mõõdukus. Minutiventilatsioon on ühe minuti jooksul sisse-ja väljahingatava õhu hulk. Maksimaalne minutiventilatsioon-on õhu hulk mida inimene suudab maksimaalse pingutuse juures sisse või välja hingata ühes minutis. Hingamissageduse muutused · Düspnoe- hingeldus · Apnoe-hingamisseiskus · Hüperventilatsioon- inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt · Hüpoksia-hapnikuvaegus veres · Hüperkapnia-CO2 liig veres · Asfüksia-lämbumine Gaasivahetus kopsudes O2 liigub alveoolidest kapillaaridesse, CO2 aga vastupidi. Gaasivahetus toimub tänu gaaside konsentratsiooni vahele alveoolides ja kapillaarides. Gaas liigub alati madalama konsentratsiooni suunas. Gaaside transport verega O2 seondub hemoglobiiniga ja moodustab oksühemoglobiini. 100ml verd transpordib 18 ml O2. CO2 transport veres kolmel viisil: 1. Lahustunud kujul plasmas. 2. Seotud hemoglobiiniga. 3
Sageli tähistatakse mõistega hüpoksia ka hapniku vähesest sissehingatavas õhus või gaasisegus, madalat O2 sisaldust ükskõik millises hapnikku transportivas süsteemiosas, sh kopsudes, veres (hüpokseemia) ja kudedes. Vähesust määratakse võrreldes meretaseme kõrgusel puhkeolekus oleva atmosfääri õhku hingava inimesega. 8.Mida nimetatakse hüperkapniaks? Normaalsest suuremat CO2 osarõhku bioloogilises süsteemis või ka veres. 9.Milline on hüpoksia ja hüperkapnia mõju kopsude ventilatsioonile? Hüpoksia puhul kopsude ventilatsioon suureneb. Hüperkapnia puhul kopsude ventilatsioon suureneb rohkem kui O2 vähesusel. 10. Ainevahetuse mõiste, anabolism ja katabolism? Ainevahetus e metabolismi all mõistatakse neid protsesse kus elusorganismid bioloogilise oksüdatsiooni käigus muudavad toitainetega (valkude, lipiidide ja süsivesikutsega) saadavat energiat elutegevuseks vajalikeks energialiikideks. Ainevahetuses vabanevat energiat kasutatakse nii raku
hingata) (ekspiratoorne reservmaht-maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab veel välja hingata) (residuaalmaht-maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist) Minutiventilatisoon- ühe minuti jooksul sisse ja välja hingatava õhu hulk. Hingamissageduse muutused: *Düspnoe-hingeldus *Apnoe-hingamisseiskus *Hüperventilatsioon-suurem sagedus ja maht kui tavaliselt *Hüpoksia-hapnikuvaegus veres ja kudedes *Asfiiksia-lämbumine *Hüpokseemia-hapnikuvaegus veres *Hüperkapnia-süsihappegaasi liig veres Surnud ruumid-selle osas gaasivahetust ei toimu. Hingamist reguleerib hingamiskeskus, mis asub piklikus ajus ja ajusillas.
Maksimaalne minutiventilatsioon on õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sisse-välja hingata ühes minutis. 4. Hingamissageduse muutused: Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia hapnikuvaegus veres, kudedes A.Vahtramäe 2011 5 Hüperkapnia süsihappegaasi liig veres 5. Surnud ruumid Anatoomiline surnud ruum s.o. hingamisteede juhtiva osa maht. Seda nimetatakse nii seepärast, et selles osas gaasivahetust ei toimu. Surnud ruumi suurus oleneb kehasuurusest ja kehaasendist. Istuva inimese jaoks kehtib üldreegel, et surnud ruumi suurus (ml-tes) vastab kahekordsele kehamassile (kg- des). Surnud ruum on seega täiskasvanud inimesel ~150 ml.
Hingetoru trachea Peabronhid bronci principales Kops(ud) pulmo(nes) Pleura (kopsukelme) Kops on kaetud serooskelmega - kopsukelmega, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. (õhutühi, veidi seroosset vedelikku) Pleuraõõnes rõhk NEGATIIVNE! inspiirium sissehingamine ekspiirium väljahingamine Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia hapniku vaegus veres Hüperkapnia süsihappegaasi liig veres Asfüksia lämbumine Pneumotooraks - õhkrind Veri: Funktsioonid:Transport, kaitse, valgudepoo(kuna küsiti nelja funktsiooni, siis transport jaguneb gaasi ja toitainete transpordiks) Reesusfaktor Antigeen D omanik on rh. Pos. Organismis antikehad puuduvad aga vale vereülekande või rasedusega võivad tekkida. Albumiin transpordi, toitumis, onkootserõhu tekitaja roll Globuliinid kaitsevalgud ja transpordi, onkootse rõhu tekitaja
Düspnoe- raskendatud hingamine Apnoe- õhuvoolu seiskumine hingamisteedes Tahhüpnoe-kiire hingamine( süsihappe gaasi liigne eraldumine Hüperventilatsioon- olukord, kus sisse hingatakse rohkem õhku kui keha vajab. Põhjustab organismis madalat Co2 taset. Hüpoksia- hapniku puudus kudedes või organismis( põhjuseks vüivad olla alkohol, suitsetamine jne) Hüpokseemia- hapniku puudus arteriaalses veres, tekib kui PO2 ei ole piisav Hb küllastumiseks O2ga Hüperkapnia- CO2 sisaldus on liiga kõrge veres Hüpokapnia- CO2 puudus veres Haldane effekt- vere deoksügeneerumine tõstab süsinikdioksiidi transpordi võimet KOK( kroonilise obstrutiivne kopsuhaigus on krooniline süvenev haigusseisund, mis avaldub hingamisraskusena, hilisemas faasis ka südamepuudulikkusena. Põhjustab enamasti suitsetamine. Astma- hingamisteede põletikuline haigus, mille korral tekib erinevate ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine.
Kopsukude on hea verevarustusega, ventilatsioon tagasihoidlikum kui täiskasvanuil. Funktsionaalsed 11.lootenädalal ilmnevad pausidega esimesed hingamisliigutused, 9. looteKUUL on need juba regulaarsed. Asfüksia – lämbus, kopsudesse satub lootevesi. Sünniteedest väljumisel rindkere laieneb, kopsudesse satub vee asemele pisut õhku. Kopsualveoolid avanevad esimese hingetõmmega ja algab iseseisev hingamine. Hüpoksia – hapniku sisaldus veres oluliselt langeb, hüperkapnia – CO2 sisaldus tõuseb. Hingamissagedus vastsündinul 40 korda minutis, esimestel nädalatel võib esineda hingamispause(apnoe) une ajal. Vanemaks saamisel hingamissagedus väheneb. 14-15 aastaselt juba u 20 korda minutis. (Meestel sagedus puhkeolekus 10-15, naistel 15-20 korda minutis) Düspnoe – hingeldus. Ühe hingetõmbega kopsudesse minev õhuhulk(ml) suureneb. 4.Seedeelundkonna iseärasused Suus
3 ) ja leelise ülemäär (BE ) elektrolüüte; K, Na, Mg, Ca,Cl Hgb, Hkt, 6.Juhitaval hingamisel pt. ventilaatorravi rakendatakse, kui O2 maskidest ei piisa hüpokseemia vähendamiseks või selle kasutamine on vastunäidustatud (traumad, pneumotooraks, teadvusetu patsient või haige kelle teadvuse tase on langenud), kuid patsient vajab käsitsi ventileerimist hingamispuudulikkuse raviks või hingamissageduse vähendamiseks. N: hüpokseemia, hüperkapnia, hingamisteede kaitsmine (maoloputus mürgistuste korral), raviotstarbeline (narkoosid) mis on haaratud hingamisse hingamisse - on haaratud ainult alumine hingamissüsteem, ülemised hingamisteed ei ole kaasatud, see on nii nimetatud „surnud ruum” mida hindame muutusi kliinilises pildis, astrupis, pH (laktaadi määramine); kui adekvaatselt toimub ventilatsioon, perfusioon; hindame CO2, O2 sisaldust astrupis
a) vähenemist b) tõusu c) hüperventilatsiooni. Fonatsiooni füüsikaliseks aluseks on a) häälepaelte võnkumine b) häälepaelte sulgumine c) häälepaelte avanemine d) kõnetraktis tekkinud resonants. Arteriaalse vere O2 osarõhu languse (hüpoksia) korral täheldatakse kopsude ventilatsiooni a) tõusu b) vähenemist c) hüperventilatsiooni (1p) Arteriaalse vere O2 osarõhutõus on (1p) a) hüpoksia b) hüperkapnia c) düspnoe Hingamisteede hulka kuuluvad (2p): ninaõõs (kooskõrvalurgetega), neel, kõri, hingetoru, bronhid, bronhioolid Parem bronh (2p): a) on pikem kui vasak bronh b) jätkab enam hingetoru suunas c) siseneb paremasse kopsuväratisse Hingamiselundkonda kuuluvad (1p) a) kõhuõõs b) marjand c) tüümus d) kopsutüvi Sama hapnikuosarõhu juures oleneb hemoglobiini küllastus hapnikuga (2p): PH-st, temperatuurist, süsihappegaasi (CO2) osarõhust, 2,3DPG kontsentratsioonist
hingamismahtu. Minutiventilatsioon = hingamissagedus x hingamismaht. Maksimaalne minutiventilatsioon Õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sissevälja hingata ühes minutis. Düspnoe hingeldus. Apnoe hingamise seiskus. Hüperventilatsioon inimene hingab suurema mahu ja suurema sagedusega kui tavaliselt. 9 Hüpoksia Hapnikuvaegus veres, kudedes. Hüperkapnia Süsihappegaasi liig veres. Gaasivahetus kopsudes I etapp leiab aset kopsualveoolide ja alveoolide seintes paiknevate kapillaaride vahel. O2 liigub alveoolidest kapillaari, CO2 aga vastupidi. Gaasivahetus toimub tänu gaaside kontsentratsioonide vahele alveoolides ja kapillaarides. Seda rõhkude vahet nimetatakse osarõhkude e. partsiaalrõhkude vaheks. Õhus on atmosfäärirõhk 760 mmHg, selles on hapnikku
hingamismahtu. Minutiventilatsioon = hingamissagedus x hingamismaht. Maksimaalne minutiventilatsioon- Õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sisse-välja hingata ühes minutis. Düspnoe- hingeldus. 6 Apnoe- hingamise seiskus. Hüperventilatsioon- inimene hingab suurema mahu ja suurema sagedusega kui tavaliselt. Hüpoksia- Hapnikuvaegus veres, kudedes. Hüperkapnia- Süsihappegaasi liig veres. Gaasivahetus kopsudes- I etapp leiab aset kopsualveoolide ja alveoolide seintes paiknevate kapillaaride vahel. O2 liigub alveoolidest kapillaari, CO2 aga vastupidi. Gaasivahetus toimub tänu gaaside kontsentratsioonide vahele alveoolides ja kapillaarides. Seda rõhkude vahet nimetatakse osarõhkude e. partsiaalrõhkude vaheks. Õhus on atmosfäärirõhk 760 mmHg, selles on hapnikku 21% - seega on hapniku osarõhk 159 mmHg. GAAS LIIGUB ALATI
3) Minutiventilatsioon - 1 minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk; hingamissagedus*hingamismaht Maksimaalne minutiventilatsioon - õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sisse-välja hingata ühes minutis 4) Hingamissageduse muutused: Düspnoe - hingeldus Apnoe - hingamisseiskus Hüperventilatsioon - inimene hingab suurema sagedusega ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia - hapnikuvaegus veres, kudedes Hüperkapnia - sõsihappegaasi liig vere 5) Surnud ruumid: Anatoomiline surnud ruum - hingamisteede juhtiva osa maht; gaasivahetust ei toimu; oleneb kehaasendist ja -suurusest; täiskasvanul u 150 ml Funktsionaalne surnud ruum - arvestatakse sisse ka osa alveoolides olevast õhust; ventileeritakse, aga puudub verevarustus *tervel inimesel langevad need surnud ruumid praktiliselt kokku; erinevusi haiguste korral Gaasivahetus kopsudes I etapp:
Mida enneaegsem on laps, seda kiiremini hingamispuudulikkus avaldub ja lapse jõud raugeb. 22.-25. gestatsiooninädalani sündinud beebid vajavad enamasti kõik raske hingamispuudulikkuse raviks kopsude kunstlikku hingamist. Mida nimetatakse apnoeks? Hingamispeetus Kirjelda asfüksia olemust. Lämbumus (lootel või vastsündinul). Asfüksia on platsentaarse või pulmonaalse gaasivahetuse häirest tingitud hüpokseemia (vere hapnikutase on madal) koos hüperkapnia (CO2 on kõrge) ja metaboolse või segaatsidoosiga. Sellele lisandub organite hüpoksilis-isheemiline kahjustus. Millise vanuseni kasutatakse nn EA lapse kaalu-kasvukõveraid? Kuni 2. eluaastani Kirjelda vastsündinu hemolüütilise tõve olemust. Loote hemolüütiline tõbi on haigus, mille korral ema immuunsüsteem lammutab loote punavereliblesid ehk erütrotsüüte. Selle tagajärjeks on loote verevaesus ehk aneemia, mis võib äärmuslikul juhul lõppeda loote või vastsündinu surmaga.
a. sügav hüpotermia), valusensorid (stimuleerib) ja veresoonkonna rõhusensorid (arteriaalse vererõhu tõus vähendab minutimahtu) ning hormoonid (adrenaliin ja progesteroon stimuleerivad hingamist - füüsiline töö, psüühhiline erutus, rasedus) - nad pole primaarsed ja nimetatakse mittespetsiifilisteks hingamisstiimuliteks. Selliselt võib väita, et vastsündinu hingamise stimuleerimiseks võib kasutada vaheduvat sooja- ja külmavanni ning varbast näpistamist. Hüperkapnia on CO2 normaalsest kõrgem osarõhk biosüsteemis (ka veres), hüpoksia on O2 normaalsest madalam kontsentratsioon/osarõhk (sissehingatavas õhus/gaasisegus, hapniku transpordisüsteemi mingis osas - kopsus, veres [hüpokseemia], kudedes). Võrdluseks kasutatakse merepinna kõrgusel atmosfääriõhku hingava puhkeolekus terve normaalkaalus oleva inimese andmeid. Arteriaalsete hingamisgaaside ja pH konstantsuse eest
Häiritud gaasivahetus (00030) (1980, 1996, 1998) 3. valdkond: eritamine ja ainevahetus 4. klass: hingamine Definitsioon Hapniku ja/või süsinikdioksiidi liigne või vähene eraldumine alveolaar- kapillaarse membraani kaudu. Määravad tunnused ArteriaalseȱvereȱebanormaalneȱgaaȬ Peavaluȱärkamiselȱ sisisaldusȱȱ Süsinikdioksiidiȱliigsusȱveresȱ ArteriaalseȱvereȱebanormaalneȱpHȬ (hüperkapnia)ȱ taseȱȱ Hapnikuvähesusȱveresȱ Ebanormaalneȱhingamineȱ(ntȱkiirus,ȱ (hüpokseemia)ȱȱ rütm,ȱsügavus)ȱȱ Kudedeȱhapnikuvaegusȱ(hüpoksia)ȱȱ Ebanormaalneȱnahavärvusȱ(ntȱkahȬ Ärrituvusȱ vatu,ȱtume)ȱ NinasõõrmeteȱavardumineȱsisseȬ Segasusseisundȱȱ hingamiselȱhapnikuvaeguseȱtõttuȱȱ
febriilsed krambid; veeni. Epileptiline kuni 3-aastastel psühhotroopse ravimiga. manustamisel ja sellest alkoholi staatus: 0,15-0,25 lastel tekitada Raske krooniline johtuvalt võõrutusnähud mg/kg süstida toksilisi ja hüperkapnia. Rasked krambihoogude aeglaselt veeni. anafülaktoidseid šokiseisundid. taastekkega: patsienti reaktsioone. Vastsündinud, imikud ja tuleb jälgida ja olla
annaabi.ee 
