· Paindlik, odav · Uuritakse loomulikus olukorras toimuvat käitumist · Võimalus kontrollida laborieksperimentide kehtivust · Introspektsioon-Enesevaatlus-enda tunnete ja mõtete jälgimine Korrelatsiooni eelised: Saame infot seoste olemasolu kohta Korrelatsiooni puudused: Ei näita põhjuslikke seoseid Eksperimendi eesmärk on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine - Põhjuslike seoste leidmiseks - Kasutatakse laboriseadmeid - Mõjustused ja tulemused on mõõdetavad, reaktsioonid registreeritavad. - Juhised ja instruktsioonid - Korratav · Eksperimendi käigus on võimalik täpselt teatud tegureid kontrollida ja teisi muuta. · Uuritakse muutuja toimet nähtusele, seda nimetatakse sõltumatuks muutujaks. · Aset leidvat efekt või muutus sõltuvaks muutujaks. Eksperimendi eelised: - Annab täpsemat infot - Saame infot põhjuslike seoste kohta - Usaldusväärseim meetod Eksperimendi puudused:
siseelundeid ja jämesoolt kuni ristikäärsooleni. Jämesoole lõpposa alates ristikäärsoolest kuni pärasooleni ja erituselundid saavad parasümpaatilise innervatsiooni seljaaju ristluuosast vaagnanärvi kaudu.Veresoonte silelihaseid parasümpaatiline närvisüsteem ei innerveeri, välja arvatud suguelundite (eriti peenise, kliitori ja väikeste häbememokkade) arterid ning võib-olla ka aju- ja koronaarveresoonte silelihased. Sümpaatilised ja parasümpaatilised mõjustused efektoritele Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi erutusefektid on suures ulatuses antagonistlikud. Siseelundid on pidevalt nii nende tegevust aktiveeriva kui ka pidurdava mõju all, mis on omavahel dünaamilises tasakaalus. Vastavalt vajadusele on võimalik suurendada sümpaatikuse efekti parasümpaatikuse mõju vähendamisega või sümpaatikuse tähtsuse suurendamisega. Niiviisi reguleeritakse elundite talitlust pidevalt ja viiakse vastavusse konkreetsete vajadustega.
Üldse filtreerub ööpäevas koevedelikesse ligikaudu 20 liitrit vedelikku, millest ainevahetuse jääkidega reabsorbeerub umbes 9/10, niisiis läheb verekapillaaridesse tagasi peaaegu 18 liitrit vedelikku. Umbes 1/10 veresoonest väljunud vedelikkust, seega umbes 2 liitrit ööpäevas, imendub rakkudevahelisest ruumist lümfisoontesse ja jõuab vereringesse tagasi lümfina. 15. Vereringe talitluse regulatsioon. Autonoomse närvisüsteemi mõjustused südamele ja veresoontele. Lokaalsete metaboliitide ja erinevate hormoonide roll vererõhu regulatsioonis. Endoteeli ülesanded. Vaata k.13 Veresoone valendiku diameetrit -> takistust verevoolule -> keskmist vererõhku võivad suhteliselt kiiresti muuta: -vegetatiivse NS mõjustused, -lokaalselt tekkivad ained (metaboliidid), -muud humoraalsed mõjustused (näit. ringlev adrenaliin, angiotensiin II)
II. Ülevaade psüühikahäiretest Psühhoteraapiavoolud III Skisofreenia Mõtlemise ja tajumise sügavad häired. Tuimenenud või inadekvaatne tundeelu. Häiritud on kõige põhilisemad funktsioonid, mis annavad normaalsele inimesele tema individuaalsuse ja identiteedi. Eristatakse positiivsed ja negatiivseid sümptomeid. Sümptomite loendis 4 esimest rühma on eriti iseloomulikud. a) Mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine. b) Luulumõtted kontrollist, mõjustused või hõivatusest. c) Kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad, vaidlevad omavahel patsiendi üle või tulevad mõnest kehaosast. d) Muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed. Üks neist peab olema väga selgelt esinev. e) Ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid kui nendega kaasnevad kiiresti mööduvad või osaliselt väljakujunenud luulumõtted.
Kasvatuses tähendab see seda,et introverti ei tohiks vastutusrikaste tegemiste eel liialt"üles kütta",ekstraverti agabliigselt maharahustada. Inimese käitumise psühholoogiat ei tohi võtta lihtsustatult,kui pelgalt reageerimist teatud väliskeskkonna stiimulitele.Biheivioristliknlähenemisviis,mille kohaselt kindel välisärritaja kutsub esile kindla erutuse ja kindla ennustatava reaktsiooni,on oma piiratuse tõttu populaarsuse kaotanud.Ühed ja samad mõjustused kutsuvad erinevates inimestes ja samas inimeses erinevatel hetkedel esile ka erinevaid reaktsioone.Väline tegur vahendatakse sisemise,psüühilise tegevuse kompleksi poolt,mistõttu ärrituse ja käitumise vahel ei ole otsesõltuvust. Taisisõnu öeldes-käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel,kuid kõrgematel loomadel,eriti inimesel on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendunud
3. Tartu murre Tartu murre on paiknevuselt keskne lõuna-eesti dialekt, mille levikupiirkond asetseb mulgi ja võru murde vahemail. Põhja-Eesti keskmurdest lahutab seda murdeala Suur- Emajõgi ja Amme jõgi, põhja-eesti idamurdest endise Vesneri ja Kavastu valla põhjapiir, mulgi alast Võrtsjärv, Väike-Emajõgi ja Pedeli jõgi. Kagus ja lõunas on vastas endine Võrumaa ja võrukeelne Karula. Kõik need piirid tunnukse olevat tinglikud. Vastastikused keelelised mõjustused, eriti kagus, lõunas ja kirdes, on tiheda suhtlemise tõttu olnud paratamatud. Tartu murde kujunemisel on aluspõhjaks olnud muistsete ugalaste keelepruuk. Ajaloo andmeil oli Ugandi suur Lõuna-Eesti maakond. Ugalaste keeleline kujunemine näikse olevat toimunud muu Eestiga enam-vähem võrdseis tingimustes, kagupoolsete hõimlaste kohta seda väita ei söandaks. Praegune tartu murre on piki aegu kestnud keelelise arenemise tulemus, kusjuures tähtsat osa on etendanud mitmesugused
Filtratsioooni suuna määrab keskkondade hüdrostaatilise ja osmootse rõhu resultant. ainete vaetus vere ja kudede vahel Aineid kantakse verest koerakkudeni ja koerakkudest verre erinevalt. transpordiviisid: 1. ainete veresoonesisene konvektiivne transport 2. ainete transport läbi veresoone seina ja intersiitsiumi 3. kudedest lümfi jõudnud ainete viimine vereringesse lümfisoonte kaudu. 15. Vereringe talitluse regulatsioon. Autonoomse närvisüsteemi mõjustused südamele ja veresoontele. Lokaalsete metaboliitide ja erinevate hormoonide roll vererõhu regulatsioonis. Endoteeli ülesanded. Verevoolu reguleerimine: silelihaskihile veresoonte seintes on omane teatud toonus, ehk pinge. Muutused lihastoonuses muudavad veresoone läbimõõtu ja seeläbi voolutakistust. Kui toonus suureneb, siis veresoon aheneb ja voolutakistus suureneb. Veresoone seina toonust kontrollivad sisemised ja välimised faktorid.
SISSEJUHATUS Rosseau pedagoogilised mõjustused ulatuvad meie ajani. Tema vaade peitub tema lipukirjas: ,,Tagasi looduse juurde". Ta nõudis kultuuri tervendamist ja noorendamist, inimese vabastamist ahelatest, mis osutusid talle võimatuks. Ta tegi kultuuri küsitavaks, et seda hiljem päästa ja värsketest allikatest lasta ammutada uusi sihte. Vananeva ja kõduneva asemele tõusis paratamatu edusammuvajaduste värske loomisrõõm, surnud ja tarretunud asemele astus arenemisjanune inimloomuse lakkamatu noorusvärskus ja hingelisus, välispidisuse ja ühekülgse mõistusehariduse asemele tundliku südame tungiv keel, kunstliku asemele loomulikkus. Kuid kogu tööst käib läbi punase joonena armastus lapse vastu. ,,Ei tunta lapseiga ja seepärast satutakse valeteedele... Lapses otsitakse ikka meest, ei teata aga, mis on laps enne, kui ta saab meheks. Õppige oma lapsi paremini tundma, sest tõepoolest teie ei tunne neid. Kui teie loete seda raamatut selles...
ning veresoonte , eriti kapillaaride takistusest. Kõik faktorid, mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Südame löögisageduse ja löögimahu langus ning perifeersete veresoonte laienemisega seotud takistuse vähenemine viib vererõhu langusele. Piklikajus asuvatel veresoonte toonust reguleerivatel (vasomotoorsetel närvikeskustel eristatakse veresooni ahendava (vasokonstriktoorse) ja laiendava (vasodilatatoorse) mõjuga osa. Mõjustused antakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Oluliseim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju. Mikroringetes on mõjusad kudedes ainevahetuse käigus tekkivad ained(metaboliidid): piimhape, adenosiintrifosforhape (ATP), adenosiindifosforhape( ADP), oluline osa on ka vastava koe CO2 aj O2 osarõhkudel ja lämmastikoksiidil (NO), millel on tugev veresooni laiendav mõju. Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad nii veresoonkonna rõhu-ja
Aferentsed kiud moodustavad RF neuronitel sünapse. RF mõju on oluline ärkvelolekuks,tähelepanureaktsioonide,orienteerumisreflekside teostamiseks. RF abil saab muuta meelesüsteemidelt lähtuvat sensoorset infot kuni kortikaalsete mõjudeni välja. RF erutavaid mõjusid tasakaalustatakse pidurdavatega, nii hoitakse ära suurajukoore hüperaktiivsuse teke. RF võtab osa kogu organismi vegetatiivsete ja homöostaatiliste reaktsioonide korraldamisest. RF kaudu kulgevad paljud destsendeeruvad mõjustused, mis muudavad seljaaju reflekse. RF alanevad mõjud: Võivad olla pidurdavad või erutavad. Pdurdavad mõjud piklikaju piirkonnast. Erutav tsoon algab vaheaju keskosast, haarab keskaju ja jõuab seljaajuni. Arvatakse et RF kaudu muudetakse seljaaju A+(alfa) motoneuronite aktiivsust. A+gamma-motoneutronite kaudu realiseeruval RF mõjul oluline koht keha asendit,lihastoonust,liigutusi reguleerivates kohastumisreakstioonides. 32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus.
Düsbioos § Düsbioos - mitmesugustel põhjustel tekkinud nimetatud tasakaalu häirumine. Düsbioosi korral esineb mikrobiotsönoosis residentsete ja transiitsete mikroorganismide normaalse vahekorra muutus. Nimetatu väljendub eeskätt tinglikult patogeensete mikroorganismide hulga suurenemises, nende võimalikus tungimises läbi organi seina lümfi- ja vereringesse, mis mõnikord viib endogeensele infektsioonile. § Düsbioosi esilekutsuvad mõjustused võivad toimida: § otseselt mikrobiootale ekstreemne toit, antibakteriaalsed ained); § makroorganismile - mitmesugused sisehaigused, stress, sisesekretsiooninihked, organite anatoomia muutused, vananemine; § tervikuna süsteemile "organism-mikrobioota" - mitmesugused ravimid, kliimamuutused, radiatsioon. § Tänu mikrobioota püsilikkusele taastub enamasti 1-2 nädala jooksul pärast kahjustava teguri toime lakkamist esialgne mikroobide koostis.
Tavaliselt on korraga vaatluse all vähemalt 2-4 sõltumatut muutujat. Selle eeliseks on, et: -efektiivsem on korraldada üks kui mitu E-d (e.g. 3 v. 4) -eksperimentaalne kontroll on parem; -mitme sõltumatu muutuja alusel üldistatud tulemused on väärtuslikumad (kuna on valiidsed mitmetes situatsioonides) kui üldistamata andmed. Mitme sõltumatu muutujaga E-des võivad tekkida tulemustes avalduvad muutujatevahelised mõjustused, nn. interaktsioonid (millest pikemalt edaspidi mitmefaktoriliste E juures!). Harjutusülesanded: Nimetage kõiki kolme tüüpi muutujad järgmistes kavandatavates uurimustes (ärge unustage, et kontrollitavaid muutujaid võiks olla võimalikult palju, nimetage vähemalt 3-4): (1) Autotootja tahab uurida, kui heledad peaksid olema pidurituled, et tagasõitja reaktsioon pärast eessõitja pidurdamist oleks võimalikult kiire. 6. Sõltumatu muutuja : piduritulede heledus
SÜDAMETÖÖ JA VERERÕHU REGULATSIOON Neuraalne Humoraalne - Hormoonid - Teised veres lahustunud ained NEURAALNE KONTROLL ·Vasomotoorsetest keskustest lähtuvad mõjud veresoontele ja südamele. ·Ajutüves paiknevad närvistruktuurid, mida ei saa anatoomiliselt täpselt piiritleda ning mida nimetatakse vereringekeskusekse vasomotoorseteks keskuseks. Funktsionaalselt eristatakse veresooni ahendava (vasokonstriktoorse) ja laiendava (vasodilatatoorse) mõjuga osa. ·Mõjustused perifeersete veresoonte toonusele antakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Olulisim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju, mis annab ka veresoontele toonuse. RÕHU JA KEMORETSEPTORID ·Rõhu retseptorid (baro-e pressoretseptorid) paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. ·Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiid-ja aordigloomustes. SÜMPATIKUSE MÕJU SÜDAMELE
RF mõju on oluline ärkvelolekuks,tähelepanureaktsioonide, orienteerumisreflekside teostamiseks. RF abil saab muuta meelesüsteemidelt lähtuvat sensoorset infot kuni kortikaalsete mõjudeni välja. RF erutavaid mõjusid tasakaalustatakse pidurdavatega, nii hoitakse ära suurajukoore hüperaktiivsuse teke. RF võtab osa kogu organismi vegetatiivsete ja homöostaatiliste reaktsioonide korraldamisest. RF kaudu kulgevad paljud destsendeeruvad mõjustused, mis muudavad seljaaju reflekse. RF alanevad mõjud: Võivad olla pidurdavad või erutavad. Pdurdavad mõjud piklikaju piirkonnast. Erutav tsoon algab vaheaju keskosast, haarab keskaju ja jõuab seljaajuni. Arvatakse et RF kaudu muudetakse seljaaju A+(alfa) motoneuronite aktiivsust. A+gamma-motoneutronite kaudu realiseeruval RF mõjul oluline koht keha asendit,lihastoonust,liigutusi reguleerivates kohastumisreakstioonides. 32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus.
Katseisik inimene, kes osaleb katses (eksperimendis), ka katses osaleja, katsealune Katsegrupp grupp inimesi, kes osalevad neile ühises katses, saades eksperimentaalseid mõjustusi Kontrollgrupp grupp inimesi, kes osalevad katses ilma eksperimentaalseid mõjustusi saamata ja võimaldavad kontrollida, kas katsegrupi eksperimentaalsed mõjustused tõepoolest põhjustavad hüpoteesi kohaselt eeldatud psüühilisi reaktsioone Katsetingimuste (ehk katseisikute juhuslik valik katse- ja kontrollgruppi) - põhimõte, mille juhuslik omistamine kohaselt igal katseisikul on võrdne tõenäosus sattuda kas katse- või kontroll- gruppi. See põhimõte püüab katse- ja kontrollgrupi katseisikutele iseloomu-
annaabi.ee 
