haistmisrakud. Tagasõõrmete ehk koaanide kaudu on ninaõõs ühendatud ninaneeluga, Ninaneelu limaskestas asuvad lümfoidse koe kogumikud paaritu neelumandel ja paarilsied tõrvemandlid. Neelus ristuvad toidu ja õhuteed, neid reguleeritakse suulaepurje abil, mis suleb ülemsied hingamisteed ja kõripealse. Välis-, kesk- ja sisekõrva anatoomia. Väliskõrv – kõrvalest ja väliskuulmekäik. Kõrvalest(a abil koondub helienergia kuulmekäiku). Helid panevad kuulmekile võnkuma. Keskkõrv – trummikile, trummiõõs, kuulmeluukesed, kuulmetõri ja nibujätke. Trummiõõne 3 kuulmeluukest annavad helivõnked edasi sisekõrva. Sisekõrv – sisekõrvas on ühendatud tasakaaluorgan ja kuulmisorgan. Kuulmissüsteemi nimetatakse teoks, siin toimub helihelivõngete muundamine närviimpulssideks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad närviimpulsid peaajus oimusagarani, kus asub kuulmiskeskus. Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4
õhutamine. Kuulmetõri avaneb ninaneelu. Kui kuulmetõrve ümber tekib põletik -> kuulmetõrve ei avata ja -> keskkõrvaruumis tekib neg. rõhk. Tekib vaakum, millega imetakse ninaneelust bakterid keskkõrvaruumi ja nohu tüsistuseks ongi keskkõrvapõletik. Veel ... kuulmetõri ei funktsioneeri -> neg. rõhk -> kuulmekilet hakatakse kõrva med. seina poole tõmbama -> vaja panna sundid, et õhk käiks kuulmekile kaudu keskkõrvaruumi, mitte kuulmetõrve kaudu. Ninakõrvalkoobaste põletik tekib sama mehhanismi järgi, kuna käigud avanevad ka ninakarbikute vahele. Põletike puhul õhutamist ei toimu -> neg. rõhk ... Äge keskkõrvapõletik on ägedalt algav ja lühiaegselt kestev põletik keskkõrvas, mis tavaliselt järgneb ägedale ülemiste hingamisteede põletikule (näiteks nohule). Ägeda keskkõrvapõletiku puhul on põletikus kuulmekile ja keskkõrva limaskest.
Kuulmetõri (tuba auditiva, Eustachi tõri) kaudu toimub keskkõrvaruumi õhutamine. Kuulmetõri avaneb ninaneelu. Kui kuulmetõrve ümber tekib põletik -> kuulmetõrve ei avata ja -> keskkõrvaruumis tekib neg. rõhk. Tekib vaakum, millega imetakse ninaneelust bakterid keskkõrvaruumi ja nohu tüsistuseks ongi keskkõrvapõletik. Veel ... kuulmetõri ei funktsioneeri -> neg. rõhk -> kuulmekilet hakatakse kõrva med. seina poole tõmbama -> vaja panna sundid, et õhk käiks kuulmekile kaudu keskkõrvaruumi, mitte kuulmetõrve kaudu. Ninakõrvalkoobaste põletik tekib sama mehhanismi järgi, kuna käigud avanevad ka ninakarbikute vahele. Põletike puhul õhutamist ei toimu -> neg. rõhk ... Äge keskkõrvapõletik on ägedalt algav ja lühiaegselt kestev põletik keskkõrvas, mis tavaliselt järgneb ägedale ülemiste hingamisteede põletikule (näiteks nohule).
haistmisrakud. Tagasõõrmete ehk koaanide kaudu on ninaõõs ühendatud ninaneeluga, Ninaneelu limaskestas asuvad lümfoidse koe kogumikud paaritu neelumandel ja paarilsied tõrvemandlid. Neelus ristuvad toidu ja õhuteed, neid reguleeritakse suulaepurje abil, mis suleb ülemsied hingamisteed ja kõripealse. Välis-, kesk- ja sisekõrva anatoomia. Väliskõrv – kõrvalest ja väliskuulmekäik. Kõrvalest(a abil koondub helienergia kuulmekäiku). Helid panevad kuulmekile võnkuma. Keskkõrv – trummikile, trummiõõs, kuulmeluukesed, kuulmetõri ja nibujätke. Trummiõõne 3 kuulmeluukest annavad helivõnked edasi sisekõrva. Sisekõrv – sisekõrvas on ühendatud tasakaaluorgan ja kuulmisorgan. Kuulmissüsteemi nimetatakse teoks, siin toimub helihelivõngete muundamine närviimpulssideks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad närviimpulsid peaajus oimusagarani, kus asub kuulmiskeskus.
väliskuulmekäigu avaust. Väliskuulmekäik kulgeb S-kujulise kanalina horisontaalselt sisse- ja vähe ettepoole. Väliskuulmekäik on keskmiselt 3,5cm pikk ja lõpeb kuulmekilega. Viimane eraldab väliskõrva keskkõrvast, kuuludes ise keskkõrva juurde. Kuulmekäiku vooderdab nahk, mis sisaldab vaigunäärmeid, rasunäärmeid ja karvu. Vaigunäärmed eritavad vaiku, millel on kaitseülesanne. Keskkõrva moodustavad kuulmekile, trummiõõs, kuulmetõri, ja nibujätke, mis on omavahel ühenduses. Kuulmekile läbimõõt on ca 9-11mm ja paksus 0,1mm. Trummiõõs on ca 1ml mahuga õhkusisaldav ruum, mis asub oimuluu püramiidis. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluukeste ahelik ja lihased. Kuulmeluukesi on kolm: vasar, alasi ja jalus. Kuulmeluukesed on omavahel ühendatud liigeste ja sidemete abil, moodustades liikuva ahela kuulmekile ja esikuakna vahel. Kuulmetõri ühendab ninaneelu trummiõõnega.
Esinevad üldsümptomid nagu palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus, mis on iseloomulikud peaaegu kõikidele ägedatele põletikkudele. Keskkõrvapõletikule on iseloomulik kõrvavalu, survetunne kõrvas ja kuulmise langus haiges kõrvas, kuna keskkõrvaõõs on täidetud mädaga. Kõrvavalu algab tavalisetl öösel, kui laps on pikaliasendis. Mädane eritis kõrvast tekib siis, kui mäda murrab end läbi kuulmekile välja, tavaliselt siis kõrvavalu kaob. Haigus kestab keskmiselt 5-10 päeva. DIAGNOOSIMINE Vaatluse käigus vaadeldakse kõrvapeegliga kõrva. Tavaliselt piisabki diagnoosimiseks vaid vaatlusest. Tümpanomeetria võidakse teha selleks, et hinnata kuulmekile liikuvust. Bakteriologiline uuring mädasest eritisest võimaldab välja selgitada, millised bakterid on põletiku põhjustajaks. RAVI
Tuhandest lapsest sünnib keskmiselt üks kuni kaks kurdina. Enamasti tekivad kuulmisprobleemid siiski elu jooksul. · Sümptomid esinevad kuulmisraskustes. · Kuulmislangust saab kontrollida audiomeetriliselt selleks pannakse pähe kõrvaklapid, lastakse kõrva erinevaid helisid ning inimene peab andma märku, millal kui hakkab kuulma hästi nõrka heli. · Vaegkuulmine, Hypacusia (lad. k.), Hypacusia (ingl. k.) Põhjus ja Ravi · Kuulmislangus tekib kuulmekile, kuulmeluukeste või kuulmisnärvi kahjustuse tagajärjel. · Helilained ei suuda katkist kuulmekile (näiteks keskkõrvapõletiku korral) normaalselt võnkuma panna, mistõttu neid võnkeid ei edastata. Kuulmislangust võib põhjustada kuulmeluukestest ahela jäikus. Helilainetest võnkuv kuulmekile annab küll võnked kuulmeluukestele edasi, kuid nende liikuvus on häiritud (näiteks otoskleroosi korral) · Võib tekkida ka vanadusest. ·
Alates viiekümnendast eluaastast võib tekkida füsioloogiline east tingitud kuulmise langus Vanuse kasvades halveneb eelkõige sisekõrvas teo sees olevate karvarakkude tegevus kõrgetel sagedustel, see omakorda halvendab kõnest arusaamist ja kuulmist müras. Kuulmislanguse võib põhjustada geneetiline defekt, müra, vibratsioon, elu jooksul põetud keskkõrvahaigused, viirushaigused, kõrvanärvi kahjustavad ehk ototoksilised ravimid, kuulmekile vigastused ja kuulmeluude haigused Kuidas peatada väiksem, suurem verejooks? Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Väiksemat verejooksu on võimalik peatada loputades haava jaheda lahusega. Miks inimesed aevastavad?
Meningiit Milliseid haigusi põhjustab pneumokokk? · Keskkõrva-, põskkoopa- ja kopsupõletik. · Baktereemia, meningiit, baktereemiaga kulgev kopsupõletik, sepsis. · Endokardiiti, osteomüeliiti, perikardiiti ja pehmete kudede infektsioonid. · Üks tõsisemaid - meningiit. Keskkõrvapõletik ehk otiit · Bakterid satuvad keskkõrva lapse ninaneelust. · Eelneb viirusinfektsioon · Keskkõrvaõõnde koguneb vedelik, kuulmekile muutub põletikuliseks · Äge keskkõrvapõletik võib esineda igas eas inimestel. Sagedasem - väikelaste hulgas - 6ndast elukuust kuni 2 eluaastani. Kopsupõletik ehk pneumoonia · Peamised sümptomid: palavik ja köha. · Kaasneb kiire kehatemperatuuri tõus, nõrkus, külmavärinad,
transduktsiooniks( fototransduktsioon). Retseptoriteks on siis kepikesed (heledus) ja kolvikesed v.koonused (värvid). Närviimpulss retseptoritelt liigub siis jällegi ajju, kus sellest saab teadvustatav info meie jaoks. Mustriteooria Kuulmismeel- kõrval on võime õhus leiduvaid helisignaale ehk molekulide kogumeid, milledel on võime võnkeid edasi kanda, vastu võtta. Helisignaal jõuab väliskõrva, kus see paneb esmalt võnkuma kuulmekile, mis on väliskõrva ja keskkõrva eraldavaks lüliks. Kuulmekile saadab võnked edasi kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus). Kuulmeluukesed asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Võnked panevad seal sisekõrvas
1. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kõrval on võime õhus leiduvaid helisignaale ehk molekulide kogumeid, milledel on võime võnkeid edasi kanda, vastu võtta. Helisignaal jõuab väliskõrva, kus see paneb esmalt võnkuma kuulmekile, mis väliskõrva ja keskkõrva eraldavaks lüliks. Kuulmekile saadab võnked edasi kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus). Kuulmeluukesed asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Selle peal asuvad karvarakud hakkavad siis tänu sinnani jõudnud signaalile võnkuma
Foneetika häälikulise substantsi ning selle tootmise ning vastuvõtu uurimine. Artikulatoorne foneetika kõneorganite tegevus kõneloome protsessis. Häälikute moodustamisel liigub artikulaator ehk aktiivne häälduselund häälduskoha poole. Akustiline foneetika häälelaine ja selle vahendusel edastava suulise kõne üksuste akustilised omadused. Tajufoneetika ehk auditiivne foneetika kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma. Kuulmeluukesed vahendavad võnked teole ja mööda kuulmisnärvi jõuavad impulsid vastuvõtja kuulmiskeskusesse. 4. Millised on foneetika rakendusalad? Foneetika uurimisvaldkonnad: · Üldfoneetika · Deskriptiivne ehk kirlejdav foneetika · Kontrastiivne ehk võrdlev foneetika · Ajalooline foneetika ehk häälikulugu · Normatiivne foneetika ehk ortopeedia · Eksperimentaalfoneetika Foneetika rakendusi:
Kuuldava heli valjus sõltub VÕNKUMISE ÄGEDUSEST, INTENSIIVSUSEST ehk VÕNKEAMPLITUU- DIST. Mida intensiivsem, ägedam on võnkumine (mida suurem on võnkeamplituut), seda valjem on heli! Mõõteühikuks on Bell. Kuna tegemist on väikse ühikuga, kasutatakse detsibelli mõõtu. 1dB= 10B. Inimkõrva kuulmispiirid helitugevuse suhtes on 1dB 140dB. 130dB tugevune heli on lähedal VALULÄVELE. See tähendab, et nii tugev heli tekitab valu kõrvades ja võib purustada kuulmekile. Paljud loomad kuulevad alla 1dB. Näited helitugevustaustale:puudesahin kerge tuulega-15dB, helitaust lugemissaalis,magamistoas ja puhketoas võib olla kuni 35dB , sosin 20-30 dB, tavavaljusega kõne 60 dB, vahetunnimelu koolis 80 dB, suurlinna liiklus tipptunnil 80-90 dB discosaal või lennukimootor 5 m kaugusel-130 dB, kosmosesüstiku start 200 dB. Eriti ohtlik on pikaajaline viibimine tugeva valjusega keskkonnas, samuti järsk vali heli. HELI KÕLA ISELOOM EHK TÄMBER
Kuuldava heli valjus sõltub VÕNKUMISE ÄGEDUSEST, INTENSIIVSUSEST ehk VÕNKEAMPLITUU- DIST. Mida intensiivsem, ägedam on võnkumine (mida suurem on võnkeamplituut), seda valjem on heli! Mõõteühikuks on Bell. Kuna tegemist on väikse ühikuga, kasutatakse detsibelli mõõtu. 1dB= 10B. Inimkõrva kuulmispiirid helitugevuse suhtes on 1dB –140dB. 130dB tugevune heli on lähedal VALULÄVELE. See tähendab, et nii tugev heli tekitab valu kõrvades ja võib purustada kuulmekile. Paljud loomad kuulevad alla 1dB. Näited helitugevustaustale:puudesahin kerge tuulega-15dB, helitaust lugemissaalis,magamistoas ja puhketoas võib olla kuni 35dB , sosin 20-30 dB, tavavaljusega kõne 60 dB, vahetunnimelu koolis 80 dB, suurlinna liiklus tipptunnil 80-90 dB discosaal või lennukimootor 5 m kaugusel-130 dB, kosmosesüstiku start 200 dB. Eriti ohtlik on pikaajaline viibimine tugeva valjusega keskkonnas, samuti järsk vali heli. HELI KÕLA ISELOOM EHK TÄMBER
liiguvad mööda maitsmisnärve ajukoores olevasse piirkonda, mis määrab meie maitsed. Maitsenäsad on keelel olevad struktuurid ja sisaldavad endas maitsepungasid, milles asuvad maitseretseptorid. Tunneme magusat, mõru, haput, soolast maitset, lisaks on tuvastatud veel üks maitse - umami e. heamaiguline. Kuulmine - tigu kõrvas on kuulmiselund. Väliskõrv koondab helilained keskkõrvas asuvale trummikilele. Trummikile kaitseb kõrva väliste mõjude eest. Helilained panevad trummikile ehk kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub sellises järjekorras: kuulmeluu, vasar, alasi, jalus. Viimane annab edasi võnkumise ovaalaknale. Ovaalakna liikumised tekitavad tigu täitvas vedelikus laineid, mis tekitavad retseptorites reaktsiooni. Kui basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad, mis on ovaalaknale kõige lähemal- on tegemist kõrge heliga.
50. Millised on kuulmissüsteemi osad ja missugune on kõrva ehitus? Kuulmissüsteem: · Perifeerne osa ehk kõrv, mis koondab heli kandvaid õhuvõnkeid ja muudab need närviimpulssideks · Vahendav osa ehk kuulmisnärvid, mis kannavad närviimpulsse ajju · Ajukoore kuulmisala, mis töötleb temani jõudnud info lõpuni. Kõrva ehitus: · Väliskõrv: kõrvalest (juhib häälelaine väliskuulmekäiku võimalikult suurelt alalt), väliskuulmekäik (toru, mille lõpus on kuulmekile), kuulmekile (kannab võnkumise edasi keskkõrva) · Keskkõrv: kuulmeluukesed: vasar, alasi, jalus võimendavad võnkumist ja takistavad väga ulatuslike võnkumiste jõudmist sisekõrva · Sisekõrv: tigu (muudab mehaanilise liikumise närvisignaalideks) : ovaalaken, spiraalleste, basilaarmembraan 51. Kuidas me tajume helisageduse ja heliintensiivsuse muutumist? Inimkõrva helide tajumisel on kindlad piirangud ja reeglipärasused. Kõrv ei suuda vastu võtta kõiki õhus kulgevaid laineid.
L3 millist tüüpi stimulatsiooni see L4 süsteem väliskeskkonnast vastu võtab? Kirjelda välis-, kesk- Helisginaal siseneb väliskõrva kaudu ÕO3 ja sisekõrva ehitust ja keskkõrva ja seejärel sisekõrva. L3 helilainete Pannakse vibreerima kuulmekile ja ülekandemehhanisme. helisignaal liigub edasi keskkõrvas nõnda, et signaal antakse edasi kuulmeluukeste abil – alasi, vasar ja jalus. Toimub helide võimendumine. Kui jalus on annud võnkuma sisekõrva membraani, siis signaal liigub edasi teosse ja teos paikneb baislaarmemraan ning hakkab vibreerima. Selle
Sisekõrv · Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Arina, Kadi 5 Kõrva füsioloogia Kõrva kaks funktsiooni: · kõrv kui kuulmisorgan · kõrv kui tasakaalu organ Marina, Kristina, Maria 6 Kõrva füsioloogia Helilaine juhtimisest võtavad osa: · Kõrvalest · Väliskuulmekäik · Kuulmekile · Kuulmeluude ahelik · Peri- ja endolümf · Basilaar- ja Reissneri membraan Marina, Kristina, Maria 7 Kõrva füsioloogia Kõrva füsioloogia · VÄLISKÕRV on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad heliained välis- ja keskkõrva piiril oleva trummikileni, mis hakkab kaasa võnkuma Marina, Kristina, Maria 9 Kõrva füsioloogia · KESKKÕRV: · Trummikile võnkumised antakse
Mida see tähendab, et maitsenäsade arv keelel on tähendab ülimaitsetundlikkus? suurem kui teistel ja mõru/hapu maitse tundmine on intensiivsem. 10. Mis on kinestees? Lihaste paiknemist tundev retseptor. 11. Kirjelda välis-, kesk- ja Helisignaal siseneb väliskõrva kaudu keskkõrva sisekõrva ehitust ja helilainete ja seejärel sisekõrva. Esmalt panevad ülekandemehhanisme. rõhumuutused vibreerima kuulmekile, mis eristab keskkõrva väliskõrvast ning seejärel liigub signaal edasi keskkõrva, nii et signaal antakse edasi kuulmeluukeste vahel. Alguses hakkab võnkuma vasar, seejärel alasi ja lõpuks jalus. Keskkõrvas toimub ka helide võimendumine. Kui jalus on pannud võnkuma
psüühiliselt (impulssmüra-1/mitu heliimpulssid kestvusega alla 1 sek, katkendlik, pidev). heli - õhus või muus keskkonnas esinev rõhu muutumine keskkonnas, inimkõrvaga kuuldav võnkliikumine, mis on kuulmiselundi füsioloogiline ärritaja. (kuuldav, infra- ja ultraheli) Müra riskitasemed: vähene oht 40-60db, kahjulik 70-82db, väga ohtlik 85db. Kuulmiskahjustus: akustiline trauma (nt plahvatus üle 140db – kõrvad lähevad lukku, võimalik kuulmekile purunemine), ajutine kuulmisläve tõus (kaob pärast ekspositsiooni), püsiv kuulmisläve tõus (kujuneb välja 4-10 aasta jooksul, püsiv nähtus). Müra mõõdetakse spetsiaalse elektroonilise seadmega. Müra kahjuliku toime ennetamise üldpõhimõtted vähendada müraga kokkupuudet, kõrvaldada müraallikas, valida võimalikult madala müratasemega töövahendid ja meetodid, puhkepausi aja tuleks viibida müra vabas keskkonnas,
ülimaitsetundlikkus? 10. Mis on kinestees? Kinestees/propriotseptsioos (lihasmeel) – teadlikkus enda kehast. Saavad aru kus teatud jäsemed nt on, teiste lihaste suhtes. 11. Kirjelda välis-, kesk- Signaal siseneb väliskõrva kaudu keskkõrva ning ja sisekõrva ehitust ja siis sisekõrva. Alguses hakkab rõhumuutusest helilainete vibreerima kuulmekile, mis eristab keskkõrva ülekandemehhanisme. väliskõrvast. Siis liigub signaal edasi keskkõrvas ja signaal antakse edasi kuulmeluukeste vahel. Siis hakkab võnkuma vasar, seejärel alasi ja lõpuks jalus. Ka keskkõrvas toimub helide võimendumine. Kui jalus on pannud võnkuma sisekõrva keskkõrvast eristava membraani, siis see signaal
1.Tervise definitsioon ja tervise olulisemad tegurid. *Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta *Tervis on füüsiline, pshüühiline ja sotsiaalne heaolu. *Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega. *Tervis on haiguse puudumine. MÕJURID · ELUSTIIL, KESKKOND, PÄRILIKKUS, TERVISHOID, HARIDUS, SOTSIAALNE TURVALISUS, PEAVARI, STABIILNE ÖKOSÜSTEEM 2.Tervisedenduse eesmärgid. * Protsessi eesmärk on suurendada inimeste oskusi ja võimet tegutseda, samuti võimestada gruppe ja paikkondi kollektiivseks tegutsemiseks suurendamaks kontrolli tervisemõjurite üle. *Tervisedendusliku tegevuse eesmärk on väärtustada ja tugevdada tervist. 3. Tervisekasvatuse sisu lasteaias. *on sihiteadlik tegevus terviseteabe levitamisel, et kujundada ja soodustada käitumismuutusi vastavalt seatud eesmärkidele. *ülitähtis on füüsiline, vaimne ja sotsiaaln...
on kõneplaan. TEISES etapis realiseeritakse oletatav kõneplaan lihastele antavate närviimpulssidena. Häälekurdude tegevus ehk fonatsioon. KOLMANDAS etapis on sõnum füüsikaline signaal. Häälekurdude võnkuine annab mehhaanilise energia, mis tekitab õhurõhumuutusi ja õhuosakesed hakkavad võnkuma. Niimoodi liigub häälelaine akustilise kõnesignaalina õhus kiirusega 330 m/s. Häälekurrud funktsioneerivad hääleallikana. NELJANDAS etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälekajale võnkuma. Häälelaine jõuab ja kõneleja enda kõrvu, mis teeb võimalikuks tähtsa kõnesignaali kvaliteeti kirjeldava tagasiside. VIIENDAS etapis sõnum tõlgendatakse ehk dekodeeritakse. Seda kujutatakse sageli kaheosalisena. Kõne tuvastamise all mõeldakse sõnumi häälikulise ehituse peamiste tunnuste identifitseerimist. Sellest hoitakse lahus sõnumi tegelik mõistmine, mille puhul on tegemist foneetilis-fonoloogiliselt tuvastatud
Nagu teised kaslased, kasutavad mägikassid ära oma saagi nõrkus. Mägikasside pesakonnas on tavaliselt 1-3 järglast. Andide mägikassi peetakse teiseks kõige rohkem ohus olevaks kaslaseks maailmas ja kõige haruldasemaks Lõuna-Ameerika kaslaseks. Mägikassi haruldus ja märgatav sarnasus mitte suguluses olevale pampakassile on tema uurimise teinud väga raskeks. Lähimad sugulased mägikassile on otselotid ja marakaya kassid. Erinevalt teistest kaslastest on mägikassidel hästi arenenud kuulmekile, mis näitab, et ta kuulub perekonda Oreailurus. Jaguarundi (Herpailurus yaguarondi) Jaguarundi on väike kaslane, kelle suurus ei ületa kodukassi oma. Sõna jaguarundi tuleb Guaraani indiaani keelest "yaguarundis." Teised nimetused jaguarundi kohta on: saarmas kass, nirk kass ja eyra. Kuigi jaguarundi on väga spetsiifilise välimusega, rühmitati ta algselt perekonda Felis. 1993
2. F Libellulidae vesikiillased 3. F Aescnidae tondihobulased 145. Elumajades elab prussakas Blatella germanica harilik prussakas 146. Kuidas eristada silma järgi tirtsulisi ritsikalistest? Ristikalistel niitjad tundlad enamasti kehast pikemad, kuid tirtsulistel tundlad on lühikesed u kätlin 147. Harilik kõrvahark on inimesele ohtlik, võib ronida kõrva ja purustada tagakeha tangjate jätketega kuulmekile, inimene jääb kurdiks. vale 148. Nimeta inimese seisukohast kahjulikke mardikaid Eestis: 1) Cetonia aurata - kuldpõrnikas 2) Oryctes nasicornis - ninasarvikpõrnikas 3) Hylastes brunneus männi-juureürask 4) Anthonomus pomorum õunapuu-õielõikaja 5) Hylobius abietis - harilik männikärsakas
Püsiva kuulmiskahjustuse tunnused on raskused teiste kõnest arusaamisel, kõva häälega rääkimine ja televiisori või raadio valjult kuulamine. /5/ Müra mõju kuulmisele võib eristada järgnevalt: Akustiline trauma tekib ühe või väheste väga intensiivsete heliekspositsioonide (näiteks plahvatuse) tagajärjel, sel puhul ületab heliintensiivsus sisekõrva mehhaanilised piirid ja purustatakse Corti organ. Väga intensiivsete helide tagajärjel võib rebeneda ka kuulmekile ja puruneda kuulmeluukesed. Akustilise trauma tagajärjel tekkinud kuulmislangus on enamasti püsiva iseloomuga. /9/ Ajutine kuulmisläve tõus (TTS - temporary threshold shift) on müraekspositsiooni lühiajaline järelmõju kujutades oma olemuselt kuulmisläve tõusu, mis peale müraga kokkupuutumist aegamööda kaob. /9/ Püsiva kuulmisläve tõusu (PTS - permanent threshold shift) korral ei taastu kuulmine ka siis, kui viibitakse pikka aega müravabas keskkonnas
Püsiva kuulmiskahjustuse tunnused on raskused teiste kõnest arusaamisel, kõva häälega rääkimine ja televiisori või raadio valjult kuulamine. /5/ Müra mõju kuulmisele võib eristada järgnevalt: Akustiline trauma tekib ühe või väheste väga intensiivsete heliekspositsioonide (näiteks plahvatuse) tagajärjel, sel puhul ületab heliintensiivsus sisekõrva mehhaanilised piirid ja purustatakse Corti organ. Väga intensiivsete helide tagajärjel võib rebeneda ka kuulmekile ja puruneda kuulmeluukesed. Akustilise trauma tagajärjel tekkinud kuulmislangus on enamasti püsiva iseloomuga. /9/ Ajutine kuulmisläve tõus (TTS - temporary threshold shift) on müraekspositsiooni lühiajaline järelmõju kujutades oma olemuselt kuulmisläve tõusu, mis peale müraga kokkupuutumist aegamööda kaob. /9/ Püsiva kuulmisläve tõusu (PTS - permanent threshold shift) korral ei taastu kuulmine ka siis, kui viibitakse pikka aega müravabas keskkonnas
toonikeeled nt rootsi, norra, hiina keeled. Tajufoneetika Kuulmissüsteemi osad: kõrv e. perifeerne osa (ülesandeks õhuvõngete kinnipüüdmine ja muutmine närviimpulssideks), kuulmisnärvid e. vahendav osa (kannab närviimpulsse ajju) ja ajukoore kuulmisala (häälelaine saab keelelise tõlgenduse). Kõrva ehitus: 1) väliskõrv (kõrvalest, väliskuulmekäik, mille kinnine ots lõpeb kuulmekilega) Kuulmekile võnkumine kandub edasi keskkõrva 2) keskkõrv (kuulmeluukeste ahel haamer, alasi, jalus kannavad võnkumise edasi sisekõrva) Jalus asub teo ovaalaknas. 3) sisekõrv (ovaalaken, tigu kanalid täidetud vedeliku e. perilümfiga, ümaraken tasakaalustab võnkumist, Corti elund võtab vastu vedeliku võnkumise). Inimene tajub hääles kolme mõõdet: toonikõrgus, tugevus, kõla.
Maitsenäsad - keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad endas maitsepungasid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid. Tunneme magusat, haput, mõru, soolast maitset, lisaks on tuvastatud veel üks maitse - umami e. heamaiguline, mida tunneme kõrge proteiinisisaldusega toidus. Kuulmine- Kõrvas asuv tigu on kuulmiselund. Väliskõrv koondab õhus olevad helilained keskkõrvas asuvale trummikilele mille eesmärk on kaitsta kõrva väliskeskkonna mõjude eest. Helilained panevad kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub 3. kuulmeluu, vasar, alasi, jalus. Viimane edastab võimendatud võnkumise ovaalaknale. Ovaalakna liikumised tekitavad tigu täitvas vedelikus laineid, mis tekitavad retseptorites reaktsiooni ehk toimub transduktsioon. Kõrge heli - basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad, mis on ovaalaknale kõige lähemal. Keskmised helid - basilaarmembraanil olevad karvakesed
Viimane koosneb trummiõõnest ja kuulmeluukestest. Õhuga täidetud trummiõõs on ühendatud kurguga kuulmetõrve abil, mis avaneb neelamise ja haigutamise ajal ja võimaldab rõhu trummiõõnes võrdsustada välisrõhuga. Kuulmeluukeste (vasar, alasi, jalus) vahendusel antakse helivõnked edasi ovaalakna (esikuakna) membraanile, mis eraldab keskkõrva sisekõrvast. Sisekõrva luulbürint on täidetud perilümfiga. Kuulmekile võnked antakse edasi perilümfile sisekõrvas 50x võimendatuna. Sisekõrva teos paikneb kuulmisretseptor. Tigu on seest jagatud kogu pikkuses kolme ossa basilaar- ja Reissneri e. vestibulaarmembraani abil. Neist kaks osa, trummiastrik ja esikuastrik, on täidetud perilümfiga. Keskmine osa, teojuha, on täidetud endolümfiga ja seal paikneb basilaarmembraanil Corti elund, ripsmetega kuulmisrakkude kogumik
Viimane koosneb trummiõõnest ja kuulmeluukestest. Õhuga täidetud trummiõõs on ühendatud kurguga kuulmetõrve abil, mis avaneb neelamise ja haigutamise ajal ja võimaldab rõhu trummiõõnes võrdsustada välisrõhuga. Kuulmeluukeste (vasar, alasi, jalus) vahendusel antakse helivõnked edasi ovaalakna (esikuakna) membraanile, mis eraldab keskkõrva sisekõrvast. Sisekõrva luulbürint on täidetud perilümfiga. Kuulmekile võnked antakse edasi perilümfile sisekõrvas 50x võimendatuna. Sisekõrva teos paikneb kuulmisretseptor. Tigu on seest jagatud kogu pikkuses kolme ossa basilaar- ja Reissneri e. vestibulaarmembraani abil. Neist kaks osa, trummiastrik ja esikuastrik, on täidetud perilümfiga. Keskmine osa, teojuha, on täidetud endolümfiga ja seal paikneb basilaarmembraanil Corti elund, ripsmetega kuulmisrakkude kogumik.
Mida see tähendab, et maitsenäsade arv keelel on tähendab ülimaitsetundlikkus? suurem kui teistel ja mõru/hapu maitse tundmine on intensiivsem. 10. Mis on kinestees? Lihaste paiknemist tundev retseptor. 11. Kirjelda välis-, kesk- ja Helisignaal siseneb väliskõrva kaudu keskkõrva sisekõrva ehitust ja helilainete ja seejärel sisekõrva. Esmalt panevad ülekandemehhanisme. rõhumuutused vibreerima kuulmekile, mis eristab keskkõrva väliskõrvast ning seejärel liigub signaal edasi keskkõrva, nii et signaal antakse edasi kuulmeluukeste vahel. Alguses hakkab võnkuma vasar, seejärel alasi ja lõpuks jalus. Keskkõrvas toimub ka helide võimendumine. Kui jalus on pannud võnkuma
suunatuse järgi (ekstero-, intero ja propriotseptiivsed aistingud). Nägemine. Silm sarvkest, lääts, pupill, iiris, klaaskeha, võrkkest, fovea, pimetähn, retseptorid. Retseptorid paikenavd silma võrkkestal ning jagunevad kolvikesteks (kromaatiline nägemine, jaotuvad spektraaltundlikuse alusel neelates erineva lainepikkusega valgust) ja kepikesed (akromaatiline nägemine). Kuulmine. Kõrv väliskõrv, keskkõrv, sisekõrv. Kuulmekile, kuulmeluukesed (vasar, alasi, jalus), tigu, basilaarmembraan. Maitsmine. Keelel gustatoorsed rakud; keelel spetsiifilise tundlikkusega tsoonid (4 maitsekvaliteeti mõru, hapu, magus, soolakas) Haistmine. Olfaktoorsed meelerakud paiknevad ninaõõne limaskestal. Taktiilne ehk puutetundlikkus. Ruumiline eristuslävi varieerub Erinevate modaalsuste aistingute piirid (vt. lk 88 89) Aistingute üldised seaduspärasused Tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne mõjumäär (nt
Kestvus 1-2 nädalat. Parim ravi kodune voodi ja hoolitsus. Väldi kätlemist, kasuta ühekordseid taskurätte. Kurgumandlite põletik e. Tonsilliit- sagedasemaks tekitajaks streptokokk, alla 3a. ka viirus. Punetav neel, tonsillid tursunud, katud tonsillidel, neelamine valulik, palavik, halb enesetunne. Vahel lõhnab hingeõhk mäda järele. Kaela lümfisõlmede suurenemine ja hellus Keskkõrvapõletik e. Otiit- ägeda infektsiooni sümptomid , kuulmekile põletikulised muutused ja eritis keskkõrvast. Sagedamini vanuses 6 kuud kuni 2 aastat. Tekitajaks erinevad viirused. Kujuneb 2-7 päeva peale külmetushaiguse algust. Sümptomid: köha, rahutus, ärrituvus, palavik, halb isu, kõrvavalu, kõhulahtisus, harvem oksendamine. Põskkoopapõletik e. Sinuiit- Ägeda infektsiooni sümptomid: nohu, köha, palavik, rö-pildiga kinnitatud põletik vähemalt ühes urkes. Hingamisteede
1. heli intensiivsusest (dB) 2. sagedusest (Hz) 3. müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) 4. kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema perioodi, näit. aastate vältel) Linnades püütakse müra levikut tõkestada suuremate teede ääres betoonmüüri, ehitistega või haljasaladega, mille puhul kasutatakse müürina hekki. Mõju: Kuulmiskahjustuste tekkimine. Väga intensiivsete helide tagajärjel võib rebeneda ka kuulmekile ja puruneda kuulmeluukesed. Mürast tingitud üldised tervisehäired on: südameveresoonkonna häired, peavalu, unetus, väsimus, lihaspinge, stress, kontsentratsioonihäired. Akustiline trauma (purustatakse Corti organ). Suvise hooldusraie piirkonnas hukkub raie tõttu ligikaudu 70% lindude pesitsustest. Samalaadne on mõju ka imetajatele, sealhulgas jahiulukitele ja paljudele kaitsealustele liikidele (karihiirtele, käsitiivalistele jne.). 30
Wernickle kõnekeskus. Binauraalne kuulmine. Kuulmismeele uurimine. Kuulmismeeleelundiks on kõrv, millel eristatakse välis-, kesk- ja sisekõrva. Väliskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodutavad kõrvalest ja välimine kuulmekäik. Need juhivad helilained välis- ja keskkõrva piiril oleva trummikileni, mis hakkab kaasa võnkuma. Kuulmekäigus on karvad. Erilised näärmed eritavad tugevalõhnalist kõrvavaiku. Välis- ja keskkõrva vahel on 0,1 mm läbimõõduga elastne kuulmekile. Kuulmekile taga on keskkõrv. Trummiõõs on kõrge ja kitsas. Selle alaosast algab kõrva ja neelu vahel ühendus kuulmetõri. Trummiõõnes leiduva kuulmeluukeste ahela esimene luu on vasar, mis on kuulmekilega kokku kasvanud. Vasaraga liigestub alasti ja sellega omakorda jalus. Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste kaudu edasi ovaalaknale. Kuulmeluukeste liikuvust reguleerivad trummikilepingutaja- ning jaluselihas. Kuuleluukeste kangide süsteem ja
(malleus, incus, stapes) Need kolm luukest võimendavad vibratsioonijõudu, nii et helienergiat vähem kaotsi läheks. Väga tugevate helide puhul võivad keskkõrva väikesed lihased luid rohkem pingule tõmmata, nii et nende võnkumine väheneb. Kui järjekorras viimane kuulmisluuke e jalus vibreerib, muutuvad ovaalakna vibratsioonid vedelikuvibratsioonideks cochlea ehk teo kanalites. Sellel üleminekul tekivad helienergia peegeldumiskaod, nende vähendamiseks – kuulmekile ja jaluse plaadi pindalade erinevus suurendab rõhku umbes 17 korda. Rõhk suureneb lisaks tänu kangiõlgade pikkustele kuulmeluukeste ahelas. Vedelik, liikudes mööda cochlea kanaleid, aktiveerib karvarakud e sensorrakud. Aktiveeritud karvarakud vabastavad neurotransmitterainet primaarsetele cochleas olevatele neuronitele, kus neurotransmitter põhjustab aktsioonipotentsiaalide tekke. Cochlea e tigu koosneb kolmest kanalist- ESIKUASTRIK ,TRUMMIASTRIK, TEOJUHA
nendega alavääristavalt, ärritunult või kannatamatult. · Mees osaleb vastuvõtul väga aktiivselt ja ei taha naist hetkeksi üksi jätta. · Naine ja/või tema abikaasa keeldub täiendavtest uuringutest/teenustest. Märgid, mis viitavad füüsilisele vägivallalae: · Vigastused: muljumised, haavad, luumurrud, põrutused, hammaste vigastused, koljuvigastused, sisemised vigastused, kuulmekile rebenemine, põletushaavad. · Vigastused ei ole vastavuses sellega, kuidas need väidetakse olevat tekkinud. · Valud kõhu või vaagna piirkonnas. · Seksuaalsel teel levivad põletikud/haigused. · Verejooks tupest või pärakust. · Valulik roojamine või urineerimine. · Raskused käimisel ja/või istumisel. · Raskused vaagnapiirkonna läbivaatusel või läbivaatusest hoidumine. · Vaginism (tupelihaste spasmid) günekoloogilisel läbivaatusel.
Kuidas kuulmine toimub? Kõrv o Väliskõrv o Keskkõrv o Sisekõrv Kuulmisnärv Kuulmiskeskus oimusagaras Neis kõigis kolmes võib olla kahjustus, mis võib kaasa tuua kuulmisprobleemid Kuulmiskahjustuse tüübid - Kahjustuse koha järgi: o Konduktiivne kahjustus välis- või keskkõrvas, seotud heli edasikandumisega, häiritud heli edasikandumine sisekõrva, nt vedelik kuulmekäigus, kõrvavaik, kuulmekile või kuulmeluukeste ebaõige liikumine. Sellised probleemid on sageli võimalik kõrvaldada. o Sensorineuraalne kahjustatud sisekõrv või kuulmisnärv, samuti kuulmiskeskuse ajukoore kahjustus. Sisekõrva puhul on kasu sisekõrva implantaadist. o Segatüüpi probleeme nii struktuurides kui närvides - Kahjustuse lateraalsuse (poolsuse) järgi: o bilateraalne (kahjustatud mõlema kõrva struktuurid) või unilateraalne (kahjustus ühel pool)
müraekspositsioon. Mürast tingitud üldised tervisehäired on: südameveresoonkonna häired, peavalu, unetus, väsimus, lihaspinge, stress, kontsentratsioonihäired. Akustiline trauma tekib ühe või väheste väga intensiivsete heliekspositsioonide (plahvatus) tagajärjel, sel juhul ületab heliintensiivsus sisekõrva mehhaanilised piirid ja purustatakse Corti organ. Väga intensiivsete helide tagajärjel võib rebeneda ka kuulmekile ja puruneda kuulmeluukesed. Akustilise trauma tagajärjel tekkinud kuulmislangus on enamasti püsiva iseloomuga. Püsiva kuulmisläve tõusu korral ei taastu kuulmine ka siis, kui viibitakse pikka aega müravabas keskkonnas. See staadium kujuneb välja ca 4...10 aastaga. Kõige olulisemalt kahjustab müra kuulmist kõrgetes sagedustes, tüüpiliselt 4000 Hz lähedal, kuid kahjustuse süvenedes laieneb kuulmisläve tõus ka teistele sagedustele
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
