toidulisandid - dietary supplements; food supplements; nutraceuticals 3. Eesti Märksõnastikus kirjutasin otsingusse „bioaktiivsed ained“, sealt kitsamad märksõnad. biogeensed amiinid – biogenic amines digitoniin - digitonin ensüümid - enzymes feromoonid - pheromones fütontsiidid - phytoncides fütotoitained - phytochemicals; phytonutrients; plant chemicals hormoonid - hormones katehhoolamiinid - catecholamines looduslikud ühendid - natural products semiokemikaalid - semiochemicals steroidid - steroids vasoaktiivsed ained - vasoactive drugs vitamiinid – vitamins 4. Ei sobi, kuna tean, et need ei kuulu otseselt uuritava teema valdkonda. anorgaaniline süntees – inorganic synthesis elektrosüntees – electrosynthesis retrosüntees - retrosynthesis Ei sobi, kuna on liialt laialdane.
ja intratsellulaarse ruumi vahel. K+ eritumine toimub peamiselt uriiniga ning seda mõjutavad happe- alustasakaal, karboanhüdraasi aktiivsus tuubulusrakkudes ning kortisool, aldosteroon ja mõned muud steroidid. Liikumist ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel mõjutavad rakusisene pH (atsidoosi korral rakust välja, alkaloosi puhul sisse), insuliin (stimuleerib liikumist insuliintundlikesse rakkudesse) ja katehhoolamiinid (stimuleerivad liikumist lihasrakkudesse). Kaalium on oluline pea kõikide keharakkude ainevahetuses, neuromuskulaarses erutusjuhtes ja südame- ning skeletilihaste kontraktsioonis. Kaaliumi eritumine organismist toimub peamiselt neerude kaudu. K + filtreerub glomeerulites ja reabsorbeerub proksimaalsetes tuubulites ning Henle lingus. K + sekretsioon distaalsetes tuubulites on konkureeriv vesinikioonide sekretsiooniga ning toimub vahetusena Na + ioonide vastu. Seda protsessi
5) Kaltsiumitasakaalu reguleerivad: ● kõrvalkilpnäärme parathormoon ● kilpnäärme kaltsitoniin ● toidust saadav D-vit, mida tekib nahas UV-kiirguse toimel - vaegus -> rahhiit! ● rauatasakaal võib olla ebastabiilne kasvueas lastel ja naistel mensese või raseduse ajal 6) Energiatasakaalu reguleerib: ● isu ● süsivesikuid esindab veres veresuhkur GLÜKOOS - hulka reguleerivad insuliin, glükagoon, glükokortikoidid, katehhoolamiinid ja autonoomne NS - insuliinivaegus -> diabetes mellitus e suhkrutõbi 7) Rasvu esindavad veres: ● vabad rasvhapped ● erinevad lipoproteiinid (nende kogused mõjutavad ateroskleroosi riski) ● mitmed proteiinid e valgud ning vabad aminohapped /valguvaesus -> näljaturse 8) Kilpnäärmehormoonid türoksiin ja trijoodtüroniin ● aktiveerivad O2 tarbivaid AV-reaktsioone ● reguleerivad mh lapse normaalset aregnut
emotsionaalse pinge ja agressiivsuse suurenemist. ...valule: Massaazi ajal vabanevad kudedes endogeensed opioidid organismis endas tekkivad valuvaigistavad ained. Valu põhjustab iga ärritus, mis on võimeline kahjustama kudesid: termiline, põletikuline, mehhaaniline, keemiline jne. Valuaisingu tekkes peetakse oluliseks kahjustava teguri toimel kudedest vabanevate teatud keemiliste ainete hulka. Substants P, katehhoolamiinid (noradrenaliin ja adrenaliin), somatostatiin ja gamma- aminovõihape on olulisimad ained, mis vahendavad impulsse notsitseptiivsüsteemis. Selles süsteemis vahendatakse impulsse närvikiude mööda seljaajju ja sealt peaaju kõrgematesse keskustesse. Mida rohkem on neid aineid kahjustava teguri toimel vabaneb, seda tugevam on valuimpulss ajule ja seda tugevamat valu me tunneme. Et inimene igast valust shokki ei saaks, on ka teine, valuimpulsside ajju jõudmist pidurdav süsteem.
vahekorra regulatsioon Melatoniini eellane Trombotsüütide agregatsioon Neurotransmitter Katehhoolamiinid Türosiin Ülekandeaine (dopamiin, noradrenaliin, Süsivesikute, lipiidide adrenaliin) metabolism Südametegevuse intensiivistumine Vererõhu tõstmine
sest ensüümide süntees pole veel välja kujunenud. Lisaks on karbamiidi produktsioon vähenenud maksahaiguste puhul, rasedusel, valguvaesel toidul, intensiivse kasvuperioodil lastel. Produktsioon on suurenenud koekahjustuste, sepsise, steroidhormoonravi, Addison tüve, nälgimise, valgurikka toidu puhul. 13.Biogeensete amiinide teke ja kesksete esindajate põhitoimed (histamiin, serotoniin, melatoniin, katehhoolamiinid) Spetsiifiliste dekarboksülaaside (koensüümiks on PLP) toimel tekivad AH-st vastavad amiinid. Kuna nad on tugeva bioaktiivse (hormonaalse, neurimediatoorse) toimega, nimetatakse neid biogeenseteks amiinideks. Dekarboksüülimine tekitab trüptofaanist trüptamiini, 5-hüdroksütrüptofaanist serotoniini, 3,4-dihüdroksüfenüülalaniinist dopamiini, histidiinist histamiini, klutamaadist GABA, seriinist kolamiini, tsüsteiinist tauriini, ornitiinist putrestsiini jne.
vereringes pikki vahemaid ja mõjutavad ka kaugel paiknevaid rakke. Parakriinsed hormoonid – eemalduvad tekkekohast vähe, toimivad naabruses olevate rakkude suhtes. Autokriinsed hormoonid – toimivad peamiselt samas rakus, kus nad on sünteesitud. Hormoonide keemiline struktuur. Hormoonid võivad olla peptiidid ja valgud (nt insuliin, glükagoon, kasvuhormoon), aminohappe türosiini derivaadid (katehhoolamiinid – epinefriin (adrenaliin) ja noradrenaliin; türoksiin ja trijoodtüroniin), steroidid (neerupealise koore hormoonid ja suguhormoonid) ja arahhidoonhappe derivaadid (arahhidoonhape on polüküllastumata rasvhape). NB! Steroididel on steraantuum. Hormoonide transport veres. Valdava enamuse hormiinode transport toimub vere kaudu. Hormoonide transpordiviis veres sõltub nende keemilisest ehitusest. Nt valgulise ehitusega ja katehhoolamiinid toimetatakse edasi molekulidena.
jätketest, mis sekreteerivad veringesse: oksütotsiini ja antidiureetilist hormooni e. vasopressiini. Neerupealiste hormoonid. Neerupealiste koore hormoonid: · Glükokortikoidid suurendab glükoneogeneesi maksas ja valkude lõhustamist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressi taluvus sõltub oluliselt glükokortikoididest. · Mineralokortikoidid vähendab Na+ ja vee eritumine neerudest. Neerupealiste säsi hormoonid (katehhoolamiinid) · Adrenaliin · Noradrenaliin · (dopamiin) Kuigi adrenaliin ja noradrenaliin avaldavad peamiselt sarnast toimet, mõjuvad nad eri elunditele erinevalt. See sõltub sihtrakkude pinnal olevatest retseptormolekulidest. Adrenaliini ja noradrenaliini toime südame ja veresoonkonna talitlusele. Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole.
jätketest, mis sekreteerivad veringesse: oksütotsiini ja antidiureetilist hormooni e. vasopressiini. Neerupealiste hormoonid. Neerupealiste koore hormoonid: · Glükokortikoidid suurendab glükoneogeneesi maksas ja valkude lõhustamist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressi taluvus sõltub oluliselt glükokortikoididest. · Mineralokortikoidid vähendab Na+ ja vee eritumine neerudest. Neerupealiste säsi hormoonid (katehhoolamiinid) · Adrenaliin · Noradrenaliin · (dopamiin) Kuigi adrenaliin ja noradrenaliin avaldavad peamiselt sarnast toimet, mõjuvad nad eri elunditele erinevalt. See sõltub sihtrakkude pinnal olevatest retseptormolekulidest. Adrenaliini ja noradrenaliini toime südame ja veresoonkonna talitlusele. Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole.
metabolismi, mistõttu võib see sattuda vereringesse nt juustu tarbides, tõuseb vererõhk ja tekib tugev peavalu. - - Ravimite sihtmärgid adrenergilises sünapsis. - - - Presünaptiline kontroll adrenergilises sünapsis. - Põhineb neurotransmitteri kontsentratsioonil, kus retseptori aktiveerimine toob kaasa edasise noradrenaliini närvirakust vabastamise pärssimise. - Adrenoretseptorite signaalmolekulid. - Adrenaliin, noradrenaliin - katehhoolamiinid. - Retseptoriga interakteerumiseks tähtsad funktsionaalsed rühmad. - Ser-dega TM5 interakteeruvad katehhoolrühma hüdroksüülrühmade vesinikud kui vesiniksidedoonorid, andes vesiniksidemeid seriini hapnikega. Aromaatne tuum annab VDW interaktsiooni fenüülalaniini TM6- ga ning positiivselt laetud alküülamiin annab ioonse sideme TM3 asparagiini karboksüülrühmaga. - Katehhoolamiinide biosüntees. - - Katehhoolamiinide metabolism.
signaalmolekul (mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega (noradrenaliini sekreteeritakse südame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptilisel neuronil). Keemilise olemuse ja toimemehhanismide järgi jaotatakse hormoone: ·Steroidhormoonid ·Kilpnäärme hormoonid ·Peptiidhormoonid ·Katehhoolamiinid Kogu seedekulgla on võimas hormoone tootev organ. ·Täiskasvanud inimese seedekulglas on hulgaliselt endokriinrakke, mis on afiinsed kroomisoolade suhtes, seepärast nimetatakse neid ka enterokromafiinrakkudeks. ·Enterokromatiinrakud asuvad difuusselt kogu seedekulgla limaskesta ulatuses, rohkesti leidub neid ka pankreases (kõhunäärmes). ·Seetõttu peetakse seedesüsteemi õigustatult kõige võimsamaks sisesekretoorseks süsteemiks. Hüpotalamus(HT)
Implitsiitne mõtlemine- mitteteadvustatud mäluandmetega ISIKSUSE PSÜHHOBIOLOOGIA Ülalt alla infotöötlus- tahtlik, psüühika kõrgemad funktsioonid. Sensoorse info interpreteerimiseks kasutatakse mudeleid, ideid ja ootusi Alt üles- tahtmatu, automaatne, spetsiifilise kausaalsuse otsimine. Sensoorse info kogumine ja siis integreerimine Bioloogia-> käitumine (bottom-up) Enim uuritud molekulid ja geenivariandid: katehhoolamiinid, neuropeptiidid DNA-> valgud-> kude-> kogemused SUUR VIISIK (top down) - neurootilisus- soodumus kogeda neg emtosioone (seos psühhopatoloogiaga) - ekstravertsus - avatus kogemusele - sotsiaalsus - meelekindlus stabiilsus e alfa-metaomadus= neurootilisus(pööratud)+ sots+meelekindlus plastilisus e beeta-metaomadus= ekstravertsus+ avatus/intellekt - alfa ja beeta omadused on pärilikud - stabiilsus seotud serotoniini - plastilisus dopamiiniga Eysenck
Süsteemsed faktorid – reguleerivad veremahtu ja veresoonte toonust. Mitmed hormoonid reguleerivad veresoonte toonust - angiotensiin II, aldosteroon, vasopressiin (antidiureetiline hormoon) võimendavad vee ja lahuste reabsorptsiooni neerude kaudu ja seeläbi suurendavad vere mahtu. Artiaalsed natriureetilised peptiidid – toodetakse südame arteris, põhjustab natriureesi (naatriumi raiskamist) ja diureesi (vere raiskamine) ja seega vähendavad vere mahtu. Vasopressiin ja tsirkuleerivad katehhoolamiinid võivad põhjustada süsteemset vasokonstriktsiooni ja suurendada vere rõhku. Vasokonstriktorid mõjutavad ka mesangiarakke kontraheeruma (glomeeruli sees) ja seega vähendada pinda filtratsiooniks. GFRi suurendavad ka insuliini sarnane kasvufaktor ja kõrgproteiiniga dieet. Insuliini sarnane kasvufaktor suurendab GFRi tavalistes ja isheemilistes neerudes. Üksik kõrgproteiiniline lõuna põhjustab mööduvat tõusu neerude verevoolus ja GFRis
*Soole mikrofloora väga arvukalt baktereid Seedimisprotsessid:*Mehhaanilised protsessid(toidu peenestamine suus, neelamine, mao ja soolte motoorika) *Sekretoorsed protsessid(seedenõrede eritumine)*Imendumisprotsessid(toitainete suundumine seedetraktist verre) Seedimise regulatsioon:*Regulatsioon närvisüsteemi tasandil(ajukoor, hüpotalamus, piklikaju, auton NS), *Hormonaalne regulatsioon(seedetrakti hormoonid, leptiin, parathormoon, katehhoolamiinid), *Toidumassi (küümuse) vahetu keemiline ja mehhaaniline mõju seedetrakti seinale, *Organismi toitumuslik staatus Suuõõne refleksogeenne funktsioon-Suuõõs kui refleksogeenne tsoon: suuõõnes paiknevate retseptorite (tundlikud maitse, temperatuuri, keemiliste ja mehhaaniliste ärritajate suhtes) erutus stimuleerib KNS toitumiskeskust, mis omakorda reguleerib kogu seedetrakti motoorset ja sekretoorset talitlust
energiavahetus Sümpaatilistes postganglionaarsetes närvilõpmetest vabaneb noradrenaliin. Närvilõpmed, kus adrenaliin vabaneb, nim adrenergilisteks. Neerupealiste säsi on muundunud sümpaatiline ganglion, mille rakud on arengulooliselt postganglionaarsete neuronite homoloogid. Neid rakke aktiveeritakse preganglionaarsete aksonite poolt koliinergiliste sünapsite kaudu. Neerupealise säsist väljutatud katehhoolamiinid toimivad nendesse samadesse efektorelunditesse, millese postganglionaarsed sümpaatilised neuronidki. Neerupealise säsi katehhoolamiinide toime on tähtis nendele elunditele ja osadele, mis pole postganglionaarsete elundite poolt innerveeritud. Neerupealise säsist vabanenud katehhoolamiinid osalevad metaboolsete protsesside regulatsioonis. Ohusituatsioonides ja emotsionaalsete korrmuste puhul katehhoolamiinide väljutus suureneb.
Maris Kallus KKS 2010 Hormoonid 1. Hormoonide klassifikatsioon nende keemilise ehituse alusel: 1) Peptiidid ja valgud – sellesse rühma kuuluvad väga paljud hormoonid. Vaid mõnede näitena olgu toodud insuliin, glükagoon, kaltsitoniin, parathormoon, erütropoetiin, kasvuhormoon, aderenokortikotropiin. 2) Aminohappe türosiini derivaadid – niisuguse põhistruktuuriga on esiteks katehhoolamiinid – epinefriin ja norepinefriin ning teiseks kilpnäärme hormoonid türoksiin ja trijoodtüroniin. Kahe viimase iseloomulikuks jooneks on vastavalt nelja ja kolme joodi aatomi olemasolu nende molekulis. 3) Steroidid – neerupealise koore hormoonid ja suguhormoonid. Nende hormoonide ühiseks eellaseks on kolesterool ning molekuli keskseks struktuurseks komponendiks steraantuum. Sellesse rühma kuuluvad hormoonid erinevad
Ajuripatsist saadetakse omakorda välja teiste endokriinsete näärmete tööd reguleerivaid nn glandotroopseid hormoone. Neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid(kortisool olulisem).Suurendab glükoneogeneesi*maksas ja valkude lõhustamist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressitaluvus sõltub oluliselt glükokortikoididest. Mineralokortikoidid(aldosteroon olulisem). Vähendab Na+ja vee eritumine neerudest. ·Neerupealiste säsi hormoonid (katehhoolamiinid) AdrenaliinNoradrenaliin 18. Eritumise füsioloogia. Neerude ehitus. Nefron. Uriini teke. Neerude talitluse regulatsioon. Eritumis funktsiooni täidavad neerud,nahk, hingamis- ja seedeelundkond. Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest. Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimubki uriini valmistamine. Nefron: · Neeru funktsionaalne üksus · Neer sisaldab ca 1.2 miljonit nefronit · Nefron koosneb:
teket.Ajuripatsist saadetakse omakorda välja teiste endokriinsete näärmete tööd reguleerivaid nn glandotroopseid hormoone. Neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid(kortisool olulisem).Suurendab glükoneogeneesi*maksas ja valkude lõhustamist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressitaluvus sõltub oluliselt glükokortikoididest. Mineralokortikoidid(aldosteroon olulisem). Vähendab Na+ja vee eritumine neerudest. ·Neerupealiste säsi hormoonid (katehhoolamiinid) AdrenaliinNoradrenaliin 18. Eritumise füsioloogia. Neerude ehitus. Nefron. Uriini teke. Neerude talitluse regulatsioon. Eritumis funktsiooni täidavad neerud,nahk, hingamis- ja seedeelundkond. Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest. Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimubki uriini valmistamine. Nefron: · Neeru funktsionaalne üksus · Neer sisaldab ca 1.2 miljonit nefronit · Nefron koosneb:
sama raku retseptoriga. Neurokriinne-närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni ja seostub retseptoriga. 32.Millised on inimese endokriinorganid? Pankreas, munasari, munandid, hüpotalamus, käbikeha, kilpnääre, ajuripats, neer ja harkeelund 33.Kuidas hormoone klassifitseeritakse? Steroidhormoonid(moodustuvad kolesteroolist), aminohapete derivaadid(kilpnäärme hormoonid, katehhoolamiinid, teised monoamiidid) ja peptiidhormoonid 34.Steroidhormoonide, aminohapete derivaatide ja peptiidhormoonide toimemehhanismid? Steroidhormoon-hormoon difundeerub läbi raku plasmamembraani ja seostub retseptoriga. Hormoonretseptorkompleks translotseerub rakutuuma ja mõjustab raku DNA sünteesi. Tagajärjeks on rakufunktsiooni muutus. Aminohapete derivaadid ja peptiidhormoonid- retseptor on peptiidahel, mis läbistab mitmeid kordi rakumembraani
on ioonide sisaldus erinev. Peamised osmolaarsuse reguleerijad, veesisalduse ja vedeliku mahu säilitajad on neerud. Vee ja/või elektrolüütide hulga muutused korrigeeritakse neerudestoimuva filtratsiooni, tagasiimendumise või aktiivse sekretsiooni abil. Peamised osmootse rõhu tekitajad: *Vereplasmas - Na+ koos teda saatvate anioonidega (Cl- , HCO3 - ). *Rakusiseses ruumis - K+ . K+ transporti rakuvälisest ruumist rakku stimuleerivad mitmed hormoonid insuliin, mineralokortikoidid, katehhoolamiinid. Na-ioonidest enamus asub rakuvälises ruumis -144 mmol/l (rakusisesi vaid 10 mmol/l). Glükoneogenees- on glükogeeni moodustumine organismis mitte süsivesikutest, vaid teistest ainetest, eesmärgiga glükoosi uuestiteke · Glükoneogenees toimub maksas (85-90%) ja vähesel määral ka neerudes(10-15%). Vajab suurel hulgal energiat. · Lähteainena kasutatakse AH, oksü- ja ketohappeid, mäletsejatel ka vatsas moodustunud propioonhapet
Neerupealise koore e korteksi hormoonid: · mineralokortikoidid vee ja soolade bilanss organismis · glükokortikoidid valkude, rasvade, süsivesikute, põletikureaktsioonide takistamine · androgeensed kortikosteroidid meessuguhormoonid, mis on olulised liikumisaparaadi arenemise ja lihastöö reguleerimisel Neerupealise säsi hormoonid: · adrenaliin ja noradrenaliin tugevdavad ja pikendavad ANS-i sümpaatilise osa toimet · katehhoolamiinid Neid nimetatakse ka stressihormoonideks, sest nende toime on eriti selgelt väljendunud stressireaktsioonide käivitumisel ja algfaasides. Stressireaktsiooni 3 faasi: 1. kiire reaktsioon, kus sümpaatikuse ja katehhoolamiinide toimel tõuseb vererõhk, südame töö tugevneb, hingamine kiireneb veri küllastub hapnikuga, meeled teravnevad 2. pikaajaline vastupanu tööle lülitub ka teisi endokriinnäärmeid toimub varuainete
vabade vesinikioonide eritumist uriini 2. Glükokortikoidid näiteks kortisool, ainevahetuslik efekt seisneb glükoneogeneesi stimuleerimises maksas 3. meessuguhormoone ehk androgeene (testosteroon- iseloomulik tugev valgusünteesi ning seeläbi lihasmassi kasvu stimuleeriv toime) Neerupealise säsi hormoonid epinefriini ehk adrenaliini ning norepinefriini ehk noradrenaliini. Neid koos nimetatakse: katehhoolamiinid. Kilpnäärme hormoonid: Kaltsitoniin: toimib peamiselt luude suhtes, stimuleerides kaltsiumi ladestumist luudes, on oluline luukoe normaalseks talitluseks ja arenguks. Kaltsitoniinil kaltsiumi kontsentratsiooni langetav efekt veres. Kõrvalkilpnäärmete hormoon parathormooni (PTH): mõjutab eelkõige luude, neerude ja soolte talitlust ning tema toime on suunatud Ca2+ kontsentratsiooni suurendamisele veres. Parathormoon stimuleerib kaltsiumi vabanemist luukoest, andes seega kaltsitoniinile
tagasiside kaudu pärsib LH sekretsiooni • Positiivne tagasiside on vähem levinud: näiteks LH stimuleerib östrogeenide produktsiooni ja östrogeenid stimuleerivad LH “väljalööki” ovulatsiooni ajal Substraadi poolt hormooni kontroll • Glükoos ja insuliin: kui glükoosi tase tõuseb, siis see stimuleerib insuliini väljutamist kõhunäärme poolt Hormoonide klassid Hormoonide jaotamine põhineb nende vesilahustuvusel: Vesilahustuvad hormoonid nagu katehhoolamiinid (adrenaliin ja noradrenaliin) ja peptiidse struktuuriga hormoonid Lipiidlahustuvad hormoonid on kilpnäärme hormoon, steroidsed hormoonid ja vitamiin D3 hormoon Retseptorite tüübid Vesilahustuvate hormoonide retseptorid asuvad sihtraku pinnal plasmamembraanil Need retseptorid on seotud erinevate teiseste virgatsainete süsteemidega, mis vahendavad hormoonide toimet sihtrakkudele. Lipiidlahustuvad hormoonide retseptorid asuvad sihtraku tsütoplasmas või tuumas
annaabi.ee 
