1.Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. 2.Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. 3.Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ning reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukti. 4.Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse SKP arvestamisel tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang
Mis on valgus? Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Laiemas mõttes nimetatakse valguseks elektromagnetkiirgust, mis hõlmab infrapunase, nähtava ja ultravioletse spektriala. Valguskiirus ehk ligikaudu 300 000 000 m/s on üldse suurim kiirus, millega füüsikaline mõju saab levida. Kahe keskkonna piiril valguse levimise suund muutub, osa valgusest murdub esimesse keskkonda tagasi, osa murdub teise keskkonda. Valguse murdumise kohta kehtivad järgmised seadused:
* VALGUSENERGIA *Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Lainepikkus 380 nm tähendab lillat, violetset serva spektris ja 760 nm lainepikkusega lõpeb punase värvusena tajutava valguse ala. *VALGUS *Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. *VALGUSKIIRUS *Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. *Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. *Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. *Valgusallikas on valgust kiirgav keha. *Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks)
Ader, vesiveski, transpordivahendid. Hiina riisikasvatus viis paigalseisuni. Vesiveski on küll leiutatud varem kui Euroopas, aga see on juba unustatud. Riisi kasvatamiseks ei lähe vaja selliseid uuendusi, nagu nõuavad rukis ja kaer. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Olulisem oli Põhi ja Lõuna. Põhjapoolt peeti rohkem barbaarseks. 18 sajandil hakkas see muutuma, sest Põhja-Euroopas oli kiirem areng. Valgustusajastust hakati eristama läänt ja idat: läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, ida oli aga vähemarenenum. Ida-Euroopa mahajäämuse põhjused. Väike asustustihedus, madal linnastumine, liiklemisolude kehvus, väiksem maakasutus. Põhjused oli nii majanduslikud kui sotsiaalsed. Integratsioon ja regionaliseerumine varauusaegses Euroopas. Hakati kõnelema ühtsetest euroopalikest väärtustest ning kutsuti euroopa rahvaid ühinema nende väärtuste kaitseks
2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia mille poolest erineb inimene muust elavast loodusest? Inimene on mõtlev loom. Inimesel on kõrgeltarenenud aju, mis võimaldab abstraktset mõtlemist ja arenenud keelekasutust. Aristotelese järgi eristab inimesi loomadest meie keel ja selle kasutust, inimene on võimeline mõistma ja eristama, sõnade "hea", "kuri", "õiglane" jne. tähendust. Annab infot ainult inimese kui loomaliigi kohta. Kas inimene on selle võrra parem või halvem? · klassikaline filosoofiline antropoloogia liitsubstants (olev asi, mis on moodustatud mitmest algest, osast või printsiibist. Inimene on hinge ja keha ühendus. Hing annab kehale elu. (Elus on kõik, mis suudab ennast ise liigutada. Aga meri, jõgi, kosmos?).
Kattekold Kattekold on Eesti kõige tavalisem kollaliik. Tema varred ei ole küll nii pikad kui karukollal, kuid need on hästi painutatavad. Kattekolla roomavad varred võivad kasvada veidi üle meetri pikkuseks. Korjamisel peab seda eristama looduskaitsealusest karukollast. Kattekollal on lehed laiali või allapoole langenud. Lehe tipud on teravad, jäigad ning ilma valgete karvakesteta. Kattekolla lehed paiknevad varrel, võrreldes karukollaga on neid suhteliselt hõredalt. Alates juunist on kattekollad soetamas endale järelkasvu, ehk neil arenevad eospead. Varre tippu areneb alati ainult üks eospea, kuid karukollal on neid umbes kaks kuni kolm. Eospea on
4.Inimestel keelati osaleda hasartmängudel. 5.Pidustuste kestvust vähendati. Näiteks Jõulujoodud hakkasid kestma kahe nädala asemel kaheksa päeva jne. 6.Mustpeade vennaskond otsustas, et pidustuste ajal ei tohi kedagi vägisi jooma sundida. 7.Keelati ära rahvapärased tavad. Näiteks maskides ringi jooksmised, ümberriietumised, saanisõidud jm. 8.Reformatsioon ei vabastanud sünnitusjärgse rituaalse järelevalve türanniast. 9.Hakati eristama seisuseid rõivaste abil. 10.Inimesed pidid mõistma, kes väärivad almust ja kes mitte. Vaeseid hakati jaotama abiväärivateks ja abiväärimatuteks. 11.Eestlaste majanduslikule tegevusele seati piirid. 12.Tekkisid jutustajad, kes pidasid maha jutustlusi, selleks, et hoida ära halbu kuulujutte jm Rae kohta. Kõik, kes segasid jutule vahele said karistada. 13.Kõik kes polnud uue usu pooldajad visati ridadest välja.
päeva, ning paaritub temaga paari päeva jooksul mitu korda. Pojad, 2-3, sünnivad maa-aluses urus vee läheduses. Vastsündinud saarmas on paljas ja pime, 12cm pikk ning kaalub 60g. Esimese kuue nädala jooksul on pojad abitud ning saavad emapiima. Isane poegi toita ei aita, emane ajab ta peale poegade sündimist minema. Saarmapojad õpivad ujuma kaheteistkümne nädala vanustena, kui neil on selga kasvanud esimene karvkate. Alguses peavad nad jahti kõigele liikuvale, aja möödudes õpivad eristama õiget saaki kõlbmatust. 12-kuused pojad on juba iseseisvad, ent jäävad ema lähedusse veel mõneks kuuks. Vanasti kütiti saarmaid nende karusnaha pärast ning sellepärast, et kalurid pidasid neid kahjuriteks. Omal ajal peeti saarmale ka koerajahti. Eestis on saarmas siiani ihaldatud jahiloom. Küttimisest hoolimata saarmate arvukus ei langenud.
Rolli mängib ka andmete kogumise aeg. Tuleb kindel olla, et tegemist on värskete andmetega, kui ei taheta just analüüsida varasemat. Kõik lingid, mis on lehel, peavad töötama ning sisaldama seda materjali, mida lubatud on. KÕIGE olulisem on viidete olemasolu. Kõik mis pole autori enda looming, peab olema kindlasti viidatud. Objektiivsus Kuna tänapäeval on reklaam kõikjal, tuleb õppida eristama mis on reklaam ning mis on kohane informatsioon. Lehe väljanägemine mõjutab samuti informatsiooni usutavust. Kui on liiga palju liikuvaid pilte ja erinevaid kirjastiile, siis on see märk, et kujundaja pole olnud professionaal. Sisu Iga teksti puhul on oluline see, et oleks sissejuhatus ja kokkuvõte, samuti sisukord ning kasutatud allikad. Need on nii elementaarsed asjad, et nende puudumisel tuleks olla väga ettevaatlik ning kahtlustav!
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper VALGUS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. VALGUS Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. Mõisteid: Valgus- kiirgus, mida inimesed näevad, tunnevad ja tajuvad. Valgusallikas-keha mis kiirgab valgust. Footon-valguseosa.
29. Valgustustehnilised mõõtühikud. Candela- valgus intensiivsus Lux- valgustatus Luumen- valgusvoog 30. Valgustuse arvutuse meetodid. 31. Valguse olemus, spekter, kiirgus ja nähtavus. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Spekter valgustugevuse sõltuvus sagedusest ja laine pikkusest Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona 32. Valgusallikad ja nende olemus. Luminofoor valgushallikas, hõõgniidiga valgusallikas, 33. Ülevaade elektriohutusest, elektrikahjustused. 34. Elektrivoolu toime organismisse, puute- ja sammupinge. 35
Venemaa olukord 19. sajandi lõpul See lugu algab inimeste unistusetest. Kui inimesed midagi unistavad siis nad vaatavad sageli üles. Nad loodavad saada sealt mingit signaali. 19. sajandi lõpul hakkavad inimesed lendama. Lendama hakkavad lennuki, raketiga. Nende üks suur unistus saab teoks. Lennuk kui asi mis tõi ainult head. Lennukiga hakkasid inimesed reisima ning kasutati ka sõja eesmärgil. Reisimisel sai kiiremini lennukiga kohale. Inimesed hakkasid eristama sõja- ja reisilennukeid. Selles jutustuses räägitakse kuidas inimesed käituvad. Inimestel on kombeks nt kui kellegil on uus saabas siis kõige lihtsam on talt see ära võtta.19.sajandi lõpul hakkasid linna tormiliselt kasvama. Linnadesse ehitati suured vabrikud ning inimesed hakkasid maalt linna tulema. Räägitakse Venemaal pärisorjuse kaotamisest 1861.a. Venemaal hakatakse ehitama rautteid, tehaseid. Venemaal toimub majandus puum. Räägitakse veel Venemaa võidust 1812. a
SIHILISED JA SIHITUD TEGUSÕNAD Sihilised verbid esinevad koos sihitisega ja väljendavad tegevust, mis on suunatud mingile objektile; sihitud verbid esinevad ilma sihitiseta ja väljendavad tegevust, mis ei ole millelegi suunatud. SIHILISED SIHITUD Alustama (mida?) Kirjanik alustab uut raamatut Algama Algas uus aasta Arendama (mida?) Plaanis on arendada majandust Arenema Sõprus arenes armastuseks Eemaldama (O) Näitleja eemaldab grimmi Eemalduma Laev eemaldus rannast Ehmatama (keda?) Koer ehmatas last Ehmuma Ma ehmusin mürast Eristama (keda? mida?) Kaksikuid on võimatu eristada Erinema Tüdruk erines sõpradest Esindama (keda? mida?) Sportlased esindasid Eestit Esinema Laulja esines teatrilaval Huvitama (keda?) Sport huvitab paljusid Huvituma Mart huvitub spordist Jagama (O) Isa j...
Impulsid kanduvad edasi närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid peaaju nägemispiirkonda, kus infot töödeldakse. Kõige suuremad silmad on hiid-kalmaaril (diameeter üle 30 cm), kuid kõige kompleksemad mantis shrimp'il (koorikloom, seltsist Stomatopoda), kes elab ookeani põhjas troopilistes vetes. Nii linnud (taevas) kui ka kalad (vees) neil on tugev sensitiivsus ultravioletile= arvatavasti peavad eristama toitu ja vaenlasi sinisel taustal...Siiani arvati, et süvamere kalad ei erista punast, kuna nii sügavale jõudes on valguskiirest punased pikkused kadunud. Nüüd on avastatud, et osad süvamere kalad floresseeruvad punaselt (lähedalt vaadates) tõenäoliselt annavad märku oma kohalolekust. Tänaseks on välja selgitatud, et mitmed linnu-, kala-, ja putukaliigid kasutatavad orienteerumisel või liigikaaslaste äratundmisel ultravioletset nägemist
enamus arvuline ülekaal (eelneb käändsõna) nt enamik tüdrukuid/tüdrukute enamus õpib hästi Pitser pitsati jälg pitsat pitseri löömisvahend Enne ajaliselt ennem - pigem Sama kuulub nimisõna juurde niisama kuulub omadussõna juurde Eraldama teiste hulgast välja tooma, eristama - vahet tegema Uurimine asjaolude teoreetiline uurimine eritlema osadeks lahutama, analüüsima uuring praktilise uurimisülesande täitmine Eri erinev, eraldi Vahel mõnikord erinev erisugune, isesugune vahest ehk, võib-olla vast alles, äsja, just Haigestumine haigeks jäämine,
näiteks lapsed üldjuhul ei tunne külma. Ruumi sisekliima sõltub ka inimeste füüsilisest aktiivsusest. Kuumad ja külmad tööruumid-mõjuvad organismidele erinevalt näiteks organismi kurnatus, alatoitlus, treenimatus, organismi vedelikukogus. Müra Müra on ebakorrapäraste helide kogum, mis koosneb suurest hulgast erineva sageduse ja tugevusega lihtsatest toonidest. Inimkõrv on võimeline eristama helisid sagedusvahemikus 20- 22 000 Hz, kõige tundlikum sagedus on 4000 Hz Müra mõõdetakse detsibellides (dB) Suhteliselt ohutu intensiivsus on 85 dB 100 dB võib inimene saada kuulmishäired 120 dB inimese valulävi NB! Kuulmine ei taastu! Kui jäädakse kurdiks siis igaveseks Näiteid müra kohta Absoluutne vaikus 0 dB Sosinal rääkimine 30 dB
Sõnad, milles eksitakse Eesti keeles on palju sõnu, mis sarnanevad üksteisele niivõrd, et kirjutatakse tihti valesti ja seejärel saavad laiemalt kasutatavateks kui sõnade õiged vormid. Paljude sõnavara paraneb keskkooli jooksul, kui on midagi kõrva taha jäetud aga suur osa jätab selle ka sinnasamasse maha. Põhilised sõnad, mida ma olen hakanud eristama hiljuti on "enne" ja "ennem", mis ma alles hiljutise ajani olen kasutanud tihti valesti, kui tuli huvi vaadata sõnastikust tähendust. Järjekordsed sõnad, mida ma olen aeg-ajalt valesti kasutanud on "järgi" ja "järele" ning pean siiamaani uuesti üle vaatama, et teha kindlaks, et sai õige sõna õigesse kohta kirjutatud. Kolmas sõna, millele olen hakanud tähelepanu pöörama on tagajärg, et mitte eksida selle asemele tulemus kasutamisega, kuna esimesel
Trükk trükkimine, korraga trükitud Trükis väljaanne, üllitis partii Tulemus sihipärase tegevuse Tagajärg juhuslik, iseeneslik positiivne resultaat tulemus Viimane järjekorras viimane Viimne kõige viimane Alluma ametialaselt kellegi Alistuma alla andma alluvusse kuuluma, millegi mõju all olema Asutama rajama, looma Asustama teatud alale elama asuma Eritlema analüüsima, algosadeks Eristama vahet tegema lahutama Juhendama juhtnööre andma Juhtima tegevust suunama Kiirendama kiiremaks muutma Kiirustama ruttama Kujundama kuju andma Kujutama tajutavana esitama Leiutama midagi uut välja mõtlema Avastama olemsolevat üles leidma Järel taga Järgi abil, põhjal Vahel mõnikoed, millegi vahel Vahest ehk, võib-olla
negatiivne mõju. Tihti ei omanda me vajalikku teavet vaid kasutut. Nimelt meelelahutus saitidelt saadud info osutub meile täiesti ebavajalikuks, kuigi see on meile kindlasti mingilmääral oluline lõõgatumiseks ja enda väljaelamiseks. Halb mõju kajastub tavaliselt negatiivsetes emotsioonides ja käitumismustrites. Kuid mitte kuidagi ei saa me elada nii, et meedia ei mõjutaks meie elu. Ja just selletõttu peame me õppima eristama ja sorteerima infot. Ning mõistma , et kõik mida kajastab meedia ei vasta alati tõele. Meedia juhib meid, kuid kui palju me laseme ennast juhtida, on juba meie endi otsustada !
Andrea Palladio elustas antiikstiili ning üllitas 4 arhitektuurialast raamatut (1570), mis said teistele suur eeskujuks. Seal arendas oma teooria, mida kuts palladionismiks (arm antiigi vastu; ehitise välisvaate kuj. sammastega, kreeka antiigi motiivid). Kolossaalorder-hiigelsammas(tik), mis ulatub läbi mitme korruse. 16.saj hak eristama lihtsalt loomist ja kunsti. Rõhutati kunstniku erinevust tav. In., looja geniaalne. Kunstniku inspiratsioon arvati pärinevat Jumalalt. Leonardo da Vinci (1452-1519) tõeline suurmeister, oli küll vähe lõp. töid, kuid palju kavandeid. Esimeseks tööks oli "Maarja kuulutamine". Milano hertsog kutsus ta Milanosse tööle ning Leonardo jäi kuni 1409.a. Loomingus eristus 2 olulist per. : Milano per ("Madonna grotis" (1483), "Püha õhtusöömaaeg" (1496 1497) ning
Locke eristab 4 liiki lihtideid: 1) Lihtideed, mille allikaks on vaid üks meel. 2) Lihtideed, mille allikaks on enam kui üks meel. 3) Lihtideed, mis saadakse ainult reflektsiooni teel. 4) Lihtideed, mille allikaks on nii meeled kui ka reflektsioon. Mõistus suudab ideedega sooritada operatsioone Esiteks, mõistus on võimeline ideesid tajuma. Teiseks, mõistus on võimeline ideesid mälus säilitama. Kolmandaks, mõistus on võimeline ideesid eristama. Neljandaks, mõistus on võimeline ideesid võrdlema. Viiendaks, mõistus on võimeline ühendama ideesid. Kuuendaks, mõistus on võimeline ideid üldistama. Idee ei sünni meiega Locke põrmustas neid, kelle arvates mõistuses eksisteerivad kaasasündinud printsiibid; primaarsed mõisted, mis inimene omandab oma olemasolu läbi ja toob endaga koos maailma. Sõnum Uurige omaenese mõtteid ja tehke põhjalik läbivaatlus
Nähes aga rada metsas, hakkab ta paratamatult mõtlema te lõpust olevast majast, kust võib ta abi saada. Võime öelda, et see maja on justkui objekt, mis on meile kasulik. Samas ei pruugi meil sellest majast kasu olla, kuid on tähtis, et me koguksime selliseid erakorralisi tõdesid oma mällu. Tõeseks nimetatakse, mis tahes ideid, mis käivitab verifitseerimisprotsessi, kasulikuks nimetatakse lõpuleviidud funktsiooni kogemuses. Tõeseid ideid hakati eristama, sest see on kasulik. Tõed tähendavad oma olemasolult verifikatsiooniprotsessi, kus sobivad nii kaudsed, kui ka otsesed verifikatsioonid. Me võime öelda, et me pole käinud kunagi Hawail, kuid me suudame oletada, et see paik eksisteerib ja see oletus töötab. Kui verifitseerida oletust siis tähendab see seda, et see ei too kaasa pettumusi ega vasturääkivusi. Minevikku pudutavaid ideid, saab aga verifitseerida vaid kaudselt.
Hääleliigid Sigrid Orasmäe Sopran Sopran on kõrgeim naishääl. Sopran muutus olulisemaks hääleliigiks ooperi õitsenguga Itaalias. Paljud rollid olid kirjutatud meessopranile. Populaarseks sai naiste esinemine meeste kostüümides levis edasi kõikidesse teatrivormidesse. 18. ja 19. sajandil ooperipartiisid kindlatele artistidele Sopranit ja metsosopranit hakati eristama 19. sajandi teisel poolel. Enne 1850. loodud sopranirollid on kirjutatud metsosopranile. http://www.youtube.com/watch?v=t83c1V4UmBc Metsosopran Metsosopran on madal sopran. soprani ja aldi vahepealne. Mitte kunagi ei ole täiesti selget vahet tehtudkontraaldi, metsosoprani ja madala soprani vahel. 19. sajandil hakati kasutama metsosoprani nimetust, kui heliloojad hakkasid nõudma järjest suuremat hääleulatust. http://www.youtube.com/watch
mis teeb selle kooli taoliseks. Seal kohututakse, et arutada kogukondlikke probleeme, mis teeb selle koosoleku saaliks. Alati ei vaja sünagoog rabit. · Juudid loevad oma palveid väga kiiresti ja väga vaikselt. See on rohkem meditatsiooni abistamiseks, olles midagi mantra taolist · Juutide jumal Jahve ei vaja palveid. · Teda arvatakse kõike teadvat ning sellepärast pole vaja talle palveid oma otsuse muutmiseks. · Judaismi arusaamade järgi õpetab Jumal meile pidevalt eristama tõde valest. · Iga päeva igas minutis annab ta inimestele teadmisi ja arusaamist. · Jumal on inimese käekäigust pidevalt huvitatud. · Mida rohkem inimene seda teab, seda targemaks, tervemaks ta muutub. · Judaism koondab oma tähelepanu sellele reaalsele maailmale, kuhu me oleme sündinud ja kus me elame. · Austus ja lugupidamine elu vastu, mis väljendub suhtumises alamatesse · Haridus on juutidel alati olnud religioosne kohustus.
Silm Õp: 52-54 Tv: 46-49 Silm on koondav optiline süsteem. · Silma lahutusvõimeks nimetatakse väikseimat vahet kahe punkti vahel, mida inimsilm on veel võimeline eristama. · Inimsilmale jäävad märkamatuks osakesed, mis on väiksemad kui silma lahutusvõime. Harilikult loetakse inimsilma lahutusvõimeks 0,2 mm. See tähendab, et inimsilm on suuteline nägema objekte, mis on suuremad kui 0,2 mm. Silma siseehitus · Silmaava ülesandeks on reguleerida silma langevad valguse hulka. Kui valguskiired on liiga eredad, siis silmaava aheneb ning hämaras silmaava laieneb. · Silmaava taga on lääts. See on läbilaistev
Edendama: (edasi arendama) Majandust edendama Etendama (esitama) Seda balletti on etendatud juba 60 korda. Eestindama: (eesti keelde tõlkima) Ta on eestindanud mitu hispaaniakeelset teost. Efektne:(muljet avaldav) Efetkne vaatemäng, Efektiivne: (mõjuv, tulemusi andev) Ravim osutus väga efektiiivseks. Enamik: (suurem osa) Enamik inimesi armastab piima. Enamus: (arvuline ülekaal) Riigikogus sain reformierakond enamus häältest. Enne: (varem) Pole enne sellist asja näinud. Ennem: (eelistus) Ennem elu kui surm. Ennetama(ära hoidma) Üritasime ennetada grippi haigestumist. Ennistama: (endisesse seisukorda seadma) Niguliste kirikut ennistati mitu nädalat. Erakordne:(eriline, harukordne) Meile avanes erakordne vaade. Erakorraline:(spetsiaalselt toimuv) Nõukogu errakorraline istung. Eristama:(vahet tegema) Püüan eristada värve. Eritlema: (uurima)Eritleb lahuse omadusi Eritama: (midagi endast välja eraldama) Puu eritab vaiku. J...
Huvi lapsepõlve ajaloo vastu on viimasel ajal muutunud nii elavaks, et selle ala teaduslikust kirjandusest on võimalik koostada bibliograafiaid. Lapsepõlv ja noorus ise on kultuuriilmingutena veel üsna noored (Antikainen 1986). Lapsepõlve kui omaette vanuseastme eristumine on paigutatud kord antiiki, kord keskaega. Aries (1960) arvab, et lapsepõlve erijooned on tulnud esile juba 13. sajandil, Bell (1977) aga leiab, et täiskasvanut ja las hakati teineteisest eristama alles keskajal (vrd Hurme 1985). Mainitud mõtteviisimuutustest on veel pikk tee selliste arusaamade tekkeni, mille järgi last hakati mõistma kui inimväärser, omaette indiviidi ning olendit, kellel on ka tundeelu (Varilo ja Linna 1984, 63). Need arusaamad seonduvad ühtlasi kasvatuse eesmärkide, kasvatuse võimaluste ja piiride ning kasvatamisõiguse ja kohustuse küsimustega. Ajaloo vältel on las peetud
ebakorrast, lopergust pärlit. Ajaliselt on muusikalist barokki kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750. Sel ajal hakati avalikult kontserte andma, varasemate õukondade asemel. Tekkisid uued muusikazanrid, algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika ning orkestrimuusika võidukäik. Tekkis monoodia stiil- ühehäälne meloodia. Täpsemalt saatega mondooia. Kontsertstiil, mis sai ajapikku professionaalsete muusikute põhitööks. Tol perioodil peaks eristama vähemalt kolme erinevat stiili: vana esk kiriklik stiil, kammerstiil ja teatriaalne stiil. 1600.aasta paiku toimus ooperizanri sünd, mis mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks. Esimene suur ooperihelilooja oli Claudio Monteverdi. Barokiajastu kaks tähtsamat heliloojat, kes olid teineteise täielikud vastased: Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Hämdel. Bach oli paikne ega reisinud,
Vihmaussi siseehitus Vihmaussi keha katab väljast üherakukihiline nahk. Naha all asuvad ringilihased. Ringilihased võimaldavad ussi kehal kokku tõmbudes pikeneda. Ringilihaste all paiknevad pikilihased, mille abil ussi keha lüheneb. Lihastel on oluline roll keha liikumisel. Ringilihaste kokkutõmbumisel muutub keha eesmine ots peenikeseks ning see surutakse mullaosakeste vahele. Pikilihaste kokkutõmbumisel ussi keha jämeneb ning muld lükatakse laiali. Nahk ja lihased moodustavad nahklihasmõigu, millel on oluline roll ka lame- ja ümarusside liikumisel. Nahklihasmõik ümbritseb kehaõõnt, kus paiknevad vihmaussi siseelundid. Vereringe on vihmaussil suletud - veri voolab mööda veresooni. Keha eesotsas paiknevad jämedamad ringsooned, mis täidavad osaliselt südame ülesannet. Ringsooned on varustatud lihastega, mis tõmbuvad regulaarselt kokku ning pumpavad vere kõhtmisesse soonde. Kõhtmises veresoones liig...
memmepojad. Olla egoist on olla julge, see näitab, et sa suudad olla piisavalt suur tõbras, et olla elus ning endast hoolida. Kuigi ma olen täheldanud, et inimesed suudavad olla mingid pseudo-egoistid, kes suudavad eirata kõigi teiste mõtteid ja vajadusi ning samal ajal endast mitte hoolida ning käituda endaga nagu teistegagi iroonilisel kokkusattumusel on üks neist inimestest mina, kuid seda teemat me lähedamalt ei puuduta. Tahaks veel öelda, et kui inimene pole suutlik eristama ihaldust ja vajadust, siis on tegu ühe vägagi veidra isikuga, sest mina leian, et inimesed ei vaja üksteist - nad võivad vaid tahta üksteist, kuid reaalselt ei ole mitte kellelgi vaja mitte kedagi. Kõne sooviksin lõpetada ühe tsitaadiga, mis tuleb Oscar Wilde'lt: `'Südametunnistus teeb meist kõigist egoistid.''
Nende lendlemine kestab maist juunini Juulis kooruvad uued liblikad, keda võib näha lendlemas kuni septembrini Admiral Kauni värvusega admiral on päevaliblikas. Ta tiibadel domineerib must värv Ta tiibadel on punased ristivöödid ja valged tähnid mustal taustal. Lisaks nektarile maitsevad Admiralile pooleldi käärinud puuviljad Admiral liblikad on maitse osas väga tundlikud, ta on võimeline eristama puhast vett nii nõrgast suhkrulahusest, et selle magusast maitsest inimesel aimugi pole. Admiral lendab siia Vahemere kandist maikuu paiku Kohe pärast saabumist hakkavad emased liblikad munema ning suve jooksul koorub välja kaks põlvkonda admirale. Teine põlvkond jääb siia enam-vähem oktoobrikuuni Admiralil on hea maskeering- kui ta tiivad sulgeb meenutab ta puulehte Admirali röövikutel on okkaline välimus ning selle tõttu linnud loobuvad neist,
kahjulikust. Klassikaline filosoofiline antropoloogia vaatleb inimest kui liitsubstantsi. Olev(us), mis koosneb kehast ja hingest, alates Aristotelesest ka kehast, maisest hingest ning nn kosmilisest hingest (intellekt, mõistus) Kristlik antropoloogia tunnustab samuti inimese erilisust ja eristust kogu loodusest - inimese tõstab kogu looduse hulgast esile see, et ta on jumala palge järgi loodud, tema hing on võimeline eristama head kurjast st tal on eeldused eetiliseks elamiseks. Romantismile omane antropoloogia toob välja idee, et isiksus väljendub tema loomingulistes impulssides. Kristluselt võetakse üle ka idee, et inimene oma kujutlusvõime tõttu on looduse kroon ning võime tõttu mõelda ka mitte olevatest asjadest annab loomingulise eelise isegi jumala ees. Konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia läheneb inimese seletamisele "mina"-
harjuma, sich erinnern mäletama, meenutama AUF AKKUSATIV: achten silmas pidama, antworten - vastama, aufpassen tähele panema, hinweisen - vihjama, hindeuten - vihjama, hoffen - lootma, sich konzentrieren - kontsentreerima, reagieren - reageerima, sich spezialisieren - spetsialiseerima, verzichten - loobuma, warten - ootama, sich freuen rõõmustama (tulevase üle) DURCH AKKUSATIV: bekannt/ berühmt werden tuntuks, kuulsaks saama, sich unterscheiden (von D) erinema, eristama FÜR AKKUSATIV: halten - pidama, sorgen - muretsema, sich interessieren - huvituma, sich vorbereiten ette valmistama, gelten - kehtima IN AKKUSATIV: sich verlieben - armuma Übersetzung Rektion + Präpositionalpronomina 1 Ma mõlten sageli sellele 2 Ta palub abi 3 Ta kannatab peavalu all 4 Me sõbrunesime selle koeraga 5 See sõltub sinust 6 Selle juurde kuulub ka punane müts
Lämmastiku reageerimine erinevate ainetega Vesinikuga reageerides on lämmastik samuti oksüdeerija ; tekib ammoniaak N2 + 3H2 = 2NH3 Terava lõhnaga, vees väga hästi lahustuv gaas Hapnikuga reageerib kõrgel temperatuuril ( äike, põlemine, ...) Esmase saadusena tekib lämmastik(II)oksii N2 + O2 = 2NO , madalamal temperatuuril pole ta püsiv ja oksüdeerub edasi NO2 -eks. Keskkonnakeemikud ei vaevu neid seetõttu eristama kasutavad üldist valemit NOX "Naerugaas" N2O on teistest vähem mürgine ja teda vaadeldakse ka keskkonnakeemias eraldi. Lämmastiku oksiidid Lämmastiku oksiidid On tuntud kõikide oksüdatsiooniastmetega ja enamgi veel. Sulgudes on väga ebapüsivate ühendite valemid NI O NIIO (NIII O ) NIVO NV O 2 2 2 3 2 2 5 (N2O2) N2O4 N2O "naerugaas" molekul NNO eraldab kergesti hapnikku ja toetab põlemist. Vere hemoglobiin temast siiski hapnikku kätte
Keeleline mitmekesisus Kas meie, ühiskond, peaksime keelelist mitmekesisust pigem eemal hoidma või vastupidi, kasutama selle häid külgi ning olema rahul sellega, mis meil olemas on? See on iga kultuuri, riigi, iga üksikult loetava inimese põhimõtete ja eesmärkide edastaja. Meie Maailm on kujunenud nõnda, et igas piirkonnas Maal on erinev, oma laadi keel. Täpselt see paneb eristama meid teistest. Keeli on hoopis erinevaid või teinekord sarnaseid. Esiteks on keeleline mitmekesisus väga oluline ja annab inimestele midagi, mida õppida ja arusaada. On väga hea omandada emakeelt ning kindlasti ka võõrkeeli. Need tagavad meile võimaluse tulevikus areneda ja elus midagi suurt luua. Igal keelel on oma kultuur, nägemus, vaated ja hoiakud ehk kogu keelelise taust. Meil on mugav reisida ja tööd teha kui me oleme teadlikud teiste keelte eripärasustest ja mõistame neid. Keelte mitmekesisus arendab ka meie mälu ja arendab mõtlemist. Me ...
austrite koores leitud mustad täpid on tegelikkus es ühe kaaniliigi Pontobdella muricata munad. Ta omandas taimede klassifitseerimisoskuse ning juhut ööna aitas kaasa kogumike korraldamisele, tollal Euroopa suurejoonelisemate hulka lo Augustis 1831, vahetult enne ümbermaailmareisi, tekkis Charles Darwinil võimalus saata geoloogilisel retkel Põhja-Walesis geoloog Adam Sedgwicki. Darwini kinnitusel õpetas Sedgwick teda kivimikihte eristama ning nende stratigraafilisi kirjeldusi koostama. Seetõttu oskas Darwin hiljem geoloogilisi objekte teaduslikult dokumenteerida. "Thinking park" tema lemmik park kus ta motiskles elust. Cambridge´ist lahkudes asus tööle looduseuurijana laeval "Beagles", mille kapten Robert Roy oli sügavalt usklik mees. Darwin ise arvas: "Ma ei unusta kunagi, et kõige eest, mis ma olen teaduses korda saatnud, võlgnen tänu tema (Lyell´i) suurepärastele teostele". 40-aastaselt
kõik rakud, ainevahetuse üldine kiirenemine. Normaalne kasv ja areng. 1)kaiseliin- Nahk ja limaskest-nahal mitu kihti, tihe, moodustavad tõhusa mehaanilise käise, mikroobid jäävad kinni, hävivad mao happelises keskkonnas. 2)esmasne immuunvastus e kaasasünd immuunsus- valged vererakud-õgirakud ja tapjarakud, mittespetsiifiline immunvastus- põletik, kulukas, sest sissetungijaid hävitades tehakse palju kahju ka organismi enda kudedele. 3)Lümfotsüüdid- peavad olema võimelised eristama ja ära tundma sissetungijad, toodab spetsiaalseid valke, antikehasid. Tingitud haigused: 1)Entsefaliit-ajupõletik, peavalu, uimasus, väsimus, oksendamine, mäluhäired. 2)Lastehalvatus-viirushaigus, mõjutab liigutus keskuse neuroneid, vaktsiin olemas. 3)Dementsus- vaimsete võimete vähenemine ja hävimine, põhjus-ajurakkude hävimine. 4)Epilepsia- põhjus geenihäires, nakkushai, trauma, hapnikupuudus. Teadvuskadu, krambid. Haiguslood,mille korral ajurakud üle töötand.
KUST TULEVAD HEAD LAPSED? Kuidas me defineerime head last? Kas me saame öelda, et üks laps on hea ja teine halb? Kuidas me saaksime neid eristada või kas me peaksime seda üldse tegema? Igal inimesel on erinev isikupära, osad on rahulikud, tasakaalukad, aeglased, teised seevastu väga tundlikud kergelt haavatavad, vajavad suuremat tähelepanu, mõni on vaiksem või kiirem, mõni väga elurõõmus jne. Sellepärast me ei saagi öelda, kas laps on hea või halb, lihtsalt iga laps vajab erinevat kohtlemist oma kasvamise jooksul. Igal lapsel on samuti oma isikupära ja nendega tuleb arvestada lapse kasvatamisel. Täpselt nii nagu igal inimesel on oma isikupärane väline kehakuju on tal ka kindel temperamenditüüp. Temperamenditüübid on suhteliselt püsivad ega sõltu east ja olukorrast. Näiteks lapse kohanemine ei sõltu mitte ainult temperamendist või ümbrusest, vaid nende kokkusobimisest. Teades lapse temperamenditüübi eripära saa...
"Meist igaühest sõltub Eesti püsimine," on öelnud lahkunud Eesti president Lennart Meri. Meie igaühe all mõtles ta loomulikult eestlasi. On loomulik, et riik ei saa normaalselt eksisteerida oma rahva toetuseta. Eesti rahvast on koos hoidnud pikk kultuur, ajalugu ja keel. Tänapäevale iseloomulikus kultuuride segunemises jääb meid teistest eristama ainult emakeel, selle kadudes hävib ka eesti kultuuri unikaalsus. Kas me oleme ohus? Praeguse Eesti aladel on elatud aastatuhandeid. Me ei tea täpselt, mis hõimud siin elasid, samuti vaieldakse, mis ilmakaarest eestlaste esivanemad saabusid. Keelel on see-eest kujunemiseks olnud kindlalt piisavalt aega. Hüppeline areng või siis muutumine toimus pärast sakslaste tulekut ja selle tulemuseks oli sõnavara ja grammatika täienemine saksa keele arvelt. Juba siis oli oht keele püsimajäämisele
e. Www.rik.ee Tavamenetlus. Notar koostab põhikirja ja asutamis lepingu. Juriidilise isiku koht ja tegevuskoht Juhatus või seda asendav organi asukoht. Tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse koht või muu põhikirjalise tegevuse koht. Juriidilise isiku nimi Juriidilisel isikul on oma nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Juriidilise isiku organid · Üldkoosolek · Juhatus Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu, organi pädevus nähakse ette põhikirjas, ühingulepingus või seaduses. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Tööõigus Tööõigust reguleerivad seadused: 1. Töölepingu seadus. 2
Kuueteistkümnendal nädalal alluvad loote liigutused peaaju tahtele. Aju hakkab saavutama täielikku kontrolli, tekib võime reageerida ärritustele, keerukad loote liigutused. Alles kaheksateistkümnendaks nädalaks on välja arenenud seedesüsteem, ning on ka tunda loote liigutusi. Kuuendal kuul on hakanud arenema meeled. Sellel kuul, kui laps sünnib, on võimalus ellu jääd. Kõige arenenum meel on kuulmine, ning loode on võimeline ema häält eristama. 90 protsenti ajast nad magavad. Päevas joovad pool liitrit lootevedelikku. Kahekümne kaheksandal nädalal hakkab peaaju tootma mälu, ning loode on emaüsas ümber pööranud. Kolmekümne kuuendaks nädalaks on beebi kõik luud pealepealuu tugevnenud. Ta on ümbes 45 sentimeetrit pikk ja kaalub 2,5 kg. Ainult viis protsenti lastest sünnib täpselt õigel ajal. Enne filmi vaatamist teadsin ma vaid kaua rasedus kestab ja kuidas rasestumine toimub. Sain
ultravalgus, röntgeni kiirgus, gamma kiirgus Omadused: 1.Kõik eml 2.Nad erinevad saamisviiside, lainepikkuse ja sageduse poolest. 6. Valgus on eml, mille lainepikkus on 380-760 nm. 7. E=E0 sin 2f (E-vektori hetkeväärtus, E0 -valguslaine tugevus, f-valguslaine sagedus) Suurust, mis on võrdeline E2-ga nim valguslaine tugevuseks ehk valguse intensiivsuseks. 8. Inimese silm on võimeline eristama erineva lainepikkusega lained erinevus 5 nm võrra. Erineva lainepikkusega lained tekitavad silmes erinevaid valgusaistinguid. Valge valgus 1 osa punast, 4,6 osa rohelist, 0,06 osa sinist. 9. Infravalguse omadused: :1)soojuslik toime 2)suur läbitungimisvõime 3)keemiline toime4)teatud bioloogiline toime Ultravalguse omadused: 1)tugev bioloogiline toime 2)fotokeemiline toime 3)väike läbitungimisvõime
Paronüümid e sarnassõnad. Seleta tähendus, lisa näide. Alaline- Pidevalt kestvat, püsivat. Alaline elukoht Alatine- Alati või tihti esinev, korduv, sage. Ilma alatise töö- ja elukohata hulkur. Arv- Kvantiteeti väljendav üks matemaatika põhimõisteid. Positiivsed, negatiivsed arvud. Arvukus- Liigi isendite arv, hulk kogu levila ulatuses või selle teatud osas. Liigi, populatsiooni arvukus Arveldama- Maksekohustusi vastastikku õiendama. Arvestama- Kedagi v. midagi arvesse võtma, tõsiselt võtma, olulise teguri v. asjaoluna silmas pidama. Oleks hea, kui arvestaksime rohkem teisi inimesi Arvustama-Eeskätt puudusi ning vigu esile tuues hindama, kritiseerima. Ära hakka teise tööd tagaselja arvustama! Arvutama- Arvudega tehteid sooritama. Peast arvutama. Asuma-Kusagil olema, asetsema, paiknema. Aiatööriistad asuvad kuuris. Asustama- Teatud ala, kohta elanikega, asukatega täitma; kuhugi elama, asuma panema. See ala asustati peamisel...
PARONÜÜMID E SARNASSÕNAD Seleta sõnade tähendus, tee näitelause ja ole kindel, et kasutad neid õigesti. Abonent- isik, kes abonementi kasutab Abonement- ettetellimus, ettetasumisega saadud õigus midagi teatud ajavahemikul kasutada v. külastada arv kvantiteeti näitav matemaatiline põhimõiste arvukus - hulk arveldama- maksekohustusi õiendama arvlema- ehk arveldama arvestama- arvesse võtma; sooritatud arvustama- kritiseerima arvutama- liitma, lahutama, korrutama, jagama asuma- asetsema, paiknema asustama- kuhugi elama asuma, asutama- midagi rajama, looma avaldama-teatavaks tegema avalikustama- avalikuks tegema edastama- midagi edasi andma edestama- kellestki või millesti ette jõudma edendama- edasi arendama etendama- ette kandma eestindama- tõlkima eestistama- eestipäraseks muutma efektsus muljet või mõju avaldama efektiivsus- mõjuv, tõhus, vajalikke tulemusi andev ehe- puhas, rikkumatu ehtne- võltsimata enamik- suurem osa en...
2. Keemilised tegurid 3. Bioloogised tegurid 4. Füsioloogilised tegurid 5. Psühholoogilised tegurid Need tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised tegurid temperatuur (N: esmaspäeva hommikul on ruumid külmad, sest nädalavahetusel on küte välja lülitatud.) Valgustus- (N: Lasteaia rühma toas on veneaegne valgustus. See mõjub laste silmadele halvasti.) Müra, see mida enimkõrv on võimeline eristama helisid sagedusvahemikus 20 -22000 Hz. Kuulmishäired juba 100 dB juures. Vibratsioon on tahke keha mehhaaniline võnkumine. See jaguneb omakorda üldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks. Üldvibratsioon on mehhaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kätele ja põhustab veresoonte ja närvide kahjustust. UV- kiirgus Valgusele esitatavad nõuded: 1. Peab olema küllaldane 2. Peab olema ühtlane 3. Vastama tehtud töö iseloomule Mikrokliima
tavaliselt 7 paari. Linnulaulu kõlavusele avaldavad mõju ka tema kehaehitus ja suurus. Näiteks kure laulu on kuulda 2 kilomeetri kaugusele. See on võimalik tänu sellele, et kure kõri võib olla kuni 1,5 meetrit pikk (Miksike, http://www.miksike.ee). Lindude laul Linnud ja inimesed on võimelised kuulma sarnase sagedusega helisid, samas on inimese kõrv paremini kohastunud veidi madalamate helide eristamiseks. Lindude kuulmise eripäraks on ka see, et nad on suutelised eristama toone, mis järgnevad üksteisele väga kiiresti. See, mida inimesed lindude laulu kuulates vaid ühe helina kuulevad, võib tegelikult olla kuni 10 toonist koosnev, üksteisele kiiresti järgnevate häälitsuste seeria. Linnud on võimelised neid eristama. Isegi kõige lihtsamate lindude tekitatavad hääled sisaldavad tõenäoliselt palju rohkem informatsiooni, kui inimkõrv on võimeline kuulma (Miksike, http://www.miksike.ee). Linnulauluhommikud
Emigratsioon isiku elama asumine Eestist teise riiki. Immigrant isik, kes haldusüksusesse elama asudes registreeris oma saabumise teistest haldusüksustest/riigist (eestisisene sisserändaja) Immigratsioon isiku elama saabumine Eestisse teistest riigist. Koguränne riigi sise- ja välisränne kokku Leibkond sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest. Loomulik iive aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe Perekond üksus, mida peab eristama leibkonnast määratletakse lähtudes sugulussuhetest, mis seonduvad abiellumise, sündimise ja adoptsiooniga või tulenevad neist Sünnijärjekord näitab, mitmes elussündinu on vastsündinu emale, arvestatdes seda, kas eelmised lapsed on dokumendi täitmisel elus või mitte Vanus iga täisaastates vaadeldavl ajahetkel, st vanus viimasel sünnipäeval 1922 1 044,1 tuh.in. 1934 1 061,3 1940 1 054,4 1950 1 096,7 1955 1 157,3 1960 1 209,1 1965 1 284,8 1970 - 1 356,1
Aastad 2006-2008 on dubstep'i kasvuaastad. Rohkem raadiojaamu, näiteks BBC Radio 1, SubFM ja DubstepFM promosid aina rohkem populaarsust koguvat stiili. Samuti tekkis juurde nais- produtseerijaid nagu näiteks Mary Anne Hobbs. Klubides mängisid DJ'd oma settides tihedamini dubstep'i, mistõttu kasvas populaarsus tavakodanikes. Stiil levis välismaale, peamisel USA-sse. 2009-2010 olid aastad, kus kujunes välja main-stream ehk industriaal-dubstep. Hakati eristama klassikalist ja uut dubstep'i. Industriaal-dubstep on põhiliselt populaarsetest stiilidest võetud lugude miksimine dubstep'ks ja lisaks lisati lugudele rohkem vokaali. Tulid uued artistid, näiteks Nero, Chase & Status (tegi enne peamiselt drum & bassi) ja Example. Dubstep'i mängitakse ka Eesti raadiojaamades. Reedeti, südaöösel kell 0:00 hakkab Raadio 2-st saade "Kajatuba", kus lastakse peamiselt klassikalist dubstep'i, kuid mängitakse ka uuemaid ja
vaatab, kuid on ka teisi võimalusi, nagu uue teleka ostmine, kuid see vajab omakorda suurt väljaminekut. Paljudel inimestel on seriaalidest erinev arusaam. Kui telekas näidatakse mõnda tõsieluserja, siis tihtipeale hakkavad inimesed ennast tegelastega samastama. Kuid seriaalid ja reaalne elu on erinevad. See, mis telekas näidatakse on tehtud lihtsamaks, romantilisemaks ning probleemide lahendused on isegi teistsugused. Inimesed peaksid eristama oma elu televisioonielule, saab öelda, et meedia mõjutab inimest erinevalt. Televisioonil on nii häid kui halbu külgi. Mõned inimesed peaksid vähem telekat vaatama, kuid mõnedisegi natuke rohkem. Telekat on siiski vaja informatsiooni ja elamuse saamiseks. Otstarbekas on teha seda mõõdukalt ning mitte täiesti ära muganeda. Mida rohkem inimesi soetab endale teleka seda suurem on tõenäosus sõltuvuse kujunemiseks.
praktilise ajaloouurimisegaAjalooteooria moodustavad filosoofilised või reflektiivsed arutlused selle üle, mis on ajaloo objekt(id) või keel(ed). Ajalooteooria moodustub ,,minevikuga seotud kirjelduste, veendumuste ja teadmiste kõikide aspektide filosoofilistest käsitlustest, ning on ühteaegu nii kirjeldav kui ka normatiivne (A. Tucker) Ajaloolaste seas pole üksmeelt ajaloo objekti, meetodi ega teaduslike saavutuste osas, mis peaksid seda eristama ühiskonnateadustest. Ei pasita olevat selge, mis peaks olema ajaloo ,,põhiteema" tema konkreetsed ajalis-ruumilised piirid. Ajalooteoorial on kolm üksteisega seotud praktilist funktsiooni: 1. Legitimeerib mingi konkreetse ajalookirjutuse tava, konkreetse ajalootemise viisi. Esitleb seda epistemoloogiliselt ja metodoloogiliselt teistest paremana. Õigustab ja seab esile nö õige viisi. 2. Programmiline funktsioon, kus teooria visandab konkreetse programmi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
