elektroodipotentsiaalide määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Tööülesanne Valmistada galvaanielement ja mõõta selle elektromotoorjõudu. Mõõta ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi, hõbe-hõbekloriidelektroodi, suhtes. Mõõdetud suurusi tuleb võrrelda Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Katse käik Valmistasin galvaanielemendi Cd, CdSO4KClCuCl2,Cu .Selleks valasin elektroodinõudesse u 30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, (CdSO4 0,05m ja CuCl2 0,1m), kuhu sisse paigutasin elektroodid. Elektroodide vahele asetasin KCl vahelahuse ja ühendasin lahused omavahel elektrolüütiliste sildadega. Voltmeetrilt lugesin elektromotoorjõu näidud esialgsele galvaanielemendile ning
Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 04.03.2015 Tööülesanne Valmistada galvaanielement ja mõõta selle elektromotoorjõudu. Mõõta ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi, hõbe-hõbekloriidelektroodi, suhtes. Mõõdetud suurusi tuleb võrrelda Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Aparatuur Koostatakse vastavalt joonisel 17 näidatud skeemile. See koosneb järgmistest osadest: 1) uuritav galvaanielement, 2) võrdluselektrood (kas kalomel- või hõbe-hõbekloriidelektrood) 3) voltmeeter. Emj. mõõtmiseks kasutatakse suure sisetakistusega (108 — 109Ω ) numbrilise näiduga voltmeetrit, kuna seda läbib üliväike vool. Katse käik Valmistasin galvaanielemendi Cd/CdSO4/KCl/CuCl2/Cu
näiduga voltmeetrit, kuna seda läbib üliväike vool. Väike voolutugevus tagab täpsema tulemuse potentsiaalide mõõtmisel. Töö ülesanne. Töö koosneb kahest osast, aga meie saime teha ainult töö esimese osa: valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõud. Seejärel mõõdetakse kummagi elektroodi potentsiaalid standardse võrdluselektroodi (kas kalomel- või hõbe- hõbekloriidelektroodi) suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti võrrandi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Töö käik. Uuritav galvaanielement koostatakse vastavalt joonisel näidatud skeemile. Galvaanielemendi koostamiseks valatakse elektroodinõudesse ~30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, kuhu paigutatakse eelnevalt liivapaberiga hoolikalt puhastatud elektroodid. Elektroodinõude vahele asetatakse difusioonipotentsiaali vähendamiseks kas KCl või KNO 3
Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm:KATB-41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev:12/02/1 4 Joonis 17. Elektromotoorjõu mõõtmise skeem Töö ülesanne. Töös valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõudu. Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi - kas kalomel- või hõbe- hõbekloriidelektroodi suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Katse käik. Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse galvaanielement. Selleks valatakse elektroodinõudesse ~30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, kuhu paigutatakse eelnevalt liivapaberiga hoolikalt puhastatud elektroodid. Elektroodinõude vahele asetatakse difusioonipotentsiaali vähendamiseks kas KCl või KNO3 vahelahus ja ühendatakse lahused elektrolüütiliste sildadega, Ag/Ag + elektroodi puhul tuleb
Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr: 18 Kaitstud: GALVAANIELEMENDI ELEKTROMOTOORJÕU JA ELEKTROODIPOTENTSIAALIDE MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Töös valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõudu. Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi (hõbe-hõbekloriidelektroodi) suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Töö käik: Valmistasin ette galvaanielemendi (Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu), selleks lahjendasin vastavaid lahuseid(0,1M) nõutud kontsentratsioonideni (0,05M), ühendasin keeduklaasid soolasildadega, asetasin sisse metallielektroodid ning võtsin voltmeetrist näidud esialgsele galvaanielemendile ning kummagi poole näidud hõbekloriidi suhtes. Seejärel tegin arvutused. Katseandmed ja arvutused: Katse temperatuur 25°C
Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr: 18 Kaitstud: GALVAANIELEMENDI ELEKTROMOTOORJÕU JA ELEKTROODIPOTENTSIAALIDE MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Töös valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõudu. Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi (hõbe-hõbekloriidelektroodi) suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Töö käik: Valmistasin ette galvaanielemendi (Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu), selleks lahjendasin vastavaid lahuseid(0,1M) nõutud kontsentratsioonideni (0,05M), ühendasin keeduklaasid soolasildadega, asetasin sisse metallielektroodid ning võtsin voltmeetrist näidud esialgsele galvaanielemendile ning kummagi poole näidud hõbekloriidi suhtes. Seejärel tegin arvutused. Katseandmed ja arvutused: Katse temperatuur 25°C
KCl || CuSO4 | Cu. Selles elemendis iga z mooli aine lahustumisel same elektriahelas zF kulonit elektrit. Kui see elektrokeemiline element töötaks termodünaamiliselt pööratavalt, siis konstantsel rõhul ja temperatuuril vastavalt TD teisele seadusele on Gibbsi vaba energia võrdne maksimaalse kasuliku tööga (Wmax), milleks antud juhul on elemendist saadav elektrienergia zFE, kus E on antud elemendi EMJ: Wmax = -G = zFE IV . Elektroodpotentsiaali teke, Nernsti võrrand Kui elektroodil toimub reaktsioon: voksoks + ze-=vredred (kus ja on vastavalt aine oksüdeerunud ja redutseerunud vormid, e- -elektron, vi -vastava vormi koefitsent), siis on tema potentsiaal arvutatav Nernsti võrrandi järgi: =0 + RT/zF ln a Oksvoks/a vred Red 0 on elektroodi normalpotentsiaal, T- temperatuur, F- Faraday arv, a- aktiivsus. Temperatuuril 298K : RT/F* 2,303= 8,314*298*2,303/96487= 0,059V ; = 0 +0,059/z log a Oksvoks/a vred Red V.
02.2014 Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr: F18 Kaitstud: GALVAANIELEMENDI ELEKTROMOTOORJÕU JA ELEKTROODIPOTENTSIAALIDE MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Töös valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõudu. Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi (hõbe-hõbekloriidelektroodi) suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Töö käik: Valmistasin ette galvaanielemendi (Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu), selleks lahjendasin vastavaid lahuseid(0,1M) nõutud kontsentratsioonideni (0,05M), ühendasin keeduklaasid soolasildadega, asetasin sisse metallielektroodid ning võtsin voltmeetrist näidud esialgsele galvaanielemendile ning kummagi poole näidud hõbekloriidi suhtes. Seejärel tegin arvutused. Katseandmed ja arvutused: Katse temperatuur 25°C
Üliõpilase nimi: Õpperühm: Töö teostamise kuupäev: Kontrollitud Arvestatud Töö ülesanne Töös valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse kompensatsioonimeetodil selle elektromotoorjõudu. Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi kas kalomel- või hõbe-hõbekloriidelektroodi suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Katse käik 1. Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse galvaanielement. 2. Selleks valatakse elektroodinõusse ~30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, kuhu paigutatakse eelnevalt liivapaberiga hoolikalt puhastatud elektroodid. 3. Elektroodinõude vahele asetatakse difusioonipotentsiaali vähendamiseks kas KCl
Vaatleme elemendi Zn | ZnSO4 || KCl || CuSO4 | Cu. Selles elemendis iga z mooli aine lahustumisel same elektriahelas zF kulonit elektrit. Kui see elektrokeemiline element töötaks termodünaamiliselt pööratavalt, siis konstantsel rõhul ja temperatuuril vastavalt TD teisele seadusele on Gibbsi vaba energia võrdne maksimaalse kasuliku tööga (Wmax), milleks antud juhul on elemendist saadav elektrienergia zFE, kus E on antud elemendi EMJ: Wmax = -G = zFE IV . Elektroodpotentsiaali teke, Nernsti võrrand · - · Kui elektroodil toimub reaktsioon (kus ja on vastavalt aine oksüdeerunud ja redutseerunud vormid, - elektron, - vastava vormi koefitsent), siis on tema potentsiaal arvutatav Nernsti võrrandi järgi: , on elektroodi normalpotentsiaal, T- temperatuur, F- Faraday arv, a- aktiivsus. Temperatuuril 298K V. Elektrokeemilised protsessid metallilise Zn ja Cu pinnal asetatuna nende soolade lahustesse
(kalomel- või hõbehõbekloriidelektroodist). Kahe viimase galvaanielemendi elektromotoorjõudu ja võrdluselektroodi potentsiaali kasutatakse uuritavate elektroodide potentsiaalide arvutamiseks. Arvutamisel tuleb tähele panna, kas uuritav elektrood on elemendis positiivne või negatiive. Pärast mõõtmist arvutatakse teoreetilised suurused, mida võrreldakse katselistega. Potentsiaali ja emj. teoreetilised väärtused arvutatakse Nernsti valemi põhjal, kusjuures normaalpotentsiaalid ja aktiivsustegurid võetakse vastavatest tabelitest. KATSEANDMED o Katse temperatuur: 25 C A. Elektromotoorjõu mõõtmine Element Emõõdetud E'arv = (+)mõõdetud (-)mõõdetud E''arv = (+)teoreetiline (-)teoreetiline Zn/ZnCl2//KCl//CuCl2/Cu 1,001 V 0,274 (-0,720) = 0,994 V 0,299 (-0,803) = 1,102 V
Üliõpilase nimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 05.03.2014 Joon. 17. Elektromotoorjõu mõõtmise skeem Töö eesmärk Töös valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõudu. Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi - kas kalomel- või hõbe- hõbekloriidelektroodi suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Aparatuur koostatakse vastavalt joonisel 17 näidatud skeemile. See koosneb järgmistest osadest: 1) uuritav galvaanielement, 2) võrdluselektrood (kas kalomel- või hõbe-hõbekloriidelektrood) 3) voltmeeter. Emj. mõõtmiseks kasutatakse suure sisetakistusega (10 8 -- 109 ) numbrilise näiduga voltmeetrit, kuna seda läbib üliväike vool. Katse käik Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse galvaanielement
FK laboratoorne töö 18-19 GALVAANIELEMENDI ELEKTROMOTOORJÕU JA LAHUSTUVUSKORRUTISE MÄÄRAMINE Töö ülesanne. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõud. Seejärel mõõdetakse kummagi elektroodi potentsiaalid standardse võrdluselektroodi (kas kalomel- või hõbe-hõbekloriidelektroodi) suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti võrrandi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Töö teises osas valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva soola (AgCl, AgBr või AgI) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal arvutatakse selle vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Teoreetiline osa: Galvaanielemendi emj. E võrdub juhul, kui difusioonipotentsiaali ei arvestata, elektroodide potentsiaalide vahega: E 2 1
Aktiivsem metall t~orjub v¨ahem aktiivse tema soola vesilahusest v¨alja. Fe2+ + 2 e- - Fe E = 0,44 V Cu2+ + 2 e- - Cu E = +0,37 V Negatiivsema elektroodipotentsiaaliga metall on aktiivsem. YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 10 Nernsti v~orrand Standardpotentsiaalid kehtivad juhul, kui iooni kontsentratsioon on 1M. Muu kontsentratsiooni korral saab elektroodi potentsiaali arvutada Nernsti v~orrandist RT 1 E = E - ln z+ zF M Nersti v~orrandist on kasutusel ka plussm¨argiga variant, milles ioonide kontsentratsioon on murrujoone peal. M~olemad
Tugevamini hüdratiseerunud ioonide elektriväljas liikuva osakese raadius on suur. 3kt Elektroodpotentsiaalid Protsessid elektroodil: Elektrood jaotatakse mittepolariseeritavaks ja polariseeritavaks elektroodiks. Mittepolariseeritava- (metall-) elektroodil toimub takistamatu ioonide ja laengute vahetus elektroodmetalli ja lahuse vahel. Sellest vahetusest osavõtvat iooni nimetatakse potentsiaalimääravaks iooniks. Seda potentsiaalihüpet kirjeldab Nernsti võrrand. Polariseeritaval elektroodil reaktsioone ei toimu ja seal esinev tasakaal on elektrokeemilist laadi. Laetud osakesed ei suuda faaside piirpinda läbida. Elektrilise kaksikkihi kujunemine: Metall paigutatakse tema enda soola lahusesse. Tema ioonide keemiline potentsiaal metallid- ja lahusefaasis on üldjuhul erinev, mille tagajärjel metalli ioonid hakkavad läbi piirpinna minema üle madalama keemilise potentsiaaliga faasi. Kuna ioonid
elektroodipotentsiaalide määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 06.04.2010 Joonis Elektromotoorjõu mõõtmise skeem TÖÖ ÜLESANNE Töös valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõudu. Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi - kas kalomel- või hõbe- hõbekloriidelektroodi suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. KATSE KÄIK Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse galvaanielement. Selleks valatakse elektroodinõudesse ~30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, kuhu paigutatakse eelnevalt liivapaberiga hoolikalt puhastatud elektroodid. Elektroodinõude vahele asetatakse difusioonipotentsiaali vähendamiseks KCl vahelahus ja ühendatakse lahused elektrolüütiliste sildadega.
Destillatsioon ja rektifikatsioon. 33. Gaaside lahustuvus vedelikes. Henry seadus. 34. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni põhjused. 35. Ostwaldi lahjendusseadus ja dissotsiatsioonikonstandi praktiline määramine elektrijuhtivuse môôtmise abil. 36. pH mõiste. 36.-40 vaata 37. Hüdrolüüs. 38. Puhverlahused. 39 .Ülekandearvud. 40. Konduktomeetriline tiitrimine. Tiitrimiskõverad. 41. Galvaanielemendi elektromotoorjõu arvutamise üldvõrrand. Nernsti võrrand. Kindel. 42. Vesinikelektrood. 42.-45 ei tule. 43. Kalomelelektrood. 44. Kontsentratsioonelemendid. 45.Galvaanielemendi termodünaamika Kirjeldage lihtsamat auru ja vedeliku tasakaalu faasidiagrammi kahekomponendilisele süsteemile kui komponendid ei moodusta aseotroopset segu. Kuidas joonistate diagrammi T-x ja p-x teljestikus. Kuidas oleks komponente teineteisest võimalik eraldada? Kuidas mõista termodünaamika seisukohast temperatuuri? Kuidason saadud absoluutse temperatuuri
Esimene ekvivalentpunkt Proovis esineb vesinikkarbonaat ioon. Ekvivalentpunkti pH arvutamiseks saab kasutada alljärgnevat valemit: Teine ekvivalent punkt Praktiliselt kogu proov on muudetud H2CO3-ks, oletame et [HCO3-] on ülivähe. Tiitrimise alguses oli 25 ml proovi ja oleme lisanud 50 ml titranti, nii et kogu karbonaadi kontsentratsioon on 0,0333 M. Karbonaatide segud Elektrokeemilised meetodid 4tüüpi 1. potentsiomeetria- mõõdetakse elektroodi potentsiaali, kasutatakse Nernsti võrrandit, mis annab seose E ja analüüsitava iooni kontsentratsiooni vahel; 2. voltamperomeetria- elektroodidele rakendatakse pinge,registreeritakse voolutugevust, iooni kontsentratsioon määratakse IU kõveralt kui elektroodidel toimub nn. polarisatsioon; Kui kasutatakse Hg- tilkelektroodi nimetatakse meetodit polarograafiaks; 3.Kulonomeetria- toimub lahuse elektrolüüs, põhineb Faraday seadusel 4
Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis Kalju Lott TD mõisted Termodünaamiline süsteem ruumiosa, mida iseloomustavad kindlad termodünaamilised suurused. See on eraldatud ümbritsevast piirpinnaga. Olekuparameetrid termodünaamilist süsteemi iseloomustavad suurused n. U,H,G,F. Olekuvõrrand Parameetrite omavaheline sõltuvus n. ideaalgaasi olekuvõrrand Olekufunktsioon süsteemi olekust sõltuv suurus, sellele vastandub protsessifunktsioon (vt.all). On täisdiferentisaalina Protsessifunktsioon süsteemis toimuvat protsessi iseloomustav suurus, sõltub protsessi läbiviimise viisist, tähistatakse väiketähega (töö w, soojushulk q) Homogeenne süsteem süsteem, kus omadused on kõikjal ühesugused või muutuvad ühtlaselt Heterogeenne süsteem süsteem, mille võib jaotada erinevate omadustega osadeks (faasid) Faasid süsteemi osad, mida iseloomustavad faasisiseselt ühtlased termodünaamil...
tasakaalustatud redoksreaktsioonis liitetavate (= loovutavate) elektronide arv (sõltub koefitsentidest); F = 96485 C/mol aA + ... + bH+ + ne- cB + dH2O (elektroodireaktsioon); (E0 standardpotentsiaal, V; n elektronide arv vastavalt elektroodireaktsioonile; F = 96485 C/mol; R = 8,314 J/K·mol; T temp, K; [ ] molaarsed kontsentratsioonid, mol/l; a,b,c koefitsiendid eletroodireaktsiooni võrrandis) Logaritmi ja Faraday kontstandi suure arvväärtuse tõttu Nernsti võrrandis mõjutatavad temp ja kontsentratsioonid elektroodipotentsiaale suhteliselt vähe. Elektrolüüs elektrokeemiline reaktsioon alalisvoolu mõjul, mis reeglina viib aine lagunemisele. Elektrolüüs sulas soolas - võimaldab vältida vee elektrolüütilist lagunemist ja võib takistada muude reaktsioonide kulgemist. Anoodil eraldub näiteks Cl2 ja katoodile koguneb Na+
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses pöörduva reaktsiooni Mz+ + ze- M tulemusena. x ...
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon – reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste – elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine – elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine – elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V – potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses pöörduva reaktsiooni Mz+ + ze- M tulemusena. x ...
(I=0): meetodid Potentsiomeetria (E) Potentsiomeetriline tiitrimine Reguleeritava pingega: Konstantse vooluga: Voltamperomeetria (I=f(E)) kulonomeetriline tiitrimine Amperomeetriline tiitrimine (Q=It) Elektrogravimeetria Elektrogravimeetria Kulonomeetria konstantse elektroodi potentsiaaliga 3 . Nernsti võrrand ja elektroodi potentsiaali arvutamine. Elektroodi potentsiaal on see potentsiaal, mis saadakse mõõtmisel elektrokeemilises rakus, kus kokkuleppeliselt anoodiks on standardvesinikelektrood ja katoodiks on uuritav elektrood. Tasakaaluline reaktsioon: aRed 1 + bOx 2 +ne - cOx 1 + dRed2
Analüütilise keemia tähtsus ja rakendused: Analüütiline keemia-keemia haru,mis tegeleb proovi komponentide eraldamise,identifitseerimise ja määramisega.Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Õlles alkoholisisaldus,autode heitgaaside sisaldus,vere glükoosisisaldus. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon: Gravimeetria-kaalanalüüs; Tiitrimeetria-mahtanalüüs; Elektroanalüütilised meetodid; Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüsi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; Ülejäänud meetodid. Kvantitatiivse analüüsi astmed: Meetodi valik-sõltub sellest kui täpset tulemust on vaja,mitu proovi teha. Proovivõtmine-kui suur kogus,siis mitmest kohast.Laboratoorse proovi saamine- proovide peenestamine;peenestatud proovide segamine;fraktsioonide valik analüüsiks. Proovi eeltöötlus-kuivatamine,peenestamine,homogeniseerimine. Paralleelproovid-ühest proovist tehaks...
Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui ANOODI suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents tegemist on tugeva oksudeerijaga. Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents tegemist on tugeva redutseerijaga. 55. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redokspotentsiaal ehk oksudatsioonipotentsiaal on keemilise elemendi voi uhendi tendents liita elektrone ja seetottu redutseeruda. Nernsti vorrand: E=E0 + RT/nF ln coks/cred Kus E0 standardpotensiaal (V); n reaktsioonist osavotavate elektronide arv; F Faraday arv; R gaasi universaalkonstant (8,314 J/Kmol); T temperatuur (K); Coks ja Cred oksudeeritud ja redutseeritud vormi molaarne kontsentratsioon (mol/L).
suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents – tegemist on tugeva oksüdeerijaga. Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents – tegemist on tugeva redutseerijaga. 46. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. Redokspotentsiaal E - elektronide üleminekule vastab elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Nernsti võrrand - E=E + RT/nF * ln C /C o oks red 47. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Metallide hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel.
Välitingimustes ei tohi kasutada alumiiniumist tõmbeneete. Mereveega kokkupuutuvates konstruktsioonides ei tohiks kasutada roostevaba terast (korrosiooni põhjustavad kloriidi ioonid). Ka hapnik mõjub vesilahustes korrodeeruvalt. Elektrokeemilise korrosiooni kiirus Määrab korrosioonivool Ikorr, mis sõltub katoodi ja anoodi elektroodipotentsiaalidest ja Ekat - Ean süsteemi takistusest. I korr = , kus E tuleb Nernsti võrrandist. R Elektroodi standardpotentsiaaliks nimetatakse galvaanielemendi elektromotoorjõudu, milles üheks elektroodiks on alati vesinikelektrood, teine elektrood on uuritavast metallist või kompositsioonist. Ettevaatusabinõud. Vasest torusid ei tohi otseselt ühendada teras või tsingitud torudega. Terasest veetorudele ei tohiks panna messingist ventiile, kraane jm tuleb kasutada vahetükke
Fe + e = Fe 2Cl- -2e = Cl2 - - + + NO3 + 10H + 8e- = NH4 + 3H2O Fe - 2e = Fe 2+ - 3+ 43. Elektroodpotentsiaal, definitsioon. Elektroodipotentsiaal on pinge metalli ja elektrolüüdi vahel. Näitab, mil määral erineb elektrokeemilise ahela kontsentratsioon tasakaalukonstandist. 44. Nernsti võrrand. 45. Elektroodi standardpotentsiaal. Elektroodi standardpotentsiaal E0 Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui ANOODI suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Standardpotentsiaalidest Eº saab moodustada metallide elektrokeemilise pingerea, millest lähtudes saab ennustada näiteks metalli reaktsiooni vesinikiooniga: negatiivse Eº-ga metallid redutseerivad
Välitingimustes ei tohi kasutada alumiiniumist tõmbeneete. Mereveega kokkupuutuvates konstruktsioonides ei tohiks kasutada roostevaba terast (korrosiooni põhjustavad kloriidi ioonid). Ka hapnik mõjub vesilahustes korrodeeruvalt. Elektrokeemilise korrosiooni kiirus Määrab korrosioonivool Ikorr, mis sõltub katoodi ja anoodi elektroodipotentsiaalidest ja Ekat - Ean süsteemi takistusest. I korr = , kus E tuleb Nernsti võrrandist. R Elektroodi standardpotentsiaaliks nimetatakse galvaanielemendi elektromotoorjõudu, milles üheks elektroodiks on alati vesinikelektrood, teine elektrood on uuritavast metallist või kompositsioonist. Ettevaatusabinõud. Vasest torusid ei tohi otseselt ühendada teras või tsingitud torudega. Terasest veetorudele ei tohiks panna messingist ventiile, kraane jm tuleb kasutada vahetükke
K+ ioonide väljumine rakust läbi K+out kanalite. Kui prootonpumba funktsioneerimisega on membraan hüperpolariseerunud, siis kuidas ja milliste protsesside vahendusel võiks toimuda membraani depolariseerumine? Positiivsete ioonide sissevool läbi vastavate kanalite (Ca, Na, K). Arvutage tasakaaluline membraanipotentsiaali väärtus kui [K+] rakus on ......mM ja väliskeskkonnas on [K+] ..... mM. R= 8,28J/K mool, T=293 K, F=96 kJ/moolV, z = +1 E = (2.3RT)/zF*log(Cs/Cv) Nernsti potentsiaal Membraani depolariseerumisel membraanipotentsiaali väärtus positiivsem (60 mV), membraani hüperpolariseerumisel membraanipotentsiaali väärtus negatiivsem (200 mV) Tülakoidide membraanipotentsiaal on ligikaudu 30 mV, mitokondrite membraanipotentsiaal on ligikaudu -160 mV 3 Aine elektrokeemiline potentsiaal on avaldatav võrrandiga. μ = μo + 2.3 RT log a + zFE+ PV +mgh
Rakumembraan -70mV, kloroplastil -30mV, . Mitokondril -180 mV, 24.Defineerige aktiivne ja passiivne transport elektrokeemilise potentsiaali vahendusel ja nimetage passiivset ja aktiivset transporti teostavad valgud. Aktiivne transport kasutab energiat kas otseselt näiteks ATP kujul või kaudselt membraanipotentsiaali kujul, mis on esialgselt loodud ATP energia arvelt. Passiivne transport ei kasuta mingit välist energiat. Aktiivse näide: ATP-aasid Passiivse näide: Ioonkanalid 25.Kirjutage Nernsti võrrand ja selgitage selle tähtsus. E = E0 - RT/nF ln a(oks)/a(red) E - elektroodi potentsiaal, E0 - elektroodi standardpotentsiaal, R - universaalne gaasikonstant (8.314 J/(K mol)), F - Faraday arv (96485 C/mol), T temperatuur kelvinites, n määratava iooni laengu absoluutväärtus või reaktsioonis osalevate elektronide arv a - potentsiaali määrava iooni aktiivsus. Tasakaaluseisund kui E=0, Nernsti potentsiaal. Näitab kas energiat on vaja juurde või mitte.
Vee kareduse määramine - vee karedus on tingitud kaltsium ja magneesiumsoolade sisaldusest, mis põhjustavad vhelahustuvate ühendite teket. Vesinikkarbonaatide esinemine vees põhjutab karbonaatse e mööduva kareduse, mille määramiseks tiitritakse vett soolhappe lahusega. Ca(HCO3)2+2HCl = CaCl2+2vesi+2CO2 Vee püsiv karedus on tingitud peamiselt sulfaat ja kloriiioonide sisalduset. Vee mööduv ja püsiv karedus mood üldkareduse. Üldkareduse määramiseks sadestatakse Ca ja Mg ioonid naatriumkarbonaadi ja NaOH lahusega ning tiitritakse lahusesse jäänud leelise liig soolhappega. Ca2+ + CO3 2- = CaCO3 2Mg2+ + 2OH- + CO3 2- = Mg2(OH)2CO3 Kareduse mõõtühikuks on Ca ja Mg ioonide summaarne kontsentratsioon vees. Redoksreaktsioonid- toimub elektronide ülekanne ühelt ainelt teisele. Ce4+ + Fe2+ = Ce3+ + Fe3+ · Oksüdeerija Ce4+ -võtab elektroni · Redutseerija Fe2+ - annab elektroni. · Poolreaktsioonid · Ce4+ + e- = Ce3+ · Fe2+ - e- = Fe3+ Elektrokeemi...
Terased. Värvilised metallid ja 2. Lahuse kontsentratsiooni määramine sulamid.Heterogeensed süsteemid. Kolloidsüsteemid- savid, värvid, lakid. tiitrimismeetodil. 8. Keemiliste reaktsioonide seaduspärasused. Redoksreaktsioonid. 9. Elektrokeemia. Elektroodpotentsiaalid, galvaanielement. Metallide 3. Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine. pingerida. Nernsti võrrand. Keemilised vooluallikad. Elektrolüüs. 10. Korrosioon. Liigitus. Keemiline – ja elektrokeemiline korrosioon. 4. CO2 molaarmassi määramine. Biokeemiline korrosioon. Korrosiooni ohtlikkus. 11. Korrosioonitõrje meetodid, katted. Elektrokeemiline kaitse. Betooni 5. Metalli massi määramine happega reageerimisel korrosioon
Indikaatorelektrood - potentsiaal muutub. On tundlik mingi mõõdetava lahuse komponendi suhtes. Potentsiaal sõltub komponendi kontsist mõõdetavas lahuses. 47.pH-meetri elektroodisüsteemi potentsiaal ja 48. Kuidas tekib membraani potentsiaal a1=vesinikioonide aktiivsus uuritavas lahuses a2=vesinikioonide aktiivsus võrdluslahuses 49.pH meetri tööpõhimõte Vastavalt Nernsti võrrandile on membraani potentsiaali sõltuvus pH-st lineaarne ja muutub 59,16 mV võrra iga pH ühiku muutumise kohta. Praktikas võib graafiku tõus erineda. Tõusu ja sisemembraani potentsiaali leidmiseks kasutatakse standard puhverlahuseid. Siis süsteem parandab graafiku ja paneb paika võrrandi mille järgi hiljem tundmatu lahuse pH väärtust määrata. 50.Potentsiomeetrilise tiitrimise põhiidee (tiitrimiskõvera moodustamine)graafia definitsioon
Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents – tegemist on tugeva redutseerijaga. • Standardpotentsiaalidest E0 saab moodustada metallide elektrokeemilise pingerea, millest lahtudes saab ennustada naiteks metalli reaktsiooni vesinikiooniga: – negatiivse E0 -ga metallid redutseerivad vesinikioone vesiniku molekuliks (H2) – positiivse E0 -ga metallid aga mitte (1 M H+ lahuses) 54. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. Redokspotentsiaal ehk oksüdatsioonipotentsiaal on keemilise elemendi või ühendi tendents liita elektrone ja seetõttu redutseeruda. Igal elemendil/ühendil on temale omane redokspotentsiaal, kusjuures mida positiivsem ehk suurem on elemendi/ühendi redokspotentsiaal, seda kõrgem on tema võime redutseeruda. Nernsti võrrand: E=E0 + RT/nF ln coks/cred kus E0 – standardpotensiaal (V); n –
(redutseerijad)? Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui ANOODI suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents – tegemist on tugeva oksüdeerijaga. Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents – tegemist on tugeva redutseerijaga. 54. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. Nernsti võrrand Redokspotentsiaal on tasakaaluline elektroodipotentsiaal, mis iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid või redutseerivaid omadusi. Kui süsteemi redokspotentsiaal on negatiivne, domineerivad redutseerivad omadused, kui positiivne, siis domineerivad oksüdeerivad omadused. Redokspotentsiaalide abil on
I don't want to know the answers, I don't need to understand olematu (v.a. kui eelneb kromatograafiline eraldamine). Konduktomeetria rakendused: ioonkromatograafi detektor, vedelike karakteriseerimine. 86. Galvaanielemendi ehitus. Anood ja katood. Anoodil toimub oksüdeerumine, anoodprotsess: Cu->Cu2+ + 2e-. Katoodil toimub redutseerumine. 87. Selgitada elektroodipotentsiaali mõistet. Elektroodipotentsiaali sõltuvus kontsentratsioonist. Nernsti võrrand. Mida nimetatakse standardseks elektroodipotentsiaaliks? Elektroodi potentsiaaliks nimetatakse ühikulise laengu elektroodilt lõpmatult kaugele [ ] eemaldamiseks vajalikku tööd. = + ln [ ] Nernsti võrrand on sisukas ka siis, kui elektroode ei ole ja reaktsioon toimub lihtsalt lahuses
redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. ● Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni liitmise tendents – tegemist on tugeva oksüdeerijaga. ● Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents – tegemist on tugeva redutseerijaga. 55. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. ● Redokspotentsiaal E - elektronide üleminekule vastab elektriline potentsiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. ● Nernsti võrrand - E=Eo + RT/nF * ln Coks/Cred 56. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Metallide hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel.
Tsükli lõpus on gaas jälle algolekus ja siseenergia muut 0. SOOJUSPUMBA EFEKTIIVSUS: Tavaliselt levib soojus kõrgema temperatuuriga kehadelt madalama temperatuuriga kehadele. Soojuspumbad on aga võimelised soojuse liikumise suunda muutma vastupidiseks, kasutades selleks suhteliselt väikest energiakogust. Soojuspumpi on võimalik kasutada ka jahutamiseks. Sel juhul kantakse soojus jahutatavast keskkonnast kõrgema temperatuuriga keskkonnale 11. ENTROOPIA JA TÕENÄOSUS. NERNSTI TEOREEM Entroopia: mida korrastatum süsteem on, seda väiksem on entroopia ja vastupidi, mida väiksem on süsteemi korrastatus, seda suurem on entroopia. ∆S=∆Q/T, kus ∆Q on üleantav soojushulk ja T on süsteemi temperatuur. Entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus. NERNSTI TEOREEM: Nernsti teoreem, tähendas, et absoluutse nulli lähedal on süsteemi entroopia kõigis võimalikes tasakaaluolekutes sama väärtusega.
104. Kirjutage redoksreaktsioonile vastav elektrokeemilise raku skeem. 105. Kirjutage elektrokeemilise raku skeemile vastav summaarne keemiline reaktsioon. 106. Määrake standardne rakupotentsiaal standardpotentsiaalide abil. 107. Ennustage redoksreaktsiooni kulgemise iseeneslikku suunda, kasutades elektrokeemilist pingerida. 108. Arvutage reaktsiooni tasakaalukonstant, lähtudes elektrokeemilise raku potentsiaalist. 109. Kasutage Nernsti võrrandit, hindamaks elektrokeemilise raku elektroodipotentsiaali. 110. Määrake kindlaks vesilahuses toimuva elektrolüüsi tõenäolised saadused, kasutades standardpotentsiaale. 5 111. Arvutage elektrolüüsi käigus tekkinud saaduse hulk. 112. Selgitage korrosiooni nähtust ja nimetage vahendeid, mis kaitsevad rauda korrodeerumise eest. Keemiline kineetika 113
Ainet või iooni, mis seob oma struktuuri elektrone, nim. oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (oksüdatsiooniaste kahaneb). · Redokspotensiaal- elektronide üleminekule vastab elektriline potensiaal, mis näitab elektronide liitmise võimet. Redokspotensiaalide abil on võimalik arvutada redoksreaktsiooni Gibbsi energia muut, mis omakorda võimaldab määrata reaktsiooni iseeneseliku kulgemise suunda. · Elektroni aktiivsus- H2 2H+ + 2 E° = 0 V · Nernsti võrrand- Oks + n Red Fe3+ + Fe2+ · pH- mida suurem on H+ , seda väiksem on pH--happeline keskkond. Mida väiksem on H+ , seda suurem on pH -- aluseline keskkond. pH= -log [H+] · pE iseloomustab muula/ vee süsteemi redokstingimusi. Kõrge pE- oksüdeerivad tingimused. Madal pE- redutseerivad tingimused. pE ja pH väärtused määravad, mis osakestena ja millises oksüdatsiooniastmes erinevad elemendid võivad eksisteerida.
Selgitada on seda kõige lihtsam vaadeldes mainitud ühendite redokspotentsiaale. Redokspotentsiaalide abil on võimalik iseloomustada elektronide liikumist kahe ühendi segust koosnevas süsteemis. Biokeemias kasutatakse tavaliselt redokspotentsiaali defineerimiseks standardelektroodi pH = 7 juures. Mõõdetavat potentsiaali nimetatakse standardseks bioloogiliseks elektroodipotentsiaaliks Eo’. Redoksreaktsiooni vabaenergia on arvutatav otse Eo’ väärtusest Nernsti võrrandi abil. ΔGo’ = -nFΔEo’ Selles võrrandis on n- reaktsioonis osalevate elektronide arv F- Faraday constant (94.4 kJ/V/mol) Keemiliste reaktsioonide (loomulikult ka redoksreaktsioonide) kulgemisega kaasneb vabaenergia muutumine ja iga reaktsioon kulgeb eelistatult ühes suunas. Kui elektronid liiguvad spontaanselt ühe ühendi koosseisust teisele ühendile, kaasneb sellega energia vabanemine
Oxytocin Kuidas tekib membraanipotentsiaal? 9 Ioonpumbad ja -kanalid tekitavad ioone sisse-välja pumbates potentsiaalierinevuse membraani kummagi poole vahel, mis on üldjuhul membraanist seespool negatiivne, eukarüootides -40 mV kuni -80 mV. Puhkeseisundis on raku kaaliumkanalid avatud ning K +, mille konts rakust väljas on 30-40x seesmisest suurem, liigub raku sisse, kuni on saavutatud raku K + tasakaalupotentsiaal vastavalt Nernsti seadusele. Lisaks K +-le osalevad ka Na+ ja Cl-. Nernst’i võrrand Aktsioonipotentsiaal (närviimpulss) Membraanipotentsiaali kiire tõus ja langus pidevat trajektoori mööda. Tekib lihas-, endokriin- ja närvirakkudes. Oluline roll neuronite rakk-rakk suhtlemises. Aktsioonipotentsiaal on tuntud ka kui närviimpulss. Aktsioonipotentsiaal tekib pingetundlike ioonkanalite poolt. Puhkepotentsiaali ajal on kanalid kinni, kuid avanevad kiirelt kui membraanipotentsiaal suureneb teatud
elektroodide potentsiaalide vahel E = Ekatood Eanood Standartne elektroodpotentsiaal- Kõikide teiste elektroodide potentsiaalevesinikelektroodi suhtes samadel tingimustel. 105. Galvaanielemendi elektromotoorjõu leidmine- E0 = E0oks E0red Katood anood E0(Zn2+/Zn) = 0,76 V E0(Cu2+/Cu) = 0,34 V E0 = 0,34 - (-0,76) = 1,10 V 106. Metallide pingerida- Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järg. 107. Nernsti võrrand- Elektroodpotentsiaal näitab, mil määral elektrokeemilises ahelas eksisteerivad kontsentratsioonid erinevad nende tasakaalukontsentratsioonidest. 108. Keemilised vooluallikad- kuivelement: tavaline (anoodiks tsinkpurk, katoodiks süsinikvarras,elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2); Hg patareid(kasut kellades, kalkulaatoris). Pb aku: anoodiks Pb plaadid,katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse, elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus.
1.Mis on mõõtmine ? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X = A*M X tundmatu füüsikaline suurus, M mõõtühik, A mõõtarv. 2.Mida nim otseseks, mida kaudseks mõõtmiseks? Otsene mõõtmine on see, kui saab mõõteriistaga kohe soovitud tulemuse mõõta. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse mingi suuruse väärtuse hindamist teiste, temaga matemaatilises sõltuvuses olevate suuruste abil. Need teised suurused võivad olla kas otseselt mõõdetavad, kirjandusest (tabelitest või nomogrammidelt) leitavad või arvuti (kalkulaatori) programmvarustusega kaasaskäivad. Otsitava suuruse leidmiseks peame kasutama valemeid, et soovitud tulemus lõpuks kätte saada. Kaudseteks tulemusteks on nt tihedus, eritakistus ja -soojus. 3.Mis on mõõtmisviga? Kuidas klassifitseeritakse neid? Mõõteviga on mõõtetulemuse erinevus mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest. Mõõtevead on tingitud 1) mõõte...
E0 = E0 oks E0 red Katood anood (-) Zn(t) | ZnSO4 (aq) | K2SO4küllast. | CuSO4 (aq) | Cu(t) (+) anood | lahus | soolasild | lahus | katood + E0(Zn2+/Zn) = 0,76 V E0(Cu2+/Cu) = 0,34 V E0 = 0,34 - (-0,76) = 1,10 V 111. Metallide pingerida. Vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest välja vesiniku Mg + H2SO4 ® MgSO4 + H2. Pingereas eespool asuv metall tõrjub soolalahusest välja temast pingereas tagapool olevametalli. 112. Nernsti võrrand. Elektroodi potentsiaali sõltuvust ioonide kontsentratsioonist lahuses kirjeldab matemaatiliselt Nernsti võrrand E=E0- (RT/nF) * ln a E - elektroodi potentsiaal, E0 - elektroodi standardpotentsiaal, R - universaalne gaasikonstant (8.314 J/(K·mol)), F - Faraday konstant (96485 C/mol), T temperatuur kelvinites, n määratava iooni laengu absoluutväärtus või reaktsioonis osalevate elektronide arv ning a - potentsiaali määrava iooni aktiivsus. 113
välja vesiniku 2Cl- - 2e- ® Cl2 Mg + H2SO4 ® MgSO4 + H2 n Katoodil katioon redutseerub: Pingereas eespool asuv metall tõrjub soolalahusest välja temast pingereas Na+ + e- ® Na |*2 tagapool olevametalli. 109. Nernsti võrrand. Vesilahuste elektrolüüs: Elektroodi potentsiaali sõltuvust ioonide kontsentratsioonist lahuses kirjeldab matemaatiliselt Nernsti võrrand E=E0- (RT/nF) * ln a E - elektroodi potentsiaal, E0 - elektroodi standardpotentsiaal, R - universaalne gaasikonstant (8.314 J/(K·mol)), F - Faraday konstant (96485 C/mol), T temperatuur kelvinites, n määratava iooni laengu
Mg + H2SO4 MgSO4 + H2 n Anoodil anioon oksüdeerub: Pingereas eespool asuv metall tõrjub soolalahusest välja temast pingereas 2Cl 2e Cl2 tagapool olevametalli. n Katoodil katioon redutseerub: Na+ + e Na |*2 109. Nernsti võrrand. Elektroodi potentsiaali sõltuvust ioonide kontsentratsioonist lahuses Vesilahuste elektrolüüs: kirjeldab matemaatiliselt Nernsti võrrand E=E0 (RT/nF) * ln a E elektroodi potentsiaal, E0 elektroodi standardpotentsiaal, R universaalne gaasikonstant (8.314 J/(K·mol)), F Faraday konstant (96485 C/mol), T temperatuur kelvinites, n määratava iooni laengu
a + a - .( a + a ) a ± = a + + + a - - RT a ± E = 2t - ln ; ( = 1)1 + 1 = 2 F a ± Arvestab NO3- -ioonide ülekandearvu, mõjutab EMJ. Ülekandega konts element E=E+-E-+ 40. Konduktomeetriline tiitrimine. Tiitrimiskõverad. 41. Galvaanielemendi elektromotoorjõu arvutamise üldvõrrand. Nernsti võrrand. Nersti võrrand metallelektroodi tasakaalupotensiaali sõltuvust vastavate ioonide aktiivsusest lahuses. Kui metallioonide aktiivsus võrdub ühega, siis elektronpotensiaal =0=const RT = 0 + ln a M 2+ 2F 42. Vesinikelektrood. Kadoodide suhtes pöörduvalt töötava gaaselektroodi näiteks on vesinikelektrood. Vesinikelektroodi kandjaks on tavaliselt plaattinaelektrood, mille pind on adsorptsioonivõime tõstmiseks
Standardsete redokspotentsiaalide väärtused on toodud vastavates käsiraamatutes Mida suurem positiivne on E0, seda tugevam oksüdeerija; mida väiksem on E 0 , seda tugevam redutseerija, seega anoodiks (redutseerijaks) on element, mille E0 on väiksem (tsink), katoodiks (oksüdeerijaks) element, mille E0 on suurem (vask). Tugevaim tuntud oksüdeerija on fluor F2 (fluoril puuduvad positiivse oa-ga ühendid), tugevaim redutseerija metalliline liitium 1. Nernsti võrrand Kuna elektroodil tekkiv potentsiaal sõltub lahuses olevatest ioonidest ja nende ioonide kontsentratsioonist, siis on sellist süsteemi võimalik kasutada ioonide tuvastamiseks ja nende kontsentratsiooni määramiseks. Elektroodi potentsiaali sõltuvust ioonide kontsentratsioonist lahuses kirjeldab matemaatiliselt Nernsti võrrand 1. Galvaanielement, töötamise põhimõte, näide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
