· Parema koja suurenemine Kõrge amplituud · Vasaku koja suurenemine Pikk aeg P-R intervall · Impulsi liikumine AV sõlmes · Pikenenud aeg 1 astme AV-blokk QRS-kompleks · Kõrge R II lülituses vasaku vatsakese hüpertroofia Kontsentriline Ekstsentriline · Lai His'i kimbu vasaku sääre blokk Vasaku vatsakese hüpertroofia nii kontsentriline kui ka ekstsentriline · Sügav S-sakk Parema vatsakese hüpertroofia ET paremale T-sakk · Vatsakeste repolarisatsioon · Võib olla positiivne, negatiiivne, bifaasiline Südame rütm · Siinus rütm igal QRS-kompleksil on oma P-sakk ja igale P-sakile järgneb QRS · Koer siinus rütm, respiratoorne siinus arütmia · Kass siinus rütm Siinus bradükardia · Südame sagedus alla 60 löögi/min · Vaagus närvi toime Siinus tahhükardia · Südamesagedus üle 140 löögi/min · Adrenergilise toonuse ülekaal AV-blokk · 1 astme AV-blokk P-R pikk
kanaliteks1. K+ kanaleid võib grupeerida ka vastvalt stiimulile, mis põhjustab nende avanemist. Sellisel juhul jagunevad K+ kanalid pingest-sõltuvateks ja ligand-sõltuvateks kanaliteks. Pingest sõltuvad kanalid on enamasti kõige olulisemad aktsioonipotentsiaali kuju ja kestuse määramisel. Normaalses repolarisatsioonis mängivad ligand-sõltuvad kanalid väikest rolli, kuid kui neid aktiveerib näiteks atsetüülkoliin, siis võib tänu neile kiireneda repolarisatsioon ja lüheneda aktsioonipotentsiaali kestus. Südamelihasrakkude aktsioonipotentsiaali võib jagada viieks faasiks. Mittesammuandja rakud omavad puhkepotentsiaali, mis on lähedal K+ ioonide taasakaalupotentsiaalile. Puhkepotentsiaal on neljandas faasis väga negatiivne, kuna K+ kanalid on avatud ning toimub K+ väljavool, mis muudab membraani potentsiaali negatiivsemaks. Samal ajal kiired Na+ kanalid ja L-tüüpi aeglased Ca+2 kanalid on kinni
Ja erutus kandub edasi kiiresti, kuni 4 m/s. Purkinje kiudude lõppedes kandub erutus edasi mööda tavalisi südamelihasrakke. Erutus levib vatsakeste muskulatuuris nii kiiresti, et kogu vatsakeste sein kontraheerub peaaegu üheaegselt. 13. AV-sõlmes tekkiv aeglustus on vajalik selleks et anda kodadele võimaluse kontraheeruda enne vatsakesi. 14. Elektrokardiograafia väljendab südamelihaskiudude depolarisatsioon ja repolarisatsioon mis põhjustavad üle keha levivaid aktsioonivoolusid, mida saab registreerida elektroodide abil naha pinnal. 15. Ehhokardiograafia võimaldab südant uurida ultraheli abil. 16. Südame tsükkel koosneb süstolist ehk kontraktsioonist ja diastolist ehk lõtvumisest. 17. Tsüklite arvu ühes minutis nimetatakse südame minutisageduseks. 18. Noorloomadel on minutisagedus suurem kui täiskasvanutel. 19. Diastolis toimub rõhu langemine vatsakestes ning aordi- ja kopsuarteri
Membraani puhkepotentsiaal rakumembraan on polariseerunud, välispind on pos ja sisepind neg. Närvirakus on see -70 mV ja lihasrakus -90mV. Puhkepotentsiaali põhjustavad: katioonide ja anioonide mittetasakaaluline jaotus raku sise ja välispinnal, permeaablus erinevate ioonide osas, Na ja K aktiivne transport. Depolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali vähenemine Hüperpolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali suurenemine Repolarisatsioon puhkepotentsiaali lähtetaseme taastamine Elektrotooniline potentsiaal tekib nõrga alalävise ärrituse puhul. Lokaalne vastus tekib ärritustugevusel 0,5-0,9 depolarisatsiooni kriitilisest piirist, ilmneb ka mõningane amplituudi tõus pärast ärritaja toime lõppu, säilib teatud aja vältel. Aktsioonipotentsiaal närviimpulsi vaste, erutuse levitaja, kuni 120 mV
4. Na-kanalid sulguvad kiiresti pärast AP tekkimist, aga K-kanalid avanevad. K liigub rakust välja ning raku sisemuse negatiivne laeng taastub. Membraanipinge → (tugev) ärritus → Na+ rakku (järsk pos. keskkond) → tekib AP laine → K-kanalid lahti (neg. laenguga) → ioonpumbad taastavad olukorra e. membraanipinge (sees neg, väljas pos). depolarisatsioon - erutuspotentsiaali teke (laengute vähenemine raku pindade vahel?) repolarisatsioon - esialgse erutusseisundi taastamise etapp (sisepind negatiivne, välispind positiivne) hüperpolarisatsioon - membraanipotentsiaali taastamine, kuid joon läheb liiga madalale. membraani künnis - ehk lävend? - Sünaps - koht, kus ühe neuroni neuriit (e. akson) puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Enamasti keemilised. Sünapsid tagavad, et närviimpulss liiguks vaid ühes suunas
11. Kus asub õlaliigese kapsel? Õlavarreluu ja abaluu vahel. Algab liigeseõõnsuse mokalt (täiendav moodustis, mis suurendab liigeseõõnt). Kinnitub õlavarreluu anatoomilisele kaelale. VERERINGE 12. Joonista EKG. 13.Punane – ventrikulaarosa (vatsake), roheline – atriaalosa (koda) EKG- ajas muutuvate potentsiaali-diferentside kõver . 3 faasi: P - kodade depolarisatsioon, QRS –vatsakeste depolarisatsioon T – vatsakeste repolarisatsioon 14. Veregruppide pilt, ABO süsteem ABO-veregrupisüsteem – jaotuse aluseks on er-de pinnal es A- ja B-antigeenid ja vereplasmas es anti-A ja anti-B antikehad. Vereplasmas esinev antikeha reageerib erütrotsüüdi rakumembraani pinnal oleva antigeeniga, põhjustades erütrotsüütide aglutinatsiooni ja seejärel hemolüüsi. ABO süsteemi antigeenid erütrotsüüdi pinnal on rakumembraani ekstratsellulaarse pinnaglükoproteiinid ja glükolipiidid
11. Kus asub õlaliigese kapsel? Õlavarreluu ja abaluu vahel. Algab liigeseõõnsuse mokalt (täiendav moodustis, mis suurendab liigeseõõnt). Kinnitub õlavarreluu anatoomilisele kaelale. VERERINGE 12. Joonista EKG. 13.Punane – ventrikulaarosa (vatsake), roheline – atriaalosa (koda) EKG- ajas muutuvate potentsiaali-diferentside kõver . 3 faasi: P - kodade depolarisatsioon, QRS –vatsakeste depolarisatsioon T – vatsakeste repolarisatsioon 14. Veregruppide pilt, ABO süsteem ABO-veregrupisüsteem – jaotuse aluseks on er-de pinnal es A- ja B-antigeenid ja vereplasmas es anti-A ja anti-B antikehad. Vereplasmas esinev antikeha reageerib erütrotsüüdi rakumembraani pinnal oleva antigeeniga, põhjustades erütrotsüütide aglutinatsiooni ja seejärel hemolüüsi. ABO süsteemi antigeenid erütrotsüüdi pinnal on rakumembraani ekstratsellulaarse pinnaglükoproteiinid ja glükolipiidid
Aksoni sees on rohkem negatiivse laenguga ioone ja rakust väljas rohkem positiivse laenguga ioone -> tekib gradient (potentsiaal) Kui positiivselt laetud ioonid liiguvad läbi rakumembraanis olevate kanalite aksoni sisse, siis toimub selles kohas depolarisatsioon- aksoni sees on rohkem positiivse laenguga osakesi ja väljaspool rohkem negatiivse laenguga osakesi aktsionpotentsiaal- levib mööda lainena Depolarisatsioonile järgneb repolarisatsioon- positiivsed dioonid liiguvad läbi rakumembraani jälle tagasi rakkuvahelisse ruumi Mida nõrgem on ärritaja, seda vähem kanaleid avaneb 26. Neurogliia rakkude tüübid ja ülesanded Esinevad kesknärvisüsteemis o Astrotsüüdid- puhastavad neuronite mikrokeskkonda ainevahetusjääkidest Vigastuste korral moodustavad armkoe o Epenüümi rakud- produtseerivad ajuvedelikku o Oligodentrotsüüdid- toetavad ja isoleerivad
elektrilist laengut. Juhul, kui mingi tegur ei aktiveeri platoo rakku, omab rakumembraan laengut 80 millivolti (mV), mida nimetatakse puhke-potentsiaaliks. Näiteks silelihase puhkepotentsiaal on 30mV. Alati on see näit repolarisatsioon negatiivne! Kui närvi- ja lihasrakud on aktiivsed, depolarisatsioon toimub neis membraanipotentsiaali lühiajaline muutus positiivses suunas tekib aktsioonipotentsiaal (tegevuspotentsiaal). Nii südamelihases kui, närvirakus
2)Rakumembraani valikuline läbilaskvus e. permeaablus erinevate ioonide osas 3)Na ja K ioonide aktiivne transport kontsentratsioonigradiendile vastupidises suunas metaboolse energia arvel töötava Na +/K+ pumba abil. Põhilist osa membraani puhkepotentsiaali tekkel etendab K ioonide difusioon rakust rakkudevahelisse alasse. Membraanipotentsiaali muutused: 1)depolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali vähenemine 2)hüperpolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali suurenemine 3)repolarisatsioon puhkepotentsiaali algtaseme taastumine Elektrooniline potentsiaal tekib nõrga alalävise ärrituse tingimustes, mille puhul rakumembraani depolarisatsioon nähtub ainult ärritaja toime ajal, pärast ärritaja toime lõppu kaob kiiresti. Lokaalne vastus tekib ärritustugevusel 0,5-0,9 depolarisatsiooni kriitilisest piirist, mida iseloomustab mõningane amplituudi tõus ka pärast ärritaja toime lõppu, ei kao kohe pärast ärritust, vaid säilib teatud aja vältel.
- Na ja K ioonide aktiivne transport kontsentratsioonigradiendile vastupidises suunas metaboolse energia arvel töötava Na+/K+ pumba abil. Põhilist osa membraani puhkepotentsiaali tekkel etendab K ioonide difusioon rakust rakkudevahelisse alasse. Membraanipotentsiaali muutused: - depolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali vähenemine - hüperpolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali suurenemine - repolarisatsioon puhkepotentsiaali algtaseme taastumine Elektrooniline potentsiaal tekib nõrga alalävise ärrituse tingimustes, mille puhul rakumembraani depolarisatsioon nähtub ainult ärritaja toime ajal, pärast ärritaja toime lõppu kaob kiiresti. Lokaalne vastus tekib ärritustugevusel 0,5-0,9 depolarisatsiooni kriitilisest piirist, mida iseloomustab mõningane amplituudi tõus ka pärast ärritaja toime lõppu, ei kao kohe pärast ärritust, vaid säilib teatud aja vältel.
t. rakumembraani pidi leviva AP tekkega. Rakumembraanil on voltaas tundlikud ioonkanalid, mis avanevad ja sulguvad sõltuvalt elektrilistest signaalidest. Elektriline stiimul tingib Na-ioonkanalite kiire avanemise. Na liigub rakku, muutes selle sisemembraani positiivsemaks, välismembraan seega negatiivsemaks (depolarisatsioon ). Na-ioonkanalid sulguvad ja avanevad K-ioonkanalid lubades K-ioonide kiire difundeerumise rakust välja. Membraanide potentsiaalid muutuvad jällegi esialgseks.( repolarisatsioon ). Na/K- pumba abil taastatakse esialgne ioonide kontsentratsioon ja rakk on puhkepotensiaalis. Lihaskiu membraani ja närvikiudude ülesandeks on informatsiooni ja juhtimisimpulsside levitamine, erutuse edastamine. Lihaskiud vastab erutusele kontraktsiooniga, mis on tingitud Ca-ioonide vabanemisest sarkoplasmaatilisest retiikulumist ja ka ekstratsellulaarsest ruumist pärinevast Ca-ioonidest. AP ajal on Ca- ioonkanalid avatud ja Ca saab liikuda rakku
oluline. Aktiivtransport, mille käigus liigutatakse ATP hüdrolüüsi energia arvelt 3 Na iooni välja ja 2 K iooni raku sisse. Oluline membraanipotentsiaali hoidmisel, koos Na ioonidega glükoosi sisseveol rakku sekundaaraktiivtranspordil, osmoosi kontroll. 30. Millise membraanipotentsiaali juures avanevad pingesõltuvad K kanalid närvirakkudes? +40mV juures avanevad lisa K kanalid ja K liigub välja, tekitades kiirelt negatiivse membraanipotentsiaali (repolarisatsioon). Aga jah.. konspektis on ta kirjutanud tõesti -50 aga loengus ta rõhutas, just +40... ((Positiivse. umbes -50mV pole? arvan ka, et -50mV)) 31. Loetlege närviimpulsside tekkimises ja edasiliikumises osalevad transportvalgud. Na kanalid, K kanalid. Na/K pump. Veel midagi? Ligandiseoselised kanalid 32. Milline on närviimpulsi edasiliikumise kiirus? 100-120 m/s 33. Milline on aktsioonipotentsiaali kestvus? umbes 4ms 34. Mida nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks?
K+-ioonide aktiivne transport konsentratsioonigradiendide vastupidises suunas metaboolse energia arvel töötava NA+/K+-pumba abil. Rakumembraani depolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali vähenemine. s-o negatiivse potentsiaali vähenemine rakumembraani sisepinnal. Hüperpolarisatsioon membraa puhkepotentsiaali suurenemine, s.o negatiivse potentsiaali suurenemine rakumembraani sisepinna Repolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali lähtetaseme taastumine. Elektrotooniline potentsiaal tekib nõrga alalävise (alla 0,5 depolarisatsiooni kriitilisest piirist) ärrituse tingimustes, mille puhul rakumembraani depolarisatsioon nähtub ainult ärritaja toime ajal. Lokaalne vastus tekib ärritustegevuse kasvamisel (0,5 0,9 depolarisatsiooni kriitilisest piirist), seda iseloomustab mõningane amplituudi tõus ka peale ärritaja toime lõppu.Lokaalne vastus ei kao
kanalite sulgumine Avanevad membraanipot sõltuvad K+ kanalid, K+ väljub, taastub puhkeseisundi membraanipotensiaal, K kanalid sulguvad Membraanipotensiaalist sõltuvatel Na kanalitel esineb refraktsiooniperiood, mille jooksul sulgunud Na kanalid ei avane ka stiimuli toimel, seega impulss liigub ainult ühes suuas. +40mV juures avanevad pingesõltuvad K+ kanalid ja K liigub välja, tekitades kiirelt negatiivse membraanipotentsiaali (repolarisatsioon). Membraani depolariseerumine aktsioonipotensiaali toimel on tingitud ioonkanalite positiivse tagasiside süsteemist. Kui kuskilt sattub raku sisse Na ioone, siis need indutseerivad kanalite avamise ja veel rohkemate Na ioonide rakku voolamise. Võivad tulla retseptoritelt või sünapsist jne. Kui membraanipotentsiaal on piisavalt kõrge, siis see sulgeb Na kanalid ja samas avab K kanalid ja K voolab rakust välja, toimub membraani repolariseerumine esialgsele
algväärtuseni. Lõpuks voltaažtundlikud K+ ja Na+ kanalid sulguvad, ainsana on avatud mittevoltaažtundlikud K+ kanalid (lekkekanalid), mis genereerivad membraanipotentsiaali negatiivse puhkeväärtuse. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK21668/-hea seletus Kui membraani iseloomustab potentsiaalide erinevus, on ta polariseeritud. DEPOLARISATSIOON =HÜPOPOLARISATSIOON- polariseerituse vähenemine HÜPERPOLARISATSIOON- polariseerituse suurenemine. REPOLARISATSIOON on polarisatsiooni taastumine. Muutes rakumembraani läbilaskvust eri ioonidele (e Px väärtust Goldmanni valemis), muudame potentsiaali. Põhilised ioonid, millest oleneb on K+, Na+, Cl-, Ca2+. Maali-Liina, jaanuar 2012 Aktsioonipotentsiaalide ioonmehhanismid, Nii Na+ kui K+ kanalid on voltaažtundlikud ning reageerivad membraani kriitilisele depolarisatsioonile
Kodade ja vatsakeste piiril läbib atrioventrikulaarsõlme 0,02 m/sek Atrioventrikulaarsõlmest üle vatsakeste 4 m/sek vatsakeste kontraktsioon 29. Elektrokardiograafia mõiste, elektrokardiogrammi põhikomponendid. Elektrokardiograafia väljendab erutuse levikut südames. Elektroodid kinnitatakse esi- ja tagajäsemetele. Elektrokardiogrammi (ajas muutuvate potensiaalide kõver) põhikomponendid: EKG sakid: P-kodade depolarisatsioon, QRS-vatsakeste depolarisatsioon, T-vatsakeste repolarisatsioon Arteriaalne vererõhk Südame toonid 30. Südame tsükkel (faasid, vere liikumine eri faasides). Südame sagedus, löögimaht ja minutimaht. Südame tsükkel: Süstol e. kontraktsioon Diastol e. lõõgastumine Süstol + Diastol = südametsükkel Tsüklite arv minutis = südamesagedus Ühe tsükliga väljapaisatud veremaht = süstoolne maht e. löögimaht Ühes minutis väljapaisatud veremaht = minutimaht Diastol: Rõhk vatsakestes langeb ning aordi- ja kopsuarteri poolkuuklapid sulguvad
Kodade ja vatsakeste piiril läbib atrioventrikulaarsõlme 0,02 m/sek Atrioventrikulaarsõlmest üle vatsakeste 4 m/sek vatsakeste kontraktsioon 29. Elektrokardiograafia mõiste, elektrokardiogrammi põhikomponendid. Elektrokardiograafia väljendab erutuse levikut südames. Elektroodid kinnitatakse esi- ja tagajäsemetele. Elektrokardiogrammi (ajas muutuvate potensiaalide kõver) põhikomponendid: EKG sakid: P-kodade depolarisatsioon, QRS-vatsakeste depolarisatsioon, T-vatsakeste repolarisatsioon Arteriaalne vererõhk Südame toonid 30. Südame tsükkel (faasid, vere liikumine eri faasides). Südame sagedus, löögimaht ja minutimaht. Südame tsükkel: Süstol e. kontraktsioon Diastol e. lõõgastumine Süstol + Diastol = südametsükkel Tsüklite arv minutis = südamesagedus Ühe tsükliga väljapaisatud veremaht = süstoolne maht e. löögimaht Ühes minutis väljapaisatud veremaht = minutimaht Diastol: Rõhk vatsakestes langeb ning aordi- ja kopsuarteri poolkuuklapid sulguvad
kiire ja ulatuslik depolarisatsioon - puhkepotentsiaali vähenemine. Puhkepotentsiaal mitte üksnes ei vähene, vaid muutub lühiajaliselt isegi positiivseks (20 40 mV). Sellist ulatuslikku membraanipotentsiaali muutust nim aktsioonipotentsiaaliks. Aktsioonipotentsiaale on võimalik vastavate seadmetega registreerida ja graafiliselt kujutada. Aktsioonipotentsiaalis on eristatavad järgmised faasid: * depolarisatsioon * repolarisatsioon * tipp-potentsiaal * negatiivne järelpotentsiaal * positiivne järelpotentsiaal. Aktsioonipotentsiaal tekib, kui membraanipotentsiaali vähenemine küünib kindla ulatuseni: motoorses närvirakus -45 mV-ni, lihaskius -55 mV-ni. Juhul, kui muutus selle läveni küünib (või seda ületab), tekib alati ühesuguse maksimaalse amplituudiga aktsioonipotentsiaal ("kõik või mitte midagi" seadus).
Kaltsiumi ladestumine toob kaasa molekuliharude ümberpaigutumise, mille tõttu müosiini ja aktiini filamendid nihkuvad üksteisele lähemale. See põhjustab südame lihaskiu lühenemise - kokkutõmbumise, mis kõikide lihasrakkude koosmõjul tekitabki lihasjõu. See protsess kulutab energiat. NB! Kehale mõjuv väline elekter võib neid rakusiseseid elektrilisi protsesse mõjutada ja eluohtlikke olukordi tekitada (→ ptk „Elektrilöök“, → ptk „Südamekloppimine/rütmihäired“). Repolarisatsioon – erutuse taasteke, esialgse erutusseisundi taastamise etapp Filamendid – vaheldumisi paiknevad (kokkutõmbeks vajalikud) lihasraku osad 760 Erutusjuhte süsteem Südamelihase tegevusel on iseseisev juhtimine (südame autonoomia). Erutustekke ja -juhte süsteemi rakkudeks on südamelihase spetsialiseerunud rakud, mille puhkepotentsiaal kasvab aeglaselt ilma välise mõjutuseta, kuni see saavutab läviväärtuse ja vabaneb aktsioonipotentsiaal (rütmiregulaator-kude)
annaabi.ee 
