vitamiini- ning mineraalaineterikkad ja täiendama põhisöögikordi. Sobivad marja-piimajoogid, jogurt, puuvili, köögivili, kaloritevaesemad küpsetised jms 3. Valgu kvaliteet Valgusisaldus erinevates toiduainetes ulatub 0-st kuni 50%-ni (joonis 5.1). Kõige vähem on valku marjade ja puuviljade koostises, alla 1%. Veidi rohkem sisaldavad valku aedviljad - 2-6%. Leivatoodetes on valku 5-9% teraviljas - 7-13%. Muna keskmine valgusisaldus on 13%, kusjuures valku on protsentuaalselt rohkem munakollases kui munavalges (vastavalt 16% ja 11%). Valgurikkaimad toiduained on liha-, kala- ja piimatooted. Sealiha valgusisaldus kõigub 15%-st (selg, kintsuosa) kuni 21%-ni (filee, kotleti-liha). Kalades on valku 17%-st (tursk) kuni 24%-ni (tuunikala, suitsuheeringas, makrell), kohupiimas - 14% (rasvane kohupiim) kuni 18% (rasvata kohupiim), juustus - 21% (Camembert juust) kuni 31% (Tartu juust). Taimsetest toiduainetest on
Veresooned kõhul ja udara välisseinal on hästi märgatavad. Jalad on tugevad, küllalt peeneluulised, vahel ka püstised. Sõrad on normaalse kujuga, sageli heleda sarvainega, harva esineb kõrvalekaldeid sõrakujus. Lehmad on rahuliku iseloomuga ja väga hea isuga. Hea põhisööda kasutus ongi eesti holsteini tõu eeliseks teiste tõugude ees. Eesti holsteini tõu lehmade piimatoodang, piimarasva- ja piimavalgutoodang on suurim Eestis. Piima rasvasisaldus on hea, aga valgusisaldus on vaid rahuldav. Eesti Punane 1951. aastal anti punaste veiste massiivile eesti punase tõu nimetus. Piimatoodang jäi vaid kolmesaja kilogrammiga alla eesti mustakirjule tõule, aga piima rasvasisaldus oli kõrgem (+0,07%). Värvus oli tüüpiline punane. 1972. aastast alustati üle aastakümnete angli veiste importi Saksamaalt. Anglite mõjul suurenes piima rasva- ja valgusisaldus, kuid piimatoodangus polnud erilist edu. Ka kehamass vähenes. Seetõttu pöörduti 1984. aastal
Immunoglobuliinid Valgusisaldus ↑ Süsivesikuid ↓ Lipiidid ↑ või ↓ Kõhulahtistav toime Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Colostrum Bilirubiin Isendi vanuse mõju piimale Inimesed Vanemate emade ternespiima lipiididesisaldus ↑ Põhjuseks suurenenud rasva süntees, piima eritumine ja vähenenud piima veesisaldus Mõju pideva laktatsiooni korral (piimakari) Lipiididesisaldus ↓ (väheneb 0,02% igal laktatsiooni korral) Valgusisaldus ↓ (väheneb 0,02-0,05% igal laktatsiooni korra) Hulk suureneb vanusega (kuni 30%) Seedesüsteemi ja piimanäärmete suurenemine (20%) Laktatsiooni arv (80%) Piima tekkimise keemiline protsess Piim tekib imetis või udaras Verest komponendid läbi basaalmembraan rindkerearter imetiarter Parenhüüm toodab piima Näärmealveoolidest nisajuhani Allikas: https://www.youtube.com/watch?v=zy81-i9YTmw
Süsinik 48,0...55,0 % Vesinik 5,0...7,5 % Hapnik 20,0...34,0 % Lämmastik 15,0...19,5 % Väävel 0,3...2,5 % Peale loetletud komponentide sisaldavad mõned looduslikud valgud P, Fe, I, Cu, Zn, Br, Mn, Ca jt. elemente. Mainitud elementide sisaldus on tavaliselt madal (0,00001...0,3%), kuid nende juuresolek võimalab asjaomastel valkudel täita mitmesuguseid spetsiifilisi funktsioone (Fe - hemoglobiinis, I - kilpnäärme hormoonides jne.) Valgusisaldus % Kude, organ Värskes koes Kuivaines Lihased 18...23 80 Maks 18...19 57 Põrn 17...18 84 Neerud 16...17 72 Süda 16...18 60 Peaaju 7...9 45 Tabel 1
sekreetides. Sperma sisaldab palju kilokaloreid. Üks seemnepurskekogus sisaldab ainult 5- 7 kilokalorit. Usutakse, et sperma joomine parandab tervist ja nahka, kuna ta on toitainete- ja vitamiinirikas. Tegelikkuses ei leidu spermas niisugusel määral vitamiine, mineraale, ensüüme, või ükskõik mida selle ülistamiseks esile tuuakse, et selle joojat mõjutada. Usutakse ka et sperma sisaldab palju valku, kuid reaalsuses on ka selle valgusisaldus liha ja ubadega võrreldes napp. Ühes teelusikatäies seemnevedelikus on seemnerakke ca 200-500 miljonit. Üllataval kombel moodustavad spermatosoidid seemnevedelikust aga vaid 1 protsendi. Lisaks spermatosoididele sisaldab seemnevedelik veel ka fruktoosi, vett, C-vitamiini, sidrunhapet, ensüüme, valke, happesuse reguleerimiseks vajalikke fosfaate ja bikarbonaate ning tsinki.
Kehaline inaktiivsus Sage kukkumine Lapse ja noorukieas tuleks osteoporoosi ennetamiseks vältida alatoitumist. Lapsed ja noorukid peaksid tegelema regulaarse füüsilise treeninguga, vältima suitsetamist. Noorukid peaksid olema teadlikud alkoholitarbimise riskidest. Täiskasvanueas on võimalikult suur luude tippmass parimaks kaitseks osteoporoosi eest. Osteoporoosi ennetuseks on olulised samad põhimõtted, mis lapse ja noorukieas. Toitumises on oluline piisav kaltsiumi, Dvitamiini ja valgusisaldus. Ka täiskasvanud peaksid luude tervise tagamiseks tegelema regulaarselt kehalise treeninguga, vältima suitsetamist ja alkoholi liigtarbimist. Täiskasvanud võiksid hinnata oma osteoporoosi riski (vt.riskifaktoreid) ning vajadusel konsulteerima oma arstiga, kes patsiendi vajadusel reumatoloogi juurde suunab. Osade ravimite tarvitamine kiirendab osteoporoosi algust, kuid käsimüügi korras on saadaval üks kasutatavamaid preparaate, ohu ennetamiseks Calcigran.
Anoreksia Tere. Soovin Teie rääkida anorkesiast. Anorexia nervosa, eestindatult anoreksia on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri.Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. WHO (World Health Organization) kriteeriumite alusel peetakse normaalkaaluks kehamassiindeksit vahemikus 18,5 25. Kaalu kaotus (või madalal püsimine) saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise või ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise (paks olemise) ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. On seltskondi, kus seda peetakse lausa ihaldusväärseks. See näitab ehedalt, et tegelikult ei teata, mida see diagnoos endast kujutab. Anoreksia ei ole mingi iluideaali saavutamise vahend. See on väga tõsine ja tihti surma või invaliidistumisega lõppev haigus. Paljudel a...
Toorglütserooli söötmise mõju lehmade söömisele, piimajõudlusele ja vatsakeskkonnale Artikkel käsitleb toorglütserooli kasutamist holsteini tõugu lehmade söödana. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida, kuidas mõjub täisratsioonilises söödas odrajahu osaline asendamine toorglütserooliga lehmade söömust, vatsakeskkonda ja toodangunäitajaid. Katses osales kaheksa holsteini tõugu lehma 4x4 ladina ruudu põhimõttel, kahe duplikaadiga. Üks katseperiood kestis kokku 21 päeva, millest 14 päeva moodustas kohanemisperiood ja 7 päeva põhiperiood. Katse ajal olid loomad individuaalsetes lahtrites ning lehmi söödeti täisratsioonilise segasöödaga kaks korda päevas. Söödaratsioonis asendati osa odrajahu toorglütserooliga. Põhiperioodi ajal määrati lehmadel söömused, mõõdeti piima kogused ja võeti söödaproovid. Vatsavedelik koguti fistuleeritud lehmadelt põhiperioodi kahel viimasel päeval ning sellest määrati pH ja lenduvate rasvhapete kontsentratsioon. ...
MIS TEEB LÕHE JA FORELLI ERITI VÄÄRTUSLIKUKS ? Väga hea rasvhapete koostis. Lõhes ja forellis on vähe küllastatud ja rohkesti küllastamata rasvhappeid (Omega3). 50g kala annab Sulle tippvalgud ja praktiliselt päevakoguse väärtuslikke n3 rasvhappeid. Soolatud ja suitsutatud ja konserveeritud tooted sisaldavad ohtralt keedusoola. Nende sage söömine pole sobilik neile, kellel on kõrge vererõhk. MIS TEEB LÕHE JA FORELLI ERITI VÄÄRTUSLIKUKS ? Toorelõhe valgusisaldus on 1720%. Kalaliha valkude väärtust tõstab nende kerge omastatavus. AGA KALAMARI ? Kalade munarakkudes on rikkalikult toiteainerikast rebu. Neis on ka palju kolesterooli 400600mg 100g kohta. Kalamarjas on ka rohkesti puriinaluseid.
• Viljakihi kõrgused aitades: - mitteventileeritavates salvedes – kuni 2 m, - ventileeritavates salvedes – kuni 5 m, - vilja temperatuuri kaugkontrollseadmetega tornhoidlates kuni 10 m (kui vili on kuivatatud niiskuseni 12-13%). 52 Teravilja kvaliteeti iseloomustavad: - niiskusesisaldus, - mahumass, - langemisarv, - kleepevalgu sisaldus ja kvaliteet, - gluteen-indeks, - klaasisus, - valgusisaldus, - 1000 tera mass. 53 Mis rikub vilja kvaliteeti? • Riknemine põllul (mükotoksiinid, tungaltera, langemisarv). • Kvaliteedi halvenemine koristusjärgsel töötlemisel (kuivatus, segamini ladustamine). • Riknemine hoiul (aidakahjurid, mükotoksiinid). • Eestis on siiski võimalik kasvatada heakvaliteedilist leivavilja. • Eesti viljas kujutavad suurimat ohtu hallitusseente laguproduktid – mükotoksiinid.
Halvaa Keemiline koostis. Põhitoitainetest rohkesti - süsivesikud ( 25-50%) - rasvad ( 30-40%) - valgud (12-20%) - leidub ka vett, min.aineid, vitamiine. Energiarikas toiduaine, mis tagatakse süsivesikute ja toidurasvade sisaldusega. Eriliselt ära märkida valgusisaldus, millega enamus maiustusi kiidelda ei saa Idamaise päritoluga maiustus, mille nimi tuleneb araabia keelest. Iidsed retseptid sisaldavad kahte kohustuslikku komponenti mett ja õlirikkaid seesami seemneid.Tänapäeval kasut. Ka siirupit, suhkrut, jahu, vahustatud karamellimassi, rasvaineid, munavalget, linnaseekstrakti, peenestatud pähkleid ja õlirikkaid seemneid. Tuntumad sordid: - seesami ehk tahhiini halvaa - päevalillehalvaa - maapähkli ehk arahhise halvaa - sarapuupähkli halvaa - India pähkli halvaa ehk nakra - Rosina, kakao, vanilli halvaa Valmistamine: 1. õlirikas tooraine puhastatak...
Jätkades eluviisi, kus tarbitakse rohkesti eeltöödeldud toiduaineid toetatakse selle juurde tootmist ja seatakse üha suuremasse ohtu oma tervis. Katsed valgu sisalduse osas viisin läbi koos XXX isikuga (muudetud) Tallinna Tehnikaülikoolis Toidukeemia laboris. Kasutasin katse läbiviimiseks Kjeldahli meetodit üldlämmastiku sisalduse määramine. Töö on üles ehitatud andes infot erinevadest kohupiimadest, nende erinevusdest ja kuidas neid valmistatakse. Hüpotees: katseteel saadud valgusisaldus tulemus ühtib pakendil märgistatuga. 3 2. KOHUPIIMADEST ÜLDISELT Mis on kohupiim? Kohupiim on lehmapiima või selle separeerimisel saadud lõssi piimhappebakterite puhaskultuuride juuretisega või koos fermentpreparaadiga kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku osalise eraldamise teel saadud piimatoode. Selline kohupiim on pisut teralise konsistentsiga
Süsinik 48,0...55,0 % Vesinik 5,0...7,5 % Hapnik 20,0...34,0 % Lämmastik 15,0...19,5 % Väävel 0,3...2,5 % Peale loetletud komponentide sisaldavad mõned looduslikud valgud P, Fe, I, Cu, Zn, Br, Mn, Ca jt. elemente. Mainitud elementide sisaldus on tavaliselt madal (0,00001...0,3%), kuid nende juuresolek võimalab asjaomastel valkudel täita mitmesuguseid spetsiifilisi funktsioone (Fe - hemoglobiinis, I - kilpnäärme hormoonides jne.) Valgusisaldus % Kude, organ Värskes koes Kuivaines Lihased 18...23 80 Maks 18...19 57 Põrn 17...18 84 Neerud 16...17 72 Süda 16...18 60 Peaaju 7...9 45 Tabel 1
6. Milline vitamiinide rühm on teraviljades kõige rohkem esindatud? B rühm 7. Milline protsess põhjustab vilja isekuumenemist? Hingamisel vabanev soojust põhjustab isekumenemist. 8. Toiduteravilja säilitame kuivatatult millise niiskuse juures? 14% niiskuse juures. 9. Millised näitajad iseloomustavad teravilja kvaliteeti? - niiskusesisaldus, - mahumass, - langemisarv, - kleepevalgu sisaldus ja kvaliteet, - gluteen-indeks, - klaasisus, - valgusisaldus, - 1000 tera mass. 10.Mis rikub vilja kvaliteeti? Riknemine põllul, kvaliteedi halvenemine korsitusjärgsel töötlemisel, riknemine hoiul. 11.Toodangu mahu järgi kõige olulisemad teraviljakultuurid maailmas. Mais, nisu, riis. 12.Maisi päritolu ja levik maailmas. Pärit Kesk-Ameerikast, sealt levis põhja poole kuni Kanadani, lõuna poole kuni Argentiinani. 15. sajandil introdutseeriti mais Ameerikast Hispaania kaudu Euroopasse
glükoos Neid saame puuviljadest, Linnasesuhkur maltoos marjadest ja Põhilised köögiviljadest energiaallikad Kuuluvad organismi koostisesse Pea piiri kookidega! Kiudained Saame täistera toodetest ja aedviljadest Kiudainete vajadus päevas on 15-35g Valgud Organismi põhiline ehitusmaterjal Reguleerivad ainevahetust Katavad päevasest energiavajadusest 10-15% Loomse päritoluga valgud on väärtuslikud Süüa tuleb liha kui ka piimatooteid Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik! Toidurasvad Aitavad omastada A;D;E;K- vitamiine Rasvkude kaitseb nahka Rasvad koosnevad rasvhapetest Kolesterool- vajalik ühend, mis on olemas meie organismis, kuid liiga suur kolesterooli sisaldus on kahjulik Vesi Kogu organismi oluline koostisosa Vajalik toidu seedimiseks Aitab kehatemperatuuri ühtlasena hoida VESI moodustab inimese kehast 60% Vee vajadus sõltub vanusest, ilmastikust, tervislikust seisundist ja kehalisest aktiivsusest Veepuudus võib olla ohtlik!
kui palju kaloreid saadakse alkoholist. Samuti on oluline silmas pidada, et põhiliselt puuviljadest koosnev toidusedel on valguvaene ega pruugi tagada soovitustele vastavat valgukogust. See aga ei tähenda, et puuviljade söömist tuleks vältida. Puuviljad on meile vajalikud teistel põhjustel: need on head vitamiinide, fütotoitainete, kiudainete ja mineraalainete allikad. Kuna puuviljade osa kogu saadavas toiduenergias on tavaliselt suhteliselt väike, ei mõjuta nende madalam valgusisaldus oluliselt kogu toidusedeli valkude taset. KASUTATUD MATERJAL: http://et.wikipedia.org/wiki/Valgud http://www.toitumine.ee/pohitoitained-valgud-ra svad-susivesikud-kiudained-3 / http://vegan.ee/soomine- elustiil/toitumisinfo/olulisemad-toitained/valgud/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadi d/tervislik_eluviis2.htm TÄNAN KUULAMAST!
varakult. Sugumärade söötmine · Esimese 8 tiinuskuu jooksul ei kasva loode kuigi palju, viimasel 3 kuul ülikiire kasv. · viimasel kuul enne varssumist hakkavad mära piimanäärmed tootma ternespiima · varss joob palju. · sugumära toitumus peab olema keskmine v pisut üle · kõhnal märal on raskusi tiinestumisega · pole vajadust tavalisest suuremate valgukoguste järele, kuid valgusisaldus peab olema kaetud. sööda liiga madal valgu ja asendamatute AH-te sisaldus on tavalisemaid puudulike ovulatsioonide põhjusi., · Enamik koresöötadest ja jõusöötadest (kaer, oder), samuti tavahobustele mõeldud söödasegudest on mära valguvajaduse rahuldamiseks liiga madala prot. sisaldusega-> enamik vajab lisasöötmist · vitamiin E I ja B-karoteenil oluline roll munasarjade ja emaka funktsioneerimisel.
milliliitrit. Soovitav päevane toidukordadest saadava toiduenergia jaotus oleks, et 20-25% moodustaks hommikusöök, 25-35% lõunasöök, 25-35% õhtusöök ning 5-30% vahepalad, mida peaks olema 1-3. Väga olulise tähtsusega on tarvitatava toidu kvaliteet ning selle vastavus meie organismi igapäevasele vajadusele. Asjata ei öelda, et inimene on see, mida ta sööb. Häid süsivesikuid saab näiteks aed- ja puuviljadest, marjandest ning täistera toodetest. Valgusisaldus on kõrge piima- ja lihatoodetes, kalas, munades ja kaunviljades. Ainult taimseid tooteid süües ei ole võimalik neid kõiki omandada. Rasva sisaldavad erinevad õlid, pähklid ning seemed ja kalad. Kui me sööme liiga palju, salvestab meie keha üleliigse, muudab selle rasvaks ning jaotab keha erinevatesse piirkondadesse. Kui me sööme aga liiga vähe, on meie organismil liiga vähe kütust. Ülekaalulisus võib viia mitme tõsiste haiguseni, näiteks vähi, diabeedi ja kõrge vererõhuni.
Liha ja lihasaadused (10.loeng) Liha = lihaskude + sidekude + kõhr + luu + rasv · Liha INQ, KILE! Erinevate kudede valgusisaldus. Kude Valgusisaldus, % Lihased 18-20 Vereplasma 6,5-7,5 Munarebu 15 Munavalge 12 Piim 3,3 Taimede lehed 1-2 Teraviljad 10-16 Puuviljad 0,5-1,5 · Liha hind, tootmine KILE Söödavalgu konversioon Söödavalgu konversioon loomseks valguks Tootmine Loomne valk/ söödavalk, %
Nahata toiduks tarvitatavates kanades leidub rasva ainult umbes 5%, mis teeb selle soovitavaks madala rasvasisaldusega dieetide puhul. Kõik need arvud käivad tervete lindude kohta ning valgu ja rasva suhe võib kehaosade kaupa tugevasti varieeruda. Hele liha on tumedast peaaegu poole võrra väiksema rasvasisaldusega. Rasvasisaldus on kõrgeim seljatükkides ja koibades, millele järgnevad kintsud ja rinnatükid, kusjuures viimastes on kõige kõrgem valgusisaldus. Süües vaid kanade liha ja hoidudes praetud kanast, on võimalik vältida selle turul miljardilistes mahtudes müüdava linnu rasva ja selles leiduvate kalorite tarbimist. Kanaliha sisaldab ka suurel hulgal teisi toitaineid, kuigi seal pole nad nõnda koondunud kui muudes toiduainetes, kuna enamik kanalihast koosneb valkudest ja rasvast ja suur osa toiduainetes sisalduvatest vitamiinidest ja mineraalainetest leiduvad toiduainete veest ning süsivesikutest koosnevates osades. Pisut rohkem
Mineraalained, vitamiinid 0,9% Ca,Mn,Cu,Zn,J,Fe.. A,D,E,C ja B-rühma vitamiinid Piimarasv ehk koor Asub piimas rasvakuulikestena Kergeim koostisosa ja seetõttu tõuseb pinnale Kõige kergemini omastatav rasv,kuna on juba algselt emulgeerunud kujul Omastatavus 99% Piimavalgud Nad on kõige väärtuslikumad lämmastikku sisaldavad piima koostisosad Jagunevad kolme rühma 76% kaseiin 18% vadakuvalgud 6% mittevalguline lämmastik Piimavalgud Piima valgusisaldus on üheks kvaliteedinäitajaks, mida võetakse talunikele piima eest maksmisel üha enam aluseks Erinevalt rasvast ei tõuse valk kunagi piima pinnale, vaid jääb piimas ühtlaselt jaotunuks Piimasuhkur e. laktoos Piimas esineb ta lahustunud kujul Annab umbes 30% piimaga saadavast energiast On oluliseks toitaineks piimhappebakteritele, mille tõttu laguneb piimhappeks soodustab kaltsiumi omastamist organismis Mineraalained Piim on hea kaltsiumi, fosfori,
Lisaks oma toodetele turustab Tere Eestis ka Joya sojajooke. Nad on professionaalsed ja usaldusväärsed oma tarbijatele, klientidele, partneritele, meeskonnakaaslastele ja ühiskonnale, täidavad antud lubadused ega tingi kvaliteedis. PIIM jõuab farmidest tööstusesse piimaautos, mis hoiab piima jahedana. Enne vastuvõtmist tehakse kindlaks, et piimas ei ole antibiootikumide jääke. Vastuvõtmisel mõõdetakse piima temperatuur ja täpne kogus. Laboris tehakse kindlaks piima rasva- ja valgusisaldus, happesus, külmumistäpp, veesisaldus ja mikrobioloogilised näitajad. Vastuvõetud piim valmistatakse pastöriseerimiseks ette: see eelsoojendatakse ja separeeritakse- normaliseeritakse. Normaliseerimine tähendab piima viimist soovitud rasvasisaldusele. Separeerimisel eraldatakse piim vastavalt soovitud toodetele kooreks ja rasvata piimaks. Peale normaliseerimist piim pastöriseeritakse, mis tähendab termilist
Plaanilise keisrilõike puhul tehakse lõige enne kui sünnitustegevus jõuab alata ning erakorralise keisrilõike puhul tehakse tavaliselt lõige siis, kui sünnitustegevus on alanud ning selle jooksul ilmnevad teatud komplikatsioonid. Plaanilist keisrilõiget soovitatakse, kui: · On raskekujuline preeklampsia (eripärane haigusseisund, millele on iseloomulik vererõhu kõrgenemine, veepeetus ning suur valgusisaldus uriinis), mis ohustab nii ema kui ka beebi tervist. · Beebi ema põeb haigust, nõuab suure pingutuse ja stressi vältimist. · Ema ootab kolmikuid või nelikuid. · Platsenta asub emakaelas ja muudab vaginaalse sünnitamise võimatuks. · Laps on kõhus risti ja tema asendit ei saa muuta. · Beebi on sünnitusteede läbimiseks liiga suur. Erakorraline keisrilõige tehakse siis, kui: · Beebi südamelöögid aeglustuvad, sest ta ei tule tuhudega toime.
Samamoodi võib mõjuda keedetud hirss. Kaerahelbed võivad chow karva inetuks muuta. Aedvilju võib toidule lisada hautatuna ja püreestatuna. Sobivad on porgandid, kõrvits, kabatshokk. Valmistoitudest sobivad tihtipeale need toidud, mis sisaldavad riisi, näiteks riisi ja lambaga. Kalkuniliha peetakse chowle väga sobivaks, kuna see on kõige rasvavaesem. Chow chowdele ei sobi rasvarikkad toidud, sest chow chow ei liigu nii palju, et kõike seda rasva ära kasutada. Ka liigne valgusisaldus toidus pole chow´le sobiv. Kindlasti ei sobi koera menüüsse shokolaad, küpsised ja muu selline inimestele mõeldud maius. Kui tahate oma koera premeerida, andke parem talle tükike juustu või killuke leiba. Hooldamine Kammimine Väikest chow chow kutsikat võiks kammida kas iga päev või siis ülepäeviti, et ta harjuks kammimise ja karvahooldusega. Väikese kutsika karv on kohev ja muutub kergesti sasiseks ja haagib enda külge oksakesi, prügi ja lehti
Tere lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja . Täna räägin ma kõhna keha kultusest ehk siis sellest kuidas ja mis moel püütakse kõhnuda , nende tagajärgedest ja ka sellest mis annab survet nälgimisele , ühesõnaga räägin ma toitumishäiretest . Sageli haigestuvad toitumishäiretesse murdeealised tüdrukud ja noored naised , nimelt on toitumishäired just rohkem naiste haigusena saanud tuntuks . Kuid paraku järjest sagedamini on toitumishäired puberteedieas poistel ning noortel meestel .Ning ei ole välistatud seda , et toitumishäirete all ei kannataks algklassiõpilasi ega ka vanureid . Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad. Kust saab alguse enese näljutamine ? Kohe kindlasti saab enesenäljutamine alguse kuulsustest kes samuti ennast näljutavad . Fännid kes on oma kuulsuse fännid püüavad järgida oma kuulsust . Kindlasti ka ajakirjad ja televisioo...
spermat. Holsteini tõu kasutamise tulemusena suurenes eesti mustakirju karja piimatoodang, paranes udara kuju, veidi vähem jalgade seis ja sõrgade kuju. Holsteini tõu pikaajalise kasutamise tulemusena on eesti mustakirju tõug muutunud geneetiliselt üha enam sarnaseks holsteini tõuga. Seepärast kannab eesti mustakirju tõug alates 1998.a. uut nime – eesti holstein. 2013. aastal oli 71 716 eesti holsteini aastalehma piimatoodang 8611 kg, piima rasvasisaldus 3,97% ja piima valgusisaldus 3,36 %. Eesti holstein moodustas 79,1% aastalehmade arvust. Kõikides maakondades. 9 EESTI PUNANE VEISETÕUG (EPK) Aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel angli ja taani punase tõuga. Esimesed angli tõugu veised toodi Saksamaalt Pööravere ja Hellenurme mõisa 1862. aastal. Eesmärgiks parandada kohalikku eesti karja. Sellega pandi alus eesti punase tõu kujunemisele. Neile lisaks toodi Eestisse punaseid veiseid Taanist.
Hemolüüs (mõiste, põhjused). lümfotsüüdid. · Valminud 33. ABO-süsteem ja isotoobi lahuses, viiakse tagasi 1,9-2,6. Vereplasma viskoossuse Hemolüüs· Punaliblede leukotsüütide varu säilitatakse veregruppide määramine organismi ja määratakse nende määrab valgusisaldus ( 60-80g/l). purunemine· Põhjused:· tekkepaigas. inimesel. lahjendusaste Täisvere viskoossus on 4-6, selle külmumine ja sulamine· kõrge Leukotsüütide eluiga on 2-4 päeva Inimese ABO süsteem
liigtarbimine võib viia südame-veresoonkonna haigusteni (Kaaluabi OÜ: 2010). 3.3 Valgud Valkude puhul tarbisid seitsmendate klasside poisid aga üle normi ning tüdrukud alla normi (joonis 3). Normaalne valkude kogus päevas 14 aastaste õpilaste puhul on poistel 80 grammi ja tüdrukutel 75 grammi (Toitainete sisaldus menüüs). 14 aastased poisid tarbisid aga 82 grammi ja tüdrukud 67 grammi. Joonis 3. Valkude päevase tarbimise hulk (grammides) Liigne valgusisaldus võib koormata maksa ja neerusid ning valgu vähene tarbimine võib pidurdada kasvu ning tekitada luukoe hõrenemist (Deikina & Jõeleht: 2010). Kui organism ei saa toiduga piisavalt süsivesikuid või rasvu (näiteks range dieedi korral), siis võetakse kasutusele valgud. Kui aga tekib puudus valkudest, siis ei saa organism neid millegagi asendada (TOP5..: 2010). Uuringuga selgus, et Saue Gümnaasiumi lapsed tarbivad rasvu ja valke piisavalt, kuid süsivesikuid jääb vajaka.
See tähendab seda, et toit, mida laps sööb peab katma kogu organismi toitainete, mineraalainete ja vitamiinide vajaduse täies ulatuses. Imiku toitumine ! Parimaks imiku toiduks esimesel poolaastal on puhas rinnapiim.Kui emal ei jätku rinnapiima või kui tal ei ole võimalik last rinnapiimaga toita, tuleks lapsele selle asemel pakkuda tööstuslikult toodetud piimasegu. Lehma- ja kitsepiima ei sobi anda alla aasta vanuses imiku toiduks, kuna nendes piimades on liigne valgusisaldus ja vähene raua omastatavus. Teisel elupoolaastal tuleb rinnapiimale samm- sammult lisada tahket toitu. Imiku tervise huvides ei ole hea hakata talle pakkuma erinevaid toite enne õigset aega. Kuna lapse organid on veel küpsemisjärgus ning ning liiga vara antud tahke toiduga saab ta liigselt valku ja soola, mis mõjub kahjulikult. Kindlasti tuleks olla hästi kannatlik, sest uue toiduga harjumine võtab aega. Tuleks olla
annavad toiduenergiat Valgud koosnevad aminohapetest. Loomsed valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid rohkem kui taimsed valgud, aga kahjuks on loomsete valkude allikad tihti liiga rasvarikkad. Hea koostisega on sojas, riisis, pähklites, rukkis ja seemnetes leiduvad valgud. Valkudega on soovitatav katta 10-15% päevast toiduenergiast. Inimene, kelle energiavajadus on ~2000 kcal, peaks päevas tarbima umbe 75g valke. Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik organismile, sest see koormab neerusid ja maksa. Samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu. Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest energiast. Lipiidid Organismis täidetavad funktsioonid: energia saamine ja säilitamine annavad toiduenergiat rasvlahustuvate vitamiinide allikaks ja samaaegselt soodustavad nende imendumist võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest
Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta loomsete valkudega. Valkudel on organismis mitmeid funktsioone: · vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, · peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega, · osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, · osalevad paljude ühendite transpordis, · annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal. Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus võib olla kahjulik, see koormab neerusid ja maksa, samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu. Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest toiduenergiast. Süsivesikud on organismi tähtsaimad energiaallikad olles looduses levinuimad orgaanilised ühendid. Taimedes on süsivesikuid 75...90%, loomsetes organismides kõigest 2....3%.Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist
EHF 1 599,5 9806,6 3,55 3,39 kõrgem EHF 1 600,1 10152,1 3,65 3,00 kõrgem Lakt - lehma laktatsiooninumber EHF 1 630,3 9232,4 3,84 3,19 kõrgem Mass - lehma kehamass, kg EHF 1 556,2 11892,5 3,61 3,56 kõrgem Piim - lehma piima kogutoodang lüpsip EHF 1 617,3 8803,9 4,26 3,71 esimene Rasv_% - rasvasisaldus, % EHF 1 585,9 11231,4 4,08 3,67 kõrgem Valk_% - valgusisaldus, % EHF 1 587,3 11280,9 3,90 3,29 sorditu Piimakl - piima kvaliteediklass EHF 1 598,1 11589,1 3,61 3,12 esimene EHF 1 629,3 10291,2 3,71 3,26 kõrgem EHF 1 663,3 12418,7 3,69 3,37 sorditu EHF 1 646,4 9801,1 3,81 3,41 sorditu EHF 1 552,7 9090,1 3,92 3,33 esimene EHF 1 592,0 13483,3 3,86 3,30 esimene
srotid (maisiidu-, päevalillesrott). Lüsiin ja metioniini lisamine ratsioonile tõstab noorloomade ja lindude kaalu juurdekasve, suurendab kanadel munatoodangut. Metioniini koostises on väävel, mida loomorganism vajab. Metioniin võtab osa rasva ainevahetusest. Ta on vajalik rakkude kasvuks ja paljunemiseks. Trüptofaan võtab osa vereplasma uuendamisest, on vajalik hemoglobiini ehk verevärvniku sünteesis. Proteiini vaeguse korral söödas kahaneb valgusisaldus veres, maksas, lihastes, nahas ja mujal. Kui ratsioonis on proteiini vähem vajadusest kahaneb valgusisaldus veres, maksas, lihastes, nahas ja mujal. Valguvarude kahanemisega organismis halveneb noorloomade juurdekasv, lihased jäävad kiduraks, jalad nõrgaks, täiskasvanud loomadel viljakusenäitajad halvenevad, toodang väheneb, vastupanuvõime haigustele nõrgeneb. Proteiinivaegus võib tekkida kui loomi söödetakse ühekülgselt süsivesikuterikaste söötadega.
väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon- Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi. Lümfi voolamiskiirus on väike, sellele aitavad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis masseerib lümfisooni ning
Euroopa Meriahven 43-50 12-25 20 Kammeljas 48-52 12 Euroopa angerjas 40-49 12-16 20 Meriforell 52 12 17 Karpkala 30-35 5-10 30-40 2.Tööstuse paigutamine ,et säiliks akvakultuur. 2.1. Kalatoidus alternatiivide otsimine ,seoses tõusvate hindade ja kättesaadavusega. · Kalajahu ja kalaõli on väga soositud koostisosad kalatoidus mitmetel põhjustel : a) kõrge valgusisaldus b)asendamatud aminohapped c) mineraalja rasvhapped · Kalajahu tootmine on piiratud ( El Niño ** mõjud pelaagilistele kaladele) · LõunaAmeerika tootis varem u 40% maailma kalajahu ja kalaõli mahust (Praegu on palju vähenenud) · Kalatööstused peavad muretsema konkurentsi pärast kalajahu üle( seda kasutatakse ka veiste ja sigade kasvatamisel [proteiin]).
vetikad aitavad vältida südamehaigusi. Nt kombu kuulub kollast või pruuni värvi vetikate perekonda, mis on kõige pikaealisemad ja suuremad kõigist meretaimedest. Kombu koosneb pea poolenisti aeglaselt imenduvatest süsivesikutest, mis aitavad tasakaalustada suhkrusisaldust veres. Seega on kombu hea lisand nende inimeste toidusedelisse, kes põevad kuseteedepõletikke või diabeeti - neile, kelle organism ei suuda toota normaalsel kombel insuliini. Kombu valgusisaldus on 6,5 protsenti ja rasvasisaldus 1 protsent, nii sobib ta suurepäraselt taimetoitlastele ja kaalujälgijatele. Lisaks sisaldab ta hulganisti kiudaineid ning võib olla kasulik inimestele, kes kannatavad mitmesuguste seedehäirete all. Mererohelises on ka palju vitamiini B12, mida organism kasutab punaste vereliblede tootmiseks. Kuna tavaliselt on selle toitaine allikaks liha, kannatavad pikka aega taimset toitu tarvitanud inimesed selle vitamiini puuduse käes
Puhverdusvõime ioonide sidumise võime ilma pH muutuseta. Valgu puhverdusvõimet tingivad selle molekulide aluselised NH 2 rühmad ja happelised COOHrühmad. Lisatav hape või leelis muudab nende rühmade dissotseerumist ega lase aktiivhappesusel oluliselt muutuda. Järsem pH- muutus toimub alles pärast valgu happe- või leelisrühmade täielikul neutraliseerimist. Piima ja piimatoodete puhverdusvõime on seda suurem, mida suurem on valgusisaldus. Piimavalgud on reeglina neg. laetud s.t. piimas on enam AH, milledel happeline COOH rühm. 5. Mis toimub tänu puhverdusvõimele? Tänu puhverdusvõimele võivad mikroobid piimas areneda vaatamata kõrgele tiitritavale happesusele. Piima PV on suurim Ph juures 4,5 6,5 6. Milline piim on sobiv piimhappebakterite arenguks? · Toitaineterikas laktoosi, lisaks N-ühendeid, vitamiine, mikroelemente · Ternespiimata · bakteriofaagideta
4. Millise toitaine sisalduse poolest on teraviljad inimesele olulised? Tuuma kattev aleuroonkiht koosneb kiulistest kihtidest, mis sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid. Need kihid: - ergutavad seedeelundkonna motoorikat, - aitavad vältida kõhukinnisust. Teraviljadest proteiinirikkaim nisu. Rukkil on valgusisaldus kõige madalam. Rasvasisaldus kõrgeim kaeral (kõige rohkem toorkiudu). Tärkliserikkaim rukis. Tärklisevaeseim kaer. Kõrge tuhasisaldus kaer, oder Teravili inimesele tähtis valguallikas. Normaalseks lämmastikubilansiks päevas vaja 40 g nisujahuvalku. Inimese valguvajaduse saab täielikult katta leivaga. Eriti väärtuslik on kaera valk.
Kõige enam aberdiin-anguse tõugu veiseid, järgnesid herefordid ja limusiinid. Eestis aretatavad piimaveisetõud, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Eesti holsteini tõug (EHF) – enne eesti mustakirju tõug. Kohaliku karja ristamisel hollandi mustakirju tõuga. Aretuse algus 1838. a. Algselt nimetati ristandeid eesti hollandi-friisi tõugu veisteks, hiljem eesti mustakirju tõug. Alates 1998.a – eesti holstein. Aastalehma piimatoodang 8611 kg, piima rasvasisaldus 3,97% ja piima valgusisaldus 3,36 %. Eesti holstein moodustab 79,1% aastalehmade arvust. Kõikides maakondades. 4 Eesti punane veisetõug (EPK) Kohaliku karja ristamisel angli ja taani punase tõuga. Aretuse alguseks 1862 a, hiljem loobuti taani tõust ja toodi sisse angli tõug. 1980-ndatel hakati uuesti kasutama taani punast tõugu pulle. Eesti punast tõugu veiseid on 1/3 veiste üldarvust. Levinud Lõuna-Eestis ja saartel. Moodustab 20% aastalehmade üldarvust
mitmest polüpeptiidahelast (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid); elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Ei tunta ühtki elusrakku, mikroorganismi, taime ega looma, kes ei sisaldaks valke. Valgud on eluslooduse tingimatuks komponendiks. Kogu eluslooduse ammendamatu mitmekesisus tuleneb valkude mitmekesisusest. Valkude sisaldus ja jaotumine organismis: Inimorganismis on valke umbes 40-46 % kuivkaalust. Kudede (organite) valgusisaldus on erinev ja sõltub nende funktsioonidest: põrn, kopsud 82-84 % lihased 79-81 % neerud 69-71 % süda, nahk, maks 56-63% närvikude 44-51 % luud, hambad 18-24 % rasvkude 13-15 %
Laste dieet peaks sisaldama küllaldaselt kaltsiumi, valke, D-vitamiini. Lapsed ja noorukid peaksid tegelema regulaarse füüsilise treeninguga, vältima suitsetamist. Noorukid peaksid olema teadlikud alkoholitarbimise riskidest. Täiskasvanueas on võimalikult suur luude tippmass parimaks kaitseks osteoporoosi eest. Osteoporoosi ennetuseks on olulised samad põhimõtted, mis lapse- ja noorukieas. Toitumises on oluline piisav kaltsiumi-, D-vitamiini- ja valgusisaldus. Ka täiskasvanud peaksid luude tervise tagamiseks tegelema regulaarselt kehalise treeninguga, vältima suitsetamist ja alkoholi liigtarbimist. Täiskasvanud võiksid hinnata oma osteoporoosi riski (vt riskifaktoreid) ning vajadusel konsulteerima oma arstiga, kes patsiendi vajadusel reumatoloogi juurde suunab. Hea dieet sisaldab piisavalt kaloreid, adekvaatselt valke, süsivesikuid, rasvu ja vitamiine ning mineraale, eelkõige kaltsiumi ja D-vitamiini. Ravi:
Laktoos tekib veresuhkrust ja madalmolekulaarsetest lenduvatest rasvhapetest. Mineraalid ning vitamiinid lähevad muutumatult verest piima. Piima eritumist reguleerib neurohormonaalne süsteem, milles juhiks on närvisüsteem, mis reguleerib oksütotsiini ja adrenaliini abil piima väljutamist udarast (Kiiman, 2011). 1.3 Piimajõudlus Lehmade piimajõudlust ei hinnata ainult saadud piima koguse järgi, lisaks määratakse iga lehma piimast rasva- ja valgusisaldus. Nende alusel saab välja arvutada valgu- ja rasvatoodangu kilogrammides kogu aasta, laktatsiooniperioodi, 305 päeva laktatsiooni ja eluaja kohta. Lisaks tuuakse veel välja rasva- ja valgutoodangute summa (JKK, 2013a). Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 7000-4,0-280-3,0-210-490 s.t piimatoodang - 7000 kg, rasvaprotsent - 4.0%, piima rasvatoodang - 280 kg, valguprotsent - 3.0%, valgutoodang 210 kg, V+R - 490 kg. Lisaks võetakse proove suhkru, karbamiidi ja
asendamatuid peab organism saama toidust. Asendatavad aminohapped on näiteks inimestel alaniin, asparagiin, glütsiin. Asendamatud aminohapped on inimestel näiteks leutsiin, isoleutsiin, lüsiin. Loomsed päritoluga valgud on munas, kalas, lihas, piimatooted. Taimsed päritoluga valgud peituvad köögiviljades, teraviljades, pähklid jne. Tõsine valgu puudus viib lihasnõrkuse ja ödeemi1 tekkele ning juuste ja naha muutustele. Pikaajaline liigne valgusisaldus organismis samuti võib põhjustada podagrat2 ja suurendada allergiaohte. Üleliigne valkude sisaldus koormab neere ja maksa, sest keha ei suuda ära sünteesida liigset valkude kogust. 70 kg kohta peaks inimene sööma päevas vähemalt 100 g valku ja mitte üle 150 g. 3.2 Süsivesikud Süsivesikud on organismi jaoks põhiliseks energiaallikaks. Süsivesikutest saadav energia tuleb peamiselt tärklistest, suhkrutest ja vähemal määral kiudainetest. Süsivesikud täidavad
põhineb nende bioloogilis-majanduslikel omadustel, nimelt nende suurel võrsumisvõimel, heal ädalakasvul, heal söödavusel ja suurel saagivõimel. Kõrrelised mitmeaastased heintaimed on liblikõieliste heintaimede kõrval väärtuslikumaid söödataimi. Nende kestus heintaimikus on pikem, osadel nendest on parem karjatamiskindlus kui liblikõielistel heintaimedel. Kõrreliste heintaimede puuduseks liblikõielistega võrreldes on nende madalam valgusisaldus, väiksem positiivne mõju mullaviljakusele ja suur lämmastikväetise vajadus viljelemisel mineraalmullal. Kõrrelised on enamasti vastupidavad talvitumisele, haigustele, ebasoodsatele kasvutingimustele ja on pikema kasutuskestusega. Liblikõielised heintaimed sageli neil põhjustel hävivad. Kui liblikõielisi puhtalt kasvatada, jääb põld kohati hõredaks või tühikuliseks, annab vähe saaki ja umbrohtub
Toiduenergia ületarbimise korral suureneb kehamass, tekib ülekaal ja rasvumine, mis on paljude haiguste riskitegur. Valkude vajadus Valgud on vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks. Valkudega on seotud kõik organismi elulised protsessid: nad on ensüümide koostises ja tagavad organismi kaitsevõime. Valgud annavad toiduenergiat. Koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatutakse (peab saama toiduga) ja asendatavateks (organism suudab ise sünteesida). Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik, kuna see koormab neere ja maksa. Rasvade vajadus Polüküllastumata rasvhappeid (nt. oomega 3-rasvhappeid) nim. asendamatuteks, kuna neid ei suuda inimese organim ise sünteesida, seega tuleb neid toiduga saada. Taimsetes rasvades on harilikult ülekaalus küllastumata rasvhapped, loomsetes rasvades aga küllastunud rasvhapped. Küllastunud ja transrasvhapete ülemäärane tarbimine võib olla tervisele kahjulik, tõstavad kolesterooli sisaldust
Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustati 6-2 aastatuhat e.m.a. Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia. Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. P-Aafrika ja Sahara kõrb. Veiste ulukeellased:Tarvas ehk ürgveis, Jakk,Kaugaasia veised (Banteng ja Gaur),Piisonid (euroopa ja ameerika), aasia pühvild ja aafrikapühvlid. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Maailmas: Veised: 1338, Pühvlid 158,6 (milj)Eestis: Veiseid: 240 tuhat, kellest 200 piimav ja lihav 40,5 Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik , maj kasulikud om ja ühesugused nõuded keskkting suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud. (ees...
Neid nimetatakse kriitilisteks aminohapeteks. Kõige kriitilisem aminohape on lüsiin. Lüsiini ja metioniini lisamine ratsioonile 1 tõstab noorloomade ja -lindude kaalujuurdekasve, suurendab kanadel munatoodangut. Metioniini koostises on väävel, mida loomorganism vajab. Trüptofaan võtab osa vereplasma uuendamisest, on vajalik hemoglobiini sünteesis. Proteiini vaeguse korral söödas kahaneb valgusisaldus veres, maksas, lihastes, nahas ja mujal. Rasv on loomorganismis tähtsaks varuaineks. Tugeva söötmise korral ladestub rasv nn. depoorasvana naha alla, neerude ümbrusse, rasvikusse, kust organism saab seda kasutada energiavajaduse katteks kehvema söötmise korral. Loomorganismis on rasva väga erineval hulgal. Sisaldus kõigub 2-50%-ni, keskmiselt 18-25%. Vähe on rasva vastsündinute ja noorloomade kehas, rohkem hästi nuumatud loomade kehas
aniooni ning moodustab molekuli.Laenguga nii amino- kui karboksüülrühm. VALKUDELE ON ISELOOMULIK Biomakromolekulid – koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast (> 50 AH) Igal valgul on oma individuaalne AH-jääkide kindel järjestus ja koosseis, millest sõltuvad: füüsikalised ja keemilised omadused valkude struktuuritasemed (funktsionaalsuse tagamiseks vähemalt tertsiaalstruktuur) biofunktsioonid Kudede valgusisaldus sõltub nende ülesannetest (lihased – kontraktiilvalgud, maks – ensüümid, rasvkude – transport- ja struktuurvalgud jne) ning muutub arengu ja haiguste korral AH-jääkide vahel polüpeptiidis on kovalentne peptiidside Biomakromolekulidena on neil mitmetasandiline struktuur (3D), fn täitmiseks valik arv polüpeptiidahelaid Neil on aktiivtsentrid (-alad) ja sobiv konformatsioon ligandite (ioon,
Laste dieet peaks sisaldama küllaldaselt kaltsiumi, valke, D-vitamiini. Lapsed ja noorukid peaksid tegelema regulaarse füüsilise treeninguga, vältima suitsetamist. Noorukid peaksid olema teadlikud alkoholitarbimise riskidest. Täiskasvanueas on võimalikult suur luude tippmass parimaks kaitseks osteoporoosi eest. Osteoporoosi ennetuseks on olulised samad põhimõtted, mis lapse- ja noorukieas. Toitumises on oluline piisav kaltsiumi-, D-vitamiini- ja valgusisaldus. Ka täiskasvanud peaksid luude tervise tagamiseks tegelema regulaarselt kehalise treeninguga, vältima suitsetamist ja alkoholi liigtarbimist. Täiskasvanud võiksid hinnata oma osteoporoosi riski ning vajadusel konsulteerima oma arstiga, kes patsiendi vajadusel reumatoloogi juurde suunab. Osteoporoosi ennetuses on oluline ka kehaline koormus. Treening aitab noorukieas saavutada kõrgemat luu tipmassi. Füüsilise tegevuse käigus saavad luud signaali, et nad peavad olema tugevad.
immuunsüsteemi, · osalevad paljude ühendite transpordis, · annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal. Valkudega on soovitatav katta 1015% päevasest toiduenergiast. Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks päevas tarbima:0,1 x 2000kcal/4kcal = 50 g kuni 0,15 x 2000kcal/4kcal = 75 g valke.2500 kcal päevase energiavajaduse juures on soovitatav päevane valkude hulk 6595 g, 3000 kcal korral 75115 g. Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik, see koormab neerusid ja maksa, samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu. Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest toiduenergiast. Valkude roll on varustada organismi aminohapetega. Valkude ainevahetus seostub lahutamatult aminohapete omaga. Lähtuvalt aminohapete sünteesist, jagunevad organismid prototroofideks ja auksotroofideks. Esimesed on võimelised ise sünteesima kõiki oma elutegevuseks vajalikke aminohappeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
