Kõõlus Organismi osa, mille abil lihas kinnitub luule Aponeuroos Kilekõõlused, mis ühendavad ülakeha laiu lihaseid kerega või paiknevad kõhuõõnes Innerveerima Närvidega varustamine Sidekirme Spetsiaalne kiht, mis isoleerib lihased ja lubab neil vabalt ja segamatult kontraheeruda 4. Selgitage mõisted: lihastoonus Lihastoonus on lihaste loomulik pinge, mis on tingitud motoorsete närvide poolt saadetavatest harvadest impulssidest. lihasväsimus Lihasväsimus tekib ülekoormusest ja see tõttu ilmneb kokkutõmbefaasi ja lõõgastumisfaasi on aeglastumine. 5. Miks hakkavad mittetreenitud inimesel lihased pärast pingsat treeningut valutama? Lihased kasutavad glükoosi oma töös energia saamiseks, treeningu ajal on töö suurem ning hapniku on vaja rohkem glükoosi lagundamiseks, kuid keha hapniku omastusvõime pole kõrge ning energia saamiseks lagundatakse glükoosi ilma hapnikuta ja tekib piimhape. 6
Igal lihasel on närvid ja veresooned. 3. Selgitage mõisted: Kõõlus (lad. k. tendo ) - s Organismi osa, mille abil lihas kinnitub luule Innerveerima - Närvidega varustamine Sidekirme (lad.k. fascia) - Spetsiaalne kiht, mis isoleerib lihased ja lubab neil vabalt ja segamatult kontraheeruda. Selgitage mõisted: Lihastoonus - lihastoonus on lihaste loomulik pinge, mis on tingitud motoorsete närvide poolt saadetavatest harvadest impulssidest Lihasväsimus - lihasväsimus tekib ülekoormusest ja see tõttu ilmneb kokkutõmbefaasi ja lõõgastumisfaasi on aeglastumine Miks hakkavad mittetreenitud inimesel lihased pärast pingsat treeningut valutama? Lihased kasutavad glükoosi oma töös energia saamiseks, treeningu ajal on töö suurem ning hapniku on vaja rohkem glükoosi lagundamiseks, kuid keha hapniku omastusvõime pole kõrge ning energia saamiseks lagundatakse glükoosi ilma hapnikuta ja tekib piimhape. 4
KK Lihased KORDAMISKÜSIMUSED LIHASTE SÜSTEEMIST 1. Milles seisneb skeletilihaste funktsioon? Liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel kehade üksikosade liikumist. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused . Koosnevad vöötlihaskiududest, iga lihaskiud on ümbritsetud sidekoelise kestaga, kontraheerumine, erutus, allub tahtele. 3. Kirjeldage kõõlust. (lad. k.tendo.) Venimatu, tõmbekindel. 4. Nimetage lihase osad . Pea, lihas, kõht, saba. 5. Selgitage mõisted: Aponeuroos - lai lindikujuline kilekõõlus Innerveerima - lihaseid närvidega varustama Sidekirme fastia, sidekoleline ümbris. 6. Kuidas jaotatakse lihased kuju alusel? Pikad, lühikesed, laiad 7. Kuidas jaotuvad lihased vastavalt esilekutsutud liigutusele? Selgitage painutajad,...
Kuju järgi eristame pikki, lühikesi ja laiu lihaseid. Kõike pikem lihas on rätsepalihas, kõige suurem tuharalihas. Kõige väiksem lihas inimesel on kuulmeluukest. 6.Lihaste varustamine energiaga Lihased vajavad töötamiseks energiat, mida saadakse peamiselt glükoosi ja rasvade koostisosade lõhustamisel. Selleks kulutab organism hapnikku. Vajaliku glükoosi ja hapniku kannab lihastesse veri. Lihaste verevarustust saab parandada treenides. Lihasväsimus tekib selle tõttu, et lihaste tööks napib energiat ning hakkab kogunema piimhapet. Lihased väsivad seda rutem, mida suurem on lihaste koormus ja kiirem töörütm. Lihaste töövõime ja jõudluse suurendamiseks tuleb neid pidevalt treenida.
üle puusa sirutusse. Vigastuse ulatus võib varieeruda täielikust rebendist (hinne 3) kuni kerge venituseni (hinne 1-2). M. biceps femoris on kõige sagedamini vigastatav hamstringlihas, arvatavasti tema kahekordse innervatsiooni pärast. Arvatakse, et see on vigastuse eelduseks just halval koordinatsioonil, eriti väsimusseisundites. Vigastuste riskifaktorid *Ebapiisav soojendus *Lihasjäikus *Qudricepsi ja hamstringlihaste suur jõu erinevus *Väsimus, lihasväsimus *Eelnev vigastus *Mustanahaliste rass ja kõrge iga Sümptomid Kõige tavalisem sümptom on valu reie tagasosas või tuharas. Teisteks sümtomiteks on turse ja verevalumid vigastatud hamstringis, lokaalne ülitundlikkus, asümmeetria ja lihaskõhu rullumine või libisemine mööda reit alla. Lihasjõu langus ja visuaalsed sümptomid on märk täielikust rebendist. Samuti võib liigse turse ja armkoe formuleerimise käigus saada kahjustuda istmikunärv, ning
Füsioloogia praktikum Erütrotsüütide arv- 25-30 x 1012 ( ¼ täiskasvanud organismi kõikidest rakkudest) 1 l veres on meestel 4,5-1012, naistel 4,5 x 1012 Erütrotsüüdid sisaldavad karboanhüdraasi, mis kiirendab süsihappe teket. Erütrotsüütide keskmine eluiga on 120 päeva. 1l veres on 4-10x109 leukotsüüti. Leukotsütoos e valgeliblede arvu tõus, leukopeenia- nende vähenemine. Tuumaga rakud. Agranulotsüüdid-(terakaseta tsütoplasma) lümfotsüüdid(25- 40%) ja monotsüüdid(4-8%). Tekivad luuüdis ja lümfisõlmedes. Valgeliblede loome- leukopoeesia. Hemoglobiin koosneb 4st polüpeptiidahelast, milles igaühes on 1 prosteetiline rühm-heem ehk tsentralse kahevalentse rauaaatomiga protoporfüriin. Molmass-64500. Olulisim transport O2 transport, samuti osaleb ta CO2 transpordis ja puhversüsteemina vere happe-leelise tasakaalu säilitamisel. 1 HB mol seob endaga 4 molekuli O2- oksügenatsioon. Tekkinud ühend Hb(O2)4 oksühemoglobiin. Hb konts meestel on 140-...
Ventilatsiooniseadmed – vent. isoleerimine, ümbritsemine tõketega. Töökeskkonnaväline müra (nt apteegi asukoht kaubanduskeskustes) – apteegi isoleerimine ja kaiste – paksud seinad, heliisalatsioon. VIBRATSIOON - tahke keha võnkumine. Üldvibratsioon - mehhaaniline võnkumine, mis kaldub üle töötaja kehale. Kõige halvemini talutakse 4-8Hz- unisus, lihasväsimus, rindkere valud. Kohtvibratsioon - mehhaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kätele. Vibratsiooni kahjuliku toime ennetamise üldpõhimõtted isikukaitsevahendite kasutamine amortiseerivad alused tööalale detailide kinnitamine töötajate koolitamine tehnoloogia muutmine jne. Farmatseudi erialal esinemine: elektrooniline ainete segisti, mis vibreerib ja see kandub üle kätele.
üle 1mm paks ning peab vastama FINA ujuvusreeglitele. Iga raja mõlemas seinas on pöördekohtunik, lisaks sellele on võistlustel starter ja peakohtunik. Väga oluline on õige hingamine. Ujumisega alustajad ujuvad sageli väga rahutult. Peamiseks veaks on, et vee all hoitakse hinge kinni ja vee peal hingatakse nii välja kui uuesti sisse. Paraku on selleks vähe aega, hingamine on puudulik ja tulemuseks hoopis ülihappesuse tõus ja siit kiire lihasväsimus. Tehniliselt õige on hingata vee peal sisse ja vee all välja, vee peal pöörame vaid pea kõrvale, mitte kogu keha nagu algajad sageli teevad. Vigastuste ennetamiseks on oluline. 1. - regulaarselt parandada oma ujumistehnikat 2. - intensiivsust ja mahtu korraga mitte suurendada 3. - mida pikem on soojendusujumine enne treeningut ja taastav ujumine pärast treeningut, seda parem 4. - venitusharjutused viia läbi enne ja peale treeningut 5
korduvad asendis kuni 80% /Kontor selja, õlavöötme ja järgida õiget töö- ja puhkeaja tööliigutused tööpäevast. kätelihaste spastilisus, reziimi. Võimalusel teha töö käigus Arvutiga töötamisel lihasväsimus ja valud. lühikesi pause, teha -klaviatuuri sõrmitemisel võimlemisharjutusi. Lihaste ja hiire kasutamisel ülekoormuse vähendamiseks ja tekivad korduvad töövõime säilitamiseks soovitav tööliigutused
Füsioloogia praktikumi KORDAMISKÜSIMUSED 1.Mida nimetatakse hemolüüsiks? Hemolüüs on punaliblelahustus, erütrotsüütide lagunemine ja hemoglobiini eraldumine. See võib toimuda nii kehasiseselt kui väliselt. Füsioloogiline hemolüüs toimub organismis seoses erütrotsüütide vaanemisega pidevalt. Patogeense hemolüüsi põhjuseks võivad erinevad tegurid: · Keemiliste ainetega kokkupuutumine, nt kloroform või eetrid,mis kahjustavad erütrotsüütide membraani, teatud ravimid jt; · Mao mürk; · Vereproovi vale transporteert, tugev raputamine (mehaaniline hemolüüs) · Temperatuuri järsk langus ja tõus (termihemolüüs); · Juhul kui vereülekanne käigus veregruppid ei sobi kokku,siis tekkib imnohemolüüs. · Vere ebaõige säilitamine; · Vere ebaõige võtmine ja käsitlemine. 2.Mis põhjusel tekib osmootne hemolüüs? Osmootne hemolüüs toimub siis, kui erütrotsüüdid satuvad hüpotoonilisse lahusesse. Lah...
Sundasend ja Töötaja viibib istuvas Raamatupidaja / Sundasendist tingitud II-III Terviseriski vähendamiseks tuleb korduvad asendis kuni 80% Kontor selja, õlavöötme ja järgida õiget töö- ja puhkeaja tööliigutused tööpäevast. kätelihaste spastilisus, režiimi. Võimalusel teha töö käigus Arvutiga töötamisel lihasväsimus ja valud. lühikesi pause, teha -klaviatuuri sõrmitemisel ja võimlemisharjutusi. Lihaste hiire kasutamisel tekivad ülekoormuse vähendamiseks ja korduvad tööliigutused. töövõime säilitamiseks soovitav
· käe vee alla viimine peaks olema alati õlaliigese tasemel pikalt ette sirutatult, nii pikeneb libisemisfaas ja toimub tugevam tõmme. Väga oluline on õige hingamine. Ujumisega alustajad ujuvad sageli väga rahutult. Peamiseks veaks on, et vee all hoitakse hinge kinni ja vee peal hingatakse nii välja kui uuesti sisse. Paraku on selleks vähe aega, hingamine on puudulik ja tulemuseks hoopis ülihappesuse tõus ja siit kiire lihasväsimus. Tehniliselt õige on hingata vee peal sisse ja vee all välja, vee peal pöörame vaid pea kõrvale, mitte kogu keha nagu algajad sageli teevad. Soovitused tehniliselt õigeks seliliujumiseks Sageli soovitatakse seliliujumist mitmesuguste seljavaevuste korral. Kuid tehniliselt valesti ujudes võivad vaevused hoopis suureneda. Seliliujumisel on teatud sarnasus vabaltujumisega, asend on vaid selili. Tähtis pole vaid keha sirgelthoidmine, ka kaelapiirkond tuleb hoida kehaga samal joonel
Sisukord Stress........................................................................................................................................... 2 Määratlus ja põhjused............................................................................................................. 2 Töövägivald................................................................................................................................ 3 Ahistamine.................................................................................................................................. 3 Arvuti mõju tervisele.................................................................................................................. 4 Arvutite kasutamisega kaasnevad tervisehäired......................................................................5 Mõju nägemiselundile..............................................................................................
ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas...
korduvad asendis kuni 80% /Kontor selja, õlavöötme ja järgida õiget töö- ja puhkeaja tööliigutused tööpäevast. kätelihaste spastilisus, reziimi. Võimalusel teha töö käigus Arvutiga töötamisel lihasväsimus ja valud. lühikesi pause, teha -klaviatuuri sõrmitemisel ja võimlemisharjutusi. Lihaste hiire kasutamisel tekivad ülekoormuse vähendamiseks ja korduvad tööliigutused. töövõime säilitamiseks soovitav kord
KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD Referaat SISUKORD Sissejuhatus..........................................................lk 3 Arvuti ajalugu.......................................................lk 4 Mis on arvuti...................................................................lk 13 Mis on kuvar...................................................................lk 15 Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16 Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25 Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna .............................................................................lk 32 Kasutatud kirjandus.............................................................lk 33 ...
põhjustel on tegemist ühe enimtunnustatud liposuktsioonijärgse kehahooldusega. C Charcot dušš / jugadušš - on veemassaaži eriliik, kus 10-15 minutiline massaažiseanss haarab kogu keha. Protseduuri jooksul suunatakse dušijuga kehale ja sellega masseeritakse probleemseid kohti. Protseduur parandab vereringet, tőstab lihastoonust ja naha elastsust, stimuleerib ning vähendab tselluliidi ladestumist. Charcot duši näidustused: artriit, vee- ja ainevahetushäired, reuma, stress, lihasväsimus, lihaspinged, lihasvalud. Vastunäidustused: ägedad palavikuga kulgevad haigused, kopsutuberkuloos, südame-vereringe haigused, neerupatoloogiad, mao- ja kaksteistsőrmik soole haavandid, pahaloomulised kasvajad, psühhoos, naha seenhaigused, jalgade veenilaiendid, rasedus. Cleopatra piimavann - Tõeline piim siidja vahu kujul kannab tunnetuse maailma. Vann hellitab nahka enneolematult õrnalt. See on kui lumivalge järv, mis täidab meeled vaikuse ja rahuloluga
Tähtsamad ühendusteed suunduvad punatuuma, talamusse, hüpotalamusse, retikulaarformatsiooni ja piklikaju tuumadesse. Väikeaaju kaudu reguleeritakse automaatset motoorikat ning tahtlikke liigutuste ulatust ja jüudu, korrigeeritakse aeglasi ja programmeeritakse kiirete liigutuste sooritamist. Väikeaaju kahjustuste korral on häiritud liigutuste kooordinatsioon, liikumisel esineb ataksia, tekivad tasakaaluhäired ja raskused seismisel, lihastoonus on langenud, varakult areneb lihasväsimus, langenud on võime sooritada kiiresti üksteisele järgnevaid liigutusi antagonistlike lihasrütmidega. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Keskaju koosseisu kuuluvad suurajujalakesed, katteplaat, punatum ja mustaine. Siin asuvad III ja IV peaajunärvi (silmaliigutaja ja plokinärvi) tuumad. Keskaju struktuuride hulka kuuluvad katteplaadi ülaküngastes lülitatakse ümber osa nägemismeele ja alaküngastes osa kuulmismeele tsentraalsetest teedest. Keskaju tuumadest kulgevad
FÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED HOMOÖSTAAS, ORGANISMI REGULATSIOONIMEHHANISMID 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste (C. Bernard, W.B. Cannon). Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogiliste organismi ja tema osade talitlusest ehk funktsioonist. CLAUDE BERNARD “Koordineeritud füsioloogilised reaktsioonid, mis peavad tagama enamiku püsiseisundit kehas on sedavõrd keerulised ja iseäralikud elava organismi jaoks, et nende püsiseisundite käsitlemiseks on kasutusele võetud termin – homoöstaas. Bernard mõistis, et looma sõltumatus muutuvatest välistest tingimustest on seotud tema võimega säilitada suhteliselt püsivat keskkonda. WALTER CANNON Sõna ei tähenda midagi fikseeritut, eelnevalt paikapandut ja muutmatut, stagnatsiooni. See tähendab, et see seisund võib olla muutuv, kuid see on siiski suhteliselt püsiv. Cannon mõistis, et võtmeküsimuseks suhteliselt stabiilse ...
1.SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Otsinguline huvi ehk soov seletada käitumist, mida nähti juhuslikult. Praktiline huvi – vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist. Seletused tihti naiivsed. Näide: Aristoteles (384- 322 e.K.): 1)huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed 2)nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“, „Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinro...
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehni...
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põ...
KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organism...