docstxt/121292964510561.txt
Pupill- vikerkesta keskel paiknev simaava. Võrkkest- silmaava ümbritsev iiris. Kollatähn- võrkkesta pupilli vastas olev kot, kus asuvad ainult kolvikesed. Pimetähn-koht, kus nägemis seostub silma võrkkestaga. Kolvikesed ja kepikesed- valgustundlikud rakud. Dalotonism- värvipime, ei erista punast rohelisest, ainult meestel , päritav, ei ole ravitav. Kanapimedus- hämaras ei näe mitte midagi, A-vitamiini puudus. Kuulmetõri - 3-4 cm pikkune kitsas kanal , mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses väliskõrvaga. Tigu- sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid- sisekõrva kuulmiselund, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Kurtus- ei kuule midagi. Kuulmislävi- väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Maitsepung- tunderakud ek retseptorid. Hasiterakk- lõna tundmiseks vajalik. Silma kaitseb ja katab läbipasitev sarvkest. - · Silmalaud(pilgutamine puhastab) · Pisaravedelik (kannab tolmu silmadest) · Rips...
silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Võrkkestal on valgustundlikud rakud Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed - , mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest (ka objektide heledust ja tumedust), kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähniks on nägemisteravus kõige suurem
Läätse ees on see vedelam, läätse taga aga sültjas, moodustades klaaskeha. Lääts koondab ja suunad valguskiires läbi klaaskeha võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud: kolvikesed(keskosas)(kollatähn) ja kepikesed(äärealadel), mis võtavad vastu valgusärritusi. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Kolvikesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, nimetatakse pimetähniks. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest. Kõvakesta all paikneb soonkest. Inimene näeb ruumiliselt. Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvaid esemeid hägusena, sest lähedale vaadates tekib kujund võrkkesta taha. Tuleb kanda kumerate ehk plusskraadidega prille. Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed näivad ähmastena
1. Mõisted Adaptatsioon kohanemine. Aistingud meele tajud, vajalikud et meie otsused tuleks võimalikult kiiresti Ajupoolkerade assümeetria aju organiseerituse fundamentaalne eripära. Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded Akson pikk müeliinkest, ainult üks. Alkohol legaalse piiranguga depressant. Kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu. Autonoomne NS siseelundite ns, ei allu inimese tahtele. Barbituraat krambivastane ravim CAT kompuutertomograafia, haiguste diagnoosimiseks Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Depressandid üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi Ectasy (MDMA) Stimulant. Emotsionaalse ja vaimse toonuse tõstja. EEG elektroentsefalograafia, peaaju bioelektrilise aktiivsuse uurimiseks Haistmine tajumine ja eristamine õhus levivaid lõhnu. Hallutsinogeenid meelepe...
• Silm on nägemiselund • Silma kaudu võtame me vastu umbes 90% väliskeskkonna infost SILMA EHITUS SILMA EHITUS • Silmaava kaudu pääsevad valguskiired silma sisse. • Silma läätsele langevad silmaava läbinud valguskiired. • Võrkkestale suunab ja koondab lääts klaaskeha läbinud valguskiired. • Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajju. VALGUSTUNDLIKUD RAKUD • Valgustundlikut rakud ehk kolvikesed ja kepikesed. • Silmas on kepikesi ligikaudu 100 miljonit, korvikesi 7 miljonit. • Kepikesed võimaldavad näha hämaras. • Kepikesed on tundlikud valguse heledusel tumedusel, aga mitte värvuse suhtes • Kolvikesi on kolme liiki ühed reageerivad sinisele valgusele , teised rohelisele ja kolmandad punasele valgusele SILMAAVA JA SELLE KÄITUMINE ERINEVA VALGUSHULGAGA • Inimese silm võtab vastu – punast, rohelist ja sinist valgust. • Nende valguste erinevad kombinatsioonid
Keskmise tükkidega viskoossusega. Piim 6,91 6,78 6,88 pH Juuretis 4,87 4,87 4,87 Toode 4,83 4,65 4,6 Märkused Koondhinne 3 3 3 2. Erinevate piimhappebakterite uurimine Vaatlustulemused E.Coli gram-negatiivne bakter, roosa värvusega kepikesed. Sarcina gram-positiivne bakter, värvus lillakas. Tüved kokkidena. 1. Lactococcus lactis gram-positiivne bakter, värvus lillakas. 2. Streptococcus termophilus kepikeste väikesed ahelad. 5. Lactobacillus plantarum gram-positiivne bakter, tüved paiknevad kepikestena, moodustunud on mõned kogumid. 6. Lactobacillus casei tüved paiknevad grupeeritult 7. Lactobacillus lactis gram- positiivne, tüved on grupeeritult,
konsistents Tükiline Ühtlane, paks Ühtlane, paks Piim 6,88 6,45 6,7 pH Juuretis 4,78 4,78 4,78 Toode 4,87 4,71 4,68 Märkused Koondhinne 2 5 4 2. Erinevate piimhappebakterite uurimine Vaatlustulemused E.Coli gram-negatiivne bakter, roosa värvusega kepikesed. Sarcina gram-positiivne bakter, värvus lillakas. Bakterite kogumid kokkidena. Lactococcus lactis gram-positiivne bakter, värvus lillakas. Lactobacillus plantarum gram-positiivne bakter, bakterite kogumid paiknevad kepikestena. Lactobacillus casei bakterite kogumid d paiknevad grupeeritult Lactobacillus lactis gram- positiivne, bakterite kogumid on grupeeritult, kepikeste võrgustik. Lactobacillus casei shirota kepikeste lühikesed ahelad
Silmamuna koosneb erinevatest kestadest. Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva silmaava . Silmaavast liiguvad valguskiired läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberp''ratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-,mis võtavad vastu valgus ärritusi. Kolvkesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad bärviimpulsid liiguvad m''da nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda.
ELM välimine piirikiht; 4. ONL välimine tuumade kiht; 5. OPL välimine põimikkiht; 6. INL sisemine tuumadekiht; 7. IPL sisemine põimikkiht; 8. GCL ganglionaarkiht; 9. NFL närvikiudude kiht; 10. ILM sisemine piirikiht 11. Millises reetina kihis asuvad fotoretseptorite tuumad, millises bipolaarrakkude tuumad, millises ganglionirakkude tuumad? ONL välimises tuumade kihis; INL sisemises tumade kihis; GCL ganglionaarkihis. 12. Kus paiknevad reetinal kepikesed, kui palju neid umbes on ja kirjelda nende omadusi. Kepikesed paiknevad fotoretseptorite kihis (LRC) ja asuvad reetina perifeerias. Nad võtavad vastu hämarat valgust ja reageerivad musta & valge varjunditele. Nad sisaldavad nägemispurpurit rodopsiini. Kepikesi on ca 100-125 milj. Foveas puuduvad. Kepikesed tagavad perifeerse nägemise. 13. Kus paiknevad reetinal kolvikesed, kui palju neid umbes on ja kirjelda nende omadusi.
lamedamaks. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on see vedelam, läätse taga aga sültjas, moodustades klaaskeha, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, nimetatakse pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge
XI. MEELEELUNDID 1. Silma ehitus. Nägemisretseptorid kepikesed ja kolvikesed, nende funktsioon Silmal eristatakse kesti: 1)Fibrooskest sellel on sarvkest(cornea) ja kõvakest. 2)Soonkest sellel on : a)vikerkest ehk iiris (annab silmale iseloomuliku värvuse). Iirise keskele jääb silmaava ehk pupill, mille läbimõõdu muutmise teel kahe erineva lihase abil saab suurendada või vähendada silma langevat valgust. Pupilli ahendajat innerveerib parasümpaatiline närvisüsteem
Silm Silma ehitus Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Võrkkestal on äärmiselt oluline ülesanne: võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kepikesed võimaldavad nägemist nõrgas valguses. Kolvikesed aga vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Vaatenurk
millest sõltub silmade värvus. 3. Kõvakest- katab silmamuna tagumist poolt, eespoolne nähtav osa on silmavalge 4. Soonkest- asub kõvakesta all, sisaldab palju veresooni, ta varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temp. Reguleeriminses. 5. Võrkkest- katab silma tagaosa seestpoolt. Võrkkestale tekib objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Seal asuvad valgustundlikud rakud nagu kolvikesed ja kepikesed. Kepikesed ja kolvikesed- valgustunlikud rakud, mis võtavad vastu valgusärritusi. Nendes moodustuvad närviimplusid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. Kepikesed- ( 150 mil. )- eristavad musta valgest, objektide heledust ja tumedust. Kolvikesed (7 mil.)võimaldavad tajuda värvusi. Kollatähn- võrkkestal pupillil vastas olev koht, kus kolvikesi on kõige rohkem, see on kõige teravama nägemisega piirkond.
Kõvakest-tagumises osas,nähtav osa on silmavalge,kõvakesta all paikneb soonkest.Soonkest-sisaldab palju veresooni,varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ja osaleb silma tempi regullimises.Võrkkest-katab seestpoolt silma tagaosa,selles on valgustundlikud rakud-kolvikesed,kepikesed ms võtavad vastu valgusärritusi.Kepikesed-valgustundlikud rakud ms asuvad vürkkestas ja võtavad vastu valgusärritusi,eritavad musta valgest ja objektide heledust,tumedust.Kolvikesed-pmst samad ms kepikesed,a nad võimaldavad tajuda värvust.Võrkkestas kokku u 150milj kepikest,7milj kolvikest.Pimetähn-koht kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga,selle piirkonnas valgustundlikke rakke ei ole.Kollatähn-koht kus asuvad ainult kolvikesed,selles on nägemistervaus kõige suurem slp näeme kõige teravamaid otse silmaava vastas asuvaid objekte.Pupill-paikneb vikerkesta keskel,valguse tugevusest sõltub pupilli suurus mis regullib
1. Silma osad, nende ülesanded, Joonisele silmaosade märkimine Sarvkest- kaitseb ja katab silmamuna, valguskiirte suunamine edasi Pupill- reguleerib silma langeva valguse hulka Silmalääts- murrab valguskiiri nii, et need koonduvad ühte punkti võrkkestal Võrkkest valgustundlikud rakud võtavad vastu valgusärritusi Pimetähn- nägemisnärvi seostumine silma võrkkestaga 2. Valgustundlikud rakud kepikesed ja kolvikesed. 1) Kolvikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kolme tüüpi (punase, kollase ja sinise jaoks) 2) Kepikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad eristada musta valgest (ka objektide heledust/tumedust). Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed. 3. Pimetähn ja kollatähn.
me asju ümberpööratuna. Põhjus on selles, et ajus töödeldakse infot ja kogemuste tõttu tajume asju õiget pidi. Samuti aitab aju mõista kujutisi, mida me näeme. Lisa 1 https://www.google.ee/search?q=n %C3%A4gemine&biw=1024&bih=581&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=x6ddVf- 3AoaKsAHwy4GYCA&ved=0CAcQ_AUoAg#q=n %C3%A4gemine&tbm=isch&tbs=sur:fc Värvuste nägemine Võrkkestas on kahte liiki valgustundlikke rakke: kepikesed ja kolvikesed. kepikesed- üle 100 miljoni,ärritumiseks vajavad vähe valgust,kuid nendega tajuvad maailma must-valgena kolvikesed- neid on vähem,ärritumiseks vajavad rohkem valgust,võimaldavad näha värvusi Lisa 2 http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID:N %C4GEMISMEEL Kasutatud kirjandus http://miksike.ee/docs/referaadid2005/silm_nagemi ne_liisaojakoiv.htm Füüsika õpik Tänan tähelepanu eest!
muudavd silmaläätse kuju. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Lääts muutub kumeramaks või lamedamaks. · Klaaskeha- moodustub silma sültjast sisemusest. · Võrkkest- katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. · Kolvikesed ja kepikesed- võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud. Kolvikesed võimaldavadtajuda värve ja kepikesed eristavad musta ja vaget ning objektide tumedust ja heledust. Lühinägelikkus · Kujutis tekib võrkkesta ette. · Parandamiseks vaja nõgusaid prilliklaase(+) Kaugelenägevus · Kujutis tekib võrkkesta taha. · Parandamiseks vaja kumeraid prilliklaase(-) Tasakaalu- ja kuulmiselund- kõrv · Inimese kõrvad on tasakaalu- ja kuulsmielundid. · Inimese kõrv koosneb 3 osast: väliskõrv,sisekõrv ja keskkõrv.
Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses.
Tsentraalloh k Kollatähn SILMA OPTILINE SÜSTEEM III · Valgustmurdvad struktuurid: sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha · Pupill reguleerib silma langeva valguse hulka · Optilise süsteemi tugevuse ja pupilli suuruse reguleerimisega tekib võrkkestale kujutis Klaaskeha http://www.eophtha.com/eophtha/anatomy/anatomyofvitreous.html FOTOKEEMILISED PROTSESSID VÕRKKESTAS I · Võrkkestas on kepikesed ja kolvikesed, mis on valguse suhtes erinevate absoluutlävedega · Kepikeste abil nähakse hämaras ja värvusi ei eristata - skotoopiline nägemine · Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit e rodopsiini · Kolvikestega nähakse valges ja eristatakse värvusi - fotoopiline nägemine · Värve näeme tänu sellele, et kolvikesed sisaldavad kolme liiki fotopsiini · Fotopsiinid neelavad sinist, punast ja rohelist valgust SILMA TAGUMISE OSA EHITUS
..............11 2 VÄRVIPIMEDUS Värvipimedus ehk daltonism on osaline või täielik võimetus eristada värvuseid. Ilma värvitaju häireta ehk normaalnägemisega inimene on suuteline nägema kolme põhivärvust: punast, rohelist ja sinist ning nende segunemisel tekkivaid värvusi (vt lisa 1 joonis 1). Silmamuna taga paikneb silma võrkkest, kus on kahte liiki rakke, mis osalevad nägemisprotsessis. Need on kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on tundlikud teated lainepikkustega valguse ehk erinevate värvide suhtes. (Color Vision ... 2013). Kepikesed ehk kepprakud silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud, mis toimivad nõrga valgustatuse korral (suur valgustundlikkus), nad ei erista hästi värve. (Kepikesed ... 2009) Kolvikesed ehk koonusrakud silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, mis on seotud värvuste nägemisega ja ruumilise lahutusvõimega toimivad hea valgustatuse korral
(kõvakest) 2) soonkest koosneb vikerkestast (iris), mis sisaldab pigmenti ja annab silmadele värvuse; ripskeha ja soonkest. Lääts Zinni ligamendi võtavad osa lähedale ja kaugelevaatamiseks. 3) võrkkest (reetina) seal paiknevad nägemistundlikud retseptorid (kepikesed ja kolvikesed) Kolvikesed nägemine valges, värvuste vastuvõtmine neid on tihedamini tsentraalselt Kepikesed nägemine pimedas neid on külgmiselt rohkem Võrkkesta taga on koht, kus kolvikeste tihedus on maksimaalne tsentraallohk. Ja veelgi suurema tihedusega kollatähn. Silm fokusseerib kujutise tsentraallohu piirkonda, eriti terava nägemise korral kollatähni piirkonda. Võrkkestas on piirkond, kus rakud puuduvad nägemisnärvi väljumiskoht võrkkestas pimetähn. Silmamunal 6 lihast, mis kuuluvad tserobrospinaalsesse NS-i. Nende abil toimub
ohtlik? Milline muutus toimub, kui inimesel on kuulmislangus? Kuulmishäireid põhjustavad kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistamine, viirused ja bakterhaigused, tugev müra ja ka ravimid. Müra on ohtlik alates 85 detsibellist kuid ka pikalt müra sees olles, liiga valjult muusikat kuulates. Kuulmislangus on siis, kui müra kahjustab sisekõrvas olevaid kuulmisrakkude karvakesi, see on pöördumatu tegevus sest karvakesed ei kasva tagasi. 11)Silma ehitus ja osade ülesanded. Mis on kepikesed ja kolvikesed ja nende ülesanne? Kepikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud retseptorid, mis võimaldavad eristada musta valgest ja need on tundlikumad kui kolvikesed. Kolvikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud retseptorid, mis võimaldavad tajuda värvusi. Neid on kolme tüüpi, iga põhivärvuse jaoks( punane, sinine, kollane)
Põhiaistingud Nägemine Kuulmine Haistmine Maitsmine Kompimine Nägemise kaudu saab 90 % väljast tulevat infot. Silmas ajuni mahub liikuma ühes sekundis palju informatsiooni. Silma võrkkesta osad, vastavalt kuju järgi on kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on seotud värvide eristamisega ja kepikesed valgete, mustade, hallide toonide eristamiseks. Kanapimedus võrkkestas vähe kepikesi. Päris pimedas ei näe ükski loom ka, minimaalset valgust on ikka vaja. Värvide eristamisega kasutatakse sageli mõiste värvipimedus daltonismi korral, daltoonikud. Nad ei näe teatud värvitoone, ei erista rohelist ja punast. See, mida näeme, on elektromagnetilised lained. Aga ei eristata kõiki elektromagneteid, nt röntgenkiirgus. Kuulmismeel me kuuleme õhuvõnkeid
18 1 . Vaba punkt - Silm . 2 . Gravitatsioon . 3 . Ülesanne keha kiiruse kohta . 1 . Silm . Silm on nägemiselund. Enamike organismide silma ehitus on sarnane. Tähtsamad silma osad, mis omavad tähtsust optilisest seisukohast on silmalääts, klaaskeha, võrkkest & silmaläätse pingutav lihas. Silma langev valgus läbib esmalt sarvkesta, siis silmaläätse ja klaaskeha, murdub neis ning langeb seejärel võrkkestale. Võrkkesta moodustavad valgustundlikud nägemisrakud kolvikesed & kepikesed. Nendes on eriline aine, mis valguse toimel laguneb. Selle tulemusena tekib rakkude erutus, mis suundub nägemisnärvi kaudu peaajusse, kus tekib valgusetaju. Kolvikesed reageerivad erinevatele värvustele ja nende abil tajume esemeid värvilisena. Kepikesed aga reageerivad nõrgale valgusele ja võimaldavad näha hämaras. Nõrgas valguses paistavad esemed mustvalgena, sest kepikestes tekkiv signaal ei anna infot valguse värvuse kohta.
Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaläätsele Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal Läätse ees on sültjas klaaskeha, mis aitab koondada valguskiiri Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ja selles on valgustundlikud rakud KOLVIKESED JA KEPIKESED Valgustundlikud rakud Asuvad võrkkestas Kepikesed eristavad musta valgest (heledust ja tumedust) rohkem võrkkesta äärealadel Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi rohkem võrkkesta keskosas, kollatähnis. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke pole DALTONISM EHK VÄRVIPIMEDUS Punased, rohelised ning siniseid kolvikese d erinevad kolvikesed reageerivad erineva lainepikkusega valgusele. Liiga vähe vastavaid kolvikesi või on nende töövõime langenud.
Nimeta tunnetusprotsessid Tunnetusprotsesside hulka kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu mõtlemine, kujutlus ja keel. Mida peegeldab aisting, mida taju Aisting peegeldab objekti üksikuid omadusi, taju peegeldab objekti terviklikult Aistingute ja taju liigid Aistingute liigid: nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompimine. Taju liigid: isikutaju, liikumistaju, ajataju, ruumitaju. Milleks on silma võrkkestal kolvikesed ja kepikesed Kolvikesed on selleks, et nöha värve, kepikesed selleks, et pimedas näha. Kuulmis- ja nägemisaistingu tekkimine Nägemine: stiimuliks on värvilained, retseptorid on kolvikesed ja kepikesed silma värkkestal, aisting tekib kuklasagaras. Kuulmine: stiimuliks on helilained, retseptoriteks on heliretseptori, mis paiknevad sisekõrvas, aisting tekib oimusagaras. Aistingu alumine, ülemine ja eristuslävi(määratlusest ära tunda, tal on antud väited) Alumine lävi- ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks
rakkudes muundatakse valgus elektrilisteks signaalideks) häirega. 3 Akromatopsia jaguneb: · Täielik täielik võimetus värve eristada ja väike nägemisteravus (alla 20%), silmatõmblus ja raske valguskartus. Silmapõhi on normaalne, kuid puudub päevanägemine (silma nägemine hea valguse käes, mis võimaldaks värvuste nägemist kolvikeste abil). Kepikesed töötavad normaalselt. · Mittetäielik sümptomid avalduvad vähemal määral, nägemisteravus on kahanenud, silmatõmblust ja valguskartust ei pruugi esineda, kolvikeste funktsioon on vaid osaliselt kahjustatud. 4 TEKKEPÕHJUSED Geneetiline värvipimedus Kaasasündinud vorm, mis pärandub X-kromosoomi vahendusel. Silmamuna taga paikneb silma võrkkest, kus on kahte liiki rakke, mis osalevad nägemisprotsessis
· võimaldab ühe ja sama läätse ja võrkkesta vahelise kauguse korral teravustada võrkkestale erinevatel KLAASKEHA · läätse ja V Õ R K K EST võrkkesta vah tis ruum on täide eline i a tek i b k uju tud klaaskeha · Si ga tõeline KOLVIKESED ja KEPIKESED ra tud · valgustundlik üm b e rp ö ö kus erinev · kolvikesed V ähendatud reageerivad erinev värvustele, nõrgas atele õrkkesta valguses ei tööta· V va d · kepikesed r m oo d u s ta eageerivad ka nõr sra k u d
Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on vedelam, läätse taga sültjas moodustades klaaskeha. Lääts koondab ja suudab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt . Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Kepikesed ja kolvikesed võrkkesal võtavad vastu valgusärritusi. Kokku u 150miljonit kepikest ja 7 milj. Kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõigerohkem keskosas, äärealadel rohkem kepikesi. Pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda nim, kollatähniks. Nägemisteravus on seal kõige suurem. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldavad nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad rohkem valgust, sp inimene hämaras eriti ei eristi värvusi. Kohta, kus nägemisnärv seob silma võrkkestaga ,nim pimetähniks. Seal
juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud erutus kulgeb Silm-valgustundlik meeleelund, organ. tegevust, koosneb pea- ja seljaajust, peaaju: käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks seda kaitsevad: ripsmed, kulmud, silmalaud, juhib ja kontrollib organismi refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida vesivedelik, kolju kepikesed: võrkkestal talitust(jaguneb:1.suuraju-suurendab ajukoore hädaolukorras. piirdenärvisüsteem: moodustub paiknevad valgustundlikud rakud, millega pindala, 2.väikeaju-reg. lihaste tööd, närvidest, jaguneb kaheks: 1.Somaatiline, mis eristame musta-valget, tumedat-heledat kooskõlastab erinevaid liigutusi, 3.vaheaju-reg. juhib tahtlike liigutusi, 2
ehk iiris, msi määrab silma värvuse. Edasi lähevad kiired silmaläätsele, mis sarbnaneb luubiga, lääts muudab kuju sõltuvalt sellest kui kaugele vaadatakse, ripslihas tõmbub kokku siis kui lähedale vaadata ja silamlääts on kumeram, kui lõtvub siis vaadatakse kaugele ja lääts on lame. Läätseees on vedel ja taga on sültjas vedelik, mis moodustab klaaskeha, lääts koondab ja suunab kiired võrkkestale. Võrkkestal on kolvikesed ja kepikesed, nad on valgustundlikud rakud ja võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi(võrkkesta keskosas.Kolvikesi on kolme värvi punase, kollase aj sinise jaoks. Ja kepikesed eristavad musta valgest(äärealadel) tundlikumad kolvikestest mis võimaldavd näha ka nõrgas valguses, pupillivastas on koht kus asuvad ainult kolvikesed, see on kollatähn(nägemisteravus kõige suurem) . Pimetähn on koht kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, valgustundlikke rakke pole.
Vikerkest e iiris on ringikujuline silelihas, mis ümbritseb pupilli ava(valgus siseneb silma).Vikerkestas toimuvad muudatused põhjustavad pupilli laienemise v kokkutõmbumise, sõnaõigus, kui palju valgust võrkkestale jõuab.Imetaja silmas fokuseerivad sarvkest ja lääts sissetulevat valgust. 13. Milles seisneb kahene nägemine silmas ja kuidas on sellega seotud fotoretseptorid ning nendes sisalduvad fotopigmendid? Kaks tüüpi retseptorrakke - kepikesed ja kolvikesed. Kepikesed pimedas nägemiseks, kolvikesed päeval nägemiseks. Iga fotoretseptori seest leiab fotopigmendi - pigmendi, mis võimaldab valgusenergia transduktsiooni närvisignaaliks. Kepikestel ja kolvikestel on erinevad fotopigmendid. 14. Miks tekivad heleduskontrastid? Serva võimendamine ja lateraalne pidurdus nägemissüsteemis (Näited: Hermanni võreillusioon, Machi ribad) Seos sensoorse adaptatsiooniga - nägemine. Tundub, et tumedamal taustal olev
Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 3 1.1 Mis kaitseb meie silmi? Lk 3 1.2Silma ehitus Lk 4 1.3Miks me näeme lähedale ja kaugele Lk 4 1.4Kujutiste tekkimine võrkkestale Lk 5 1.5Värvide eristamine Lk 5 1.6Elu pimedama Lk 5 1.7Testid/pildid Lk 6 1.8Kasutatud materjalid Lk 6 2 Sissejuhatus Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. 1.1 Mis kaitseb meie silmi? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed ...
Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha. Vesivedelik läbipaistev vedelik, mis täidab silma eesmise ja tagumise kambri. Koosneb peamisel veest, vähesel määral sisaldab valku, glükoosi, vitamiine ja mineraalsooli. Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda. Kolvikesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kuulmiselundid Inimese kõrvad on nii kuulmis - kui ka tasakaaluelundid. Inimese kõrv koosneb kolmest osast : väliskõrv, sisekõrv, keskkõrv. Väliskõrva kaitseb kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Ehitus
Sisaldab valgustundlikke retseptoreid ja on seega optiline ehk nägemisosa. Analüsaatori retseptoorne osa. KOLLATÄHN MACULA LUTEA - teravaima nägemise piirkond silma võrkkesta keskkoha lähedal, värvide nägemine (ainult kolvikesed). Võrkkesta tsentraallohule, mis on kollatähni keskel, fokuseeritakse nägemispilt. PIMETÄHN - nägemisnärvi näsa PAPILLA NERVI OPTICI, piirkond võrkkestal, mis koosneb vaid närvikiududest, kus puuduvad kolvikesed ja kepikesed. NÄGEMISRETSEPTORID - kepikesed ja kolvikesed KEPIKESED - nägemine hämaras, videvikus ● KANAPIMEDUS - kui hämaras hästi ei näe, nägemispurpuri sünteesi häire ● RODOPSIIN - nägemispurpur, mis laguneb valguse mõjul ja taastub pimeduses, a-vitamiin aitab moodustada KOLVIKESED - päevane nägemine, eristavad värve, ei funktsioneeri hämaras ● JODOPSIIN - reageerib valgusele, värvid!
002 m D=? D= 1: f ( murrujoonega ) D= 1 : 0,002 m = 500 dptr V. 500 dptr . 3. D= 6 dptr f =? 1: D f = 1: 6 = 0,166... = 0,2 m V. inimese silma fookuskaugus on 0.2 m . B. 1. 1. nõgusad , koondab , hajutab , fookuskauguse , optilise tugevuse 2. lääts , ümberpööratud , kinoaparaatides , fookuse , kahekordne fookus , pikksilmas kujutise ümberpööramiseks . 3. võrkkestale , tõeline , vähendatud , ümberpööratud 4. värvilisena ,valguses , kepikesed 5. normaalnägijateks ja kaugelenägijateks , lähedasest kui kaugest 6. taha , kumerläätsedega 7. optiline tugevus , positiivseks ,negatiivseks . 2. f = 17mm = 0.017m D = 1: f D=? D = 1: 0.017 m = 58,8 dptr V. inimese optiline tugevus on 58.8 dptr . 3. D = 2,5 dptr f=1:D f=? f = 1: 2,5 dptr = o,4 m V . prilliklaasi fookuskaugus on 0.4 m .
Akromatopsia ehk täielik värvipimedus Organismi elutegevuse alused OP-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2017 Akromatopsia Inimese võimetus eristada värve; Esineb sageli eurooplastel, harva asiaatidel ja aafriklastel; Umbes 1 inimesel 30 000-st Enamasti kaasasündinud, harvem traumade või silmahaiguste tagajärjel; Värvipimedus on X-kromosoomiga päritav haigus, mis avaldub valdavalt meestel; Värvide nägemine 3 eri liiki kolvikesi, mis reageerivad valgusele: sinine, punane, roheline; Akromatopsia korral kolvikesed ei registreeri valgust; Inimene näeb maailma halli varjundites; Väike nägemisteravus. Akromatopsia jaotus Täielik Mittetäielik akromatopsia akromatopsia Täielik võimetus Samad sümptomid, eristada värve, kuid vähesemal väga väike määral; nägemisteravus, Silmat...
Närvid ja refleksid Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidena, s.o. närviimpulssidena. Somaatiline närvisüsteem: liikumis- ja meeleelundid. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul. Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju. Silm Silm on nägemiselund. Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Silma katab ja kait...
Kõvakest katab väljaspoolt silmamuna tagumist osa Soonkestas on rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud Kollatähn on koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn on võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajusse Klaaskeha aitab koondada valguskiiri 3. Mõisted: kepikesed, kolvikesed, kollatähn, pimetähn. Kuidas ja mille abil me näeme? Kepikesed- valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis eristavad musta valgest Kolvikesed- valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis võimaldavad näha värviliselt Kollatähn- koht võrkkestal pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed ja kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn- valgustundlike rakkudeta koht võrkkestal, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga
a. NOTSITSEPTOR valutundlikkus b. HAISTESIBUL haistmismeel c. VESTIBULAARNE SÜSTEEM tasakaalumeel 3) Kehast pärit info, mis jõuab kiirusagarasse, moodustab kiirusagara pinnal kaardi inimese kehast. Seda nimetatakse HOMUNKULUSEKS. 4) Lõhnatundlikkus mõjutab maitsetundlikkust. JAH 5) Seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse TRANSDUKTSIOONIKS. 6) Kepikesed ja kolvikesed(rods and cones - inglise k.) on retseptorid, mis on seotud NÄGEMISEGA. 7) Eristuslävi on: Vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab). 8) Weberi seadus võimaldab omavahel võrrelda erinevaid sensoorseid modaalsusi. JAH 9) Me oleme kohanenud maailma nägema nii, Seetõttu
Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses.
silmavõrkkesta enesega kaasa. Silmavõrkkesta irdumine põhjustab pidevat tumedat varju vaateväljas. 4. võrkkest - kõige seesmine silma kest. Koosneb fotoretseptorite kihist, mis võtavad vastu valgust ja kannavad impulsid kiudude mööda ajju. Võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses
Läbi sarvkesta sattub valgus silma. Vikerkest annab silmadele värvi, sõltuvalt pigmendist, mida ta sisaldab. Reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka. Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha. Nägemine Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda.
aga sültjas,moodustades klaaskeha. Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale,mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekivad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja väähendatud kujutise". (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 70.) Võrkkestal on valgustundlikud rakud ,,Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed - , mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest (ka objektide heledust ja tumedust), kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse
Silmaava e. pupill sealt läheb valgus läbi, läheb väiksemaks ja suuremaks vastavalt valgusele. Reageerimine võtab natukene aega, sellepärast inimene ei näe hästi kui ta astub kas väga pimedasse või väga heledasse ruumi. Lääts ehitus sarnaneb luubile. Ripslihas muudab läätse kuju (ümbritseb läätse). Klaaskeha sültjas moodustis, valgus liigub mööda seda võrkkestale Võrkkest valgustundlikud rakud (kepikesed ja kolvikesed). Kepikesed eristavad heledat tumedast, kolvike eristab värve. Kollatähn asub täpselt pupilli vastas, seal on kõige rohkem kolvikesi. Pimetähn koht kuhu kinnitub silmanärv. x o Soonkest seal asuvad veresooned. Vajalik sellejaoks, et silma jõuaksid toitained ja hapnik. Kõvakest ümbritseb silma tagaosa. (2) Kuidas liigub valgus läbi silma? Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva pupilli. Silmaavast liiguvad
Kujutis : Tekitatakse läätsega . Kujutis võib olla 1)suurendatud , 2)vähendatud , 3)ümberpööratud , 4)samapidi , 5)tõeline , 6)näiline See , milline kujutis tekib sõltub eseme kaugusest läätses. Luubist tekib näiline kujutis, mis on suurendatud ja sama pidine. Silm: Silma osad : 1)Sarvkest-katab ja kaitseb silma , 2)silmalääts-koondab valgust , 3)klaaskeha- suunab valguse võrkkestale , 4)võrkkest-sinna tekib kujutis , 5)pimetähn-seal seostuvad omavahel võrkkest ja nägemisnärv , 6)nägemisnärv-viib nägemis aestingu peaajju , 7)läätse pingutav lihas-muudab vajadusel läätse kuju. Silmas tekkiv kujutis on tõeline , ümberpööratud ja vähendatud .Silmas on kahte tüüpi valgus tundlike rakke : 1)kolvikesed-reageerivad värvidele ning ei tööta hämaras valguses , 2)kepikesed-ei reageeri värvidele ning toimivad hämaras valguses. Lühinägija : näeb lähedasi esemeid hästi ja kaugeid halvasti.Kaugest esemest tekib terav kujutis võrkkesta ette.Kasutatakse...
On ka kasutatud meritigusid ja korsenilltäisid aga ka veripuud ning siiltsesalpiiniat. (http://et.wikipedia.org/wiki/Punane#Punase_saamine ) Tehnoloogia: Punase värvi lainepikkus on oluline faktor laserite tehnikas punased laserid, CD-d. Kuigi punaseid lasereid on hakatud asendama sinistega, sest punase pikem lainepikkus toob kaasa rohkema ruumi hõivamise CD-l. Punast valgust kasutatakse ka pimedas nägemiseks, kuna kepikesed inimese silma võrkkestal ei ole punasele värvile nii tundlikud. Värve kasutatakse ka ekraanides. Kasutatakse RGB lähenemist, kus piksel on jagatud kolmeks- punaseks, roheliseks ja siniseks. Värv saavutatakse valgusfiltritega. Samuti kasutatakse punast fotograafias must-valgete piltide tegemise puhul on fotokasse paigutatud punane filter, mis suurendab kontrastsust. Punast valgusallikat kasutatakse ka pimikus "turvalise tulena", kuna see ei kahjusta fotopaberit ja filme. ( http://en
Kepikesed valgustundlikud rakud, mis eristavad musta valgest Kolvikesed valgustundlikud rakud, mis võimaldavad tajuda värvusi Pimetähn koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Kollatähn võrkkesta osa, kus on ainult kolvikesed Daltoonik värvipime Kanapimedus võimetus hämaras ja öösel näha. Kurtus kuulmise täielik puudumine Kuulmislävi väikseim helitegevus, mida inimene kuuleb Meeleelundid ja nende ülesanne: Meeleelundid on silmad, kõrvad, nina, nahk ja keel. Nende ülesandeks on keskkonnast info vastu võtmine. Silma osad ja nende ül. : Laud ja ripsmed Katavad ja kaitsevad Lihased Liigutamine Sarvkest Katab ja kaitseb silmamuna Pupill e. silmaava Reguleerib silma langeva valguse hulka Iiris e. vikerkest Annab sil...
(vibratsiooni- ja rõhutundlikud kehakesed). Lisaks neile on ka soojale ja külmale reageerivad termoretseptorid. See on eluliselt vajalik, eriti valu. Nägemismeel- nägemiselundiks on silmad mis asuvad silmakoopas ning kus retseptoriteks on kolvikesed ja kepikesed. Nägemise stiimul on valgus. Kolvikesed on tundlikud sagedusele ehk valguse värvile ning kepikesed reageerivad amplituudile ehk valguse heledusele. 2. Kirjelda valu Valu tekkemehhanismiks on vabad närvilõpmed ja tekkemehhanismi. Kas notsitseptorid. Valutunnet on võimalik vähendada valutunnet nt nõelatorkest erinevate ravimitega, näiteks valuvaigisti, ning seda on võimalik ise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
