vähenemist. Täiskasvanu kopsumaht on normaalselt rahuolekus 5-7 l/min. vanus - vananedes näidud langevad kasv ja kaal - kõik spirograafilised uuringud on seotud keha mõõtmetega keha asend - kopsude maht muutub kehaasendi muutudes (sõltub diafragma asendist) lihaste treenitus sugu - enamus funktsiooni näitajaid on naistel madalamad võrreldes meestega suitsetamine hingamisteede haigused aastaaeg ja päevane rütm - vitaalkapatsiteet tõuseb hommikul ja hakkab langema pärast lõunat 2 tundi ilma stimulante toiduaineteta, Hoiduda suuremast kehalisest koormusest, 4 tundi suitsetamata, 1,5 ööpäeva ilma alkoholita, Astma ja KOKi haigetel: kuni 24 tundi enne uuringut ei kasutaks pikatoimelist ning kuni 12 tundi enne lühitoimelist bronhilõõgastit, Uuringut ei teha akuutse infektsiooni ajal, kõrgenenud vererõhu puhul, südame rütmihäiretega patsiendile. Annab näitajate hindamist enne ja pärast
4.Välise hingamise näitajad  hingamissagedus  hingamisliigutuste arv minutis. Naisel 15-20, mehel 12- Hingamismaht- Ühe tsükli jooksul välja hingatava või sissehingatava õhu hulk. 0,5l Inspiratoorne reservmaht  maht mida pärast normaalset sissehingamistt saab veel sisse hingata. Ekspiratoorne reservmaht- maht mida pärast normaalset väljahingamist saab veel välja hingata Residuaalmaht-maht mis jääb kopsudesse pärast normaalset väljahingamist Vitaalkapatsiteet  hingamismaht + irm +erm. On kopsude ja rindkereavardumisvõime mõõdukus. Minutiventilatsioon  on ühe minuti jooksul sisse-ja väljahingatava õhu hulk. Maksimaalne minutiventilatsioon-on õhu hulk mida inimene suudab maksimaalse pingutuse juures sisse või välja hingata ühes minutis. Hingamissageduse muutused  · Düspnoe- hingeldus · Apnoe-hingamisseiskus · Hüperventilatsioon- inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt
reservmaht residuaal maht Inspiratoorne reservmaht (IRM) maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata Ekspiratoorne reservmaht (ERM) maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata HM+IRM+ERM = vitaalkapatsiteet /kapatsiteet e. mahtuvus/ Vitaalkapatsiteet on kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks. Residuaalmaht  maht, mis jääb kopsudese pärast maksimaalset väljahingamist. Residuaalmaht ja ERM koos moodustavad funktsionaalse residuaalkapatsiteedi e. funktsionaalse jääkmahtuvuse. 3. Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk. Minutiventilatsiooni saame arvutada, kui teame hingamissagedust ja hingamismahtu
1. Hingamismaht (HM)  on õhu hulk, mida inimene tavaliselt sisse ja välja hingab. Täiskasvanul on see keskmiselt 500 ml. 2. Sissehingamise varumaht ehk inspiratoorne reservmaht (IRM) õhuhulk, mida inimene tavalisele sissehingamisele lisaks on suuteline sisse hingama 3. Väljahingamise varumaht Âekspiratoorne reservmaht (ERM)  õhu hulk, mida inimene tavalisele väljahingemisele lisaks on veel võimaliku välja hingama. 4. Kopsude eluline mahtuvus  vitaalkapatsiteet (VM) õhu hulk, mida inimene max sissehingamise korral on suuteline max välja hingama. Meestel 5L, naistel 3.5-4 L VM= HM + IRM+ERM Max minutiventilatsioon  õhuhulk, mida inimene on suuteline minutiga sisse ja välja hingama. Tehakse 10 sekundit ja korrutatakse 6-ga. Millest näitajad sõltuvad? Välise hingamise näitajad sõltuvad kasvust, kaalust (keha pindala); soost ja vanusest. Meestel kõrgemad näitajad kui naistel. Kõigil erinev. Ujumine, sõudmine, puhkpilli mängimine,
puhastatakse 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Kopsude üldine mahtuvus e totaalkapatsiteet: - sissehingamine e hingamismaht(Vt) - inspiratoorne reservmaht(IRV) - väljahingamise e ekspiratoorne reservmaht(ERV) - jääk e residuaalmaht(RV) - kopsude eluline mahtuvus e vitaalkapatsiteet(VC). (hingamismaht, sissehingamise ja väljahingamise reservmaht) - funktsionaalne jääkmahtuvus (FRC). (Jääkmaht + väljahingamise reservmaht) 5. Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus, millest koosneb? Vitaalkapatsiteet e kopsumaht (VC) – on max sügavusega sissehingamise järel väljahingatud õhuhulk. Keskmiselt 3,5-5liitrit Koosneb: ekspiratoorsest (välajhingamise) reservmahust, hingamismahust ja inspiratoorsest
· VA = f x 450 = 4,5 · VA = f x 150= 3,0 l/min l/min http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/ba/LungCapacity.jpg/450px-LungCapacity.jpg KOPSUDE ÜLDINE MAHTUVUS · SISSEHINGAMISE e. HINGAMISMAHT (VT) · INSPIRATOORNE RESERVMAHT(IRV) · VÄLJAHINGAMISE e. EKSPIRATOORNE RESERVMAHT (ERV) · JÄÄK- ehk RESIDUAALMAHT (RV) · KOPSUDE ELULINE MAHTUVUS e.VITAALKAPATSITEET (VC) Koosneb:  Hingamismaht  Sissehingamise reservmaht  Väljahingamise reservmaht · FUNKTSIONAALNE JÄÄKMAHTUVUS (FRC) Koosneb:  Väljahingamise reservmaht  Jääkmaht · KOPSUDE ÜLDINE MAHTUVUS e. TOTAALKAPATSITEET 3 Normaalne forsseeritud spirogramm voolu- mahu teljestikus · FVC - forsseeritud vitaalkapatsiteet
Mahtuvus  2 või enama mahu summa. Selle teine nimetus on kapatsiteet Hingamismaht  õhu hulk, mida inimene tavaliselt sisse ja välja hingab, HM Sissehingamise varumaht e inspratoorne varumaht  IRM, õhu hulk, mida inimene tavalisele sissehingamisele lisaks on võimeline sisse hingama Väljahingamise varumaht e ekspiratoorne varumaht  ERM, õhu hulk, mida inimene on lisaks taval väljahingamisele suuteline välja hingama Kopsude eluline mahtuvus e vitaalkapatsiteet  VM, õhu hulk, mida inimene maksimaalse sissehingamise korral on suuteline maksimaalselt välja hingama, meestel kesm 5 l, naistel 3,5- 4 l. VM = IRM + ERM + HM, näitaja, mida alati mõõdetakse. Maksimaalne minutiventilatsioon  õhu hulk, mida inimede in suuteline 1 minutiga sisse ja välja hingama. Määratakse 10 sekundiga ja korrutatakse 6-ga  hingamise dünaamika näitaja. Väl hingamise näitajad sõltuvad kasvust, kaalust (keha pindalast), soost ja vanusest. Kui
Väljahingamise reservmaht (ERV) (õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist välja hingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates). Sissehingamise reserviks (IRV) on õhu hulk, mis saadakse sisse hingata peale normaalset sissehingamist. Peale maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ruumala, mida nimetatakse jääkruumalaks (jääkmaht)  oluline, et kopsud kokku ei kukuks välja hingamisel. Kopsude mahud sõltuvad vaatlusaluse pikkusest, kehakaalust, vanusest, soost.. 5. Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus, millest koosneb? Vitaalkapatsiteet jaguneb: ekspiratoorne reservmaht (ERV), hingamismaht, inspiratoorne reservmaht (IRV). 6. Funktsionaalne jääkmaht, alveolaarõhu uuenemise koefitsient, selle parandamise võimalused Funktsionaalne jääkmaht (FRC) koosneb väljahingamise reservmahust ning jääkmahust. FRC on pärast tavalise sõgavusega väljahingamist kopsudesse jääv ruumala. Selles ruumalas
Väljahingamise reservmaht (ERV) (õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist välja hingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates). Sissehingamise reserviks (IRV) on õhu hulk, mis saadakse sisse hingata peale normaalset sissehingamist. Peale maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ruumala, mida nimetatakse jääkruumalaks (jääkmaht)  oluline, et kopsud kokku ei kukuks välja hingamisel. Kopsude mahud sõltuvad vaatlusaluse pikkusest, kehakaalust, vanusest, soost.. 5. Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus, millest koosneb? Vitaalkapatsiteet jaguneb: ekspiratoorne reservmaht (ERV), hingamismaht, inspiratoorne reservmaht (IRV). 6. Funktsionaalne jääkmaht, alveolaarõhu uuenemise koefitsient, selle parandamise võimalused Funktsionaalne jääkmaht (FRC) koosneb väljahingamise reservmahust ning jääkmahust. FRC on pärast tavalise sõgavusega väljahingamist kopsudesse jääv ruumala. Selles ruumalas uuendatakse iga hingamisega osa alveolaargaasist, mis
Millest sõltub?s Õhuvahetus väliskeskkonna ja kopsu alveoolide vahel ehk minutimaht. Sõltub hingamise sügavusest e hingamismahust ja hingamissagedusest. 2. Hingamise sagedus. Rahuoleku näit, muutumise piirid Hingamistsüklite arv ühes minutis.  Rahuolek 10 -18 · Lastel 20 -30 · Väikelastel 30  40 · Vastsündinud 40 -50 (sest kopsumaht on väike) 3. Kopsude eluline mahtuvus, selle osad Eluline mahtuvus ehk vitaalkapatsiteet (VC) koosneb:  Hingamismaht  Sissehingamise reservmaht  Väljahingamise reservmaht 4. Funktsionaalne jääkmahtuvus, tema tähtsus hingamisprotsessis Funktsionaalne jääkmahtuvus (FRC)  pärast tavalise sügavusega väljahingamist kopsudesse jääv ruumala. Koosneb:  Väljahingamise reservmaht  Jääkmaht Selles ruumalas uuendatakse iga hingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi välisõhu ja vere vahel. 5
hulk: arvuliselt võrdub see hingamismahu ja hingamissageduse (12  16 korda minutis) korrutisega, rahuolekus siis ca 6  8 liitrit. Füüsilise pingutuse korral võib minutimaht tõusta nt 100 liitrini. Kui inimene suurendab kopsude ventilatsiooni tahtlikult (nn vägisi hingeldades), gaasivahetus oluliselt ei parane: lisa-O2 ei jõua verre. Küll aga eraldatakse nii enam CO2, mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise ja peapöörituse. Kopsude eluline maht ahk vitaalkapatsiteet (3,5  5 l) on maksimaalse sissehingamise ja sellele järgnenud väljahingamisel eraldunud (või: maksimaalse väljahingamise järel sissehingatud) õhu hulk. Ka pärast maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ca 1,2  1,5 l õhku, seda mahtu nimetatakse jääk- ehk residuaalmahuks. Kopsude kogumahtuvus ehk totaalkapatsiteet on õhu hulk, mis on kopsudes pärast maksimaalset sissehingamist: seega on kogumahtuvus elulise mahu ja jääkmahu summa.
Uuringud mida tehakse: · kopsude auskultatsioon Otsitakse väljahingamise lõpul esinevad kiuned ja vilinaid. Algava kerge astma korral, kui kaebused puuduvad, on kuulatlusleid tavaliselt normaalne. Ka rohkete sümptomitega astmapatsiendil võib kuulatlusleid normaalne olla; · PEF-mõõtmine Algava sümptomiteta astma korral on tulemus tavaliselt normaalne; · spiromeetria Võimaldab määrata kopsufunktsiooni täpsemalt kui PEF; · FVC (forsseeritud vitaalkapatsiteet) FEV1 (esimese sekundi forsseeritud ekspiratoorne vool) ja nende suhe FVC/FEV1=FEV %-des on tähtsaimad mõõdetavad suurused. Uuring on lihtne ja odav; · kodune PEF-jälgimine Mõõtmised tehakse ühe nädala jooksul hommikuti ja õhtuti ilma ravimeid kasutamata; · koormustest Vaba jooksmine välisõhu käes, eriti külma ilmaga, vallandab astmaatikutel kergesti bronhide ahenemise. PEF-mõõtmise järel patsient jookseb väljas umbes 10 minutit,
Kopsukapillaarides on vere hapniku osarõhk 40 mm Hg ja alveoolides hapniku osarõhk 100 mm Hg. Hemoglobiini hapnikuküllastus on oksühemoglobiini suhe hemoglobiini koguhulka. Kopsude ventilatsioon e. kopsude minutimaht s.t. ajaühikus (1 minut) sisse- ja välja hingatud õhu hulk võrdub a) hingamismahu ja hingamissageduse korrutisega b) vitaalkapatsiteedi ja residuaalmahu summaga c) vitaalkapatsiteediga d)väljahingatava jääkõhu mahuga. Kopsude eluline mahtuvus ehk vitaalkapatsiteet moodustub inspiratoorsest hingamismahust, ekspiratoorsest hingamismahust, hingamismahust. (võib ka hingamismahust, sisse- , väljahingamise reservmahust) 10 Arteriaalse vere O2 osarõhu languse (hüpoksia) korral täheldatakse kopsude ventilatsiooni a) vähenemist b) tõusu c) hüperventilatsiooni. Fonatsiooni füüsikaliseks aluseks on a) häälepaelte võnkumine b) häälepaelte sulgumine
ruumalasid aga mahtuvusteks e kapatsiteetideks. Hingamismaht-tavalise hingamisega ühe korraga sisse või väljahingatud õhu hulk. Väljahingamise reserv-ekspiratoorne reservmaht-õhu hulk mis saadakse pärast tava väljahingamishulka maksimaalselt väljahingates. Sissehingamise reserv-inspiratoorne reservmaht-õhu hulk mis saadakse pärast tavalise sissehingamist maksimaalselt sissehingates. Pärast max sissehingamist max väljahingamisel saadud õhu hulk-ekspiratoorne vitaalkapatsiteet. Pärast max väljahingamist max sissehingatud õhu hulk-inspiratoorne vitaalkapatsiteet. Pärast max väljahingamist jääb kopsu jääk e residualmaht. Max sissehingamisel kopsudes kopsude kogumahtuvus e totaalkapatsiteet. Pärast tavaväljahingamist kopsudesse jääb funktsionaalne residuaalkapatsiteet. 13. Hingamisgaaside difusioon kopsudes ja nende transport verega. Hingamise regulatsioon. Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel
mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvusteks e kapatsiteetideks. Hingamismaht-tavalise hingamisega ühe korraga sisse või väljahingatud õhu hulk. Väljahingamise reserv-ekspiratoorne reservmaht-õhu hulk mis saadakse pärast tava väljahingamishulka maksimaalselt väljahingates. Sissehingamise reserv-inspiratoorne reservmaht-õhu hulk mis saadakse pärast tavalise sissehingamist maksimaalselt sissehingates. Pärast max sissehingamist max väljahingamisel saadud õhu hulk- ekspiratoorne vitaalkapatsiteet. Pärast max väljahingamist max sissehingatud õhu hulk-inspiratoorne vitaalkapatsiteet. Pärast max väljahingamist jääb kopsu jääk e residualmaht. Max sissehingamisel kopsudes kopsude kogumahtuvus e totaalkapatsiteet. Pärast tavaväljahingamist kopsudesse jääb funktsionaalne residuaalkapatsiteet. 13. Hingamisgaaside difusioon kopsudes ja nende transport verega. Hingamise regulatsioon. Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel
Väljahingamise suunas on reserviks ekspiratoorne reservmaht (ERV), s.o. õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist väljahingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates, ja sissehingamise suunas on reserviks inspiratoorne reservmaht (IRV), s.o. õhu hulk, mis saadakse pärast tavalise sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavuseni sisse hingates. Pärast maksimaalse sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavusenivälja hingatud õhu hulk on ekspiratoorne vitaalkapatsiteet (EVC) ja pärast maksimaalse sügavusega väljahingamist maksimaalse sügavuseni sisse hingatud õhu hulk on inspiratoorne vitaalkapatsiteet (IVC). Pärast maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ruumala, mida nim. kopsude jääk- ehk residuaalmahuks (RV). Maksimaalse sissehingamisel on kopsudes ruumala, mida nim. kopsude kogumahtuvuseks ehk totaalkapatsiteediks (TC). Pärast tavalise sügavusega väljahingamist kopsudesse jäävat ruumala nim
3. Surnud ruum ja selle tähtsus organismis *Anatoomiline surnud ruum - *Alveolaarne surnud ruum – õhk soojeneb, küllastatakse veeaurudega ja puhastatakse. 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) • SISSEHINGAMISE e. HINGAMISMAHT (VT) • INSPIRATOORNE RESERVMAHT(IRV) • VÄLJAHINGAMISE e. EKSPIRATOORNE RESERVMAHT (ERV) • JÄÄK- ehk RESIDUAALMAHT (RV) • KOPSUDE ELULINE MAHTUVUS e.VITAALKAPATSITEET (VC) Koosneb: – Hingamismaht – Sissehingamise reservmaht – Väljahingamise reservmaht • FUNKTSIONAALNE JÄÄKMAHTUVUS (FRC) Koosneb: – Väljahingamise reservmaht – Jääkmaht • KOPSUDE ÜLDINE MAHTUVUS e. TOTAALKAPATSITEET 5. Vitaalkapatsiteet e. kopsu eluline mahtuvus, millest koosneb? Kui palju üldse mahub. 6. Funktsionaalne jääkmaht, alveolaarõhu uuenemise koefitsient, selle parandamise võimalused 7
vasodilatatoorselt. 37) Hingamise mõiste ja etapid. Hingamine: organismi ja välisõhu vaheline gaasivahetus, mille ülesandeks on organismi varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi väljutamine. 5 ettappi: väline- e kopsuhingamine gaaside vahetus alveoaarõhu ja kapillaarides gaaside transport verega gaaside vahetus kapillaaride voolava vere ja kudede vahelisest sisemine e koehingamine 38) Väline hingamine ja seda iseloomustavad mõisted (hingamismaht, hingamissagedus, minutimaht, vitaalkapatsiteet, reservmahud ja residuaalmaht, ekspiratoorne tippvool). välinehingamine: ninaõõs suuõõs neel kõri hingetoru bronhid süda roided Kopsud on ümbritsetud kopsukelme e. pleuraga. Pleuraruumi täidab pleuravedelik. Sissehingamisel osalevad välimised roietevahelised lihased ja vahelihas. Tavaline sissehingamine on pasiivne. Sügaval väljahingamisel osalevad sisemised roietevahelised lihased ja kõhulihased. Sissehingamisel tuleb teha tööd kopsukoe elastsusjõu ületamiseks
väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Spirogramm – hingamise protsessi jälgimine Sissehingamise/Inspiratoorne reservmaht (IRV) – õhuhulk, mille arvelt sissehingamist saame suurendada Väljahingamise/Ekspiratoorne reservmaht (ERV) – õhuhulk, mille arvelt väljahingamismahtu suurendada Jääkmaht (RV) – max väljahingamise järel kopsudesse jääv õhk Kopsude üldine mahtuvus /totaalkapatsiteet (TLC) – palju jõuavad kopsud õhku mahutada peale max sissehingamist (koosneb: vitaalkapatsiteet + jääkmaht) 5.Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus (VC), millest koosneb? Max väljahingatud õhu maht pärast max sissehingamist (koosneb: hingamismaht, IRV ja ERV) 6. Funktsionaalne jääkmahtuvus (FRC) – õhk, mis jääb kopsudesse peale tavalist hingamist (koosneb: ERV ja RV). Mida väiksem, seda efektiivsem hingamisprotsess. Alveolaarõhu uuenemise koefitsient, selle parandamise võimalused VT – VD / ERV + RV = Kui kehalise töö ajal hakkab pistma vms
vasodilatatoorselt. 37) Hingamise mõiste ja etapid. Hingamine: organismi ja välisõhu vaheline gaasivahetus, mille ülesandeks on organismi varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi väljutamine. 5 ettappi: väline- e kopsuhingamine gaaside vahetus alveoaarõhu ja kapillaarides gaaside transport verega gaaside vahetus kapillaaride voolava vere ja kudede vahelisest sisemine e koehingamine 38) Väline hingamine ja seda iseloomustavad mõisted (hingamismaht, hingamissagedus, minutimaht, vitaalkapatsiteet, reservmahud ja residuaalmaht, ekspiratoorne tippvool). välinehingamine: ninaõõs, suuõõs, neel, kõri, hingetoru, bronhid, süda, roided Kopsud on ümbritsetud kopsukelme e. pleuraga. Pleuraruumi täidab pleuravedelik. Sissehingamisel osalevad välimised roietevahelised lihased ja vahelihas. Tavaline sissehingamine on pasiivne. Sügaval väljahingamisel osalevad sisemised roietevahelised lihased ja kõhulihased. Sissehingamisel tuleb teha tööd kopsukoe elastsusjõu ületamiseks
Normaalselt on see puhkeolekus ~0,5 liitrit. Inspiratoorne reservmaht IRM Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata. Ekspiratoorne reservmaht ERM Maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata. Residuaalmahtmaht, mis jääb kopsudese pärast maksimaalset väljahingamist. Residuaalmaht ja ERM koos moodustavad funktsionaalse residuaalkapatsiteedi e. funktsionaalse jääkmahtuvuse. Vitaalkapatsiteet kapatsiteet ehk mahtuvus. kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks. HM+IRM+ERM. Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisseväljahingatava õhu hulk. Minutiventilatsiooni saame arvutada, kui teame hingamissagedust ja hingamismahtu. Minutiventilatsioon = hingamissagedus x hingamismaht. Maksimaalne minutiventilatsioon Õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sissevälja hingata ühes minutis. Düspnoe hingeldus.
Normaalselt on see puhkeolekus ~0,5 liitrit. Inspiratoorne reservmaht IRM- Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata. Ekspiratoorne reservmaht ERM- Maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata. Residuaalmaht-maht, mis jääb kopsudese pärast maksimaalset väljahingamist. Residuaalmaht ja ERM koos moodustavad funktsionaalse residuaalkapatsiteedi e. funktsionaalse jääkmahtuvuse. Vitaalkapatsiteet- kapatsiteet ehk mahtuvus. kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks. HM+IRM+ERM. Minutiventilatsioon- On ühe minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk. Minutiventilatsiooni saame arvutada, kui teame hingamissagedust ja hingamismahtu. Minutiventilatsioon = hingamissagedus x hingamismaht. Maksimaalne minutiventilatsioon- Õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sisse-välja hingata ühes minutis. Düspnoe- hingeldus.
Hingamismaht, kopsude ventilatsioon. *Hingamismaht  rahulikul hingamisel läheb kopsudesse ja eemaldatakse ühe hingetõmbega 0,4  0,6 l õhku. *Kopsude ventilatsioon - teostub sisse- ja väljahingamisel. Selle tulemusel toimub alveolaarõhu pidev uuenemine. Hingamissagedus võib jõudeolekus aeglustuda 6 korrani min, kehalisel tööl aga tõusta enam kui 60 korrani min. Jõudeolekus on tavaliselt hingamistsüklite arv minutis 12  16x e. hingamise minutimaht. Vitaalkapatsiteet e. kopsumaht (VC). See on max sügavusega sissehingamise järel väljahingatud õhuhulk. Keskmiselt on see 3,5  5 l. pärast max sügavusega sissehingamist max sügavuseni välja hingatud õhu hulk on ekspiratoorne vitaalkapatsiteet (EVC) ja pärast max sügavusega väljahingamist max sügavuseni sissehingatud õhu hulk on inspiratoorne vitaalkapatsiteet. Gaasivahetus alveolaarõhu ja kopsude kapillaarvere vahel e. difusioon kopsudes. See gaasivahetus toimub
Väljahingamise suunas on reserviks ekspiratoorne reservmaht (ERV), s.o õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist väljahingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates, ja sissehingamise suunas on reserviks inspiratoorne reservmaht (IRV), s.o õhu hulk, mis saadakse pärast tavalise sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavuseni sisse hingates. Pärast maksimaalse sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavuseni välja hingaryd ühu hulk on ekspiratoorne vitaalkapatsiteet (EVC) ja pärast maksimaalse sügavusega väljahingamist maksimmaalse sügavuseni sisse hingatud õhu hulk on inspiratoorne vitaalkapatsiteet (IVC). Pärast maksimaalset väljahingmaist jääb kopsudesse ruumala, mida nimetatakse kopsude jääk- e residuaalmahuks (RV). Maksimaalse sissehingamise järel on kopsudes ruumala, mida nimetatakse kopsude kogumahtuvuseks e totaalkapatsiteediks (TLC). Pärast tavalise sügavusega väljahingamist kopsudesse jäävat ruumala nimettaakse funktsionaalseks
naine u 15-20 x/min, mees u 12-15 x/min 2) Hingamismahud: Hingamismaht (HM) - ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk; väljahingamisel pole võimalik kogu kopsudes olevat õhku eemaldada Inspiratoorne reservmaht (IRM) - maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata Ekspiratoorne reservmaht (ERM) - maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täienavalt välja hinfata Vitaalkapatsiteet - HM+IRM+ERM; on kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks; kapsiteet ehk mahtuvus Residuaalmaht - maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist Residuaalkapatsiteet ehk funktsionaalne jääkmahtuvus - residuaalmaht + ERM 3) Minutiventilatsioon - 1 minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk; hingamissagedus*hingamismaht Maksimaalne minutiventilatsioon - õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse
Hingamismaht, kopsude ventilatsioon. * Hingamismaht  rahulikul hingamisel läheb kopsudesse ja eemaldatakse ühe hingetõmbega 0,4  0,6 liitrit õhku. *Kopsude ventilatsioon - teostub sisse- ja väljahingamisel. Selle tulemusel toimub alveolaarõhu pidev uuenemine. Hingamissagedus võib jõudeolekus aeglustuda kuue korrani minutis., kehalisel tööl aga tõusta enam kui 60 korrani minutis. Jõudeolekus on tavaliselt hingamistsüklite arv minutis 12  16 korda e. hingamise minutimaht. Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus e. kopsumaht (VC). See on max sügavusega sissehingamise järel väljahingatud õhuhulk. Keskmiselt on see 3,5  5 l. pärast max sügavusega sissehingamist max sügavuseni välja hingatud õhu hulk on ekspiratoorne vitaalkapatsiteet (EVC) ja pärast max sügavusega väljahingamist max sügavuseni sissehingatud õhu hulk on inspiratoorne vitaalkapatsiteet. Gaasivahetus alveolaarõhu ja kopsude kapillaarvere vahel e. difusioon kopsudes. See
Peamiselt hinhamisteede takistuste suurenemine. Põhjusteks on turse (allergia), röga kogunemine (suitsetamine), bronhide lihaskihi spasmid (astma). Spirograafia on meetod, mis on laialt kasutusel hingamisteede ahenemise ehk obstruktsiooniga kulgevate haiguste diagnoosimisel. Obstruktiivsete ja restriktiivsete muutumiste korral on voolu-mahu lingu kuju erinev. Samuti mõjutavad muutused erinevalt FEV1/FVC väärtust. FVC - forsseeritud vitaalkapatsiteet y-teljel: verevool l/s x-teljel: maht l 20. Hingamisgaaside difusioon kopsudes, millised muutused võivad difusiooni vähendada. Gaasivahetus kopsudes Suurest vereringest naasev hapnikuvaegne veri liigub kopsudesse kopsuarteri kaudu. Seal rikastub veri kopsukapillaarides hapnikuga ja süsihappegaas difundeerub verest välja. Hapniku rikastatud veri jõuab kopsuveenide kaudu südame vasakusse poolde ja pumbatakse arteriaalse verena suurde vereringesse.
Hingamismaht (VT)- tavalisel hingamisel ühe korraga sisse- või väljahingatud õhu hulk. VT suurendamisekso n reservid nii välja- kui sissehingamisel. Ekspiratoorne reservmaht (ERV)- õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist väljahingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates. Inspiratoorne reservmaht (IRV)- õhu hulk, mis saadakse pärast tavalise sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavuseni sisse hingates. Ekspiratoorne vitaalkapatsiteet (EVC)- pärast maksimaalse sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavuseni välja hingatud õhu hulk. Inspiratoorne vitaalkapatsiteet (IVC)- pärast maksimaalse sügavusega väljahingamist maksimaalse sügavuseni sisse hingatud õhu hulk. Kopsude kogumahtuvuseks e totaalkapatsiteediks (TLC)- ruumala kopsudes maksimaalse sissehingamise järel. Funktsionaalseks residuaalkapatsiteediks (FRC)- kopsudesse jääv ruumala pärast tavalise sügavusega väljahingamist.
jääkmahust. Sissehingamise e. inspiratoorne reservmaht (IRV) on õhu hulk, mida inimene suudab sisse hingata pärast tavalist sissehingamist (2500ml). Väljahingamise e. ekspiratoorne reservmaht (ERV) on õhu hulk, mida inimene suudab täiendavalt välja hingata pärast tavalist väljahingamist (1500ml). Jääk- e. residuaalmaht (RV) on õhu hulk, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist (1200- 1500ml). Kopsude eluline mahtuvus e. vitaalkapatsiteet (VC) on maksimaalne õhu hulk, mida inimene suudab välja hingata pärast maksimaalset sissehingamist (3000-4800ml). Koosneb: hingamismaht, sissehingamise reservmaht, väljahingamise reservmaht. Väga hästi treenitud sportlasel võib see maht tõusta kuni üle 7000ml (nt. ujujad- vee vastupanu väljahingamisel suur; sõudmine  rindkere töötab koguaeg, hingamise rütm peab olema sama liigutuste omaga; jalgratturid-ülakeha fikseeritud, hingamislihased töötavad tugevalt).
Arteriaalne PaO2 välisõhus 70–105 mmHg Arteriaalne PaCO2 välisõhus 35–45 mmHg (täiskasvanutel) Kapnomeetriline PetCO2 PaCO2 + 3–8 mmHg (normaalse ventilatsiooni/perfusioonisuhte korral O2 sissehingamine Alati üle 3 l/min Anatoomiline surnud ruum 2 ml/kg Hingamistakistus (R) 1–3 mbar/l/s täiskasvanutel Kopsude venivus (C) 7–10 ml/mbar täiskasvanutel Vitaalkapatsiteet (VC) 4,5–5 l täiskasvanud Funktsionaalne mahujääk 2,5–3 l (FRC) täisk. 1 sekundi kapatsiteet (FEV1) 75% VC täisk. Kontrollnimekiri miinimumvarustuse kohta kunstliku hingamisega patsiendi transpordiks 747  Kiirabi ravimikomplekt (vajadusel lisada narkoosiravimid)  Elustamise ja kunstliku hingamise komplekt  Piisav hapnikuvaru (hapnikuvaru = balloonimaht × rõhk balloonis)  Vahendid monitooringuks: pulssoksümeeter, kapnomeetria, EKG
annaabi.ee 
