* Punktis a nimetatakse diferentseeruva f'ni f(x) statsionaarseks punktiks, kui f'(a)=0 * Punktis a nimetatakse f'ni f(x) kriitiliseks punktiks, kui a on statsionaarne punkt või punktis a puudub sel funktsioonil tuletis * Kui punkt a on f'ni f(x) statsionaarne punkt ja f''(x) on pidev punktis a ning f''(a)0, siis f'il f(x) on punktis a range lok ekstreemum, kusjuures f''(a)>0 korral on punktis a range lok miinimum ja f''(a)<0 korral on punktis a range lok maksimum * Kui f'ni f(x) korral f'(a)=...=f(m)(a)=0 ja f(m+1)(a)0 ning f(m+1)(x) on pidev punkis a siis 1. Juhul kui m on paaritu, siis on f'il f punktis a range lok ekstreemum, kusjuures f(m+1)(a)>0 korral on punktis a range lok miinimum ja f(m+1)(a)<0 korral on punktis a range lok maksimum.2. Juhul kui m on paarisarv, siis ei ole f'il f punktis a lok ekstreemumi. * Eeldame, et f f(x) on pidev lõigul [a-,a+] ning diferentseeruv vahemikel (a-,a) ja (a,a-) suvalise >0 korral. 1. Kui f'(...
Liigesjätkete vahel 24. Mitmest liigesest koosneb kuklaliiges? Kahest: Ülemine kuklaliiges ja alumine kuklaliiges 25. Mis tüüpi liiges jääb kuklapõntade ja kandelüli vahele? Ülemine kuklaliiges e ellipsoidliiges 26. Kus asub peaga eitamist teostav liiges? Telglüli ja kandelüli vahele 27. Mitme telje ümber võivad toimuda liigutused lülisambas? Ümber kolme telje 28. Mis suunas on lülisammas kumer rinnaosas? Kumerus taha 29. Mis suunas on lülisammas kumer nimmeosas? Kumerus ette 30. Mis suunas on lülisammas kumer kaelaosas? Kumerus ette 31. Mis suunas on lülisammas kumer ristluuosas? Kumerus taha 32. Mida tähendab küfoos? Kumerus taha 33. Mida tähendab lordoos? Kumerus ette 34. Miks suurenevad lülisamba lülid kaelast nimmeni? Ülakeha raskus kantakse ristluu ülemise massiivsema osa kaudu alajäsemetele 35. Mis aitavad lülisambas põrutusi ja tõukeid amortiseerida?
Logaritmfunktsioon
Logaritmfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni
y=logax , kus a>0 , a1 ja x>0
1) 0
Puusaluu (eristame häbemeluu, niudeluu, istmikuluu) 8. Nimetage vaba alajäseme luud Reieluu, põlvekeder, sääreluu, pindluu, jala luud 9. Nimetage jala luud Kannaluu, pöialuu, varvaste lülid. 10. Koljuluid on inimesel arvuliselt kokku 29 ja nad jaotatakse kaheks osaks: ajukolju 8 ja näokolju 21. 11. Nimetage liikuvad koljuluud Alalõualuu 12. Selgitage mõisted Lordoos Lordoos on lülisamba kumerus ettepoole. Küfoos Küfoos on lülisamba kumerus tahapoole Skolioos Skolioos on lülisamba haiguslik kõverdumine külje suunas. Liiges (tooge näide) Pidev ühendus luude vahel katkenud. Neid iseloomustab kolme koostiselemendi liigeskihn, liigesõõs ja liigestuvate pindade olemasolu. Näiteks Põlveliiges. Liidus (tooge näide) luudevahelised katkematud seosed, mis koosnevad tihedast side
Sedasi tähistatakse nõgusläätsi. Kasutamine Läätsesid kasutatakse nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägelikkuse, kaugelenägelikkuse, presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) ja astigmatismi korrektsiooniks. Enamik läätsedest on rangelt telgsümmeetrilised, prillide läätsed on ainult ligikaudselt sümmeetrilised. Nad on vormitud, et mahtuda umbes ovaalsesse, mitte ringikujulisse raami; optilised tsentrid asuvad silmamunade kohal; nende kumerus ei pruugi olla telgsümmeetriline, et korrigeerida astigmatismi. Läätsesid kasutatakse ka mikroskoopides ja teleskoopides. Läätsi, mis pole isegi ligikaudselt optiliselt korrektsed on kasutatud sajandeid tule süütamisel. Silm Silm koosneb silmamunast, mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist (laud, pisaraaparaat ja silmalihased). Silmaava ja vikerkesta taga paikneb elastne silmalääts (lens), selle õhukesele kihnule kinnitub ripskehalt lähtuv ripsvöötmeke
1.Liigesepind (facies articularis) 2. Liigeseõõs (cavitas articularis) 3. Liigesekapsel (capsula articularis) – 2 kihti – fibroos/sünoviaalkiht Sünoovia on kollakas läbipaistev liigesevedelik, mida toodavad sünoviaalrakud vereplasmast. Funktsioonid: 1. vähendab hõõrdumist, 2. kannab toitained kõhre rakkudele, 3. kannab ära kõhrerakkude jääkained, 4. aitab rõhku ühtlaselt jaotada TEST 3 1. NIMETA LÜLISMBA KÕVERUSED. Kaela/nimme LORDOOS (kumerus ette) JA rinna/ristluu KÜFOOS (kumerus taha). SKOLIOOS (kumerus külje poole). 2. LÜLIDEVAHEKETAS. NIMETA OSAD JA FUNKTSIOONID. FIBROOSVÕRU JA SÄSITUUM. FUNKTSIOON: SEOB JA VÕIMALDAB LIIKUMIST. 3. Puusaluu. Osad. Nimeta kaks liigest mille moodustamises puusaluu osa võtab. Pelvis. Häbemeluu, niudeluu, istmikuluu. Puusaliiges ja ristluu-nimmeluu liiges (art.sacroiliaca), häbemeliidus. 4. Kodarluu randmeliiges. Liigesetüüp ja teljed. Frontaaltelg ja sagitaal. Koonus kaa
Tuletis. Rakendused Puutuja tõus Funktsiooni uurimisel Funktsiooni uurimisel Funktsooni F'(x)=k ekstreeemumkohad kasvam ja kahanemine liikumise ' Puutuja võrrand F (x)=0 X F'(x)>0 ; XF'(x)<0 kiirus y-y0=k(x-x0) Min koht Max koht Kumerus Nõgusus F''(x)>0 F''(x)<0 F''(x)<0 F''(x)>0 Käänukoht F''(x)=0 1. Leia funktsioonide tuletised 2 - 3x 1) y=2x5-3,8x4+x2-2 2) y = x -1 3)y=(x+1)sinx-x cos x
kontuurijoonte vahel). Paksusjoon ( b) vertikaalne joon , neid on terve hunnik . Maksimaalne paksus on lmax . Maksimaalne suhteline paksus bmax(joon peal)=bmax/kõõl * 100% . Profiili suhteline paksus näitab mitu protsenti moodustab profiili paksus tema kõõlust. Kaugus keskjoone ja kõõlu vahel on profiilikumerus ( k) . Keskjooneks nimetatakse profiili esi ja tagaserva vahelist joont , mis läbib paksusjoonte keskkohti. Kusagil on maksimaalne kumerus kmax aga millest midagi eriti siiski kasu pole . Suhteline max kumerus K(joon üleval)max=kmax/d *100% . Maksimaalse paksuse kaugus esiservast (db) Maksimaalse kumeruse kaugus esiservast (dk) Nina kumerus raadius ( r) Profiilikumerus on suurim vahemaa profiili keskjoone ja kõõlu vahel. (f) . Suhteline kumerus f(joon peal)=f/b * 100% Esiserva teravus (m) m=r/b *c2 r- esiserva radius , c-profiilisuhteline paksus , b - profiilikõõl
sümfüüs. Poolliiges e. hemiartroos. Liigesvõie ehk sünooviat. Teineteisega kuju poolest sobivaid liigespindu nim. kongruentseteks. Vastand nendele on inkongruentsed liigesed. Liigeste abiaparaadid on lisamoodustised, mis täiendavad liigespindu või liigeskihnu. Liigesesidemed e. ligamendid. Liigeskettad e. diskid. Liigesmokad e. kiudkõhrkoest äärised. Lihtliiges liigestub kaks luud. Liitliiges liigestub kolm või enam luud. Lordoos lülisamba ettepoole suunatud kumerus. Küfoos lülisamba tahapoole suunatud kumerus. Pööret sissepoole nimetatakse pronatsioon, pööret väljapoole supinatsioon. Saagõmblus esineb ajukolju luude vahel. Lameõmblus esineb näokolju luude vahel. Soomusõmblus esineb luude samanimeliste osade vahel. Pärgõmblus asub kiiruluude ja otsmikuluu vahel. Noolõmblus ühendab kiiruluid omavahel. Lambdaõmblus asub kuklaluu ja kiiruluude vahel. Lõgemed e. fontanellid kilelised piirkonnad vastusündinu koljus.
kahvlile, et iga soovitud toidupala kindlalt kinni hoida. Tekib näpitsaefekt. 3. Libista lusikas aeglaselt serveeritava objekti alla, nii et see satub lusika ja kahvli vahele. Näpitsvõte Tehnika meisterlikkus saavutatakse pideva praktikaga. Suuretükiliste toitude puhul hoitakse lusikat nii, et kumerus jääb allapoole ja kahvli kumerus ülespoole. Kahe kahvli kasutamisel asetatakse need üle nimetissõrme, mida hoitakse paigal pöidla survega. Kahvlid libistatakse roa alla ja tõstetekse kliendi taldrikule. 6 Kandiku kandmise tehnika Kandikuid kasutatakse: · kuumade ja külmade alkohoolsete ning alkoholivabade jookide serveerimisel,
4. Leia X+ ja X- ehk pos-neg piirkond; a. f(x)>0 siis X+ b. f(x)<0 siis X- 5. Leia kasva/kahanemispk X ja X; a. f'(x)>0 siis X b. f'(x)<0 siis X 6. Lokaalsed ekstreemumid; a. f'(x)=0 saad x väärtusi b. f''(x)>0 tuleb Emin y1=fx1 c. f''(x)<0 tuleb Emax y2=fx2 7. Graafiku kumerus/nõgususvahemikud; a. kumerus:y''<0 b. nõgusus:y''>0 8. Käänupunktid; f''(x)=0 saad x1 ; y1=f(x) (algneasi) 9. Joone ...asümptoodid a. püst... x=a (katkevuskohad) lim f ( x) xa b. rõht... y=b (piir parabooli otsal) xlim f ( x ) ARV! -
B: kinnitub Õlavarreluule C: peamised funktsioonid Käe ette viimine, aitab kätt langetada, pöörab käesisse, abihingamis lihas 63. Niude-nimmelihas A: mis osadest koosneb? Niudelihas ja suur nimmelihas B: kust algab? Niudeluult, Nimmelülidelt C: Millise sideme alt lväljub kõhuõõnes? Kubemeside 1. Luuühendusi, mis ei ole liiges: *Sündesmoosid, tappühendused, sümfüüsid 2. Lülisamba kõverused Kaelalordoos( kumerus ette), rinnaküfoos ( kumerus taha), Nimmelordoos, ristluuküfoos seljaSkolioos ( kumerus küljepoole)
B: kinnitub Õlavarreluule C: peamised funktsioonid Käe ette viimine, aitab kätt langetada, pöörab käesisse, abihingamis lihas 63. Niude-nimmelihas A: mis osadest koosneb? Niudelihas ja suur nimmelihas B: kust algab? Niudeluult, Nimmelülidelt C: Millise sideme alt lväljub kõhuõõnes? Kubemeside 1. Luuühendusi, mis ei ole liiges: *Sündesmoosid, tappühendused, sümfüüsid 2. Lülisamba kõverused Kaelalordoos( kumerus ette), rinnaküfoos ( kumerus taha), Nimmelordoos, ristluuküfoos seljaSkolioos ( kumerus küljepoole)
libiseks. Laua äärtes on peenike terasriba. Lumelaua pealmisel osal on tavaliselt mitmesugune graafika, mille eesmärk on kliente ostma meelitada. Laual olevad pildid võivad olla ka äärmiselt isikupärased ning paljud lumelaudurid panevad selle disainile suurt rõhku. Lauad erinevad põhiliselt järgmistelt omadustelt: Pikkus Lühimad lastele mõeldud Kumerus Ülalt vaadates on lumelaua lauad on 120cm pikad. Pikimad külg kumer. Keskkoht on veidi peenem slaalomlauad on 215cm. Enamik kui esi ja tagaots. See kumerus aitab lumelaudu jääb siiski vahemikku 140 pöörata ning mõjutab laua juhitavust. 165 cm. Levinud reegel on, et lumelaud Kumeruse raadius jääb tavaliselt 89 m peaks ulatuma omanikule täpselt lõua juurde. Lastelaudadel võib see olla 5m, alla
piirkonnas A X nimetatakse tema suurimat (vähimat) väärtust selles piirkonnas. Globaalse maksimumi ja globaalse miinimumi ühine nimetus on globaalne ekstreemum. Tuletis, tuletise nullkohad, nullkohad asendada esialgsesse funktsi., miinimum ja max ongi globlaalsed. 15. Kirjeldada kasumi maksimeerimise kuldreeglit Tootjale optimaalne toodete väljalaske hulk vastab marginaalkulu ja tulu võrdsusele. 16. Defineerida joone kumerus ja nõgusus. Kuidas asetseb joone puutuja igas punktis kumera (nõgusa) oleva funktsiooni graafiku suhtes. Kumerus nimetatakse piirkonnas X kumeraks, kui selle piirkonna igas punktis joone puutuja paikneb ülevalpool antud joont Nõgusus - nimetatakse piirkonnas X nõgusaks, kui selle piirkonna igas punktis joone puutuja paikneb allpool antud joont 17. Mis on joone käänupunkt? Kui ühel pool punkti (a, f(a)) joon on kumer ning teisel pool nõgus, siis
nõgusläätsedeks. Kumerlääts on keskelt paksem ja koondab valgust. Nõguslääts aga keskelt õhem kui servast ja hajutab valgust. Silm koosneb silmamunast mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist (laud, pisaraaparaat ja silmalihased). Silmaava ja vikerkesta taga paikneb elastne silmalääts (lens), selle õhukesele kihnule kinnitub ripskehalt lähtuv ripsvöötmeke. Ripslihase kokkutõmme või lõõgastus kandub ripsvöötmekese kaudu läätsele, mille kumerus tema elastsuse tõttu muutub. Võrkkestal tekib valguse mõjul närviimpulss, mis kandub mööda nägemisnärvi peaaju nägemiskeskusesse. Seal toimub erituse lõplik analüüs, mille tõttu me eristame esemete kuju, värvust, suurust, asendit ja liikumist. Inimese võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Sõltuvalt sellest, kas vaadeldav objekt asub silmast kaugel või lähedal, koondab lääts valguskiired ikka võrkkestale
jäävates kriitilistes punktides ja lõigu otspunktides; f (2) = 32 3) saadud väärtustest valida välja suurim ja vähim, mis ongi M = max{0; - 5; 32} = 32, globaalsed ekstreemumid sellel m = min{0; - 5; 32} = -5. lõigul; Globaalne maksimumpunkt: P = (2; 32) 15 Globaalne miinimumpunkt: P = (1; -5) Joone kumerus ja nõgusus Öeldakse, et funktsiooni f graafik on vahemikus X kumer (nõgus), kui selle vahemiku X igas punktis x graafiku puutuja asetseb ülalpool (allpool) graafikut. Nõgus graafik Kumer graafik y = f(x) y y y = f(x) 0 a b x 0 a b x
Eelis- korraga saab teenindada palju kliente, tööjõukulu väike Nouvelle cuisine- roogade serveerimine taldrikul, millele asetatakse portselanist v. hõbedast kupliga kate Vaagnateenindus Nimet. Ka serveerimiseks prantsuse moodi Toit serveeritakse vaagnalt ringipakkumise teel Kelner pakub vasakult Klient tõstab ise endale serveerimiskahvli ja- lusikaga toitu Kliendi soovil tõstab toidu kelner Tõstmisel moodustatakse tangid- lusikas all, kahvel peal Kahvli kumerus jaab allapoole Kasutatakse peamiselt pidulikel vastuvõttudel Nõuab teenindajalt kõrget proffessionaalsust Kui on kaks pakkujat, alustatakse nii peremehe kui perenaise paremalt käelt ja pakutakse paremale Tavateenindus- vaagna võib järelejäänud toiduga lauale jätta Banketiteeninduses- vaagen viiakse pärast ringipakkumist ära Koduses stiilis serveerimine Family style Nimet. Ka serv. Vene moodi Toit asetatakse lauale vaagnatega, tirinatega ja muude serv.nõudega
Kanda nõgusläätsega prille Mis võimaldab eristada värve? Kolvikesed(neid on 3 tüüpi: punane, kollane, sinine) Kuidas toimub silmas uute värvide ja toonide teke?erinevad värvused levivad eri lainepikkustel, tekib uus toon Daltoonikud ehk värvipimedad kanapimedus? Kui inimene näeb hämaras väga halvasti, A vitamiini vaegus Sobiv lugemiskaugus? 30-35cm sobiv valgus silmadele? Parim on loomulik valgus Miks kahjustab rappuvas sõidukis lugemine silmi? Tekst rapub ja silmaläätse kumerus kogu aeg suureneb/väheneb Kuidas kahjustab silmi arvuti? Tekib häireid pisaravedeliku moodustamises, kuna arvutis inimene pilgutab silmi vähem Kuidas mõjutab toit nägemist? Eriti vajalik on A-vitamin, samuti ka B-rühma vitamiinid ja C-vitamiin Silmaosade ülesanded: Kulmukarvad higi püüdmine ripsmed ja silmalaud kaitsevad tolmud, mikroobide jne. eest Silma välislihased hoiavad silma paigal või liigutavad kõvakest kaitseb ja annab kuju
X¿ 4.Ekstr.kohad X e : y ´ =0 , murru korral ülemine osa nulliga võrduma 5.Ekst.punktid- asendad ekstr. kohad alg v-sse 6.Kasvamine/kahanemine X : y ´ > 0 X : y ´ < 0 murru korral korrutiseks+ joonis ,max,min ekstr. 7. Käänukoht X K = y ´ ´ =0 murru korral ülemine osa 0-ga võrduma 8.Käänup. asendad käänukohad algv-sse 9.Kumerus/nõgusus X : y ´ ´ < 0 X : y ´ ´ > 0 murru korral korrutiseks + joonis pos-nõgus, neg- kumer 10.Asümptoodid: PA-katkevuskohad f (x ) b1,2 = lim [ f ( x )-kx ] KA- y=kx+b k =xlim ± x x ± Määramispiirkond kõigi selliste muutuja x väärtuste hulk, mille korral f(x) on arvutatav Nullkohad - need argumendi väärtused, mille korral funktsiooni väärtus on null.
0 0 1 3 Ag := rref ( Ab ) Lahend: X := submatrix( Ag , 1 , 3 , 4 , 4) 2 X = 1 3 · Ühe muutuja funktsiooni monotoonsuse piirkonnad ja ekstreemumid, joone kumerus ja nõgusus. 1.Ekstreemumid ja monotoonsuse piirkonnad (kasvav, kahanev). 2 3 <-funktsioon f ( x) := 2 - 3 x - x d 2 <-tuletis f ( x) -3 x - 6 x dx 2 -6 x - 3 x <-tuletis väljakirjutatult (selekteeri x, Symbolics->Variable->Solve) 0
Galileo oli juba välja selgitanud, miks kahurikuulid liiguvad mööda kõverjoont. Newto taipas, et Kuu on nagu hiiglaslik kahurikuul, mis lendab liiga kiiresti, et tagasi maa peale kukkuda. Oma teooria selgitamiseks joonistas ta diagrammi, näidates, mis juhtuks, kui kahurikuuli mäetipust üha kiiremini kosmosesse tulistada. Algul kukuks see ruttu alla. Mida suurem on kiirus, seda laugem tuleks selle tee. Lõpuks lendaks see nii kiiresti, et trajektoori kumerus on väiksem Maa kumerusest. See jääkski lendama, kukkudes pidevalt, aga ei jõuaks kunagi maa peale. Teisisõnu, see jääks orbiidile lõksu. Newton mõistis, et Kuud ei peagi mingi jõud tõukama. Nagu Galileo oli juba avastanud, läheb liikuv keha inertsi tõttu muudkui edasi. Newton taipas, et inertsi mõjul liiguksid kehad sirgjooneliselt, kui just mõni jõud neid kõrvale ei kalluta. Kuu "tahaks" lennata otse, kuid
on rinnaosa liikuvus piiratud, ristluu liikumatu. Lülisamba osas võivad toimuda liigutused ümber 3 telje. 1.)ümber frontaaltelje( painutus ja sirutus kaela-ja ülemine nimmeosa) 2.)ümber sagitaaltelje(külgmine painutus, kallutus-kaelaosas ja rinnaosas) 3.)pöörlemine ümber vertikaaltelje(lülisamba kraniaalses osas- pikitelje suhtes pea pool paiknev, koljupoolne.) 14.Nimetage lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus. Täiskasvanu lülisammas kumerus esineb kaela-nimmeosas, kumerus taha rinna- ristluuosas. Need lülisamba füsioloogilised kõverdused tulenevad lülidevahelistest ketastest ja neid fikseerivaist sidemeist, lihaspinget ei vajata. Lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavad tasakaalu säilitamist ja suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. Vastsündinu lülisammas on dorsaalselt kumerdunud kaare taoline. Kõverdused kujunevad välja lihaste tegevuse ja keha raskuse toimel
Materjal, mille pinnal vesi laiali valgub, märgub, sest selle materjali pindkihis seostuvad aineosakesed tugevasti vee molekulidega. Materjali molekulidega, mille pinnale vesi jääb tilkadena, seostuvad vee molekulid palju nõrgemini kui omavahel. Märgumine põhjustab torudes vedelikupinna kõverdumist e. meniski teket. Klaastorus moodustub klaasi märgava aine pinnale lohk, mittemärgava aine pinnale aga kumerus. Märguvates torudes tõuseb vesi seda kõrgemale, mida peenem on toru (kapillaarsus). Pundumine on aine paisumine vee toimel. Vett või õhuniiskust võivad endaga siduda ka paljud kristalsed ained (keedusool, kustutamata lubi CaO). Oksüdeerija oksüdatsiooniaste väheneb, redutseerija oma aga suureneb. Protsentülesanded: m (lahus)g m (aine)g 100g X g X = [100*m (aine)] : m(lahus)
Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus. Läätsesid kasutatakse nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägelikkuse, kaugelenägelikkuse, presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) ja astigmatismi korrektsiooniks. Enamik läätsedest on rangelt telgsümmeetrilised, prillide läätsed on ainult ligikaudselt sümmeetrilised. Nad on vormitud, et mahtuda umbes ovaalsesse, mitte ringikujulisse raami; optilised tsentrid asuvad silmamunade kohal; nende kumerus ei pruugi olla telgsümmeetriline, et korrigeerida astigmatismi. Päikeseprillid on valmistatud selleks, et nõrgendada valgust ilma seda murdmata. Selliseid läätsesid, mis pole isegi ligikaudselt optiliselt korrektsed, on kasutatud sajandeid tule süütamisel. Läätsede ajaloost Vanim tehislik lääts on pärit aastast 640 eKr. kvartsist lääts, mis leiti väljakaevamistel kunagisest Assüüria linnast Niinivest, mis asub tänapäeva Iraagis Mosuli linna alal.
tiike. Kogu elamine oli ja on Niiluse ümber(välja arvatud beduiinid). Mööbel Mööblist oli peamiselt kasutusel kirst, kus hoiti riideid ja asju. Hiljem pandi see püsti (kapp). Veel on läbiaegade kasutusel klapptool. Väga huvitavas stiilis tehti toole. Need olid kumerad ja istme nurgad olid ülespoole. Ei ole teada,kas selliseid toole tehti esteetilisel põhjusel või mugavuse pärast. Võibolla moodustus see kumerus looduslikult. Egiptuse mööblil on keerulised vormid,mis nõuavad käsitöö oskust. Palju tehti kuninglikke ehitud voodeid, toole, laudu ja kummuteid.
Lülidevahekettad, sidemed ja lameliigesed (liigesed) 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus (Joonis 21) Koosneb fibroosvõrust ja säsituumast 21. Nimetage lülisamba võimalikud liikumised Painutus ja sirutus ümber frontaaltelje Kallutus ümber sagitaaltelje Pöörlemine ümber vertikaaltelje 22. Nimetage lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus Täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis; Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos) Kumerus taha esineb rinna- ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos) Lülisamba kõverdused suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavad tasakaalu säilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus ja arv, roiete liigid ja nende arv) Rindkere skeleti moodustavad: Lülisamba rinnaosa, roided ja rinnak.
Kuust endast tingitud värinad on haruldased ja väga võimasad 25-300 km sügavusel. Kuuvärinaid põhjustavad kraatrite külgedelt allaveerevad kivid või pinnale langevad meteoriidid. Noorkuu vanakuu Kuu faasid Nagu kõik arvatavasti on märganud, paistab Kuu selle aja jooksul väga erinevalt ja pole teatava ajavahemiku vältel üldse näha. Seda faasi nimetatakse noorkuuks ja Kuu on sel ajal Päikese ja Maa vahel. Mõne päeva pärast ilmub ta kitsa sirbina õhtutaevasse ja tema kumerus on suunatud paremale. Valgustatud (seal on Kuul päev) ja valgustamata (seal on öö) osade piirjoonel (nn. terminaatoril) tõuseb Päike -- sinna saabub Kuul hommik. Iga päevaga muutub valgustatud osa suuremaks ja Kuu loojub üha hiljem. Täiskuu ajal paistab kettakujuline Kuu kogu öö. Edaspidi hakkab valgustatud osa vähenema ja ta tõuseb üha hiljem pärast päikese loojumist, olles viimasest veerandist alates nähtav vaid pärast keskööd. Seda aega kutsutakse vanakuuks
Neelamine Oksendamine Aevastamine Köharefleks Pilgutamine Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas Keskaju: anatoomiline jaotus, ülesanded NELIKKÜNGASTIKU TUUMAD PUNATUUM SILMALIIGUTAJA- JA PLOKINÄRVI TUUM MUSTSUBSTANS (mälumise ja neelamise koordinatsioon, reguleerib plastilist toonust) Mis on akommodatsioon? Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. See toimub silmaläätse kumeruse muutmise teel. Läätse kumerus suureneb ripskehas asuva lihase (akommodatsioonilihase) kokkutõmbumisel ja väheneb sama lihase lõõgastumisel. Akommodatsioon on seega silma võime tugevdada valguskiirte murdumisjõudu, mis on vajalik lähedalasuvate esemete nägemiseks. Mis on konvergents? Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine Millised kesknärvisüsteemi osad moodustavad ajutüve? KESKAJU + PIKLIKAJU = AJUTÜVI Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid?
mitmekesiste tunnete edasiandmist jpm Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu Selle ajastu tuntuimad maalikunstnikud on Massacio, Piero della Francesca ja Sandro Botticelli Massacio (14011429) Ta oli meisterlik elutruude figuuride, liikumise ja kolmemõõtmelisuse kujutaja Masaccio värvid on tumedad ja sügavad Inimesed ta freskodel on tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav Hoolimata oma lühikesest elust ja karjäärist mõjutas ta tugevalt mitmeid teisi kunstnikke. Masaccio teoseid Püha Kolmainsus (14251428) Paradiisist väljaajamine 1427. Pearaha 1427. Piero della Francesca (1412 1492) Piero oli oma eluajal kuulus kunstnik ja temalt tellis töid enamik Itaalia kunstimetseenidest, kaasa arvatud paavst Halveneva nägemise tõttu loobus ta 1470. aastal maalimisest
esmaspäev, 3. veebruar 2014. a 1. Määramispiirkond 7. Kasvamis ja X kahanemisvahemiku 2. Kas funktsioon on paaris- d X või ja X paaritu? 8. Käänukohad Xk 3. Perioodilisus 9. Kumerus- ja 4. Nullkohad Xo nõgususvahemikud X ja X 5. Positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad 10. Asümptoodid X ja X + - 11. Toetudes andmetele 6. Ekstreemumkohad skitseerime graafiku Xe Funktsiooni määramispiirkonnaks on kõikide selliste muutuja x väärtuste hulk, mille korral saab funktsiooni väärtust y arvutada Tavaliselt reaalarvude hulk
5)osad paiknevad korrapäratult difusioon- ainete iseenesest segunemine soojusliikumise tõttu. soojuspaisumine- nähtus, kus kehad soojenedes paisuvad ja jahtudes tõmbuvad kokku vedeliktermomeeter- koosneb vedeliku reservaarist ja kapillaartorust. soojenedes vedelik reservaaris paisub ja tungib kapillaartorusse. bimetalltermomeeter- põhiosa on bimetallvedru, bimetall on 2 erinevat metalli kokku pandud, mis soojenedes paisuva erinevalt ja seetõttu muutub kumerus. siseenergia- kineetilise ja potentsiaalse energia summa. temperatuuri tõusul suureneb osade kineetiline energia ja koos selle siseenergia soojushulk- siseenergia hulk, mille keha saab või kaotab soojusülekande käigus. soojusülekanne- siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele osale. ülekanne kestab, kuni temperatuurid ühtlustuvad. soojusjuhtivus- toimub tahketel kehadel, mis on üksteisega seotud, osad hakkavad kiiremini
II - II -0,03 +0,03 +0,04 Ovaalsus 0,01 0,02 0,02 7. Arvutasin kõigi lugemite aritmeetilise keskmise ( ka hälvingu märk on tähtis), liitsin selle seademõõtmele ja nii sain tegeliku mõõtme. 8. Joonestasin järeldusena silindri kaks ristuvat vertikaallõiget ja analüüsides mõõtetulemusi näitasin neil (liialdatult) silindri sisekontuuri tegeliku kuju (koonilisus, nõgusus, kumerus). 9. Võtsin mõõteriista lahti, õlitasin mõõtepinnad (ka mõõteplaatidel ja külgmikel), panin need karpi ja korrastasin töökoha. 10. Esitan töö aruande õppejõule. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Siseindikaator 6-1000 mm 0,02 mm 2. Nihik 0-160 mm 0,05 mm 3
silmamuna liiga pikergune normaalselt lühem * kujutis tekib võrkkesta ette * kujutis tekib võrkkesta taha Häire Kanda nõgusate ehk miinusklaasidega Kanda kumerate ehk plussklaasidega parandamine (-) prille (+) prille 4.Miks on silmade tervishoiu seisukohalt kahjulik lugeda liikuvas sõidukis? (2) Pideva rappumise tõttu muutub loetava teksti asend ja silmaläätse kumerus kogu aeg kas väheneb v. suureneb. Silmad pöörduvad pidevalt paremale- vasakule, üles- alla. See põhjustab ripslihase nõrgenemist ja nägemishäireid. 5.Milliseid silmade tervishoiu reegleid peab järgima arvutiga töötades? (2) Kujutis arvutiekraanil ei tohi väreleda ega olla liiga kontrastne. Iga 45 minuti järel peaks silmad arvutiekraani jälgimisest 15 minutit puhkama. Tuleb tihedamalt silmi pilgutada. 6.Kõrva ehitus (mis ei sobi loetellu, tunda jooniselt ära kõrva osad). 7
tööaasta pikkusest ja töö kvaliteedist. Samaväärsuskõver nt reaalsissetuleku ja vaba aja erinevaid kombinatsioone, mis annavad üksikisikule mingil antud tasemel kasu või rahuldust. Neg.kalle - nii tööst saadav reaalsissetulek kui ka vaba aeg on mõlemad kasulikkuse või rahulduse allikas (liikudes vasakult paremale tuleb teatavast sissetulekust loobuda, kompensatsiooniks vaba aja juurdesaamise eest, et kasulikkus jääks samaks). Kumerus algpunkti suunas subjektiivne valmisolek asendada raha vaba ajaga ja vastupidi, valmisolek varieerub sellest, kui palju vaba aega ja sissetulekuid ta algselt omab. Samaväärsuspind selle moodustab terve samaväärsuskõverate perekond või väli. Iga kõver peegeldab mingit erinevate kogukasulikuse taset. Büdzetipiirang e. palgapiirang, näitab kõikki sissetuleku ja vaba aja erinevaid kombinatsioone, mida töötajad võiks antud palgamäära korral realiseerida või saavutada.
neis asendites korraga taevas näha. • Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul loomulikult (vähemalt eesti keeles) üks kuu, täpsemalt 27 päeva ja 8 tundi. Nagu kõik arvatavasti on märganud, paistab Kuu selle aja jooksul väga erinevalt ja pole teatava ajavahemiku vältel üldse näha. Seda faasi nimetatakse noorkuuks ja Kuu on sel ajal Päikese ja Maa vahel. Mõne päeva pärast ilmub ta kitsa sirbina õhtutaevasse ja tema kumerus on suunatud paremale. Valgustatud (seal on Kuul päev) ja valgustamata (seal on öö) osade piirjoonel (nn. terminaatoril) tõuseb Päike -- sinna saabub Kuul hommik. Iga päevaga muutub valgustatud osa suuremaks ja Kuu loojub üha hiljem. Täiskuu ajal paistab kettakujuline Kuu kogu öö. Edaspidi hakkab valgustatud osa vähenema ja ta tõuseb üha hiljem pärast päikese loojumist, olles viimasest veerandist alates nähtav vaid pärast keskööd. Seda aega kutsutakse vanakuuks
· Kaitseb siseorganeid süda, kopsud · Iga rinnalüliga on ühendatud 1 paar roideid. Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga. Luudevahelised ühendused · Liidused liikumatud luudevahelised ühendused (ajukolju luud ) · Liigesed lahe v enama luu liikuv ühendus · Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. · Kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie. Lampjalgsus jalalaba kumerus puudub. Luustiku tähtsus · Toestab keha pehmemaid kudesid · Annab kehale kuju · On lihastele kinnituskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund ( punases luuüdis moodustuvad uued vererakud ) · On rasvade talletaja ( kollane luuüdi on rasvade tagavara ) LIHASED · Südamelihased ; skeletilihased e vöötlihased ; silelihased Südamelühased töötavad automaatselt välisteguritest ja meie tahtest sõltumata.
Sellisel juhul noore inimese silm aga akommodeerib ka kaugele vaadates, mis väsitab ripslihast ja põhjustab omakorda kaebusi nagu näiteks peavalud. 3. Vanaeanägevus ehk presbüoopia. Presbüoopia korral on vanusest tingituna vähenenud silmaläätse elastsus, mistõttu silm ei suuda akommodeerida ehk kohaneda lähedal asuvate objektidega ja tagajärjeks on ebaselge kujutis võrkkestal. 4. Astigmatism. Astigmatismi põhjustab silma valgustmurdvate pindade erisugune kumerus eri tasapindades. Võrkkestale tekib siis piklik kujutis. (Loit, P.-H., Nurme, B., Niilus. S. 2011. Silma anatoomia). Astigmatism jaotatakse: - Lihtne müoopiline astigmatism: üks fookus on võrkkestal ja teine võrkkesta ees. - Kombineeritud müoopiline astigmatism: kaks fookust tekivad võrkkesta ette. - Lihtne hüperoopiline astigmatism: üks foouks tekib võrkkestale ja teine võrkkesta taha. - Kombineeritud hüperoopiline astigmatism: kaks fookust tekivad võrkkesta taha.
n 93. Funktsiooni pidevus ja katkevuskohad * f (x ) =0 => konstantne 94. Funktsiooni tuletis 98. Ekstreemumid f ( x + x) - f ( x) Esimese tuletise järgi f x = lim 99. Funktsiooni teine tuletis x 0 x 100. F-ni graafiku kumerus ja nõgusus pk y Teise tuletise järgi y = lim · Positiivne = nõgusus x 0 x · Negatiivne = kumerus c =0 101. Funktsiooni uurimine x = 1 I. Määramispk ( x ) = 2x 2
Lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil. 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus: Lülivaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 21. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised: Liikuvus on ümber kolme telje(painutus, sirutus, kallutus,pööramine), kuigi on piiranguid, nt rinnaosa liikuvus on piiratud. Võimalik on ka vetrumine. 22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus: a)Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos). b)Kumerus taha rinna-ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos). Suurendavad võimeit põrutusi ja tõukeid paremini amortiseerida, hõlbustavad tasakaalusäilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud: Rinnakupide, rinnakukeha, mõõkjätke,vallasroided, ebaroided, pärisroided.
Definitsioon: lokaalseks ekstreemumiks nimetatakse punkte puntki a ümbruses Näited kasutamisest: 22. Funktsiooni statsionaarsed ja kriitilised punktid (definitsioonid). Definitsioon: Punkti, kus funktsiooni tuletis on null, nimetatakse funktsiooni statsionaarseks punktiks Definitsioon: Punkte, kus f’(a)=0 või kus f’(a) ei eksisteeri, nimetatakse funktsiooni f(x) kriitiliseks punktideks 23. Kumerus ja nõgusus, käänupunktid (definitsioonid). Nende leidmine. Definitsioon: Joon y=f(x) on piirkonnas X kumer, kui selle piirkonna igas punktis on joon allpool oma puutujat Definitsioon: Joon y=f(x) on piirkonnas X nõgus, kui selle piirkonna igas punktis on joon ülalpool oma puutujat Definitsioon: Kõvera käänupunktiks nimetatakse punkti, millest ühel pool on joon rangelt kumer, ja teiselt poolt rangelt nõgus. Leidmine:
Parameetri-liselt esitatud funktsiooni tuletis. Ilmutamata funktsiooni tuletis. Logaritmiline diferentseerimine. Põhiliste elementaarfunktsioonide tuletised. 5. Kõrgemat järku tuletised. Leibnizi valem. Funktsiooni diferentsiaalid. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Lokaalne ekstreemum. 6. Keskväärtusteoreemid. L'Hospitali reegel. 7. Taylori valem polünoomi korral. Taylori valem. Taylori valemi jääkliige. 8. Joone puutuja ja normaal. Funktsiooni lokaalne ekstreemum. Joone kumerus ja nõgusus. Käänupunktid. 9. Funktsiooni uurimine. Iteratsioonimeetod. 10. Määramata integraal ja selle omadused. Määramata integraalide tabel. Muutujate vahetus määramata integraalis. Ositi integreerimine määramata integraalis. 11. Hulkliikme teguriteks lahutamine. Ratsionaalfunktsiooni osamurdudeks lahuta-mine. Lihtsamate osamurdude integreerimine. 12. Trigonomeetriliste ja hüperboolsete funktsioonide integreerimine. 13. Algebraliste funktsioonide integreerimine
anatoomia ja perspektiivi reegleid, skulptuur muutub iseseisvaks · Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal · Endiselt domineerib religioosne ainestik, luuakse antiigist elurõõmsamaid teoseid Renessanss Itaalias: 1)Vara- · Boticelli-,,3 kuningat", ,,Primavera" (kevad), ,,Venuse sünd", pildid Madonnadest, peenus ja graatsia, sujuv liikumine, kaunid hingestatud näod · Masaccio-,,Paradiisist väljaajamine", värvid tumedad ja sügavad, kehade kumerus kombatav · Maalijad lähtusid loodusest, õpiti õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulikke poose ja mitmekesiste tunnete edasiandmist · Maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu, seal kujutaud hooned või maastikud väga teravate joontega · Vararenessanss alles püüdles täiuslikkuse poole · Portreedest suur osa maalitud külgvaates 2)Kõrg- · Leonardo da Vinci-,,Vitruviuse mees", lennumasin, inimeste lahkamine, uuris
rindekere organite haiguslikud muutused, tehakse operatsioon. Ennetmine: Tuleb jälgida noorukite ja laste eluviise, et istumeseks oleks alati sobiv tool ning asend, kooliranits peaks olema alati 2 sangaga. Olulisel kohal on ka kehaline kasvatus ja sportimine. Kaasasündinud ja närvihaigustest põhjustatud skolioos pole kahjuks võimalik ennetada. Küfoos ehk kumerselgsus Küfoos on selgroo pataloogiline seisund, mille iseloomustavaks tunnuseks on lülisamba kumerus taha suunas. Tekib selgroo rindkere piirkonnas. Kui vaadata inimest kõrvalt, siis on märgata, et ülakeha on küürus ja alaselja kurv on suurenenud - selg on sisse kaldunud. Põhjused: • Ebaõige rüht • Nõrgad kõhu- ja seljalihased • Kaasasündinud • Osteoporoos • Deformatsioon võib olla traumaatiline põhjustatud lülimurrust või seljavigastuse tagajärg • Võimalik meditsiinilise protseduuri või ravi tulemusena, kirurgilise ravi
Laua äärtes on peenike terasriba. Lumelaua pealmisel osal on tavaliselt mitmesugune graafika, mille eesmärk on kliente ostma meelitada. Laual olevad pildid võivad olla ka äärmiselt isikupärased ning paljud lumelaudurid panevad selle disainile suurt rõhku. Lauad erinevad põhiliselt järgmistelt omadustelt: · Laua pikkus mida pikem on laud, seda suuremat kiirust on võimalik arendada. Lühikese lauaga on lihtsam manööverdada · Laua kumerus- Laua kumerus aitab kaasa radikaalsele manööverdamisele. Mida sügavam ja lühem on laua kumerus, seda äkilisemalt laud reageerib teie liigutustele. · Laua laius tavaliselt on see individuaalne, sõltub sageli jalasuuruset. Laiemad lauad kannavad paremini sõitjat värskes puuderlumes. · Laua jäikus Mida jäigem on laud, seda stabiilsem on temaga sõita. Laua jäikus on eelkõige oluline suurematel sõidukiirustel hooldatud nõlvadel. Pehme laud
meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone. Esimeseks vararenessansi maalijaks peetakse 28- aastaselt surnud Masaccio't (1401-1429). Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav. Pildil Masaccio "Paradiisist väljaajamine". Leebe munk Fra Angelico (1387-1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Pildil Fra Angelico "Maarja kuulutus". Renessansiaja suurmeistrid
•Liialt väikese silmamuna läbimõõdu või optilise süsteemi valgustmurdvate omaduste languse korral ei fokuseeru kaugetelt objektidelt tulevad kiired võrkkestale, fookus jääb silmapõhja taha - kaugelenägevuse e hüperoopiaga (G). Inimene akommodeerib kaugele vaadates nagu normaalne nägija lähedale vaadates, seetõttu ripslihas väsib. Korrigeerimiseks kasutatakse valguskiiri koondavaid läätsi, nn plussklaase (H). •Läätse elastsuse languse tõttu vanemas eas väheneb selle kumerus, lähedale nägemine on raskendatud, tekib vanaea-kaugenägevus e presbüoopia (B). Korrigeerimiseks kasutatakse valguskiiri koondavaid nn plussklaase (D).
Keraliiges erineb munaliigesest selles, et ta liigesauk on väiksemate mõõtmetega kui kaarjas liigespeand, nii saab toimuda vabam liikumine. Näiteks õlaliiges. Pähkelliiges on keraliigese erivariant (nt puusaliiges), milles liigeseauk ümbritseb reieluu pead rohkem kui poole kerapindalast. Lameliiges on ka veel üks keraliigese erivariantidest. Mõlemad liigespinnad on peaaegu siledad, ilmneb vaevu märgatav nõgusus ja kumerus. Lisaks liigespindade kujule on liikuvus piiratud veel nendes olevate liigesekihnu tugevuse tõttu, toimub vaid tühine rotatsioon ja mõningane liigespindade nihkumine teineteise suhtes. Nt randme-kämblaliiges. 2.Lihased, mis teostavad liigestes erinevaid liigutusi: Õlaliigeses toimuvad liigutused on fleksioon 180 o, ektensioon 60, internaal-rotatsioon 70, eksternaal-rotatsioon 90 ning abduktsioon 180 ja adduktsioon 75. Fleksooni teostavad m. anterior deltoid ja coracobrachialis.
veresooni, varustab rakke hapniku ja toitainetega, osaleb temp reguleerimises. Kaugelenägevus- silm näeb hästi kaugele, kuid lähedal objektid on ebaselged, silmalääts on liiga lame või silmamuna ion normaalsest lühem. Seotus ka vanusega(pluss prillid)prillid ehk kumelääts. Lühinägevus- ei näe kaugele teravalt, arvkest või lääts on liiga kumer, silmamuna liiga pikergune, prillid ehk nõhusläätsed(miinus prillid). Kui lähedalt avadata tekib silmaläätse kumerus ja võib tekkida lühinägelikus.Töökoht peab langema vasakult poolt ja olema piisavalt valge. Värvipimedad ehk daltoonikud, kes ei suuda värve üksteisest eristada, üldjuhul pärilik ja rohkem meestel kui naistel, pole ravitav. Kõrv koosneb: välis-,kesk-ja sisekõrvast. Väliskõrv: kõhre ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik(veidi kõver, mis lõppeb pingul naha ehk trummikilega, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest)
kaudu avaldada. Sellisel juhul tuleb tuletis arvuta nn ilmuta funktsioonist F (x,y) = 0 20) Kõrgemat järku tuletised. 21) Teise tuletise füüsikaline tähendus. 22) Fun-i lokaalsed ekstreemumid 23) Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Funktsiooni lokaalset maksimumi ja miinimumi nimetatakse funktsiooni ekstreemumiteks. For more information go to porns lecture nr 8 24) Funktsiooni kumerus ja nõgusus. Käänupunktid. Definitsioon. Öeldakse, et joon y = f(x) on kumer (nõgus) piirkonnas X, kui joone puutuja igas punktis kulgeb ülapool (allpool) seda joont. Kui y teine tuletis on suurem kui 0 siis on nõgus aka HAPPY face. Kui y teine tuletis on väiksem kui 0 siis on kumer aka SAD face. 25) Funktsiooni globaalsed ekstreemumid. 26) Newtoni meetod http://www.mathema.ee/mathematica/ptk7/ptk7.htm osa 2.2 27) Algfunktsioon ja määramata integraal.
annaabi.ee 
