HINGAMISELUNDKOND 25.Nimeta hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvaluked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. 26.Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: Ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 27.Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanne Paikneb kaela eesmises osas 4.- 6. kaelelüli kõrgusel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega, keeleluuga ja alt rinnakuga. Kõri liigub aktiivselt üles-alla ja passiivselt külgsuunas. Koosneb erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud (esikukurrud ja häälekurdud), mille vahel asub häälepilu, kus õhuvõnkumisel tekib heli. Sissepääsu kõrisse sulgeb kõrikaanekõhr. Kõri kõhred: Paaritud kilpkõhr, sõrmuskõhr, kõripealiskõhr Paaris pilkkõhred, talbkõhred, sar...
Hingamiselundkond Hingamine on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakuhingamise ülesandeks on energia saamine 02 osavõtul. Seega rakuhingamise ülesandeks on 1. energia saamine hapniku toimel 2. C02 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda. Hingamiselundid: Nina(õõs) -neel - kõri- hingetoru- kopsutorud ehk bronhid kopsud Kopsudes gaasivahetus toimub kopsusompudes ehk alveoolides. Ninaõõs- vahesein jaotab kaheks , puhastab ja soojendab sissehingatavat õhku. Neel - suunab õhu kõrisse Kõri - koosne erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud ,mille vahel asub häälepilu kus õhuvõnkumisel tekib heli. Kopsutorud ehk bronhid - juhivad õhu kopsudesse seal hargnevad. Kopsud - neid katab õhuke , libe, sidekoeline kopsukelme. Nende vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3-x vasak 2-x kopsusagaraks. Bronhid hargnevad...
Põhimikuga asub diafragmal ehk vahelihasel ja kopsu keskmist sisemist nim kopsuväratiks, mida läbivad peabronh, arterid ja veenid. Kops jaguneb lõhede varal sagarateks. Vasakus kopsus 2 sagarat, paremas 3. Need omakorda jagunevad 10`ks segmendiks. Igasse segmenti siseneb oma bronhi, arteri ja veeni haru seega iga segment talitleb iseseisva kopsuna. 10+10 väikest kopsu talitlevad. 68.Gaasivahetus alveoolis: (Joonis 12) SKEEM!!! 69. Selgitada kopsu- ja rinnakelme tähtsust hingamisel: (joonis 12) Kopsukelme on sidekoeline õhuke kate, mis on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud. Rinnakelme on tihedalt kokku kasvanud rindkere seinaga. Kelmed moodustavad vähesel määral seroosset vedelikku. Baktereotsiidne toime ja vähendab hõõrdumist. Hingamislihaste töö tulemusena rindkere õõne maht suureneb, kopsukelme õõs laieneb (kopsukelme õõnes on madalam rõhk kui väliskeskkonnas. St negatiivne rõhk) ja temas olev rõhk langeb veelgi
Viimased omakorda hargnevad bronhioolideks. Bronhioolideks nim bronhide harusid, mille läbimõõt on kuni 1 mm. Bronhioole, mille seintes esinevad alveoolid, nim hingamis- ehk respiratoorseteks bronhioolideks. Need lähevad üle alveolaarjuhakesteks ja lõpevad laienitena alveolaarkotikestena, mille seintes on poolkerakujulised sopistused kopsualveoolid. Väljaspool ümbritsevad alveoole verekapillaarid. · Joonis lk 120 + tv joonis13 91. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs), nende tähtsus hingamisel. Rinnakelme ehk pleura on sile niiske serooskelme, millel eristatakse kahte lestet: · Kopsupleura ehk vistseraalne pleura. See on kopsuga tihedalt kokku kasvanud.kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. · Seinmine ehk parietaalne pleura. Katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Pleuraõõs suletud pilujas ruum mõlema pleura vahel
Vasakus kopsus 2 sagarat, paremas 3. Sagarad jagunevad segmentideks, paremas 10 ja vasakus 9, igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haru iga segmenti võib käsitleda funktsionaalselt iseseisva kopsuna. 91. Bronhiaalpuu Peabronh paremal kolmeks, vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhid, mis omakorda hargnevad bronhioolodeks 92. Rinnakelme e pleura Kopsukelme on sidekoeline õhuke kate, mis on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud, seinmine kelme katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Mõlema pleura vahele jääb pilujas suletus ruum pleuraõõs. Rinnakelme on tihedalt kokku kasvanud rindkere seinaga, kelmed moodustavad vähesel määral seroosset vedelikku (baktereotsiidne toime ja vähendab kelmetevahelist hõõrdumist). 93. Keskseinand
lümfisooned. 90. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid) Kops jaguneb lõhede varal sagarateks: Parem kops: 3 sagarat-10segmenti-sagarikud-alveoolid Vasak kops: 2 sagarat-9 segmenti-sagarikud-alveoolid 91. Bronhiaalpuu ehitus: (Joonis 12) Peabronh jaguneb: Parem Vasak 3 sagarabronhi 2 sagarabronhi Sagarikubronhid Sagarikubronhid Bronhioolid Bronhioolid 92. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) Joonis 14,91 Rinnakelme on sile niiske serooskelme(õhuke kattev rakukiht), mis vooderdab rinnaõõnt; kopsupleura ümbritseb kopse. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks, mille vahele jääb pleuraõõs- vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest
kopsujuur, milles on peabronh, arter, veen, lümfisooned. 90. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid) Kops jaguneb lõhede varal sagarateks: Parem kops: 3 sagarat-10segmenti-sagarikud-alveoolid Vasak kops: 2 sagarat-9 segmenti-sagarikud-alveoolid 91. Bronhiaalpuu ehitus: (Joonis 12) Peabronh jaguneb: Parem Vasak 3 sagarabronhi 2 sagarabronhi Sagarikubronhid Sagarikubronhid Bronhioolid Bronhioolid 92. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) Joonis 14,91 Rinnakelme on sile niiske serooskelme(õhuke kattev rakukiht), mis vooderdab rinnaõõnt; kopsupleura ümbritseb kopse. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks, mille vahele jääb pleuraõõs-vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura,
KOPSUKELME pleura Kops on kaetud serooskelmega - kopsukelmega, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. Sisemine ehk vistseraalne leste (nn. kopsukelme) on kopsu koega tihedalt kokku kasvanud, välimine ehk seinapidine leste (nn. rinnakelme) on kokku kasvanud rinnaõõne seinaga ja jaguneb 3 osaks: roidekelme, vahelihasekelme ja keskseinandikelme. Rinnakelme on eriti valutundlik. Kopsukelme lestmete vahele jääb pilutaoline ruum - pleuraõõs, milles leidub vähesel määral seroosset vedelikku. See vähendab kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Kopsude alaservad asetsevad kõrgemal vastavatest pleuraõõne piiridest. Seetõttu tekivad pleuraõõne alaosas sopised - siinused. http://www.mesothelioma.uk.com/images/pleura%5B1%5D.jpg Pleuraõõnes õhku ei ole ja rõhk on seetõttu negatiivne. Parem ja vasak pleuraõõs omavahel
närvitängud Ajutängud (CeG) on peamiselt meelekeskuseks, kus toimub silmadelt ja tunnaltelt saadud informatsiooni töötlemine, lisaks sellele asub seal ka teo kohamälu. Jalgades asuvad närvitängud (pedal ganglia) (PeG) on vajalikud peamiselt liikumise kooskõlastamiseks. Ümber suuõõne lihaste asub paar spetsiaalseid põsetänkusid (Bug). Rinnakelme tängud hõlmavad peamiselt mantli, samas kui parietaalsed tängud hõlmavad naha pinna [6]. Närvisüsteem ja närvitängud on ära toodud joonisel 4. Kohamälu olemasolust viinamäetigudel annab kinnitust H. Lind (1990) poolt läbiviidud eksperimendis: Osad isendid koguti peale seda, kui nad olid juba talveuneks valmistudes maapinnasesse kaevunud ning asetati ümber tehislikke talvitumisaukudesse, mis asusid
Kude-ühesuguse päritolu, ehituse, talitlusega rakk ning rakuvaheaine. Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Sü...
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS ...
NINA – NASUS/RHINOS VÄLISNINA – NASUS EXTERNUS Ninaselja toes: - ülaosas luuline – os nasale - alaosas kõhreline – cartilago septi nasi ja cartilago nasi lateralis - ninatiiva ja ninaotsa aluseks on cartilago alaris major NINAÕÕS - CAVITAS NASI - vahesein – septum nasi sõõrmete piirkonnas kileline eesosas kõhreline – cartilago septi nasi tagaosas luuline – sõelluu lamina perpendicularis + sahkluu NINAESIK – VESTIBULUM NASI - pärisninaõõnest eraldab limen nasi - ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre – naris PÄRISNINAÕÕS – CAVITAS NASI PROPRIA - Concha nasaalis superior, media et inferior - Meatus nasi superior, media et inferior - Meatus nasi communis – ühinevad selleks - Nina-neelukäik – meatus nasopharyngeus -> karbikutest tagapool -> avaneb frontaaltasapinnas choana kaudu ülaneeluõõnde Regioonid - Regio cutanea – karvad (võõrkehad), higi- ja rasunäärmed - Reg...
verega varustatakse kopsukude hapniku ja toitainetega, veenid kannavad venoosse verega kopsudest välja ainevahetue jääkproduktid. Kopsukelme see katab kopsu ja selle teine nimetus on serooskelme, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lehtmest koosneva pleurakoti. Sisemine leste on kopsu koega tihedalt kokku kasvanud. Välimine on kokku kasvanud rinnaõõne seinaga ja jaguneb kolmeks osaks: roidekelme, vahelihasekelme ja keskseinandikelme. Rinnakelme on eriti valutundlik. Kopsukelme lestmete vahele jääb pilutaoline ruum pleuraõõs, milles leidub natuke seroosset vedelikku, mis vähendab kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Kopsude allservad asetsevad kõrgemal vastavatest pleuraõõne piirudest, seetõttu tekivad pleuraõõne alaosas sopised siinused. Pleuraõõnes õhku pole ja rõhk on seal negatiivne. Parem ja vasak pleuraõõs omavahel ühenduses ei ole.
Nimeta seedekanali osad Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool ja jämesool Seedekanali seina ehitus, kestad, Sisemine limaskest koos selle aluskihi iseloomustus submukooskihiga , sisaldab näärmeid Keskmine lihaskest, 2-kihiline silelihas, ringi ja pikilihas Välimine serooskest, õhuke sidekoeline kest Kurgu lümfaatiline rõngas, nimeta Lümfaatiline rõngas koosneb kuuest mandlid, nende paiknemine mandlist. 2 kurgumandlit - kurgu kaarte vahel Keelemandel keelejuure piirkonnas 2 tõrvemandlit tõrvekanali ...
c) kuidas nimetatakse conus elasticus’e paksenenud ülaserva? lig. vocale d) nimeta häälepilu (rima glottidis) osad pars intermembranacea ja pars intercartilaginea b) mis piirab aditus laryngis’t eest, tagant ees epiglottis'e ülaserv, taga plica interarytenoidea, küljelt plica aryepiglottica d) m. cricoarythenoideuse posterior’i funktsioon tõmbab lihasejätket taha mediaalselt, mistõttu häälejätke pöördub koos häälesidemega lateraalsuunas ja häälepilu laieneb ! 4. Rinnakelme, pleura a. nim parietaalse pleura osad - pleura diaphragmatica, pleura costalis, pleura mediastinalis, cupula pleura b. mis moodustub vistseraalse pleura üleminekul parietaalseks pleuraks - cavitas pleuralis c. nim pleura sopised – recessus costodiaphragmatica, recessus costomediastinalis ! 2. Kopsud a) nim. kopsu pinnad kopsude pinnad: facies costalis, medialis et diaphragmatica b) mis sisenevad ja mis väljuvad kopsust kopsuvärati kaudu - peabronh, kopsuarter, ülemine
Liikumiselundkond 91. Liikumiselundkonna struktuur Inimese keha ja selle osade liikumist võimaldab tugi-liikumiselundkonna, mis hõlmab luustikku ja listikku.Luustik on tugi-liikumselundkonna passivne, lihastik aktiivne osa. 92. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (sirutus, painutus) frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 93.Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. On üks mõõde oluliselt suurem kui kaks ülejäänut. Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa keha. Luude jämenenud otsad koosnevad peente luupõrgakeste võrgustikust käsnainest. Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsiapoolne osa metafüüs. 94. Nimeta luude liigid. Igale näide: Toruluud(pikad): õlavarre-, reieluu, sõrmelülid, Lühikesed (randme ja kannaluud), Lameluud (rinnak...
bronhiaalsegmenti. Kuna vasak kops aga väiksem on, siis eristub seal tihti vaid 9 segmenti. Parem kops ühendub hingetoruga kahe bronhi abil, vasak kops ühe bronhi abil. 11) Kus ja kuidas toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel? - Gaasivahetus õhu ja vere vahel toimub alveoole ümbritsevas kapillaaride võrgustikus. Õhu hapnik tungib verre, süsihappegaas verest väljub alveolaarõhku. 12) Iseloomusta rinnakelmet ja pleuraõõnt. - Rinnakelme katab kopse ja rinnaõõnt seestpoolt. Kopse ja rinnaõõnt kattev kelme ühinevad kopsude juures. Pleuraõõs kujutab endast pilu, mis sisaldab vähesel määral seroosvedelikku, mille ülesandeks on vähendada hõõrdumist kopsukelmete lestmete vahel hingamisliigutuste ajal. Pleuraõõnes valitseb negatiivne rõhk, seega õhk puudub. Parem ja vasak pleuraõõs ei ole ühenduses. 13) Mis on keskseinand; kus see asub ja mida see sisaldab?
Nim elundid moodustavad kopsujuure. Vasaku kopsu eesserval on südamesälk. Parem kops liigendub üle-, kesk- ja alasagaraks, vasakkops üle- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseintega segmentideks. Igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja -veeni haru. Segmendid omakorda jagunevad sagarikeks. Kopsude kõige väiksemad anatoomilis- funktsioonilised üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 29. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs). Rinnakelme e pleura on sile niiske serooskelme, millel eristatakse kopsupleurat ja seinmist pleurat. Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindekere siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirekonnad üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas õõs – pleuraõõs. Selles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist.
piisavalt välja kujunenud ja ma ei saa veel midagi kindlat otsustada. Vaatame, mis sellest nukust välja koorub: võib-olla kunstnik?" Modigliani alustas maalimist juba varajases nooruses, tema esimesed säilinud tööd pole küll eriti silmapaistvad, kuid ema julgustas poissi edasi töötama. Kunstiõpingud ei mõjunud tema tavaõpingutele just eriti hästi ning eksamid ei läinud tal hiilgavalt. Õppetööd segasid ka sagedad haigused, mis kulmineerusid 1895. aastal raskekujulise rinnakelme põletikuga, mis jättis ta niigi nõrgale tervisele tugeva jälje. Haiget last poputasid ema, tädid ja onud. Kuna perekonnas valitses intellektuaalne õhkkond, selgusid nooruki huvid varakult. 1898. aastal, kui Modigliani oli 14, haigestus ta tüüfusesse ja hiljem kopsuhaigusesse, elu ja surma piiril kõikudespihtis ta emale, et tema ainsaks kireks on maalikunst. Ta sonis, tahtis tormata raudteejaama ja sõita Firenzesse, et näha muuseume, millest oli nii palju kuulnud
Alveolaarkotikeste seinad on kogu ulatuses alveoolideks jagunenud. Alveoolide ja neid tiheda võrgustikuna ümbritsevate kopsukapillaaride vahel toimubki gaasivahetus. Alveoole on kopsude umbes 300 400 miljonit ja nende kogu pindala võrdub ligikaudu 100 m2- ga. 39 Kopsud ja rinnaõõne osad, milles kopsud asetsevad on kaetud seroosse rinnakelmega ehk pleuraga. Kopse kattev rinnakelme ehk kopsukelme ehk kopsupleura annab kopsudele sileduse ja läike. Kopsu juure piirkonnas läheb kopsupleura vahetult üle rinnakelmeks ehk seinakelmeks ehk parietaalpleuraks. Kopsukelme ja rinnakelme vahele jääb rinnakelmeõõs ehk pleuraõõs. Pleuraõõs sisaldab seroosset vedelikku. See võimaldab kopsudel rinnakelme suhtes hõõrdumiseta liikuda. 8.3. Hingamislihased: Hingamisel mängivad tähtsat osa hingamislihased. Tähtsamateks hingamislihasteks on
Tartu Ülikool Laboratoorse meditsiini õppetool PLEURA- JA ASTSIIDIVEDELIKU ANALÜÜS Referaat valikaines Proovivõtt ja selle kvaliteedi tagamine Koostaja: Eliys Tomson IV kursus , 11. Rühm Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Rinnakelme ehk pleura on siledapinnaline kahelestmeline membraan, mis ümbritseb mõlemat kopsu. Kopsupleura katab kopsu ja on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud ning ulatub sagarate vahele. Parietaalne ehk seinmine pleura katab rindkereõõne seinu. Kopsupleura ja parietaalse pleura vahelist pilujat ruumi nimetatakse pleuraõõneks, kus leidub vedelikku hõõrdumise vähendamiseks. Normaalselt on pleuraõõnes vähem kui 20 ml selget vedeliku. Peritoneum ehk kõhukelme on samuti siledapinnaline membraan, kuid mis vooderdab hoopis kõhuõõnt. Kõhukelme seinmine ehk parietaalne leste vooderdab kõhuõõne kõiki seinu. Kõhukelme seesmine ehk v...
Siseelundid – splanchna, viscera Tavaliselt loetakse siia: a)Seede- ja hingamiselundid, b)Kuse– ja suguelundid. Sageli ka: c) Ringeelundid (vere- ja lümfielundid), d) Sisesekretsioonielundid. Mõnikord koguni pea- ja seljaaju! Siseelundid jaotatakse: a)Parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab enam-vähem kogu elundi Näiteks: maks, põrn, keel, munasarjad jne. b)Õõneselundid – torukujulised, tööorganiks on sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. Näiteks: neel, magu, sooled, kusejuha jne. Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mu...
kerefastsia koos nahalihasega, süva kerefastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene ehk endotorakaalfastsia. Kõhuõõnest eraldab rinnaõõnt nimmelülidele, roietele ja rinnakule kinnituv, tugevasti ettekummunud vahelihas ehk diafragma. Viimase kuplikujulise paigutuse tõttu on rinnaõõs rinnakorvist tunduvalt väiksem. Rinnaõõnt ja selles paiknevaid organeid katvat serooskesta nimetatakse rinnakelmeks ehk pleuraks. Rinnakelme moodustab kaks suletud kotti, mis täidavad vastavalt vasakut ja paremat poolt rinnaõõnest ja puutuvad omavahel kokku mediaantasandis. Pleurakottide vahele jääb keskseinad ehk mediastiinum, mis ulatub rinnakust selgrooni ja diafragmast kraniaalse rinnakorviavani ning on täidetud sidekoekihti sulundunud organitega. Eristatakse kraniaalset, keskset ja kaudaalset mediastiinumit. Kraniaalses
saj. TÜ õpetlane Lurje. 1)tähtis suur kogemuste pagas 2)iga haav toob kaasa ümbruskonna reaktsiooni. Hipokraadid nimetavad esimesi antiseptilisi aineid. Nt vein, sool, vask, pigi, vaik, tuline raud. Vett kasutati keedetuna. Soe vesi soodustas mäda eritust, leevendas krampe, valuvaigisti. Külmvesi vastupidi. *Kangestuskramptõvi põsed jäigad kui puu, lõualuud krampis, silmad pahupidi, söök-jook läbi nina tagasi. See saabub kergesti põletushaavadega. Kasutanud rinnakelme mädaniku kohal kirurgilist sekkumist. Hemoroididest parim ravi tuline raud. Vähkkasvaja kui selline vohand, võimalikult põhjalikult välja lõigata. Sõbrad: Euripides, Sophakles, Aristopenes, Pheidias (kujur), Perikles (valitseja). Eetika: kunstidest arsti oma kõige suursugusem. Muretseb, et jääb teistest kunstidest maha noored ei taha õppida, suhtuvad pinnapealselt. Kritiseeris raha kui arstitakse raha pärast on see vastuvõetamatu. *Hippokratese vanne: 2000 a. Vana
Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutatakse organismis, ülejäänu vabaneb soojusena. Hingamiselundkonna osad: nina, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhiaalpuu koos alveoolidega, kopsud, rinnakelme ehk pleura. Hingamiselundeid võib vastavalt talitlusele jagada hingamisteedeks ja pärishingamiselundiks (kopsude alveoolid ehk kopsusombud, neis toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel). Kõik teised hingamiselundite süsteemi organid on hingamisteed, mille ülesandeks on sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingamiselundite hulka tuleb arvata ka neel, sest hingamisel läheb õhk ninast kõrisse läbi neelu nina- ja suuosa.
suunaga väljast sissepoole, järgmistest kihtidest : nahk, pindmine kerefastsia koos nahalihasega, süva kerefastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene ehk endotorakaalfastsia. Kõhuõõnest eraldab rinnaõõnt nimmelülidele, roietele ja rinnakule kinnituv, tugevasti ettekummunud vahelihas ehk diafragma. Viimase kuplikujulise paigutuse tõttu on rinnaõõs rinnakorvist tunduvalt väiksem. Rinnaõõnt ja selles paiknevaid organeid katvat serooskesta nimetatakse rinnakelmeks ehk pleuraks. Rinnakelme moodustab kaks suletud kotti, mis täidavad vastavalt vasakut ja paremat poolt rinnaõõnest ja puutuvad omavahel kokku mediaantasandis. Pleurakottide vahele jääb keskseinad ehk mediastiinum, mis ulatub rinnakust selgrooni ja diafragmast kraniaalse rinnakorviavani ning on täidetud sidekoekihti sulundunud organitega. Eristatakse kraniaalset, keskset ja kaudaalset mediastiinumit. Kraniaalses mediastiinumis
kerefastsia koos nahalihasega, süva kerefastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene ehk endotorakaalfastsia. Kõhuõõnest eraldab rinnaõõnt nimmelülidele, roietele ja rinnakule kinnituv, tugevasti ettekummunud vahelihas ehk diafragma. Viimase kuplikujulise paigutuse tõttu on rinnaõõs rinnakorvist tunduvalt väiksem. Rinnaõõnt ja selles paiknevaid organeid katvat serooskesta nimetatakse rinnakelmeks ehk pleuraks. Rinnakelme moodustab kaks suletud kotti, mis täidavad vastavalt vasakut ja paremat poolt rinnaõõnest ja puutuvad omavahel kokku mediaantasandis. Pleurakottide vahele jääb keskseinad ehk mediastiinum, mis ulatub rinnakust selgrooni ja diafragmast kraniaalse rinnakorviavani ning on täidetud sidekoekihti sulundunud organitega. Eristatakse kraniaalset, keskset ja kaudaalset mediastiinumit. Kraniaalses
Ühtse funkts. ülesandega siseorganid mood. organsüsteemi e. aparaadi: seedeaparaadi, hingamisaparaadi ja kuse- suguaparaadi. Kokku moodustavad siseorganid sisikonna e. sisuse. 22. Rinna-, kõhu- ja vaagnaõõs. Rinnaõõnes paiknevad kopsud, süda, hingetoru jne. Rinnaõõnt ümbritseb väljastpoolt rinnakorv. Kõhuõõnest eraldab rinnaõõnt vahelihas e. diafragma. Rinnaõõnt ja selles paiknevaid organeid katvat serooskesta nim. rinnakelmeks ehk pleuraks. Rinnakelme mood. kaks suletud kotti, mis täidavad vastavalt vasakut ja paremat poolt rinnaõõnest ja puutuvad omavahel kokku mediaantasandis. Pleurakottide vahele jääb keskseinand e. mediastiinum. Rinnakelmepõletikku nim. pleuriidiks. Kõhuõõs asetseb rinna- ja vaagnaõõne vahel, olles neist ruumikam. Kõhuõõs on vaagnaõõnega otseses ühenduses, nende piiri märgib terminaaljoon. Kõhusein nagu ka rinnasein koosneb mitmest kihist, neist sisemine on ristfastsia. Ainult
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM - Sekundaarsed õõned moodustuvad pärast ülalõugade suulagijätke ja - seedeelundite kaudu saab organism eluks vajalikke toitaineid, ninavaheseina arenemist ja kokkukasvamist -> 9. 12. mineraale, vitamiine, vett jms embrüonaalnädalal primaarse suulae taga keskjoonel - seedimine toitainete lagundamine seedenõrede abil organismile - Primaarse suulae, suulagijätke ja ninavaheseina kokkupuutealale jääb kasutuskõlblikuks ehitusmaterjaliks ja "kütteks"; toimub sooltorus, foramen incisivum kuhu suubuvad seedenõresid produtseerivad seinasisesed ja - Tekkinud sekundaarne suulagi eraldab nina- ja suuõõnt seinavälised näärmed (suured süljenäärmed, kõhunääre, maks) - Primaarsest suuõõnest arenenud suuõõs, ninaõõne ...
Kõigis limaskestades on ka mingeid näärmeid. Serooskelmed vooderdavad keha õõsi, mis ei ole otseselt väliskeskkonnaga ühenduses. Serooskelmed moodustavad: üks epiteelirakkude kiht, basaalmembraan ja selle alune sidekude subserooskude e subseroosa. · Parietaalne leste seinu vooderdab seinapidine · Vistseraalne leste elundeid katab sisusmine Nimetused: · peritoneum e kõhukile kõhuõõnes · pleura e rinnakelme e kopsukile kopsude ümber · perikard südame ümber Serooskelmede ülesandeks on võimaldada keha õõnte elunditel töö käigus üksteise ja seina peal libiseda libisemise hõlbustamiseks toodavad seroosvedelikku. Süniovaalkile vooderdab: · liigeseõõnte neid sisepindu, mis pole kaetud kõhrega · sünoviaalpaunade sisepindu · sünoviaaltuppede sisepindu PEAAJU JA KRANIAALNÄRVID Ajuvatsakesed õõnsused, mis on täidetud ajuvedelikuga. Piklikaju
gaasivahetus). 90. Bronhiaalpuu ehitus Bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu.Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks,mis jaguneb omakorda segmendibronhideks,mis jagunevad sagarikubronhideks ja viimased hargnevad bronhioolideks.Bronhioolid,mille seinas on alveoolid nim.respiratoorseteks bronhioolideks. (Bronh-p3v2 sagarabronh-segmendibronh-sagarikubronh-bronhioolid) 91. rinnakelme Kopsupleura- kopsuga tihedalt kokku kasvanud(kopsujuure pk-s läheb üle seinapleuraks) Seinapleura- katab rindkere siseseinu ja keskseinandit Pleuraõõs- jääb kahe pleurda vahele Sis. seroosset vedelikku, mis vähendab kelmete vahelist hõõrdumist ei ole õhku , seal püsib negatiivne rõhk kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses Tähtsus hingamisel- 92. keskseinand- kopsudevaheline ruum
gaasivahetus). 90. Bronhiaalpuu ehitus Bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu.Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks,mis jaguneb omakorda segmendibronhideks,mis jagunevad sagarikubronhideks ja viimased hargnevad bronhioolideks.Bronhioolid,mille seinas on alveoolid nim.respiratoorseteks bronhioolideks. (Bronh-p3v2 sagarabronh-segmendibronh-sagarikubronh-bronhioolid) 91. rinnakelme Kopsupleura- kopsuga tihedalt kokku kasvanud(kopsujuure pk-s läheb üle seinapleuraks) Seinapleura- katab rindkere siseseinu ja keskseinandit Pleuraõõs- jääb kahe pleurda vahele Sis. seroosset vedelikku, mis vähendab kelmete vahelist hõõrdumist ei ole õhku , seal püsib negatiivne rõhk kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses Tähtsus hingamisel- 92. keskseinand- kopsudevaheline ruum
Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende jagunemisel tekivad sagarikubronhid, mis omakorda 23 hargnevad bronhioolideks. Bronhioolid, mille seintes on alveoolid, lähevad üle alveolaarjuhakesteks ja lõpevad laienditena – alveolaarkotikestena. 93) Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum – pleuraõõs. Pleuraõõnes on seroosne vedelik, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. Pleuraõõnes põsib negatiivne rõhk. 94) Keskseinandi mõiste, selles paiknevad elundid
SISEEHITUS: Kops jaguneb sagarateks, vasak üla ja alasagaraks, parem üla, kesk ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks, mis on omavahel eraldatud sidekoe abil. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Iga segment on varustatud oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haruga. Seega iga segment võib talitleda iseseisva kopsuna. 83) Gaasivahetus alveoolis. Skeem? 84) Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) nende tähtsus hingamisel? Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum pleuraõõs. Kopsukelmes ei ole õhku, seal on madalam rõhk kui õhurõhk. Rindkerelihased ja diafragma lihaste kokkutõmbumisel rindkere õõs avardub ja selle tulemusena
alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks, mis on omavahel eraldatud sidekoe abil. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Iga segment on varustatud oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haruga. Seega iga segment võib talitleda iseseisva kopsuna. 45 83) Gaasivahetus alveoolis. Skeem? 84) Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) nende tähtsus hingamisel? Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum – pleuraõõs. Kopsukelmes ei ole õhku, seal on madalam rõhk kui õhurõhk. Rindkerelihased ja diafragma lihaste kokkutõmbumisel rindkere õõs avardub ja selle tulemusena
SISEEHITUS: Kops jaguneb sagarateks, vasak üla ja alasagaraks, parem üla, kesk ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks, mis on omavahel eraldatud sidekoe abil. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Iga segment on varustatud oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haruga. Seega iga segment võib talitleda iseseisva kopsuna. 83) Gaasivahetus alveoolis. Skeem? 84) Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) nende tähtsus hingamisel? Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum pleuraõõs. Kopsukelmes ei ole õhku, seal on madalam rõhk kui õhurõhk. Rindkerelihased ja diafragma lihaste kokkutõmbumisel rindkere õõs avardub ja selle tulemusena
P = PN2 + PO2 + PH2O PX = FX * (PB PH2O) Henry seadus: [gaas] = /760 * Pgaas Grahami seadus: DO2 = 1/32 = 1 : 5,65 = 0, 176 DCO2 = 1/44 = 1 : 6,63 = 0,150 DO2/DCO2 = 0,176/0,150 = 1,2 Boyle'i seadus: P * V = const (sümbolite tähendused lk 78, 79) Gaasivahetus kopsudes, kopsude ventilatsioon: Hingamisteid jaotatakse ülemisteks (nina- ja neeluruum) ja alumisteks (alates hingetorust), nende piiriks on häälepilu. Kopsu katva pleura e. kopsukelme ja rindkere seina seesmist pinda vooderdava rinnakelme vahele jääb kapillaarne ruum kopsukelme- e. pleuraõõs, mis on täidetus üliõhukese vedelikukihiga. Atmosfäärirõhust madalama rõhu tõttu pleuraõõnes on kopsud kogu aeg teatud ulatuses väljavenitatud. Intrapulmonaalse (kopsusisese) ja intrapleuraalse (pleuraõõnesisese) rõhu diferentsi nimetatakse transpulmonaalseks rõhuks. (rõhu-mahu diagramm lk 84) Sissehingamisel rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atmosfäärirõhust madalamale ja õhk voolab kopsudesse
5) ventraalne (ventralis) kõhtmine, eesmine 6) dorsaalne (dorsalis) selgmine, tagumine 7) proksimaalne (proksimalis) kerele lähemal asetsev (kasutatakse jäsemete osade kirjeldamisel) 8) distaalne (distalis) kerest kaugemal asetsev (kasutatakse jäsemete osade kirjeldamisel) 9) eesmine anterior 10) tagumine posterior Serooskest Keha õõnsusi ja organeid katab serooskest, millel on olenevalt kohast ja organist ajalooliselt kujunenud erinevad nimetused: · Rinnaõõnt katab rinnakelme e pleura · Kõhuõõnt katab kõhukelme e peritoneum, mis jaguneb ka sisusmiseks ja seinmiseks lestmeks. · Südame välimiseks kestaks on epikard e perikardi sisemine leste, mida ümbritseb perikardiaalõõs. Seda omakord katab perikardi välimine leste. Organite ehitusprintsiibid · Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks · Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid
ära süsinikdioksiidi 2. gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel 3. hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega 4. gaaside difusioon kudede ja vere vahel Rakkudes toimuval sisemisel ehk kudede hingamisel kasutatakse hapnikku kõrgmolekulaarsete toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil. Hingamisteid jaotatakse ülemisteks (nina- ja neeluruum) ja alumisteks (alates hingetorust), nende piiriks on häälepilu. Kopsu katva pleura e. kopsukelme ja rindkere seina seesmist pinda vooderdava rinnakelme vahele jääb kapillaarne ruum – kopsukelme- e. pleuraõõs, mis on täidetus üliõhukese vedelikukihiga. Atmosfäärirõhust madalama rõhu tõttu pleuraõõnes on kopsud kogu aeg teatud ulatuses väljavenitatud. Intrapulmonaalse (kopsusisese) ja intrapleuraalse (pleuraõõnesisese) rõhu diferentsi nimetatakse tranpulmonaalseks rõhuks. (rõhu-mahu diagramm lk 84) Sissehingamisel rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atmosfäärirõhust madalamale ja õhk voolab kopsudesse
hingamisteedest (→ ptk „Vabade hingamisteede käsitlus“). 3) Kops Kopsud (ld pulmo, kr pneumon) paiknevad rinnaõõnes. Kopse on kaks: parem ja vasak. Vasak kops koosneb üla- ja alaosast, parem kops aga üla-, kesk- ja alaosast ehk -sagarast. Kopsudevahelist ruumi nimetatakse keskseinandiks (mediastiinum). Kopsud paiknevad rinnaõõnes pleurakottides. Kopsu katva pleura e kopsukelme ja rindkere seina seesmist pinda vooderdava rinnakelme vahele jääb kopsukelme- e pleuraõõs, mis on üliõhukese vedelikukihiga täidetud – see vähendab pleuralestmete hõõrdumist hingamisel. Pleuraõõnes on negatiivne rõhk. Joonis 3.22. Kopsu anatoomia 70 3.6.1. Hingamine Hingamismehaanika Sissehingamine (inspiirium) ja väljahingamine (ekspiirium) toimub rinnaõõne mahtuvuse muutumise tõttu. Vahelihas (diafragma) eraldab rindkereõõnt kõhuõõnest. Diafragma on lai kuplikujuline lihas,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
