Need närvirakkude rühmad saavad informatsiooni mitmesugustelt retseptoritelt (pressoretseptorid), mis paiknevad: · kopsualveoolide seintes · diafragmas · roietevahelistes lihastes · bronhide seintes A.Vahtramäe 2011 7 Need retseptorid on tundlikud venituse suhtes erinevas hingamisfaasis. Sissehingamiskeskus saab informatsiooni ka vere keemilise koostise kohta. Need retseptorid (kemoretseptorid) on tundlikud süsihappegaasi, vesinikuioonide, hapniku suhtes ja edastavad infot nende ainete kontsentratsiooni ja selle muutuste kohta. Kemoretseptorid ise jagunevad veel kahte rühma: 1. Perifeersed kemoretseptorid paiknevad unearteri hargnemiskohal ja on tundlikud O2 kontsentratsiooni muutuste suhtes. Nad erutuvad O2 vaeguse tingimustes 2. Tsentraalsed kemoretseptorid paiknevad kesknärvisüsteemis peaajus
) ka suhteliselt nõrgad aistingud. Haistmiselund (organum olfactus): Ninaõõne lae, ülemise ninakarbiku ja ninavaheseina ülaosa limaskestas on haistmispiirkond, kus tavaliste ripsepiteeli rakkude vahel paiknevad haistmisrakud. Haisterakud on bipolaarsed (mõlemast otsast väljub jätke). Haisteraku lühem jätke ulatub limaskesta pinnale ja hargneb seal haistmiskarvakesteks, mis reageerivad ümbritsevas keskkonnas (limas!) lahustunud ainetele (kemoretseptorid!). Haisterakkude pikemad jätked moodustavad kimpe – haistmisnärve (I peaajunärv!), mis kulgevad läbi ninaõõne lae ja viivad erutuse haistmissibulasse, kust see juhitakse edasi ajju. Maitsmiselund (organum gustus): Eeskätt keelepapillide, aga vähesel määral kogu suuõõne, neelu ja (lastel) huulte limaskestas leidub maitsmissibulaid (ka “maitsepungad”), mis koosnevad retseptorrakkudest ja nende vahel olevatest tugirakkudest.
Süsihappegaasi sisaldus veres Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Arteriaalse vere hapnikusisaldus muutub väga vähe, seda isegi pingutuse ajal, samal ajal kui süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere CO2 sisaldus. Pingutuse ajal suureneb ka piimhappe sisaldus veres. Nii süsihappegaasi kui ka piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH tase. Hingamiskeskuses asuvad kemoretseptorid on tundlikud vere CO2 sisalduse ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaali hingamiskeskusesse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni. Nende muutuste tulemusena on hingamine sügavam ja kiirem. pH tase näitab organismi happeliseuse sisaldust Viikmaa, M./ Tartes, U. Bioloogia Gümnaasiumile II osa 3. kursus. Eesti loodusfoto, 2008 Südametöö ja hingamine Kui vere süsihappegaasisisaldus on langenud, saadetakse südamesse signaalid, mis
0 Energia kasutus oleneb vanusest, soost, hobidest, harjumustest. Energiabilanssi väljendab valem: E(energia)=A(ainevahetus)+K(kasv)+M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+U(uriin). Kui oleme aktiivsed lisandub T(töö). Hingamiskeskus asub piklikajus. Hingamine toimub automaatselt. Hingamist reguleeritakse tahtest sõltumatult. Reguleerijaks on CO sisaldus veres. Kui CO tase tõuseb siis kohe ka piimhappe tase kasvab, pH tase langeb. Kui pH tase langeb võtavad kemoretseptorid vastu ärrituse ja saadavad piklikajju, sealt omakorda kopsudesse. Tegutsema hakkavad kopsud, pH tase tõuseb. Kui COlangeb hakkab pH tase tõusma ja hingamine aeglustub. Hingamissagedust mõjutavad: adrenaliin, jäsemte liigutamine, vererõhk.
Põhiliselt paiknevad nad kahes kohas: aordikaares ja unearteri hargnemiskohas. Sisemine arter viib ajju verd, välimine väljaspool kolju peapiirkonda verd. Eelkõige on tundlikud hapniku kontsentratsiooni muutuste suhtes. Aordikaares ja hargnemiskohas olevad retseptorid perifeersed kemretseptorid. Teine retseptoorne piirkond tsentraalne-, paiknevad KNS-is piklikajus, seal kus hargnevuski. .............. Kemoretseptorid on tundlikud just happeliste ainete nagu CO2 ja vesinikioonide muutuste suhtes. Kõige rohkem mõjutavad hingamist happelised ained. Co2 ja vesinikioonide konts. stimuuleerib hingamiskeskust hingamine muutub sügavamaks ja kiiremaks. Normaalse regulatsiooni korral on happeliste ainete mõju tsentraalsetele kemoretseptoritele, CO2 ja vesinikioonide kuhjumine väldib normaalse hapnikuvaeguste teket
1 liitris arteriaalses veres on ca 520 ml CO2 (5 liitris seega ca 2600 ml ehk 2,6 l). Hingamise regulatsioon ...toimub nii närvisüsteemi vahendusel (neuraalselt) kui hormoonide vahendusel (humoraalselt). Hingamist reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, see reguleerib hingamislihaseid innerveerivaid seljaaju piirkondi. Hingamiskeskusel eristatakse sisse- ja väljahingamist reguleerivaid närvirakke. Hingamiskeskuse erutuvus oleneb: a) kehast saabuvast infost (nt veresoonte seinte kemoretseptorid nt aordikaare ja ühise unearteri hargnemiskoht). Näiteks nahalt või limaskestadelt lähtuvate närviimpulsside tõttu võivad vallanduda köha ja aevastus. b) kõrgematest ajuosadest (nt ajukoor). Selle tõttu saab inimene hingamist tahtlikult reguleerida. Hingamist reguleeritakse vere süsihappegaasi ja piimhappesisalduse järgi. Nii süsihappegaasi kui piimhappe kontsentratsiooni suurenemine alandab vere pH taset.
ja ajusild) - refleksikaare osa - baroretseptorid aordikaarel unearteri lähtumisel - sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud ümber kodade ja veresoonte (südamepõimik) - kõrgemad keskused ajus (nt. mõtlemine jpm) Veresoonte toonuse regulatsioon Jaguneb kaheks: 1.Neurogeenne regulatsioon · Ahendavad närvid · Laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklikus ajus 1.Reflektoorne regulatisoon · Pressorretseptorid · Baroretseptorid · Kemoretseptorid Maksa läbiv vereringe Maksa läbib väga intensiivne vereringe. Kõik soolest verre imendunud toitained juhitakse maksaveeni kaudu kõigepealt maksa. Samuti pumbatakse osa verd südamest maksaarteri kaudu otse maksa. Maksa ülesanded · vere glükoosisisalduse regulatsioon · plasmavalkude süntees · vere punaliblede lagundamine · kahjulike ainete lagundamine · sapi tootmine · aminohapete sisalduse regulatsioon · rasvade sisalduse regulatsioon
toiduained imetakse verr, nerudest tekib uriin, motlemisele. aju toitub meeleelunditest saabuvast infost 3Energiabilansi koostisosad?-sisaldab koiki energia liike mida organism saab. 4Mis toimub kui energiabilanss on neg.?- energiat saadakse organismi varuainetest. 5Kuidas inim. organ. Kohaneb elamiseks korgmägedes?- voib tekkida "O" puudus, CO2 sisaldus touseb, CO2 väljub kehast vabalt. 6Hingamise regulatsioon/Millele reag. hingamiskeskuse kemoretseptorid?- toimub soltumatult, ei pea motlema, hingamis sagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. 7Nikotiini ohtlikkus?- nikotiin stimuleerib närviulekannet vähendades stressiseisundit.tekitab soltuvust. Voib tekitada ka sudamerabandust. 9COkahjulikkus?- co takistab hemoglobiinimolek. hapniku edasi kanda. 10Kuidas toimub insuliin veresuhkru sisalduse reguleerimisel?- Insuliin aktiveerib rakumembraanis asuvad transpordivalgud, voimaldades glukoosil rakku siseneda.
*glükoosi sisaldus veres langeb HUMOERAALNE REGULATSIOON on elundkondade talitlust reguleeritakse hormoonide abil · Seedeelundkond Joonis ülevalt alla: suuava, kõri, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, pärak, maks, kõhunääre MAKS: *toodab sappi *kahjulike ainete lagundamine *toodab verevalke *talletab varuaineid · Hingamiselundkond Reguleerib piklikaju hingamiskeskus sisaldus tõuseb Vere CO2 , pH Hingamisekuse kemoretseptorid hingamissagedus tõuseb Joonis: nina, neel, kõri, hingetoru, kopsutoru, kops ÜLESANNE: varustab organismi hapnikuga · Erituselundkond Neerude tööd reguleeritakse. janukeskus, antidiureetiline hormoon Joonis: neer, kusejuha, kusekõis, kusiti · Ringeelundkond Joonis: süda, veresooned Regulatsioon: 1)hindamisgaasid-->hingamiskeskus 2)adrenaliin 3)jäsemete liigitamine 4) vererõhk · Tugielundkond Joonis: luud ja lihased 1) toestab keha
tõstavad vererõhku. Südame löögisageduse ja -mahu langus ning perifeersete veresoonte laienemisega seotud takistuse vähenemine viib vererõhu regressile. (Kingisepp 2006: 64-65). Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad veresoonkeskkonna rõhuretseptoreilt, kemoretseptoreilt ja mitmetelt teistelt elunditelt mujalt organismist. Rõhuretseptorid asuvad aordikaares ja ühise unearteri sisemiseks ning välimiseks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samasuguste piirkondade kõrval paiknevates karotiidgloomustes ja aordigloomustes. (Kingisepp 2006: 65). Vererõhu liigne tõus vallandab depressoorse refleksi. See tähendab, et perifeersed veresooned laienevad, takistus verevoolule väheneb, südame löögisagedus ja -maht samuti vähenevad. Perifeerse takistuse ning vere mahtkiiruse vähenemine põhjustavad vererõhu languse. Ähvardav vererõhu langus tagandab pressoorse refleksi, kus perifeerse takistuse ja vere
kolmnurk", mis säilitab binokulaarse taju 9. Millised on meie 5 peamist meelt ja millised meeleelundid nendega seonduvad? nägemismeel (silmad); kuulmismeel (kõrvad); haistmismeel (nina); maitsmismeel (keel); kompimismeel (käed) 10. Kuidas jaotatakse sensoreid ärritaja iseloomu järgi? fotoretseptorid (valgus), mehhanoretseptorid (kuulmis, tasakaal, kompimis), baroretseptorid (rõhk), termoretseptorid (nahas, limaskestas), kemoretseptorid (haistmis, maitsmis, siseelundites), osmoretseptorid(koevedelike rõhk) 11.Millise kahe väärtusega on ruumis määratud objekti asukoht? Objekti suuna ja suhtelise kaugusega. 12. Mille poolest erinevad nägemistelg ja optiline telg? Kui fikseerime objekti foveaga, on see esmane nägemisjoon ehk nägemistelg. Optiline telg läheb läbi silma pöörlemispunkti. 13. Kirjelda erinevaid nägemisjooni! Kust algavad, kuhu lähevad.
Teine ja kolmas neuron ajutüves . Talamusse. Primaarne auditoorne korteks. Oimusagaras. 4) Haistmismeel Ninaõõne lae, ülemise ninakarbiku ja ninavaheseina ülaosa limaskestas on haistmispiirkond, kus tavaliste ripsepiteeli rakkude vahel paiknevad haistmisrakud. Haisterakud on bipolaarsed (mõlemast otsast väljub jätke). Haisteraku lühem jätke ulatub limaskesta pinnale ja hargneb seal haistmiskarvakesteks, mis reageerivad ümbritsevas keskkonnas (limas!) lahustunud ainetele (kemoretseptorid!). Haisterakkude pikemad jätked moodustavad kimpe haistmisnärve (I peaajunärv!), mis kulgevad läbi ninaõõne lae ja viivad erutuse haistmissibulasse, kust see juhitakse edasi ajju. 5) Maitsmismeel Eeskätt keelepapillide, aga vähesel määral kogu suuõõne, neelu ja (lastel) huulte limaskestas leidub maitsmissibulaid (ka "maitsepungad"), mis koosnevad retseptorrakkudest ja nende vahel olevatest tugirakkudest. Retseptorrakkude jätked maitsmiskarvakesed ulatuvad
siseneda. Samuti aktiveerib insuliin ensüüme, mille toimel muudetakse glükoos glükogeeniks. Selle tulemusena veresuhkrusisaldus normaliseerub. b) Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Kui hapniku sisaldus arteriaalses veres muutub väga vähe, siis CO2 sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Kehalise aktiivsuse suurenemise puhul suureneb CO2 ja piimhappe sisaldus veres, mis alandab vere pH taset. Viimase registreerivad kemoretseptorid ja saadavad signaali hingamiskeskusse. Hingamiskeskus omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni. Selle tulemusena CO2 sisaldus langeb ja pH tase tõuseb (normaliseerub). Kui kemoretseptorid registreerivad aga pH taseme tõusu, siis hingamiskeskus muudab kopsude ventilatsiooni vähemintensiivseks, mille tulemusena CO2 sisaldus tõuseb ja pH langeb (normaliseerub). 7) Suitsetamise kahjulikkus. Sigaretisuitsus on kolm ainet, millel on otsene toime kopsudele: nikotiin, süsinikoskiid ja tõrv
Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon- Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi
Nucl gustatorius maitsetundlikkus keele tagumiselt kolmandikult Nucl solitarius vistserosensoorsed Ganglion sup/inf kõigi tundeneuronite kehad Harud: 1. N tympanicus (vistseromootoorne)plexus tympanicusn petrosus minorümberlülitus ganglion oticumispostganglionaarsed kiud n auricotemporalise koostisesgl parotidea, gll buccales 2. R sinus carotici(mööda a carotis interna) sinus caroticuses baroretseptorid, glomus caroticuses kemoretseptorid. Moodustab vererõhku ja südame löögisagedust registreeriva ja reguleeriva refleksikaare aferentse osa. 3. Rr pharyngeiplexus pharyngeusneelu lihased ja limaskest koos näärmetega, pehmesuulahe lihased, kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed. (reeglina 9 närv innerveerib neelu ülemist osa, 10 närv alumist osa). 4. R musculi stylopharyngei m stylopharyngeus 5. Rr tonsillares kurgumandite ja kitsuse limaskestale ja näärmetele 6
Neuraalne ja humoraalne regulatsioon tagab homöostaasi ehk stabiilse sisekeskkonna. Hingamise regulatsioon: · piklikus ajus asub hingamiskeskus, mis saadab närviimpulsse rindmiku ja diafragma lihastesse.Närviimpulss saabub vastavalt sellele, kuidas on kopsud õhuga täitunud. · Hingamist reguleeritakse ka vere süsihappegaasisisalduse ja piimhappe alusel. Nii süsihappegaasi kui ka piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH taset. Hingamiskeskuses asuvad kemoretseptorid on väga tundlikud vere süsihappegaasisisalduse suurenemise ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaali hingamiskeskusesse, mis omakorda intensiivistab kopsude tööd. Nende muutuste tulemusena hingame me sügavamalt ja kiiremini. Vereringe regulatsioon: · kui veres kasvab süsihappegaasi hulk saadetakse signaalid südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse. Nii suureneb südame löögisagedus. Veri
tunduvale tõusule. Pingutaval lihastööl võib südame löögimaht tõusta kuni 120-140 ml, löögisagedus 200 ja rohkem löögini minutis, minutimaht-25-30 liitrini. Vere juurdevool skeletilihastele suureneb seejuures 22-25 liitrini. · Veresoonte toonuse regulatsioon. Neurogeenne regulatsioon ahendavad närvid, laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklikus ajus. Reflektoorne regulatsioon pressorretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. · Lümf ja lümfiringe. Lümfiringe abistav süsteem, mis reguleerib tsirkuleeriva vere mahtu ja vedeliku paiknemist organismis. Ööpäevas tekib 2-3 l lümfi. Toodab antikehi. Toodab lümfostüüte, mis hävitavad baktereid ja toksilisi aineid täidab kaitsefunktsiooni. Võtab osa rasvade transpordist. Lümfisoonte iseärasused: Seintes on silelihased. Klapid, mis tagavad ühesuunalise voolu. Lümfisõlmede olemasolu, kus "filtreeritakse" lümfi.
Mälu · Eksplitsiidne e deklaratiivne- numbriline mälu, keeleoskus, sündmuste mäletamine · Implitsiidne e protseduuriline- (alateadlik) rattasõidu-, joonistamisoskus Info salvestus toimub temporaalsagara mediaalsete struktuuridega (hipokampus). Kõnekeskused · Broca keskus vas frontaalsagaras- motorne kõnekeskus · Wernicke kõnek- sensoorne kõnek, kõnest arusaamine · Parem temporaalsagar- emotsionaalne kõnek Sensoorne süsteem · kemoretseptorid reageerivad keemilistele ainetele · mehanoretseptorid reageerivad mehaanilistele stiimulitele · termoretseptorid reageerivad temperatuurile · fotoretseptorid reageerivad valgusele · notsitseptorid reageerivad koekahjustusele Retseptorpotentsiaal (retseptoorse raku membraanipotentsiaali muutus) kutsub esile edasiste ioonkanalite avanemise /sulgumise: - Na-kanali avanemine aktsioonipotentsiaali teke
väheneb,piimhappe hulk suureneb,kehatemperatuur tõuseb,veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb,vesi ja soolad kaovad higistamisel. Kõik see püstitab homöostaatiliste mehhanissmide ülesanded. Et tagada homöostaatika reageerib organism järgmiselt: Südamelöögisagedus suureneb, hingamise intensiivsus suureneb, Lihaste intensiivse hingamisega suureneb veres süsihappegaasi sisaldus. Nii langeb vere PH. Veresooned registreerivad muutuse, ning kemoretseptorid annavad signaali edasi ajus asuvale hingamiskeskusele, mille kaudu suurendatakse südamelöögid ja kopsude ventilatsioon. Nii viiakse kudedesse rohkem hapnikku ja eemaldatakse süsihappegaas. Vereringe nahas intensiivistub. Tekib liigne soojus mis on vaja kehast eemaldada, veresooned laienevad ning liiguvad nahale lähemale, nii muutub ka nahk punaseks. Suureneb higistamine- higistamisega neeldub ka palju soojust, kuid samas eemaldub nii liigselt vettning vajalikke soolasid
näebki surnuid. Normaalsetel inimestel on meeli rohkem kui 5, juba loetletud on tegelikult rohkem ... Me saame informatsiooni keha sisekeskkonnast Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta. Näiteks: * Baroretseptorid aordis jm. vererõhk * Venitusretseptorid kopsudes hingamise regulatsioon * Venitusretseptorid soolestiku seinas * Venitusretseptorid kusepõies * Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos, aminohapped * ... ...
Kumerus muutub vastavalt eseme kaugusele. Võrkkesta ääres Perifeerne nägemine mis on hägusem aga aitab ruumis orienteeruda. Haistmisanalüsaator haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine selleks spetsiaalselt kohastunud kemoretseptori - haistmiselundi abil. Sensorid-haistmisrakud. Maitsmisanalüsaator maitsmine on lahustunud ainete mõnede keemiliste omaduste tajumine maitseelundite abil. Retseptorid-kemoretseptorid. Silelihaskude ehituslikeks elementideks on pikad käävjad ainutuumsed silelihasrakud, lihasrakkude vahel sidekude, kontrahheeruvad aeglaselt, aga võivad nii olla kaua, ei allu tahtele, siseelundite seintes.
Piklikajust väljuvad pidevalt närviimpulsid hingamis ja diafragmalihastesse. Lihaste kokkutõmbumisel algab sissehingamine. Kui kopsud on õhuga täitunud, peatatakse signaalide saatmine hingamislihastesse. Hingamislihased lõtvuvad ning järgneb automaatne väljahingamine. Selliselt reguleeritakse hingamist vähese kehalise aktiivsuse korral. Aktiivse liikumise korral rakkude hapnikuvajadus suureneb. Tõuseb vere CO2 sisaldus ning alaneb pH väärtus. Hingamiskeskuses on kemoretseptorid, mis reageerivad toimunud muutustele ning saadavad signaali hingamiskeskusesse, mille tulemusena hingamissagedus kasvab. Samuti liiguvad signaalid südame tööd kontrollivasse keskusesse, mille tagajärjel suureneb südame löögi sagedus. Pikkajunärviimpulsidhingamis ja diafragmalihasedlihaste kokkutõmbuminesissehingaminekopsud on õhuga täitunudhingamislihastesse peatatakse signaalide saatminelihased lõtvuvadväljahingamine Kemoretseptorid TEE SKEEM
petrosus minor on Jacobsoni anastosmoos ühendab ganglion inferius't ganglion oticum'iga e. IX närvi V närviga) R sinus carotici Kulgeb mööda a carotis interna't allapoole ja lõpeb ühise unearteri jagunemiskohal- sinus caroticus'es (baroretseptorid) ja glomus caroticum'is (kemoretseptorid). Moodustab vererõhku ja südame löögisagedust registreeriva ja reguleeriva refleksikaare aferentse osa. Rr pharyngei Ühinevad neelukonstriktoritel samanimeliste X närvi ja sümpaatikuse harudega plexus pharyngeus'eks, mis innerveerib neelu lihaseid (ülemises osas) ja limaskesta koos näärmetega, pehmesuulae lihaseid,
Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi.
Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi.
toimel (veratriin, nikotiin) südame löögisagedus eglustub, veresooned laienevad ja vererõhk langeb. Kodade, eriti parema koja venitus vallandab kodadekoesolevatest vesiikulitest atriaalse natriudiureetilise peptiidi (ANP), mida sünteesivad südamekodade lihasrakud. ANP suurendab neerudes ultrafiltratsiooni ja pidurdab Na+ tagasiimendumist. ANP toimel vallandub tugev vee ja Na+ eritumine neerude kaudu. Südamelähedaste veresoonte rõhu- ja kemoretseptorid asuvad unearteri hargnemiskoha ja aordikaare läheduses, mida innerveerivad keele-neelunärvi haru ja vasak südamedepressornärv. Rõhuretseptoreilt lähtuvadvererõhku regulerivad depressoorsed ja pressoorsed refleksid. Kemoretseptorid asuvad rõhuretseptoritega samades piirkondades olevates spetsiaalsetes karotiid-ja aordigloomustes. Karotiid-ja aordigloomuste retseptorid on tundlikud arterialse vere P02 languse ja PH muutuste suhtes (avastaja C.Heymans). Sisuliselt kontrollivad need
sealt välja juhitakse. (1) Mõne liigi isendid reageerivad neist kuni poole meetri kaugusel asetsevale toidule. On kirjeldatud ka juhtumit, kus tavaline meritäht liikus kahe ööpäeva jooksul otse temast 12 m kaugusel asuva toidu suunas. Kalureile, kes seavad üles püüniseid suurte meres elavate vähkide langustlaste püüdmiseks, on hästi teada, et meritähed roomavad sageli püüniste juurde ja kogunevad nendesse, süües languslastele määratud peibutist. Osal liikidel aga kemoretseptorid praktiliselt puuduvad. Mõnikord on näljased meritähed ome meelistoidust mõne sentimeetri kaugusel ringi roomanud seda märkamata ja toidu ära söönud vaid siis, kui juhuslikult selle vastu puutusid. (1) Sigimine ja areng Enamik meritähti on lahksugulised. Pole ka harv juhus mõlemasugulisus ehk hermafoditism selle mitmesugustes vormides. Atlandi ookeani Euroopa rannikuvetes levinud liigil küürakal pisitähel
koorealused tuumad koljupõhimiku ja uusaju koor Sissejuhatus psühholoogiasse 44 Informatsioon keha sisekeskkonnast Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta. Näiteks: * Baroretseptorid aordis jm. vererõhk * Venitusretseptorid kopsudes hingamise regulatsioon * Venitusretseptorid soolestiku seinas * Venitusretseptorid kusepõies * Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos, aminohapped Sissejuhatus psühholoogiasse 45 Motoorika Luud Inimkehas kokku 206 luud (neist 148 on liigutatavad), mis lisaks teistele funktsioonidele annavad kehale kuju ja võimaldavad kehal liikuda Sissejuhatus psühholoogiasse 46 Liigesed
Kuidas mõjutas psühhofüüsika varsemaid eeldusi? Näited signaalide avastamise teooria kohase käitumise kohta igapäeva elust. (tasuvusmaatriks). Kuidas saaks SDT ja tasuvusmaatriksi eeldusi rakendada õppimises? 7. Kuidas antakse edasi aistingu kvaliteet ja kvantiteet? Näited erinevatest tajumodaalsustest. · Erinevate sensoorsete kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis (NS) eri neuronid (e. närvirakud)- spetsiifilisuse teooria; NT: fotoretseptorid,kemoretseptorid,osmoretsept. NT: koonusrakud ja kepprakud 8. Välis, kesk ja sisekõrva ehitus ja helelainete ülekandemehhanisme. Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Kuidas seletada nähtust kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad lukku ja võib olla valu? · Kõrva ül. on vastu võtta helivõnkeid (õhust), analüüsida helispektreid, kodeerida info NS jaoks ja saata edasi kõrgematesse keskustesse.
Lõhnateed: Retseptor, primaarsed lõhna- kvaliteedid haistmissibul (olfactory bulb) erinevad koorealused tuumad koljupõhimiku ja uusaju koor Muud meeled Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta. Näiteks: * Baroretseptorid aordis jm. – vererõhk * Venitusretseptorid kopsudes – hingamise regulatsioon * Venitusretseptorid soolestiku seinas * Venitusretseptorid kusepõies * Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos, aminohapped Motoorika Luud: Inimkehas kokku 206 luud (neist 148 on liigutatavad)muuhulgas annavad luud kehale kuju ja võimaldavad liikuda: me peame seda kondi-hunnikut koordineerima. Liigesed: Luud on ühendatud liigestega, mis kokku võimaldavad teha 244 üksteisest (osaliselt) sõltumatut liigutust. (Seetõttu on võimalike liigutusmustrite hulk tohutu suur!)
lõhnaepiteeliga, milles umbes 6-10 miljonit retseptorit. Retseptor, primaarsed maitsekvaliteedid(arv pole teada, pakutud 7-350 eri tüüpi retseproteid)-haistmissibul-erinevad koorealused tuumad- koljupõhimiku ja uusaju koor. Info keha sisekeskkonnast: baroretseptorid aordis-vererõhk, vaenitusretseptorid kopsudes- higamise regulatsioon, venitusretseptorid soolestiklu seinas, venitusretseptorid kusepõies, kemoretseptorid veresoontes:o2, co2, pH, glükoos, aminohapped. Luud: inimkehas 206 luud( 148 liigutatavad), mis lisaks teistele funktsioonidele annavad kehale kuju ja võimaldavad kehal liikuda. Liigesed: luud on ühendatud liigestega, mis kokku võimaldavad teha inimesel 244 11sest sõltumatut liigutust. Seetõttu on võimalik liigutusmustrite hulk tohutu suur. Liigest hoiab koos sidekude (kapsel ja sidemed) ja liigutavad erinevates suundades toimivaid lihaseid. Lihades:
väljahingamisel. Ühesuunalise liikumise tagamiseks on klapid. 18. Kopsuvereringe. Suur mahtuvus – elastsed sooned. Kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem e verevolu takistus on väiksem. Kopsude veresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. *Neurogeenne regulatsioon – piklikus ajus; veresooni ahendavad ning laiendavad närvid ? *Reflektoorne regulatsioon – pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest (B- ja T rakud). Lümfis võivad esineda ka valgeliblede ülejäänud liigid. Lümfotsüüte todavad põrn, harknääre e tüümus, mandlid. 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine) Toimub õhu (O2 ja CO2) vahetus väliskeskkonna ja kopsualveoolide vahel. Sissehingamine – välimised roietevahelised ja sisemised kõhredevahelised
tasandis sooritatavate liigutuste puhul. Maitsmine - lahustunud ainete mõnesuguste keemiliste omaduste tajumine maitsmiselundite abil. Maitsmiselundite ärritus põhjustab nelja põhilist maitsmisaistingut : soolast, magusat, mõru ja haput; terviklikus maitsmistajus osalevad peale nende haiste-, temperatuuri, puute- jmt aisting. Maitsmine on vajalik toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks ja seedimise ettevalmistamiseks.Maitsmiselundid, keemilise ärrituse suhtes tundlikud retseptorid (kemoretseptorid); paiknevad keelenäsade tipus (seennäsadel) või külgedel (vall- ja lehtnäsadel) paiknevad mikroskoopilised tünjad moodustised, mis koosnevad tunderakkudest ja neid ümbritsevaist käävjaist tugirakkudest. Tunderakud lõpevad peena jätkena maitsmispunga välisava- maitsmispoori- piirkonnas. Maitsmispungi innerveerib kolm närvi (näo-, keeleneelu- ja uitnärv). 10
südamele. Ajutüves paiknevad närvistruktuurid, mida ei saa anatoomiliselt täpselt piiritleda ning mida nim. vereringekeskuseks e. vasomotoorseteks keskuseks. Funktsionaalselt eristatakse veresooni ahendava(vasokonstriktoorse) ja laiendava(vasodilatatoorse) mõjuga osa. Mõjustuse perifeersete veresoonte toonusele antakse edasi vegetativse närvisüsteemi kaudu. Olulisim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju, mis annab ka veresoontele toonuse. Rõhu- ja kemoretseptorid. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiidja aordigloomustes. Sümpaatikuse mõju südamele: · sümpaatikuse mõju südamele avaldub: südametegevuse kiirenemises kokkutõmbejõu tugevnemises erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus
südamele. Ajutüves paiknevad närvistruktuurid, mida ei saa anatoomiliselt täpselt piiritleda ning mida nim. vereringekeskuseks e. vasomotoorseteks keskuseks. Funktsionaalselt eristatakse veresooni ahendava(vasokonstriktoorse) ja laiendava(vasodilatatoorse) mõjuga osa. Mõjustuse perifeersete veresoonte toonusele antakse edasi vegetativse närvisüsteemi kaudu. Olulisim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju, mis annab ka veresoontele toonuse. Rõhu- ja kemoretseptorid. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiidja aordigloomustes. Sümpaatikuse mõju südamele: · sümpaatikuse mõju südamele avaldub: südametegevuse kiirenemises kokkutõmbejõu tugevnemises erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus
kontroll. Lisaks täitumisfaasi lühenemise kaudu hingamissageduse tõstmine. Hingamiskeskuse aferentsed mõjutused Lisaks saab aju sisendeid: • kõrgematest keskustest (ajukoor) • Tsentraalselt ja perifeerselt kemoretseptoritelt Asuvad unearteri hargnemiskohas ja aordikaarel. Arteriaalse hapnikiu osarõhu langedes alla 60mmHg hakkavad genereerima aktsioonipotentsiaale. Impulss kulgeb hingamiskeskuseni ajutüves. Tsentraalsed kemoretseptorid on tähtsaimad retseptorid ventilatsiooni reguleerimisel. Tsentraalsed kemoretseptorid paiknevad piklikasjus ja jälgivad prootonite tased seljaajuvedelikus. • venitusretseptoritelt ülemistes hingamisteedes. mehhanoretseptorid • Kaitsevad hingamisteid kahjustuste/ärrituste eest ning kopse ka ülemäärase venituse eest. Sissehingatud võõrosakesed ärritavad retseptoreid hingamisteede limaskestas ja tulemuseks on bronhide järsk kokkutõmme (köhimine, aevastus).
Normaalsetel inimestel on meeli rohkem kui 5, juba loetletud on tegelikult rohkem ... Me saame informatsiooni keha sisekeskkonnast 91 Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni ka keha sisekeskkonna kohta. Näiteks: * Baroretseptorid aordis jm. – vererõhk * Venitusretseptorid kopsudes – hingamise regulatsioon * Venitusretseptorid soolestiku seinas * Venitusretseptorid kusepõies * Kemoretseptorid veresoontes: O2, CO2, pH, glükoos, aminohapped * ... ... 92 V Motoorika Luud: Inimkehas kokku 206 luud (neist 148 on liigutatavad), muuhulgas annavad luud kehale kuju ja võimaldavad liikuda: me peame seda kondi-hunnikut koordineerima 93 Liigesed: Luud on ühendatud liigestega, mis kokku võimaldavad teha 244 üksteisest (osaliselt) sõltumatut liigutust. (Seetõttu on võimalike liigutusmustrite hulk tohutu suur!)
(stiimulitele). Retseptoriteks võivad olla närvirakud või elundid, mis reageerivad keskkonna teatud mõjutustele ning muudavad ärritused spetsiifilisteks erutusprotsessideks s.o. aktsioonipotentsiaalideks. Retseptorid jagunevad: · fotosensitiivsed retseptorid (silma võrkkestas paiknevad kepikesed ja kolvikesed); · mehhaanosensitiivsed retseptorid (nahas, veresoontes, tasakaaluelundi ja kuulmisretseptorid); · kemoretseptorid (kõikjal organismis); · termoretseptorid (nahk, suu, keele limaskest). Aistingute modaalsuse järgi võime rääkida nägemis-, kuulmis-, haistis maitsmis-, puute-, temperatuuri-, asendi ja valuretseptoritest. Retseptor, juhttee ja tsentraalne osa moodustavad terviku, millest kõik kolm osa peavad funktsioneerima. 12. Meeleorganite 3 osa ja nende ülesanded Analüsaatorid ehk meeleorganid koosnevad kolmest osast: · retseptor ehk perifeerne osa- NÄRVILÕPMED;
Efektorid – hingamislihased. Tsentraalne regulator – Hingamiskeskus KNS-s Läbilõikamiskatsed ja bioelektriliste potentsiaalide registreerimine Hingamisneuronid ajusillas ja piklikajus Erinevat tüüpi neuronid kompleksselt lülitatud, tsentraalne rütmogenees! Mõjutused kõrgematelt struktuuridelt: -Suurajukoor - Limbiline süsteem - Hüpotaalamus Sensorid. 1) Tsentraalsed ja perifeersed kemoretseptorid a. Tsentraalsed asuvad piklikajus, reageerivad ajuvedeliku PCO2 ja pH muutustele. b. Perifeersed – unearteri jagunemiskohal ja aordikaarel, reageerivad plasma PCO2, pH ja PO2 muutustele. 2) Erinevad retseptorid kopsus a. kopsu venitusretseptorid (osalevad Hering-Breueri refleksis) b. irritantretseptorid (suits, tolm, külm õhk) 43 c
õndraluu, reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder, kannaluud, pöialuud, varbaluud. 11 Ø Inimene kui tervikorganism v Hingamise regulatsioon Hingamise regulatsioon toimub põhiliselt vere süsihappegaasisisalduse aga ka pH alusel. Mida suurem on füüsiline pingutus, seda suurem on vere süsihappegaasisisaldus. Samuti suureneb piimhappe sisaldus, mis alandab vere pH taset. Higamiskeskuses asuvad kemoretseptorid on tundlikud vere süsihappegaasisisalduse ja pH alanemise suhtes. Selle tulemusena intensiivistub kopsude töö. v Veresuhkrusisalduse regulatsioon § Vere glükoositase hoitakse suhteliselt püsivana, normväärtuse piirideks on 3,3...6,1 mmol/l (0,6...1,1g/l). § Veresuhkrusisaldust reguleerib insuliin. Kui glükoosi tase veres muutub liiga kõrgeks, toodavad kõhunäärme rakud insuliini. Insuliin aktiviseerib rakumembraanis olevad transportvalgud, võimaldades
· mehaanoretseptorid retseptori deformatsiooni, venituse või painutuse tundlikkus puudutus-, surve-, vibratsiooni-, propriotseptsiooni-, kuulmis-, tasakaaluaistingute ning veresooneseinte ja siseorganite venitusaistingu puhul · termoretseptorid temperatuuritundlikud · notsitseptorid e valuretseptorid koe füüsilise või keemilise kahjustuse aistimiseks · fotoretseptorid tundlikud silma võrkkestale langeva valguse suhtes · kemoretseptorid tundlikud suus, ninaõõnes ja kehavedelikes ringlevatele kemikaalide suhtes · osmoretseptorid tundlikud kehavedelike osmootse rõhu suhtes Kehatundlikkuse neli modaalsust: 1. kompimistundlikkus 2. temperatuuritundlikkus 3. valutundlikkus 4. asendi- ja liigutustundlikkus ehk propriotseptsioon Puutetundlikkus Hõlmab puudutuse, surve, vibratsiooni, sügeluse ja kõdiaistingu.
Ärriti tugevuse kodeerimine meelesüsteemides. Adaptatsioon sensorites, selle biofüüsikalised mehhanismid ja bioloogiline tähendus. Sensorite jaotus adaptatsiooni kiiruse alusel. Sensor on raku või rakumembraani osa, kus tekib sensoripotentsiaal, mis juurdekuuluvates aferentides aktsioonipotentsiaalideks ümberkodeeritakse. On kesksed ja perifeersed sensorid. Kesksed sensorid on kõrvad, nina,silmad,keel . Perifeersed: kemoretseptorid termoretseptorid Osmoretseptorid Baroretseptorid propriotseptorid (kehahoiak) muud mehhanoretseptroid. asukoha järgi enterosensorid eksterosensorid stiimuli olemuse põhjal nt kemoretseptorid jms, stiimuli kauguse põhjal distantssensorid kontaktsensorid jne. On vabad närvilõpmed (müeliiniga ja ilma, inkapsuleeritud on ka olemas nt Vater-Pacini
glossopharyngeus gangl. superius gangl. inferius n. tympanicus plexus tympanicus n. petrosus minor gangl. oticum ÜL postgangl. kiud gl. parotidea ja gll. buccales 4. Vererõhu reguleerimine (aferentne osa): baroretseptorid sinus carotici r. sinus carotici gangl. inferius (kehad) gangl. superius n. glossopharyngeus nucl solitarius 5. Südame löögisageduse reguleerimine (aferentne osa): kemoretseptorid glomus caroticus r. sinus carotici gangl. inferius (kehad) n. glossopharyngeus nucl. solitarius 14 6. Neelu lihaste innervatsioon: nucl. ambiguus n. glossopharyngeus gangl. superius gangl. inferius rr. pharyngei plexus pharyngeus neelu lihased 7. Neelu limaskesta innervatsioon: nucl. salivatorius inferior n. glossopharyngeus gangl. superius gangl. inferius rr
Energia = Ainevahetus + Kasv + Metaboolne energiakadu (soojuskiirgus) + Väljaheited + Uriin (+ Töö (aktiivsena)). Energiavajadus sõltub: vanusest, inimese üldisest aktiivsusest, kehamassist ja pärilikkusest. ORGANISMI TÖÖ REGULATSIOONI MEHHANISMID: Hingamine toimub automaatselt, tahtest sõltumata. Hingamise regulatsioon toimub vere CO 2 sisalduse alusel. Hingamiskeskuses (piklikajus) olevad kemoretseptorid on tundlikud vere pH hapnikusisalduse suhtes, saadavad signaali hngmsksksesse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni. Südametööd mõjutavad hingamisgaaside sisaldus veres (löögisagedus suureneb CO 2 osakaalu kasvades). Adrenaliini toimel löögisagedus suureneb, hapnikuvahetus kiireneb, vererõhk tõuseb. Jäsemete liigutamine annab märku peatsest vajadusest suurema ventilatsiooni järele, mis suurendab südame löögisagedust
·Ajutüves paiknevad närvistruktuurid, mida ei saa anatoomiliselt täpselt piiritleda ning mida nimetatakse vereringekeskusekse vasomotoorseteks keskuseks. Funktsionaalselt eristatakse veresooni ahendava (vasokonstriktoorse) ja laiendava (vasodilatatoorse) mõjuga osa. ·Mõjustused perifeersete veresoonte toonusele antakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Olulisim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju, mis annab ka veresoontele toonuse. RÕHU JA KEMORETSEPTORID ·Rõhu retseptorid (baro-e pressoretseptorid) paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. ·Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiid-ja aordigloomustes. SÜMPATIKUSE MÕJU SÜDAMELE ·Sümpaatikuse mõjusüdamele avaldub: 1)südametegevuse kiirenemises 2)kokkutõmbejõu tugevnemises 3)erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus ·Sümpaatikusega sarnast mõju avaldavad südamele ka veresringlev adrenaliin.
Mida rohkem kopsud õhku täis saavad, seda enam närviimpulsse piklikajusse saadetakse. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab hingamiskeskus korraks signaalide saatmise hingamislihastesse, need lõtvuvad ja järgneb automaatselt väljahingamine. Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse (CO2) alusel. Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere süsihappegaasi- ja piimahappesisaldus. Mõlema ühendi suurenemine alandab vere pH taset. Hingamiskeskuses olevad kemoretseptorid on väga tundlikud vere CO2 suurenemise ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaali hingamiskeskusse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni – hingame sügavamalt ja intensiivsemalt. Hingamiskeskusest lähevad signaalid südame tööd kontrollivasse närvikeskusse. Puhkuseseisundis lööb inimese süda umbes 75x minutis. Suure füüsilise pingutuse ajal võib südame löögisagedus tõusta 200 x minutis. Lisaks hingamisgaaside sisaldusele veres
Vererõhk oleneb vereringes oleva vere mahust ja vereviskoossusest, südame minutimahust ning veresoonte takistusest. Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad veresoonkonna rõhu- ja kemoretseptoriteilt kui ka mitmetelt teistelt elunditelt mujalt organismist. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares ning ühise unearteri sisemises ja välimises unearteris hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiid- ja aordigloomuses. Nendelt retseptoritelt lähtuvate refleksidega viiakse veresoonkonna ja südame talitlus vastavusse üldiste verevarustuse vajadustega. Vererõhu ülemäärane tõus vallandab depressoorse refleksi. Perifeerse takistuse ja vere mahtkiiruse vähendamine põhjustavad vererõhu languse. Vererõhku saab mõõta kas otseselt või kaudselt. Vererõhu otsesel mõõtmisel, mis inimesel tuleb arvesse
granulosus, alveokokk Alveococcus multilocularis, koera viik Dipylidium caninum. Hõimkond: Ümarussid Nematoda, (Aschelminthes - kottussid) Ristlõikes on keha ümar. Keha katab süntsütiaalne epiderm, mis moodustab keha pinnale paksu kutiikula. Esineb ainult pikilihaskiht. Kehaõõnsus kotikujuline, täidetud tugeva rõhu all oleva vedelikuga. Seedesüsteem torukujuline. Esineb lihaseline neel ja kloaak. Seedenäärmed puuduvad. Meeleelunditest arenenud kompimis- ja kemoretseptorid. Ringesüsteem ja hingamiselundkond puuduvad. Esineb anaeroobne hingamine. Lahksugulised, areng otsene, parasiitidel invasioonivastsega. Arvukaim usside rühm. Sabanäärmete fasmiidide olemasolu või puudumise järgi jaotatakse kahte klassi. Eestis uuris taimedes elavaid ümarusse professor Eino Krall Liikide arv: 450?(1080) Kirjandus loomaparasiitide kohta: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 5. Tartru Klass: Fasmiidsed (Secernentea) Fasmiidid esinevad
ja krooniline südamepuudulikkus, kopsuarteri trombemboolia), samuti mitmesugustest põhjustest tingitud pea- ja seljaaju haigused ja traumad. 8.6. Hingamise regulatsioon: Hingamine on reguleeritud mitmete regulatsioonimehhanismidega. Hingamiskeskus asub peaajus, täpsemalt piklikus ajus. Reguleeritud on hingamine ühelt poolt gaasiliste virgatsainete abil nendeks on O2 ja CO2. Neile ainetele reageerivad kemoretseptorid asuvad aordikaarel ja karotiidisiinuses. Teiselt poolt toimub hingamise regulatsioon neuroloogiliselt ehk venitusretseptorite abil. Nad reageerivad kopsude venitusele ja saadavad sellekohase info hingamiskeskusesse. 42 Kopsude venimine sissehingamise lõpus peatab sissehingamise. Venitusretseptorid asuvad hingamiselundites enestes (bronhioolide ja alveoolide seintes). Hingamiselundite refleksideks on köharefleks, aevastusrefleks, luksumine ja haigutus.
Propioretseptorid (kolmas mehanosensorite tüüp) on lihasekäävid, Golgi kõõluseorganid ja liigeseretseptorid. Lihaskäävid töötavad venitusretseptoritena ja osalevad spinaalsete omareflekside tekkes - tugevam sisse- või väljahingamislihaste kontraktsioon hingamistakistuse korral. Tõenäoline on ka aferentide minek respiratoorsetesse neuronitesse kesknärvisüsteemis. Kõõluseorganid mõõdavad kontraktsioonijõudu ja inhibeerivad inspiratsiooni. perifeersed kemoretseptorid, mis on tundlikud pH kasvule ja veregaasidele (PO2 langus, PCO2 kasv) - aktiivus kasvab/langeb vastava efekti ilmnemisel/kadumisel. PAO2 mõju edastatakse ainult perifeersete kemoretseptorite vahendusel. Piklikajus (medulla oblongata) asuvad tsentraalsed kemosensorid, mis on tundlikud ajuvedeliku PCO2 ja pH suhtes (nende mõju hingamisele perifeersete kemoretseptorite vahendusel on väike). Arvatakse, et
annaabi.ee 
