Rühivead Rühivea liigid • Küfoos • Lordoos • Skolioos • Lameselgsus • Kõverkaelsus Küfoos ehk kumerselgus • Tahapoole suunatud lülisamba kõverdus rinna- ja ristluuosas • Kujuneb välja 21-22 eluaastaks • Õlad ripuvad ette alla • Ettevõluv kõht • Pea painutatud ette alla • Lihaskonna toonus: • Rinnaosa lihased ülepinges • Selja ülaosa lihased ja selgroosirgestajad alatooonuses Lordoos ehk nõgusselgus • Lülisamba kõverdus kumerusega ettepoole • Kujuneb välja 12 eluaastaks • Rõhutatud nimmenõgusus • Vaagnavöö painutatud liigesed ette • Lihaskonna toonus: • Ülepinges reielihased ja niude-nimmelihas • Alatoonuse kõhu-tuharalihas Skolioos • Lülisamba kõverdumine külgsuunas koos rotatsiooniga
Lisanärv innerveerib kaela vöötlihaseid (pea tahtlik pööramine), 12. Innerveerib keel vöötlihast (oluline kõnelemisel ja neelamise algusfaasis), Nende närvide tuumad on ainult piklajus. 8.närvi tuumad on poolenisti piklajus, osaliselt sillas. 8.närv kuulmis- ja tasakaalunärv (üks osa võtab sisekõrvast kuulmisimpulsse, teine sisekõrva esikust ja poolringkanalitest infot pea asendi muutumisest). Piklaj funktsioonid tulenevad selle struktuuridest: hingamine, veresoonte toonus, kaitserefleksid. Kahjustusel saab häiritud ka tundlikkuse juhtimine peaaju koorde (inimene ei tunne stiimuleid) ja motoorika (nii tahteline kui mittetahteline lihaste toonus ja lhaste talitluse koordineeritus), funktsioonid, mis seotud 9.-12-peaajunärviga. Sild e pons piirneb alt piklajuga, ülalt keskajuga. Sillas asuvad 5.-8.peaajunärvi tuumad. 5.- kolmiknärv ( n trigeminus) tundlikkuse vastuõtmine näopiirkonnas, sellel on 3 haru:
Positiivne kronotroopne toime (südame löögisageduse tõus) Positiivne dromotroopne toime (elektriliste impulsside kiirem edasikandumine - fibrillatsioon) 8.Beeta-mimeetilised toimed hingamisteedele? Kopsudele – bronhilihaste lõõgastumine, bronhide laienemine Veresoonte silelihastele – veresoonte laienemine, vaskulaarse resistentsuse vähenemine (üldine veresoone seina lõõgastus) 9.Peamised alfa1-mimeetilised toimed? Veresoonte toonus, vererõhk (tõus) – veresooned ahenevad Müdriaas – pupilli laienemin (mioos – pupilli ahenemine), silma radiaallihase kontraktsioonid Naha, soolte, neerude veresoonte ahenemine Soolemotoorika langus Emaka kontraktsioonid, eriti tiine emaka puhul 10. Katehoolamiinide peamised toimed? Katehoolamiidid on otsese toimega sümpatomimeetikumid - toimivad vahetult retseptoritesse. Aine seondub otse postsünapsil retseptoriga.
Energia saamiseks on vaja toitaineid ja hapnikku. Neid kannab lihastesse veri, seepärast peab lihaste verevarustus olema hea. Hapniku puudusel hakkab lihastesse kogunema piimhape, mis põhjustab lihaste valu. Treenitud lihased suudavad kehalise pingutuse korral kauem ja intensiivsemalt töötada. Mida kiirem on rütm ja mida suurem on lihaste koormus, seda rutem lihased väsivad. Väsimust tekitab ka pidev sundasend. Lihase pingsus ehk lihase toonus tähendab lihases pidevalt säilitatavat nõrka kontraktsiooni. Kui lihasesse suunduv närv katkeb, kaob ka lihase toonus. Kui inimene on pinges, on lihase pingsus samuti suur. Tähtsamad lihased Milliste numbritega on joonisel tähistatud alljärgnevad lihased? Number Lihas Ülesanne Reie sirglihas Koos vahelmise pakslihasega (jääb reie sirglihase Külgmine pakslihas alla) moodustavad reie-nelipealihase.
3) aju vajab aega pooleli jäänud materjali läbi töötamiseks. Aeglane uni: kergeuni 2 min, võib näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, kaovad ärkvelolekul valitsenud alfalained, keha lõdvestub üha enam, südame töö ja hingamine aeglustuvad; uinumis aste südame töö ja hingamine aeglustuvad, esinevad veidi suurema sagedusega lained kui esimeses staadiumis, silmad võivad laugude taga pikkamisi liikuda; deltaune e. sügavune staadium aju on aktiivne ja lihaste toonus pole oluliselt muutunud, siis on uneskäimine ja rääkimine võimalikud, inimene puhkab väsimusest, aju töötleb enne magamajäämist saadud infot. Kiire e. paradoksaalne uneseisund REM silmad liiguvad kiiresti, südamerütm ja hingamine on korrapäratud, nähakse unenägusid. Unetus e. insomnia inimesel on raskusi magama jäämisega, sageli ärgatakse kest ööd ega suudeta taas uinuda, võidakse ärgata hommikul liiga vara, tavaliselt nad magavad mõne tunni aga nad ei teadvusta seda
Valed asendid tegevustes Erinevate Nõrgad Raskuste Esi ja tagapoole seismisel ( näit. viiulimängul) kehapoolte tuhara ja kõhulihased kandmine erinev toonus vaagna vale asend istumisel ja töökoha asümmetria ühel õlal, käes l (õpilastel koolipinkide lamamisel kõrgus ) VALE JALATS
Käsipalliklubi Käsipalli populaarsus Üks populaarseimaid spordialasid Saksamaal Eestis on käsipall jäänud korvpalli ja jalgpalli varju Praegune meeste Euroopa Karikavõistluste tiitlikaitsja THW Kiel Valitsev meeste olüpiavõitja käsipallis on Prantsusmaa Valitsev meeste maailmameister on Prantsusmaa Valitsev naiste olüpiavõitja käsipallis on Taani Füüsiline terviseaspekt Kulutab pallimängudest kõige rohkem kaloreid. Hea kehaline toonus Mänguaeg koosneb kahest 30minutilisest poolajast Pall peab olema valmistatud nahast või kunstmaterjalist. Pall peab olema ümmargune, selle pealispind ei tohi olla läikiv ega libe (17:3). Võistkonnal on kogu mängu kestel väljakul üks mängija, kes täidab väravavahi kohustusi. Väravavahi kohustusi täitev mängija võib mängu igal hetkel asuda väljakumängija kohale. Samuti võib igast väljakumängijast saada väravavaht Käsipalliväljak on 40 m pikkune ja 20 m laiune
Atleetvõimlemine II 1. Kirjeldage lühidalt lihaskontraktsiooni toimemehhanismi? Närviimpulsid juhitakse närvikiudude kaudu lihasrakkudesse, kutsudes lihases esile kontraktsiooni e kokkutõmbe, mille tagajärjel muutub lihase kuju ja/või toonus. 2. Nimetage lihaskoe tüübid? Sile - , vööt ja südamelihas. 3. Millest sõltub lihase jõud? Lihaskiudude hulgast ja nende paksusest. 4. Millest algab liigutuse sooritus? Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusest. 5. Mida nimetatakse lihastoonuseks? Kestvat minimaalset lihaspinget, mis kindlustab kehaasendi säilimise. 6. Millest sõltub hapniku transportimine töötavale lihasele? Südame funktsionaalsest võimest. 7. Mis on sportliku treeningu sisuks
5)kahjulike ainete süntees 6)sapi tootmine 7)rasvade sisalduse regulatsioon 8)vitamiinide varu säilitamine 9)kolesterooli süntees. Füüsiline pingutus-lihastes 3 allikat, kus lihased saavad ATP:1)lihastes olev ATP 10 s 2)glükolüüs-glükoosi lahundamine 3) aeroobne hingamine. (maraton: 1)südamelihas suureneb,veresooned tugevnevad 2)kopsumaht suureneb 3)lihased suurenevad, sest lihas rakkudes toimub intensiivne valgusüntees 4)lihaste toonus suureneb 5)mitokondrite arv lihastes suureneb 6)verekapilaaride arv lihates kasvab. Sprinter:1)südametöö kiireneb 2)hingamine intebsiivistub 3)vereringe nahas intensiivitub 4)kaovad soolad ja vesi 5)glükogeen laguneb. Vananemise tunnused: 1)raku tasemel: naha elastsus, väheneb vee sisaldus 2)organi tasemel:neerud ja uriini tootmine väheneb, südame- ja kopsumaht väheneb. Ostoporoos-luudehõrenemine, põhjus:aletes 10.eluaastast luude
põhjustab kiirguva valu jalga. Vähem teatakse, et kesk-ja alaselja segmentide hüpomobiilsus võib põhjustada närvijuurte nahaharude kaudu valu ka tuhara, puusa, kubeme, põlve või sääre piirkonnas. Ühes asendis püsimisel tekkiv seljavalu on võimalik seljalülide vaheliste liigeste (fasett-liigeste) "lukustumise" tunnus. Selg võib minna "kinni" suurima koormusega segmendis ka juhul kui vildakselgsust (skolioos) ei esine ja seljalihaste toonus on hea. http://www.seljaravi.ee/gfx/pilt14.gif. Selja pikemaajaline ülemääraste raskustega koormamine, eriti noorukieas, põhjustab sageli tõsiseid kroonilisi seljaprobleeme. Kui vähegi võimalik, tuleks seda vältida või tõsta sirge seljaga ning teisi appi paludes - raskust mitmele jaotades. Mida noorem iga, seda suuremad on võimalused selja traumatisatsiooni järgseks täielikuks tervenemiseks. Ravi valiku aluseks on selja funktsionaalsed ja manuaalsed uuringud
Rifampitsiin 15. Millal tekivad Penitsiliinide varased allergilised reaktsioonid?(aeg)................ Varajaste allergiliste reaktsioonide puhul võivad patsiendil esineda: a).................b)...........c)............... 16. vali õige vastus: Atropiini, toimel: a) näärmite töö tugevneb/nõrgeneb b) Silma pupill laieneb/aheneb c) Silelihaste toonus tõuseb/langeb Adrenaliini terapeutiliste annuste toimel: a) veresooned lainevad/ahenevad b) südame löögisagedus tõuseb/langeb Pesudosfodriin (Sudafed) toimib üle / adrenoretseptorite ja tema toimed limaskestades veresooned lainevad/ahenevad. II variant 1.valige õige vastus: farmakokineetika kirjedab kas: a) millised muutused organismi elutalitluses, mis on tingitud saadud ravimist B)farmakoni imendumist, jaotumist, metabolismi, eritimist organismis
6 SUU. Suuõõs on keskmiselt pisut väiksem ja keel seevastu pisut suurem. Selle tõttu tekib mõnedel lastel keele suust väljaajamise komme. KÄED. Käed on laiad ja lühikeste sõrmedega. JALAD. Jalad on töntsakad ning esimese ja teise varba vahel on suur tühik ehk sandaalivahe. LIHASTOONUS. Downi sündroomiga laste liikmed ja kael on sageli lõdvad. Niisugust lõtvust tuntakse hüpotoonia ehk lihastoonuse alanemise nime all. Toonus tähendab lõtvunud olekus liigutatava lihase poolt avaldatav vastupanu. Tavaliselt on Downi sündroomiga laste lihastegevus normaalne. Nad võivad olla lõdvad, kuid mitte nõrgad. Toonus on tavaliselt madalam esimestel eluaastatel ning paraneb iseeneselt vanemaks saades. KEHA SUURUS. Downi sündroomiga laste keskmine kehakaal on sünnihetkel tavaliselt normaalsetest pisut madalam. Ja nende sünnipikkus jääb veidi alla keskmise. Kasvavad väga aeglaselt.
korral või kusepõie kasvajate korral). Leukotsüüte võib uriinis olla mikroskoobi vaateväljas mõni. Kui need on rohkem, siis viitab see põletikule neerudes (nt. neeruvaagna põletik ; neeruvaagen on osa, kuhu on uriin kogunenud). Kusepõie või kuseteede põletiku korral võib uriinis olla rohkesti epiteeli(see kest, mis katab põit seestpoolt, või kuseteid) rakke. 4. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. Kusepõie täitumise faasis domineerib põie üle sümpaatilise närvisüsteemi toonus. Põieseinte lihased on lõdvad, sulgurlihased aga kontraheerunud (kokkutõmbunud). Sulgurlihaseid on kaks 1.sisemine ehk põie sulgurlihas (silelihaseline ja tahtele mittealluv) Sisemist sulgurlihast innerveerib vaagnanärv, mis on vegetatiivsesse närvisüsteemi kuuluv närv., 2.väline ehk kusiti sulgurlihas (vöötlihaseline ja tahtele alluv). Välimist innerveerib häbemenärv. Tema on somaatilise närvisüsteemi närv.
Mängides aktiivselt ja regulaarselt tennist reageerib südamelihas sellele nagu iga teinegi lihas ta suureneb. Sellega suureneb südamekambrite maht ja vastavalt ka südame löögimaht ehk vere hulk, mida üks südamelöök edasi pumpab. Treenimise tulemusena tugenevad ka hingamislihased, mis võimaldab tõmmata kopsudesse rohkem õhku ja seda ühtlasi sealt rohkem välja suruda sellega paraneb oluliselt organismi gaasivahetus. Ning kõigetipuks paraneb ka lihaste toonus ja vastupidavus, mis võimaldavad aina aktiivsemalt ja edukamalt treenida.
kahinad, nende järgi on võimalik klapirikkeid diagnoosida. Kaasajal kasutatakse südameklappide seisundi hindamiseks ultraheli abil tehtavaid uuringuid. 5. Südame löögisageduse, löögi- ja minutimahu mõisted, nende suurused sõltuvalt vanusest. Südame rütmi muutused. Löögisagedus on löögi kokkutõmmete arv minutis. (60-80) Löögisagedus puhkeolukorras sõltub kas sümpaatilise ja parasümp. Toonus on tasakaalus. Sümp toonuse ülekaalu korral kõrgem, parasümp. Toonuse korral madalam. Vastsündinu löögisagedus 120-140 kokkutõmmet minutis,. 1-2 110-120. 5a -95-100. 10-14a- 75-90, 15-18-65-75. Südame löögimaht on 1 süstoliga südamest väljapaisatav verehulk. Täiskasvanul keskm. 70 ml (sõltub inimese pikkusest, kaalust, treenitusest). Vastsündinul on löögimaht 2,5-3 ml. 1. Aastasel 10 ml, 7. Aastasel 23, 12 a 40 ml, 13-16 55-60 ml.
Liigse energia salvestab keha rasvana, mis aitab kaasa ülekaalu tekkimisele. Ülekaalulisuse mõju tervisele ★ Võib tekkida suhkurtõbi. Ülekaalulistel täheldatakse sageli liiga kõrget või liiga madalat vererõhku, suur on ka südamepuudulikkuse jms. tekkimise oht. ★ Suurem osa söödud toidust kulutatakse rasvkoe alalhoidmiseks ja tekitamiseks. Kõige sagedamini tekivad seetõttu seedeorganite (maksa ja sapipõie) haigused, sapikivid, langeb soolestiku lihaste toonus, tekib kõhukinnisus. ★ Tekivad hingamisraskused, mis toovad kaasa unisuse, peavalud, mäluhäired, uneaegse lämbumise, norskamise ja lühiajalised hingamisseiskused. ★ Luustiku ja lihastiku probleemid. Võib tekkida selgroo- ja jalaliigeste põletik. ★ Liigne kaal mõjub hävitavalt ka närvisüsteemile, põhjustades närvipõletikke, radikuliiti jms. ★ Meestel võivad liigsed rasvladestused põhjustada eesnäärme- ja pärasoolevähki,
Selleks, et tagada lihaste piisav varustamine glükoosiga, lagundatakse lihastesse ja maksa kogunenud glükogeeni. Pärast treeningut või võistlust taastatakse glükogeeni varud söögiga. ● Energiablianssi lisandub veel üks muutuja - töö (T). E=A+K+M+V+U+T ● Energiavajadus suureneb, sest lihased vajavad energiat. Muutused, mis kaasnevad järjepideva kehalise treeniguga ● Südamelihas suureneb ● Veresooned tugenevad ● Kopsumaht suureneb ● Lihaste toonus suureneb ● Suureneb oskus kordineerida omavahel erinevate lihaste tööd ● Suureneb vastupidavus
näärmete sekretsiooni vähenemine, pilomotoorne efekt (karnivooridel). Adrenaliin: glükogenolüüs, tugev veresuhkru taseme tõus, hüperlipeemia, piimhape, bronhilihaste toonuse langus, näärmete sekretsiooni vähenemine, seedetrakti toonuse langus, peristaltika aeglustumine, toimed emaka silelihasele, südames tugev tahhükardia, kontraktiilsuse ja minutimahu suurenemine, veresoonte ahenemine/laienemine, süstoolne rõhk tõuseb. Bronhide toonus langeb Isoproterenool: vasodilatatsioon, diastoolse rõhu langus, veresoonte perifeerse resistentsuse langus. 11. Katehoolamiinide kliiniline kasutamine? Südame patoloogiate korral, südametöö tugevdamisel: äkiline südameseiskus, osaline/täielik atrioventrikulaarne blokaad; anafülaktilised reaktsioonid: adrenaliin taastab vererõhu ja lõõgastab bronhe; bronhiaalastma: bronhilihased lõõgastuvad, bronhid
Sage kohvijoomine väikestes annustes aitab töövõimet ja virgust paremini hoida kui harv suurtes annustes tarbimine. + · Mõõdukate annuste korral soodustab kofeiin toidu seedimist, stimuleerides maomahla eritumist ja soolestiku motoorikat. · Kofeiin laiendab veresooni, suurendades sellega neerude verevarustust ja uriini moodustumist = · Suureneb südame löögisagedus · Lühiajaliselt tõuseb vererõhk · Väheneb veresoonte toonus südames, ajus ja kopsudes, samal ajal väheneb naha ja siseorganite verevarustus = · Vererõhk ei tõuse aga verevarustus paraneb + · Suuremad kofeiiniannused suurendavad veresoonte toonust, tõstes mõõdukalt vererõhku - kasulik migreenihaigetele · Vanematele inimestele sobib lahjem kohv, mis parandab peaaju vereringet · Kofeiini silelihaseid lõõgastav toime on lisaks veresoontele oluline ka kopsudes, kus kofeiin
Otsaju e suuraju Ettekanne Olga Ahmetova Alina Pirogova KELA 1 Otsaju Kõige eesmise osa aju Koosneb kahest suuraju Click to edit Master text styles poolkerast ja neid ühendavast Second level mõhnkehast, mis omakorda Third level koosneb: Fourth level mantel(pallium),otsaju Fifth level tüveosa juttkeha (corpus striatum) ja haistmisaju. juttkeha (corpus striatum) Click to edit Master text styles Otseaju anatoomiline Second level struktuur Juttkeha reguleerib lihaste ...
Vereringe regulatsioon Vereringe kapillaarides Kapillaarides toimub vere ja kudedevaheline ainevahetus, mille käigus toimib vaid osa kapillaare. Suletud kapillaarid avanevad ning kohalik verevool suurenevad kehalisel tegevusel. Vereringe veenides Veenides toimuva vere liikumise käigus surutakse veri edasi raskustungi toimel. Selle protsessi tagasiliikumist takistavad vastavad klapid. Rõhu muutumise veenides põhjustab rindkere liikumine hingates. Sissehingamisel rõhk langeb koguni alla atmosfääri rõhu, väljahingamisel aga tõuseb 2-5mm/Hg. Ka on veenivereringe suure venoosse süsteemi mahtuvusega. Väike vereringe Väike vereringe saab alguse südamest. Sealt paiskab parem vatsake venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad omakorda kapillaarideks. Kopsus toimub difusioon, mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad ed...
veresoonte tugevnemine, mis võimaldab neil vastu pidada suuremale rõhule. Pideva südametöö tõttu suureneb südamelihas, millega suureneb südamekambrite maht ja vastavalt ka vere hulk, mida üks südamelöök edasi pumpab. Pideva jooksmise tulemusena tugevenvad hingamislihased, mis võimaldavad tõmmata kopsudesse rohkem õhku ja ka seda välja suruda- ehk suureneb kopsumaht ja paraneb gaasivahetus. Pikaajaliste muutuste üheks positiivseks pooleks on ka see, et minu lihaste toonus paraneb ning vastupidavus. Suureneb lihaste võime varuda glükogeeni, kasutada energiaallikana rasvu ja müoglobiini. Suureneb verekapillaaride hulk lihastes, mis parandab kogu vereringet. Minu meelest peaksid inimesed tegema piisavalt sporti, eriti värskes õhus, et hoida oma tervist ja head tuju. Sellepärast tulebki propageerida tervist eluviisi- mitmekesine toit, piisavalt sporti, vähemalt 7 tundi magamist iga päev ning regulaarne vaimne tegevus.
hulk, mida üks südamelöök edasi pumpab *veresooned tugevnevad-võimaldab neil vastu pidada suuremale rõhule ja vähendab hilisemas elus ateroskleroosi ohtu *tugevnevad hingamislihased-võimaldab tõmmata kopsudesse rohkem õhku ja seda ühtlasi sealt rohkem välja suruda ehk kopsude ventilatsioon paraneb. Kopsumaht suureneb, samuti suureneb kopsualveoolide pindala, mis parandab oluliselt gaasivahetust. *paraneb lihaste toonus ja vastupidavus(mõõdukate koormuste puhul), aga kui harjutada suurte raskustega, siis lihased suurenevad. Treenides suureneb lihaste võime omastada hapnikku. (füüsiliste harjutuste tagajärjel toimuvad organismis järgmised muutused: hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkur ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamise tagajärjel.) 8
Pupillid suurenevad ning reageerivad valgusele aeglaselt. Silmade fokuseerimine ei ole häiritud. Pulss kiire, vererõhk kõrge. Lihastoonus on tugev, lihased on pinges. Ajataju on kiirenenud. -Millised on ja kuidas mõjuvad nimesele hallutsinogeenid? LSD, meskaliin, psilotsübiin Pupillid on suurenenud, ei reageeri valgusele, kuid võivad ka olla normaalselt reageerida valgusele. Silmade fokuseerimine häiritud ei ole. Pulss on kiire, vererõhk kõrge. Lihased pinges ning toonus on tugev. Kehatemperatuur on kõrge. Ajataju kiirenenud. -Millised on ja kuidas mõjuvad sissehingatavad ained? Lahustid, bensiin, liimid, olmekeemia aurud, gaasid, aerosoolid, poppers Pupillid jäävad normaalsuurusteks, mõnel juhul võivad ka suureneda. Valgusele reageerivad pupillid aeglaselt. Silmad hüplevad ning ei fokuseeru ühel objektil. Pulss on kiire, vererõhk võib olla olenevalt ainest kas langenud või tõusnud. Lohastoonus nõrk. Kehatemperatuur võib olla erinev
UNEFAASID JA NENDE TÄHTSUS AEGLANE UNI: 1) KERGE UNI STAADIUM KESTAB U. 2 MINUTIT; VÕIDAKSE NÄHA PILTE, TAJUDA KUKKUMISTUNNET JA VÕPATADA NING TUNDA END HÕLJUVALT NAGU KAALUTA OLEKUS; 2) UINUMINE STAADIUM KESTAB U. 20 MINUTIT; AEGLUSTUVAD SÜDAME TÖÖ JA HINGAMINE; SILMAD VÕIVAD SULETUD LAUGUDE TAGA LIIKUDA; 3) DELTAUNI E. SÜGAV UNI STAADIUM KESTAB U. 30 MINUTIT; AJU ON AKTIIVNE NING LIHASTE TOONUS POLE OLULISELT MUUTUNUD; ON VÕIMALIK UNES KÄIMINE JA RÄÄKIMINE. PÄRAST DELTAUND TULEB NN. ÜLEMINEKUSEISUND (SARNANEB TEISE ASTMEGA); KIIRE E. PARADOKSAALNE UNI: LAINESAGEDUSTE POOLEST VÕRRELDAV ÄRKVELOLEKUGA; SILMAMUNAD LIIGUVAD KIIRESTI (REM-UNI); SÜDAME LÖÖGISAGEDUS JA HINGAMISRÜTM ON KORRAPÄRATUD; VÕIB MÄRGATA NÄOLIHASTE, KÄTE JA JALGADE TÕMBLEMIST; SELLES FAASIS NÄHAKSE UNENÄGUSID. AEGLANE JA KIIRE
3) 7-aastasel 23-27mL, 4) 12-aastaselt 40mL, 5) 13-16 aastaselt 55-60, 6) täiskasvanul 60-80mL. Südame rütmi muutused: *osa rütmi muutusi on füsioloogilised, osa patoloogilised. Füsioloogilised rütmi muutused: 1)hingamisarütmia-sisse hingamisel kokkutõmmete sagedus suureneb, väljahingamisel väheneb. See on põhjustatud vegetatiivse närvisüsteemi toonuse muutuses hingamisfaasidest sõltuvalt. Nimelt sissehingamise ajal suureneb sümpaatilise NS-i toonus, väljahingamise ajal aga parasümpaatilise toonus. Hingamise arütmias ei ole midagi patoloogilist. Kõige tugevamini on see väljendunud 7-9 ja 16-18 vanustel lastel. 2)tahhükardia-südame pekslemine, südamerütmi kiirenemine üle 80 löögi minutis. Üle 100 tugev tahhügardia. Füsioloogiline tahhügardia tekib nii füüsilise kui emotsionaalse pinge korral. Patoloogiline tahhügardia võib olla põhjustatud südamelihase puudulikkusest. On iseloomulik ka kilpnäärme ületalitlusele.
5%,nälgiminse ajal intensiivistub. 14F88silise pingutuse mojud organismile?-hapniku hulk väheneb, susihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemp suureneb, veresuhkru ja gl8kogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamisel. 15Treebingumoju a) sudamele-löögisagedus ja hingamine suurenevad. b) veresoontele- läbimoot suureneb, veri kannab soojuse naha pinnale. c) hingamiselunditele. töö inten d) lihastele-lihased teevad tööd ..paraneb lihaste toonus ja vastupidavus. 16Vananemise tunnused-juuste horenemine/välja langemine, lohna/maitsemeele norgenemine, kuulmise norg, nägemise halvenemine, ajukoorerakkude vähenemine, kopsumahu vähenemine, sudamemahu vähenemine, luude horenemine, seedehäired, lihasjou vähenemine, kortsude teke. 17Mix me vananeme?-kuna meie sees tiksub geneetiline kell, keskkonna tegurid pohjustavad ka vananemist.
ning parandab südame ja kopsude tööd. Selle treeningu puhul ei pea teadma, kuidas ujuda aga ikkagi on võimalus saada kadestusväärne füüsiline vorm. Ideaalis on võimalik kaotada kaalu tänu aeglasele ja püsivale aeroobsele treeningule 15/20% väga lihtsalt ning kiirelt. Samuti vähendab see tselluliiti. Väga lühikese aja jooksul näed juba esimesi ilminguid lihaste suurenemisest, märkad et keha muutub saledamaks ja toonus paraneb. Iga tunni lõpus valutavad lihased üha vähem ning õige pea saab ka suurendada koormust. Kaasa tuleks võtta treeningule veepudel, hea oleks mineraalvesi, mis hoiab treeningu käigus keha vajadused normis. Ühes tükis ujumistrikoo naistele. Jalanõud (isegi võib olla väikeste uimedega), mis aitavad vältida jalgade vigastamist. Treening on lihtne ja taskukohane ja kuulub täieõiguslikult spordi valdkonda
Halba rühti iseloomustab: • Lõtv kehahoid • Lihased on nõrgemini arenenud • Pea langetatud või ettepoole suunatud Võimalikud tagajärjed: • Peavalu • Tekib pinge ja selg väsib ruttu ära • Suureneb lihaste ja sidemete koormus • Inimene vajub küüru • Takistab südame ja kopsude normaalset talitlust Lordoos ehk nõgusselgsus Lordoos on lülisamba ülemäärane kõverdumine ettepoole, süvenenud on nimmenõgusus ja lihaskonna toonus on muutunud. Tekkepõhjused: • Ülekaal • Halb rüht • Nõrgad kõhulihased • Osteoartroos puusaliigeses ehk koksartroos • Liiga sagedane kõrgetel kontsadel käimine • Nõrgad tuhara-ja seljalihased • Ülepinges reielihased ja nimme-niudelihas • Liialt suur treeningukoormus • Liialt suur treeningu intensiivsus • Ebapiisav sporditehnika • Ebapiisav ettevalmistus • Vale treeningu ülesehitus
Alles siis on tagatud nimmepiirkonna piisav stabiilsus ning täielik kontroll vaagnavöötme üle. 22. Ära unusta sooritada harjutusi puusaliigese liikuvuse parandamiseks. Puusaliigese halb liikuvus põhjustab ettevõlvuva kõhu ja vale vaagna asendi. Olulised on venitusharjutused niude-nimmelihasele ja reie tagumise rühma lihastele. Neid lihaseid kasutatakse küllalt palju igapäevases tegevuses ning selle tõttu nende toonus tõuseb ning elastsus väheneb 23. Kõige parem on just selline harjutuste kompleks, mis väldib kahjustatud struktuuride edasist komba rinnaosa lihased.Reie eesmise grupi lihaste pinge koormab põlvi, reie tagumise grupi lihaste lühenemisel on piiratud puusaliigese liikuvus. Tuhara süvalihaste lühenemise korral on valud tuharas, reie tagumises osas ja puusa piirkonnas. 16. Harjutuste sooritamisel jälgi õiget hingamist.. Venitusharjutusi saatku sügav ja aeglane
Kordamine KT-ks Vitamiin D3 Vitamiin D peamisteks ülesandeks organismis on soodustada kaltsiumi imendumist soolest verre, tugevdada luid kaltsiumi viimisega luukoesse ning tasakaalustada nakkuskaitset. Vit D3 on eelduseks vitamiin D3 hormooni – kaltsitriooli tekkimiseks. Vit D3 tekib kolesteroolist, organismis endas tekib see UV-kiirguse mõjul. Vit D3 saab valmis kujul piimaga, juustuga, kalaga ning taimse toiduga. Terve organismi eksistentsiks vajalikud tingimused: Hapniku olemasolu Toit, jook Teatud temperatuur (-50 - +40) Valguse olemasolu Organismi põhifunktsioonid: 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega 2. Ainevahetus Assimilatsioon – omastamine, mille käigus toimub rakkude ja kudede süntees Dissimilatsioon – ainete,kudede,rakkude lagunemine 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine Sisekeskkonda moodustavad : veri, ...
ülesandeid organismis. – Esimesed kuus on orgaanilistes ühendites kõige rohkem. C: biomolekulid, moodustab keemilisi sidemeid • H: bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed • O: hingamine, töö, toitainete lõhustamine. • N: aminohapped ja nukleiinhapped • P: Rakumembraani ehitus, nukleiinhapped, energiaühendite koostises • S: antikehade moodustamine • Na: reguleerib vee hulka, närviimpulsside edasikandmine • K: lihaste toonus • Ca: ülesehitusmaterjal, vere hüübimine, ainevahetus • Mg: luud, ensüümide tootmine, valkude moodustamine • Fe: hemoglobiini koostises • I: kilpnäärme hormooni süntees, põletab rasvu 5. Kuidas saab inimene vajalikke orgaanilisi aineid? - Inimene saab vajalikke orgaanilisi aineid süües ja juues, samuti hingates. 6. Selgita, mida tähendab hürdofoobne ja hüdrofiilne. - hüdrofiilsed ained - lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool. hüdrofoobsed ained -
artikulatsioonis?? (nimeta ülesanne) (2p) Surfaktant (4p) on lipiide sisaldav pindpinevust vähendav aine, mis vooderdab alveoolide seinu ja ei lase neil kokku vajuda e kollabeeruda Perfusioon (2p) e alveoole ümbritsevate kapillaaride verevoolutus on parem kopsupõhimikul (nimeta kopsuosad). Vatsakeste süstoli ajal on suletud (nimeta klapid) (2p) hõlmased klapid Südame eelkoormust mõjutavad (nimeta tegureid) (2p) veremaht venoosses süsteemis, venoosse süsteemi toonus, parema südamepoole pumbafunktsioon, kehaasend, keskmine intratorakaalne rõhk (rõhk rindkereõõnes), intraperikardiaalne rõhk (rõhk südame paunas), veenide toonus, skeletilihaste toonus. Kirjuta veresooned, mis läbivad neeruväratit (1p): neeruarter, neeruveen Hemoglobiini hapnikuküllastus sama hapniku osarõhu puhul sõltub: (1p) selgita vere pH tasemset ning CO2 osarõhust (mida vähem vesinikioone ning mida madalam CO2 osarõhk, seda parem on Hb hapnikuga küllastus)
34. Vererõhk sõltub südametsükli faasist ja löögimahust 35. Vererõhk on liiga kõrge, kui süstoolne rõhk ületab 140mmHg ja diastoolne rõhk 90mmHg. 36. Vere voolukiirus sõltub: veresoone läbimõõdust. 37. Aordi ja suurte arterite ülesanne on südamest süstoolsete impulssidena väljunud vere vool muuta ühtlaseks ja seda võimaldavad saavutada järgmised jooned soonte ehituses ja talitluses: arterite elastsus, toonus, arterite silelihaskiududest koosnev sein. 38. Arterioolide ülesanne on vere suubumine ja reguleerimine kapillaaridesse ja see on võimalik tänu prekapillarsetele sfinteritele. 39. Kapillaaride ülesanne on ainete vahetused vere ja ümbritsevate rakkude kudede vahel. ja see on võimalik tänu veenidele. 40. Veenide ehituse iseärasusteks on õhukeseseinalised suure venitatavusega veresooned, mis võimaldab neil mahutada suures koguses verd ja see on vajalik et
ülevalt, jämedam alumine õõnesveen, kuhu kogutakse veri kõhu, vaagna ja alajäsemete piirkonnast, aga samasse altpoolt. Peenikesi, kapillaaridest alguse saavaid veene nimetatakse veenuliteks. Veri liigub alt üles suunduvates veenides poolkuukujuliste klappide abil, mis takistavad selle tagasivalgumist. Liikumist gravitatsioonijõule vastupidi võimaldab sissehingamisel rindkeres ja ka õõnesveenides tekkiv hõrendus, mis suureneb kodade diastoli ajal. Sealjuures on tähtis ka veenide toonus (tagatakse veeniseina silelihaste kokkutõmbel. Kõrge vererõhu või pikaajalise seismisega seotud töö korral võivad veenid välja venida tekivad veenilaiendid, mis võivad muutuda põletikuliseks. -Kappillaaridest- on peenikesed, üksteisega võrgustikuna seotud torukesed kudedes. Nende läbimõõt on alla 0.02 mm, mistõttu vere liikumine on seal kõige aeglasem. Vere juurdepääs kapillaaridele on reguleeritav nende läbimõõdu muutmise
5. Teadvuse väljendusvormid (6tk) Ärkvelolekuteadvus, unistamine, uni, unenäod, hüpnoos, meditatsioon. 6. Närviraku ehitus Dendriidide kaudu saabub impulss närvirakku ja aksoni kaudu antakse see edasi teisele närvirakule. 7. Unefaasid ja seisundid; jaguneb: AEGLANE uni 4 faasi: 1. Kerge uni ~2min, kaovad alfalained, lõdvestumine 2. Uinumine ~20 min, aeglustub südametöö, hingamine 3.-4- Deltauni ~30 min, aju on aktiivne, lihaste toonus pole oluliselt muutunud, võimalik unes rääkimine, käimine KIIRE ehk REM-uni Silmamunad liiguvad kiiresti, südame löögisagedus ja hingamisrütm korratud, unenägude nägemine. Aeglane ja kiire uni vahelduvad 90-100 min tsükkel, 4-5 tsüklit öö jooksul. 8. Unehäired (4tk) Insomia, uneapnoe, narkolepsia, unes kõndimine. 9. Uimastid: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid toime ja mõju
Lisaks parandavad tugevad kõhu- ja vaagnapiirkonna lihased sportlikku vormi ja ennetavad uriinipidamatust. Proovi joogat Lisaks keha tunnetuse parandamisele ning kõhu- ja vaagnapiirkonna lihaste tugevdamisele aitab jooga suurepäraselt treenida paindlikkust ja lihaseid üle kogu keha. Hakka joogaga tegelema tasapidi ning jälgi muutusi kehas. Vali joogaõpetaja, kes on sinu vajaduste ja võimete suhtes mõistev ning pakub tagasisidet. Toeta selgroogu Selgroogu ümbritsevate lihaste toonus võib naistel pärast menopausi väheneda rohkem kui vananevatel meestel. Treeningutel on oluline keskenduda selja sirjutajalihastele, kaela painutajalihastele ja küljelihastele. Treenerid oskavad sind selles juhendada. Toitu tervislikult Luude tervise jaoks on esmatähtis D-vitamiin ning nagu teame, siis ka kaltsium. Proovi vajalik kogus neid aineid kätte saada toidust. Kui tunned, et võid vajada toidulisandeid, konsulteeri enne oma arstiga. Kergeid nippe, kuidas oma rühti parandada
Närvisüsteemi funktsioonid Väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; Erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; Närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks. Seljaaju Juhtefunktsioonerutuse ülekandumine teistele närvikeskustele Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale) Piklik aju vereringe ja hingamise juhtimiskeskus Väikeaju lihaste toonus, liigutuste koordineeritus, tasakaal Vaheaju (taalamus, hüpotaalamus) koorealuse päritoluga agressioon, toitumiskäitumine, seksuaalne käitumine, antagonistlik käitumine,lendamine Retikulaarformatsio on aktiveerib NS teised osad virgeseisundi tekitamiseks, une ajal varjestab foonisignaalide eest Limbiline süsteem meeleolu, emotsionaalne käitumine, tegevusvalmidus Hüpotaalamus Kontrollib hüpofüüsi talitl...
tekib ADH-d vähem, imendub tagasi vähem, lõplikku uriini rohkem. Kusepõie tühjenemine ja täitumine Uriin voolab neerudest pidevalt ! Öösel tekib vähem uriini, kui päeval. Põie....lihased on lõdvad, üks sulgurlihastest on kinni. Väline sulgurlihas-vöötlihas, allub tahtele (m. sphineter uretrae) Erutuse juhteteed ei erine teistest lihastest, mis lähevad skeletilihastele. Sisemine sulgurlihas silelihas, ei allu tahtele (m. sphicter vesieae) Täitumise faasis sümp NS-i toonus, mis tekidab selle, et lihased on lõdvad. Kui ......... , siis edastatakse informatsioon KNS-i. Siis jõuab peaaju koorde, toimub kas põie tühjendamine, või hoitakse refleksi tagasi. Kui põis on täis ja sein venitunud, asendub sümp toonus parasümp toonusega, sisemine sulgurlihas lõõgastub, põie seinalihased (DETRUUSOR???) tõmbuvad kokku.. kui peaju koorest järgneb käsklus seljaajule ja välisele sulgurlihasele, siis ......
· C: biomolekulid, moodustab keemilisi sidemeid · H: bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed · O: hingamine, töö, toitainete lõhustamine. · N: aminohapped ja nukleiinhapped · P: Rakumembraani ehitus, nukleiinhapped, energiaühendite koostises · S: antikehade moodustamine · Na: reguleerib vee hulka, närviimpulsside edasikandmine · K: lihaste toonus · Ca: ülesehitusmaterjal, vere hüübimine, ainevahetus · Mg: luud, ensüümide tootmine, valkude moodustamine · Fe: hemoglobiini koostises · I: kilpnäärme hormooni süntees, põletab rasvu 5. Kuidas saab inimene vajalikke orgaanilisi aineid? Inimene saab vajalikke orgaanilisi aineid süües ja juues, samuti hingates. 6. Selgita, mida tähendab hürdofoobne ja hüdrofiilne.
AKEI: veresoonte perifeerne resistentsus langeb, RR langeb. ARB: Blokeerivad selektiivselt RAASi angiotensiin II retseptoreid. Ca-kanalite blokaatorid (KKB): Vaba Ca sisalduse tõus põhjustab müokardi ja veresoonte silelihaste kontraktsiooni tugevnemise. Ca on oluline ka erutuse tekkes ja levikus südames. Toimed on seotud Ca-kanlite blokeerimisega veresoontes ja müokardis. Tiadsiid-diureetikumid: Vähendavad vereplasma mahtu ja Na sisaldust. Langeb veresoonte toonus ja perifeerne vaskulaarne resistentsus. Beeta-adrenoblokaatorid (BB): Kasutatakse enamasti kaasuva kardiovaskulaarhaiguse esinemisel, mis nõuab BB-i kasutamist (südame isheemiatõbi, rütmihäired). 13. Kuidas vähendada vererõhuravimite poolt põhjustatavat ortostaatilist hüpotensiooni? Kui ortostaatiline hüpotensioon on põhjustatud ravimist, siis tuleb see ravim tavaliselt eemaldada raviskeemist ning püüda asendada mõne alternatiivse ravimiga. Peatsi tõstmine magamise ajaks
Vildakselgsuse korral on kehapoolte lihastoonus erinev. Kõveruse poolel olevad lihased on ülepinges ja lühenenud. Kõveruse vastaspoolel on lihased lõtvunud ja pikenenud. Joonis 4 Skolioos Lordoos ehk nõgusselgsus on inimese lülisamba kõverdus kumerusega ettepoole. Normaalne selgroog on ettepoole kõverdunud kaela- ja nimmeosas. Nõgusselgsuse ehk lordootilise hoiaku korral on süvenenud nimmenõgusus ja muutunud lihaskonna toonus: reielihased ja nimme- niudelihas on ülepinges, kõhu- ja tuharalihased alatoonuses. See loob soodsa pinna 7 nimmepiirkonna iseloomulike nimmevalude (lumbalgia) tekkeks. Valude põhjuseks võivad olla lihaspingetest tekkivad ainevahetushäired, lülivaheketta degeneratsioonist või vigastustest tekkinud kahjustused. Vaagna ebaõigest kaldest või nõrkadest kõhulihastest võib tuleneda
lõõgastav, liigeste liikuvust arendav, vastupidavust arendav, venitav). Valitakse vastavalt diagnoosile (hingamisharjutused, korrigeerivad harjutused, koordinatsiooniharjutused, tasakaaluharjutused. Võib mõjutada isoleeritud keha segmenti, lihast. Dünaamiline harjutus- Kontsentriline kontraktsioon (lihas lüheneb, liigeses toimub painutus ja sirutus). Ekstsentriline kontraktsioon (lihas lüheneb ning lubab lihasel pikeneda, toonus säilib). Staatiline harjutus- Areneb lihaspinge, lihase pikkus ei muutu, liigeses liikumist ei toimu, annab jõu juurdekasvu, lihasmassi suurenemise. 5) Terapeutilise harjutuse sooritamist mõjutavad tegurid (psühholoogilised, anatoomilised, füsioloogilised, (bio) mehhaanilised faktorid) Psühholoogilised tegurid- Valu, hirm, lootusetuse tunne, motivatsiooni puudus. Anatoomilised ja füsioloogilised tegurid- Luuline struktuur, lihasjõud ja vastupidavus,
antigeene→tõstavad inimese organismi immuunsust ja vastupanuvõimet. 8. Millised on neerupealistesäsi hormoonide ülesanded inimese organismis? • hormoonide produktsioon suureneb psüühilise erutusseisundi korral ja ka tugevate välis- või sisekeskkonna ärritajate toimel pingeseisundites; • hormoonide toimel suureneb südame löögisagedus ja tugevneb kontraktsioonijõud ning paraneb erutusjuhtivus ja erutuvus; • hormoonide toimel seedekanali toonus langeb ja motoorika aeglustub; • adrenaliini toimel lõhustatakse maksas ja lihastes glükogeeni ning selle hulk väheneb ja veresuhkru tase tõuseb→adrenaalne hüperglükeemia; • noradrenaliin ahendab veresooni ja südame töö intensiivistumisega vererõhk tõuseb. 9. Millised on kõhunäärme hormooni insuliini ülesanded inimese organismis? • kiirendab glükoosi transporti rakkudesse ja intensiivistab glükoosi oksüdatsiooni→veresuhkru tase langeb;
Suurendades L-tüüpi Ca+2 kanalite avanemise tõenäosust muutub aktsioonipotentsiaali tekimiseks vajalik lävipotentsiaal negatiivsemaks. Nende muutuste, suurenenud spontaanse depolarisatsiooni sageduse tõusu ja negatiivsema lävipotentsiaali, tõttu tõuseb sinuatriaalsõlme automatismi. Suurenenud impulssi teke põhjustab omakorda südame sageduse suurenemist. Selline olukord esineb näiteks trenni või emotsionaalse stressi korral, kui sümpaatikuse toonus suureneb. Sümpaatikus kiirendab ka erutuse atrioventrikulaarset ülekannet ning lühendab seeläbi kodade ja vatsakeste aktsiooni vahelist pausi. 2.1.1.2. Parasümpaatiline innervatsioon Normaalselt vähenenud sinuatriaalsõlme automatismi vahendab vähenenud sümpaatilise stimulatsioon ja suurenenud parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus. Puhkeolekus on ülekaalus parasümpaatiline toonus, mis ühtlasi vahendab ka südame sagedust puhkeolekus.
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (01.11.2013) 17. JAANUAR KELL 10.00 BIOKEEMIKUMIS (RAVILA 19) – ESIMENE EKSAMIAEG 30. JAANUAR – TEINE EKSAMIAEG 6. VEEBRUAR - JÄRELEKSAM ------------------------------------------------------------- ---------------- Eelmisest kontrolltööks kordamiseks: * Millest on tingitud teine südametoon? Poolkuuklappide sulgumisest diastoli alguses. * Millal ja miks poolkuuklapid sulguvad? Diastoli alguses ja rõhumuutuse tõttu, aordis kõrgem rõhk kui vatsakeses (kõrgem sellepärast, et diastolis süda lõtvud – vatsakestes läheb rõhk nulli) * Millal ja miks avanevad atrioventrikulaarklapid? Avanevad siis, kui rõhk kodades ületab rõhu vatsakestes vere juurdevoolu tõttu. * Vererõhu mõõtmine. Korotkovi toonid tingitud sellest, et veri liigub läbi kitsa osa. Süstoolse tooni saame siis, kui toonid tekivad, ja kui toonid ära kaovad, saame diastoolse tooni. * Miks langeb südamest kaugenedes rõhk? Vererõ...
lained. Kahes esimeses staadiumis aeglustuvad südame töö ja hingamine, silmad võivad suletud laugude taga veidi liikuda. Seejärel läbitakse kiiresti 3. aste ja jõutakse kiiresti sügava une staadiumi ehk deltaune staadiumi. Kolmandat ja neljandat astet iseloomustavad aeglased suure amplituudiga deltalained. Tavaliselt käsitletakse neid koos. Kokku kestavad nad ligemale 30 minutit. Aju on aktiivne ning ka lihaste toonus pole oluliselt muutunud, seetõttu on just sel ajal võimalik unes käimine ja unes rääkimine. Pärast deltaund tuleb nn üleminekuseisund, mis sarnaneb aeglase une astmega. Järgneb kiire uni ehk paradoksaalne une seisund, mis oma suurema lainesageduse poolest on võrreldav ärkvelolekuga, tegelikult, aga tähendab sügava une järku. Kui aeglase une viimastes staadiumides püsisid silmamunad paigal, siis nüüd liiguvad nad kiiresti. Aeglane ja kiire uni vahelduvad ja koos
põhjustada teadvuse kadu, millele eelneb ainult sedatiivne toime. Toime kardio-vask. süsteemi Harva põhjustavad kardio-vask. kollapsit ja surma. Ohtlikeim on bupivakaiin Kõrvaltoimete oht suureneb ekslikul manustamisel veresoonde, eriti vasokonstriktori lisamisel. Silelihased LAid vähendavad silelihaste toonust seedetraktis ja bronhides. Spinaal- ja epiduraalanesteesia läbiviimisel võib sümp. innervatsiooni blokaadi tõttu seedetrakti silelihaste toonus suureneda. Äge mürgistus KNSi toksilisus (novokaiin e. prokaiin) Kardio-vask. süsteemi toksilisus (lidokaiin e. ksülokaiin) Lokaalanesteetikumid estrid Prokaiin e. novokaiin Tetrakaiin e. dikaiin Kloorprokaiin Prokaiin e. novokaiin Esimene sünteetiline (1905). Tänapäeval kasutatakse nõrga toime, toime aeglase saabumise ja toime lühiduse tõttu harva, peamiselt infiltratsioonanesteesia läbiviimiseks. Teised estrid
seljaaju reflekse, süvendab hingamist, suurendab uriini teket, tõstab vööt- ja südamelihase toonust ning parandab vereringvoolu kehas. · Väikesed ja mõõdukad kofeiiniannused suurendavad neerupealistes adrenaliini, noradrenaliini ja kortisooni (ärkveloleku hormoon) vabanemist. · Need stressihormoonid stimuleerivad sümpaatilist närvisüsteemi, mille tulemusena suureneb südame löögisagedus, lühiajaliselt tõuseb vererõhk, väheneb veresoonte toonus südames, kopsudes ja ajus. Samal ajal väheneb naha ja siseorganite verevarustus. Kokkuvõttes vererõhk ei tõuse, kuid vereringe paraneb. · Kofeiini silelihaseid lõõgastav toime on lisaks veresoontele oluline ka kopsudes, kus kofeiin (aga eriti teofülliin) lõõgastab hingamisteid. · Mõõdukate annuste korral soodustab kofeiin toidu seedimist, stimuleerides maomahla eritumist ja soolestiku motoorikat.
Eduka ravi tagab järjekindlus ja saavutatud tulemuste arendamine igapäevaelu tegevuses. 4 Kokkuvõtteks Olles võrrelnud kahte kehapuuet, mis mingis faasis näevad suhteliselt sarnased välja, on need kaks väga erinevad. Laste tserebraalparalüüs on diagnoos, millega on võimalik elada kõrge eani ning haigus kestab sünnist surmani. Enamikel juhtudel on võimalik puuet kergendada järjepideva teraapiaga ning kui lihaste toonus on liiga tugev on võimalik süstida ka lihast lõõgastavat ravimit. Amüotroofne lateraalskleroos on teisalt aga elu jooksul tekkinud haigus, mis areneb välja elu jooksul ning on vaid negatiivse kulgemisega. Ravi selle diagnoosi puhul ei ole ning haigus lõppeb surmaga. Kasutatud allikad https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/laste- tserebraalparaluus-594 https://www.haigekassa.ee/files/est_raviasutusele_ravijuhendid_andmebaas_tunnustatud/P CI_juhend1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
