Kordamisküsimused 1. Kahepaiksete/roomajate iseloomulikud tunnused – kehakatted, sigimise iseärasused jne 2. Kahepaiksete/roomajate ehituslikud-talitluslikud iseärasused, mis on määravad nende elupaigavalikut. 3. Eesti liigid – levik, arvukus, peamised määramistunnused. Kus keda leidub, miks haruldaste liikide arvukus on vähenenud ning mida nende kaitseks tehakse. Vastused Kahepaiksetele iseloomulikud tunnused: Kõigusoojased, kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida. Aeglased ja väheliikuvad loomad. Nahk on keeruka ehitusega - niiske, sisaldab lima- ja mürginäärmeid. Täiskasvanud loomadel enamasti kopsud olemas, kuid gaasivahetus toimub ka läbi naha. Süda on kolmeosaline. Viljastumine enamasti kehaväline (päriskonnalised). Vesilikel haarab emane kloaagiga spermapaki, munarakk ning seemnerakk ühinevad emase kehas. Anamnioodid (selgroogsed, kelle loodetel puudub s...
Võivad olla ühtlasi varuainete säilitamise paigaks . *Esilehed-pärast idulehti arenevad taimel esilehed . Need on kujult lihtsamad ja harilikult ka väiksemad , kui hiljem arenevad järglehed. Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: *mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; * kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; * hügrofüüdid ehk niiskustaimed, kohastunud kasvama aladel, kus vett on mullas piisavalt ja veekulu suure õhuniiskuse tõttu väike; * hüdrofüüdid ehk veetaimed, kohastunud eluks vesikeskkonnas. Lehtede tüübid: *liigestumata labadega lehed on lihtlehed
Mida nooremas eas on jälgnähud kujunenud ja , mida rohkem neid elu jooksul seotakse uute teadmistega seda efektiivsem on pikaajaline mälu ja seda kergem on mälu taastada. Mälu kinnistamisel on väga olulisel kohal emotsionaalne foon. Tugevate emotsioonidega mälu on kergem taastada. Kogu inimese praktiline tegevus põhineb varem kujundatud mälu jälgedel. Ajurakkudel on võime talletada ja taastada mälu jälgi. Mälu halvenemist võivad esile kutsuda ajurakkude talitluslikud häired ( mitte ehituslikud) Mälul on kolm faasi: 1) lühiajaline mälu ( umbes 1 minut ) info peegeldub kiiresti ja täpselt. Erutus võib selle aja kestel teadvuses taastuda täpse kujundi mõjul... 2) vahefaas ( 1-2 tundi ) närvirakud, mis on olnud erutusseisundis kaotavad järk- järgult oma aktiivsuse. Selle faasi lõpus on lühike periood, mille kestel on eriti raske mälu taastada... 3) Mälu on kõige parem
Kambiumi tegevuse tulemusena juhtkimp laieneb. Kinnine - juhtkimbus puudub kambium, seetõttu juhtkimp ei kasva. 4. Kollenhüüm: a) mis kudede hulka ta kuulub? missugustest rakkudest kollenhüüm koosneb? Primaarne (lihtsaim) tugikude, esineb peamiselt noorte kasvavate elundite toena epidermi lähedal. Koosneb enamasti ebaühtlaselt paksenenud kestaga elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. 5. Algkoed e. meristeemid: a) mis on nende ülesanne b) missugused talitluslikud iseärasused iseloomustavad meristeemseid rakke? a) tagada kiire taimemassi juurdetootmine b) kiire paljunemine ja diferentseerumisvõime 6. Sõeltorud: a) mis koe elemendid nad on? b) missugune on nende ehitus? c) kui kaua sõeltorud funktsioneerivad (talitlevad). d) mis põhjustel sõeltorude funktsioneerimine lakkab? a) floeemi elemendid b) koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest c) ühe aasta
Tuua näiteid enammõjutavatest töökindluse mõjuritest. Füüsikalised (materjalide väsimus, korrisioon, ülekoormus), inimlikud (hoolduse vead, konstruktsiooni vead, vale kasutamine), juhtimislikud (juhtimissüsteemi ja -meetodite puudused). Nimetada masinaelementide jätkusuutlikkuse kriteeriumid. Ohutus (õiged konstruktsioonimaterjalid, vajalik tegevusvaru, kuju ja mõõtmed, et oleks tagatud tehniline suutlikkus ja nõutav töökindlus), f unktsionaalsus (tagada optimaalsed talitluslikud omadused), majanduslik tasuvus (vastavus seadusandluse ja vajalike standarditega, saavutada parim tehnoloogilisus). Millest tuleks lähtuda masinaelemendi materjali valikul, et tagada masinaelemendi jätkusuutlikkuse? Mehaanilistest ja muudest omadustest ja töötlemise nõuetest ja tingimustest. Millest lähtutakse nõutava varuteguri valikul? Vastava masinaelemendi konstrueerimist käsitlevast standardist ja insenerikogemusest. Milles seisneb varuteguri väärtuse valiku Pugsley meetod
Lehe alus südajas, kiiljas Vahelduv leheseis Vastak leheseis Männaseline leheseis Valgusleht - on hästi arenenud sammaskoega, nende epidermirakud on paksema kestaga ning õhulõhesid on neil pinnaühiku kohta rohkem kui võra sees. Varjulehtedel võib sammaskude olla ühekihiline või üldse puududa, tugikude on vähearenenud, epiderm õhem ning sisaldab kloroplaste. Kserofüütne leht (kuivustaimede) ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad neil aktiivsel elujärgul pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Kserofüütide lehed on sageli pealt kurrulised, kaetud epidermi ja paksu kutiikulaga, viimast võib katta vahakiht. Lehe siseehitus
olemuseni (nobelprize www). 3 1. Närvisüsteemi ülesehitus Närvisüsteemi ehituslik ja talitluslik ühik on närvirakk e. neuron. Närvirakk on spetsialiseerunud ärrituste vastuvõtmiseks ja erutusimpulsi edasijuhtimiseks. Oma kuju ja suuruse poolest erinevad närvirakud üksteisest õige ulatuslikult. Kõikidel närvirakkudel, olenemata suurusest, on ühesugused ehituslikud ja talitluslikud iseärasused: närvirakk koosneb rakukehast ja jätketest, närviraku välismembraan on võimeline genereerima närviimpulsse ning närvirakul on arvukalt ühendusi teiste rakkudega eriliste moodustiste, nn. sünapside abil (Kivistik 1997 : 22). Närviraku kehas on tuum, mikrosoomid, plasmavõrgustik ja teised moodustised, mis sünteesivad raku tegevuseks vajalikke aineid ning varustavad teda energiaga. Rakukehast lähtub arvukalt jätkeid. Tüüpilisel närvirakul on kaht tüüpi jätkeid:
Arteri seina kahjustuse tõttu võib tekkida amurüsm. Kapillaarde haigused võivad tekkida allergilise põletiku näiteks reuma, ainevahetushäirete (skorbuut), mürkide või radioaktiivse kiirguse tõttu.Kapillaaride seina läbilaskvus muutub ja tekivad iseloomulikud verevalumid nahas ja limaskestas (vaskuliit). Veenide haigustest on tuntuimad tõmbsoone laiendid ehk veenikomud (alajäsemetel) ning veenipõletik ehk flebiit, mille puhul haige veeni võib ummistada tromb (tromboflebiit). Talitluslikud veresoonte haigused võivad põhjustada arterite üldist ahenemist (selle tagajärjel võib tekkida hüpertooniatõbi) ja paikseid verevarustushäireid (angioneuroos, angiospasm). VEREMÜRGITUS EHK SEPSIS On ohtlik organismi üldnakkus, mille puhul veri on nakatunud mädapisikutega. Veremürgitus võib tekkida igast mädanikust. Esialgu on haigel kõrge palavik, hiljem tekivad siseelundite kahjustuste tagajärjel ainevahetushäired. ANEEMIA
..110/5 Materjalide omadused Materjalide valikul ja nende kasutusalade määratlemisel pakuvad eelkõige huvi materjalide oma- dused, mis on ühelt poolt määratud nende struktuuriga, teiselt poolt nende saamise ja neist detailide valmistamise tehnoloogiaga. Materjalide omadused võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja tehnoloogilisteks. Materjali kasutusomadusi iseloomustavad talitluslikud omadused. Füüsikalised Mehaanili Tehnoloogilised Kasutusomadused sed omadused omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperat. Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused
Tuua näiteid enammõjutavatest töökindluse mõjuritest. Füüsikalised (materjalide väsimus, korrisioon, ülekoormus), inimlikud (hoolduse vead, konstruktsiooni vead, vale kasutamine), juhtimislikud (juhtimissüsteemi ja -meetodite puudused). Nimetada masinaelementide jätkusuutlikkuse kriteeriumid. Ohutus (õiged konstruktsioonimaterjalid, vajalik tegevusvaru, kuju ja mõõtmed, et oleks tagatud tehniline suutlikkus ja nõutav töökindlus), funktsionaalsus (tagada optimaalsed talitluslikud omadused), majanduslik tasuvus (vastavus seadusandluse ja vajalike standarditega, saavutada parim tehnoloogilisus). Millest tuleks lähtuda masinaelemendi materjali valikul, et tagada masinaelemendi jätkusuutlikkuse? Mehaanilistest ja muudest omadustest ja töötlemise nõuetest ja tingimustest. Millest lähtutakse nõutava varuteguri valikul? Vastava masinaelemendi konstrueerimist käsitlevast standardist ja insenerikogemusest. Milles seisneb varuteguri väärtuse valiku Pugsley meetod?
..110/5 Materjalide omadused Materjalide valikul ja nende kasutusalade määratlemisel pakuvad eelkõige huvi materjalide oma- dused, mis on ühelt poolt määratud nende struktuuriga, teiselt poolt nende saamise ja neist detailide valmistamise tehnoloogiaga. Materjalide omadused võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja tehnoloogilisteks. Materjali kasutusomadusi iseloomustavad talitluslikud omadused. Füüsikalised Mehaanili Tehnoloogilised Kasutusomadused sed omadused omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperat. Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused
Taolisi muutusi nimetatakse kohanemisteks, sest need on mittepärilikud, pöörduvad muutused. Keskendume järgnevalt aga kohastumuslike, evolutsiooniliste muutuste vaatlemisele. Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: 1) mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; 2) kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3) hügrofüüdid ehk niiskustaimed, kohastunud kasvama aladel, kus vett on mullas piisavalt ja veekulu suure õhuniiskuse tõttu väike; 4) hüdrofüüdid ehk veetaimed, kohastunud eluks vesikeskkonnas. 5.1. Mesofüütse lehe ehitus 5.1.1. Epiderm Lehelaba on kaetud elusatest rakkudest koosneva primaarse kattekoe -- epidermiga
loomade, seente ja bakterite elutegevuses; 7) analüüsib sugulise ja mittesuguliste paljunemise eeliseid erinevate taimede näitel, võrdleb erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid; 8) suhtub taimedesse kui elusorganismidesse vastutustundlikult. Õppesisu: Taimede peamised ehituslikud ja talitluslikud erinevused võrreldes selgroogsete loomadega. Õis-, paljasseemne-, sõnajalg- ja sammaltaimede ning vetikate välisehituse põhijooned. Taimede osa looduses ja inimtegevuses. Taimede uurimise ja kasvatamisega seotud elukutsed. Eri taimerühmadele iseloomuliku paljunemise, kasvukoha ja leviku võrdlus. Taimeraku võrdlus loomarakuga. Taime- ja loomaraku peamiste osade ehitus ning talitlus. Õistaimede organite ehituse ja talitluse kooskõla
seina kahjustus hobuste vertähntõbi, nõlg, sigade punataud jne. 3. Tromboos veenisisese trombi moodustumine 4. Südamehaigused eeskätt südame parema poole puudulikkuse korral 5. Verevoolu takistus väikeses vereringes kopsuemfüseemi korral kopsukoe elastsuse vähenemisest ning mahu suurenemisest 6. Kestev lamamine veenide väline kompressioon, lokaalne verevarustuse halvenemine, lamatiste teke. VENOOSSE HÜPEREEMIA TUNNUSED JA TALITLUSLIKUD MUUTUSED 1. Tsüanoos- aeglane verevool ja CO2 kuhjumine 2. Temperatuuri langus- aeglane verevool, suurenenud soojuse kadu, ainevahetus on pärsitud 3. Veenirõhk võrdsustub artrioolide rõhuga- venoosses süsteemis kollateraalne väga vähe. Takistuse puhul rõhud erinevates süsteemides võrdsustuvad, tekib organi mahu suurenemine. 4. Väheneb vere tagasivool südamesse- langeb südame löögi- ja minutimaht, tekib arteriaalne hüpotensioon 5. Häiritud kudede toitumine
ülesanded raku ja organismi tasemel. Valgustruktuuride moodustumine, valkude denaturatsioon ja renaturatsioon. Ensüümide osa biokeemilistes reaktsioonides. DNA ehitus, ülesanded ja tähtsus. RNA ehituse erinevused võrreldes DNA molekuliga. Eri tüüpi RNA mo- lekulide ehituslik eripära ja ülesanded. Inimese tasakaalustatud toitumine. Organismi veevajadus, mineraalainete puudusest või üle- küllusest tulenevad inimorganismi talitluslikud häired. Süsivesikute, lipiidide ja valkude va- hekord inimese toidus. Vitamiinide ja teiste bioaktiivsete ainete füsioloogiline toime. Taime- toitluse ja dieediga kaasnevad probleemid. Funktsionaalne toit ja toidulisandid. Õpitulemused Õpilane: y toob näiteid bioloogia seostest teiste loodusteadustega; y seostab looduskeskkonda sotsiaalse ja tehnoloogilise keskkonnaga; y võrdleb elus ja eluta looduse tunnuseid ning toob välja elusloodusele eriomased tunnused;
Bioloogia BIs3 Suuline arvestus, 2 kontrolltööd, piletis 2 punkti, üks tsükli esimeses pooles teine teises pooles. Paljunemine ja areng Paljunemine ... elu üldomadus, mis seisneb endasamaste ( vegetatiivne) või endasarnaste ( eoseline, suguline) isendite moodustamises liigi säilitamise eesmärgil. Paljunemine jaguneb 1) Suguline 2) Mittesuguline a. Eoseline b. Vegetatiivne i. Ühest rakust lähtuv ii. Hulkraksusest lähtuv Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt ühest rakust 1) Rakkude pooldumine a. Amitoos nt. bakterid, osa protiste b. Mitoos nt. päristuumsed: taimerakud, loomarakud, seenerakud 2) Pungumine sisuliselt ebavõrdne mitoos, üks tütarrakk on oluliselt väiksem kui lähterakk. a. Nt. pärmseened b. Nt. osa üherakulisi vetikaid c. Nt. osa amööbe 3) Skisogoonia e. hulgijagunemine algul jaguneb tuum (...
32 Loote väärarengud Looteliste väärarengute protsessi nim teratogeneesiks Reegel: · esimesel kahel arengu nädalal tundlikus teratogeenide suhtes puudub · 2. nädalast kuni 2. kuuni on tagajärjeks struktuursed muutused mingi kehaosa silmaganähtavad muutused (jänesemokk, varbad-sõrmed kokku kasvanud) · Alates 2. kuust - talitluslikud ehk füsioloogilised kõrvalekalded (agressiivsed, hüperaktiivsed, keskendumisraskused) Teratogeenide 3 rühma: 6. Bioloogilised teratogeenid a) Haigusetekitajad: viirused (punetised), bakterid (süüfilis), algloomad (toksoplasma) kui haigestumine on toimunud enne rasestumist siis ei rasestugi raseduse ajal rasedus katkeb; pimeda, nõrgamõistusliku või surnud lapse sündimine 7. Vaegused: · Fe vaegus · Asendamatute aminohapete vaegus
nõuded.Nagu definitsioonist nähtub ,sõltub keevitatavus materjalist,kasutatavast keevitustehnoloogiast ja keevisliite konstruktsioonist ,teisalt aga keeviskonstruktsioonile esitatavatest talitluslikest nõuetest.Sageli mõistetakse keevitatavuse all metallide võimet moodustada kvaliteedinõuetele vastavat keesvisliidet.Keevituskonstruktsiooni talitlusomadusedon määratud tehniliste tingimustega ja neid võib olla olenevalt konstruktsiooni ülesandest üks või mitu.Tavalised talitluslikud nõuded on keevisliite mehaanilised omadused(staatilisel,dünaamilisel või tsüklisel koormusel madalatel või kõrgetel temperatuuridel),keevisõmbluse hermetilisus,korrosioonikidlus jne Keevitatavus on rahuldav kui ebapiisavat keevitatavust saab muuta piisavaks,kasutades ratsionaalseid keevitusreziime.Keevitatavus on piiratud,kui piisava keevitatavuse saavutamiseks tuleb kasutada eri tehnoloogilisi võtteid kasutades pole võimalik saavutada piisavalt keevitatavust.
vererõhku, südame löögisagedust ja pupilli suurust) motivatsiooniliste seisunditega. Ka endokriinsüsteemi kontroll limbilise süsteemi poolt toimub hüpotalamuse vahendusel. limbilist sagarat ka limbiliseks süsteemiks, sest tema neuronid moodustavad keerukaid närviringe, millised koos etendavad olulist tähendust õppimise, mälu ja emotsioonide mehhanismides. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor on jaotatud neljaks sagaraks, millised on seotud erinevate funktsioonide täitmisega. · Frontaalne - otsmikusagar, asetseb otsmikuluu all. · Parietaalne - kiirusagar, asetseb kiiruluu all. · Temporaalne - oimusagar, asetseb oimuluu all. · Oktsipitaalne - kuklasagar, asetseb kuklaluu all. Peale selle on veel kaks ajukoore piirkonda, millised on võrreldavad nende sagaratega. Need on insulaarne ja limbiline koor
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
närvisüsteemi talitlust, koordineeritakse vistseraalseid reaktsioone (nagu vererõhku, südame löögisagedust ja pupilli suurust) motivatsiooniliste seisunditega. Ka endokriinsüsteemi kontroll limbilise süsteemi poolt toimub hüpotalamuse vahendusel. limbilist sagarat ka limbiliseks süsteemiks, sest tema neuronid moodustavad keerukaid närviringe, millised koos etendavad olulist tähendust õppimise, mälu ja emotsioonide mehhanismides. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor on jaotatud neljaks sagaraks, millised on seotud erinevate funktsioonide täitmisega. Frontaalne - otsmikusagar, asetseb otsmikuluu all. Parietaalne - kiirusagar, asetseb kiiruluu all. Temporaalne - oimusagar, asetseb oimuluu all. Oktsipitaalne - kuklasagar, asetseb kuklaluu all. Peale selle on veel kaks ajukoore piirkonda, millised on võrreldavad nende sagaratega. Need on insulaarne ja limbiline koor
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
Erihistoloogia- uurib organite rakulist ja koelist ehitust nt hamba, mao jne Normaalne histoloogia- käsitleb terveid kudesid, organeid Patoloogiline histoloogia- uurib haiguslikult muutunud kudesid Histoloogiline tehnoloogia- kõik see, millega uurib Kude - ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem Koed koosnevad rakkudest ja nende tekistest; kudedest moodustuvad elundid ehk organid, mis on organismi ehituslikud ja talitluslikud osad. Iga elundi ehituses on kombineeritud erinevad koed, seejuures säilitab iga kude just talle omasele ehituse ja talitluse. Ühe koe rakkudel on pm sarnane funktsioon Morfoloogilis-anatoomiline klassifikatsioon 1. Epiteelkoed Katteepiteel (katab, eraldab, näärmeline töö) Näärmeepiteel- tootmise funktsioon (rinnanääre, kõhunääre) (Neuroepiteel) kattekiht närvisüsteemis 2. Tugi-/sidekoed Troofilise funktsiooniga koed Veri ja lümf (vedelad sidekoed)
Kui mullas soolsus on liiga kõrge, võib vesi taimest välja liikuda ja taimb kärbub. Vees paljud liigid ei suuda liigset soolsust väljutada, mistõttu samuti osmoosi tõttu tekivad probleemid. 24.Populatsiooni struktuur. Geneetiline struktuur – kirjeldab geeni alleelide sageduste mustrit ja genotüüpide esinemist (õite/karvkatte võimalik värvus, geneetilised haigused jm). Fenotüübiline struktuur – organismi ehituslikud ja talitluslikud omadused. Nt taime välisehitus oleneb kasvukoha veerežiimist ja toitainete hulgast / kättesaadavusest. Fenotüüp – organismi genotüübi ja keskkonna vastasmõju tulemus. Vanuseline struktuur – väljendub populatsiooni vanuserühmade suhtelises osatähtsuses. Liigist ja uurimiseesmärgist olenevalt võib vanuserühma määrata erisuguse täpsusega (nt ühe-, kahe-, kolmeaastane). Seisundiline ehk füsioloogiline struktuur – väljendame hinnangute kaudu (nt pallisüsteem).
uute teadmistega, seda efektiivsem on pikaajaline mälu ja seda kergem on mälu taastada. ➔ Mälu kinnistamisel on väga olulisel kohal emotsionaalne foon. - Tugevate emotsioonidega mälu on kergem taastada. ● Kogu inimese praktiline tegevus põhineb varem kujundatud mälu jälgedel. ● Ajurakkudel on võime talletada ja taastada mälu jälgi. ● Mälu halvenemist võivad esile kutsuda ajurakkude talitluslikud häired (mitte ehituslikud). Eristatakse lühiajalist ja pikaajalist mälu. Lühiajalise mälu all mõistetakse ➔ informatsiooni säilitamist maksimaalselt üks kuni kaks tundi, üldiselt aga veelgi lühemat aega - sekundeid-minuteid, selle järel informatsioon kas kustutatakse või antakse edasi pikaajalisele mälule. ➔ Lühiajalise mälu mehhanismiks peetakse neuronite ahelas esinevat reverbatsiooni (järelkõla,
omab kõige otsesemat seost emotsioonidega. Limbiline süsteem omab otseseid sidemeid hüpotalamusega, mille vahendusel reguleeritakse autonoomse närvisüsteemi talitlust, koordineeritakse vistseraalseid reaktsioone (nagu vererõhku, südame löögisagedust ja pupilli suurust) motivatsiooniliste seisunditega. Ka endokriinsüsteemi kontroll limbilise süsteemi poolt toimub hüpotalamuse vahendusel. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor on jaotatud neljaks sagaraks, millised on seotud erinevate funktsioonide täitmisega. Vaod (sulcus) eristavad kääre (gyrus). Mõnedel aju vagudel on väga püsiv asetus inimese ajus, sellepärast kasutatakse neid aju jaotamiseks neljaks sagaraks. · Frontaalne - otsmikusagar, asetseb otsmikuluu all. · Parietaalne - kiirusagar, asetseb kiiruluu all. · Temporaalne - oimusagar, asetseb oimuluu all.
põgenemisreaktsioone ning muutusi vegetatiivses sfääris, nagu nt pupilli laienemine, vererõhu, südame löögisageduse ja hingamissageduse tõus, aga samuti süljeeritus, närimisliigutused jm. Hipokambi keemiline ärritamine kutsus katseloomadel esile emotsionaalse labiilsuse suurenemise, kergesti vallandusid raev ja agressiivsus, seetõttu võib vaadelda hipokampi kui aferentsete reaktsioonidega ala. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Suuraju poolkerade pind, mida närvirakkude kiht mantlitaoliselt katab, on liigendatud paljude vagude varal sagarateks ja käärudeks. Sele tõttu on aju pindlala umbes 0,2m2 ja suuraju kaalust moodustab ajukoor umbes kolmandiku. Suurajukoorel eristatakse projektsiooni- ja assotsiatsiooniväljasid. Projektsiooniväljadel, mis võivad olla sensoorsed või motoorsed, tehakse vahet veel primaarsete ja sekundaarsete alade vahel
Hipokambi keemiline ärritamine kutsub esile labiilsuse suurenemise, kergesti vallandub raev ja agressiivsus, on seotud afektsete reaktsioonidega. Limbilise süsteemi ja hüpotalamuse vahendusel reguleeritakse siseelundite aktiivsust ja sisenõrenäärmete tööd, selle kaudu homöostaasi. Seotud on ka emotsioonid-rõõm, mure, lõbu- ja norutunne,viha, hirm. On seotud vegetatiivsete reaktsioonidega seoses emotsioonidega (higistamine, kahvatumine jne). 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Suurajukoor- sellega on seotud teadvus, mõtlemine, mälu, meeleelundite talitlus, aistingute ja tajude teke, õppimine. Suuraju poolkerade pind on liigendatud sagarateks ja käärudeks. Selle tõttu on aju pindala 0,2m2. Suurajukoorel eristatakse projektsiooni- ja assotsiatsiooniväljasid. Sensoorsed on projektsiooniväljad, kuhu saabuvad aferentsed impulsid meeleelunditelt,
Mida nooremas eas on jälgnähud kujunenud ja, mida rohkem neid elu jooksul seotakse uute teadmistega seda efektiivsem on pikaajaline mälu ja seda kergem on mälu taastada. Mälu kinnistamisel on väga olulisel kohal emotsionaalne foon. Tugevate emotsioonidega mälu on kergem taastada. Kogu inimese praktiline tegevus põhineb varem kujundatud mälu jälgedel. Ajurakkudel on võime talletada ja taastada mälu jälgi. Mälu halvenemist võivad esile kutsuda ajurakkude talitluslikud häired (mitte ehituslikud). Mälul on kolm faasi: 1) Lühiajaline mälu ( umbes 1 minut ) info peegeldub kiiresti ja täpselt. Erutus võib selle aja kestel teadvuses taastuda täpse kujundi mõjul. 2) Vahefaas ( 1-2 tundi ) närvirakud, mis on olnud erutusseisundis kaotavad järk-järgult oma aktiivsuse. Selle faasi lõpus on lühike periood, mille kestel on eriti raske mälu taastada. 3) Mälu on kõige parem. Maksimaalne aeg on 12-15 tundi pärast ärritaja lakkamist. Toimuvad
Hipokambi keemiline ärritamine kutsub esile labiilsuse suurenemise, kergesti vallandub raev ja agressiivsus, on seotud afektsete reaktsioonidega. Limbilise süsteemi ja hüpotalamuse vahendusel reguleeritakse siseelundite aktiivsust ja sisenõrenäärmete tööd, selle kaudu homöostaasi. Seotud on ka emotsioonid-rõõm, mure, lõbu- ja norutunne,viha, hirm. On seotud vegetatiivsete reaktsioonidega seoses emotsioonidega (higistamine, kahvatumine jne). 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor jagatakse neljaks sagaraks, mis on seotud erinevate fnide täitmisega: otsmiku, oimu, kiiru ja kuklasagaraks. + insulaarne ja limbiline koor. Sensoorsed alad (sensoorse info töötlemine) ja motoorsed alad (motoorne kontroll). Sensoorsed alad jaotatakse primaarseteks, sekundaarseteks ja tertsiaalseteks. Primaarsed saavad info mõne ümberlülituse vahendusel sensorilt. Sek. Ja terts saavad info prim. Alalt. Assotsiatsioonialad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
