projektsiooniga ja eriti ei saanud sealt midagi aru. Otsustasime opereerida kliinika põhjal. Operatsioon Domitor+ torbugesic 0,2+0,2ml im. Diasepaam 0,5ml iv. Ringer- Lactaat 500ml iv. Morfiin 0,2ml iv Patella fikseerimine tagasi omale õigele kohale- selleks tegime nn. uue vao ja fikseerisime patella omale kohale tagasi, monofilament niidiga tekitasime nn. uue sideme, mis seda patellat kinni hoiab. Lateraalne patellaar luksatsioon e. patella väljapoole nihkumine. On vahelduv või alaline patella teisaldumine trohelaar vaost. Sünonüüm- libisev põlve ots. Sagedamini esineb suurt tõugu koertel, aga võib esineda ka väikestel tõugudel. Täpne põhjus pole teada, aga muutus on tekitatud jõuga. Differentsiaaldiagnoos Puusa düsplaasia Panösteiit Põlveliigese või pöialiigese osteokondriit Hüpertroofiline osteodüstroofia
kakspealihas köbrukeselt, Lühike pea abaluu painutus kaarnajätk Õlevarre Pikk pea abaluu liigesealune köbruke, Küünarnukk Küünarvarre kolmpealihas Külgmine pea õlevarreluu tagumise pinna sirutus ülaosa, Mediaalne pea õlavarreluu tag. pinna alaosa Küünarnukilih Ülavarreluu lateraalne põndapealne Küünarnukk Küünarvarre as sirutus 66. Küünarvars Eesmine (8) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Ruutsissepööraja Küünarluu Kodarluu Küünarvarre sisse pööramine koos
....................................................31 Lühike pihulihas.......................................................................................................32 Pikk pihulihas...........................................................................................................33 Sõrmede sirutaja.......................................................................................................34 Eesmine sääreluulihas EHK m tibialis anterior Alguskoht : sääreluu lateraalne põnt ja pind , luudevahekile Kinnituskoht : 1.talbluu , 1.pöialuu põhimiku taldmine pind Funktsioon : sirutab jalga ( dorsaalfleksioon ), tõstab selle mediaalset serva (supineerib) Pikk varvaste sirutaja EHK m extensor digitorum longus Alguskoht : sääreluu lateraalne põnt , pindluu pealt Kinnituskoht : 2.-5. varbalüli selgmine pind Funktsioon : sirutab varbaid ja kogu jalga Kaksik-sääremarjalihas EHK m gastrocnemius Alguskoht: reieluu lateraalne ja mediaalne põndapealis
- mediaalsed harud - nahk - lateraalsed harud - all asuvad lihased suur kuklanärv – n. occipitalis major kukla nahk rindkerenärvid – nn. thoracici * dorsaalsed harud: - mediaalsed harud - selgroo ümber asuvad lihased (kaela pikim lihas, oga-, pool-oga, -rihmlihas). - lateraalsed harud: - nahk - mediaalne nahaharu - lateraalne nahaharu nimmenärvid – nn. lumbales * dorsaalsed harud: - mediaalsed harud - selgroo ümber asuvad lihased - lateraalsed harud - nahk - mediaalne nahaharu - lateraalne nahaharu I kaelanärvi vent haru neelulihased, peapikklihas, peasirglihas, kilpnääre II kaelanärvi vent haru: * suur kõrvalestanärv – n. auricularis - kõrvalesta nahk
Pindmised selja lihased Selja lailihas Trapetslihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Musculus Kõikide Rangluu Ülemine osa m. latissimus 4 alumist Õlavarreluu Langetab (m.) trapezius rinnalülide lateraalne tõstab dorsi roiet, 4-5 väikese tõstetud ogajätked, pool, abaluud, alumist köbrukese ülajäset, kuklataguside õlanukk, alumine osa rinnalüli ja hari pöörab
Scapula Kraniaalne serv (Margo cranialis); Kaudaalne serv (Margo caudalis); Dorsaalne serv (Margo dorsalis); Õlavarreluu-pea (Caput humeri); Õlavarreluu-kael (Collum humeri); Õlavarreluu-keha (Corpus humeri); Õlavarreluu Humerus Mediaalne põndapealis (Epicondylus medialis); Lateraalne põndapealis (Epicondylus lateralis); Õlavarreluu-põnt(Trochlea humeri) Kodarluupea (Caput radii); Kodarluukael (Collum radii); Kodarluu Radius Kodarluukeha (Corpus radii); Kodarluuplokk (Trochlea radii) Küünarnukk (Olecranon); Küünarluukeha (Corpus ulnae); Küünarluu Ulna
põndapealne pööramine Poolkõõluslihas Istmikuköbru Sääreluuköprus Põlve painutus, sisse pööramine Reie- Pikk pea istmikuköbru Pindluu Põlve painutus, välja kakspealihas Lühike pea reieluu pööramine karejoone lateraalne mokk Reie lihased Keskmine (5) LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Suur lähendaja Istmikuköbru Reieluu karejoone Reie lähendamine ja mediaalne mokk välja pööramine Lühike lähendaja Häbemeluu Reieluu karejoone Reie lähendamine ja mediaalne mokk välja pööramine
Õlavarre kolmpealihas - m. Pikk pea - caput longum Abaluu kaudaalne serv Küünarnukk Küünarliigese sirutamine ja triceps branchii kaasaaitamine õlaliigese painutamisel Lateraalne pea - caput Õlavarreluu-kael ja Küünarliigese sirutamine laterale õlavarreluu-hari Mediaalne pea - caput Õlavarreluu suure mediale ümarköpruse lähedal Lisapea - caput accessorium Õlavarreluu-kael eq
Kolmanda ja neljanda varba luud on teisest ja viiendast tugevamad. Esinevad dorsaalsed seesamluud 29. Varvaste luude iseärasused mäletsejalistel. Neil on neli varvast, kui toetuvaid vaid kahele (III ja IV) arenenud varbale. Sõraluude dorsaalsel pinnal esineb sirutajajätke (processus extensorius). 30. Varvaste luude iseärasused hobusel. Toetub ainult III varbale. Distaalset varbalüli nimetatakse kabjaluuks (os ungulare) ja sellel eristub mediaalne ja lateraalne palmaarjätke, millega seostuvad plaatja kujuga mediaalne ja lateraalne kabjakõhr. (cartilago ungularis: medialis et lateralis). Kabjaluul ei ole tippu ega telgmist pinda, eristub vaid painutajapind. Distaalset seesamluud nimetatakse süstikluuks. 31. Puusaluu osad. Puusanapp, toppemulk, istmikuhari, niudeluu, süleluu, istmikuluu. 32. Niudeluu põhiosad. Niudeluukeha(corpus ossis ilii) ja niudeluutiib(ala ossis ilii) 33. Süleluu põhiosad
Embrüoketta dorsaalvaade Ristilõige läbi embrüoketta (lõiketasand näidatud) Umbes 16. päev Neuraalrenn Ektoderm Korda alge Mesoderm Entoderm Sulguv neuraalrenn Somiitide alged Ektoderm Korda alge Entoderm Lateraalne mesoderm Ektoderm Mesodermi parietaalne leste Somiit Korda Somiit Tsöloom Intermediaalne Neuraaltoru mesoderm Mesodermi Entoderm vistseraalne leste Neuraaltoru Ektoderm Entoderm Somiit
11.Küünarmine randmepainutaja m. flexor carpi ulnaris Algab – õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt. Kinnitub – hernesluule, konksluule ja 5. kämblaluule. Funktsioon – randme painutamine ja aduktsioon. 13 12. Küünarmine randmesirutaja m. extensor carpi ulnaris Algab – õlavarreluu lateraalne põndapealiselt. Kinnitub – 5.metakarpaalluu põhimikule. Funktsioon – sirutada randmeosa. 14 13. Pindmine sõrmede painutaja m. flexor digitorum superficialis Algab – õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt ja küünarvarre luudelt. Kinnitub – nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. Funktsioon – sõrmede painutamine.
M. nasalis maxilla ninakõhr -ninasõõrmete laiendamine M. depressor maxilla ninakõhr -ninasõõrmete ahendamine septi nasi (vuntsid) Suuümbruse lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt nimetus koht koht M. levator maxilla ülahuule lateraalne osa -ülahuule eversioon ja tõstmine labii ja nina -ninasõõrmete laiendamine superioris alaeque nasi M. levator maxilla ülahuule lateraalne osa -ülahuule eversioon ja tõstmine labii superioris M. os zygomaticum ülahuul -ülahuule tõstmine ja eversioon zygomaticus minor M. arcus zygomaticus suunurk -suunurga tõstmine
abaluu hari deltalihasmine köprus tasapinnani ja pöörab Suur ümarlihas Abaluu alumine nurk Õlavarreluu väike köbruke Tõmbab õlavart taha, lähendab kerele, pöörab sissepoole Väike ümarlihas Abaluu lateraalne serv Õlavarreluu suure Retroversioon, abduktsioon, köbrukese alumine serv välisrotatsioon Õlavarre-kakspealihas (m. Abaluu kaarnajätke, abaluu Kodarluuköprus, Painutab ja pöörab käsivart väljapoole biceps brachii) liigeseüline köbruke kiudkõõlusriba
Transmembraansetele heeliksitele vastavad piirkonnad primaarstruktuuris on ennustatavad valgu hüdrofoobsuskaardilt Liikuvus bioloogilistes membraanides Membraanid ei ole staatilised. Sõltuvalt lipiidsest koosseisust iseloomustab membraane suurem või väiksem liikuvus. Lipiidide liikumine võib olla: * lateraalne * flipflop Lateraalne difusioon Flipflop Membraanivalkude lateraalne difusioon on aeglasem kui lipiididel. Flipflop on suhteliselt aeglane Lipiidset kaksikkihti iseloomustab faasiüleminek, mille käigus muutub lipiidimolekulide asetumise korrapära Faasiüleminekut iseloomustab temperatuur Tm Tm sõltub lipiidsest koostisest
Kehast tõmmatakse läbi kindlate punktide mõttelised omavahel ristuvad tasapinnad: sagitaalsed, frontaalsed, horisontaalsed. Sagitaaltasapind kulgeb vertikaalselt, jagab keha eest-taha suunas paremaks ja vasakuks pooleks. Sagitaaltasapinda, mis läbib keha keskkohalt ning jagab keha eest-taha suunas võrdseks paremaks ja vasakuks pooleks nimetatakse keskpidiseks ehk mediaantasapinnaks. Tasapinda, mis läbib keha samuti vertikaalsuunas, kuid on risti sagitaaltasapinnaga ja paralleelne otsmikuga nimetatakse frontaaltasapinnaks. Frontaaltasapind jagab keha kaheks osaks- eesmiseks ehk kõhtmiseks (ventraalseks) ja tagumiseks ehk selgmiseks (dorsaalseks). Horisontaal- ehk transversaaltasapind läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ehk kraniaalseks ning alumiseks ehk kaudaalseks osaks. Vastavalt tasapindadele eristatakse kolme omavahel ristuvat telge sagitaaltelg (eest taha), frontaaltelg (vasakult paremale) ja vertikaaltelg (ü...
(Alumiste rinnalülide ogajätked, alumised roided, nimme sidekirme, niudeluu hari) B: Kuhu kinnitub, mis luudele? (Õlavarreluu peale) C: Mis on peamised funktsioonid? (Õlaliigeses tahapainutus, lähendamine ja siserotatsioon e. pronatsioon, tõstetud ülajäseme langetamine) 14. Õlavarre kolmpealihas: A: Nimi ladinakeeles (m. triceps brachii) B: Nimeta osad ja iga osa juurde, mis luu pealt algab? Pikkpea (abaluu pealt) Keskmine (ehk mediaalne, õlavarreluu pealt ) Külgmine (ehk lateraalne, õlavarreluu pealt) C: Mis luu ja, mis osade peale õlavarre kolmpealihas kinnitub? (küünarnukk ja küünarluu juurde) D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? (Põhiliselt mõjub küünarliigesele ja põhiline funktsioon on käsivarre sirutamine) 15. Nimeta vähemalt viis lihast mis aitavad tekitada kõhupressi? - Diafragma, kõhu sirglihas, välimine kõhu põikilihas, sisemine kõhu põikilihas, kõhu ristilihas, vaagna põhja lihased. 16
i: angulus superior scapulae f: tõstab õlavöödet Musculus latissimus dorsi o: T8 – T12 processus spinosi + fascia thoracolumbalis + crista iliaca + costa 10-12 i: crista tuberkuli minoris f: õlaliigese retroflexio-abductio-pronatio- -> tõmbab ülajäseme taha keskele ja pöörab peopesa tahapoole; langetab suure jõuga ülestõstetud kätt Musculus trapezius o: os occipitale + ligamentum nuchae + T1-T12 processus spinosi i: clavicula lateraalne pool + acromion + spina scapulae f: tõmbab abaluud taha-üles (ülemine osa); taha-keskele (keskmine osa); taha-alla (alumine osa); fikseerib õlavöötme KÕHULIHASED Tagumine rühm Musculus quadtratus lamborum o: crista iliaca (labium internum) + ligamentum ilolumbale + nimmelülide processus transversi i: nimmelülide processus costalised ja 12. roie f: langetab 12. roiet ja aitab keha pöörata Musculus intertransversii latelares lamborum Külgmine rühm
luumügar, mis on üleni krobeline) Tasapinnad Skeleti jaotus Skelett Columna vertebralis Ossa membri sup.et inf. Cranium Selgroog (Columna vertebralis) vertebra selgroolüli) Vertebra T8 T8 Vertebrae cervicales C4 C6 Atlas (C1) inferior superior Axis (C2) anterioorne lateraalne Vertebrae thoracica T8 T12 Vertebra lumbalis (L3) Os sacrum facia pelvina facia dorsalia Os coccygis Rinnakorv ( compages thoracis) Costae Sternum
obliquus capitis inferior (+ obliquus capitis superior lateraalsest traktist!), mis paiknevad atlas`e, axis`e ja os occipitale vahel ja mõjuvad kuklaliigestele! M. spinalis (cervicis, thoracis, lumborum) - ogajätkete vahel üle mitme lüli. Mm. rotatores (breves et longi) - ristijätketelt ogajätketele M. multifidus - ristijätketelt ogajätketele üle mitme lüli M. semispinalis (thoracis, cervicis, capitis) - ristijätketelt ogajätketele üle mitme lüli, viimaks kuklaluule II. Lateraalne trakt. M. erector spinae:koosneb kahest suurest osast, millel on omakorda alaosad! a) m. longissimus (lumborum, thoracis, cervicis, capitis) o. - facies dorsalis ossis sacri, fascia thoracolumbalis; i. - processus mastoideus ossis temporalis (vahepeal algavad ja kinnituvad eri osad lülisamba lülidele!) b) m. iliocostalis (lumborum, thoracis, cervicis): o. - facies dorsalis ossis sacri, crista iliaca, fascia thoracolumbalis; i. - processus transversus vertebrae cervicales 4
Kordamisküsimused terminite ja raku kohta: 1.Ülesanne – Ühenda paarid. Kraniaalne - peapoolne Kaudaalne - sabapoolne Dorsaalne - selgmine Ventraalne - kõhtmine Mediaalne - keskmine Lateraalne - külgmine Proksimaalne - kehale lähedal asetsev Distaalne - kehast kaugemal asetsev Radiaalne - kodarluumine Ulnaarne - küünarluumine Palmaarne - pihkmine Tibiaalne - sääreluumine Fibulaarne - pindluumine Plantaarne - taldmine Abduktsioon - eemaldamine Aduktsioon - lähendamine Ekstensioon - sirutamine Fleksioon - painutamine Rotatsioon - pöörlemine Supinatsioon - väljapööramine Pronatsioon - sissepööramine Tsirkumduktsioon - koonusliikumine 1
struktuurist 2. Lipiidse kaksikkihi erinevas lipiidses koosseisus kihiti Membraanid ei ole staatilised. Sõltuvalt lipiidsest koosseisust iseloomustab membraane suurem või väiksem liikuvus Lipiidide liikumine võib olla Lipiid-valk suhe on membraanides erinev lateraalne rotatsiooniline Tüüpiline eukarüootne membraan - ca 50% valk flip-flop Mitokondri sisemembraan - valk-lipiid suhe=3.2 Lateraalne difusioon
närviga läbib sinus a) n supraorbitalis innerveerib oma harudega otsmikupiirkonna nahka (lateraalne haru läbib cavernosus'e foramen supraorbitale, mediaalne haru incisura frontalis'e) · N opthalmicus lateraalse seina, läbi N lacrimalis lateraalne haru, innerveerib nahka ülalau lateraalses osas, silma lateraalse fissura orbitalis nurga piirkonnas, pisaranääret (vegetatiivne innervatsioon) superior'i N nasociliaris mediaalne haru, omab pars nasalis't (ninale)et ciliaris't (silmamunale)
emakaside Kõhuvalgejoon Rinnakust Häbemeluuni Jagab parema ja vasaku poole LINEA ALBA kõhulihased pooleks, moodustub nende kõhredest Ülajäse Deltalihas* Rangluu lateraalne Õlavarreluu Tõstab õlavart horisontaaltasapinnani M. DELTOIDEUS pool; õlanukk; deltalihasmine kõprus ja pöörab sissepoole, lähendab abaluuhari keskjoonele; eemaldab õlavart; tõstab õlavart taha, pöörab väljapoole
Millistelt luudelt algab? (Rinnalülide ülemine ots, nimmelülid, niudeluu alumine ots/puusaluu) Kuhu kinnitub, mis luudele? (Õlavarreluu peale) Mis on peamised funktsioonid? (Proneerib kätt sisse, lähendab keskele välja, tõstetud ülajäseme langetamine) 10. Õlavarre kolmpealihas: A: Nimi ladinakeeles (m. triceps brachii) B: Nimeta osad ja iga osa juurde, mis luu pealt algab? (Pikkpea (Algab abaluupealt); Keskmine (Ehk mediaalne algab õlavarreluu pealt ); Külgmine (Ehk lateraalne õlavarreluu pealt) C: Mis luu ja, mis osade pealt õlavarreluu kinnitub? (küünarnukk ja küünarluu juurde) D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? (Põhiliselt mõjub küünarliigesele ja põhiline funktsioon on käsivarre/küünarvarre sirutamine) II Variant 1. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on ja ladinakeelne nimi? (Kaela osa -7 lüli-; rinna osa – 12
joonelt ja moodustavad Mediaalne pea: sääre alumises osas Reieluu mediaalselt võimsa kõõluse- Painutab säärt Kaksik- põndapealiselt kannakõõluse, mis sääremarjalihas Lateraalne pea: kinnitub Reieluu lateraalselt kandluuköbrule põndapealiselt Sääre eesmise rühma süvad lihased
kiiruse tajumine? ning kiiruse tajumiseks on mitmeid viise. Üheks viisiks on näiteks ülekattumine, kus üks asi on teise peal ning seetõttu tundub see ka lähedamal. Samuti saab neid tajuda ka silmas asuvate lihaste ning varjude abil. 26. Mis on lateraalne pidurdus? Lateraalne pidurdus on neuronitevaheline Tooge selle kohta näiteid. vastastikmõju, kus ühe neuroni aktiivsus pidurdab sellega kontaktis olevate neuronite aktiivsust. Näiteks sünapside vaheline ülekanne. 27. Mis on sakaad? Sakaadiks nimetatakse kui silmad liiguvad väikeste nõksatustega vabalt ringi. 28
13. Milles seisneb kahene nägemine silmas ja kuidas on sellega seotud fotoretseptorid ning nendes sisalduvad fotopigmendid? Kaks tüüpi retseptorrakke - kepikesed ja kolvikesed. Kepikesed pimedas nägemiseks, kolvikesed päeval nägemiseks. Iga fotoretseptori seest leiab fotopigmendi - pigmendi, mis võimaldab valgusenergia transduktsiooni närvisignaaliks. Kepikestel ja kolvikestel on erinevad fotopigmendid. 14. Miks tekivad heleduskontrastid? Serva võimendamine ja lateraalne pidurdus nägemissüsteemis (Näited: Hermanni võreillusioon, Machi ribad) Seos sensoorse adaptatsiooniga - nägemine. Tundub, et tumedamal taustal olev stiimul on palju heledam, kui heledal taustal olev. Lateraalne pidurdus - nägemissüsteemi närvirakkude vastastikmõju muster, kus aktiivss ühes närvirakus pidurdab selle kõrval asuvate närvirakkude aktiivsust. 15. Milles seisneb värvuste trikromaatiline nägemine?
reponeerimine, abduktsioon- aduktsioon, koonusliikumine Kolme- ja enamteljelised liigesed: Keraliiges (art spheroidea)- rotatsioon, fleksioon-ekstesioon, abduktsioon-aduktsioon, koonusliikumine Pähkelliiges e enartroos- liikumissuunad samad, mis keraliigesel, ent väiksema ulatusega Lameliiges (art plana)- minimaalnne rotatsioon ja nihkumine teineteise suhtes, teljetud liigutused, lateraalne deviatsioon vasakule ja paremale Amfiartroosid e pingulliigesed Funktsionaalne liiges- nt skapulokostaalne e skapulorakaalne liiges KERE LUUDE ÜHENDUSED Lülidevahelised ühendused - Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste varal. - Lülidevahekettad (23) diski intervertebrales: Paiknevad naaberlüli keha vahel Koosnevad säsituumast, mis on ümbritsetud kiudkõhrelise fibroosvõruga.
KÕNNIANALÜÜS ALGKONTAKT ALGKONTAKT – z Jala asend, kui see puudutab maad z Oluline stabiilsuseks ja edasiliikumiseks z KRK siirdamine tugifaasis on põhiline edasiliikumise impulss z Õige kannalöögi asend ja KRK vastuvõtmine on tähtis stabiilsuse saavutamiseks KEHARASKUSE SIIRDAMISE FAAS KEHARASKUSE SIIRDAMISE FAAS z Põlves 10 – 15 kraadi flekstiooni z Keharaskus siirdub kesktelje poole KESKSEIS KESKSEIS: z Puusa painutus väheneb z Keharaskuse siirdamine koos 5-10 kraadise põlve painutusega üle kesktelje ÜLEKANDE FAAS ÜLEKANDE FAAS z Puusas ja põlves täisamplituudiline sirutus z KRK siirdumine jalalaba esimesele kolmandikule LENNUEELNE FAAS LENNUEELNE FAAS z 10 – 15 kraadi pu...
deltoideus abaluult ette ja taha liigutamine Suur ümarlihas abaluu alumine õlavarreluu õlavarre nurk väikeköbrukese retroversion, hari abduktsioon, siserotatsioon Väike ümarlihas abaluu lateraalne õlavarreluu õlavarre serv suurköbruke välisrotatsioon, abduktsioon Õlavarre- Väline ehk pikk Kaks pead Painutab kakspealihas / pea algab abaluu lähevad üle küünarvart, musculus biceps kaarnajätkelt kõõluseks ja sirutab seda nii, et
biceps brachii painutab ja supineerib küünarvart ! Lihasrühmad a. nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3) · süva – m transversus abdominis · keskne – m. oliquus internus abdominis · pindmine – m. obliquus externus abdominis ! a. nimeta sääre külgmise rühma lihased(2) · süva – m. peroneus brevis · pindmine – m. peroneus longus ! ! Deltalihas, m. deltoideus: a) kust algab M. deltoideus algab 3. osana: 1) eesmine osa – clavicula lateraalne 1/3 2) keskne osa – acromion 3) tagumine osa – spina scapulae b) kinnituskoht Tuberositas deltoidea c) Funktsioon 1. Kogu lihas tervikuna – õlavarre abduktsioon d) esimene osa – õlavarre anteversioon ja siserotatsioon, tagumine osa – retroversion, välisrotatsioon, eesmine+tagumine – aduktsioon ! ! ! ! M.quadriceps femoris. a.nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m
joonelt ja pindluu pealt Sääre alumises osas moodustub Achilleuse kõõlus, mis kinnitub Töstab kanda ja langetab päkka, · Kaksik - sääremarjalihas · Mediaalne pea reieluu kannaluukõbrule painutab säärt mediaalselt põndapealiselt; · Lateraalne pea reieluu lateraalselt põndapealiselt EESMINE RÜHM (3) LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Pikk suurvarbasirutaja Pindluu mediaalselt pinnalt Suurvarba selgmisele pinnale Töstab päkka ja langetab kanda,
Botaanika 2 KT A 1. Mis on koed, andke määratlus! Sarnase ehituse, funktsiooni ja päritoluga rakkude rühmad, mis moodustavad elundid ning aitavad neil oma funktsioone täita. 2. Mida tähendab differentsieerumine ja kus see aset leiab? Võime muutuda teiste kudede rakkudes ja see toimub algkudedes, e. meristeemides. 3. Vii kokku kude ja tema ül. taimes. ... 4. Meristeemid: a) kuidas meristeeme liigitatakse; b) kus erinevad meristeemid taimedes paiknevad? 1) tipmine (aplikaalne) meristeem. Paikneb varte ja juurte pea- ja külgharudes ja tippudes. Temast oleneb peamiselt elundi pikkuskasv. 2) külgmine (lateraalne) meristeem. paikneb telgelundites pinnaga paralleelse silindrilise kihina, põhjustab elundite jämenemist. 3) vahemeristeem - asub vare sõlmevahede alumises osas, lehtede ja õieraagude alusel, elundi pikkuskasv. 4) haavameristeem- tekib elusa taime vigastatud koha ümber 5. Millal ja millest tekib taimes sekundaarne meri...
kui jooned kauguses sügavusse kooonduvad, joonte tiheduste muutusest. Kiiruse tajumine on hoopis staatiliste piltidena, mille vahel on pausid. Kiiruse tajumine käib väliskeskkonna muutuse võrdlemisel. Kiirust tajutatakse ka võrdlusega eelmise mineviku pildist. 26. Mis on lateraalne Lateraalne pidurdus on vastastikmõju neuronite pidurdus? Tooge selle vahel, kus ühe neuroni aktiivsus pidurdab kontaktis kohta näiteid. olevate neuronite aktiivsust. Näiteks valu nõelaga torkamisel nahka, aga kui survestad sama pinda, siis tunned vähem valu. 27. Mis on sakaad? Vabalt ringivaatamisel liiguvad silmad väikeste nõksatused ehk sakaadid 28
põhiliselt selle poolest, et mingit erilist rahmeldamist või higistamist siin eesmärgiks ei seatagi - võimleja lesib suurema osa ajast üleüldse maas ja tegeleb kõikvõimalike painutuste ja vibutustega. Seega, kaalu alandajat pilatesest ilmselt pole, tegu on pigem painduvust ja rühti parandava rabelemislaadiga. Algselt oli pilates eelkõige tantsijate treeninguks mõeldud. Pilatese mõistes õige ehk siis lateraalne hingamine on selles võimlemissüsteemis väga olulisel kohal. Täpselt nagu joogaski. Tänapäeval on Pilatese süsteemil mitu eri koolkonda, ehkki süsteemi põhimõtted õige hingamine, maksimaalne keskendumine lihaste tööle, õige harjutuste sooritamise tehnika ja kontroll iga oma keha liigutuse üle on jäänud samaks. Läbi korrapärase ja tunnetatud hingamise tugevdame ja venitame lihaseid, mis omakorda on abiks keha liigutuste stabiilsuse saavutamisel. Luuakse
- toite-, kaitse- ja seksuaalkäit., emots.; suuraju - pretsentr. käär (motoorika), posttsentr. käär (sensoorika), mõhnkeha (valgeaine plaat poolk. vahel), kõrgemad toimingud: planeerimine, otsustamine, analüüsimine, mälu, tajuprots., teadlikkus, õppimine jms PNS: perifeersed närvid, mis aktiv. erin. kehaosi - kraniaal- ja seljaajunärvid. Tööt. juhtides erutus- (ajal., ruum. summeer., divergents, konvergents) ja pidurdusprots. (presünapt., postsünapt., lateraalne, retsiprookne) KNS ja perifeeria vahel. Ülen. juhteteed - perifeeria -> peaaju: õrn- (alajäs.) ja talbkimp (ülajäs.), spinotalaam- (nahk) ja spinoserebellaarkulgla (proprioretsept.) Alan. juhteteed - peaaju -> perifeeria: kortikospinaal- (mootorne info), rubrospinaal- (aktiv. painutajaid), vestibulospinaal- (aktiv. sirutajaid), retikulospinaal- (lihastoonus, kehaasendi püsivus), tektospinaalkulgla (orienteerumisrefleks - reakts. paugule, valgussähv.). 4
Kinnitub: 1. kämblaluu põhimikule. b) Lühike pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: kodarluult. Kinnitub: pöidla proksimaalse faalanksi põhimikule. c) Pikk pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: küünarluult. Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule. d) Nimetissõrme-sirutaja - Algab: küünarluult. Kinnitub: lõpeb nimetissõrme dorsaalaponeuroosis. e) Sõrmedesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5 sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks. f) Väikesõrme-sirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale, kus muutub selle aponeuroosiks. g) Küünarmine randmesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: 5
membraanilt. Kinnitub: 1. kämblaluu põhimikule. b) Lühike pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: kodarluult. Kinnitub: pöidla proksimaalse faalanksi põhimikule. c) Pikk pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: küünarluult. Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule. d) Nimetissõrme-sirutaja - Algab: küünarluult. Kinnitub: lõpeb nimetissõrme dorsaalaponeuroosis. e) Sõrmedesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5 sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks. f) Väikesõrme-sirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale, kus muutub selle aponeuroosiks. g) Küünarmine randmesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: 5
membraanilt. Kinnitub: 1. kämblaluu põhimikule. b) Lühike pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: kodarluult. Kinnitub: pöidla proksimaalse faalanksi põhimikule. c) Pikk pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: küünarluult. Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule. d) Nimetissõrme-sirutaja - Algab: küünarluult. Kinnitub: lõpeb nimetissõrme dorsaalaponeuroosis. e) Sõrmedesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5 sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks. f) Väikesõrme-sirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale, kus muutub selle aponeuroosiks. g) Küünarmine randmesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub: 5
Algab 3 osana: eesmine osa rangluult, keskne osa õlanukilt, tagumine osa abaluuharjalt. Kinnitub õlavarreluu külgpinnale. Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon. 10.Sääremarja-kolmpealihas: Mis osadest koosneb ja mis luudelt nad algavad? Millisele luule kinnitub ja kuidas nim. lõppkõõlust? Millistele liigestele mõjub? Vastus: Musculuc triceps surae. 1.osa Lestlihas- O. Sääreluu-ja pindluu < tagapind ja luudevahekile 2.osa Kaksik-sääremarjalihas: kaks osa a.) lateraalne osa O. Reieluu lateraalne põnt b.) mediaalne osa O: reieluu mediaalne põnt I. kaks osa koos kinnituvad kandluule ja moodustavad inimkeha tugevaima kõõluse- Achilleus'e kõõluse. Mõjub hüppe-ja põlveliigesele II Variant 1.Nim. luud mis mood. rinnakorvi. Märgi igaühe juurde lad. keelne nimi ja arv. Mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on? Vastus: Rinnalülid(12) Vertebrae thoracicae, roided(12 paari) Costae ja rinnak(1) Sternum 2.Lülide vaheketas: nim
Algab 3 osana: eesmine osa rangluult, keskne osa õlanukilt, tagumine osa abaluuharjalt. Kinnitub õlavarreluu külgpinnale. Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon. 10.Sääremarja-kolmpealihas: Mis osadest koosneb ja mis luudelt nad algavad? Millisele luule kinnitub ja kuidas nim. lõppkõõlust? Millistele liigestele mõjub? Vastus: Musculuc triceps surae. 1.osa Lestlihas- O. Sääreluu-ja pindluu < tagapind ja luudevahekile 2.osa Kaksik-sääremarjalihas: kaks osa a.) lateraalne osa O. Reieluu lateraalne põnt b.) mediaalne osa O: reieluu mediaalne põnt I. kaks osa koos kinnituvad kandluule ja moodustavad inimkeha tugevaima kõõluse- Achilleus'e kõõluse. Mõjub hüppe-ja põlveliigesele II Variant 1.Nim. luud mis mood. rinnakorvi. Märgi igaühe juurde lad. keelne nimi ja arv. Mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on? Vastus: Rinnalülid(12) Vertebrae thoracicae, roided(12 paari) Costae ja rinnak(1) Sternum 2.Lülide vaheketas: nim
Eesti aluspõhja graptoliitargilliit kuulub savikiltade hulka. Nende rohkus on seletatav aleuriidi ja savi rohkusega settekeskkondades. Savi ja aleuriit settivad väheliikuva veega veekogudes. Näiteks meredes, mis on piisavalt sügavad, et nende põhi oleks lainetuse mõjuulatusest väljas. Seega on savikildad enamasti merelise päritoluga settekivimid. Vahel on savikilt moodustunud ka järve või jõesetteist. Enamasti on savikildakihtidel suur lateraalne ulatus. Savikildad esinevad tihti koos liivakivi või lubjakiviga, moodustades vahekihte või olles eelmainitutega segunenud. Paekivi Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Paekivi on meie maa tähtsaim kiviliik.Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Ta moodustab siin paksude kihtidena aluspinna. paemurdudes on paekivi kihiline ehitus selgesti näha, samuti on huvitav meie põhjarannikul paekihte vaadelda.
ogajätke, selja-nimme väikekõbruke sidekirme Harjaüline lihas abaluu harjaüline auk õlavarreluu suurköbruke õlavarre abdutsioon Harjaalune lihas abaluu harjaalune auk õlavarreluu suurköbruke õlavarre retroversioon, Väike ümarlihas abaluu lateraalne serv aduktsioon ja õlavarreluu suurköbruke supinatsioon Deltalihas 1. rangluu õlavarreluu õlavarre abdutsioon 2. õlanukk deltalihasmine köprus 3. abaluuhari 66) Õlavarre lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid
(spiraliseerumine, epiteliaasete rakkude sisemine suurenemine blastpori ümber; konvergentne suurenemine: epiteeliumi nikastus ühes suunas ja kitsamine teises suunas; epiboly:epiteeliumi nikastuslik liikumine peense kihi suunas. Kuidas individuaalsed rakud liiguvad gastrulatsiooni jooksul: 4 raku liikumisetüüpi, mis viivad gastrulatsioonini: migratsioon (rakude liikumine üle teste rakkude on substraatide; interkolatsioon on rakkude imemine nende naabrite vahel. Lateraalne interkolatsioon sisaldab rakkude lateraalset liikumist samas kihis teineteiste vahel; radiaalne interkolatsioon sisaldab 2 erineva kihi imemine ;ingressioon on individuaalsete rakkude liikumine epiteeliumist embüonaalse koopasse ; vormide muutumine on raku kuju muutused, mille tagajärjel toimub epiteeliumi invaginatsiooni. Embrüonaalsed rakud on epiteliaalsed või mesenhüümrakud. Epiteliaalsed
Rakud reguleerivad membraanide fosfolipiidset koosseisu selliselt, et säiliks membraanide optimaalne voolavus. 80. Milline toodud molekulidest võiks olla kolesterool? (erinevad molekulid) C, sest 81. Milline toodud molekulidest võiks olla steroidhormoon? (erinevad molekulid) B 82. Milles avaldub bioloogiliste membraanide asümmeetria (kaks tunnust)? 1) plasmamembraanide erinev lipiide koostis 2) erinevad valgud ja oligosahhariidid 83. Mida tähendab membraanilipiidide lateraalne difusioon? Membraanides olevad molekulid, nagu valgud, on võimelised 2D-ks liikumiseks membraanis ehk membraani tasapinnas toimuvaks difusiooniks. Difusioon on hajumine või levimine. 84. Kas transmembraanne valk on: Integraalne membraanivalk 85. Mida tähendab membraanilipiidide ,,flip-flop" ? Membraanilipiidide flip-flop tähendab nende hüppamist ühelt küljelt teisele läbi membraani. 86. Miks on membraanlipiidide ,,flip-flop" aeglasem kui lateraalne difusioon?
Botaanika 2 KT B 1. Epiderm: a) mis kudede hulka kuulub? b) kus paikneb? c) mis on epidermi ülesanne? a) kattekudede hulka b) primaarses kattekoes c) kaitsta taime kuivamise, ülekuumenemise, hapniku puuduse ja muude väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. 2. Korgi e. peridermi ehitus. a) missugustest osadest koosneb? kuidas need osad omavahel paiknevad? Koest: felleemist, fellogeenist ja ja fellodermist Kõige välimine felleem (kork), keskmine fellogeen (korgikambium) ja kõige sisemine felloderm 3. Missuguseid juhtkimpe nimetatakse avatuiks, missuguseid kinnisteks? Missugune põhimõtteline erinevus avatud ja kinniste juhtkimpude vahel tuleneb erinevusest nende ehituses? Avatud - kambium on floeemi ja ksüleemi vahel. Kambiumi tegevuse tulemusena juhtkimp laieneb. Kinnine - juhtkimbus puudub kambium, seetõttu juhtkimp ei kasva. 4. Kollenhüüm: a) mis kudede hulka ta kuulub? missugustest rakkudest kollenhüüm koo...
Kordamisküsimused: 1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine, transformatsioon. Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Mis on spermatogoonid, spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid? Spermi ehitus. Leydigi ja Sertoli rakkude roll. Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon). 2. Oogenees Imetajate oogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine. Kus, millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Mis on oogoonid, ootsüüdid? Munaraku erinevus keharakkudest. Munaraku kestad, nende päritolu. Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe (primaarne-, sekundaarne- ja tertsiaalne ehk Graafi folliikul). Oogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, östrogeen, progesteroon). 3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Spermi atraktsioon, munaraku kestade läbimine, rakumembraanide sulandumine (kemotaksis, Ca-ka...
Suurlõge. 8. Nim lihaste osad. Kas peamiselt side või lihaskoest. Pea- lihaskude , kõht- lihaskude ja kõõlus-sidekude(tihe) ainult. 9. Kõhulihas. Nim kõhu külgmise rühma lihased. Valimine ja sisemine kõhupõikilihas, nimmeruutlihas (quadratus lumborum), kubemekanal (canalis inguinalis). Õlavarrekolmpealihas. Ladinak. Milliselt luudelt algab, kinnitub. Mis liigesele peamiselt mõjub ja mis liigutust teeb. Musculus triceps brachii. 3 pead. Pikkpea- abaluult, lateraalne e külgmine ja keskmine e mediaanne pea – õlavarrelluu pealt. Kõik 3 osa kinnituvad küünarluule. Sirutab küünarliigeses käsivart. 10.Õrnlihas. Mis luult algab ja kinnitub mis liigutus. Musculus gracilis. Algab häbemeluult, kinnitub sääreluule. Funktsioon: 1. puusaliigeses lähendab reit 2. põlves painutab ja roteerib säärt sisse.
4. (2) Mis on emergentsid? Näide on epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Kibuvits, roos, vaarikas, hobukastan, ogaõuna kupral jne. 5. (2) Mis on kivisrakud? Kus esinevad? Kivisrakk koosneb paksenenud puitunud osast, raku valendikust ja kanalitest. asetsevad rühmadena (nt pirni viljali-has) või üksikult (nt kummipuu ja tee- põõsa lehtedes). 1. (2) Kambium on üks algkudedest, asendilt on külgmine ehk lateraalne. Puittaimedel asub kambium 2. (2) Mis on risoom? Kellel esineb? Risoom e. Maaalune vars, on peenike või jäme, harunev või harunemata, maa-alune või pindmine vars, mis moodustab nii juuri kui maapealseid osi. Neid omavad sellised taimed nagu kanna, iiris, rohtlaliilia, ülane, adoonis, kolmiklill, kalla ja lauk, maikelluke 3. (1) Mis on juurekael? Juurekael on see osa juurest, mis on maapinnalt näha. 4. (2) Mis on kaheli viljastumine?
(algab puberteedieas, lõppeb eakatel loomadel) Koosneb: Munajuhamine ots e. tubaarots (kraniaalselt suunatud) (extremitas tubaria) Emakamine ots e. uteriinots (munasarja-pärissidemega emaka külge kinnituv) (extremitas uterina) Munasarjakinnitmine ots e. mesovaarserv (margo mesovaricus) dorsaalselt paiknev Vabaserv (margo liber) ventraalselt paiknev Mediaalne ja lateraalne pind (facies: lateralis et medialis) Munasarjavärat (hilus ovarii) jääb kinnitmise serva poole, selles kulgevad sooned ja närvid. Siseehitus: Pinnaepiteel (epithelium superficiale) Valkjaskest (tunica albuginea) – tihke sidekude Munasarjakoor (cortex ovarii), parenhüümvööde (zona parenchymatosa) koosneb folliikuleid, kollakehi ja kapillaaripõimikuid sisaldavast sidekoest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
