Aine hulk väljendab aines sisalduvate osakeste arvu. Aine hulga ühik on mool (mol), tähiseks n. Ühe mooli osakeste massi nimetatakse molaarmassiks. Tähiseks on M ja ühikuks g/mol. Molaarmass esineb molekulmassist selle poolest, et molekulmassil puudub ühik ning ka tähis on erinev. Avaokaadroarv on 6,02 * 10²³ ning seda tähistatakse NA. n=m/M , kus m mass, M molaarmass ning n aine hulk. n=V/Vm , kus V ruumala, Vm molaarruumala n=N/ NA , kus N molekulide arv, NA Avokaadroarv
Mool on aineosakeste loendusühik: 1 mool sisaldab 6,02 x 1023. Mooli tähis on n ja ühik mol. Avogadro arv võrdub alati 6,02 x 1023 ja selle tähis on NA . Molaarmass on ühe mooli osakeste mass (grammides), tähis on M ja ühik g/mol. Aine molaarmassi arvutatakse nii, et võetakse iga aine aatommass ja liidetakse kokku, nt M(CO2) = 44g/mol (12+16x2). Molaarruumala on normaaltingimustes Vm = 22.4 dm3/mol. Järgmised valemid on abiks arvutamisel moole, molekulide arvu, massi või ruumala. n = N/NA n = moolide arv N = molekulide arv NA = Avogadro arv (6,02 x 1023) n = m/M n = moolide arv m = aine mass M = molaarruumala n = V/Vm n = moolide arv V = aine ruumala Vm = molaarruumala
Mool on ainehulga ühik, milles on 6,02x10²³ osakest Lihtaine on aine, mis koosneb ühe aine molekulidest. Liitaine on aine, mis koosneb kahe või enama aine molekulidest Hüdrogeenimine on reaktsioon, kus toimub H liitmine. Hape on aine, mis annab lahusesse vesinikioone Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Tugev elektrolüüt on aine, mis esineb vesilahuses ainult ioonidena Nõrk elektrolüüt on aine, mis esineb vesilahuses ioonide ja molekulidena Redutseerimine on protsess, milles liidetakse elektrone Oksüdeerumine on protses, milles loovutatakse elektrone Valgud on polüpeptiidid Rasvad on triglütseriinid/ester Seep on rasvhappe sool Bensiin on süsivesinike segu Sahhariidid on polühüdroksükarbonüülühendid Keemilistes sidemete tekkel energia eraldub Pöörduva reaktsiooni tasakaal nihkub lähteainete lisamisel saaduste suunas Reaktsiooni kiirus lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel kasvab Tahke joodi (I) aurustumisel katkeb mol...
ioonide) mass grammides. Ideaalgaaside seadused. Ideaalgaas- gaasilises olekus aine molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse arvestamata. Gaaside maht sõltub temperatuurist ja rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0oC); rõhk 101 325 Pa (1 atm, 760 mmHg); standardtingimustel: temperatuur 273,15 K; rõhk 100 000 Pa [0,987 atm, 750 mmHg) Mool (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02x10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm). Seega saab moolides väljendada kõike, mida saab loendada ja mida on arvuliselt tohutu palju.
docstxt/135879119661.txt
MOOL Osakeste arv Kasuta Mool Kasuta Mass, grammid N= n* NA n m = n*M NA = 6,02*1023 osakest/mol M Kasuta Kasuta Vm= 22,4 dm3/mol tihedust Gaasilise aine Tahke või vedela
Arvutused aine hulgaga (ehk moolidega) 1. Aine hulga mõiste Mool on aine hulga ühik, mis sisaldab endas Avogadro arv ehk 6,02·10 23 aineosakest (aatomit, iooni, molekuli). See tähendab, et kui võtame ühe mooli rauda, on seal 6,02·10 23 raua aatomit; kui võtame ühe mooli vett, on seal 6,02·1023 vee molekuli; kui soovime käsitleda ühte mooli naatriumioone, on seal 6,02·1023 osakest valemiga Na+. (Ühele moolile ehk 6,02·1023 aatomile vastab 12 g ehk 0,012 kg süsinikku!) 2. Aine hulga leidmine osakeste arvu kaudu
SOOJUSLIIKUMINE Molekulide arvu ühes moolis aines annab Avogadro arv N A = 6.02 10 23 mool-1. Mool on ainehulk, milles sisalduvate struktuurielementide arv võrdub 0.012 kg nukliidi 12C aatomite arvuga. Sellise hulga osakeste liikumist saab kirjeldada vaid statistiliselt. Saab anda tõenäosuse, et hetkel t on osakese asukoht punktis P, ja tõenäosuse, et samal hetkel on tema kiirus v . Enamasti pole molekulide paiknemine mingil hetkel oluline. Erandiks on vast juhud, kui meil on vaja arvutada ühe aine difusiooni teise sisse. Küll aga on oluline teada
MOOL. 1. Mool on a) massiühik b) ruumalaühik c) ainehulga ühik 2. Ühes moolis on a) 6,02x1025 aineosakest b) 6,02x1023 aineosakest c) 3,01x 1023 aineosakest 3. Molaarmassi ühik on a) Mol/g b) mol c) g/dm3 d) g/mol 4. Mitu mooli on 100 grammi CH4? 5. Mitu raua aatomit on 50 moolis rauas? 6. Kui palju kaalub 30 millimooli lämmastikku (N2)? 7. Aineosakeste arvu ühes moolis kutsutakse a) Avokaado arv b) Avogadro arv c) Amadeuse arv 8. Mitu raua aatomit on 5 kilomoolis rauas? 9. Mitu mooli on 200 grammi CaCO3 ? 10. Mitu mooli on 1,2 04 x 1025 hõbeda aatomit? 11. Molaarmass on aine ühe mooli mass a) kilogrammides b) grammides c) aatommassiühikutes 12. Leia 3 mooli alumiiniumi mass 13. Mitu mooli on 3,01x1024 hapniku molekuli? 14. Mitu vee molekuli on 0,1 moolis vees ? 15. Mitu vee molekuli on 15 millim...
docstxt/135187872043.txt
1. Mool - aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 1023 aineosakest. (n, mol) 2. Molaarmass - ühe mooli ainemass grammides. (M, g/mol) 3. Molaarruumala - suurus, mis on arvuliselt võrdne ühe mooli selle aine osakeste ruumalaga.(Vm, n = V / Vm) gaaside puhul Vm=22,4 dm3/mol 4. Keemiline reaktsioon - protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest tekib keemiliste sidemete moodustumise ja/või katkemise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet. 5. Reaktsioonivõrrand - keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid ja nende osakeste arvu. Reaktsioonivõrrandi koefitsendid näitavad molekulide arvu. n=m/M n - moolide arv - mol m - aine mass - g M - molaarmass - g/mol n=V/Vm V - ruumala - dm3 Vm - molaarruumala - dm3/mol n=N/NA N - aineosakeste arv NA - avogadro arv - ...
kulunud NaOH-kogus. Tasakaalusegu tiitrimise alusel määratakse tasakaalusegus olev etaanhappe kogus (moolide arv). Arvestades lähtelahusesse viidud etaanhappe hulka leitakse reaktsiooni käigus tekkinud või ära reageerinud etaanhappe kogus. Kui on teada kõigi nelja aine hulk (moolides) lähtesegus ja reaktsiooni vältel tekkiva (ära reageeriva) etaanhappe moolide arv, saab arvutada teiste ainete hulga (moolides) tasakaalusegus. Iga reaktsioonil tekkinud etaanhappe mooli kohta tekib 1 mool etanooli ja kaob 1 mool vett ning 1 mool etüületanaati ja vastupidi. Edasi arvutatakse näiline tasakaalukonstant K´x. Katseandmed Tabel 1 Uuritav lahus: 5 m1 3n HCl + 4 ml etanooli + 1 ml etaanhapet Lähtelahusesse pipeteeritud vee hulk: 0g 5 m1 3n HCl lahuse mass: 5,23 g HCl-ga sisseviidud vee hulk: 4,659 g Summaarne vee hulk lähtelahuses: 4,659 g
Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi Tähised, ühikud, valemid Aine hulk n Aine hulk väljendab osakeste arvu Aine hulga ühik on mool Üks mool = 6,02 · 1023 osakest Avogadro arv NA = 6,021· 1023 mol N n= NA kus N – osakeste arv Molaarmass M Molaarmass M on ühe mooli aineosakeste mass g Kui molaarmassi ühik on mol , siis on molaarmass arvuliselt võrdne molekulmassiga (või aatommassiga) M(H2O) = 2·1 + 16 = 18 g mol n= m M Molaarruumala Vm Molaarruumala Vm on ühe mooli aineosakeste ruumala
100 0,1 7 0,00129870 0,1721 14 9,2 9,6 0,092 0,096 7 1 74 Vee moolide arv, n Desorbeerinud nh3 osad all uleval X2 X1 55,4715 55,4573 0,001604427 0,001875 3 55,4686 55,4648 0,001658594 0,001731 7 9 Arvutused (kõik arvutused teeme esimesele katsepunktile) 1. vee moolide arv (1000-NH3,g-ekv/l*M(NH3))/M(H20) (1000-0,089*17)/18=55,47 mool 2. Desorbeerinud nh3 osad X2=NH3(g-ekv/l)/n(H20) X2=0,089/55,47=0,0016 moolNH3/moolH20 X1=0,104/55,457=0,0018 moolNH3/moolH20 3. Arvutame desorbeerunud ammoniaagi kulu W(NH3): W = G0Y = L0 (X 1 - X 2 ) W=L0(X1-X2)= 0,2667*(0,001875-0,0016)=7,22*10^-5 mool/s 4.Õhu kulu, mool/s Wõhk(m3/s)*1000*273/293/22,4 Wõhk=0,004*1000*273/293/22,4=0,166 mool/s 5. seejärel leiame kontsentratsioon kolonnist väljuvas õhus Y1:
Kordamine kontrolltööks 1.Mitu mooli vesinikku H2 reageerib 5 mooli hapnikuga O2 ? (2H2 + O2 =2 H2O) vastus 10mol 2.Mitu mooli ja mitu grammi Na2SO4 tekib, kui 0,25mooli NaOH reageerib H2SO4 -ga? vastus 0,125mol; 17,75g ( 2NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + 2H2O) 3.Mitu kmooli ja m3 hapnikku O2 reageerib 0,54 kg alumiiniumiga?(4Al + 3O2= 2Al2O3) vastus 0,015mol; 0,336m3
docstxt/1330519718124117.txt
Arvutused 1. HCl-ga sisse viidud vee hulga leidmine a) Lahuse nr 1 tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulga leidmine (Antud juhul NaOH normaalne kontsentratsioon loetud võrdseks molaarse kontsentratsiooniga: c N , NaOH = c M , NaOH ) n c M , NaOH = NaOH n NaOH = c M , NaOH Vlahus = 0,5028 0,0272 = 0,0137 mol Vlahus b) HCl massi leidmine Lahuse nr 1 tiitrimiseks kulunud NaOH moolide hulk võetud võrdseks lahuses g leidunud HCl moolide hulgaga n NaOH = n HCl ja HCl molaarmass M HCl = 36,5 mol m HCl = M HCl n HCl = 36,5 0,013676 = 0,499 g c) 5ml 3N HCl lahuse massist lahuses leidunud HCl massi lahutamine mvesi = mlahus - m HCl = 5,227 - 0,49918 = 4,728 g 2. Summaarse vee hulga leidmine grammides lahuses nr ...
5.Kirjeldage keemilisi reaktsioone - aine tasemel, aatomite ja molekulide tasemel. Ühe aine muundumine teiseks/teisteks (valdav enamik elemente võib keemiliste reaktsioonide tulemusel moodustada keemilisi ühendeid (liitaineid)). Füüsikalised-keemilised omadused muutuvad. Aatomite ja molekulide tasemel - osakesed põrkuvad ning struktuur muutub. Keemilise reaktsiooni tagajärjel ei muutu aine (koosneb aatomitest) järjekorranumber. 14.Andke mooli definitsioon ja selgitage, miks mool on keemia üks kesksetest mõistetest. Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. 24.Andke massitoime seaduse formuleering. Selgitage, miks on keemiliste reaktsioonide kiirused sõltuvad ainete kontsentratsioonidest. Reaktsioonide järk. Keemia põhiseadus, mis määrab reageerivate ainete ja reaktsioonisaaduste kontsentratsioonide (üldujuhul aktiivsuste) vahekorra keemilise tasakaalu
4 0,55 60 0,009167 1,2153 13 kolonni siseläbimõõt, m 0,09800 kolonni ristlõike pindala 0,00754 vaba 0,00113 L1, l/s 0,00350 L0, mool/s 0,19444 VNH3, ml 10,00000 NHCl, g-ekv/l 0,10000 X1 X2 Y1 Jrk nr W NH3, mool/s W õhk, mool/s
9. Katseandmed kantakse tabelisse 1. KATSEANDMED, ARVUTUSTULEMUSED JA GRAAFIKUD Tabel 1. Katseandmed Väljuv NH3 lahus Vee moolide arv Desorb NH3 moolosad Õhu maht, delta tau, Õhu mahtkulu, Jrk nr Uõ, m/s h0, mm VHCl, ml NNH3, g-ekv/l mool H2O mool NH3/mool H2O m3 s m3/s V all V üleval Nall Nüleval nall nüleval X2 X1 1 0,74 60 0,012333 1,6351 14 4,00 5,60 0,0400 0,0560 55,518 55,503 0,0007205 0,0010090
statsionaarne , kus =D (D=läbivoolukiirus)kemostaadi positiivseks omaduseks on suur produktiivsus, kõik rakud kasvavad ühes ja samas faasis.Negatiivseks küljeks on see, et kemostaadi pikaajalise eluea tõttu on suur saastumisoht.Samuti võtab statsionaarse seisundi caavutamine palju aega. A-staadi puhul muudetakse läbivoolukiirust sujuvalt ja tänu sellele saavutatakse statsionaarne seisund rutem.3 X=200g/e M[CH1,8O0,5N0,2P0,09S0,005 ] =12+1,8+16x0,5+14x0,2+31x0,09 +32x0,005=27,55/c-mool.Yxs=0,6 g/g; Yxs=x/ss=x/Yxs mglc =200g/e 0,6=333,3 g/e; nx= 200c mool/ex 27,55=7,26 cmool/e; M(C6H1206)=180g/mol=30 g/c-mool; nglc= 333,3 g x c-mool/e x 30g= 11,11 c-mool/e; Cglc=200g g mol/ e 0,6 g 180 g=1,85 mol/e= 1,85M. Lämmastikuallikas NaNO3 M[NaNo3]= 23+14+3x16= 85g/mol; m NaNO3 =7,26c-mool x 0,2 mol x 85 g/e x c-mool x mol= 123,4 g/e NaNO3 Fosforiallikas KH2PO4 CKH2PO4= 7,26 c-mool x 0,09 mol/ ex c-mool= 0,653 mol/e= 0,653 M KH2PO4 . Väävliallikas Na2SO4 M= [Na2SO4]= 2
1. Mõisted kiirus, kiirendus, jõud, töö, energia, rõhk, võimsus ja nende SI süsteemis kasutatavad !ühikud. Mool, gaaside universaalkonstant R ja elektrolüüsi nähtuste kirjeldamisel kasutatav Faraday konstant F. a) Kiirus näitab, kui suure teepikkuse/vahemaa läbib keha ühes ajaühikus mööda trajektoori. Kiirust mõõdame tavaliselt km/h (loe kilomeetrit tunnis), m/s (loe meetrit sekundis) b) Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus. Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus. K!iirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (m/s2). a=∆v/∆t
molekulid on tekkinud väikeste molekulide omavahelisel liitumise. Aatommassiühikuks on väetud 1/12 süsiniiu aatomi massist. Aatomi mass aatommassiühikutes on aatommass Ar Ar (Cl) = 36 amü Molekuli mass aatommassiühikutes on molekulmass Mr. Molekulides sisalduvate aatomite masside summa moodustab molekuloi massi. Molekuli mass näitab, mitu korda on molekuli mass suurem 1/12 süsiniku aatomi massist. Mr (H2O) = 2 * Ar (H) + Ar ( O) = 2*1 + 16 = 18 Mool on aine hulga ühik. Sisaldab alati kindla arvu osakesi. Kui kordaja seisab lemendi ees, siis see nätiab aatomite arvu. Indeks näitab molekulide arvu aatomis. Keemiline valem on elementide sümboloitesy ja i deksidest koosneva aine tähis, mis väljendab aine koostist. Aine valem väljendab 1) Aine kvalitatiivset koostist (millistest elementidest aine koosneb) 2) Kvantitatiivset koostist (milline on erinevate keemiliste elementide vahekord antud aines) NB
Õp: 91 Molekulide mõõtmed · Molekulaar-atomistliku teooria kohaselt koosnevad ained molekulidest · Molekulid koosnevad aatomitest · Molekulide mõõtmed ja mass sõltuvad sellest, kui palju ja missuguseid aatomeid molekul sisaldab · Suurtest molekulidest koosnevaid aineid, mille molekulid on tekkinud väikeste molekulide omavahelisel liitumisel, nimetatakse polümeerideks · Keemiliste ainete osakeste hulga mõõtmiseks kasutusele võetud eriline ühik mool. · Üks mool sisaldab alati teatud kindla arvu aineosakesi. mool - aine hulga ühik · Mooli mõiste põhineb aine hulga määramisel aineosakestearvu kaudu · Mool on aine hulk, mis sisaldab niisama palju üksikosakesi, kui on aatomeid 12 g süsinikus. 12 g süsinikus sisaldub · 6, 02 *1023 aatomit. See on Avogaadro arv Na · Na = 6,02 1023 1/mool · Ainete ühe mooli massi võid vaadata keemiliste ainete perioodilisuse tabelist.
kuus on 8-nda rühma elemendid-väärisgaasid (He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) ja 5 ülejäänut on molekulaarsed gaasid H2, N2, O2, F2, Cl2. Ainult 2 elementi on standardolekus (25° C ja1atm) vedelas olekus - Hg ja Br2. (NB! räägime keemilise termodünaamika keeles) Meteoroloogias STP standard temperature (273 K) and pressure (1 atm) Mõisteid (I) Mool aine hulga mõõt (ühikuks gramm-mool) 1mool süsiniku C aatomeid sisaldab 6,02.1023 C aatomit ja kaalub 12 g 1mool vee H2O molekule sisaldab 6,02.1023 H2O molekuli, kaalub 18 g 1mool SO42 ioone sisaldab 6,02.1023 SO42 iooni ja kaalub 96 g Aatommass süsinikuühikutes aatomi mass Süsiniku 12C aatommass on 12 amü (amü - aatommassi ühik) 1/12 12C aatomi massist on võetud ühikuks Absoluutne süsiniku aatomi mass on väga väike 1,993. 1023 g 1/12(1,993
FÜÜSIKA I KONTROLLTÖÖ (II KURSUS) 1) Mis on molekulmass, tema tähis ja ühik? Molekulmass on ühe molekuli mass. Tähis m0 Ühik 1 kg 2) Mis on mool, tema tähis? 1 mool on ainehulk, milles on Avogadro arv molekule. Tähis 1 mol 3) Ainehulga mõiste, tähis ja ühik? Ainehulk, näitab, mitu mooli on ainet. Tähis (nüü) Ühik 1 mol 4) Molaarmass, tähis, ühik ja seos molekulmassiga. Molaarmass on 1 mooli aine mass. Tähis M Ühik kg/mol Seos molekulmassiga: M = m0 NA 5) Molekulide konstruktsioon, tema definitsiooni valem ja ühik. Molekulide konstruktsioon näitab 1 m³ olevate molekulide arvu
4 0,34 60 0,0057 5 20 8 9 0,08 0,09 0 55,4706 Katseandmete töötlemine Tabel 2 X X Jrk WNH3, Y, uõ, m/s m nr mool NH3/mool mool/s moolNH3/moolõhku õhku 1 2,0844 0,00135 0,00126 6,6403610-6 1,0210-5 2 1,7971 0,00126 0,00117 6,6392310-6 1,0210-5 0,8059 3 1,5097 0,00141 0,00126 1,0625110-5 1,63310-5
c) stimuleerib katabolismi d) inhibeerib katabolismi 6. Nimetage kolm rakkudes toimuvate protsesside liiki, mis vajavad ATP (või mõne teise makroergilise ühendi) hüdrolüüsil vabanevat energiat (vt. ATP tsükkel!). biosüntees, osmootne töö, rakkude liikuvus 7. Milline peab olema protsessi standardse vabaenergia muudu G 0' minimaalne väärtus (kJ/mool või kcal/mool?; märk?), mis võimaldab sünteesida 1 mooli ATP? -30,5kJ/mool 1cal= 4,2J -7,3kcal/mool 8. Selgitage erinevate organismide sarnasust ja erinevust metabolismi alusel. Esitage organismide klassifikatsioon a) süsinikuallika järgi b) energiaallika järgi c) hapniku tarbimise järgi ja nimetage esindajaid. Klassifikatsioon Süsiniku allikas Energiaallikas Fotoautotroofid CO2 Valgus Fotoheterotroofid Orgaanilised ained Valgus
m, etaanhappe 1,057 g m, etüületanaat 3,547 g Katseandmete töötlus: 1) HCl-ga sisseviidud vee hulga HCl lahustega kolvides: mHCl = VNaOH * CN(NaOH) * EHCl MHCl=36,5 g/mol Kuna saab kirjutada, et EHCl = MHCl, siis mHCl = 0,0313 * 0,5010 * 36,5 = 0,5724 g. Seega on HCl-ga sisseviidud vee hulk mH20 = 4,937 0,5724 = 4,3646g. Summaarne vee hulk lähtelahuses on aga: mH20 sum = 4,95 + 4,3646 = 9,3146g n=m/M ,Mvesi=18g/mol n=9,3146g/18g/mol=0,5175 mool 2) Summaarne vee hulk reaktsioonilahuse nr 6 kolvides on võrdne HCl-ga sisseviidud vee hulgaga: 4, 3646g n=4,3646g/18g/mol=0,2425mool 3)Etüületanaati lähtelahuses, mooli Metüületanaat=88,11 g/mol n=3,547/88.11=0,0403 mool 4)Etaanhapet lähtelahuses, mooli Metaanhappe=60,05 g/mol n=1,057/60.05=0,0176mool 5) Etaanhapet tasakaalusegus : nCH3COOH = ekv = CN(NaOH) * VNaOH [L] = 0,5010 * 0,0722 = 0,0362 mool
9) Tasakaalukonstant: 10) Ühikuta tasakaalukonstant: 11) Vees lahustunud NH3 kontsentratsioonile X vastav tasakaaluline kontsentratsioon gaasifaasis: 12) Liikumapanev jõud: 13) Kui , siis keskmine liikumapanev jõud gaasifaasi poolt on: 6 mool NH3/mool õhku 14) Katseline massiläbikandetegur gaasifaasi poolt: 15) Arvutuslik massiülekandetegur gaasifaasis arvestatuna taldriku tööpinnale: Tabel 2 kySkats kySarv Jrk. nr. wõ, m/s H0, m mool NH3/m2s 1 0,457 0,025 5,63223 0,961
benseen Äädikhappe 0,12 12 11,7 anhüdriid Veevaba AlCl3 0,24 32 13 Etanool 0,43 19,7 25 NaBH4 0,03 1,22 1,12 Atsetofenoon 0,1 12 11,7 Atsetofenoon Teoreetilise saagise arvutus reaktsiooni brutovõrrandi põhjal: n((CH3CO)2O) = n (atsetofenoon)=0,12 mool m (atsetofenoon) =0,12 mool * 120,4 g/mol=14,448 g Oodatav saagis kirjanduse alusel (80% teoreetilisest) 14,448*0,8=11,56g Minuga saadud saagis 10,9 g, mis on 10,9/14,448*100%=75,44 % teoreetilisest ja 10,9/11,56*100%=94,3 % literatuursest. 1-fenüületanool Kuna sain 10,9 g atsetofenooni, aga 1-fenüületanooli sünteesiks on vaja 12 g, siis tegin vajalikud arvutused atsetofenooniga reageerivate ainete jaoks ning sain: Etanool NaBH4
jard, jalg jne). Alates meetermõõdustiku loomisest on selle ideeks olnud see, et erinevad mõõtühikud oleksid üksteisega seotud. 19. sajandil olid ainsad nomineeritud põhiühikud pikkus, mass ja temperatuur. Rahvusvahelisi ühikutesüsteemi ühikuid nimetatakse SI ühikuteks ning nendeks on : meeter (pikkus), kilogramm (mass), sekund (aeg), amper (voolutugevus), kelvin (termodünaamiline temperatuur), mool (ainehulk) ning kandela (valgustugevus). Ühikute definitsioonid (2005 aasta) : Meeter vahemaa, mille valgus läbib ajavahemikus 1/299 792 458 sekundit Kilogramm võrdne rahvusvahelise kilogrammi etaloni massiga (1l vee mass) Sekund - tseesium 133 aatomi põhioleku ülipeenstruktuuri üleminekule vastava kiirguse9 192 631 770 võnkeperioodi kestus Amper - Amper on konstantne selline elektrivool, mis põhjustaks kahes paralleelse lõpmatu
benseen Äädikhappe 0,118 12 11,1 anhüdriid Veevaba AlCl3 0,239 32 13 Etanool 0,43 19,7 25 NaBH4 0,03 1,22 1,12 Atsetofenoon 0,1 12 12,1 Atsetofenoon Teoreetilise saagise arvutus reaktsiooni brutovõrrandi põhjal: n((CH3CO)2O) = n (atsetofenoon)=0,118 mol m (atsetofenoon) =0,118 mool * 120 g/mol=14,2 g Oodatav saagis kirjanduse alusel (80% teoreetilisest) 14,2*0,8=11,36g Sünteesi käigus saadud saagis: 4,6g, mis on teoreetilisest literatuursest 1-fenüületanool Kuna sain 4,6 g atsetofenooni, aga 1-fenüületanooli sünteesiks on vaja 12 g, siis tegin vajalikud arvutused atsetofenooniga reageerivate ainete jaoks ning sain: Etanool NaBH4 12g-25ml X=4,6*25/12=9,5 ml 12g-1,22 g Y=10,9*1,22/12=0,46g
Molaarmass ja molekulmass Mool on ainehulga ühik. 1 mool on selline ainehulk, mis sisaldab sama palju molekule, kui on 12g süsinikus aatomeid. Seda arvu nimetatakse avokaadro arvuks. Na = 6.02 * 10astmel 23 (M) molaarmass on ühe mooli antud ainemass (kg/mol) (Mr) molekulmass on molekuli massi ja 1/12 süsinikaatomi massi suhe (m0) molekulimass (kg) Nüü ainehulk (keemias p, mis on kontsentratsioon) m/M = N/Na Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Mida kiiremini
SOOJUSLIIKUMINE Molekulide arvu ühes moolis aines annab Avogadro arv 23 NA = 6.02×10 mool -1 . Mool on ainehulk, milles sisalduvate struktuurielementide arv võrdub 0.012 kg nukliidi 12C aatomite arvuga. Sellise hulga osakeste liikumist saab kirjeldada vaid statistiliselt. Saab anda tõenäosuse, et hetkel t on osakese asukoht punktis P, ja tõenäosuse, et samal hetkel on tema kiirus v. Enamasti pole molekulide paiknemine mingil hetkel oluline. Erandiks on vast juhud, kui meil on vaja arvutada ühe aine difusiooni teise sisse. Küll aga on oluline teada
4. 1,01 8,4 0,1578 0,015 0,0097 5 0,0975 N HClVHCl (16) N NH 3 = VNH 3 = (0,1 * 0,0108) / 0,01 = 0,108 N Jrk. uõ, X1 X2 WNH 3 , Y1, m Y1* Y2* Y1 Y2 Y2 Yk , K ykats k ykats , nr. m/s moolNH3 mool Y1 moolNH 3 moolNH3 moolNH3 s moolõhku moolõhku m 2s moolõhku 1. 0,120 0,0019424 0,001735 5,9178*10-8 0,00143010 0,9 0,0017482 0,00156205 0,000318099 0,00156205 4,910 0,00078167 0,012
Clapeyroni võrrand Clapeyroni võrrand on gaasi olekuvõrrand, kus muutuvad gaasi rõhk p(Pa), temperatuur T(K) ja ruumala V(m3), kui gaasi mass ei muutu: m=const. Normaaltingimustel 0C=273K, normaalrõhul 760 mmHg, s.o. 101 325 Pa, võtab gaasi 1 mool ruumala 22,4 liitrit ehk 0,0224 m3 (mool, tähis mol). Seega suurus pV/T on 8,31 J/ (mol . K). Seda nim. universaalseks gaasikonstandiks ja tähistatakse R-iga: R=8,31 J/( mol . K) Kui on suvaline kogus gaasi, siis tuleb leida, mitu mooli on gaasi. Selleks gaasi mass m(kg) jagatakse antud gaasi moolmassiga (kg/mol). Võrrandi lõplik kuju: pV=m/ . RT kus m/ - moolide arv gaasis Ülesanne: Sauna leiliruumi temperatuur on 100C normaalrõhul (105Pa)
9. Aatomi mass ja aatommass- aatomite mõõtmed ja mass on väga väikesed. Arvutuste hõlbustamiseks kasutatakse suhtarve, kusjuures ühikuks on 1/12 süsiniku aatomi massist. Seda ühikut nim rahvusvaheliseks aatommassiühikuks (1.6*10 astmes-27kg) Aatommass on ühikuta suurus, tegemist on suhtarvudega. 10. Molaarmass- molaarmassi ühikuks on g/mol. Molaarmassi tähis on M, millele järgneb sulgudes aine valem. Molaarmass ja molekulmass on arvuliselt võrdsed, ainult ühikud erinevad. 11. Mool kui aine hulga ühik- mooli mõiste põhineb aine hulga määramisel aineosakeste arvu kaudu. Aine hulka mõõdetakse moolides. Mool on ainehulk, mis sisaldab niisama palju üksikosakesi, kui on aatomeid 12g süsiniku isotoobis süsinik- 12. Selles sisaldub teatavasti 6,02*10astmes23 aatomit. Seda väärtust nim. Avogadro arvuks ja tähistatakse NA. Aine hulga ja massi vaheline seos: n= m/M 12. Aine massi jäävuse seadus- reaktsioonist osavõtnud ainete mass võrdub reaktsioonisaaduste massiga
Molekulaarfüüsika 1. Loetle molekulaarkineetilise teooria kolm põhiseisukohta. Millist gaasi nimetatakse ideaalgaasiks? 1) Kõik ained koosnevad molekulidest(aatomitest) 2) Molekulid on pidevas liikumises(soojusliikumine) – lakkamatu, korrapäratu liikumine 3) Kõik aineosakesed on omavahel vastastikmõjus Ideaalgaas – molekulide vahel puudub vastastikmõju 2. Kuidas on määratletud aatommass, molekulmass, molaarmass, ainehulk 1 mool, Avogadro arv? Millised on nende suuruste mõõteühikute nimetused? Aatommass mrx– ühe aatomi mass (amü) Molekulmass Mr– ühe molekuli mass (amü) Molaarmass MX – ühe mooli mass (kg/mol) Ainehulk 1 mool –selline kogus ainet, mille mass grammides võrdub selle aine aatom- või molekulmassiga (mol), tähis (nüü) Avogadro arv NA – ühes moolis sisalduv aatomite või molekulide arv (1/mol) 3. Millised suurused määravad gaasi oleku (seisundi)?
Vesi: m=5,228-0,5383=4,6897 g (HCl lahuses olev vesi) Kokku: a) m=9,6617g n=9,6617/18=0,5368mol b)m=7,6527g n=0,4252mol 2)Etüületanaati lähtelahuses, mooli : n= =1,728g/88,1gmol-1=0,020 mol 3)Tasakaalusegus etaanhappe tiitrimiseks kulunud NaOH ml ja moolide arv: V=56,5-27,75=28,75 ml / V=56,6-27,75=28,85 ml Etüületanaati ja H2O reageerib ära: Iga reaktsioonil tekkinud etaanhappe mooli kohta tekib 1 mool etanooli ja kaob 1 mool vett ning 1 mool etüületanaati n=0,02875 dm3*0,5290M =0,0152mol / n=0,02885 dm3*0,5290M =0,0153mol 4)Etüületanaat ja H2O tasakaalusegu Etüületanaat: 0,020- 0,0152=0,0048 mol Vesi: 0,425- 0,0152=0,4098 mol 5)Tasakaalukonstant. xCH 3COOC2 H 5 x H 2O K x = xCH 3COOH xC2 H 2OH K'x=(0,0048* 0,4098)/ 0,01522=8,51 Järeldus: Katsest järeldus, et reakstsiooni tasakaalukonstant on 8,51.
kulunud NaOH-kogus. Tasakaalusegu tiitrimise alusel määratakse tasakaalusegus olev etaanhappe kogus (moolide arv). Arvestades lähtelahusesse viidud etaanhappe hulka leitakse reaktsiooni käigus tekkinud või ära reageerinud etaanhappe kogus. Kui on teada kõigi nelja aine hulk (moolides) lähtesegus ja reaktsiooni vältel tekkiva (ära reageeriva) etaanhappe moolide arv, saab arvutada teiste ainete hulga (moolides) tasakaalusegus. Iga reaktsioonil tekkinud etaanhappe mooli kohta tekib 1 mool etanooli ja kaob 1 mool vett ning 1 mool etüületanaati ja vastupidi. Seda on soovitav teha tabeli 2 kujul. Edasi arvutatakse näiline tasakaalukonstant K´x. K´x väärtus sõltub mõningal määral kontsentratsioonidest. Andmed. Uuritav lahus: 5) 5 ml 3n HCl+ 4 ml etüületanaati+ 1 ml etaanhapet Lähtelahusesse pipeteeritud vee hulk: - 5 ml 3n HCl lahuse mass: 4,664 g HCl-ga sisseviidud vee hulk: 4,104g Summarne vee hulk lähte lahuses: 4,104g, 0,228 mooli Etanooli lähtelahuses: -
Vee hulk igas kolvis katse algul on leitav, lisades puhta vee massile 3N HCl-s oleva vee massi. Viimane arvutatakse, lahutades 5ml 3n HCl lahuse massist selles leiduva HCl tiitrimise teel määratud massi. Etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tasakaalulise lahuse tiitrimiseks kulutatud NaOH milliliitrite arvust, millest lahutatakse esimese kolvi sisu tiitrimiseks kulunud NaOH-kogus. Iga reaktsioonil tekkinud etaanhappe mooli kohta tekib 1 mool etanooli ja kaob 1 mool vett ning 1 mool etüületanaati. Kui on teada kõigi nelja aine hulk lähtesegus ja reaktsiooni vältel tekkivate etaanhappe moolide arv, saab arvutada näilise tasakaalukonstandi K´x. Et meil puuduvad mõõtmised komponentide aktiivsustegurite kohta, saab termodünaamilise tasakaalukonstandi leida seose järgi: K´x väärtus sõltub mõningal määral kontsentratsioonidest. Arvutused 1. HCl-ga sisse viidud vee hulga leidmine
· Isoprotsesse kirjeldavad võrrandid saadakse lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist: . · · · · · isotermiline protsess isobaariline protsess isohooriline protsess · 13. Gaaside moolsoojused. · Moolsoojus jääval ruumalal: soojushulk, mis kulub 1 mooli gaasi soojendamiseks 1K võrra jääval ruumalal. · Moolsoojus jääval rõhul: . · Gaasi universaalkonstant R töö, mida 1 mool gaasi teeb isobaarilisel paisumisel, kui seda soojendatakse 1K võrra. · 14. Pööratavad ja pööramatud protsessid. Entroopia. Termodünaamika II seadus. · Termodünaamika II seadus: isoleeritud süsteemi entroopia ei saa kahaneda. · Entroopia (S) ehk taandatud soojushulk soojushulk, mis tuleb ühe ülekandetemperatuuri kraadi kohta (). Mikroskoopilisest seisukohast iseloomustab entroopia süsteemi korrapärasust, samuti energia kvaliteeti.
Loetle molekulaarkineetilise teooria kolm põhiseisukohta. Millist gaasi nimetatakse ideaalgaasiks? Kõik ained koosnevad molekulidest(aatomitest) Molekulid on pidevas liikumises(soojusliikumine) (lakkamatu ja korrapäratu liikumine) Kõik ained on omavahel vastastikmõkus. Ideaalgaas gaas, mille molekulidevaheline vastastikmõju puudub (vastastikmõju on nii nõrk, et me ei arvesta sellega) 2. Kuidas on määratletud aatommass, molekulmass, molaarmass, ainehulk 1 mool, Avogadro arv? Millised on nende suuruste mõõteühikute nimetused? Molaarmass on aine ühe moli mass. MX kg/mol Avogadro arv on ühes molis sisalduv aatomite arv. N A=6,02 x 10231/mol 1 mool on selline kogus ainet, mille mass grammides võrdub selle aine aatommassiga. Elemendi aatommassiks nim suhtelist suurust, mis leitakse jagades elemendi molekuli mass 1/12 süsiniku molekuli massiga
Molekulid on pidevas kaootilises liikumises Kõikide kehade molekulid on seotud vastastikmõjuga Ideaalgaas on reaalse gaasi lihtsustatud mudel,(1)kus gaasimolekulid loetakse punktmassideks,(2)molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed ning (3) molekulide vahel puudub vastastikmõju. 2. Kuidas on määratletud aatommass, molekulmass, molaarmass, ainehulk 1 mool, Avogadro arv? Millised on nende suuruste mõõteühikute nimetused? Aatommass – ühe aatomi mass aatommassiühikutes – ühik 1/12 süsiniku aatomi C12 massist Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikustes – ühik Molaarmass - ühe mooli aine mass grammides – ühik g/mol Ainehulk 1 mool - on aine hulga ühik, mis sisaldab endas Avogadro arv ehk 6,02·10 23 aineosakest – mõõtühik – mol, tähis m
SI-süsteemi põhiühikud Jkr. Füüsikaline Füüsikalise Ühiku nimetus Ühiku tähis nr. suurus suuruse tähis 1. pikkus l meeter m 2. mass m kilogramm kg 3. aeg t sekund s 4. voolutugevus I amper A 5. temperatuur T kelvin K 6. valgustugevus kandela cd 7. ainehulk mool mol
Saadud vastuse korrutad sajaga ning saad vastuseks 10% (ÄRA UNUSTA MÄRKE) Kui on vaja leida näiteks 10% sajast, siis kasutad ristkorrutise loogikat. Kui on vaja leida tervikut, siis samuti ristkorrutise loogikat. P= maine/mlahus●100% P on lahuse massiprotsent, maine on lahustunud aine mass ja mlahus on lahuse mass. mlahus= maine+mH₂O Valemid on toodud välja seetõttu, sest töös võib leiduda ka lahuse protsendilise koostise leidmist. Mool, moolararvutus: Mool on ainehulk, mis sisaldab Avogadro arvu ulatuses aineosakest ehk mool on ainehulk, milles on 6 · 1023 aineosakest tähisega n. Mitu osakest on kahes moolis? - n = 2 · 6 · 1023 = 12 · Suuruse nimi Mool 1023 osakest, seega kaks korda rohkem. Suuruse tähis ? Igal ainehulgal on ka oma mass (aatomil oli mass - aatommass; molekulil SI ühiku nimi mool
avaldatud standardtingimustes paikneva puhta vee keemilise potentsiaali ow suhtes. ( w ow ) Vw w= Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud w ow Vw = + 2.3 RT log aw + zFEw + P +mwgh ow - vee standartne keemiline potentsiaal; aw - vee kontsentratsioon (aktiivsus); Ew - vee elektriline potentsiaal; R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1); F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); Vw - vee partsiaalne molaarne ruumala; m - moolmass; g - raskuskiirendus, h - kõrgus z - aine osakese laeng w - vee tihedus Elektrokeemiline potentsiaal on töö, mida tuleb teha mooli iooni toomiseks standartsest olekust kindlasse konsentratsiooni. Osmolaarsuseks nimetatakse Erinevate lahustunud ainete osmootsete rõhkude summa. Nimetage veepotentsiaali väärtust mõjutavad tegurid
AINE HULK. ARVUTUSED MOOLIDEGA. 1.MÕISTEID 1)Mool - aine hulga ühik. 2) Aine hulk (n) - aine kogus moolides. 3) Avogadro arv ( NA ) - aineosakeste (aatomite, molekulide, ioonide, elektronide) arv 1 moolis aines. 4)Molaarmass (M) ühe mooli aineosakeste mass. 5)Molaarruumala(Vm) - gaasilise aine 1 mooli ruumala. 2.VALEMID, TÄHISED, ÜHIKUD n = m/M n= V/Vm n= N/NA n - aine hulk (mol; kmol) m mass ( g; kg) M molaarmass ( g/mol; kg/kmol) V gaasi ruumala (dm3; m3)
lõppkiirus veetaseme ja väljavooluava kõrguste vahele vastavalt kõrguselt kukkumisel o Hõõrdekaod reaalses vedelikus (+ viskoossus) Soojusfüüsika 11) MKT ja Termodünaamika põhimõisted o Soojusnähtuse molekulaarkineetiline ja termodünaamiline uurimine (võrdlus) Termodünaamika uurib soojusnähtusi ja nende seost aine füüsikalis-keemiliste omadustega o Mool ja molaarmass (+ mõõtühikud) Mool on ainehulk, mis sisaldab Avogadro arvu ulatuses aineosakest ehk mool on ainehulk, milles on 6 · 1023 aineosakest tähisega n. Molaarmass on seega ühe mooli mass. Kuna mool koosneb ka aatomitest nagu molekulgi, siis arvutatakse molaarmassi samuti nagu molekulmassi o Termodünaamiline süsteem, selle tasakaaluolek ja oleku määravad põhiparameetrid süsteem, millel on ümbritsevaga energia-, kuid mitte ainevahetus, olek, mis ajas ei muutu
annaabi.ee 
