Otsingule "ehituslikud" leiti 257 faili

2
docx

Seeneraku ehituslikud iseÀrasused

Seeneraku ehituslikud iseĂ€rasused Seeneraku tunnused : · EukarĂŒtoot Tuum on ĂŒmbritsetud tuumamembraaniga. · Heterotroofne Seened kasutavad elutegevuseks ( nagu loomadki ) teiste organismide poolt sĂŒnteesitud orgaanilist ainet. Saprotroofid ( toituvad surnud orgaanilistest ainetest ) ja biotroofid ( toituvad elusast orgaanilisest ainest). HĂŒĂŒfid ehk seeneniidid on sĂ”ltuvalt l...

Bioloogia - Keskkool
32 allalaadimist
5
doc

Seened

Millised seened ei kuulu taimeriiki? Seente mitmekesisus. 2. Hulkrakse seene ehitus. 3. PĂ€rmseene ehitus, ainevahetus ja paljunemine. 4. Seente tĂ€htsus looduses ja inimtegevuses. 5. Bakterite ehituslikud iseĂ€rasused. RĂ”ngaskromosoom. 6. Bakterite ainevahetus ja paljunemine. 7. Bakterid ja seened biotehnoloogias. 1. Kuni viimase ajani peeti seeni taimeriigi omapĂ€raseks hĂ”imkonnaks. NĂŒĂŒd o...

Bioloogia - Keskkool
257 allalaadimist
2
doc

Organellid

Organellide tabel Organelli nimetus Organellid Organellide ehituslikud ĂŒlesanne iseĂ€rasused Rakutuum Asub tavaliselt raku Sisaldab ja sĂ€ilitab keskel, seda ĂŒmbritseb pĂ€rilikkusainet. Juhib kahekordne me...

Bioloogia - Keskkool
54 allalaadimist
2
rtf

Seened

Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Seeni on ĂŒherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen? Seeneniitidest (hĂŒĂŒfidest), mis moodustab mĂŒtseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente nĂ€iteid. Kandseened: riisikad, purav...

Bioloogia - Keskkool
112 allalaadimist
8
rtf

Raku ehitus ja talitlus

Lk 82-Raku ehitus ja talitlus Kas esitatud laused on tĂ”esed vĂ”i vÀÀrad? Vale vĂ€ite korral lisage Ă”ige lause eitust mitte kasutades! 1. Iga rakk on ĂŒmbritsetud rakumembraaniga. TĂ”ene 2. Ainete aktiivseks transpordiks vajatakse tĂ€iendavat energiat. TĂ”ene 3. Kromosoom koosneb valkudest. VÀÀr Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusĂŒntees TĂ”ene 5. Mitoko...

Bioloogia - Keskkool
182 allalaadimist
1
docx

Bioloogia kĂŒsimuste vastused raku ja ainete teemal

Millised organellid on taimedele ainuomased? Rakukest, vakuoolid (leidub ka teistes rakkudes pisikesi vakuoole), plastiidid. 2. Kirjeldage rakukesta ehitust. Rakukest koonseb tselluloosist. 3. Selgitage rakukesta ĂŒlesandeid ja tooge nĂ€iteid. Rakukesta ĂŒlesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tĂ€hendab vĂ”imet toestada taime (nĂ€iteks ranniksekvoia, kes on ĂŒhed vanimad elusolendid ja suurimad) TĂ€ita on...

Bioloogia - Keskkool
18 allalaadimist
3
doc

Meeleelundid

Mis on meeleelundid? Vastus: Meeleelundid on elundid, mis vĂ”tavad vĂ€liskeskkonnast vastu informatsiooni. 2. Silma ehitus. Joonis. Silma osade ehituslikud iseĂ€rasused ja ĂŒlesanded (joon lk 95) Vastus: Sarvkest aitab koondada valguskiiri lÀÀtsele Vesivedelik kaitseb lÀÀtse Silmaava selle kaudu pÀÀsevad valguskiired lÀÀtsele Vikerkest reguleerib silmaava...

Bioloogia - PÔhikool
2 allalaadimist
5
doc

EESTI AJALUGU, Muinasaeg

MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr NelĂŒĂŒtikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr ­ 50 pKr Roo...

Ajalugu - Keskkool
3 allalaadimist
5
doc

Muinasaeg

MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr NelĂŒĂŒtikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr ­ 50 pKr Roo...

Ajalugu - Keskkool
6 allalaadimist
14
doc

Histoloogia kordamiskĂŒsimused

Histoloogia-alased mĂ”isted Histoloogia - Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia - tegeleb "puhaste" kudede uurimisega Erihistoloogia - tegeleb organite rakulise ja koelise ehituse ja talitluse uurimisega Histomorfoloogia ­ histoloogia osa mis ke...

Üldhistoloogia -
11 allalaadimist
11
docx

Rakubioloogia ja geneetika kordamiskĂŒsimused

Valkude, nukleiinhapete, sĂŒsivesikute ja lipiidide mĂ”isted ja ehitus. Teada ka nende monomeeride ehitust. Valgud - Nimetatakse ka polĂŒpeptiidid, proteiinid, kĂ”rgmolekulaarsed biopolĂŒmeerid, mille monomeerideks on aminohapped- o Ehitus: Valgud koosnevad 4 struktuuritasemest....

Rakubioloogia - Tartu Ülikool
2 allalaadimist
19
doc

Monitorist, graafikakaardist...

Referaat Monitorist, graafikakaardist ja muust sellega seonduvast Tallinnas, 2007 2 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Liigitus 2.1. Monokroomsed ja mitmevÀrvi-kuvarid 2.2. Elektronkiire- ja vedelkristallikuvarid 2.2.1. Elektronkiirekuvarid 2.2.2. Elektronkiirekuvari tööpÔhimÔte...

Informaatika - Kutsekool
77 allalaadimist
2
doc

MÔisted

Loodus jaguneb kaheks-elus,eluta Elu-mateeria osa mis suudab end ise kasvatada ja paljuneda Rakk-kĂ”ige vĂ€iksem ĂŒksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid Aine ja energiavahetus Autotroofid-taimed Heterotroofid-organismid Reageerimine-inimesel-aju ,nĂ€rvid,lo-meeleorg Paljunemine-mittesuguline,vegetatiivne-taimed eostega-seened Areng.sugulisel-algab viljastumisega,mittesugulisel eraldumisega van...

Keemia - PÔhikool
46 allalaadimist
5
doc

Kosmeetilise keemia sissejuhatus

RAKU DEFINITSIOON Rakk on elementaarne elussĂŒsteem, mis on kĂ”ikide taimsete ja loomsete organismide elutegevuse, ehituse ja arengu aluseks 2.MILLISED KEEMILISED ÜHENDID ON RAKUS JA MITU %? Rakus on 80% vett ja 20% kuivainet, millest 80% on valgud, 10% on rasvad ja ĂŒlejÀÀnud sĂŒsiveskud ja nukleiinhapped 3.NIMETA RAKU PEAMISED OSAD Rakk koosneb rakumembraanist, tsĂŒtoplasmast,r...

Keemia - Kutsekool
17 allalaadimist
32
doc

ToitumisÔpetus

PeatĂŒkk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. PuudujÀÀgid toitumises viivad varem vĂ”i hiljem jĂ€rgmiste hĂ€ireteni: · nĂ”rgenenud kaitsesĂŒsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jĂ”udluse vĂ€henemine; · vaimse vĂ”imekuse langemine, jne. Maakeral kasv...

Kokandus - Kutsekool
131 allalaadimist
13
doc

Nimetu

JUHEND VEEBOILERI SOOJUSLIKUKS JA HÜDRAULILISEKS PROJEKTARVUTUSEKS Veeboileriks on antud juhul 1-sektsiooniline kesttorusoojusvaheti. Arvutamisel tuleb arvestada lĂ€hteandmetega, mis on toodud eraldi lehel. Enne arvutuste teostamist tuleb tutvuda kesttorusoojusvaheti ehitusega ja tööpĂ”himĂ”ttega (vt. loengumaterjale). Töö- ja arvutuskĂ€ik 1. Sissejuhatus...

-
27 allalaadimist
4
doc

VĂ€simus

Kui vĂ€simus tĂ”usis 19.saj teisel poolel meditsiini huvi orbiiti, hakkas Georg Miller Beard pĂŒsivat vĂ€simust nimetama neurasteeniaks. Selle puhul ei ole nĂ€htavaid, objektiivseid sĂŒmptomeid. Paljud vĂ€simuse all kannatavad patsiendid kurdavad, et arstid ei vĂ”ta neid tĂ”siselt. VÄSIMUS LĂŒhiaegne Pikaaegne, kroonil...

Esmaabi - Tallinna TehnikaĂŒlikool
48 allalaadimist
10
doc

Loengud I-II

Teesalu S., Vihalemm T. Seedimine. Toitumine. Dieedid. Tartu, 1998. (1993). 2. Zilmer M., Kokassaar U., Vihalemm T., Pulges A. Vitamiinid, Tartu, 1996. 3. Zilmer M., Vihalemm T., Kokassaar U. Toit ­ antioksĂŒdantsus, oksĂŒdatiivne stress, ennetuslik tervisekaitse. Tartu, 1995. 4. Kokassaar U., Vihalemm T., Zilmer M., Pulges A. Inimtoidu loomulikud ja sĂŒnteetili...

Inimese toitumisĂ”petus - Eesti MaaĂŒlikool
41 allalaadimist
11
doc

Arhed

arhebaktereid kĂ€sitletakse Bergey kĂ€siraamatu esimeses köites koos teiste evolutsiooniliselt vanade bakteritega. Nende fĂŒlogeneesi uurimine algas ca 1977. aastal, kui ilmusid Woese'i ja Foxi tööd, milles nad jagasid elusorganismid 3 suurde rĂŒhma ­ domeeni. Üks domeenidest ­ arhed. Archaios tĂ€hendab kreeka keeles ĂŒrgne. ·...

MikroobisĂŒstemaatika - Tartu Ülikool
16 allalaadimist
15
docx

Leht, vili, Ôis ja seeme

LEHT Lehe siseehitus sĂ”ltub kĂŒllalt tugevasti konkreetsetest ökoloogilistest tingimustest, eeskĂ€tt vee ja valguse kĂ€ttesaadavusest. Kui uurida lehtede ehitust ĂŒhe taimeliigi isenditel, kes on kasvanud erineva tugevusega valguses, selgub mitmeid olulisi anatoomilisi iseĂ€rasusi. Taolisi muutusi nimetatakse kohanemisteks, sest need on mittepĂ€rilikud, pöörduvad muutused. Keskendume jĂ€rgnevalt aga kohastumus...

Bioloogia - Keskkool
41 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !