvused. Välise hingamise näitajate all mõeldakse sisse ja väljahingamise erinevates faasides kopsudesse minevaid või sealt väljaviidud õhu hulkasid. Maht on kõige väiksem võimalik mõeldav näitaja. Mahtuvus on 2 või enam mahtu kokku. Välise hingamise mahut mõõdetakse meetodiga, mida nimetatakse spirograafiaks ja aparaati, mille abil mõõdetakse spirograafiks ja üleskirjutisi spirogrammiks. Kõige lihtsam spirograaf on vesispirograaf, kus 2 silindrit on paigutatud
Süpaatiline NS -4to slu4aeca s serdcem,seede,s zra4kom süda- kiirenemine ja tugevnemine,seede- mao sooletrakti motoorika pidurdab, silmaga- laienemine. Valgud-10-15%, süsivesikud-55-60%, rasvad-10-20%. 4to to iz etogo bilo 4to proishodit s miscami posle trenirovki...ja napisala 4to molo4naja kislota skaplivaeca i misci naprjazeni Mõisted: Anabolism,Homöostaas,Küfoos,osteoblast,osteoklast,Hemolüüs,Hüpotoonia,Hüpofüüs,Hematuu ria,Ovulatsioon, Spermatogenees,Tahhüpnoe,Hingamismaht Kõhuõõs ladina keeles : ülakõht(EPIGASTRIUM),keskkõht(MESOGASTRIUM),allkõht(HYPOGASTRIUM) Aordi suudmes asub poolkuuklapp Koronaarvereringe-mis on ja funktsioon:Parem ja vasak pärgarter,mis varustabsüdant arteriaalse verega (ARTERIA CORONARIA CORDIS SINISTRA ET DEXTRA Mis on ja kus asub vena mediana cubiti- KESKPIDINE KÜÜNRAVEEN EHK KUBITAALVEEN, kust võetakse analüüsiks verd ja tehakse süsteid. Lümfisüsteem on venoosse (nuzno bilo vibrat)
Sisseviidud kateeter kinnitatakse teibiga otsmikule või põsele. ( Jaanson 2001.) Ambu. Kasutatakse eluohtlikes situatsioonides intubeeritud patsiendi alustamisel ( õpitakse intensiivravi kursusel) (Jaanson 2001). CPAP-mask (Continous Positive Airway Pressure). Kasutatakse spontaanse hingamise olemasolul. Maski abil tekitatakse hingamisteedes ülerõhk, mis takistab alveoolide kollapsi teket- väheneb väikeste hingamisteede ekspiratoorne kollaps ja suureneb hingamismaht. Vere oksügenisatsioon paraneb. Mask asetatakse tihedalt näole. ( Jaanson 2001.) Hingamisteedes säilub pidevalt kõikides hingamisperioodides ülerõhk, mis takistab vedelikuga täidetud alveoolide ja peente bronhoolide kokkulangemist ja parandab gaasivahetust. CPAP-ravi vähendab patsiendi hingamistööd ja parandab märgatavalt hüpoksiat juba mõne minutiga. Vajadusel tõstetakse rõhk kuni 15 cmH2O-ni. ( Jaanson 2001.) Näidustuseks on hingamisteede obstruktsioon, kopsuturse
60-70 lööki minutis 35. Frank-Starlingi seadus südame kohta kõlab nii: mida suurem on venoosne juurdevool, seda tugevam on südamelihas 36. Arteriaalse baroretseptorite funktsiooniks on reageerida: rõhu muutustele veresoontes 37. Vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjul toimub südametegevuse kiirenemine ja kokkutõmbejõu tugevnemine. Sarnast mõju avaldavad südamele ka: adrenaliin ja noradrenaliin 38. Täiskasvanud inimese hingamismaht on rahulolekus 0,4-0,6 liitrit 39. Ekspiratoorseks reservmahuks nimetatakse õhu hulka, mida on võimalik välja hingata pärast: normaalset väljahingamist 40. Väljahingatavast õhust moodustab hapnik umbes: 15% 41. Hingamiskeskuse talitlust ei mõjuta oluliselt: kopsualveoolide väljavenituse aste 43. Parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse suurenemine: stimuleerib seedenõresid produtseerivate näärmete talitlust 44. Kuigi sapp ei sisalda seedeensüüme, on ta väga vajalik:
hargnevad, alveoolid, katab kopsukelme e. pleura. 36) Mis on hingamiselundkonna põhifuntsioon? Sisse- ja väljahingatava õhu liikumine ja gaasivahetus. 37) Mis toimub kopsualveoolide ja kapillaaride vahel? Gaasivahetus. 38) Kuidas toodab inimese organism soojust? 39) Millise elundi juurde kuulub erutustekke juhtesüsteem? Südame juurde. 40) Kuidas nimetatakse normaalset südametöö rütmi? Siinusrütm 41) Millistest teguritest oleneb hingamismaht ja sagedus? Vanus, tervis, füüsiline koormus. 42) Nimeta paremhümatoossed elundid. Maks ja pankreas. 43) Mis liiki veri liigub arterites? Arteriaalne. 44) Mis liiki veri liigub veenides? Venoosne. 45) Mis liiki veri liigub kapillaarides? Venoosne. 46) Mis liiki veri liigub kopsuarteris? Venoosne. 47) Mis liiki veri liigub kopsuveenides? Arteriaalne. 48) Nimeta seedetrakti ülesanded. *Ammutav väliskeskkonnast vajalikke põhitoitaineid (süsvesikud, valgud, rasvad),
Abilihasteks on õlavöötme ja kõhulihased. Normaalse rahulolekuhingamise juures abilihaseid vaja ei ole. Hingamisteede ülesanded: 1. Atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel 2. Alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel-õhu kvaliteedi kontroll 3. Sissehingatava õhu puhastamine-ninaõõnes 4. Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine-ninaõõnes Hingamissagedus hingamisliigutuste arv minutis. Naisel 15-20x`, meestel 12-15x´. Hingamismaht HM, õhe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu maht. (puhkeolekus 0,5l). (inspiratoorne reservmaht-maht, mida pärast normaalset sissehinagmist veel sisse saab hingata) (ekspiratoorne reservmaht-maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab veel välja hingata) (residuaalmaht-maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist) Minutiventilatisoon- ühe minuti jooksul sisse ja välja hingatava õhu hulk. Hingamissageduse muutused: *Düspnoe-hingeldus
Vegetatiivne NS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Oma sõnadega seletades on sümpaatiline pmst ärritumine, südamelöögisagedus tõuseb, higieritus suureneb, rõhk tõuseb, hingamine kiireneb, pupill laieneb jne. Parasümpaariline on lõõgastumine, kus pulss langeb, RR langeb, kontraktsiooni jõud langeb jne jne.) Arvulised näitajad: Hingamissagedus minutis erineb sooliselt: 12-18x minutis imikutel 60x Hingamismaht HM on 1 tsükli jooksul sisse/välja hingatav: 0,5 liitrit puhkeolekus Minutiventilatsioon 1 min jooksul sisse-välja hingatava õhu hulk=hingamissagedus x HM erütrotsüütide arv N-4,0-5,5x1012 M-4,5-6,0x1012 rakku liitris leukotsüütide arv 4,0-8,8x109 rakku liitris trombotsüütide arv 150-400x109 rakku liitris Vere maht 6-8% kehamassist. Mehel 5 või enam liitrit, naisel 4-4,5 liitrit. südamelöögisagedus ehk frekvents 60-80 minutis Normaal vererõhk 120/80
on see efektiivsem. Vananedes väheneb koordinatsioon. Luud, liigesed. Liigese pinda kattev kõhr väheneb. Kitseneb liigesepilu tagajärg kõhre vähenemisele. Liigeste funktsioon halveneb. Luude tihedus hakka vähenema umbes 30-aastaselt. Oluline naisterahvastel, vanematel naistel kaltsiumist. Luukude muutub hapraks. Lihtsal moel hakkavad tekkima luumurrud. Taastumisprotsess on aeglane. Hingamissüsteem. Ringkerelihased jäigastuvad: hingata raskem, hingamismaht väheneb, funktsioon keerulisem kasutada, väheneb kopsude elastsust (vähendab maksimaalset hapnikutarbimist) kui palju organism suudab hapnikku kasutada. Oluline: mida suurem võime, seda parem töövõime. Aeroobne-anaeroobne. Naised taluvad anaeroobset tööd kehvemini. Naised taluvad piimhappe hulka vähem. Nende lihasmass on väiksem, siis piimhapet tekib vähem. Anaeroobne koormus seotud lihasmassiga, meestel on töövõime suurem.
kuni alveooli ja sombujuhadeni 16. Inspiirium Sissehingamisel roided tõstavad sissehingamislihaseid 17. Ekspiirium Sissehingamisel laskuvad roided alla, diafragma kumerub, rindkere maht väheneb ning kopsusisese rõhu tõusu tõttu surutakse osa kopsudes olevast õhust välisõhku 18. Hingamistüübid Abdominaalne, diafragmalaane, segahingamine, torakaalne 19. Mõisted Hingamissagedus On hingamisliigutuste arv minutis. Hingamismaht Sisse- ja väljahingatava õhu kogus iga hingamisliigutuse jooksul Pneumotooraks Pleuraõõnde tekkinud õhk tekitab õhkrinna Düspnoe Hingeldus Apnoe Hingamisseiskus Hüperventilatsioon Inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia Hapnikuvaegus kudedes 20. Arvväärtused Hingamissagedus Täiskasvanul n: 15-20x', m: 12-15x Vastsündinul 60x'
madalamale ning õhk voolab sisse.(välise roietevahelihase kokkutõmme,diafragma kontraktsioon) Väljahingamisel rindkere maht väheneb,intrapulmonaalne rõhk tõuseb,ületab atm-rõhu ja üks osa hingamisteedes olevast gaasisegust surutakse välja.(tavaliselt taastub rindkere maht tema raskuse ja elastsuse tõttu,sügavamal väljahingamisel toimub sisemise roietevahelihase kontraktsioon. · Hingamisel lisatakse hingamisteedesse ja eemaldatakse ~0,5L-hingamismaht. · Osa hingamismahust ~0,2L hingamisteede osa kus gaasivahetust ei toimu(nina,neeluruum,hingamistoru,hingamisteed kuni terminaalbronhioolideni)- antoomiline surnud ruum. · Kui alveoole ümbritsevas kapilaarides puudub verevool,siis gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel ei toimi-alveolaarne surnud ruum · Gaasivahetustsoon Seda osa kopsude ventilatsioonist,mis osaleb gaasivahetuses nimetatakse alveolaarventilatsiooniks
atm-rõhust madalamale ning õhk voolab sisse.(välise roietevahelihase kokkutõmme,diafragma kontraktsioon) Väljahingamisel rindkere maht väheneb,intrapulmonaalne rõhk tõuseb,ületab atm-rõhu ja üks osa hingamisteedes olevast gaasisegust surutakse välja.(tavaliselt taastub rindkere maht tema raskuse ja elastsuse tõttu,sügavamal väljahingamisel toimub sisemise roietevahelihase kontraktsioon. Hingamisel lisatakse hingamisteedesse ja eemaldatakse ~0,5L- hingamismaht. Osa hingamismahust ~0,2L hingamisteede osa kus gaasivahetust ei toimu(nina,neeluruum,hingamistoru,hingamisteed kuni terminaalbronhioolideni)- antoomiline surnud ruum. Kui alveoole ümbritsevas kapilaarides puudub verevool,siis gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel ei toimi-alveolaarne surnud ruum Gaasivahetustsoon Seda osa kopsude ventilatsioonist,mis osaleb gaasivahetuses nimetatakse alveolaarventilatsiooniks
· Patsiendile räägitakse arusaadavalt ja rahulikult tehtavatest raviprotseduuridest ning võimalikest piiranguist. Pööratakse tähelepanu ka omaste juhendamisele · Ollakse valmis seisundi kiireks halvenemiseks: kellega võetakse ühendust ja kust saab lisaabi Hingamispuudulikkuse ilmnemine Hingamine Sagenenud või aeglustunud hingamine on hingamispuudulikkuse tundemärgid. Ebaregulaarselt muutuv hingamissagedus või hingamismaht on ähvardava hingamispuudulikkuse tunnused. Pikenenud väljahingamine räägib samuti hinagamistakistusest. Rindkere liikumise ebasümmeetrilisus võib viidata kopsukontusioonile või õhkrinnale. Hingamise abilihaste kasutamine ning patsiendi subjektiivsed hingamisraskused on ka hingamispuudulikkuse märgid. Auskulteerimisel võib kuulda kiuneid, räginaid, nõrgenenud või ebasümmeetrilise tugevusega hingamiskahinad. Teadvuse tase
5. Hingamisteede ülesanded 1) Atmosfäärõhu juurde toomine sissehingamisel 2) Alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel 3) Sissehingatava õhu puhastamine Osakesed kinnituvad hingamisteede limakihile. Lima transporditakse hingamisepiteeli ripsmete pidevate rütmiliste liigutustega kõri suunas ja neelatakse lõpuks alla 4) Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine 6. Välise hingamise näitajad Hingamissagedus Hingamisliigutuste arv minutis Hingamismaht Ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk Insp. reservmaht Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata Eksp. reservmaht Maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata Residuaalmaht Maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk 7. Hingamissageduse muutused
diafragmakuppel tõuseb üles. Õhk surutakse välja. Hingamisteede ülesanded atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel, "alveolaarõhu" äraviimine väljahingamisel, sissehingatava õhu puhastamine. Välise hingamise näitajad Hingamissagedus, hingamisliigutuste arv minutis.Vastsündinu hingamissagedus on ~60 korda minutis. Täiskasvanud naistel ~1520 x´, meestel ~1215 x´ Hingamismaht HM On ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk. Normaalselt on see puhkeolekus ~0,5 liitrit. Inspiratoorne reservmaht IRM Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata. Ekspiratoorne reservmaht ERM Maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata. Residuaalmahtmaht, mis jääb kopsudese pärast maksimaalset väljahingamist.
diafragmakuppel tõuseb üles. Õhk surutakse välja. Hingamisteede ülesanded- atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel, "alveolaarõhu" äraviimine väljahingamisel, sissehingatava õhu puhastamine. Välise hingamise näitajad Hingamissagedus, hingamisliigutuste arv minutis.Vastsündinu hingamissagedus on ~60 korda minutis. Täiskasvanud naistel ~15-20 x´, meestel ~12-15 x´ Hingamismaht HM- On ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk. Normaalselt on see puhkeolekus ~0,5 liitrit. Inspiratoorne reservmaht IRM- Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata. Ekspiratoorne reservmaht ERM- Maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata. Residuaalmaht-maht, mis jääb kopsudese pärast maksimaalset väljahingamist. Residuaalmaht ja ERM koos moodustavad funktsionaalse residuaalkapatsiteedi e
jaotumine organismi kudede vahel tema lahustuvusest rasvadest ja muudest tingimustest. Verega ringlev mürkaine tungib suuremal või vähemal määral kõikidesse elunditesse, kuid paljud ained kuhjuvad mingitesse kindlatesse kudedesse. Mürgid viiakse organismist välja neerude, hingamiselundite, soolestiku, naha, sülje- ja rinnanäärmete kaudu. Lapsi ohustavad kahjulikud ained alati rohkem kui täiskasvanuid. Laste kehakaalu kohta on nende hingamismaht suurem kui täiskasvanuil, mistõttu ohtlik mürgikogus satub kopsude kaudu kiiremini verre. Samuti on lastel naha kaudu mürkide imendumine kiirem. Tugevatoimeliseks mürkaineks nimetatakse inimese poolt tootmistegevuses või muul majanduslikul eesmärgil kasutatavat keemilist ainet, mis oma toksilisuse tõttu võib põhjustada inimestel ja loomadel hulgaliselt kahjustusi ning keskkonna saastust. Need on peamiselt vedelikud või veeldatud gaasid
Kopsuallveoolides peab rõhk olema madalam, kui väliskeskkonnas. Selleks peab olema sissehingamislihaste (välimised ja sisemised roietevahelised lihased ja diafragma) kontraktsioon -> rindkere sisemaht suureneb -> kopsuruumi rohkem ja rõhk langeb. Väljahingamine on passiivne tegevus, sest lihased lõõgastuvad. Kui tahetakse rohkem välja hingata, kasutatakse lihaste abi (sisemised roietevahelised lihased, kõhulihased). 2. Hingamismaht – õhuhulk, mis jõuab kopsudesse ühe sisse- ja väljahingamisega. Sissehingatava õhu maht suurem, kui väljahingamisel, sest O2 omistatakse rohkem, kui suudetakse CO2 väljutada. Väljahingamismaht rahuolekul 500-600ml. (VT - sissehingamismaht) Hingamissagedus – mitu korda minutis hingatakse. Lastel suurem (laps: 20-30; väikelaps: 30-40; vastsündinu: 40-50), kui täiskasvanutel (10-18), sest nende süda ja kopsud väiksemad. (f)
hõõrdumist hingamise ajal. Pleuraõõnes EI OLE ÕHKU Mediastiinum ehk keskseinand- ruum, mida täidavad kahe kopsu vahel paiknevad elundid. Bronhiaalpu kopsude sees olev võrgustik, mis juhib õhku kopsualveoolidesse. Inspiirium- korduv rütmiline sissehingamine Ekspiirium- korduv rütmiline väljahingamine Hingamistüübid:diafragmaalne ehk kõhuhingamine, rinnakuhingamine, segahingamine Hingamisagedus- hingamisliigutuste arv minutis Hingamismaht- on ühe tsükkli jooksul sisse või väljahingatava õhu hulk Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sissse või väljahingatud õhu hulk Pneumotooraks- õhkrind Düspnoe- hingeldus Apnoe- hingamisseiskus Hüperventilatsioon- suurem hingamissagedus ja maht Hüpoksia- hapnikuvaegus 2. Katteelund- nahk Naha pindmine kiht- epidermis ehk marrasnahk, selle all dermis, ehk pärisnahk. Nahahalune kiht koosneb kollageensetest kiudude kimpudest mille vahel palju
4) Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine - ninõõnes tänu ninakarbikute suure pinna ja rikkalikule verevarustusele; alveoolidesse jõudnult on see 37 kraadi celsiust ja täielikult küllastunud veeauruga Välise hingamisenäitajad: 1) Hingamissagedus - hingamisliigutuste arv minutis; vastsündinu u 60x/min; täiskasvanud naine u 15-20 x/min, mees u 12-15 x/min 2) Hingamismahud: Hingamismaht (HM) - ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk; väljahingamisel pole võimalik kogu kopsudes olevat õhku eemaldada Inspiratoorne reservmaht (IRM) - maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata Ekspiratoorne reservmaht (ERM) - maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täienavalt välja hinfata Vitaalkapatsiteet - HM+IRM+ERM; on kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks;
suureneb. Lümfiringe: · abistav süsteem, mis reguleerib tsirkuleeriva vere mahtu ja vedeliku paiknemist organismis · toodab antikehi · toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ja toksilisi aineid täidab kaitsefunktsiooni · võtab osa rasvade transpordist. Lümfisoone iseärasused: · seintes on silelihased · klapid, mis tagavad ühesuunalise voolu · lümfisõlmede olemasolu, kus ,,filtreeritakse" lümfi. 20. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine, hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon). Kopsude ventilatsioon teostub sisse- ja väljahingamisel. Selle tulemusel toimub alveolaarõhu pidev uuendumine. Kopsude ventilatsioon sõltub hingamise sügavusest e. hingamismahust ja hingamissagedusest (12- 16 korda min.). Sisse- ja väljahingamise vaheldumise aluseks on rinnaõõne mahu perioodilised muutused. Sissehingamine toimub sissehingamislihaste aktiivse talitluse tulemusel
- PEALE TRENINGUT TEKIB LIHASVALU. LIHASVALU TEKITAB PIIMHAPE LIHASTES, MIS TEKIB SIIS, KUI LIHASED EI SAA PIISAVALT HAPNIKU. ANABOLISM- AINEVAHETUSE OSA, SÜNTEESIPROTSESSIDE INTEGRATSIOON. KÜFOOS- TAHAPOOLE SUUNATUD KUMERUS. OSTEOBLAST- NOOR LUURAKK OSTEOKLAST- LUUKOERAKUD, MIS OSALEVAD LUUKOE LAMMUTAMISES HEMOLÜÜS- ERÜTROTSÜÜTIDE LAMMUTAMINE HÜPOTOONIA- MADAL VERERÕHK HÜPERTOONIA- KÕRGE VERERÕHK HEMATUURIA- ehk VERIKUSESUS TAHHÜPNOE- SAGENENUD HINGAMINE HINGAMISMAHT- NORM: 0,5-06 LIITRIT. ON ÜHE TSÜKLI JOOKSUL SISSE VÕI VÄLJA HINGATAMA ÕHU HULK. KÕHUÕÕS ja ld.k- (lad.k. CAVUM ABDOMINIS). ON KEHA SUURIM ÕÕS. 3 OSA – ÜLAKÕHT(EPIGASTRIUM), KESKKÕHT(MESOGASTRIUM) JA ALAKÕHT(HYPOGASTRIUM). AORDI SUUDMES ASUB- POOLKUUKLAPP KORONAARVERERINGE, mis on ja funkts, ld.k- PAREM JA VASAK PÄRGARTER, MIS VARUSTAB SÜDANT ARTERIAALSE VEREGA (ARTERIA CORONARIA CORDIS SINISTRA ET DEXTRA).
“teine hingamine”. • Seisund, mis tekib organismis peale surnud punkti ületamist • Nõuab suurt tahtepingutust • Tema teket soodustab: – Hingamise tahtlik muutmine – Töö intensiivsuse alandamine Organismis tekkivad nihked: • Kasvab südame löögisagedus • Suureneb kopsude ventilatsioon, O2 tarbimine, CO2 eritumine • tõuseb CO2 rõhk veres ja alveolaarõhus • Kopsude ventilatsioon suureneb hingamissageduse arvel • Hingamismaht väheneb • Häirub hingamise rütm • Vererõhk tõuseb järsult • Vere pH langeb 7,2- ni 22. Treeningu tagajärjel tekkivad muutused organite funktsioonides puhkeolukorras. Lihaskiudude paksenemine; südame hüpertrofeerumine; kapillaarvõrgustiku tihenemine; ainevahetuse täiustumine; kapillaarvõrustiku tihenemine skeletilihastes ja kopsualveoolide ümebr; erütrotsüütide hulga tõus; suurenevad luude mõõtmed; suurenevad organismi
hüpertensioon 90-99 /140-159 Kerge hüpertensioon85-89/ 130-139 Kõrge normaalne 80-84 /120-129 Norm. vererõhk < 80 < 120 Optim. Vererõhk Kõrgenenud vererõhu korral teostatavad täiendavad uuringud. vererõhu 24 tunni monitooring, koormustest, vere ja uriini analüüsid, vajadusel neerude uuring Hingamiselundkond. Lapse- ja noorukiea hingamisfunktsiooni iseärasused. Lapseeas on hingamisfunktsioon oluliselt ebaökonoomsem kui täiskasvanutel. Põhjused:1. Väiksem hingamismaht 2. Kiirenenud hingamine. Noorukieas säilib sageli ebaökonoomne hingamistüüp – 1. Oskamatus kasutada hingamismahu suurendamiseks diafragmat 2. Oskamatus sügavalt välja hingata Peamised hingamissüsteemi uuringud.1. Küsitlus 2. Füüsikaline uuring 3. Spiromeetria 4. Röntgenuuring 5. Koormustestid koormusastma diagnoosimiseks 6. Maksimaalse hapnikutarbimise test koos maksimaalse ventilatsiooni määramisega Hingamissüsteemi haiguste klassifikatsioon.1. Kõrva-nina -kurguhaigused 2
kapillaarides puudub verevool, siis nende alveoolide ventileerimisel gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel pole võimalik ning tekib alvolaarne surnud ruum. Anatoomiline ja alvolaarne surnud ruum kokku moodustavad funktsionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alvolaarne surnud ruum väga väike ning anatoomiline surnud ruum võrdub funktsionaalse surund ruumiga. Seda osa kopsude ventilatsioonist, mis osaleb gaasivahetuses, nim alveolaarventilatsiooniks (VA). VA saab leida, kui on teada hingamismaht, anatoomilise surnud ruumi suurus ja hingamissagedus: VA = (VT VD) * fr Alveolaarventilatsiooni saab mõõta ka gaasivahetuse kaugu nn Bohri valemi alusel. Määramise põhimõte seisneb selles, et kopsude üld- ja alveolaarventilatsiooniga äraantud süsinikdioksiidi hulgad on võrdsed. Surnud ruumi ventilatsiooniga CO2 organismist välja ei tooda. CO2 hulk väljahingatud õhus võrdub kopsude minutiventilatsiooni ja väljahingatud õhu CO2 fraktsiooni korrutisega. See CO2 kogus
vasodilatatoorselt. 37) Hingamise mõiste ja etapid. Hingamine: organismi ja välisõhu vaheline gaasivahetus, mille ülesandeks on organismi varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi väljutamine. 5 ettappi: väline- e kopsuhingamine gaaside vahetus alveoaarõhu ja kapillaarides gaaside transport verega gaaside vahetus kapillaaride voolava vere ja kudede vahelisest sisemine e koehingamine 38) Väline hingamine ja seda iseloomustavad mõisted (hingamismaht, hingamissagedus, minutimaht, vitaalkapatsiteet, reservmahud ja residuaalmaht, ekspiratoorne tippvool). välinehingamine: ninaõõs suuõõs neel kõri hingetoru bronhid süda roided Kopsud on ümbritsetud kopsukelme e. pleuraga. Pleuraruumi täidab pleuravedelik. Sissehingamisel osalevad välimised roietevahelised lihased ja vahelihas. Tavaline sissehingamine on pasiivne. Sügaval väljahingamisel osalevad sisemised roietevahelised lihased ja kõhulihased. Sissehingamisel tuleb teha tööd
interstiitsiumi kaudu rakkudesse. Teisalt kuulub hingamise mõistesse ka süsinikdioksiidi eritamine ja elimineerumine organismist koevedelikku, vere ja kopsude kaudu. Kopsude ventilatsioon tähendab õhuvoolu kopsualveoolidesse ja sealt välja. Kopsutuulutuse (ventilatio) all mõistetakse välisõhu ja hingamiselundite vahelist gaasivahetust. Selleks vajalik energia saadakse rindkerele kinnitunud hingamislihaste tööst. Hingamismaht on tavaliselt hingamisel ühe korraga sisse- või väljahingatud õhu hulk. Väljahingamise suunas on reserviks ekspiratoorne reservmaht (ERV), s.o. õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist väljahingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates, ja sissehingamise suunas on reserviks inspiratoorne reservmaht (IRV), s.o. õhu hulk, mis saadakse pärast tavalise sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavuseni sisse hingates
vasodilatatoorselt. 37) Hingamise mõiste ja etapid. Hingamine: organismi ja välisõhu vaheline gaasivahetus, mille ülesandeks on organismi varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi väljutamine. 5 ettappi: väline- e kopsuhingamine gaaside vahetus alveoaarõhu ja kapillaarides gaaside transport verega gaaside vahetus kapillaaride voolava vere ja kudede vahelisest sisemine e koehingamine 38) Väline hingamine ja seda iseloomustavad mõisted (hingamismaht, hingamissagedus, minutimaht, vitaalkapatsiteet, reservmahud ja residuaalmaht, ekspiratoorne tippvool). välinehingamine: ninaõõs, suuõõs, neel, kõri, hingetoru, bronhid, süda, roided Kopsud on ümbritsetud kopsukelme e. pleuraga. Pleuraruumi täidab pleuravedelik. Sissehingamisel osalevad välimised roietevahelised lihased ja vahelihas. Tavaline sissehingamine on pasiivne. Sügaval väljahingamisel osalevad sisemised roietevahelised lihased ja kõhulihased
verre täiendav kogus O2, st verdarterialiseerida. Kui alveoole ümbritsevates kapillaarides puudub verevool, siis nende alveoolide ventileerimisel gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel pole võimalik ning tekib alveolaarne surnud ruum. Anatoomiline ja alveolaarne surnud ruum kokku mood funktsionaalse surnud ruumi. Seda osa kopsude ventilatsioonist, mis osaleb gaasivahetuses, nim alveolaarventilatsiooniks. Hingamismaht on tavaliselt hingamisel ühe korraga sisse- või väljahingatud õhu hulk. Maksimaalse sissehingamise järel on kopsudes ruumala, mida nim kopsude kogumahtuvuseks. Ruumalasid, millel puuduvad tinglikud alajaotused, nim mahtudeks, mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvusteks. Kopsude verevoolutusest ehk perfusioonist ning kopsude alveolaarventilatsiooni suhtest oleneb see, kuidas hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani. 13
mida väiksem on laps. 41 2. Füüsilisest koormusest: Füüsiline koormus HM H FR H MM Lamav 350 ml 12 4,2 l Istuv 500 ml 16 8,0 l Jooksev 2000 ml 25 50,0 l HM hingamismaht. Nii palju hingab inimene sisse ühekorraga H FR hingamissagedus ühe minuti jooksul H MM hingamise minutimaht. Selline kogus õhku läbib kopsusid ühe minuti jooksul. Hingamise minutimahu saamiseks korrutatakse omavahel ühekordselt sissehingatud õhuhulk ja kordade arv ühe minuti jooksul ehk HM x H FR = H MM Siinkohal tuleb tähelepanu juhtida veel sellele, et osa sissehingatavast õhust jääb alati hingamisteedesse ja ei jõua alveoolideni
Tsentraalsed kemoretseptorid paiknevad piklikasjus ja jälgivad prootonite tased seljaajuvedelikus. • venitusretseptoritelt ülemistes hingamisteedes. mehhanoretseptorid • Kaitsevad hingamisteid kahjustuste/ärrituste eest ning kopse ka ülemäärase venituse eest. Sissehingatud võõrosakesed ärritavad retseptoreid hingamisteede limaskestas ja tulemuseks on bronhide järsk kokkutõmme (köhimine, aevastus). • Kui hingamismaht ületab 1L piiri, siis saadavad venitusretseptorid uitnärvi kaudu pidurdusimpulsse sissehingamiskeskusele. Muude närvisüsteemi struktuuride mõju • Hirm ja erutus suurendavad hingamissagedust ja sügavust • Ajukoor - toimub tahtlik ventilatsiooni reguleerimine. nt rääkimisel, laulmisel. • Füüsilise pingutuse ajal saadetakse signaalid töötavate lihatse retseptoritelt orse hingamiskeskusesse. SEEDIMINE 23
muutusi. *Inspiirium e. sissehingamisel kontrah roided tõstavad sissehingamislihased, diafragma kuppel lameneb. Selle tulemusena rindkere maht suureneb ja kopsusisene rõhk muutub atmosfääri rõhust madalamaks. Tekkiv negatiivne rõhk imeb õhu kopsudesse. *Ekspiirium - e. väljahingamisel laskuvad roided alla, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb ning kopsusisese rõhu tõusu tõttu surutakse osa kopsudes olevast õhust välisõhku. Hingamismaht, kopsude ventilatsioon. *Hingamismaht rahulikul hingamisel läheb kopsudesse ja eemaldatakse ühe hingetõmbega 0,4 0,6 l õhku. *Kopsude ventilatsioon - teostub sisse- ja väljahingamisel. Selle tulemusel toimub alveolaarõhu pidev uuenemine. Hingamissagedus võib jõudeolekus aeglustuda 6 korrani min, kehalisel tööl aga tõusta enam kui 60 korrani min. Jõudeolekus on tavaliselt hingamistsüklite arv minutis 12 16x e. hingamise minutimaht. Vitaalkapatsiteet e. kopsumaht (VC)
BTPS (body temperature and pressure, saturated) tingimustel kehtib kehatemperatuur 37 ºC ja ümbritsev õhurõhk. Veeauruga täielikult küllastatud gaasisegus (alveolaargaasis) on veeauru osarõhk PH2O 37 ºC juures 47 mmHg. STPD (standard temperature and pressure, dry) tingimusi kasutatakse gaasihulkade (CO 2 ja O2 vahetuse) väljendamiseks, tingimusteks on siis 0 ºC, 760 mmHg ja veeauruta gaasisegu (võimaldab erinevaid mõõtmistulemusi võrrelda). Hingamismaht- teatud osa kopsudes olevast gaasisegust, mis uueneb hingamisel. Üks osa hingamismahust täidab hingamisteede selle osa, milles gaasivahetust ei toimu, sinna kuuluvad nina- ja neeluruum, hingetoru ja hingamisteed kuni terminaalbronhioolideni. See on anatoomiline surnud ruum, kus sissehingatud õhk puhastub suurematest tolmuosakestest, soojeneb kehatemperatuurini ja küllastub veeauruga. Kui alveoole ümbritesevates
barjääri tõttu võimalik gaasivahetus õhu ja vere vahel. 17. Kopsude ventilatsiooni biofüüsikalised alused. Rõhu muutused pleuraõõnes ja kopsudes hingamistsükli jooksul. Kopsude venitatavus. Hingamismehaanikat illustreeriva Dondersi mudeli skeem ja tööpõhimõte. Hingamistsüklite arv minutis ehk hingamissagedus (fR) rahuolekus on täiskasvanud inimesel 12-16. Üksiku hingetõmbe sügavus e hingamismaht (VT) sisse- või väljahingamisel on umbes 0,5 liitrit. Kopsude ventilatsiooni all mõeldakse õhu ruumala, mis läbib kopsusid ühes ajaühikus. Minutiventilatsioon VE=VT · fR =0,5 l · 16 min–1= =8 l/min Minutiventilatsioon jaguneb : Alveolaarventilatsioon Surnud ruumi ventilatsioon - anatoomiline surnud ruum - alveolaarne surnud ruum
3.6. Hingamiselundid Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab hingamissüsteemi osasid; oskab kirjeldada õhu liikumise teed kopsudes; teab trahhea anatoomiat; oskab kirjeldada kopsu makroskoopilist ja mikroskoopilist ehitust; teab hingamises osalevaid lihaseid ja nende osatähtsust hingamisprotsessis; oskab kirjeldada hingamise mehaanikat; teab hingamist iseloomustavaid numbrilisi väärtusi; teab mõistete hingamismaht, hingamissagedus, hingamise minutimaht, surnud ruumi ventilatsioon tähendust. Üldine sissejuhatus Hingamisteed ja kopsud moodustavad hingamiselundkonna, mille ülesanne on tagada gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Hingamine on ainevahetusprotsess, mis annab elutegevuseks vajaliku energia. 67 Anatoomiline jaotus Ülemised hingamisteed 1) Ninaõõs Ninaõõs avaneb etepoole inasõõrmetega, tagantpoolt on ta ninakarbikute (concha nasalis) kaudu
* Inspiirium e. sissehingamisel kontrahheeruvad roided tõstavad sissehingamislihased, diafragma kuppel lameneb. Selle tulemusena rindkere maht suureneb ja kopsusisene rõhk muutub atmosfääri rõhust madalamaks. Tekkiv negatiivne rõhk imeb õhu kopsudesse. * Ekspiirium - e. väljahingamisel laskuvad roided alla, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb ning kopsusisese rõhu tõusu tõttu surutakse osa kopsudes olevast õhust välisõhku. Hingamismaht, kopsude ventilatsioon. * Hingamismaht rahulikul hingamisel läheb kopsudesse ja eemaldatakse ühe hingetõmbega 0,4 0,6 liitrit õhku. *Kopsude ventilatsioon - teostub sisse- ja väljahingamisel. Selle tulemusel toimub alveolaarõhu pidev uuenemine. Hingamissagedus võib jõudeolekus aeglustuda kuue korrani minutis., kehalisel tööl aga tõusta enam kui 60 korrani minutis. Jõudeolekus on tavaliselt hingamistsüklite arv minutis 12 16 korda e. hingamise minutimaht. Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus e
annaabi.ee 
