C vedeliku rõhk kihnuõõnes e hüdrostaatiline rõhk (normaalselt u 15 mmHg) neerupuudulikkus tekib, kui rõhk üle 15 mmHg. Kui filtratsiooni rühk langeb alla 15 mmHg, siis uriini teke lakkab. Filtratsioon ei ole võimalik (nt. kui vererõhk langeb väga madalale). Esmast uriini tekib ööpäevas 150-180 liitrit, aga lõplikku 1,5 liitrit. 2. Lõpliku uriini teke kahes miljonis nefronis toimub pidev tagasiimendumine e reabsortsioon. Lisanduvad kusiaine, antibiootikumid (kui neid kasutatud on). Tagasiimendumine toimub kapillaaridesse (nefroni ümbritseb tihe kapillaarivõrgustik). KUI PALJU VETT TAGASI IMENDUB ? 2/3 veest u 65% imendub tagasi juba proksimaalsetes(I järgu väänilistes) torukestes. Siin imendub tagasi ka 2/3 naatriumi ioonidest. Naatrium läheb ees ja vesi tuleb osmoosi teel järele. NAATRIUM IMENDUB TAGASI ,,aktiivse"
· Osmootse rõhu säilitamine · Happae-leelistasakaalu regulatsioon · Jääkainate ja võõrainete eemaldamine organismist · Hormoonide nõristus- sekretsioon · Arteriaalse vererõhu regulatsioon. Uriini moodustumise 3 põhiprotsessi Ultrafiltratsioon siin tekib esmasuriin, umbes 180 l ööpäevas, esmasuriin filtreerub päsmakese kihnuõõnde ja suunatakse edasi nefroni torude süsteemi. Resorptsioon ehk tagasiimendumine, neerutorukesest ümbritsevasse neerukoesse ja siis verre, eelkõige toimub see vee ja organismile vajalike ainetega, nad imenduvad tagasi kapillaridesse. Glükoos, amonihapped ja valgud. Sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile. Nefron esmasuriin ehk primaarneuriin, umbes 180 l ööpäevas, koostis: Aktiivne selle protsessi kägis imenduvad tagasi glükoos, aminohapped, valk.
· peensool on seest kurruline · seal algab rasvade seedimine <= on vaja E=lipaas (vaja alus. kk.) · jätkub kõigi ülejäänud toitainete seedimine Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide, sapp aitab seedida rasvu. VI Peensool · lõpeb seedimine · pind hatuline · Valkude/Süsivesikute lõhustumissaadused => hatud, kurrud VII Jämesool · kogunevad seedumata jäägid · ül: toimub vee tagasiimendumine · ül: bakterit toodavad K-Vitamiini Väljaheide= seedumata jäägid + vesi + hukka saanud bakterid Kõhulahtisus - vee tagasiimendumist ei toimu Kõhukinnisus - vee tagasiimendumine liigne VIII Pärak · väljutatakse tahked jäägid Seedenäärmete ja -Ensüümide talitlus · seedimine algab suuõõnes, kus hakkavad amülaasi toimel lõhustuma süsvesikud · maos algab valkude seedimine soolhappe ja pepsiini koostoimel
energiavajadusi ATP-sse ja kreatiinfosfaati salvestatud energia ning anaeroobne glükolüüs. • Lühiajaliselt sellepärast, et suuremas koguses moodustunud laktaati ei suudeta kiirelt rakust eemaldada ega maksas, neerudes ja müokardis lammutada. • Laktaadi kontsentratsiooni tõus = mitterespiratoorne atsidoos. • Kui intratsellulaarne pH langeb alla normaalse taseme käivituvad suure ainevahetuse muutused. Bikarbonaadi tagasiimendumine • Bikarbonaadi tagasiimendumist soodustab vesinikioonide pumpamine distaalsesse torru. • Tänu pH langusele tekib bikarbonaadist CO2 ja vesi. CO2 difundeerub tubulaar rakku kus sünteesitakse uuesti vesinik ioon ja bikarbonaatioon. • Vesinik ioonid liiguvad tagasi neerutorusse ning bikarbonaat ioon transporditakse tubulaar rakust välja kloriidi vahetusega. Bikarbonaadi tagasiimendumine Guyton and Hall Textbook of Medical Physiology (Guyton Physiology)
Distaalne vääniline neerutoruke kontakteerub sama nefroni päsmakese toomasoonega, moodustades jukstaglomerulaarse aparaadi. Inimese nefroni kogupikkus on 20-24 mm. Enamus kogumistorukesi ühineb omavahel neerukoores ja sisemises säsikihis ja suubub neeruvaagna karikatesse. Uriini moodustumine Uriini tekemehhanism selgitati 1917.a. Uriini tekkes osaleb 3 protsessi 1) ultrafiltratsioon selle käigus tekib esmasuriin e. primaarne uriin 2) resorptsioon e. tagasiimendumine neerutorukestest ümbritsevasse neerukoesse ja sealt tagasi verre A. Vahtramäe 2012 3 3) sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile 1) Kõigepealt tekib nefronis filtratsiooni teel esmasuriin. Tänu kapillaarvõrgustiku iseäralikule ehitusele ja selle seinas olevatele avadele on esmasuriin oma koostiselt sarnane
24. Nimetage jämesoole osad ja lisage pikkus 1. umbsool7cm, mille juurde kuulub ka ussripik appendix vermiformis 7cm 2. ülenev käärsool 3. ristikäärsool50cm 4. alanev käärsool30cm 5. sigmasool 6. pärasool, rectum 13cm Milles seisneb jämesoole funktsioon? Ainete tagasiimendumine 25. Kirjeldage jämesoole seina ehitust Limaskest ja lihaskest 26. Nimetage, mis imendub jämesoolest vee, mineraalsoolade, ka mõningate ravimite tagasiimendumine 4
sigmakäärsool Käärsoole ehitus Käärsoole sein koosneb kolmest kestast limaskest lihaskest serooskest Pärasool (rectum) on seedekanali lõpposa enne pärakut paikneb pärasoole venoospõimik sisemise pärakusulgur tahtele mitte alluv välimine pärakusulgur tahtele alluv Jämesoole põhifunktsioonid 1) lõplik seedimine ja imendumine 2) bakteriaalne käärimine 3) väljaheite moodustumine ja defekatsioon. Lõplik seedimine ja imendumine ulatuslik vee tagasiimendumine aktiivne naatriumi ioone resorbeerimine bakterite osavõtul toimuv käärimine Roojamine ehk defikatsioon roojamasside pärasoolde suunamine limaskesta retseptorite ärritamine välimise sulgurlihase lõõgastumine roojamasside väljutamine pärasoolest päraku kaudu Pärasoole tühjendamine on tahtele alluv Pärasoole tühjendamisele aitavad kaasa kõhulihaste ja diafragma kontraktsioon Kasutatud kirjandus: Inimese füsioloogia ja anatoomia Nienstedt,W.;Hänninen,O.;Arstila,A
Maos hävineb enamus mikroobidest 3 osa: kaksteistsõrmik, tühi -ja niudesool Kuni 5m pikkune Kõigepealt liigub toit kaksteistsõrmik soolde Seal toimub seedimise põhiline osa Soolse seinad on kurrulised, see kiirendab toitainete ja imendumist Peensooles lõppeb süsivesikute, rasvade ja valkude seedimine Sinna liiguvad ained, mida organism enam ei vaja. Jämesooles enam seedimist ei toimu Seal toimub vee tagasi imamine organismi Kui vee tagasiimendumine häiritud siis tekib kõhulahtisus Sinna liiguvad ained, mida organism enam ei vaja. Need ained eraldatakse organismist väljaheidetena Väljaheide koosneb põhiliselt toidujääkidest, bakterimassist ja veest
ise või kasutavad sooles elavate sümbiontsete bakterite ja ainuraksete abi. Vedelat toitu imevatel putukatel on sageli suur mitmeosaline pugu, kuhu vedelik kogutakse. Sääskedel säilitatakse pugutaskutes nektarit, teistelt loomadelt imetud veri aga suunatakse otse soolde, kus see kohe seeditakse. Kui lasta sääsel imeda verd tilgast, mitte ohvri kehast, siis koguneb veri pugusse, kus ta roiskub ja põhjustab sääse hukkumise. Tagasooles toimub suurema osa toidus sisaldunud vee tagasiimendumine, mistõttu paljud putukad saavad läbi ajada vaid toiduga saadud veega. Tahked seedimisjäägid eemaldatakse kehast päraku kaudu. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda ehk seljasoon. Veri liigub seal tagant ettepoole ning jõuab ainsa veresoone kaudu pähe. Sealt valgub veri tahapoole, kehaõõne elundite vahele ning jõuab lõpuks südamesse tagasi. Paljudel
*maks puhastab verd mittevajalikest ainetest. *maks on ka toitainete varupaik, ta muudab sooltest verre imendunud glükoosi varuaineks. *maks osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamises. KÕHUNÄÄRE *kõhunäärme nõre neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi. *Kõhunäärme nõre sisaldab ensüüme, mis lõhustavad süsivesikuid, valke ja rasvu. *lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väikesteks imenduvateks molekulideks. JÄMESOOL *Toimub vee tagasiimendumine. *Jämesoolde jäävad tahked toidujäägid, mida organism ei kasuta. PÄRAK Erituselundid ja jääkainete eemaldamine *Erituselunditeks on neerud, kopsud, soolestik ja nahk. NEERUD *neerud reguleerivad vee ja mineraalsoolade sisaldust veres ning osalevad vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismist. *Neerude eritis on uriin. Neerukehakestes algab selle teke. Neis eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi
vett eemaldada 1.2 Aldosteroon ja 11- Reguleerivad naatriumi ja desoksükortikosteroon kaaliumi ainevahetust ning osalevad vererõhu regulatsioonis. Aldosterooni mõjul suureneb neerukanalikestes naatriumi tagasiimendumine ning kaaliumi eritumine uriiniga. 1.3 DHEA e dehüdroepiandrosteroon 2. Neerupealisesäsi hormoone 2.1 Dopamiin 2.2 Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte lihaskiude. Selle tagajärjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja tõuseb vererõhk 2.3 Adrenaliin Selle mõjul
aldosteroon-süsteemi (lühendatult RAAS). RAAS-i aktivatsioonil tekkinud angiotensiin ja aldosteroon aitavad kaasa kehavedelikes vee ja mineraalainete püsivuse ning stabiilse vererõhu säilitamisele. Uriini teke Uriini moodustumine toimub nefronides kui neeru funktsionaalsetes ühikutes. Igas üksikus nefronis tekkinud uriin liigub neeruvaagnasse ja sealt kusepõide. Uriini moodustumine nefronis toimub kolme erineva mehhanismi kaudu. Nendeks on: (a). ultrafiltratsioon, (b). Resorptsioon ehk tagasiimendumine ja (c). sekretsioon. Uriini teke algab glomerulis ultrafiltratsiooniga. Veri saabub glomerulis paiknevasse veresoonte päsmakesse nn. toomasoone (7, joon. 3) kaudu ja lahkub päsmakesest viimasoone(8) kaudu. Päsmakeses leiab aset ultrafiltratsioon läbi kihnu sisemise lestme kihnuõõnde. Kihnu sisemise lestme moodustavad päsmakese veresoonte seina rakud ja veel kaks rakukihti -- basaalmembraan ning podotsüüdid. Vere vormelemendid ei
veresuhkur Hormoon: Glükagoon Toime Glükogeeni lammutamine maksas glükakoosiks, veresuhkur tõuseb 9. Neerupealised GLANDULAE SUPRARENALIS Säsiollus Produtseeritakse adrenaliini ja noradrenaliini Funktsioon On sarnane vegetatiivse NS sümpaatilisele Koorollus Toodab mitut hormooni, mida nimetatakse kortikosteroidideks Hormoon: Aldosteroon Toime Naatriumi tagasiimendumine neerudes suureneb, vee tagasiimendumine neerudes suureneb, kaaliumi eritumine suureneb Hormoon: Glükokortikoidid Toime Süsivesikute, valkude ja vee ainevahetuse regulatsioon Hormoon: Gonadokotrikoidid Toime Sarnanevad nad meessuguhormoonidega FÜSIOLOOGIA: Seedeelundite süsteem 1. Mõisted Digestion Seedimine Absorptsioon Imamine Resorptsioon Imendumine Sekretsioon Nõristus
Erituselundkond peab pidevalt töötama, et viia kehast välja sinna sattunud mürkained, vee ja mineraalsoolad. 15. Kirjleda uriini teket neerudes! Uriini teke algab neerudes olevates neerukehades. Neerukehaksests eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse. Neerutorukestes toimub esmasest uriinist kehale vajalike ainete tagasiimendumine verre. Üleliigne vesi koos mittevajalike ainetega moodustab uriini. Neerudes moodustunud uriin liigub mööda kusejuha kusepõide. 16. Nimeta elundid inimkehas, mille kaudu toimub eritamine! Neerud, kpsud, soolestik ja nahk
Hambad kinnituvad juurtega lõualuu sopudesse, suuõõnde ulatuv hambaosa on hambakroon. Väljast katab hammast hambaemail. Hamba keskosas on õõs närvide ja veresoontega. 1. 2.Toit peenestatakse kõigepealt suus. 3.Toit liigub neelu. 4.Neelust liigub toit söögitorusse. 5.Söögitoru juhib toidu makku. 6.Maost liigub peensoolde. 7.Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. 8.Järgi jäänud tahkeks imbunud toiduained eemaldatakse päraku kaudu. Kõhulahtisus tekib siis kui vee tagasiimendumine on häiritud. Kõhukinnisus tekib siis kui söödavas toidus on vähe taimesaadusi. Peensoole algus osa nimetatakse kaksteistsõrmsooleks. Seal toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mitmed olulised seedenõred. Sülg muudab toidu libedaks. Lisaks limale on süljes ensüüm amülaas. Ööpäevas eritub inimesel 0,8- 1,5 liitrit sülge. Süsivesikute seedimine algab juba suus, valkude seedimine maos.
aitab säilitada keha püsivat temperatuuri. Soolestik väljutab seedumatud toidu jäägid ning vähesel määral ka vett. Kuseteed Neerud Neerusid läbib tihe veresoonte võrgustik. Igas minutis voolab läbi neerude rohkem kui liiter verd, millest eraldatakse jääkained. Neerukehakestes filtreeritakse verest välja suhkrud, soolad, vesi, kusiaine jt. nii moodustubki esmane uriin. Neerutorukestes toimub esmasest uriinist vajalike ainete (nt. glükoos) ja osa vee tagasiimendumine verre toimub jääkainetest lõpliku uriini moodustamine. Uriin, mille peamised koostisosad on vesi ja kusiaine, koguneb läbi kusejuhade kusepõide ja väljutatakse kusiti kaudu. Kuseteed Kusejuhad ja Kusepõis Kusejuhad lihaselised torukesed, mis juhivad uriini neerudest kusepõide. Kusepõis lihaseline elund, mille ülesandeks on uriini kogumine KOPSUD Rakkudes toimuvate ainevahetusprotsesside käigus moodustub jääkainena süsihappegaas, mis verega transporditakse
Lõpliku uriini moodustumine toimub tagasiimendumise teel neerutorukestes: · Suurem osa sellest veest imendub tagasi- 178,5 L imendub tagasi. · Peale vee imendub tagasi täieliklt 100% glükoos ja aminohapped. · Lõplikus uriinis ei ole normaalselt glükoosi, aminohappeid ega valku. · Glükoos jõuab lõplikku uriini siis, kui vere glükoosi sisaldus ületab 10 mmol/L, glükoos ei jõua neerutorukestest tagasi imenduda. Glükoosi tagasiimendumine (ümbritsevatesse veresoontesse) toimub proksimaalstes torukestes, nende seintes olevad kanalid küllastuvad glükoosiga (kui veres glükoosi sisaldus üle 10 mmol/L). Glükoos,mis ei jõudnud tagasi imenduda, läheb edasi Henle lingu, distaalsetesse ja kogumistorukestesse- nende seintes ei ole enam transportvalke, millega glüokoos saaks tagasi imenduda. Jõuab lõplikku uriini. · Sama on aminohapetega.
* suuõõs koos hammastega ja keelega:1) maitse tundmine;2) toidu segamine; 3) toidu peenestamine;4) toodavad amülaasi, lagundavad süsivesikuid * neel:1) toidu edasijuhtimine söögitorru;2) toidu neelamine * söögitoru:1) toidu juhtimine makku * magu:1) toidu kogunemine;2) toidu segamine;3) bakterite hävitamine soolhappega; 4) algab valkude seedimine; 5) osade ainete imendumine * peensool:1) seedimine;2) lõhustumissaaduste imendumine * jämesool:1) jääkainete kogunemine;2) vee tagasiimendumine;3) bakteriaalne käärimine;4) mõningate vitamiinide moodustumine (bakterite abil);5) väljaheite moodustumine * pärak:1) väljaheidete moodustumine Seedenäärmed: * süljenäärmed (keelealused-, lõuaalused-, kõrva- ja suu limaskesta süljenäärmed): 1) eritavad sülge, mis a) muudab toidu libedaks; b) lahustab toitu, et tunneks maitset; c) hävitab baktereid; d) alustab süsivesikute seedimist * maonäärmed:1) eritavad maomahla, mis a)alustab valkude seedimist (pepsiin);
temperatuuri stabiilsena Lahustiks – lipiidid on lahustiks rasvalahustuvateele vitamiinidele Ehituseks – lipiidid on ehituseks biomembraanidele 6. NIMETA 5 NEERUDE ÜLESANNET. Hoiab vedeliku hulka stabiilsena Reguleerib anorgaaniliste ioonide hulka Eemaldab verest jääkaineid Reguleerivad vererõhku Hoiavad stabiilsena pH-d 7.KIRJELDA, KUIDAS NEERUDES TEKIB URIIN. Inimestel on kaks neeru. Neerudes on nefronid – neis tekib uriin 1) Filtreerimine 2) Tagasiimendumine 3) Aktiivne eraldamine 8.KIRJELDA I JA II TÜÜPI DIABEETI( MILLES SEISNEB, MIS PÕHJUSTAB, KUIDAS ÄRA TUNDA, KELLE ESINEB ROHKEM, KUI KIIRESTI KUJUNEB VÄLJA JNE.) KIRJELDA TUNNUSEID, MILLE ALUSEL VÕIB ÄRA TUNDA SUHKRUHAIGE. KUI SUUR ON NORMAALNE VERESUHKRU SISALDUS I tüüpi diabeet ii tüüpi diabeet MILLES SIESNEB Rakud ei tooda piisavalt Insuliini toime on hävinud
Maohappes olev ensüüm pepsin lagundab valke. Kaksteistsõrmiksool (peensoole algus): Toitainete lagundamine. (valkude, rasvade, suhkrute) Peensool: Toitainete imendumine verre. Maks: Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide. Sapp aitab seedida rasvu. Kõhunääre: Kõhunäärmenõre sisaldab ensüümi lipaas. Seedenõre sisaldab ka suhkrute ja valkude seedimiseks vajalikke ensüüme. Toit läbi ei käi sealt. Jämesool: Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. Vee tagasiimendumine. 16. Erituselundkonna ehitus ja ülesanded Neerud- Filtreerivad verest välja jääkaineid ja vett, hoiavad organismi veetasakaalu, aitavad säilitada vere keemilist koostist (soolad jm) Kusejuhad-Uriin liigub nende abil põide. Põis-Kogub uriini ja väljutab kusiti kaudu. 17. Organid, mille abil eritatakse, kuid ei kuulu erituselundkonda 1. Nahk-(higinäärmete kaudu eritatakse vett ja soola.) 2. Kopsud-(väljahingatava õhu kaudu eemaldatakse: süsihappegaas, natuke vett ja
- glükoosi Mida inimesele vajalikku toodab pankreas? (3) - insuliin - Glükagoon - Seedeensüüme Kuidas on seotud hüpotaalamus neerude tööga? (2) - hüpotaalamuse rakud registreerivad verekoostise muutuse. - Hüpotaalamuse janukeskus registreerib veehulga vähenemise ja tekib janutunde Kus nefronid asuvad ja mis on nende ülesanne? - Neerus asuv mikroskoobiline osa, milles tekib uriin. Nefronid talitlevad kolmes etapis: filtreerimine, tagasiimendumine, aktiivne eritamine Kui suure % tarbib aju kogu energiast, mis inimese elu jooksul omandab? - ~20% Kui suur on energiahulk 1kalor? Mitu dsauli on 1kcal? - 4200J Mitu kcal on 1g rasva, valku, süsivesikuid ja alkoholi? - 1g rasva 9kcal - Valku 4kcal - Süsivesikuid 9kcal - Alkohol 7kcal Kuidas on seotud termoregulatsioon ja välistungimused? - ·Kõigusoojane ehk eksotermiline loom kehatemperatuur sõltub - väliskeskkonna temperatuurist
Kõrvalkilpnäärmed- paiknevad kilpnäärmete kõrval, neid on 4. Väiksed näärmerd- produtseerivad hormooni- PTH- paratüreoidhormooni- müjutab Ca ainevahetust, Ca ainevahetust mõjutab kilpnäärme kaltsitoniin- PTH tase sõltub Ca tasemest veres.2,3-2,5 mM/L- ca norm tase veres. Ca taseme lanegemine stimuleerib PTH teket. Samal ajal pidurdab kaltsitoniini teket. PTH mõjul : · Vabaneb luudest Ca, mis läheb verre, et taastada Ca norm taset · Neerudes nuureneb esmasuriinist Ca tagasiimendumine verre läbi neerutorukeste seina, sellega tõstetakse Ca taset vereplasmas · PTH mõjul intensiivistub neerudes vitammin D3 hormooni ehk kaltsitriooli teke, kaltsitriooli mõjul intensiivistub Ca imendumine peensoolest verre. · Kui Ca tase on veres liialt kõrge, väheeneb PTH produktsioon, suureneb kilpnäärme C rakkudest kaltritoniini produkteiooon. Ülarune Ca lähbe luudesse, deponeetitakse seal,
C- RÕHK KIHNUÕÕNES Filtratsioon võib olla mdalam: 1) Kui onkootne rõhk tõuseb suur veekaotus. 2) Hüdrostaatlise rõh tõus Lõpliku uriini teke Toimub tagasiimendumise teel neerutorukeste süsteemis. Tagasiimendumine algab kohe proksimaalsetes tuubulites, jätkub Henle lingus, siis distaalsed tuubulid, lõpeb kogumistorukestes. Glc ja aminohapped imenduvad tagasi kohe proksis. Kui glc-tase ei ületa seda läve, siis glc imendub täielikult tagasi. Glc küllastab neerutorukesed. Kui kõik torukesed küllastunud, sinna ei mahu enam glc, ülejäänu
• kehalisel tööl kasvuhormooni produktsioon suureneb→doping. 4. Millised on ajuripatsi tagasagara antidiureetilise hormooni ülesanded inimese organismis? • reguleerib neerude talitlust; • reguleerib vee ja soolade vahetuse regulatsiooni; • vähendab diureesi→soodustab vee tagasiimendumist neerudest; • reguleerib vere mahtu ja osmootset rõhku; • ületalitlusel veresooned ahenevad ja vererõhk tõuseb→vasopressoorne efekt; • alatalitlusel väheneb vee tagasiimendumine neerudest ja tekib suhkruta diabeet→uriini kogus võib suureneda 30-40 liitrit ööpäevas 5. Millised on kilpnäärme hormoonide ülesanded inimese organismis?soodustavad kasvu ja arengut, eriti lapseeas; • avaldavad mõju ainevahetusele; • stimuleerivad valkude sünteesi kogu organismis; • alatalitlusel või puudumisel (hüpotüreoos) ainevahetus ning kasv aeglustub ning tekivad vaimse arengu häired;
ei toimu. Peensoole jämesooleks ülemineku kohas paikneb kotikujuline pimesool. Jämesoole sisaldis on algul poolvedel, kuid vee tagasiimendumise tõttu muutub tahkemaks. Tahked toidujäägid eraldatakse päraku kaudu. Jämesooles on väga palju baktereid, kes toituvad seedimata jääkidest. Nad varustavad meie organismi osade vitamiinidega ja aitavad vältida halbade bakterite kinnitumist soolestiku seintele. Kõhulahtisus tekib kui vee tagasiimendumine on häiritud. Kui kõhulahtisust on liiga palju siis organism kaotab palju vett ja mineraalaineid. Kõhukinnisuse puhul on seedimata jäägid organismi liiga kaua ja võivad põhjustada haigusi. See tekib, kui toidus on liiga vähe taimesaadusi. Sülge tuleb süljenäärmetest ning see muudab toidu libedaks. Süljes on ensüüm amülaas. Seedimine toimub ensüümide toimel. Need on valgud, mis kiirendavad toimuvaid reaktsioone ja hävitavad ka suus olevaid baktereid
Kõrvalkilpnäärmed- paiknevad kilpnäärmete kõrval, neid on 4. Väikesed näärmed- produtseerivad hormooni- PTH- paratüreoidhormooni- mõjutab Ca ainevahetust, Ca ainevahetust mõjutab kilpnäärme kaltsitoniin- PTH tase sõltub Ca tasemest veres. 2,3-2,5 mM/L- ca norm tase veres. Ca taseme langemine stimuleerib PTH teket. Samal ajal pidurdab kaltsitoniini teket. PTH mõjul : · Vabaneb luudest Ca, mis läheb verre, et taastada Ca norm taset · Neerudes suureneb esmasuriinist Ca tagasiimendumine verre läbi neerutorukeste seina, sellega tõstetakse Ca taset vereplasmas · PTH mõjul intensiivistub neerudes vitamiin D3 hormooni ehk kaltsitriooli teke, kaltsitriooli mõjul intensiivistub Ca imendumine peensoolest verre. · Kui Ca tase on veres liialt kõrge, väheneb PTH produktsioon, suureneb kilpnäärme C rakkudest kaltritoniini produktsioon. Ülarune Ca läheb luudesse, deponeetitakse seal,
Kaltsiumi ainevahetus vere ja luude vahel Selles regulatsioonis osaleb PTH ja kaltsitriool. Kui kaltsiumi sisaldus veres langeb alla normi(alla 2,3-3,5) siis suureneb kõrvalkilpnäärme poolt tema hormooni PTH produktsioon. PTH mõjul hakkab luudest kaltsium minema verre. PTH aktiveerib luude osteklastide tekke ( need kuded mis luid lammutasid) PTH teine toimepunkt on neerud. Neerudes PTH mõjul suureneb esmasuriinist kaltsiumi tagasiimendumine verre. Ning samuti kaltsiumi tase normaliseerub. Kolmas PTH toime on seotud vitamiin D3 mõjutamisega. Nilet muudetakse vitamiin D3 maksas ja lõplikult neerudes aktiivseks vitamiin d3 hormooniks ehk kaltritriooliks. Kaltsitriooli mõjul suureneb kaltsiumi imendumine peensoolest verre. Vitamiin d3 ise aktiivne ei ole aga ta on selle aktiivse hormooni tekkeks vajalik. Aktiveeritakse siis kui vaja ehk siis kui kaltsiumi kogus on väike. Vitamiin D3
Vereplasma väljub ringlevast verest väikeste veresoonte (juussoonte) seinte suurenenud läbilaskvuse tõttu. Eriti intensiivselt väljub plasma põletuse piirkonnas rakkudevahelisse ruumi ja läbi põletuspinna organismist välja. Juba poole tunni möödumisel alates põletuse momendist rakkudevahelise vedeliku hulk kahekordistub. Põletuse piirkonnas tekivad turse ja villid. Esimese 6-12 tunni jooksul vedelik verre tagasi peaaegu ei imendu. Pärast seda algab järjest kiirenev vedelike tagasiimendumine, kuid vedelik ei lähe tagasi puhtal, väljunud kujul, vaid koos ainevahetuse ja põletatud kudedelagunemisproduktidega. Vedelikus olevad lagunemisproduktid on väga mürgised. Nende imendumine viib organismi pärast sokki uuesti raskesse intoksikatsiooni, s. o. mürgitusseisundisse. Uue raske seisundi kõrgastme moodustavad 3.-5. haiguspäev.Kui suure põletuspinnaga haige on suutnud üle elada need kaks ohtlikku haigusfaasi (sokk ja intoksikatsioon),
Sapinõre: a) muudab rasvade lõhutumise kiiremaks. b)Sapphapped emulgeerivad rasva c) toimub rasvahapete imendumine organismi d) aktiveerub lipolüüs. 3. Soolenõre: sisaldab a) peptidaase, mis lõhustavad valke aminohapeteks; b) maltaasi, mis lõhustab disahhariidid monosahhariidideks; c) lipaasi, mis lõhustab rasvu. Peensooles toimub lõplik lõhustumine+ imendumine ning ülejäägid liiguvad jämesoolde. Jämesooles: toimub mineraalide ja ulatuslik vee tagasiimendumine ning kääritamisprotsessid, mida aitavad bakterid. Järelejäänud toidujäägid liiguvad pärasoolde , mille kaudu seedimisjäägid väljutakse. Toidu edasiliikumine seedetraktis: toidu segamine seedekulglas toimub pendelliigutustega; toimub ka ringlihaste kontraktsioon e. rütmiline segmentatsioon. Peristaltilised lained: levivad piki peensoolt jämesoole suunas. Aeglane laineline protsess. Vastupidine peristaltika = okserefleks
*Mürgiste ainete kahjustustamine *Ravimite inaktiveerimine *Mikroobide fagotsütoos *Verevalkude sünteer 55) Nimeta pankrease tähtsaim funktsioon. Suhkrute ja valkude seedimine. Veresuhkru sisalduse reguleerimine veres. 56) Millised elundid kuuluvad erituselundkonda? Nahk, kopsud, soolestik, neerud 57) Nimeta kuse-elundkonna põhifunktsioonid. *Jääkainete filtreerimine verest lõpliku uriinina *Primaarne uriin- sellest toimub organismile vajalike ainete ja vedeliku tagasiimendumine ning moodustub lõplik uriin. *Vere keemilise koostise hoidmine (süsteemset vererõhku reguleeriv toime) 58) Nimeta kuseelundid. Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 59) Kui suur on umbes lõpliku uriini hulk ööpäevas? Umbes 1,5 liitrit. 60) Nimeta naise sisemised ja välimised suguelundid. Välimised: Häbemekink Suured häbememokad Väikesed häbememokad Kõdisti Tupeavaus Lahkliha Kusiti Sisemised:
17. Osmoos lahusti liigub väiksema kontsentratsiooniga lahusest suurema kontsentratsiooniga lahusesse. Suure kontsentratsiooniga lahustes kaotavad rakud osmoosi tõttu vett ja tõmbuvad kokku, madalama kontsentratsiooniga lahustes imavad rakud vett ja võivad lõhkeda. 18. Neerud töötavad kolme-etapiliselt: Filtreerimine läbi lähevad kõik peale vererakkude ja suurte valgumolekulide Tagasiimendumine verre imatakse tagasi (reabsorbeeritakse) kõik peale jääkainete ja osa vee Aktiivne eritus tekkivale uriinile lisatakse hormoonid, ravimid ja toidus olevad lisaained 19. Esmases uriinis on olemas vesi, glükoos, aminohapped, soolad, jääkained (nii vajalikud ained kui ka ebavajalikud). Lõplikus uriinis on vaid natuke vett, jääkained, uurea. 20. Organismi veetasakaalu hoitakse negatiivse tagasiside abil. Ajus, hüpotalamuses, asuvad
soojuskiirgusena.Suur on soojuskiirgus just katmata kehaosadelt-pea,kael,käed. SEEDEELUNDKOND toidu liikumise teekond: suuõõs neel söögitoru magu kaksteistsõrmiksool peensool jämesool pärasool pärak. Seedeelundkonnas toimub toidu mehaaniline peenestamine( hammaste abil) ja keemiline ( seedenõrede abil) lõhustamine s.o. seedeelundkonna põhiülesanne Jämesoole 3 ülesannet organismis: Organismile vajaliku vee tagasiimendumine veresoontesse; Jääkide ladustuskoht , toimub ka käärimine ja roiskumine bakterite abil ning väljaheite moodustamine; Teatud bakteriliikide abil K- vitamiini valmistamine GLÜKOOS - põhiline energiaaallikas. Millised on võimalused glükoosivarude täiendamiseks ? süsivesikute seedimisel; glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest; keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest
kokku. Kui surve või rõhk jämesooles tõuseb, siis see sulgur ei avane, vastupidist liikumist jämesoolest peensoolde ei ole. Jämesooles toimub rooja formeerumine, see toimub vee tagasiimendumisel ja jämesooles imendub veel palju vett tagasi ja roojaga eraldub lõpuks umbes 150 ml vett ööpäevas. Jämesoole motoorika võib toimuda küll mõlemas suunas, aga see ei tähenda, et jämesoole sisaldis saaks peensoolde tagasi minna. Rooja formeerumisel on kõige olulisem moment vee tagasiimendumine. Jämesooles lõhustatakse toidu kiudained. Kiudained lammutatakse bakterite ensüümide poolt ja lammutusproduktideks on võihape, seda kasutatakse organismi poolt ära jämesoole enda ainevahetuseks energia saamiseks. Kahjulik on organismi jaoks kõhukinnisus, tekib kiudainete vaese toidu korral, bakterite ensüümide mõjul tekivad jämesooles valkude lõhustamisel mürgised ained. Kiudained seovad endaga kaltsiumi ja rauda, võivad tekkida nende saamishäired. Kiudainete puudusel lisaks
Ekskreteerivad organid eemaldavad organismist paremini polaarseid, lipiidides halvasti lahustuvaid ravimeid. Peamised ekskretsiooniteed on neerude, sapi ja väljaheidete kaudu. Neerude ja maksa rakkudel on ka aktiivsed transporterid. Eritumisel neerude kaudu on 3 olulist protsessi Glomerulaarfiltratsioon- sõltub ravimi kontsentratsioonist plasmas ja neerude verevarustusest. Aktiivne sekretsioon toimub proksimaalsetes neerutorukestes. Reabsorptsioon ehk tagasiimendumine toimub proksimaalsetes ja distaalsetes torukestes ja sõltub pH-st. Eritumine sapi ja väljaheitega Sapiga eritatud metaboliidid või seedetraktist imendumata jäänud ravimid erituvad väljaheite kaudu Enamasti imenduvad metaboliidid seedetraktist tagasi (enterohepaatiline ringe) ja erituvad neerude kaudu Muud eritumisteed Rinnapiimaga eritumine on oluline kahjustava toime tõttu imikule. Higi, pisarate ja süljega eritumine pole eriti märkimisväärne. Eritumine kopsude kaudu on oluline
7. Kuidas toimub toitainete imendumine ehk resorptsioon inimese orgnismis läbi peensoole? Toitainete imendumine ehk resorptsioon inimese orgnismis toimub läbi peensoole limaskesta epiteeli verre ja lümfi: • süsivesikud monosahhariididena; • rasvad rasvhapete ja glütseriididena; • valgud aminohapetena. 8. Kuidas toimub seedimine inimese organismis jämesooles? • seedeprotsesside lõpetamine; • vee ja soolade imendumine; • vee tagasiimendumine; • väljaheidete moodustamine ja väljutamine päraku ehk anuse kaudu. 9. Millised on inimese organismi seedimist soodustavad ained? • kiudained; • oomega-3 rasvhapped; • probiootilised bakterid. 10. Kuidas mõjutab vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa inimese organismi seedimist? Sümpaatilise ehk erutava närvisüsteemi mõju seedimisele: • seedimine aeglustub; • seedenõrede hulk väheneb; • ensüümide suhteline sisaldus tõuseb.
kaotusest, oksendamisest ja kõhulahtisusest. Sellel hormoonil on järgmised põhitoimed: · toime neerudele on diureesi vähendav (diurees - uriini teke), ADH toimib nefronis kogumistorukeste ja vääniliste torukeste lõpposale. Ta suurendab nendes torukestes epiteel rakkude läbilaskvust vee suhtes, Seetõttu imendub rohkem vett verre tagasi ja lõpliku uriini kogus jääb väiksemaks. 1) Kui vett on organismis rohkem, siis tekib ADH-d vähem ja tagasiimendumine on ka väiksem. Uriini tekib tänu sellele ka rohkem. · suunatud veresoontele. Mõju veresoontele avaldub siis, kui vasopressiidi e ADH-d eritub tavalisest rohkem. Tegemist on siis vere mahu ja rõhu langusega. Suurema languse ADH korral veresooned ahenevad ja vererõhk tõuseb. V 1 - veresoonte silelihastele; V2 - tundlikkus ADH suhtes on kõrgem Oksüdotsiin · Seda produtseeritakse hüpotalamuses ja läheb hüpofüüsi tagasagarasse. Toime:
C suuremaks. Kõige tüüpilsemaks põhjuseks verekaotus või tugev veresoonte laienemine. Lõplikku uriini tekib umbes 1,5 liitrit. Ülejäänud imendub torukeste süteemis tagasi. Lõpliku uriini teke toimubki tagasiimendumise käigus. Lõpliku uriini tekkes toimub ka sekretsioon (= teatud ainete lisandumine verest torukeste süteemi – see on tagasiimendumisele vastupidine). Sekretsiooni kaudu lisandub esmasuriini kusiaine ehk uurea. Tagasiimendumise protsess: Na ja vee tagasiimendumine algab otsekohe juba esimese järgu väänilistes torukestes. Umbes 2/3 (160-180-st ehk 150 liitrit) Na ja veest imendub väänilistest torukestest tagasi, Na ees, vesi järel. Henle lingus imendub veel 15% Na ja esmasuriinist tagasi (= ligikaudu 20 liitrit veel). Lõplik uriini kogus otsustatakse tagasiimendumise intensiivsuse kaudu kogumistorukestesse. Tagasiimendumist kogumistorukestes reguleerib antidiureetiline hormoon
eemaldada. Neerud suudavad viia soolasisalduse jälle normaalsele tasemele, eritades soola uriini. Et oleks võimalik ülearuse soola eritamiseks piisavalt uriini toota, on soolast toitu tarbides vaja ka ohtralt juua.Rohke higistamise korral kaotab aga veri palju ioone. Selle kompenseerimiseks vähendavad neerud soolade eritamist uriini. Neerud koosnevad nefronitest, nefronites tekib uriin. Nefronid talitlevad kolmes etapis: filtreerimine, tagasiimendumine ja aktiivne eritamine. 6. Energiavajadus Energiat on vaja: Kehatemperatuuri hoidmiseks, ainete transpordiks, rakkude jagunemisel, lihaste tööks, immuunsüsteemi toimimisel ja närviimpulsside liikumisel. Energiakulu Energia saamine Toitu vajab inimene energia saamiseks ja keha ülesehitamiseks. Toiduga saadakse ka keha uuendamiseks vajalikke aineid: aminohappeid, süsivesikuid, lipiide, mineraalaineid, vitamiine.
Läbi Bowmani kapsli sisekihi toimubki ultrafiltratsioon (moodustub esmasuriin), mis läheb edasi nefornisse ja torukestesse, kus moodustub pärisuriin ehk läheb proksimaalsesse tuubulisse. Seega filtraat, mis lahkub Bowmani kapslist on väga sarnane vereplasmale (glomerulaarne filtraat on vereplasma - plasmaproteiinid – kõik vereplasma komponendid va proteiinid). Neeru morfofunktsionaalne ühik on nefron, mis koosneb Bowmani kapslist ja torukestest. Torukestes toimub vedeliku tagasiimendumine. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest. Neerupüramiidid koos peal asuvate kooreosadega mood. neerusagaraid. Kusejuha – ühendab neeruvaagna või – karikaid (Ru) kusepõiega. Sellel on kõhtmine ja vaagenmine osa. Juhib uriini neerust kusepõide. Kusepõis – kuse ajutine reservuaar, pirnja kujuga. Eristatakse põietippu, keha ja kaela. Põie seina suubub paariline kusejuha. Põiekaelast saab alguse kusiti, mille kaudu väljutatakse kusepõiest uriin. 2
nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik. Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine, esmase uriini teke. 99. Esmase ja lõpliku uriini teke: (joonis 15) Esmase uriini teke toimub nefronis. Osa vereplasmast (v.a valgud) surutakse verekapillaaride päsmakesest kihnu, kus see ongi esmane uriin. Esmane uriin hakkab liikuma väänilistes torukestes, kus toimub tagasiimendumine verekapillaaridesse- glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Selle filtratsiooni tulemusel tekibki lõplik (teisene) uriin. (ca 1,5l/ööp) 100. Kusepõie asend, iseloomusta kusepõie kihte: Kusepõis paikneb väikevaagnas, häbemeliiduse taga. Maht umbes 500-700 ml. Seina sisekest on hästi kurruline limaskest, mis sisaldab palju närvilõpmeid. Kurrud lamenevad põie täitumisel. Keskmine on 3-kihiline limaskest, mille kokkutõmbel uriin väljundatakse. III välimine kusepõit
nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik. Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine, esmase uriini teke. 99. Esmase ja lõpliku uriini teke: (joonis 15) Esmase uriini teke toimub nefronis. Osa vereplasmast (v.a valgud) surutakse verekapillaaride päsmakesest kihnu, kus see ongi esmane uriin. Esmane uriin hakkab liikuma väänilistes torukestes, kus toimub tagasiimendumine verekapillaaridesse- glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Selle filtratsiooni tulemusel tekibki lõplik (teisene) uriin. (ca 1,5l/ööp) 100. Kusepõie asend, iseloomusta kusepõie kihte: Kusepõis paikneb väikevaagnas, häbemeliiduse taga. Maht umbes 500-700 ml. Seina sisekest on hästi kurruline limaskest, mis sisaldab palju närvilõpmeid. Kurrud lamenevad põie täitumisel. Keskmine on 3-kihiline limaskest, mille kokkutõmbel uriin väljundatakse
valendikku,koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik-esmauriin.Esmauriini tekkimine oleneb:päsmakeste kapilaarides olevast rõhust,vereplasma valkude osmootsest rõhust ja vedeliku hüdrostaatilisest rõhust kihnu õõnes ja neerutorukestes.Esmauriin tekib aint siis kui vererõhk päsmakese kapilaarides ületab vedelku väljutamist takistavaid rõhke(onkootne ja kihnuõõne rõhk) · Tagasiimendumine-esmauriinist imendub tagasi organismile vajalikud ained ja 99% veest.Ulatuslik ainete ja vee tagasiimendumine võimalik neerutorukeste suure pikkusega,seinte ehituse ja nende protsesside tõttu. Na+-sõltuvate apikaalsete sümporterite abil imenduvad tagasi paljud muud ained: glükoos,aminohapped.(k/Na- ATPaas)Henle lingu alanev säär ei lase läbi Na+,vett laseb hästi,ülenev säär resorbeerib hästi Na+,ioone,vett ei lase
valendikku,koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik- esmauriin.Esmauriini tekkimine oleneb:päsmakeste kapilaarides olevast rõhust,vereplasma valkude osmootsest rõhust ja vedeliku hüdrostaatilisest rõhust kihnu õõnes ja neerutorukestes.Esmauriin tekib aint siis kui vererõhk päsmakese kapilaarides ületab vedelku väljutamist takistavaid rõhke(onkootne ja kihnuõõne rõhk) Tagasiimendumine-esmauriinist imendub tagasi organismile vajalikud ained ja 99% veest.Ulatuslik ainete ja vee tagasiimendumine võimalik neerutorukeste suure pikkusega,seinte ehituse ja nende protsesside tõttu. Na+-sõltuvate apikaalsete sümporterite abil imenduvad tagasi paljud muud ained: glükoos,aminohapped.(k/Na-ATPaas)Henle lingu alanev säär ei lase läbi Na+,vett laseb hästi,ülenev säär resorbeerib hästi Na+,ioone,vett ei lase
seda põhjusel, et sinna suubuvad olulised seedenõred - maksa- ja kõhunäärmenõre. Peensooles muudetakse toit lõplikult imenduvaks, mille järel see imendub e. absorbeerub kas vere- või lümfisoontesse. Peensoole sisepind on hattudega kaetud ja nii tekib 200 - 300 m² suurune toimepind. 1.7. Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesoolde. Seal seedimist enam ei toimu, küll aga pidev vee tagasi imendumine verre. Seedimata toidumass muutub seetõttu üha tahkemaks. Kui vee tagasiimendumine on häiritud, tekib kõhulahtisus. Pikaajaline kõhulahtisus on ohtlik, sest organism kaotab palju vett ja eluks vajalikke mineraalaineid. Tervisele on ebasoodne ka kõhukinnisus. See häda tabab neid inimesi, kes söövad liiga vähe taimesaadusi (saavad liiga vähe kiudaineid). Kõhukinnisuse puhul peetuvad jääkained organismis liiga kaua ja võivad põhjustada mitmeid haigusi. Seedekanalis on rohkesti mikroobe ja muidki väikeorganisme. Kõige rohkem on baktereid, kuid leidub ka
nda süsivesiku juurde. Ca taset hoitakse veres kindlal tasemel 2,5 mmol/l. Kaltsitriooli abil tõusem kaltsiumi tase veres. 6. Toit – kaltsiumi sisaldus toidus ööpäevas on 1000mg. Kaltsigraan. Piim, juust, kala, kodujuust. Toit mõjutab luude väljakujunemist juba lapseeas. PTH toimel suureneb kaltsiumi minek luudest verre. Suureneb kaltsitriooli sünteees neerudes ja selle tagajärjel soolest imendub rohkem kaltsiumi. PTH mõjul suureneb esmase uriini tagasiimendumine verre. PTH produktsioon väheneb kui kaltsiumi tase on täis. (2,5mmol/l). Kaltsitoniini mõjul läheb kaltsium luudesse varuks. Kasvu ja luustumise muutused Kiirenemine 1. Kasvuhormooni üleproduktsioon – noores eas viis gigantismi tõttu. 2. Neerupealiste koore ületalitlus 3. Varajane suguküpsus 4. Kilpnäärme ületalutlus Aeglustumine 1. Kasvuhormooni alaproduktsioon 2. Kilpnäärme alatalitlus 3. Kõrvalkilpnäärme alatalitlusel 4
Kusiti –Uriini perioodiline väljutamine. Kusiti kaudu toimub kusepõie tühjendamine. Kusitit ümbritseb vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Sisemine sulgurlihas ei allu tahtele; Välimine allub tahtele (suudab kinni hoida) Urineerimine - põielihaste kokkutõmme, sulgurlihaste lõõgastumine. Uriinitekke 3 protsessi Ultrafiltratsioon – valguvaba vereplasma neerupäsmakesest kihnu valendikku – moodustub esmasuriin (ööpäevane hulk: ca 160 l) Resorptsioon e tagasiimendumine – kõik organismile vajalikud ained ja 99% vett – tulemuseks: lõpliku uriini kogus ca 1,6 l. ->liigub vaikselt põide kusejuha kaudu Sekretsioon – mõningad ained viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli ATP abil. Et neerud reguleerivad vee hulka veres, tekib uriini rohkem siis, kui inimene on palju vedelikku joonud, aga ka külmade ilmadega, kui vett ei kaotata higistamisega. Kui põis on täitunud, tõmbub põiesein kokku ja uriin väljutatakse. Seedeelundkond
on vimelised imenduma organismi. 12. KHUNRME THTSUS SEEDEPROTSESSIS: Khunrmenre sisaldab kiki toitaineid lhustavaid ensme: trpsaiin lhustab valke; amlaas ssivesikuid, lipaas rasvu. 13. SEEDIMINE PEEN- JA JMESOOLES: PEENSOOLES: imendumine toimub lbi epiteelrakkude difusiooni ja aktiivse transpordi teel. Ssivesikud lbivad sooleseina monosahhariididena; valgud viiakse lbi sooleepiteeli verre aminohapetena; lipiidid imenduvad lmfikapillaaridesse. JMESOOLES: toimub ulatuslik vee tagasiimendumine ja kritamisprotsessid mida aitavad bakterid. 14. MIKS PEAB TOIT SISALDAMA KIUDAINEID: 1. Veeslahustuvad kiudained vajalikud selleks, et viia vlja liigne kolestorool; aeglustada glkoosi imendumist(veresuhkru normis hoidmine). Nt. pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab tiskhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus. Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. 15. SSIVESIKUTE IMENDUMINE:
sekretsioon (hormoonid), vereloome regulatsioon (erütropoietiini produktsioon),arteriaalse vererõhu regulatsioon (RAAS). Neeru funktsionaalseks ühikuks on NEFRON. Selles toimubki uriini teke. Nefronite hulk ühes neerus on umbes 1-1,2 miljonit. Uriini moodustumise 3 põhiprotsessi ultrafiltratsioon: selle käigus tekib esmasuriin e. primaarne uriin , resorptsioon-tagasiimendumine neerutorukestest 7 ümbritsevasse neerukoesse ja sealt tagasi verre, sekretsioon- vastupidine protsess resorptsioonile. Nefron - Nefron koosneb päsmakesest e. glomeerulusest ja neerutorukeste süsteemist. Enamik torukesi suubub neeru kooreosas paiknevatesse kogumistorukestesse, mis peale kogumisfunktsiooni etendavad ka olulist osa lõpliku uriini moodustumises
Munandis on testosteroon, mis soodustab seemnerakkude tootmist. 36.Milliseid ülesandeid täidab sülg Sinu suus? soodustab seedimist; soodustab rääkimist; omab bakteriotsiidset toimet (baktereid surmavat toimet); omab suuõõne pesemisfunktsiooni. 37.Kirjuta, millise elundiga on seotud antud haigus diabeet-kõhunääre, bronhiit-kopsutorudes, ateroskleroos- arterid, tsirroos- maks, 38. Nimeta jämesoole 3 ülesannet! Organismile vajaliku vee tagasiimendumine veresoontesse; Jääkide ladustuskoht , toimub ka käärimine ja roiskumine bakterite abil ning väljaheite moodustamine; Teatud bakteriliikide abil K- vitamiini valmistamine 39. Mis on hingamine ja mis tähtsus on hingamisel? Hingamine tagab gaasivahetuse; kudede pideva varustamise hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise. 40.1. Millistes seedekulgla osades lõhustatakse valke? Valke lõhustatakse peamiselt maos, lisaks veel kõhunäärmes ja peensooles
Sapinõre: a) muudab rasvade lõhutumise kiiremaks. b)Sapphapped emulgeerivad rasva c) toimub rasvahapete imendumine organismi d) aktiveerub lipolüüs. 3. Soolenõre: sisaldab a) peptidaase, mis lõhustavad valke aminohapeteks; b) maltaasi, mis lõhustab disahhariidid monosahhariidideks; c) lipaasi, mis lõhustab rasvu. Peensooles toimub lõplik lõhustumine+ imendumine ning ülejäägid liiguvad jämesoolde. Jämesooles: toimub mineraalide ja ulatuslik vee tagasiimendumine ning kääritamisprotsessid, mida aitavad bakterid. Järelejäänud toidujäägid liiguvad pärasoolde , mille kaudu seedimisjäägid väljutakse. Toidu edasiliikumine seedetraktis: toidu segamine seedekulglas toimub pendelliigutustega; toimub ka ringlihaste kontraktsioon e. rütmiline segmentatsioon. Peristaltilised lained: levivad piki peensoolt jämesoole suunas. Aeglane laineline protsess. Vastupidine peristaltika = okserefleks
annaabi.ee 
