integreeritakse ajus ning teadvustatakse jagamatu tervikuna 3. Milles seisneb liigutustega Haarates palli, liigub info sensoorsetest ÕO11, seotud ajupiirkondade retseptoritest seljaajju, sealt somatotoopilisse katse somatotoopiline ülesehitus? koorde, et teavitada,et pall on kätte võetud. Peale seda informeerib somatotoopiline koor motoorset piirkonda sellest,et pall on kätte võetud 4. Mis on vaatlusõpe See on õppimise vorm, mis esineb siis, kui ÕO14 (observational learning, social jälgida teiste käitumist. Peegelneuronid nimelt
Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON (seljaaju on vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele närvikeskustele) REFLEKTOORNE FUNKTSIOON (seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade vastuvõttu) Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. Hingamiskeskus Südametegevuse regulatsioonikeskus Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemisrefleks Mälumisrefleks Neelamine Oksendamine Aevastamine Köharefleks Pilgutamine Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas Keskaju: anatoomiline jaotus, ülesanded NELIKKÜNGASTIKU TUUMAD PUNATUUM SILMALIIGUTAJA- JA PLOKINÄRVI TUUM MUSTSUBSTANS (mälumise ja neelamise koordinatsioon, reguleerib plastilist toonust) Mis on akommodatsioon? Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. See toimub silmaläätse ku...
Unistus on kõigest etapp F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus" ning A. Tsehhov "Kajakas", "Apteekri abikaasa" ja "Inimene vutlaris" Unistused on nii igapäevane teema, et peaaegu igaühel on vähemalt üks suurem soov. Sageli aga neid täide ei viida. Milles on siis asi? Beth Mende Conny on öelnud, et "pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." Kõik sõltub inimesest endast ja tema tahtest. Unistuste täideviimise poole püüeldakse tihti abinõusid valimata. Ka Raskolnikov soovis väga oma olukorda parandada ja üsnagi juhuse tõttu kasutas selleks mõrva, kuid see mitte ei lahendanud, vaid süvendas probleeme. Nagu ta ka Sonjale pihtis: "Iseenda tapsin, mitte vanaeide! Siin lõin ma enda korraga maha, igaveseks!" Ehk siiski oleks võinud korralikult möelda, enne kui tegutsemiseks läks. Samas lihtsalt paigal istudes ja mitte midagi ette võttes ei m...
pidevalt värisevad). Tekib väikeaju kahjustusel. Mis on düstoonia ja miks ta tekib? Lihastoonuse langus. Mis on asteenia ja miks ta tekib? Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul. Vaheaju koosneb: TAALAMUS (nägemiskühmud) ja HÜPOTAALAMUS (kühmudealune piirkond) Taalamuse funktsioonid: On kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. Võtab osa aistingute moodustamisest on kõrgeimaks valutundlikuse keskuseks Kuidas jagunevad suurajau poolkerade koore väljad? AJUKOORE SENSOORSED VÄLJAD SEKUNDAARSED SENSOORSED VÄLJAD (asuvad sensoorsete väljade ümber) MOTOORSED VÄLJAD
7.loeng, 19.sept Piklikaju (medulla oblongata) piirneb seljaajuga altpoolt ja ülevalt sillaga. Piklikaju läbivad kõik pea-ja seljaaju ühendavad juhteteed, nii ülenevad kui alanevad. Piklikaju läbib suurt kuklamulku, mistõttu on eluliselt ohtlik piklikaju turse, sest piklikaju võib pitsuda, juhteteed pigistatakse kinni ja ühendaus ajuda vahel katkeb /on häiritud piklajus paikneb mitmed elutähtsad keskused hingasmis-, vasomotoorne (reguleerib veresoonte toonust, vas soon ld k) keskus. Hingamine hingamislihaste (diafragme ja roietevahelised lihased) osavõtul, mida innerveerivad seljaajust väljuvad närvid ja roietevahelistest lihastest väljuvad närvid mõjutatud piklaju närvirakkude poolt. Eriti ohtlikud vigastused 4.kaelasegmendist kõrgemalm sest sellest lähtub diafragma närv (nervus phrenicus). Kui selle närvi tuumadeni info ei jõua, ei jõua see ka hingamislihasteni. Kui vigastus allpool, toim...
Mis on asteenia ja miks ta tekib? ASTEENIA - Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul 18. Mis on ataksia ja miks ta tekib? ATAKSIA - Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna , kiiruse ja jõu häiretes (ei suuda puudutada sõrmega nina) 19. Taalamuse funktsioonid Taalamus on kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. Taalamus võtab osa aistingute moodustamisest Taalamus on kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks 20. Kuidas jagunevad suurajau poolkerade koore väljad? Teostab kortikaalset kontrolli nii motoorsete kui ka vegetatiivsete protsesside üle Ajukoore sensoorsed väljad Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber Ajukoore motoorsed väljad 21. Mis on konvergents?
Ristluupõimiku suuremad närvid on ülemine ja alumine tuharanärv, istmikunärv, sääreluunärv, ühispindluunärv (jaguneb kaheks: pindmine ja süva pindluunärv). 169. Nimeta peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded: 1) I peaajunärv ehk haistmisnärv (sensoorne) juhib haistmisärritust peaajju. Aksonid suunduvad peaaju hipokambikääru konksu. 2) II peaajunärv ehk nägemisnärv (sensoorne) juhib nägemisärritust peaajju. Närvikiud kulgevad peaaju kuklasagara koorde - nägemisanalüsaatori tsentraalsesse ossa. 3) III peaajunärv ehk silmaliigutajanärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude). Närvi motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid, parasümpaatilised kiud aga innerveerivad pupilliahendajat ja ripslihast. 4) IV peaajunärv ehk plokinärv (motoorne) innerveerib silmamuna liigutavat ülemist põikilihast. 5) V peaajunärv ehk kolmiknärv (seganärv) on kõige suurem peaajunärv
tuumad. Sillas asuvad ka hingamissagedust reguleerivad närvirakud. Need on hingamiskeskust mõjutavad. 6. Keskaju ehitus ja funktsioonid Keskaju paikneb altpoolt sillaga ja ülaltpoolt vaheajuga. Teda läbib ka suur osa ülenevaid kui ka alanevaid juhteteid. Seal paiknevad 2-4 peaaju närvi tuumad. Tuum on närvirakkude kehade kogumik. Lisaks on seal närvirakkude kogumikud tuumade kujul (punatuum ja must aine). Keskaju läbivad ka need teed, mis suunduvad vaheajju ja peaaju koorde. Punatuuma ja mustaine funktsioon on mõjutada painutajate ja sirutajate lihaste toonust ja nende omavahelist normaalset toonust, mis võimaldaks sujuvaid liigutusi. Juhul kui aga punatuum ja mustaine ei saa allapoole jäävatelt närvisüsteemiosadele impulsse saata, satuvad sirutajad ülemäärasesse pingesse, nende toonus on liiga tugev. Paljud liigutused häiritud. Rigiitsus jäikus. Tuumad saavad innervatsiooni ka ajukeselt ja peaajukoorest. 7. Vaheaju ehitus ja funktsioonid
Aju paremasse poolkerra suunduvad need impulsid, mis pärinevad võrkkesta välimiselt poolelt ja sisemise silma vasakult poolelt. Nägemisnärvide ........... nimetuvad ümber välimistes põimikkehades. Siin asuvad neuronite kehad, kuklasagaras moodustavad Brodmani 17.-19. väljad. 17. primaarne nägemisväli, 18.-19. assotsiatiivsed väljad, need võimaldavad nähtust aru saada. Aisting tekib siis, kui erutus on jõudnud peaaju koorde. Silma akommodatsioon Silma kohanemisvõime lähedalt ja kaugemal olevate esemete vaatamiseks see saavutatakse kolmel viisil: 1) läätse läbimõõdu muutmise teel lähedale vaatamiseks mutuub lääts kumeramaks, kaugemal olevate esemete vaatamiseks lamedamaks. Läätse läbimõõdu muutus saavutatakse ripslihase abil, kui ripslihas kokku tõmbub kontraheerub, siis läätse otstesse jääv Zinni ligament lõtvub. Lääts omandab elastsuse tõttu ümarama kuju
suurem külmaoht möödas. · Talvekülmad tekitavad külmalõhesid, eriti kõvade lehtpuude tüvedes. Päikesepõletus · Raietega avatud metsa lõunaservades kahjustab õhukesekoorelisi kuusetüvesid suvine päikesepõletus. Lõunapoolselt tüveküljelt võib kuumakahjustuse tõttu koor isegi kuivada. Sellised puud on vastuvõtlikud putukate (üraskite) rünnakule. Pikne · Pikselöök võib tabada üksikuid puid, tekitades tüvesse või koorde lõhe või purustades kogu puu. Mõnikord võib pikselöögist alguse saada metsatulekahju. Inimese poolt põhjustatud metsakahjustused! Metsade ebaõige majandamine! · Kõik algab kasvukohale sobiliku puuliigi valikust, õigest metsa rajamisest ja hooldamisest kuni raiete planeerimiseni ja metsa ülestöötamiseni ning materjali väljaveoni välja. Puude mehaaniline vigastamine! · Raiete ja metsamaterjali väljaveo käigus vigastatud puud on vastuvõtlikud
nad paiknevad keskasju ülaosas ja kui ühendus nende tuumade ja allapoole jäävate ajuosade vahel katkeb, siis saavad sirutajad lihased suure ülekaalu. 7. Vaheaju ehitus ja funktsioonid. Piirneb altpoolt keskajuga ja ülalt poolt koorealuste tuumadega. Vaheaju osad on nägemiskühmud e. taalamused (vasak ja parem), hüpotaalamus (ühenduses ajuripatsiga), kolmas ajuvatsake (seal liigub ajuvedelik, seal pole närvikudet). Nägemiskühmude funktsioon on tundlikkuse juhtimine peaaju koorde. Taalamuses paiknevad kõikide tundlikust juhtivate juhteteede kolmandate neuronite kehad v.a haistmistundlikkus. Arvatakse et haistmismeel on kõige vanem. Taalamuse kahjustusel tekivad mitmes. Tundlikkuse häired. Tema funktsioon on seotud tundlikkuse juhtimisega. Hüpotaalamuse funktsioon on mitmekesisem. Funktsioonid: 1. Neurosekretoorne funktsioon (taalamuses on rida närvirakke, mis lisaks erutuse juhtimisele, produtseerivad ka hormoone, osa nendest neurosekretoorsetest
, 2.väline ehk kusiti sulgurlihas (vöötlihaseline ja tahtele alluv). Välimist innerveerib häbemenärv. Tema on somaatilise närvisüsteemi närv. Põie maht on täiskasvanul umbes 300-400 ml, aga kuna põieseinad võivad venida, siis võib ta mahutada ka märksa rohkem (isegi üle poole liitri). Põieseinte venitus ehk tuntav urineerimisvajadus tekib umbes 200-300 ml uriini sisalduse korral põies. Kui põieseinad on venitatud, siis antakse erutus mööda tundeneuronit seljaajju ja peaaju koorde ja inimene tunneb, et põis on täitunud. Põie tühjenemine toimub siis, kui peaaju koorest läheb käsklus mööda seljaaju alanevaid juhteteid ristluu segmentidesse ja sealt mööda häbemenärvi kiude välisele sulgurlihasele see lõtvub (tahtele alluv sulgurlihas). Koos välise sulgurlihasega lõtvub ka sisemine sulgurlihas. Põieseina lihased tõmbuvad parasümpaatilise närvisüsteemi poolt innerveerituna kokku. Seega tühjenemise faasis domineerib põie üle parasümpaatilise
2. Meelerakud on tundlikumad kui teised rakud. 3. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. 4. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib? ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD. ● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund SILM OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund KÕRV AURIS 3. haistmiselund - ninaõõne haistepiirkond 4. maitseelund - maitsmisnäsad 5. kompimiselund - nahatundlikkus SILM (nägemiselund) OCULUS
keemiliste vooluallikate aktiivainete energia salvestamise tõhusust. 6. Geofüüsika, geofüüsikalised ressursid ning nende kasutamise võimalused. Geofüüsika – Maa füüsika. Teadus, mis uurib Maa koore (litosfääri), tema pinnal asetsevate veekogude (hüdrosfääri) ja teda ümbritseva õhkkonna (atmosfääri) füüsikalisi omadusi ja nähtusi. Geofüüsikalised energiaressursid – energiaressursid, mis on koondunud Maa koorde, selle pinnale ja atmosfääri. Geofüüsikaliste energiaressursside, muundamise ja kasutamise võimalused- Varudes sisalduv ehk primaarenergia muundatakse paljudel juhtudel edastus- ja rakendussoodsamaks vääris- ehk sekundaarenergiaks (elektri-, kuuma veega ja auruga edastatav soojus, suruõhk, keemilised sidemed jm). Tehisprotsessides saab päikeseenergiat kasutada nii otse (passiivne päikese küte) kui ka peale
★ Ajutüvi on tingimatute reflekside keskuseks. 19. VAHEAJU osad ja nende funktsioon 1. TAALAMUSED ehk tundekühmud ● Koorealune sensoorne keskus: kõikide tundlikkuse liikide (va haistmine) keskus. ● Mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutuste keskus. 2. PÕLVIKKEHAD ● Koorealune nägemis- ja kuulmiskeskus, kuhu tulnud kuulmis- ja nägemiserutused suunatakse suuraju poolkerade koorde. 3. HÜPOTAALAMUS ehk ● NEURAALSE JA HORMONAALSE SÜSTEEMI VAHEJAAM 1) vegetatiivse NS keskus (32 paari tuumi): ainevahetuse, kehatemperatuuri, südaemetegevuse, janu- ja näljatunde regulatsioon, tundeelu ja emotsioonide regulatsioon 2) homöostaasi ja endokriinsüsteemi kontrolli keskus 3) tihe seotus neeruhormoonide vahendusel olulisima sisesekretoorse näärme, hüpofüüsiga
Hirm on evolutsiooni käigus välja kujunenud adaptiivne kaitsesüsteem, mis aitab isendil ellu jääda ohtlikes olukordades. Kiire vastus hirmuallikale (sekunditega) see on tingitud sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumisest ja neurotransmitterite eritamisest neuronite poolt (silmapupillide suurenemine, vererõhu tõus, südametegevus kiireneb). Aeglasem vastus hirmuallikale (2-3 min) see on tingitud hormoonide ahela sisselülitumisest, mis kandub verega neerupealiste koorde ja käivitab seal kortisooli tootmise (aktiveerib immuunsüsteemi, suurendab glükoosi taset veres ehk rohkem energiat, pärsib seedimist). Hirmu tekitajad: · kiskjad kaitsemehhanismiks tavaliselt põgenemine, vahel ka võitlemine või surnu teesklemine (kanad, pardid, sisalikud) · looduskatastroofid (maavärin, vulkaanipursked, tulekahjud) kabuhirmus põgenemine · sama liigi dominantsed isendid taandumine, alistumine
Võitera 31. Kuidas nimetatakse või valmistamisel eraldatud veefaasi ja mida see peale vee veel sisaldab? Pett, sisaldab: · Vesi 91% · Laktroos 4,6% · Valk 3,4% · Soolad · 0,7% · Rasv 0,4% · Fosfolipiidid 0,4% · Letsitiin 0,1% 32. Missugused on need kolm põhiprotsessi, mis on vajalikud või valmistamiseks koore kokkulöömise meetodil? · Intensiivne vahu moodustamine kokkulöömise alul · Vahu tihenemine. Koorde hakkab tekkima vedelat rasva, kuna rasvakuulikesed purunevad · Võitera moodustumine o Vaht destabiliseerub o Rasva osakesed liituvad eri suurusega kogumikeks 33. Kui kaua moodustub võitera tsükkeltoimelistes ja pidevtoimelistes masinates? Tsükkeltoimelises 25 - 40 min Pidevtoimelises umbes minut 34. Millega toimub võitera pesemine ja mis on selle eesmärgid · Külma joogiveega
1010), siis viitab sellele, et uriini kontsentratsioon on langenud. KUSEPÕIE TÄITUMINE JA TÜHJENEMINE Kusepõis täitub kusejuhade kaudu. Täitumise ajal on põieseinad lõdvad ja sulgurlihased kinni. Kusepõiel on kaks sulgurlihast: sisemine (silelihaseline, tahtele allumatu) ja väline (vöötlihaseline, tahtele alluv). Põie täitumisfaasis on need mõlemad kinni. Kui põie täitumise faasis tekib põieseinte venitus, siis see erutus antakse edasi algul seljaajju ja sealt peaaju koorde. Inimsel tekib täis-põie-tunne. Et põit tühjendada, peab peaaju koorest minema närviimpulss alanevalt seljaaju ristluu piirkonda. Tahtele alluv häbemenärv innerveerib välist sulgurlihast, mis vastava käskluse korral lõtvub. Parasümpaatilise NS-i vastava vaagnanärvi (tahtele allumatu) kaudu läheb erutus sisemisele sulgurlihasele, mis vastava käskluse korral lõtvub. Põe seinalihased tõmbuvad kokku ja põis tühjeneb. Tahtelinekontroll
lõhn: haistesibul külgmise haistetrakti kaudu samal kehapoolel i) amügdalasse ja ii) piriformi ja entorinaalkorteksisse (primaarne haistekorteks), kust edasi veel sekundaarsesse haistekorteksisse, milleks on orbitofrontaalkorteks. Maitsemeele närviteed: Keele retseptoritelt kolme kraniaalnärvi kaudu peamine maitsemeele närvitee üksiktuuma trakt edasi kaheks: I taalamusse, kust hargneb veel edasi kaheks, primaarsesse maitsekoorde (ainult maitse) ja primaarsesse somatosensoorsesse koorde (maitse asukoht keelel). Mõlemad saadavad edasi signaale veel sekundaarsesse maitsekoorde, mis asub haistmiskorteksi juures. II tee üksiktuuma traktist hüpotaalamusse ja amügdalasse Lõhnameele värviteed: Haistesibul külgmine haistetrakt, mis kulgeb samal kehapoolel amügdalasse, piriformi ja entorinaal korteksisse. Piriformist edasi taalamuse keskossa, sealt omakorda orbitofrontaal korteksisse (primaarne haistekorteks). Orbitofrontaalkorteks saadab osa signaale tagasi haistesibulasse
1.LUUKOE EHITUS (PÕHIMIKULINE JA LAMELLAARNE LUUKUDE) Luukude kuulub sidekudede hulka: peamiseks ehitusmaterjaliks on valk osseiin (kollageenvalgu erivariant), millele annavad tugevuse kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Olenevalt osseiinikiudude asetusest eristatakse:- põhimikulist luukude (nt kõõluste kinnituskohas); - lamellaarset luukude (koosneb lamellidest osseiinkimbud paiknevad paralleelsete kimpudena). Kõrvuti asetsevates lamellides on kollageenkiudude suunad erinevad. Niisugune ehitus teeb luu eriti tugevaks. (Ealised iseärasused: Laste ja noorukite luudes on osseiinisisaldus suur luud on elastsed ja kergesti deformeeruvad. Ea tõustes luude osseiinisisaldus väheneb, luude mineraalosa soolade sisaldus luud muutuvad jäigemaks.)2.LUU KUI ORGANI EHITUS (PLINKAINE, KÄSNAINE), LUU KASVAMINE Luu põhilised koostisosad on plinkaine (paralleelselt orienteeritud luuplaadid + osteoonid) ja käsnaine (luulamellidest moodustunud võrgust...
on põis lõtv, uriin väljutatakse passiivselt, voolab ise välja; või on vaja põit tühjendada kateetri abil. · Kui esimesed nädalad mööduvad, tekib põie automatism- põie iseeneslik tühjenemine vastavalt tema täitumisastmele: kui tekib põie seinte venitus- siis tõmbuvad põie seinalihased automaatselt kokku, sulgurid lõõgastuvad, uriin väljub. Tahteline kontroll puudub, kuna info ei lähe peaaju koorde. · Nende närvide vigastused, mis innerveerivad põit ja sulgurlihaseid- kui seljaaju on terve, viga on saanud sulgurlihaseid või põieseinu innerveerivad närvid, siis vastavalt närvide kahjustusele võib kujuneda välja põie automatism, kui on kahjustatud nt häbemenärv. · Sulgurlihaste vigastused- tahteline kontroll ei ole võimalik, sünnitustrauma. · Naistel vananedes tekib sulgurlihaste lõtvus, põis võib tühjeneda väikese täitumise
Dots H. Tapfer, anatoomia 2014 Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad: perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega ...
Nägemispiirkonna lähedal paikneb nägemismälu.Juhul.Aalumises kiirusagarikus paikneb lugemiskeskus. Ülemise oimukääru keskosas paikneb kuulmiskeskus. 65.Peaaju närvid, nende iseloom ja ülesanded- 1) I peaajunärv ehk haistmisnärv (sensoorne) juhib haistmisärritust peaajju. Aksonid suunduvad peaaju hipokambikääru konksu. 2) II peaajunärv ehk nägemisnärv (sensoorne) juhib nägemisärritust peaajju. Närvikiud kulgevad peaaju kuklasagara koorde - nägemisanalüsaatori tsentraalsesse ossa. 3) III peaajunärv ehk silmaliigutajanärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude). Närvi motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid, parasümpaatilised kiud aga innerveerivad pupilliahendajat ja ripslihast. 4) IV peaajunärv ehk plokinärv (motoorne) innerveerib silmamuna liigutavat ülemist põikilihast. 5) V peaajunärv ehk kolmiknärv (seganärv) on kõige suurem peaajunärv. Silmanärv
Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul. Asteenia on psüühilise, kehalise ja emotsionaalse energia vaegus (väsimus, jõuetus) 40. Vaheaju koosneb: taalamus (nägemiskühmud) ja hypotaalamus (kühmudealune piirkond. +metataalamus (2 paari põlvikkehasid) 41. Taalamuse funktsioonid · Ta on kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. · Saadab sensoorset (meeleelunditest tulevat) infot ja motoorseid signaale ajukoorde. · Reguleerib ärkvelolekut, und ja aktiivsust. · Ta võtab osa aistingute moodustamisest · On kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks · Selle kahjustus võib põhjustada püsiva kooma. 42. Kuidas jagunevad suuraju poolkerade koore väljad? · Ajukoore sensoorsed väljad (hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras,
valguse suunas). Keskajus asub ka silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus (pupilli ahenemine eredas valguses). VAHEAJU diencephalon Vaheaju asetseb suuraju poolkeradest kaetuna nende vahel, keskajust eespool. Ta koosneb taalamustest hüpotaalamusest ja põlvikkehadest. * Taalamused ehk tundekühmud on vaheaju suurimad paarilised moodustised. Taalamus on vahepealne (koorealune) sensoorne keskus. Sealt lähevad erutused edasi suuraju poolkerade koorde (teadvus), basaaltuumadesse ja hüpotaalamusse. Taalamuse piirkond on ka seotud mittetahtlike emotsioone väljendavate liigutustega. * Põlvikkehad paiknevad taalamuste taga ja on koorealusteks nägemis- ja kuulmiskeskusteks. Neisse kanduvad erutused nägemis- ja kuulmiselunditelt, suundudes sealt edasi suuraju koorde. * Hüpotaalamus asub taalamustest allpool ja on vegetatiivsete funktsioonide kõrgeimaks keskuseks, mille kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist jm
Ülenevad juhteteed paiknevad tagaväädis ja külgmise väädi lateraalses osas. · Spinotalaamkulgla, sirekimp ja talbkimp peamised ülenevad juhteteed, mille vahendusel inimene teadvustatult tunnetab oma keha ja ümbritsevat keskkonda. · Spinotalaamkulgla toimib kolme järku neuronite ühendusena: - primaarsed neuronite kehad on spinaalganglionites --) --) sekundaarsed on seljaaju hallaines --) --) tertsiaarsed on talamuses --) suuraju koorde, eelkõige somatosensoorsesse korteksisse. Alanevad juhteteed paiknevad eesväädis ja külgmise väädi mediaalses osas ja on enamasti seotud motoorika kontrollimisega. · Alanevad juhteteed jagunevad kahte gruppi: püramidaalsüsteem; ekstrapüramidaalsüsteem · Püramidaalsüsteem jaguneb kaheks kulglaks: kortikospinaalkulgla, kortikobulbaarkulgla. · Kortikospinaalkulgla ülemiste motoneuronite kehad paiknevad primaarses motoorses
Kuna informatsioon kehaasendi muutudes läheb peaajukoorde, siis peaaajukoores olevad närvirakud, mis juhivad tahtelisi liigutusi, võimaldavad ka juhtida erutust seljaaju kaudu skeletilihastele – nende kaudu toimuvad tahtelised liigutused. Väikeaju tahtelisi liigutusi ei võimalda. Väikeasjust väljuvad närvijuhteteed. Võivad minna kohe silda, piklikku ajju ja seljaajju. Teine osa närviimpulsse võib minna väikeajust keskajju ja peaaju koorde. Kui väikeaju on kahjustatud, või on kahjustatud närvijuhteteed (väikeaju ja teiste aju osade vahel), siis tekivad iseloomulikud muutused, mida kokku nimetatakse nelja a-sündroomiks (?): * atoonia - lihastoonuse langus * asteenia - lihaste kiire väsimine * astaasia - pea ja käte värisemine * ataksia - liigutuste koordinatsiooni häire (liigutused muutuvad kohmakaks) Kui loomadel – koertel – on väikeaju kahjustatud, siis ta tõstab esikäppasid kõrgele, jalad on laiali –
Öösel tekib vähem uriini, kui päeval. Põie....lihased on lõdvad, üks sulgurlihastest on kinni. Väline sulgurlihas-vöötlihas, allub tahtele (m. sphineter uretrae) Erutuse juhteteed ei erine teistest lihastest, mis lähevad skeletilihastele. Sisemine sulgurlihas silelihas, ei allu tahtele (m. sphicter vesieae) Täitumise faasis sümp NS-i toonus, mis tekidab selle, et lihased on lõdvad. Kui ......... , siis edastatakse informatsioon KNS-i. Siis jõuab peaaju koorde, toimub kas põie tühjendamine, või hoitakse refleksi tagasi. Kui põis on täis ja sein venitunud, asendub sümp toonus parasümp toonusega, sisemine sulgurlihas lõõgastub, põie seinalihased (DETRUUSOR???) tõmbuvad kokku.. kui peaju koorest järgneb käsklus seljaajule ja välisele sulgurlihasele, siis ...... Tahteline kontroll võib kaduda vigastuste korral, nt kui on kahjustatud seljaaju, väline sulgurlihas või kui seljaaju närv (ristluu piirkonnas) on viga saanud
Vaheaju talamus ja hüpotalamus. Suuraju sagarad otsmikusagarad (tahtelised liigutused, meeleolu, motivatsioon, lõhnad), kiirusagar (sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine), oimusagar (abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine, lõhnad, kuulmine), kuklasagar (visuaalse info vastuvõtt ja töötlemine) Suurajukoor suuraju poolkerade välimine õhuke hallainekiht. Koosneb närvirakkudest ja gliiarakkudest. Talamus kogu sensoorne info läbib omal teels suuraju koorde talamuse (nägemine, kuulmine). Lihastalitlus, meeleoluseisundid, visuaalne ja akustiline info. Hüpotalamus autonoomne regulatsioon, endokriinsüsteemi kontroll,lihastalitluse regualtsioon, termoregulatsioon, toitumine regulatsioon, emotsioonide ja une/ärkveloleku regulatsioon. Epitalamus hormoon produktsioon, reguleerib ealist arengut, ärkvelolek/uni, lõhnade tajumine.
kontraktsiooniks, mis põlveliigest sirutab. 2) Närviimpulsside kulg automaatsel küünarliigese sirutamisel: Impulss liigub keskaju punatuumast mööda rubrospinaalkulglat alla seljaaju valgeaine külgmisi vääte pidi-> 4 alumise kaelanärvi segmendini (õlavarrepõimikusse) -> kodarluunärv -> õlavarre-kolmpealihasesse -> käsklus antakse üle neuromotoorse sünapsi kaudu. 3) Info liikumise tee pöia lihaste seisundist jalast peaaju koorde: Impulss liigub sääre eeskülje (süva pindluunärv) ja tagakülje (sääreluunärv) pidi istmikunärvi -> sealt läbi vaagna istmikumulgu ristluupõimikusse (viimane rinnanärv ja neli ülemist ristluunärvi). Ristluupõimikust spinaalganglioni seljaaju valgeaine tagumist vääti pidi õrnkimpu -> postsentraalkääru. 4) Info liikumise tee sõrmede lihaste seisundist käest peaaju koorde: Impulss liigub kodarmistest ja küünarmistest painutajatest/sirutajatest küünarluu-,
Need võnked kantakse edasi kuulmeluukesteahela ja esikuakna kaudu edasi trummiastriku perilümfile. Selle tagajärjel tekivad võnked basilaaraparaadis, mis kanduvad üle spiraalelundile ja tingivad retseptoorsete rakkude karvakeste hõõrdumise vastu nende kohal olevat kattelestet. Need karvrakkude mehhaanilised ärritused transformeeritakse närviimpulsiks. Spiraalelundist antakse närviimpulsid teonärvi ja akustilise juhtetee kaudu suuraju poolkerade koorde, kus tekivad, kuulmisaistingud. Koostanud M. Kolga 8 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk http://www.biologyreference.com/images/biol_02_img0218.jpg HAISTMISELUND on arenenud väljasopisena peaaju algmest. Haisteelund kujutab enesest ninaõõne limaskesta
toodetele kuju admiseks ( kotlettide vormimine ). Juustulõikur traadiga kasutatakse kõvade juustude lõikamiseks Juustunuga 2- käepidemega Juustunuga 3 Juustunuga ja võinuga LÕIKURID ja ABIVAHENDID LÕIKAMISEL Kalapiik kasutatakse kalafileelt naha eemaldamisel naha paigal hoidmiseks Köögiviljalõikur/teritaja kasutatakse kurgist, porgandist kaunistuste ( õite ) lõikamiseks Kanneleerimisnuga kasutatakse tsitrusviljade koorde terves pikkuses sälkude tegemiseks ja kui lõigata viljad siis viiludeks on tulemuseks sakiliste servadega viilud. Kanneleerida võib ka kurki, porgandit, sampinjone. Apelsiniraud kumera, sakilise teraga nuga kasutatakse tsitrusviljade koorimiseks, väljaulatuvat teravikku koorele sisselõigete tegemiseks tulemuseks sakiliste servadega viilud. Pariisikartuliraud kasutatakse kartulist, porgandist, melonist, arbuusist jt. aedviljadest pallide
· Seda täiendab informatsioon - nägemisorganist - kuulmisorganist - tasakaaluorganist - naha- ja liigeseretseptoritest Tagasisidestuva informatsiooni alusel · Tehakse liigutustegevuses või kehahoiakus vajalikke korrektiive · Kooskõlastatakse liikumisaparaadi erinevate lülide tegevust · Tagasisidestuv informatsioon koondub väike- ja vaheaju (põhiliselt talamuse) spetsiifilistesse tuumadesse, kust see juhitakse edasi suuraju koorde · Motoorikat juhtivad närvikeskused saavad vahetpidamata tagasisidestuvat informatsiooni liikumisaparaadi seisundist, mis võimaldab teadvuses peegeldada - keha ja tema osade asendeid - liigutuste suunda ja kiirust - rakendatava lihasjõu suurust - hoitavate esemete kaalu, kuju, mõõtmeid KORRIGEERIMISAPARAADID · Motoorset tegevust korrigeeriva lüli moodustavad mitmed kortikaalsed ja subkortikaalsed keskused · Korrigeerimisaparaadid (komparaatorid) asuvad - suuraju laubasagarates
VAHEAJU DIENCEPHALON ● asetseb suuraju pookeradest kaetuna nende vahel, keskajust eespool. ● koosneb taalamustest hüpotaalamusest ja põlvikkehadest Taalamused THALAMUS ● tundekühmud - vaheaju suurimad paarilised moodustised - peamiselt hallollusest (tuumadest) ● taalamuste vahel asub III ajuvatsake ● taalamus on vahepealne (koorealune) sensoorne keskus ● siit lähevad erutused edasi: - suuraju poolkerade koorde - TEADVUS - basaaltuumadesse ja - hüpotaalamusse ★ taalamuse piirkond on seotud ka mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutustega - Mihkel Raua ja Igor Gräzini näoliigutused ★ kõikide tundlikkuse liikide (va haistmine) koorealune keskus Põlvikkeha ● taalamuse kummalgi küljel - paiknevad taalamuste taga, nägemis- ja kuulmiskeskuste kohal
- extremitas superior – laiem Neerusäsi – medulla renalis - extremitas inferior – kitsam - koosneb 10-20st kahes reas paiknevast koonusekujulisest Skeletotoopia neerupüramiidist – pyramis renalis - paravertebraalselt umbes III nimmelüli ulatuses - püramiidi põhimikult tundivad koorde säsikiired - Vasak neer - neeluurkesse siseneb püramiidi tipuosa - papilla renalis T12, L1, L2 + XII roie “poolitab” tagapinna põikisuunas 7-14 papilli, sest osa naaberpapille laatub - Parem neer - säsiaine on jutja struktuuriga, sinaka varjundiga
d. silma asetamine koorehõlmade alla; e. T – lõikest üleulatuva silmakilbi äralõikamine; f. Sidumine, sidumisel jäätakse pung vabaks et oleks võimalik kontrollida punga kasvamaminekut. Silm, mida pookimiseks kasutatakse on ca. 3 cm pikkuse kilbiga; T lõige on mõnevõrra lühem. Kevadel lõigatakse alus poogitud silmast 0,3 cm võrra kõrgemalt tagasi. Suvel tuleb lõigata ära kõik metsikud võrsed. Joonis: Silmastamine. a - puiduga silm; b - aluse koorde tehtud horisontaalne või veidi viltune põik- ja pikilõige; c - koorehõlma alla asetatud silm; d - põiklõikest üleulatuv silmakilbi osa on kõrvaldatud. 5.2. Oksastamine. „Oksastamise põhireegel“: pookoksal ei tohi olla alanud vegetatsioon, alusel aga peaksid mahlad liikuma. Pookoksa pungad peavad olema hästi arenenud. ARUTLE: 1) Kas looduses esineb olukordi, et pookealusel on vegetatsioon alanud, aga taimel, millelt varutakse pookoksi veel mitte?
kontrollivad keha asendit ja reguleerivad spinaalseid reflekse. 1. Iga süsteem hõlmab mitmeid ajuregioone, mis viivad läbi informatsiooni töötluse erinevaid vorme. Mitmete funktsionaalsete süsteemide närviringid läbivad ühtesid ja samasid ajustruktuure. Näiteks paljud sensoorsed süsteemide perifeersed retseptorid proijtseeruvad ühele või mitmele piirkonnale seljaajus, ajutüves ja talamuses. Talamus saadab projektsioonid esmasesse sensoorsesse koorde, mis proijtseerub teistesse ajukoore piirkondadesse. Sellepärast üks ajustruktuur võib sisaldada mitmete funktsionaalsete süsteemide komponente. Igal tasemel toimub informatsiooni transformatsioon ja ühe tasandi väljund funktsionaalses süsteemis on sama, milline oli sisend. Informatsioon võib võimenduda või nõrgeneda süsteemi ühel kindlal tasandil sõltuvalt looma virgeoleku tasemest. Igal tasemel saavad neuronid
- Antakse ette sõna algused või puuduolevate tähtedega sõnad ning uuritavad kalduvad puuduolevad tähed asendama vastavalt sellele millega nad hiljuti on kokku puutunud - …. Implitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad - Skeem mis hõlmab kogu ajukoort ja basaalganglionite struktuure Basaalganglionid - Saavad sisendi kõigist ajukoore piirkondadest aga ka dopamiini rakkudest mustaines - Saadavad projektsiooni läbi kahkjaskeha ja ventraalse taalamuse premotoorsesse koorde. Motoorne koor jagab omakorda ühendusi…. - Olulne ajustruktuur implitsiitse mälu puhul - Huntingtoni tõbi – rakkude degeneratsioon basaalganglionites – ilmnevad raskused implitsiitse mälu ülesannetes (nt peeglis joonistamise katses) samas ei ole probleeme sõnade tunmisel ehk eksplitsiitse mälu ülesannetes - Parkinsoni tõbi – kahjustuvad ajutüve dopaminenergiliste rakkude projektsioonid
Tegutsedes yhise tervikuna ja omavahel kooskõlastatuna, tagavad psyyhilised protsessid ja seisundid inimese paindlikult muutuva käitumise keskkonna tingimusele ja indiviidi vajadustele vastaval viisil Teadvusseisund on psüühilise aktiivsuse tase, millest sõltub tegelikkuse tunnetamise ja sellele reageerimise adekvaatsus ja ulatus. Unisusseisund sugeneb juhul kui retikulaarse aktiveeriva systeemi poolt kulgeb suurte poolkerade koorde vähese intensiivsusega stimulatsioon, mille tõttu suuraju koore rakkude erutatavaus väheneb ning koores hakkab levima pidurdus. Meeleolu seisund on pikemat aega püsiv emotsionaalne põhinivoo, mis sõltub inimese oluliste rahuldamise astmest. Psüühilise aktiivsuse seisund, mida või nimetada ka tahteaktiivsuse seisundiks, kujutab endast inimese tegevuse teadlikku suunamist mingi tema vajasuduste seisukohalt olulise sihi saavutamiseks
Teemad 1. Produktsioonibioloogia ja ökoenergeetika 2. Aineringed (C & N); kliimamuutused 3. Keskkonna saastatus 4. Transgeensed taimed 5. Toit ookeanist 6. Põllumajanduse ökoloogia 7. Metsaökoloogia Eksamil tuleb 6 küsimust + ülesanne, kokku on võimalik saada 100 p, 4 küsimust a 10 punkti, 2 küsimust a 25 punkti, 1 ülesanne a 10 punkti. Kordamisküsimused 1. Kui suur proportsionaalne osa Maale langevast energiavoost seotakse fotosünteesi käigus? Millised on peamised limiteerivad tegurid? 1-1,5 % on fotosünteesi efektiivsus. Taimed on võimelised siduma kuni 3% päikesekiirgusest. Limiteerivad tegurid ehk fotosünteesi kadu. Vaid osa kiirgusest on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (400-700 nm). Toimub mittetäielik kiirguse neeldumine lehes, osa kiirgusest läheb kaotsi. Päikeselt tulenev kiirgus ei neeldu ainult taime lehes, vaid ka vees, ookeanis, mullas. Lumi ...
amügdalasse ja ii) piriformi ja entorinaalkorteksisse (primaarne haistekorteks), kust edasi veel sekundaarsesse haistekorteksisse, milleks on orbitofrontaalkorteks. Maitsemeele närviteed: Keele retseptoritelt kolme kraniaalnärvi kaudu → peamine maitsemeele närvitee üksiktuuma trakt → edasi kaheks: I Punasega taalamusse, kust hargneb veel edasi kaheks, primaarsesse maitsekoorde (ainult maitse) ja primaarsesse somatosensoorsesse koorde (maitse asukoht keelel). Mõlemad saadavad edasi signaale veel sekundaarsesse maitsekoorde, mis asub haistmiskorteksi juures. II Sinisega → üksiktuuma traktist hüpotaalamusse ja amügdalasse Lõhnameele värviteed: Haistesibul → külgmine haistetrakt, mis kulgeb samal kehapoolel amügdalasse, piriformi ja entorinaal korteksisse. Piriformist edasi taalamuse keskossa, sealt omakorda orbitofrontaal korteksisse (primaarne haistekorteks)
Tänu hästi arenenud juurestikule ei esine tavaliselt tormiheidet, välja arvatud kõrge põhjavee korral ning ei ohusta teda ka veepuudus. 7 4. Ravimtaim Ravimina kasutatakse peamiselt tammede koort. Koort kogutakse kevadel puumahlade liikumise algul (mai, juuni). Sel ajal on koor kergemini kättesaadav, seda kogutakse noortelt võsudelt või okstelt, kuid seda tuleb teha säästlikult. Koorde tehakse kaarjad lõiked üksteisest 25-30 cm kaugusel ja mitte sügavamad kui 6 mm. Need ühendatakse pikilõigetega ja siis lükatakse servast lahti. Koort kuivatatakse hämaras ja tuuletõmbes, hoides eemale niiskusest. Võib kuivatada ka päikese käes. Kuiv koor murdub kergesti väikesteks tükkideks ja ravitoime säilib kuni 5 aastat. Tänu tammekoores leiduvale park- ja mõruainetele (10-20%) ning flavonoididele on toime tugevasti põletikuvastane
rakusisene vesi koe vedelik, vereplasmarakusisene vesi moodustab poole organismi veest. 2. rakuväline vesi Kehavedelike koostist ja kogust reguleerivadki põhiliselt neerud. Vee saamine 2/3 veest saab organism joogiga ja 1/3 toiduga ja seejuures tekib väike osa metaboolset e ainevahetuslikku vett. Meeleelundid Funktsioon Meelerakud e retseptorid võtavad väliskeskonnast vastu ärritusi ja muudavad need närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad närve mööda suuraju poolkerade koorde. Seal neid analüüsitakse ja tõlgendatakse. Inimesel kutsuvad need esile erinevaid aistinguid ja inimesed reageerivad nendele. Väliskeskkonna ärritus(retseptor)suuraju poolkerade pool(analüüs ja tõlgendus)aisting Silmad Nägemiselundid ja nägemiskeskus asub suuraju poolkerade koore kuklasagaras. Kõrvad Kuulmiselundid ja selle keskus asub oimupiirkonnas, oimusagaras. Tasakaaluelund asub sisekõrvas. Kõrval on kolm osa:väliskõrv, keskõrv, sisekõrv. Nina
hügroskoopsus keemiline aktiivsus sulamine niiskuse toimel ühtlaseks kõvaks massiks. Soola veoks kasutatavad lastiruumid peavad olema kuivad ja lõhnavabad. Söögisoola veetakse riidest kottides massiga 50...100 kg. Stoovimistegur on 1,4...1,6 m3/t. 2.13. Kautsuki ja kummitoodete vedu Kautsuk jaguneb looduslikuks ja tehiskautsukiks. Looduslik kautsuk on brasiilia hevea mahl, mida kogutakse sama tehnoloogiaga nagu Eestis kogutakse vaiku. Puu koorde tehakse rida V-kujulisi lõikeid, mille alla seatakse kausike mahla kogumiseks. Loodusliku kautsuki põhilised tootjad on Brasiilia, Malaisia, Tai, Sri Lanka. Pärast töötlemist valtsitakse kautsuk lehtedeks. Lehtede kuivatamiseks neid suitsutatakse ja saadakse pruuni värvi kautsuk, mida nimetatakse smoked sheet. Kui lehed kuivavad õhu käes, saadakse helepruuni värvi kautsuk, mida nimetatakse crep. Looduslik kautsuk allub kergesti ümbritseva keskkonna toimele
Nägemissüsteem •Silma areng algab 30.lootepäeval •Retinaltn. opticus colliculuc sup nuc. genic. lat O sagara koorde 38 •Ruumiline nägemine hakkab arenema 6 n.-4k., selleks vajalik silmade koosliikumine olemas sünniks stabiliseerub 6 k. Ajukoor ja tundlikkus •Värviline nägemine 6.n.-4.k
Üldiselt – enamik sekreteeritud NH3 tiitritakse sekreteeritud H+ga, et moodustada toru valendiku vedelikus NH4+ - see madaldab NH3 ja H+ konts toru vedelikus. See säilitab ka soodsat gradienti, et transportida NH 3 toru valendikku. Rakuvaheruumist läheb osa imendunud NH 4+ alanevasse peenesse ossa (Henle ling) – toimub seega ammooniumi korduvkasutus. Teine osa liigub kogumisjuhasse, kust edasi eritatakse uriiniga.Korduvkasutus takistab ammoniaagi/ammooniumi tagasiminekut koorde, kust see imenduks verre. Prox tuubul eritab enamiku happest ja kogumisjuha kontrollib uriini pH-d. 7.4. Atsidoos ja alkaloos kui kõrvalekalded happe-leelise tasakaalust. Atsidoosi ajal suureneb happe eritamine 90%. Küülikutel ei ole nii, neil ei suurene ammooniumi eritamine metaboolse atsidoosi ajal. Kaaliumi vähenemine põhjustab metaboolset atsidoosi koeral ja kassil ja vähendab neeru ammooniumi eritamist koertel. Bikarbonaadi imendumine/happe eritamine prox torus suureneb kroonilise
- Serotoniin – meeleolu, aktiivsuse ja une regulatsioon. Erinevad retseptorid, üks neist ioonkanal G VALGUGA SEOTUD - Dopamiini – emotsioonide, motivatsiooni ja motoorika regulatsioon, DA retseptorid G VALGUGA SEOTUD Mesolimbiline – DA neuronid saadavad aksonid limbilisse süsteemi naalduvasse tuuma. Tasu,motivatsioon, käitumise regulatsioon, sõltuvus Mesokortikaalne – projektsioonid eesaju koorde. Õppimine, kognitsioonid, töömälu, otsustusvõime - Adrenaliin – toitumine, vererõhk, hingamise regulatsioon - Noradrenalin – sümpaatilises närvisüsteemis hormoon, ärgastus, tähelepanu, käitumuslik reaktiivsus, söömiskäitumine - Glutamaat – erutusaminohape - GABA – pidurdusaminohape - Histamiin – erutust suurendav (ärkvelolek) vastus allergiale või vigastusele, G- VALGUGA SEOTUD
1 Bioloogiline psühholoogia Neuropsühholoogia ajalugu Mõned teooriad täiesti absurdsed. Aju kõik osad omavahel seotud. Osa järeldusi ei pruugi olla õiged. Bioloogiline piirang on, kuid pole teada, kust see tuleb. Psüühika mõistlikul viisil osadeks jagamine. Neuropsühholoogia on teadus mateeria (aju) ja vaimu (käitumise vms) seostest. Kujunemisprotsess, põhjendada saab erineval viisil. Võrdlus on sihipärane kui uuritakse inimeste vahelisi erinevusi, mitte üksikindiviidi üldistades. Milleks meile teaduse ajalugu? – Et saaks küsida õigeid küsimusi, kuidas teadmine saabib, kas aktsepteeritakse. (Testi puhul vaja teada, kes kokku pani, kuidas, mis põhjusel, kuidas kasutada, tõlgendada jne). Mõistame, millised raskused on teaduse teel olnud – ja oskame hinnata, kas oleme neist üle saanud. Võime avast...
· Hirmustressor ja käitumuslikud vastused sellele - kiire vastus (sekunditega) on tingitud sümpaatilise närvisüsteemiaktiveerumisest ja neurotransmitterite eritamisest neuronite poolt(silmapupillide suurenemine, vererõhu tõus, südametegevus kiireneb) -aeglasem vastus (ca 2-3 min) on tingitud hormoonide ahela sisselülitumisest, nt ACTH sekreteeritakse ajuripatsis (peaajus), mis kandub verega neerupealiste koorde ja käivitab seal kortisooli tootmise (HPA telg) Aktiveerib immuunsüsteemi, suurendab glükoosi taset veres (rohkem energiat), pärsib seedimist jne Käitumuslikud vastused: peatu, vaata, kuulata, siis kas põgene või võitle, juhul kui sind kinnipüütakse tekib tooniline liikumisvõimetus. · Hirmu tekitavad tegurid 1) kiskjad kaitsemehhanismiks tavaliselt põgenemine, vahel ka võitlemine või surnu teesklemine (kanad, pardid, sisalikud);
asteenia e. kiire väsimine (lihaste pideva pinge tagajärg), astaasia võimetus normaalseks peahoiakuks ataksia kohmakad koordineerimata liigutused Asendi ja liikumise kontroll Millised KNS osad on vajalikud? Väikeaju Suuraju koor Seljaaju juhteteed Informatsioon: Lihaste ja kõõluste venitusretseptorid (proprioretseptorid) Tasakaaluelund Nägemisaistingud Lihaste ja kõõluste venitusretseptoritelt lähtuv info liigub väikeajju ja suuraju koorde mööda seljaaju ülenevaid juhteteid; Suuraju koorest ja väikeajust tulevad signaalid jõuavad lihastesse mööda seljaaju alanevaid juhteteid 92) Taalamuse ja hüpotaalamuse (vaheaju) talitlus. Vaheaju Taalamus - kõigi aferentsete impulsside koondumispaik (v.a. haistmisimpulsid), saadetakse edasi ajukoorele, hüpotaalamusele, kesk- ja tagaajju jne. - Emotsioonide teke ja vastav miimika - põlvikkehade kaudu kulgevad ajukoorde nägemis- ja kuulmisretseptoritelt tulevad impulsid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
