Lagedi Kool Lühireferaat Väljaränne Eestist Töö koostaja: Kristiina Toomik Juhendaja: Pille Türner 2015 Väljaränne Eestist Eestist lahkub igal aastal oluliselt rohkem inimesi kui tuleb sisse. Välismaale läheb nii Eesti arste, ehitajaid, koristajaid kui ka teisi elukutset esindajaid. Miks lähevad inimesed välismaale ning kuhu riiki nad põhiliselt suunduvad? Väljarände põhjuseid on palju. Minnakse otsima helgemat tulevikku välismaale, soovitakse paremat palka mis tihitpeale ka leitakse, soovitakse paremat haridustaset mida Eestis ei ole võimalik omandada või loodetakse lihtsalt, et välismaal on parem. Statistika kohaselt lahkub Eestist kõige enam inimesi Soome kus igal aastal leiab uue kodu enale rohekem kui 5000 eestlast. Väga palju lahkutakse Eestist ka Suurbritanniasse ning Sakamaale, samuti ka Rootsi ning Norra.
teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid Elektrivälja tugevuseks nim elektriväljas pos. Laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Elektrivälja iseloomustavad omadused: ta on pidev ja katkematu,ta on lõpmatu,ta levib kiirusega 300 000 m/s, ta vahendab laengue vastastikmõju. Elektrivälja jõujooned algavad positiivselt laengult ja lõpevad negatiivsel laengul või suunduvad lõpmatusesse. Jõujoone puutuja näitab igas punktis elektrivälja tugevust. Kehade elektriseerimine on kehale elektrilaengu andmine. Elektrilaeng on mõnede kehade omadus mille kaudu väljendub nende kehade elektromagnetelist vastastikmõju. Elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Samaliigiliste kehade vahel mõjub tõukejõud,eriliigilistel tõmbejõud. Coulombi seadus Kaks elektrilaenguga keha mõjutavad teineteist võrdvastupidiste jõududega
¤Paralleelsed sirged- Kahte tasandil asuvat sirget nim. paralleelseteks kui neil ei ole ühiseid punkte ¤Kaasnurgad- Kahte nurka mis asuvad ühel pool lõikajat ja mille haarad lõikajal suunduvad ühtepidi nim. kaasnurkadeks. ¤Lähisnurgad- Kahte nurka, mis asuvad ühel pool lõikajat ja mille haarad lõikajal suunduvad vastamisi nim. lähisnurkadeks. ¤Põiknurgad- Kahte nurka, mis asuvad üks ühel ja teine teisel pool lõikajat ja mille haarad lõikajal suunduvad vastamisi nim. põiknurkadeks. ¤Kolmnurga välisnurk- kolmnurga välisnurgaks nim. kolmnurga sisenurga kõrvunurka. ¤Kolmnurga välisnurga teoreem- kolmnurga iga välisnurk on võrdne temaga mitte kõrvu olevate sisenurkade summaga. ¤Kolmnurga kesklõik- Lõiku, mis ühendab kahe külje keskpunkte, nim. selle kolmnurga kesklõiguks.
voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2x10-7 N, siis on voolutugevus juhtmetes 1 A. Konstant näitab kuidas keskkond mõjutab välja, el.välja vähendab, magnetvälja suurendab. Magnetiline induktsioon näitab jõudu mis mõjub ühikulisele juhtmele (1m)ühikulise voolu puhul. Ampere'i jõu suunda saab määrata vasaku käe reegliga: magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa, pöial näitab juhtme liikumise suunda(alla). Kasutatakse el.mootoris. Magnetvälja jõujooned näitavad kuju, suunda ja tugevust, neil pole algust ega lõppu pöörisväli kinnised jooned. Kruvireegel aitab määrata magnetvälja suunda. Maakera on magnet sest ta tuum on rauast. Geograafiline poolus punkt, mille ümber maakera pöörleb. Inklinatsioon maapinna ja magnetvälja vaheline nurk. Lorentzi jõud on ühele laetud osakesele mõjuv jõud
Tegemist oli enesetapumissiooniga, mille taga oli 19 Islamiusku Al-Qaeda sõdurit. Missiooni eesmärgiks oli hävitada USA tähtsamad hooned, nagu nt: Maailma Kaubanduskeskuse kaksitornid, Pentagon ja Washington DC. Lennuk, mis pidi tabama Washingtoni, ei jõudnudki kunagi oma eesmärgini – see oli lend United 93. Film algab stseeniga, kus 4 al-Qaeda terroristi Ziad Jarrah, Saeed al-Ghamdi, Ahmed al-Nami ja Ahmed al-Haznawi palvetavad enda New Yorki hotellis. Edasi suunduvad nad Newark Liberty rahvusvahelisse lennujaama, kus nad pääsevad ilma ühegi kahtlustuseta saatuslikku lennuki. Tiheda liikluse tõttu hilineb lend 40 minutit, kuid viimaks stardib lennuk San Francisco poole. Samal ajal kui lennujaamas stardib järjekordne kaaperdatav lennuk, saab äsja edutatud FAA juht Ben Sliney teada, et American Airlines Flight 11 on kaaperdatud ja et kokpitis võimust võtnud
1)*elektrivool laetud osakeste suunatud liikumine *Elektrivool metallides - vabade elektronide suunatud liikumine. Metallide elektrijuhtivust nim. elektronjuhtivuseks. *ioon laetud aatom *Elektrivool elektrolüüdides - ioonide suunatud liikumine. Elektrolüütide elektrijuhtivust nim ioonjuhtivuseks. (elektroodid(söepulgad) 1.katood-negatiivne, positiivsed ioonid suunduvad sinna; 2. anood-positiivne, negatiivsed ioonid suunduvad sinna) *Elektrivool gaasides ehk gaaslahendus elektronide ja ioonide suunatud liikumine, seega esineb gaasides nii elektron-, kui ka ioonefektiivsus *elektrivool vaakumis elektrivoolu tekitamiseks vaakumis tuleb sinna viia laetud osakesi, seda on võimalik teha termoemissiooni abil 2)Elektrolüüs nähtus, kus elektrolüüdist eraldub elektrivoolu toimel metall. Kasutamine galvanosteegias, puhaste metallide saamises maakidest. 3)Elektrolüüdid hapete, aluste ja soolade vesilahused
Päikesepatarei Kuidas toodab päikesepatarei elektrienergiat? Päikesepatarei tööks kasutatakse enamasti pooljuhtide fotoelektrilisi omadusi (pooljuhid näiteks germaanium ja räni). Kui päikesevalgus paistab patareipinnale (pn-siire, kristallitaoline pind mis muudab aukjuhtivuse elektrijuhitavaks. Elektron ja ,,auk" suunduvad vastaspooljuhtide juurde ). Kui kogu see krempel ühendada voolutarbijaga muutub see elektrienergiaks ( elektron ja "auk" suunduvad oma pooljuhtide poole tagasi ). Ja üleüldiselt on see juba rohkem keemia teema. Plussid Miinused 1. Ei kahjusta mingil määral loodust 1. Suhteliselt vähetootev 2. Lõpmatu energiaallikas 2. Vajab palju pinda 3. Jääkaineid ei teki 3. Vajab teatud keskkonnaolusid 4. Ohutu (ühiskonnale ja keskkonnale) (päikest) 5
Pilved peavad mäe ületamiseks kõrgemale tõusma. Siis õhk kondenseerub ja vihm sajab alla mäe läänepoolsel nõlval ja ida poole jääv ala jääb kuivaks. Hoovused: Hoovused on soojad või külmad. Soojad hoovused algavad ekvaatori lähedalt ja suunduvad pooluste poole. Soe hoovus muudab kliima niiskeks (soe õhk tõuseb üles , kondenseerub ja sajab alla) Külmad hoovused algavad pooluste lähedalt ja suunduvad ekvaatori poole. Külm hoovus muudab kliima kuivemaks. Kuidas tekib kõrb? Kõige kuivem Atacama kõrb. 1. seal on troopiline kliima 2. seal on külm hoovus 3. Atacama kõrbe ümbritsevad idast Andid Mussoonid: On suurte mandrite kaguosas, kus poole aastat sajab ja pool aastat on kuiv.
Lõhi Lõhi on suur ja tugev kala. Täiskasvanud lõhede keskmine pikkus on 1 m ja keskmine mass on 10 kg. Maksimaalne pikkus võib ületada 1,5 m ja mass võib ulatuda 46 kg-ni. Noored lõhed elavad algul jões, siis meres ja suguküpsuse saabumisel suunduvad tagasi oma sünnijõgedesse. Eestis on lõhejõed Vasalemma, Pirita, Rutja, Keila, Loobu, Kunda ja Pärnu jõgi ning Valgejõgi. Alates juulikuust suunduvad suguküpsed kalad merest jõgedesse. Kudemine toimub tavaliselt oktoobris või novembris. Kudemiseks valivad kalad kiirevoolulise kärestikulise koha. Emane kaevab sabalöökidega veekogu põhja pesa ning katab selle pärast marjaheitmist kruusaga. Osa isendeid sureb pärast kudemist, kuna nad on nälginud ning kurnatud. Osa läheb merre, kuid väga vähesed koevad kaks või kolm korda. Marja areng kestab ligikaudu viis kuud. Paari sentimeetri pikkused vastsed kooruvad varakevadel
seotud? erinevatele liikumistele, mis on esile kooskõlastatud. Ta võrdles neid kutsutud hinge poole või mõnel muul sündmuste ahelaid kahe kellaga, mis põhjusel, mõjutavad näärme hingusi, pole omavahel kuidagi seotud, kuid mis teda ümbritsevad ning suunab näitavad ikkagi ühte ja sama aega. need aju pooridesse, kust nad mööda närve suunduvad lihastesse. Nääre paneb liikuma kehaosad. Teooria Kuidas ja kus toimub keha ja vaimu Kuidas Jumal suudab mõjutada probleem vastastikune mõjutamine? Kehal on mateeriat, sest muidu poleks ju mõõtmed, kuid vaimul ei ole, vaim ei võimalik kooskõlastada vaimseid ja saa seega kusagil asuda; seega ei ole kehalisi sündmusi. võimalik ka vastastikmõju. Siiski
Second level Third level Fourth level Fifth level Kuidas toodab päikesepatarei elektrienergiat? Päikesepatarei tööks kasutatakse enamasti pooljuhtide fotoelektrilisi omadusi (pooljuhid näiteks germaanium ja räni). Kui päikesevalgus paistab patareipinnale (pn-siire, kristallitaoline pind mis muudab aukjuhtivuse elektrijuhitavaks. Elektron ja ,,auk" suunduvad vastaspooljuhtide juurde ). Kui kogu see asjandus ühendada voolutarbijaga muutub see elektrienergiaks ( elektron ja "auk" suunduvad oma pooljuhtide poole tagasi ). Päikesepatarei... Plussid Miinused 1. Ei kahjusta mingil määral 1. Suhteliselt vähetootev loodust 2. Vajab palju pinda 2. Lõpmatu energiaallikas 3. Vajab teatud 3
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kai Mänd Meretransport Referaat Juhendaja: Jüri Toomel Tallinn, 2011 1.Tallinn-Stockholm-Kopenhaagen-Stockholm-Tallinn (19.01.2012-24.01.2012) 19. jaanuar 16.00 Kogunetakse D-terminali, võimalus panna kohvrid ja muu kruiisil mitte vajalik bussi 16.30 Buss sõidab check-in'i, reisijad suunduvad laevale 18.00-10.45 Sõit Stockholmi (kruiisilaevaga Baltic Queen) 20. jaanuar 10.45-11.30 Kogunetakse bussi 12.00-15.00 Teaduskeskuse Tom Tits Eksperiment külastus 15.15-22.30 Toimub sõit marsruudil Stockholm-Kopenhaagen 21. jaanuar ...-11.50 Vaba aeg (süüakse, jalutatakse linna peal) 12.00-14.00 Vesterbro (Kopenhaageni muuseum, Carlsbergi pruulikoda) 14.00-15.00 Vaba aeg 15.00-17.00 Paadiekskursioon 17.00-23.00 Vaba aeg 23.00-6
Maa magnetvälja magnetinduktsioon on 0,05T. Kui suure kiirusega (risti magnetväljaga) lennates tekib tiibade otspunktide vahel emj 150 mV? Juhtmes indutseeritav elektromotoorjõud (Kordamine) Igas juhtmes, mis magnetväljas liikudes lõikab jõujooni, tekib elektromotoorjõud (emj.); kui aga juhtmeotsad on omavahel ühendatud, s.t. vooluring on suletud, tekib selles vool. Indutseeritava elektromotoorjõu suund määratakse parema käe reegliga: Kui jõujooned suunduvad peopessa ja pöial näitab juhtme liikumise suunda, siis väljasirutatud sõrmed näitavad indutseeritud elektromotoorjõu suunda. Parema käe seadus(kordamine) Kui jõujooned suunduvad peopessa ja pöial näitab juhtme liikumise suunda, siis väljasirutatud sõrmed näitavad indutseeritud elektromotoorjõu suunda.
üle avalikult ja anti välja õpikuid. Üks murrangulisemaid uuendusi oli lineaarperspektiivi avastamine ja selle kasutuselevõttmine maalikunstis. Firenze toomkiriku kupli arhitekt Brunellechi oli märganud, et kõik paralleelsed jooned looduses paistavad meie pilgule ühte punkti koonduvatena. Ta selgitas, et pildipind on justkui aken kunstniku ja kujutatava vahel. See pildipind püüab loodusest kinni kõik maalikunstniku pilku suunduvad kiired ja nii koonub kõik kujutatav pildipinnal ühte punkti , nn. pagupunkti. Selle teooria järgi arvutas Brunellechi välja horisontaalsete joonte omavahelised kaugused ja sai võrgustiku, mis muutub kaugenedes väiksemaks. Selline kujutamisviis maalikustis koondab vaataja pilgu ühte punkti pildipinnal. Kõik kaugemal asuv on kujutatud väiksemana ja nii tundub pilt meie silmale kolmemõõtmelisena. Lineaarperspektiivi reeglite järgi maalides
Dots H. Tapfer, anatoomia 2014 Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad: perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega ...
seostatakse ühtlasi ka matemaatilist mõtlemist. Seevastu ruumilist kujutlusvõimet, muusikalist kuulmist ja nägemismälu mõjutab rohkem parem poolkera. Keskaju on peaaju väikseim osa. Keskajus paiknevad kraniaalnärvide tuumad: · II n. occulomotoris silmaliigutajanärv · IV n. trochlearis plokinärv · V n. trigeminus kolmiknärv. Keskaju eesmise osa moodustavad suurajuvarred kaks jämedat poolrulli, mis alates sillast lahknevad ning suunduvad etteüles suuraju poolkeradesse. Keskaju tagumise osa moodustab katteplaat (katteleste, tektumileste), kus eristatakse nelikkeha (corpus guadrigeminum), mis koosneb kahest paarilisest moodustisest: ala- ja ülakünkast (colliculus inferior et superior). Alumised künkad kätkevad endas juhteteid, mis on seotud kuulmisfunktsiooniga. Sisekõrvast saabuvad närviimpulsid suunatakse sünapsitesse alumistes küngastes, mille kaudu nad edastatakse suurajusse
Fifth level Elupaigad Gekosid kohtab kõrbepiirkondadest troopiliste vihmametsade ja lumega kaetud mäetippudeni. Gekosid esineb kogu maailmas, nad on kergestikohastuvad loomad ning inimesele ohtu ei kujuta. Enamuse gekode jaoks peitub oht nende looduskeskkonna hävimises. Toitumine Suurem osa gekodest on ööloomad, seetõttu suunduvad nad jahti pidama peaaegu eranditult öösiti. Gekod toituvad putukatest ,väikestest lindudest, hiirtest, sisalikkudest ja puuviljadest Paljunemine Sarnaselt teiste roomajatega on ka gekod munaspoegijad. Munad on esialgu pehme koorega, järk-järgult aga kõvenevad. Kaitsekohastmused
olemasolu kasutamine · Kõrge maine ostjaskonna · Tööjõu voolavus hulgas O T · Täiendava ostjagrupi · Üldine majanduskorra ilmumine langemine · Nõudluse kiire kasv · Konkurentide arvu võimalik kasv TV- strateegia Inimesed tunnevad suuremat huvi tervislike eluviiside vastu ning suunduvad spordiklubisse, millel on kõrge maine ja kus treenerid on professionaalsed. TO-strateegia Kliendid ei pea vajalikuks otsimaks uut spordiklubi, kui nad on rahul praeguse klubi maine ja personaliga. NV-strateegia Tervisliku eluviisi populaarsuse kasv toob uusi kliente, kes peavad lugu uutest ja ambitsioonikates treeneritest ning üldlevinud tehnoloogia paneb uusi kliente ennast paremini tundma, sest kliendid teavad, kuidas antud tehnoloogiat kasutada. NO-strateegia
võrdeline nende laengute korrutisega ja põõrdvõrdeline nende laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne elektrivälja mingisugusesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja vastava elektrilaengu suhtega. Jõujoonteks nim selliseid elektrivälja iseloomustavad jooni, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevuse sihiga. Jõujooned algavad alati positiivsetelt laengutelt ning suunduvad negatiivsetele laengutele. Potentsiaalide vaheks nim skalaarset füüsikalist suurust, mis võrdub laengu ümberpaigutamiseks tehtud töö ja vastava laengu suhtega.
mõis aga von Schlippenbachide aadliperekonna omanduses. Millalgi 17. sajandil viidi mõisakeskus ka tänini säilinud asukohta.1742. aastal siirdus mõis perekonnasidemete kaudu von Fersenite aadliperekonna valdusse, kes pärinesid Harjumaalt Pahkla mõisast. Kahekorruseline historitsistlik inglise stiilis esinduslik peahoone (loss) valmis mõisas 1903. aasta paiku.Peahoone ümbrus kujundati kauniks avaraks pargiks Riia linnaaedniku Georg Kuphaldti projekti järgi.Mõisakeskusesse suunduvad kolm teed - mõisaaia tagant kulgev ajalooline Paia-Viljandi maantee ning Olustvere raudteejaama suunduv tee kujundati kaunideks pikkadeks alleedeks. Olustvere alleed on Eesti ühed pikimad.Paia-Viljandi maantee äärne allee algab põhja pool raudteeülesõidust (viaduktist) ning lõpeb lõuna pool Jaska mõisa juures, olles 4,2 kilomeetri pikkune. Von Fersenitelt 1919. aastal võõrandatud mõisahoonesse kolis 1920. aastal põllutöökool
Kas rästikuid ja nastikuid leidus metsas? Võtsin uurimisobjektiks ussid. Soovisin teada, kas metsades leidub septebrikuu lõpuks rästikuid ja nastikuid, kelle pärast peavad seenelised valvel olema. Uurisin inetrnetist rästiku elupaiga kohta. Rästik eelistab rohuseid, paraja niiskusega mitmekesise kooslusega elupaiku, kus on võimalus end soojendada ja jahti pidada. Harvemini kohtab teda ka veekogude kallastel. Talvituma suunduvad rästikud septembri teisel poolel või oktoobri alguses, elab muttide urgus, puude-põõsaste juurte sees olevates käigudes, heina- või kivikuhja all, turbasoodes, mis ei valgu vett täis, ja kaljupragudes Nastikud Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel. Oktoobrist märtsi- aprillini talvituvad nastikud talveunes näriliste urgudes või kändude all, kompostihunnikutes, külmumata pinnases või lehekuhjades.
Venemaalt, Poolast ja Moldaavias ning raudteed, mis läbivad kõiki Ukraina suurimaid linnu. Paljud maanteed ja raudtee saavad alguse põhilistest sadamatest, mis asuvad Musta mere ääres. Rahvusvahelised veod. Rahvusvahelistes vedudes on väga olulisel kohal veetransport. Ukrainat läbib tema põhijõgi Dnepr, mis suubub Musta merre. Ukraina põhilised sadamad on Nessebur, Yalta, Odessa. Olulised on ka Venemaalt alguse saanud raudteed, mis läbivad Ukrainat, põhiliselt Kiievit ning suunduvad Euroopa poole. Samuti läbib Ukrainat Venemaa poolt suured naftatorustikud, mis suunduvad Euroopasse. Looduslikud olud ja transport. Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ukrainas on suuremateks madalikkeks Dnepri madalik, Musta mere madalik. Ukrainas on jõe- ja uhtorgudena liigestunud kõrgustikud. Kuna Ukraina on väikeste kõrgustikega maa, siis on sinna hea rajada erinevaid teid.
Kirjeldus Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune,kuid esineb ka hiidlasi,kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kuiunevad välja nendest räimedest,kellel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrooksetest toitumisel. Paljunemine Kui kudemis aeg kätte jõuab,siis suunduvad räimeparved rannikualadele. Koelmud painevad 4...12 m sügavusel ning neis on tähtis veetaimestiku olemasolu-nimelt arenevad räime marjaterad pruuni- ja punavetikatele kleepunult. Räimemaimud toituvad selgrootute,peamiselt aerjalaliste vastsetest. Toitumine huvitav on see,et talvel ei toitu räimed üldse-nad veedavad talve tihetates väheliikuvates parvedes kuni saja meetri sügavusel põhja lähedal. Intensiivse
autonoomse närvisüsteemi alla kuuluvad... Näärmetesse, eluditesse ja skeletlihastesse signaale viivad närvid Kuidas toimib parasümpaatiline närvisüsteem? Aktiveerub puhkeolekus. Kontrollib seedeelundite tahtust. Igasse elundisse suunduvad nii sümpaatilise kui ka parasümpaatilise närvisüs. närvikiud. Mis aitab kahjustunud aksonil taastuda? müeliintuppe tekivad närvikiu ümber neuroglüarakud. See toimib isoleerkihina ümber neuriidi. Kiirendab impulsi kulgemist ja aitab aksonil taasutuda. Mille abil toimub ioonide liikumine läbi rakumembraani? Valkude, ioonkanalite ja ioonpumpade abil. Millisel juhul kasutatakse ioonpumbas lisaenergiana ATP energiat?
Pagulaste päritolumaad ja sihtriigid Kes on pagulane? • Pagulane o Tagatakse Eestis kolmeaastane elamisluba • Täiendava kaitse saaja o Ei kvalifitseeru pagulaseks • Varjupaigataotleja o (staatus kehtib kuni Politsei-ja Piirivalveameti või kohtu otsuse jõustumiseni) • Rahvusvahelise kaitse saaja o Tunnustatud kui pagulane, Eesti elamisluba • Immigrant o Inimõigused kodumaal EI OLE ohus, vabatahtlik lahkumine Mis süvendavad pagulaskriisi ning kust pagulased tulevad? • Euroopa kogeb praegu suurimat pagulaskriisi pärast Teist Maailmasõda. • Olukorrad, mis pagulaskriisi süvendavad: Süüria kodusõda Iraagi sõda Afganistaani sõda Somaalia sõda Darfur-sõda Eritrea-sunnitöö VARJUPAIGATAOTLEJATE LÄHTERIIGID Varjupaigataotlejate lähteriigid Majandus-ja mugavus migrandid • Migrandid Balkanimaadelt (Kosovo, Albaania, Serbia) • Lääne-Aafrika (Gambia, Nigeeria) • Lõuna-Aasia (Bangladesh, Pakistan) o Serbia, Makedoonia...
Meteoor (kr. k meteooros, õhus hõljuv) Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri Maa pinnale langenud meteoorkehad. Meteoriitidega tegelev teadusharu meteoriitika. Lähtekehad asteroidid Meteoorkeha ehk boliid Keskmine vanus 4,5 4,8 miljardit aastat Võivad olla Jupiteri ja Marsi vahelisest asteroidide vööst Suunduvad Maa poole kokkupõrkest komeetidega Kuju korrapäratu Teravad nurgad ja servad puuduvad õhusurve tõttu atmosfääris Pinnal õhuke, mõne millimeetrine tume sulamiskoorik Kooriku lohukesed regmaglüptid Mustad, pruunikad (sinakas, valkjas) Hiidmeteoriidid Mikrometeoriidid Kivimeteoriidid Raudmeteoriidid Kiviraudmeteoriidid ehk segameteoriidid Suure massiga Tekitavad endast kordades suuremad kraatrid Sajandi kohta
klass Päikesepatarei on elektrotehniline seade, mis muundab Päikese valgusenergiat elektrienergiaks. Tavaliselt kasutatakse päikesepatareis fotoelemente, milles elektromotoorjõud tekib juhi ja pooljuhi või kahe pooljuhi vahelisel siirdel. Enamasti kasutatakse selleks pooljuhtide fotoelektrilisi omadusi. Kui valguseosake footon "põrkab" vastu pn-siiret, siis vahetavadelektron ja auk vastavalt N- ja P- pooljuhis kohad. Kui ühendada pooljuhid voolutarvitiga, siis suunduvad elektron ja auk oma pooljuhtide poole tagasi, tekitades elektrivoolu. Pooljuhtide võimsus 1 m² suuruse pinna kohta on kuni 300 W ja nende kasutegur on 10~20%]. Üks selline element tekitab pingeligikaudu 0,5 V. Kõrgema pinge saamiseks ühendatakse elemendid jadamisi, aga voolutugevuse suurendamiseks rööbiti. Tavaliselt valmistatakse päikeseelemendid mõõtmetega 10×10 cm, mis suudab tagada keskmiselt 12 A suuruse voolu. Suurema võimsuse saamiseks ühendatakse elemendid patareidesse
Paastumaarjapäev Paastumaarjapäev üks rõõmsameelne kevadine püha 25-ndal märtsil. Olgugi, et maajapäevasid on meil kalendris veelgi, on see tõstetud neist kõige tähtsamaks. Ka kristlikus ajaarvamises on see maarjapäev olnud teistest tähtsam. Näiteks Läti Henrikul on ta koguni aasta alguspäevaks. Sellel on oma sügavam põhjus: kui keskaegses Euroopas vähemalt kiriku poolt üldiselt aasta alguseks loetud 25. detsember on Kristuse sünnipäev, siis maarjapäev - üheksa kuud varem - on tema ema eostamise päev, päev, mil peaingel Gabriel hea sõnumiga Neitsi Maarjat külastas. Selle kristliku legendi mõningast tuntust rahva hulgas näitab üks Wiedemanni poolt registreeritud nimevariant - sohipüha. Täiend paastu- tuleb asjaolust, et tavaliselt langes maarjapäev suure kevadise paastu aega. Maarjapäeval on selged naistepüha jooned, selgemad veel kui küünla- (ehk Maarja puhastamise) päeval. Veelgi üldisemalt kui küünlapäeval joodi maar...
Nad leiavad ta nime ja siis elukoha. Seal majas, kus see naine elama peaks, kohtuvad Regina, Aaron ja eben esimest korda neelajaga.. Reginale saab seal majas olles selgeks, kuidas neelajaid petta ja neid hävitada, nimelt, oma hirmudest tuleb üle olla. Ta hakkab vastu neelajale, kes on ta venna sees. Ta üritab oma venda päästa ja sellega satub ta oma venna mõttemaailma ja Henry suurematesse hirmudesse. Ta otsib sealt päris henryt. Lõpuks ta leiab oma venna ja nad suunduvad tagasi pärismaailma. Nende kehad olid väljas, lume sees, niikaua kuni nad mõttemaailmas olid. Nende kehad jõudsid selle ajaga alajahtuda ja oma kehadesse tagasi sattudes viivad Aaron ja Eben Regina ja ta venna haiglasse. Sellega raamatu esimene osa lõppeb.
energiaks. Alalisvoolumootori eeliseks on väga hea kontroll mootori pöördemomendi ja kiiruse üle. Alalisvoolumootori tööpõhimõte seisneb nähtusel, et magnetväljas paiknevale elektrivooluga juhtmele mõjub mingi jõud. Elektrivooluga juhtmele magnetväljas mõjuva jõu F suuruse määrab voolutugevus, juhtme pikkus ja magnetvoo tihedus e. magnetiline induktsioon B. Mõjuva jõu suunda saab määrata ,,vasaku käe reegliga": Kui vasak käsi asetada nii, et magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa ja sõrmed näitavad voolusuunda, näitab pöial vooluga juhile mõjuva jõu suunda. Kui vooluga juhtmeid keerata mähiseks nii, et vool oleks igas keerus samasuunaline, siis on iga juhtmekeeru magnetvälja jõujooned samuti samasuunalised ja liituvad juhtmeid ümbritsevaks ühiseks magnetväljaks. Kui sellesse pooli paigutada pehmest terasest südamik, siis südamik magnetiseerub. Selle elektromagneti
putukatel on tiibade või jalgade alusel veel väikesed pulseerivad abisüdamed, mis panevad vere nendes kehaosades kiiremini liikuma. Putukatel on seega avatud vereringe. Putukate veri ehk hemolümf on enamasti värvitu. Tema ülesandeks on kanda kehas laiali toitaineid ning viia jääkained erituselunditesse. Hapnikku putukate veri edasi ei kanna. Hingamiselunditeks on putukatel erilised torukesed ehk trahheed. Nad saavad alguse putuka keha külgedelt hingeavade ehk stigmade näol ning suunduvad järjest hargnedes keha sisemusse. Nende kaudu liigub õhk otse kõigi elundite ja rakkudeni. Sellist hingamist nimetatakse trahheehingamiseks. Et trahheetorukesed kokku ei vajuks, on nad toestatud kitiinist spiraaliga. Tiibu ja tagakeha liigutades pumpab putukas hapnikurikast õhku trahheedesse ja süsihappegaasiga rikastunud õhu välja. Suur osa süsihappegaasist lahkub kehast ka lihtsalt läbi kudede ja välisskeletis olevate mikrokanalite. Vees elavad putukad hingavad kahel viisil
Kesknärvisüsteem avaldab soole närvisüsteemile ainult moduleerivat mõju vegetatiivse eferentse innervatsiooni vahendusel. Kesknärvisüsteemi otsene kontroll on välja kujunenud eriti mao- ja sooletrakti alguses ja lõpus (toidu vastuvõtt, tühjendusfunktsioon). Soolesüsteemis võib eristada enam kui 10 erinevat tüüpi neuroneid, kus on atsetüülkoliini kõrval u 10 ainet, mis võivad toimida neurotransmitteritena. Sümpaatilised postganglionaarsed soolde suunduvad neuronite aksonid mõjustavad otseselt takistus- ja mahtuvusveresooni ning silelihaselisi sulgureid. Nõrka otsest toimet avaldavad need ka mittesulgur- silelihastele. Ühelt poolt nad pidurdavad transmitteri vabanemist preganglionaarsete parasümpaatiliste aksonite ja tõenäoliselt ka teiste aksonite presünaptilistest lõpmetest ja teiselt poolt mõjuvad ka postsünaptiliselt pidurdavalt. Parasümpaatilised preganglionaarsed aksonid pole sünaptiliselt seotud mitte ainult soole
Elektrostaatiline väli. Väljatugevus o Väli on jõu võimalikkus. o Kui kehade vahel mõjub mingi jõud, kuid kehad teineteisega ise kokku ei puutu, siis öeldakse, et üks keha asub teise väljas. Mateeria vormid · Aine ja väli on kaks peamist mateeria esinemise vormi · Väli on niisama reaalne, kui aine ise · Väljal on võrreldes ainega rida olulisi omadusi · Väli on vastasmõjude vahendajaks · Kõiki laetud kehi ümbritseb väli Välja omadused Välja omadused Väljad ei sega teineteist Väljal on energia Üks väli ei sega teist. Neile vastavad jõud mõjuvad mingile kehale samaaegselt. Kehade liikumisoleku muutumist põhjustab resultantjõud ehk jõudude vektorsumma. Elektromagnetväli sisaldab endas energiat, mis levib elektromagnetlainetena. Aine ja väli võivad vastastikku teineteis...
GEKOD KLASS: roomajad SELTS: soomuselised ALAMSELTS: sisalikulised SUGUKOND: gekolased KESKOND: Gekosid kohtab kõrbepiirkondadest troopiliste vihmametsade ja lumega kaetud mäetippudeni. Tänasel päeval esneb neid ka Prantsusmaa lõunaosas, Kanaari saartel ning Vaikse ookeani lõunaosa saartel. TOITUMINE: Nad suunduvad jahti pidama peaaegu aranditult öösiti. Nad püüavad mardikaid, liblikaid, sajajalgseid, ristikaid, prussakaid, väiksed sisalikke, hiiri ja väikesi linde. PALJUNEMINE: Nende paaritumine kulgeb olenevalt konkreetsetest liigist erinevalt. Suurimal osal eelneb paaritumisele kurameerimine, mille puhul loomad uhkeldavad oma värvusega või teevad spetsiaalseid hääli. Nad munevad mai- ja augustikuu vahelisel perioodil 2- 4 päeva
kuni saja meetri sügavusel põhja lähedal. Intensiivse toitumise ajal varakevadest hilissügiseni toimuvad aga igaõhtused ränded ülemisse veekihti, kus öö mööda saadetakse, hommikul laskutakse seevastu sügavamatesse veekihtidesse tagasi. Sellise liikumise põhjustab see, et räimed ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. Kui kudemisaeg kätte jõuab (tavaliselt aprillist juulini), siis suunduvad räimeparved rannikualadele. Koelmud paiknevad 4...12 m sügavusel ning neis on tähtis veetaimestiku olemasolu - nimelt arenevad räime marjaterad pruun- ja punavetikatele kleepunult. Räimemaimud toituvad selgrootute, peamiselt aerjalaliste vastsetest. Meres on räimel ohtralt vaenlasi: ta on toiduks paljudele röövkaladele, hüljestele ja kajakatele. Peale selle on hulk kalu, kes toituvad räime marjast. Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu Läänemeres, teda tarvitatakse
teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid Elektrivälja tugevuseks nim elektriväljas pos. Laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Elektrivälja iseloomustavad omadused: ta on pidev ja katkematu,ta on lõpmatu,ta levib kiirusega 300 000 m/s, ta vahendab laengue vastastikmõju. Elektrivälja jõujooned algavad positiivselt laengult ja lõpevad negatiivsel laengul või suunduvad lõpmatusesse. Jõujoone puutuja näitab igas punktis elektrivälja tugevust. Kehade elektriseerimine on kehale elektrilaengu andmine. Elektrilaeng on mõnede kehade omadus mille kaudu väljendub nende kehade elektromagnetelist vastastikmõju. Elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Samaliigiliste kehade vahel mõjub tõukejõud,eriliigilistel tõmbejõud. Coulombi seadus Kaks elektrilaenguga keha mõjutavad teineteist võrdvastupidiste jõududega
Kindlasti on kõigil soov elada täisväärtuslikku elu. Iseasi, kui hästi see kõigil õnnestub. Nii mõnigi kord avastatakse mingil hetkel, et eluteest on juba palju läbitud, kuid saavutustega ei olda tihtipeale rahul. Ning paraku ei ole siis enam võimalik tehtud vigu parandada. Minu kõige tähtsamad valikud ja otsused on alles ees. Sellele mõeldes tekib küsimus:"kuidas elada nii, et kunagi kõigele tagasi vaadates ei oleks vaja midagi kahetseda?" Mõtted suunduvad kohe lihtsamaile vastusele:"tuleb võtta elult, mis võtta annab." Sel lausel on ju iseenesest väga hea sisu, kuid minu senise mõtteviisiga ei ühti see paraku kuidagi. Vähemalt ei oska ma selle põhimõtte järgi oma elu seada. Nimelt- elu on lühike. Ning selle aja võiks veeta lõbutsedes, reisides, pidutsedes. Kuid minu elus valitseb hoopiski täielik ajapuudus. Kogu aeg kulub enamamsti koolile. Rõõmuga uude klassi tulles võtsin endale veel nii palju lisakohustusi juurde, kui võimalik
November 1977 Sadat visiidil Iisraeli 1979 Egiptuse ja Iisraeli vaheline rahuleping Valge revolutsioon Naftavarude avastamine > tööstuse areng Kasvas läänelike väärtuste tähtsus Traditsioonilised positsioonid kadusid Riigi poliitikat mõjutasid enam majandushuvid Valge revolutsioon (1960ndatel, sahh Mohhamad Reza Pahlavi) Ulatuslik läänestamine Patriarhaalne elukorraldus maal lagunes Islamiliikumine (linna tööd otsima suunduvad talunikud) Mahasurumisel kasutatud vägivald kahandas ümberkorralduste pooldajaid Läänestamine Naistele võrdsed õigused meestega Maareformi läbiviimine Tööstuse arendamine Tervishoiu ja haridussüsteemi kaasajastamine Islamirevolutsioon Iraanis Üldine rahulolematus kasvas vastuhakuks (ajatolla Homeini) Pahlavi loobus võimust, lahkus riigist 1979. al Homeini naases kodumaale; kuulutati välja islamivabariik Totalitaarne diktatuur
vähe. Põllumaade niisutamiseks kasutatakse jõgede vett. Igal pool pole kindlasti võimalik tegeleda põllumajandusega, näiteks kiltmaadel ja mäestikel. Selle põhjuseks on see, et seal piirkondades pole nii viljakat mulda, sademeid on vähem. Hispaanial on suhteliselt piisav rahakapital põllumajanduse arendamiseks. Umbes pool rahvastikust on hõivatud põllumajandusega. Hispaanias süvendab probleeme suur sisseränne Aafrikast ja Ladina-Ameerikast. Ka Euroopast suunduvad inimesed tihtipeale just Hispaaniasse paremat elu otsima. Hispaania põllumajandusliku tootmise vormid on rantšod, istandused, segatalud ja korilus. Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad. Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille –ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana. Puu-ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Sealiha- ja piimatoodang on enam arenenud loomakasvatusharud
Miks arvatakse, et vaid kõrgharidusega inimestel on tulevikku? Hariduse omandamine algab juba väga varajasest east. Mõned inimesed otsustavad haridusega oma elus kaugele jõuda ning on veendunud, et vaid kõrghardusega saab edukaks. Samas on ka palju inimesi, kes peale keskkooli lõppu ei soovi haridusteed ülikoolis jätkada, vaid suunduvad tööle ning hakkavad enda karjääri hoopis sedaviisi üles ehitama. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas kõrgharidusega noored on valmis suunduma tööturule? Kas neile suudetakse tagada palk, mis oleks vastavuses nende haridusega või tuleks ennast hoopis veel täiendada? Inimene õpib kogu elu. See on kindlasti tõsi ,kuid tuleb eristada elu jooksul õppimist ning hariduse omandamist. Silmaringi avardamine tuleb alati kasuks. Pole oluline, kas seda tehakse läbi õppimise või välismaal tööl käies. Meie kiiresti arenev ühiskond on loonud „illusiooni“,...
sood, jrvede ja jgede kaldapiirkonnad, vhem ka niidud ja kuivad mnnikud. Rstikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning vivad puududa suurtelt aladelt mberringi. Nad on vga paiksed loomad, elades kogu elu hel ja samal kohal, liikudes vaid 60100 m raadiuses. Rstikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud knnud, praod. Kuigi neid vib tihti nha end pikese kes soojendamas, on rstikud peval loiud. Nad suunduvad jahile videvikus ja on eriti aktiivsed esimesel poolel. Peale edukalt kulgenud pgiretke ei vlju nad 23 peva jooksul varjepaigast. Rstikute toidust moodustavad phiosa hiired, raba- ja rohukonnad, ka maapinnal pesitsevate lindude sjakoorunud pojad, sisalikud ja vaskussid. Noored rstikud svad putukaid, nlkjaid ja vihmausse. Septembrist-oktoobrist aprillini on rstikud talveunes - nad talvituvad allpool lbiklmuvaid pinnasekihte, 0,42 m sgavusel, kus temperatuur ei lange alla 24 C
Infoleht Tondihobu Välimus Rohe-tondihobu (Aeshna viridis) on suur kiil: tema tiibade siruulatus küünib 90 millimeetrini ja kehapikkus 70 millimeetrini. Tiivad on läbipaistvad, mustade soontega ning õrnalt pruunika varjundiga. Teistest tondihobudest eristub see liik rohelise rindmiku poolest: rindmiku küljed on üleni rohelised, seljal kaks laia rohelist triipu vaheldumisi mustadega. Tagakeha on isastel sale, mustjaspruun, külgedelt erksate siniste laikudega. Ka silmad on isastel eresinised. Emased on palju rohelisemad, teenides auga ära rohe-tondihobu liiginimetuse. Nende silmad on rohelised, rindmik külgedelt roheline ning ka tumepruunil tagakehal rohelised laigud. Levik Rohe-tondihobu on levinud Siberist Põhja-Euroopani, tema levila põhjapiir kulgeb läbi Soome ja Rootsi. Euroopas leidub teda veel Taanis, Hollandis, Põhja-Saksamaal, Poolas, Austr...
erakordselt ebaviisakas. Kõik need asjad on meile igaühele elementaarsed ja loogilised kirjutamata seadused. Selle tulemusel inimesed jaoutuvad heaks ja halvaks oma enda kultuuris. Eestlased peavad kõige ebasobivamaks vandumist ja solvavate sõnade kasutamist. Bussis võime vabalt nina nuusata ja magada, vähesed pahandaks. Kinos on täiesti normaalne flirtida, suudelda ja kõva häälega naerda, kuid kui vannume kõva häälega suunduvad hukka mõistvad pilgud kiirelt meie poole. Inimeste käitumine on kõige piiratum tööintervjuul, matustel ja arstikabinetis, kus väheseid igapäevaseid käitumisviise peetakse sobivaks. Kindlasti ei ole sobilik minna matustele ja rääkida seal oma suurepärasest elust või tööintervjuul eraelust rääkida. Käitumisnormide rangust mõjutab rahvastikutihedus, kui inimesed elavad üksteisega koos väga kitsal maalapil, on ka käitumispiirangud rangemad
Noorte püüded Iga inimene maailmas püstitab endale eesmärke - olgu need suured või väikesed. Aastal 1905 elanud Eesti noortel olid aga tänapäeva omadega võrreldes hoopis teistsugused sihid. Kui praegu on noortele oluline vaid enda heaolu, olid sajand tagasi elanud noored huvitatud eesti ühiskonna kokkuhoiust ja üksmeelsusest. Tänapäeva noored käivad koolis, omandavad hariduse ja seejärel suunduvad tööle. Koolilapsed võtavad käsile hobisid ja treeninguid, vaba aeg veedetakse sõprade ja pere seltsis. Kokkuvõttes tehakse seda, mis endale meelt mööda on. Edaspidise elu ideaaliks on kõrge palk,meeldiv töökoht, suur maja ja enda perekond. Suuresti ollakse keskendunud enda heaolule ning kui see on saavutatud, siis võib-olla ka teisi aidata. Aga kui on juttu ühiskonna paremaks muutmisest, ei näita noored välja suurt tähelepanu
Rästik Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. Mõnikord võib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka üleni musti isendeid. Rästikute lemmikelupaikadeks on rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, järvede ja jõgede kaldapiirkonnad, vähem ka niidud ja kuivad männikud. Rästikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning võivad puududa suurtelt aladelt ümberringi. Nad on väga paiksed loomad, elades kogu elu ühel ja samal kohal, liikudes vaid 60...100 m raadiuses. Rästikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud kännud, praod. Kuigi neid võib tihti näha end päikese käes soojendamas, on rästikud päeval loiud. Nad suunduvad jahile videvikus ja on eriti aktiivsed öö esimesel poolel. Peale edukalt kulgenud püügiretke ei välju nad 2...3 päeva...
reguleeritud, ja mõned väga head pianiinod suudavad võistelda tiibklaveritega tooni kvaliteedis ja tundlikkuses. Pianiino klaviatuur ulatub tavaliselt neljanda oktaavi la-ni. Kui pianiino klaviatuur ulatub viienda oktaavi do-ni nagu tiibklavereil, nimetatakse seda kontsertpianiinoks. Eestis enne Teist maailmasõda valmistatud headest kontsertpianiinodest võib nimetada näiteks Sprenk- Läte omi. Tiibklaver Tiibklaveril on kõlakast ja keeled horisontaalses asendis ja keeled suunduvad klaviatuurist eemale. Seetõttu on tiibklaver väga suur pill, mille hoidmiseks ja kasutamiseks sobivad kõrgete lagedega avarad ruumid. Tiibklaveri nimetus tulenebki tema tiivakujulisest kõlakastist. Tiibklavereid on mitmes suuruses. Suurus varieerub olenevalt tootjast ja mudelist, kuid üldiselt eristatakse kontsertklaverit (umbes 2,2 kuni 3 m pikk), salongiklaverit (umbes 1,7 kuni 2,2 m) ja kabinetklaverit (mis võib olla lühem oma laiusest). Täissuuruses
ühiskonnaga kohanemine. Tänapäeva 21.sajandi argielu iseloomustavad kiired muutused ühiskonnas ning tehnoloogia pidev areng, mis tõttu on üha olulisem, et inimeste teadmised ja oskused käiksid nende muutustega kaasas. Nii muutuvad elukestev õpe ning haridus järjest olulisemaks. Koolis käimine on noorukitele tehtud peaaegu, et vabatahtlikuks, ainuke, mis edukalt läbida tuleb on 9 klassi ehk põhikool. Peale põhikooli jagunetakse kahte gruppi: ühte kuuluvad need, kes suunduvad edasi keskkooli ja teise, kes lähevad põhikooli paberid käes tööd otsima. Öeldakse, et kõrgema haridusega inimesed omavad vanemaseas paremat töökohta ning saavad rohkem palka. See ei vasta tõele. On paljusid põhiharidusega inimesi, kes on tänu elus õpitule, kogemustele ja tutvustele jõudnud kõrgemale tippu. Teadmised ja oskused mida kool jagab on küll põhjalikud ja väga spetsiifilised, kuid ainuüksi teadmiste eest ei maksta palka
Elektri-ja magnetväli Katariina Noormägi 11b klass 1. Kuidas saab kehale anda elektrilaengu,too mõni näide. Kõige lihtsam viis anda kehale elektrilaengut on hõõrdumise teel. Nt hõõrudes juukseid kammiga või hõõrudes õhupalli vastu juukseid. 2. Mis ümbritseb igat laetud keha. Iga laetud keha ümbritseb elektriväli. 3. Selgita elektrilaengu jäävuse seadust. Elektrilaengu jäävuse seaduse kohaselt on elektriliselt isoleeritud süsteemis igasuguse kehadevahelise vastastikmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv. 4. Kirjuta Coulombi seadus ja selgita tähtede tähendus ning selgita valemit ka matemaatiliselt. Coulomb´i seadus ehk elektrostaatilise vastastikmõju kvantitatiivne seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuse korrutiseg...
maapinna suhtes. Päikesetornid: Suhteliselt suure võimsusega päikeseelektrijaamad, mis võib energiat salvestada ja seda anda ka öisel ajal. Tuhanded peeglid koondavad päikesekiires torni tipus paiknevale vastuvõtjale , soojusvaheti kaudu üle aurugeneraatorile, mis käivitab elektrigeneraatoriga ühendatud turbiini. Planta Solar 10: 2007.aastal ehitati Euroopasse esimene kontsentreeritud päikeseenergia tehas. Asub Lõuna-Hispaanias, Sevilles 624 suurt peeglit Kiired suunduvad 115 m kõrguse torni tippu. Tornis 250 kraadi juures vesi aurustatakse ja auruturbiin generaator hakkab tootma elektrit Päikeseenergia kasutamises on märkimisväärset edu saavutanud Saksamaa, Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania. Üha laialdasemalt on päikeseenergiat hakatud kasutama ka arengumaades. Kasutatud kirjandus: https://annaabi.ee/P%C3%A4ikeseenergia-m45480.html https://annaabi.ee/P%C3%A4ikeseenergia-m36970.html https://annaabi
10,8 mln; Saudi Araabia – 7,3 mln Kanada – 7,2 mln Suurim immigrantide % kogurahvastikust: Qatar – 85,5% (1,5 mln); Araabia Ühendemiraadid – 70% (3,3 mln); Kuveit – 68,8% (2,1 mln); Jordaania – 45,9% (2,97 mln); Singapur – 40,7% (2 mln) 4. Nimeta riike ( 3), kust on pärit suurem osa pagulasi. Suurim arv pagulasi pärineb Palestiinast, seejärel Afganistanist, Iraagist, Somaaliast, Kongo DV-st, Birmast, Colombiast ja Sudaanist. 5. Kuhu suunduvad enamus pagulasi, kas arenenud riikidesse või arengumaadesse? Kuigi võib tunduda, et enamik pagulastest suunduvad jõukatesse riikidesse, siis tegelikult asuvad 4/5 maailma pagulastest arengumaades. 6. Kui palju pagulasi on Euroopas, võrdle seda numbrit Eesti rahvaarvuga. Euroopas elas 2010 aasta seisuga 1,6 miljonit pagulast. Eestis elab 1,3 milj inimest. 7. Missugustes Euroopa riikides on pagulasi kõige enam? Kõige rohkem on Saksamaal ja Suurbritannias. 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
