östrogeen, (d) prolaktiin. Arenevad sootunnused. 4 Naha värvus on tingitud (a) melaniinist, (b) karoteenist, (c) hapnikurikkast verest kapillaarides, (d) kõigist loetletust. 5 Epidermis on füüsiliseks barjääris põhiliselt tänu sellele, et sisaldab (a) melaniini, (b) karoteeni, (c) kollageeni, (d) keratiini. 6 Neerudes toodetavat peptiidhormooni nimetatakse adrenaliiniks_ jne Essee Südame verevarustuse iseärasused Diastoli ajal on südame õõned täidetud verega ja süstoli ajal surutakse südamest veri välja veresoontesse. Südametöö teeb omapäraseks erinevate klappide (poolkuuklapid, atrioventrikulaarklapid) olemasolu. Treeningu ajal südame verevarustus suureneb – suurenevad nii minutimaht kui südame löökide arv, •Südame mass ca 0,5% kehamassist •Puhkeolekus tarvitab ca 10% O2 -st •Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse
Südamelihase refraktaarsus Refraktaarsus – südamelihase omadus mitte vastata ärritusele enne, kui eelmine erutus ei ole kustunud; erutus käib alati kontraktsiooni ees Ekstrasüstol ? Teine kiire löök, siis paus. Südametsükkel ja vere liikumine südames tsükli jooksul, südametoonid Südametsükkel koosneb kahest osast ehk faasist: 1) süstolist ehk kokkutõmbest 2) diastolist ehk lõõgastumisest Diastoli ajal täitub süda verega, aga süstolis tühjeneb verest, sest kokkutõmbe tõttu paisatakse veri südamest välja. Süda ei tühjene täielikult, südamesse jääb alati teatud kogus verd – jääkmahk. Väljaviidav osa on löögimaht (süstoli ajal viiakse välja). Süstol on lühem ja puhkeolukorras võtab kogu tsüklist umbes 1/3 ajast. Kogu tsükkel kestab olenevalt südame töötamise sagedusest. Kui löögisagedus on 60, siis 60/60 on 1 sekund.
arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks kopsuveeniks, mis kulgevad südame vasakusse kotta. NB! Neis veenides voolab arteriaalne veri! Siin lõpeb väike vereringe. Südame funktsioonid Veri suudab täita oma funktsioone siis, kui ta on pidevalt ringluses. Verd liikumapanevaks organiks on süda. Südame kui pumba tegevus põhineb tema vatsakeste kontraktsiooni (süstoli) ja lõõgastumise (diastoli) rütmilisel vaheldumisel. Diastoli ajal täituvad vatsakesed verega, süstoli ajal aga paisatakse veri nendest väljuvatesse suurtesse veresoontesse  kopsuarterisse ja aorti. Vere tagasivoolamist takistavad südames olevad südameklapid. Kummagi vatsakese ees paikneb koda, kuhu suubuvad suured veenid. Kodade süstol eelneb vatsakeste süstolile ning soodustab vatsakeste täitumist verega. Väljaspool südant voolab veri veresoontes. Veresoonte jaotamisel arteriteks ja
-Mis paneb vere soontes liikuma- Võtame kõigepelat vererõhu. -Vererõhk ja selle mõõtmine- Vererõhk on rõhk,mida veri avaldub veresoonte seintele. Veresooned avaldavad südame väljapumbatavale verele takistust, mistõttu avaldatakse veresoonte seintele rõhku, mida nimetatakse vererõhuks. See on kõrgeim suurtes arterites, madalaim aga õõnesveenides (allpool atmosfääri rõhku). Süstoli momendil on rõhk arterites kõrgem kui diastoli ajal. Kõrgeimat rõhku nimetatakse süstoolseks ehk maksimaalseks, madalaimat diastoolseks ehk minimaalseks. Vererõhu mõõtmine toimub manomeetriga ühendatud spetsiaalse manseti abil õlavarre arteri kinnipigistamisel verevoolu seiskumiseni. Viimast tähistab kuulatlemisel heli katkemine (see tekib vere voolamisel läbi kokkusurutud arteri). Seejärel mansetti lõdvendatakse ja fikseeritakse manomeetril moment, mil heli taastub (manomeeter näitab süstoolset vererõhku)
venulites ja suurtes veenides." (Kingisepp 2006: 62). Kõige kõrgem rõhk on aordis ja madalaim suurtes õõnesveenides. Vererõhku õõnesveenides võib lugeda võrdseks nulliga. Aordis ja teistes südamele lähedal olevates suurtes arterites on vererõhk pulseeruv ning vasaku vatsakese väljutusfaasi ajal saavutub see suurima väärtuse. Sellist väärtust nimetatakse maksimaalseks e süstoolseks vererõhuks. Pärast süstoli lõppemist ja poolkuuklappide sulgumist alaneb rõhk aordis diastoli lõpuks minimaalse e diastoolse vererõhu tasemele. (Kingisepp 2006: 62-63). Tervel inimesel on süstoolne vererõhk ligikaudu 120 mmHg. Diastoolne vererõhk on aga umbes 80 mmHg. (Kingisepp 2006: 63). 1.2. Vererõhu regulatsioon ,,Vererõhk oleneb vereringes olevast vere mahust ja vere viskoossusest, südame minutimahust ning veresoonte, eriti arterioolide ja kapillaaride takistusest." (Kingisepp 2006: 64). Tegurid, mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust,
Südameklappide puuduliku sulgumise korral voolab osa verd tagasi vatsakestest kodadesse (hõlmiste klappide rike) või aordist ja kopsuarterist vatsakestesse (poolkuuklappide rike). Tänapäeval on võimalik inimesele siirata kunstlikud südameklapid. Südametoonid Need on rütmilised helid, mis kaasnevad südame tööga. I südametoon (süstoolne toon) tekib hõlmaste klappide sulgumisel süstoli algul, II südametoon (diastoolne toon) poolkuuklappide sulgumisel diastoli algul. Nõrgemalt on kuulda III südametoon (tekib vatsakeste täitumisel verega) ja IV toon (kodade süstoli ajal). Südametoonide kuulatlemisel stetoskoobiga saab arst teavet südameklappide seisundi kohta. Klappide mittetäielikul sulgumisel tekivad vere tagasivoolamise tõttu kahinad, mis viitavad klapiriketele. Südame tervishoid Mõõdukas füüsiline töö ja sportimine tugevdavad südamelihast, muutes südameseinad paksemaks. Suureneb ka südamekambrite maht
kopsudesse.) Kodade ja vatsakeste vahel asuvad koja-vatsakese ehk hõlmised klapid peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid omakorda väldivad vere tagasivalgumist neist suurtest veresoontest vatsakeste lõõgastudes. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga. Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on seda kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Sellele järgneb kodade lõõgastumine. Kodade kokkutõmbe järel toimub vatsakeste kokkutõmme. Selle aja jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel tõuseb rõhk kokkutõmbuvais vatsakestes, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning järgneva 0,25 sek jooksul paisatakse vatsakeste jätkuva
seljaajust algava sümpaatilise närvi kaudu (aeglustab). Vastavate närvide erutamine toimub hormoonide vahendusel. Südametegevust kiirendavaks hormooniks on adrenaliin, pidurdavaks  türosiin. Maksimaalne hapniku tarbimine toimub rakkudes enamasti löögisagedusel 180 lööki minutis. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga (0,1 sekundit). Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on seda kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Sellele järgneb kodade diastol ehk lõõgastumine (0,7 sek). Kodade süstoli järel toimub vatsakeste süstol. Selle esimese 0,05 sekundi jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel 0,05 sek vältel kokkutõmbuvais vatsakestes rõhu tõus, mistõttu avanevad aordi ja
edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks (kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumise faasi. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodade süstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke).
ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks(kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumise faasi. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodadesüstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke). Südamelihase
His’I kimp, His’I kimbu mõlemad sääred ja erutusjuhtesüsteemi lõppharudena Purkyne kiud. Erutus tekib südames siinussõlmes, temas endas tekkivate impulsside mõjul (automatism) Erutusimpulss- kudede võime erutust edasi kanda närvide kaudu. Automatism- koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul 3. Südame tsükkel Südame tsükli moodustavad süstol ja diastol. Diastoli ajal täitub süda verega ja süstoli ajal tühjeneb süda verest. See moodustabgi südame tsükli Süstol – südame kokkutõmme(kontraktsioon), toimub korrapäraselt; veri väljastatakse Diastol – lihase lõõgastumine. Südame lõtvumine, laienemine; süda täitub verega. 4. Südame löögisagedus ehk pulss. Rahuoleku näitajad ning muutused kehalisel tööl Pulss- erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Pulss=siinusrütm
elektoodide vahel puudub. Sakkidevahelised hoisontaalsed lõigud- segmendid. Kui vaadeldav lõik sisaldav ka sakki või sakke nim seda intervalliks. Areteripulss- südame süstoli ajal tekkinud ja arterite seinu mööda leviv rõhupulsilaine. Sfügmograafia on meetod arteripulsi registreerimiseks. Tõusev osa- anakroot, katatroot- lanegev osa. Langeva osa sälk- intsiuur ja dikrootne laine. VERERÕHK Rõhupulsikõveral süstoli ajal esinevat maksimumi nim süstoolseks vererõhkuks, ning diastoli ajal esinevat miinimumi diastoolseks vererõhuks. Nõrmaalseks väärtusekd võib lugeda kuni 130/85 mm Hg, optimaalseks 120/85mmHg. Vererõhk on kõrgenenud( arteriaaalne hüpertensioon), kui see ületab 140/90 mmHg. Arteriaalse hüpotoonia ehk madala vererõhu piiriks loetakse väärtusi alla 100/60 mmHg. Ned kellel on looduse poolt antud madal vererõhk, haigestuvad teistega võrreldes palju harvemini südame ja veresoonkonna haigustesse
südame tipu tõukeid vastu rindkere seina või arteriaalse pulsi järgi. Üldjuhul pole südame löögisagedus teadlikult reguleeritav, ent siiski sõltuv psüühilistest teguritest: tugeva keskendumise korral on võimalik seda muuta. Pulsisagedus suureneb kehalise pingutuse, ärevuse ja palaviku korral, tagamaks kriisiolukorras keha piisava varustatuse hapnikuga. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga, mis on 0,1 sekundit. Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd. Sellele järgneb kodade diastol ehk lõõgastumine- 0,7 sek. Kodade süstoli järel toimub vatsakeste süstol. Selle esimese 0,05 sekundi jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel 0,05 sek vältel kokkutõmbuvais vatsakestes rõhu tõus, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning järgneva 0,25 sek jooksul
temp.). Liikumapanevaks pumbaks on süda. Südamel on parem ja vasak pool – 2 lihaselist õõneselundit, millel on koda ja vatsake (kokku 4 kambrit). Parem pool võtab vastu hapnikuvaese (venoosse) vere kogu kehast ja saadab selle kopsu. Kopsus veri rikastub hapnikuga ning jõuab vasakusse südamepoolde, kust jaotub keha üksikutele elunditele. Parem südamepool transpordib venoosset verd, vasak pool ainult arteriaalset verd. Südame kui pumba tegevus põhineb tema vatsakeste lõõgastumise (diastoli) ja kontraktsiooni (süstoli) vaheldumisel. Diastolis vatsakesed täituvad verega. Süstolis paiskavad nad vere suurtesse arteritesse (a. pulmonalis, aorta). Kummagi vatsakese ees on koda, kuhu suubuvad suured veenid (vv. cavae, vv. pulmonales). Tagasivoolu takistavateks ventiilideks on südameklapid. Vere liikumine: vv. cavae → parem koda → parem vatsake → kopsuarter (pärast väljumist jaguneb paremaks ja vasakuks) →
tagavad südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas paikneb kaks sõlme: sinuatriaalsõlm (õõnesveenide suubumiskohal) ja atrioventikulaarsõlm (kodade ja vatsakeste piiril). Viimasest lähtub Hisi kimp, mis hargneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest moodustub vasaku ja parema vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik. Automatism – koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul 3.Südame tsükkel. Süstoli (südame kokkutõmme) ja diastoli (lihase lõõgastumine) korrapärane vaheldumine. Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstoli lõpetab vatsakeste täitumise faas. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodade süstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi
paremasse kopsuarterisse -> arterioolidesse -> kapillaaridesse -> koonduvad veenuliteks -> veenideks -> ühinevad neljaks kopsuveeniks -> kulgevad vasakusse kotta Neis veenides voolab arteriaalne veri Südame funktsioonid: Veri suudab täita oma funktsiooni siis, kui on pidevas ringluses Süda paneb vere liikuma Südame (kui pumba) tegevus põhineb (tema) vatsakeste kontraktsiooni (süstoli) ja lõõgastumise (diastoli) rütmilisel vaheldumisel Diastoli ajal täituvad vatsakesed verega Süstoli ajal paisatakse veri nendest väljuvatesse suurtesse veresoontesse - kopsuarterisse ja aorti Vatsakeste ees paikneb koda, kuhu suubuvad suured veenid Kodade süstol eelneb vatsakeste omale ning soodustab vatsakeste täitumist verega Väljaspool südant voolab veri veresoontes - arterites ja veenides (jaotamisel lähtutakse vere voolamise suunast) Veenid toovad verd südamesse, arterid viivad
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (01.11.2013) 17. JAANUAR KELL 10.00 BIOKEEMIKUMIS (RAVILA 19) – ESIMENE EKSAMIAEG 30. JAANUAR – TEINE EKSAMIAEG 6. VEEBRUAR - JÄRELEKSAM ------------------------------------------------------------- ---------------- Eelmisest kontrolltööks kordamiseks: * Millest on tingitud teine südametoon? Poolkuuklappide sulgumisest diastoli alguses. * Millal ja miks poolkuuklapid sulguvad? Diastoli alguses ja rõhumuutuse tõttu, aordis kõrgem rõhk kui vatsakeses (kõrgem sellepärast, et diastolis süda lõtvud – vatsakestes läheb rõhk nulli) * Millal ja miks avanevad atrioventrikulaarklapid? Avanevad siis, kui rõhk kodades ületab rõhu vatsakestes vere juurdevoolu tõttu. * Vererõhu mõõtmine. Korotkovi toonid tingitud sellest, et veri liigub läbi kitsa osa. Süstoolse tooni saame siis, kui toonid tekivad, ja kui toonid ära kaovad, saame diastoolse tooni.
Vere liikumine veresoontes Vere liikumine arterits ja veenides toimub erinevatel põhjustel. Arterites liigub veri pidevalt tänu arteriseinte elastsusele ja nende elastus saavutatakse tänu elastsete kiudude olemasolule. Süstoli ajal arteri ja arteriooli sein venivad välja. Elastsed kiud seintes pingutuvad. Diastolis aga elastsed kiud lähevad tagasi endisesse asendisse ja avaldavad arterites ja verele survet ning lükkavad sellega verd edasi. Veresoonte seintes süstoli ja diastoli vahel põhjustab muutusi kineetiliseks energiaks. Arterites ja arterioolides liigub veri kogu aeg. Veenides on olukord teistsugune. 1. Veenides seintes pole elastseid silelihaseid, mis avaldaksid seina kaudu veenides olevale verele survet, veenides paneb vere liikuma veene ümbritsevate skeletilihaste kokkutõmbed. 2. Vere tagasivoolu veenides takistavad veeni sisepinnal paiknevad klapid, mis täituvad, kui veri hakkaks tagasi voolama. 3. Rõhu olemasolu õõnesveenide suubumiskohal südamesse
38. Töö, võimsuse ja energia ühikud. 1 J on töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra. 1W on võimsus, mille korral tehakse ühes sekundis 1J tööd Energia ühik on ka J. PUUDU 47. Kuidas arvutatakse südame tööd? 48. Kui suur on südame võimsus? Süda töötab lihaste jõul. Südame lihaste võimsus on 10 W. 49. Kuidas modelleeritakse vereringet? Milleks? 50. Milline on vererõhk süstoli ja diastoli ajal? Süstoli ajal vasakus vatsakeses 120-130 mmHg; Paremas vatsakeses 25-30 mmHg. Diastoli ajal langeb rõhk aordis ~80 mmHg-ni, kopsuarteris 8 mmHg-ni. 51. Kuidas leitakse hingamistööd? Ühe hingamise töö (pel+palv) V=A; palv=(kl.F)+(k3.F2). 52. Kuidas leitakse lihase tööd? Avaldub tõste kõrguse (lihase lühenemise) ja koormuse A=FS 53. Mis on rõhk? Ühik. Rõhk on pinnaühiku kohta mõjuv jõud. P=F÷S. Ühik: (1)SI-süsteemis 1N/m2=1Pa; (2)tehniline atmosfäär
küki sooritamist pulss ligikaudu 3 minuti jooksul. Aeglasem taastumine viitab aga langenud töövõimele ning tervisehäiretele. Vererõhk on üks organismi seisundi tähtsamaid näitajaid. Seoses rütmilise südametegevusega ei jää vererõhk arterites ühesuguseks, muutudes korrapäraselt, saavutades iga süstoli (vatsakese kokkutõmbe) alguses maksimumi ja vähenedes miinimumini iga diastoli (vatsakese lõõgastumise) lõpus. Sellest tulenebki see, et vererõhu juures on vaja mõõta: maksimaalset ehk süstoolset vererõhku, mis on inimesel vahemikus 110 - 120 mm Hg. (Esineb süstoolses faasis ehk kui toimub mõlema südamevatsakese järjestikune kokkutõmbumine ja vere paiskamine aorti); minimaalset ehk diastoolset vererõhku, tavaliselt vahemikus 60  80 mm Hg. (Esineb diastoolses faasis, mil südamelihas lõõgastub pärast kokkutõmmet)
Funktsioon  südame põhiülesanne on vere paiskamine vereringesse. · Elektrilised, mehhaanilised ja helilised protsessid südames (EKG, SFG, FG). Elektrokardiogramm  südame film: elektriliste potentsiaalide muutuse registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases. Südametegevusega kaasnevad helilised nähtused. Süstoolne toon  tekib süstoli alguses  madal ja kestev. Diastoolne toon  tekib diastoli alguses  kõrgem ja katkendlik. Mõõdetakse fonokardiograafia abil  meetod, mis võimaldab uurida südame tone helisageduse diapasoonides, mida inimkõrv ei kuule ning määrata toonide iseloomu, ajalist kestvust ja kohta südametsüklis. · Südame löögimaht ja minutimaht ja selle muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht e.süstoolne maht  vere hulk, mida vatsake kontraktsiooni ajal väljutab: 60-80 ml rahuolekus. 100  140 ml kehalise töö ajal.
töövõimet ja koormuse intensiivsust. Näiteks tervel, hea töövõimega inimesel taastub peale 20 küki sooritamist pulss ligikaudu 3 minuti jooksul. Aeglasem taastumine viitab aga langenud töövõimele ning tervisehäiretele. Vererõhk on üks organismi seisundi tähtsamaid näitajaid. Seoses rütmilise südametegevusega ei jää vererõhk arterites ühesuguseks, muutudes korrapäraselt, saavutades iga süstoli (vatsakese kokkutõmbe) alguses maksimumi ja vähenedes miinimumini iga diastoli (vatsakese lõõgastumise) lõpus. Sellest tulenebki see, et vererõhu juures on vaja mõõta: · maksimaalset ehk süstoolset vererõhku, mis on inimesel vahemikus 110 - 120 mm Hg. (Esineb süstoolses faasis ehk kui toimub mõlema südamevatsakese järjestikune kokkutõmbumine ja vere paiskamine aorti); · minimaalset ehk diastoolset vererõhku, tavaliselt vahemikus 60  80 mm Hg. (Esineb
Nii levib erutusseisund kiiresti kogu südamesse. Impulss levib erutusjuhtesüsteemi rakkudest teistesse südamelihase rakkudesse, mis seejärel kontraheeruvad. Südame kontraktsiooni käivitab tavaliselt urke-koja e. sinuatriaalsõlm. Tervel inimesel siinusrütm puhkeolekus 70- 80 lööki minutis. (sinuatriaalsõlm atrioventrikulaarsõlm Hisi kimp purkinje kiud) Südametsükkel: · Alustame südame täielikust lõõgastumisest (diastolist). Üldise diastoli lõpus on kõik südame õõned täidetud verega. · Kõigepealt tõmbuvad korraga kokku südame mõlemad kojad (kodade süstol; kestus 0.1 s), surudes vere endast vatsakestesse, mis laienevad veelgi. Osa verd surutakse ka juba suurtesse arteritesse. · Järgneb mõlema vatsakese üheaegne kokkutõmme (vatsakeste süstol; kestus 0.3 s), mil veri surutakse vatsakestest kopsutüvesse ja aorti. Vere
Nii levib erutusseisund kiiresti kogu südamesse. Impulss levib erutusjuhtesüsteemi rakkudest teistesse südamelihase rakkudesse, mis seejärel kontraheeruvad. Südame kontraktsiooni käivitab tavaliselt urke-koja e. sinuatriaalsõlm. Tervel inimesel siinusrütm puhkeolekus 70- 80 lööki minutis. (sinuatriaalsõlm atrioventrikulaarsõlm Hisi kimp purkinje kiud) Südametsükkel: · Alustame südame täielikust lõõgastumisest (diastolist). Üldise diastoli lõpus on kõik südame õõned täidetud verega. · Kõigepealt tõmbuvad korraga kokku südame mõlemad kojad (kodade süstol; kestus 0.1 s), surudes vere endast vatsakestesse, mis laienevad veelgi. Osa verd surutakse ka juba suurtesse arteritesse. · Järgneb mõlema vatsakese üheaegne kokkutõmme (vatsakeste süstol; kestus 0.3 s), mil veri surutakse vatsakestest kopsutüvesse ja aorti. Vere
Kokkutõmbe järel südamelihas lõõgastub (diastol). Pärast erutuse vastuvõtmist ei vasta südamelihas kuni 0,2 sekundit uutele erutustele (on absoluutse refraktaarsuse seisundis). See asjaolu välistab südame kramplikud kokkutõmbed ja tagab südame töö sobiva rütmilisuse. 3. Südame tsükkel. Südame tsükkel koosneb süstolist ja diastolist. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga. Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on seda kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Sellele järgneb kodade diastol ehk lõõgastumine. Kodade süstoli järel toimub vatsakeste süstol. Selle esimese 0,05 sekundi jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel 0,05 sek vältel kokkutõmbuvais vatsakestes rõhu tõus, mistõttu
Kodade- vatsakeste vahel atroventikulaar- e hõlmased klappid.Vasaku koja-vatsakese vahel kahehõlmane e mitraalklapp ja perema kolmehõlmaneklapp. Südamest väljuvate suurte veresoonte-vatsakeste vahel poolkuuklapid. Parema ja vasaku südamepoole südametsükli(süst+diast)kestvuses ja mahus erinevusi ei ole,kuid vatsakeste poolt arendavad rõhud erinevad(max (süstoolne)rõhk paremas vatsakeses 25 ja vasakus 120mmHg).Kodade juures klappe pole! Kodade süstol(0,1s),lisab veel diastoli ajal täitunud vatsakesse verd(vähe),lõpetab vatsakese täitumisfaasi,kummaseki vatsa 80ml->kodade diastol,kogu ülejäänud aja(0,9s)->kumbki vatsake 150ml->vatsakeste süstol,atrioventikulaarklapid veel avatud,vatsakese rõhu tõus(süstol-kokku) viib verd kodade poole,klapid sulguvad,(I südametoon),vatsakese õõssuletud,rõhk tõuseb,kui vasaku vatsakese rõhk suurem kui aordi 80 ja parema vatsakese rõhk kopsuarterist 8,siis avanevad poolkuuklapid,paiskab u 80ml(süstoolne rõhk 120 ja
pumbad.Kodade-vatsakeste vahel atroventikulaar- e hõlmased klappid.Vasaku koja-vatsakese vahel kahehõlmane e mitraalklapp ja perema kolmehõlmaneklapp. Südamest väljuvate suurte veresoonte-vatsakeste vahel poolkuuklapid. Parema ja vasaku südamepoole südametsükli(süst+diast)kestvuses ja mahus erinevusi ei ole,kuid vatsakeste poolt arendavad rõhud erinevad(max (süstoolne)rõhk paremas vatsakeses 25 ja vasakus 120mmHg).Kodade juures klappe pole! Kodade süstol(0,1s),lisab veel diastoli ajal täitunud vatsakesse verd(vähe),lõpetab vatsakese täitumisfaasi,kummaseki vatsa 80ml- >kodade diastol,kogu ülejäänud aja(0,9s)->kumbki vatsake 150ml- >vatsakeste süstol,atrioventikulaarklapid veel avatud,vatsakese rõhu tõus(süstol-kokku) viib verd kodade poole,klapid sulguvad,(I südametoon),vatsakese õõssuletud,rõhk tõuseb,kui vasaku vatsakese rõhk suurem kui aordi 80 ja parema vatsakese rõhk kopsuarterist 8,siis
Kopsuarterite kaudu jõuab veri kopsudesse, kus kapillaarides antakse ära süsihappegaas ja veri küllastub hapnikuga. Hapnikurikas arteriaalne veri tuleb südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu. 9) Regulaarselt kokkutõmbuv lihaskond moodustab kolmanda pumbasüsteemi. Kui süda seiskub, ei suuda lihased üksi verd ringi liigutada, kuna lihastöö ja puhkuse tsüklilisus ei ole samasugused nagu südamel. 10) Süstoli ajal surutakse südamest veri välja, südame kokkutõmbe faas. Diastoli ajal jõuab hapnikurikas veri südamerakkudesse, südame lõõgastumise faas. Südame taastumisfaas jääb lühemaks. St südamelihas saab vähem toitaineid ja hapnikku. Samuti langeb südame töö efektiivsus. Suur vereringe - Kapillaaride võrgustik viib toitained ja hapniku rakkudesse. 11) Põhimõte?? Vereringe läbib organeid kindlas järjekorras. Sõltuvalt organite talitluse intensiivsusest tagatakse organeid läbiv verevool arterioolide vahenduse.
Starlingi seadus Lõppdiastoolse täitumise suurenemine põhjustab löögimahu suurenemise. Südametoonid I tooni süstoli alguses, mis tekib peamiselt AVklappide sulgumisest ja müokardi võnkumisest. Esimene toon on tumedakõlalisem ja teie tooniga võrreldes kestvam. Kuulatluskoht on otse vatsakeste kohal umbes 5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval. II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest.Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni  III on kuuldav üksnes lastel. Südamelihase omadused erutuvus, automaatsus, kontraktsioonivõime ) väsimatult koguaeg töötama) ja refraktaalsus ( vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib). Tahhükardia südamefrekvents üle 100 korra minutis. Bradükardia südamefrekvents alla 60 korra minutis.
Täitumisfaasis täituvad vatsakesed verega. Starlingi seadus- Lõpp-diastoolse täitumise suurenemine põhjustab löögimahu suurenemise. Südametoonid- I tooni süstoli alguses, mis tekib peamiselt AV-klappide sulgumisest ja müokardi võnkumisest. Esimene toon on tumedakõlalisem ja teie tooniga võrreldes kestvam. Kuulatluskoht on otse vatsakeste kohal umbes 5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval. II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest.Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni  III on kuuldav üksnes lastel. Südamelihase omadused- erutuvus, automaatsus, kontraktsioonivõime ) väsimatult koguaeg töötama) ja refraktaalsus ( vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib). Tahhükardia- südamefrekvents üle 100 korra minutis. Bradükardia- südamefrekvents alla 60 korra minutis.
Akustilised nähud südames, südametoonid. Südametöö ajal tekivad helid  südametoonide ( I Âsüstoolne- ja II Âdiastoolne toon ) peamiseks tekkepõhjuseks on klapihõlmade võnkumine sulgumise hetkel , millest tulenevad toonide ja kestuse erinevused. (*Süstoolne- tekib vatsakeste süstoli alul, selle põhjustab vatsakeste lihaste kontrahheerumine ja atriventrikulaarklappide sulgumine; *Diastoolne tekib poolkuuklappide sulgumisest vatsakeste diastoli ajal). Veel eristatakse III- ndat südametooni, mille põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumise faasis. IV-ndas südametoon , mis tekib kodade süstoli ajal täiumisfaasi lõpul. Südametoonide kuulamisel on kuuldavad I (madalam , kestvam) ja II (kõrge, lühike) südametoon. Südametoonide registreerimist nim. fonokardiograafiaks ja saadud graafikut fonokardiogrammiks (on eristatavad ka III ja IV südametoon).
hüübimisel Missugused on südametegevuse faasid ja märgi kestvus: Kodade süstol 0,1 sekundit, vatsakeste süstol 0,3 sekundit, üldine diastol 0,4 sekundit. Vatsakeste süstoli ajal on suletud a) poolkuuklapid- valva aortae, valva trunci pulmonalis b) hõlmased klapid c) mitraalklapp, kolmhõlmklapp d) kopsutüveklapp Vatsakeste tsüstoli ajal on avatud a) hõlmased klapid b) valva aortae, valva trunci pulmonaris Vatsakeste diastoli ajal on suletud (2p): a) valva mitralis, valva atrioventikularis dextra b) valva aortae c) poolkuuklapid Veri täidab organismis hemostaasi säilimise funktsiooni, mis tähendab stabiilseid temperatuuri, ph tasakaalu ja (hüübimise?) osmootne rõhk väärtusi. Mikrotsirkulatsioon on a) Portaalvereringe b) Mikrohattude funktsioneerimine c) Vere vool kapillaarides Hemopoees haarab enda alla a) Hemostaasi b) hemolüüsi c) leukopeesi d) lünfopoeesi Neeruvärati läbivad a) v. portae b) A
- Verejooksu korral trombotsüütidest vabanevad tromboksaan ja serotoniin - Endoteelirakkudes toodetud endoteliinideks nimetatud peptiidid ·Sümpaatikuse mõju südamele avaldub: 1)südametegevuse kiirenemises 2)kokkutõmbejõu tugevnemises 3)erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus ·Sümpaatikusega sarnast mõju avaldavad südamele ka veresringlev adrenaliin. ·Süstoolse rõhu ajal ei voola veri vasaku vatsakese seinas, sest seinas olev rõhk surub veresooned kokku. Ka diastoli ajal ei esineks verevoolu, kui südamelihast verega varustav arter algaks otse vasakust vatsakesest, sest rõhk langeb vasakus vatsakeses diastoli ajal nulli. Olukorra päästab see, et aordis, kust pärgarterid alguse saavad, ei alane rõhk isegi mitte diastoli ajal nullini- seda takistab aordiklapi sulgumine ja suurte arterite elastsus. ·Seetõttu saavadki vatsakeste seinad verd diastoli ajal! VERI ·Inimese kehamassist moodustab veri 6..
A=V*p, vasaku vatsakese töö arvutamise valem: A = V*p + mv²/2 V on vasaku vatsakese löögimaht, p  aordis keskmine arteriaalne rõhk, v  keskmine vereliikumise kiirus aordis. 38.Kui suur on südame võimsus? 3,3W 39.Vereringe mudel? Milleks? Vereringe koosneb erinevate läbimõõtudega torudest e veresoontest. Soontes voolavat verd võib võrrelda elektriga ja süsteemi üldse elektriringiga, kus on rööp- ja jadaühendusi. 40. Milline on vererõhk süstoli ja diastoli ajal? Vasakus vatsakeses 120-130 mmHg, paremas 25-30 mmHg ja diastolis langeb aordis 80 mmHg'ni, kopsuarteris 8 mmHg'ni. 41. Kuidas leitakse hingamistööd? Töö elestsete ja viskoossete takistuste ületamiseks saadakse rõhu ja ruumala (mahu) korrutamisel A = p*V. Tekitatud rinna ja kopsu elastsusega rõhk on p(el)=k*V. Alveoolides rõhk on p(alv) = (k1.F) + (k2.F2) 42.Mis on rõhk? Rõhu ühikud. Rõhk on pinnaühiku kohta mõjuv jõud. Ühikuteks on Pa või mmHg. 43
kolmehõlmane klapp. Südamelihase süstolid ja lõõgastumised e.diastolid vahelduvad korrapäraselt, moodutades ühe südametsükli. Selles võimalik eristada kodade ja vatsakeste tsüklit. Südametsükkel arvutatakse südamelöögisagedus / sekunditega minutis. Erinevad rõhud parema ja vasaku vatsakese vahel- maksimaalne süstoolne rõhk paremas vatsakeses 25mmHg ja vasakus 120mmHg. Kodade tsükkel- Kodade süstol, mille kestus umbes 0,1seki lisab diastoli ajal täitunud vatsakesse täiendava koguse verd, mis moodustab 8-10% vatsakeses olevast verest. Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumisfaasi, mille jooksul on kummassegi vatsakesse voolanud 70-80 ml verd. Nim.täitumismahuks. Algab kodade diastol, mis kestab kuni 0.9sek. Kumbki vatsake sisaldab 150ml verd, so.vatsakeste lõppdiastoolne maht. Vatsakeste tsükkel- Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol. Algatajaks vatsakeste lihaseni jõudnud erutusimpulss, Q-saki algus
asendis vasakus vatsakeses ja aordis umbes 120 mmHg, paremas vatsakeses ja kopsutüves umbes 24mmHg. Süstoli lõppedes lõpeb ka vatsakese muskulatuuri kokkutõmme. Rõhk suurtes veresoontes langeb aeglasemalt kui vatsakestes, sest nende seinad ühtlustavad rõhku. Veri hakkabki voolama tagasisuunas ja vatsakeste-veresoonteklapid sulguvad. Rõhk vatsakestes alaneb nüüd väga kiiresti, veresoontes aga aeglaselt. Kui intraventrikulaarne rõhk langeb vatsakeste diastoli alguses kodade rõhust madalamale, avanevad AV klapid ja kodadesse kogunenud veri valgub vatsakestesse. Vatsakeste diastoli viimase kolmandiku ajal kontraheeruvad kojad ( kodade süstol ) ja täidavad vatsakesi veelgi. 11. Veresoonkond. Veresoonte jaotus funktsiooni järgi. Vererõhk ja selle regulatsioon. Vererõhu mõõtmine. Vere voolamine organismis sõltub rõhkude vahest kardiovaskulaarsüsteemis. Veri voolab kõrgema rõhuga piirkondadest (arter) madalama rõhuga piirkondadesse (veen)
verevool kiireneb, stenoosi süvenemisel kui stenoosi eri pooltes on suur rõhuvahe (nt aordistenoos). Suurest rõhuvahest tekitatud verevool (nt vasakust vatsakesest vasakusse kotta toimuv tagasivool, mitraalklapi puudulikkuse korral) tekitab suurema (kõrgema) 23 sagedusega kahina, kui väikesest rõhuvahest tingitud verevool (nt vasakust kojast vasakusse vatsakesse diastoli ajal toimuv vool, mitraalstenoosi korral). Kahinate tüübid: süstoolne, diastoolne, püsiv (kuuldav läbi süstoli ja diastoli) kahin. Kahinate uurimisel kirjeldatakse: kahina lokalisatsiooni ja kiirgumist kaelale (aordistenoos) või seljale (aordi koarktatsioon, pulmonaalstenoos), tämbrit-iseloomu (heliline, kare), tugevust-amplituudi kraadides (1 - vaevukuuldav, 2 – nõrk, selgelt kuuldav, 3 - mõõdukas, 4 - tugev, 5 - väga tugev, 6 - äärmiselt tugev, distantskahin).
Mida suurem on hapnikuvajadus, seda suuremaks peab tõusma minutivajadus. Südamelihase kokkutõmbumine on südame tiputõige. Süstoolne toon-tekib süstoli. Kui toonides on kahinad, siis klapp ei sulgu hästi, veri tuleb läbi, südame toone on võimalikult üles kirjutada. Monograafia abil saab vaadata erinevaid südametoone. Tsüklite erinevus ei toni olla 20 % pikem, kui kaum siis ei tööta enam süda korrapäraselt, tekivad ekstra süstolid, lisa impulssid. Südame impulssi ja diastoli vahekord muutub ebaühtlaseks. Erutusejuhtesüsteemis on automatismi võime olemas, madalamatel on nõrgem, kui siinussõlemes impulsse pole, võivad alumised võtta üle. Erutus antakse närvirakult organitele. Erutus läheb üle lihaselt närvile. Elektrokardigramm e südame film. Eletrilised muutused. Erutuslihases on ainult elektrilised muutused lihases. Elektrotüüdid reag. Elektrilisetele muutustele, saame teada mis toimub südame lihases, kuidas erutuse levik toimub südame lihases
Koja ja vatsakese vahel on HÕLMASED e ATRIO-VENTRIKULAARklapid. Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri vahel on POOLKUUKLAPID ehk semilunaarklapid. Klapid sulgevad ja avanevad vererõhu erinevuste tõttu mõlemal pool klapi tööpinda. Südametoonid on klappide sulgemise helid, 1. Südametoon on atrioventrikulaarklapi sulgumine (süstoli algus) ja 2. Toon on poolkuklapi sulgumine (diastoli algus) Klapid tagavad ühesuunalise verevoolu nii südames kui kogu vereringes. Südametoonide tekitatavad võnked kanduvad rindkerele ja on kuulmispiirkonnas. Pumbafunktsioon realiseerub järjest korduvate tsüklite käigus. Tsükkel koosneb diastolist, mille käigus müokard lõõgastub ning südameõõn täitub ja süstolist, mille käigus müokard kontrakteerub ja veri väljub õõnest. Iseloomustavad parameetrid: - FREKVENTS ehk südametsükli sagedus
Sellel ajal südamelihas uusi ärritajaid vastu ei võta, kestvat kontraktsiooni ei teki ja süda töötab rütmiliselt. Vererõhk. Veresoontes ringlev veri avaldab nende seintele teatud rõhku. VR suurus on tingitud: *jõust, millega veri südamest välja pumbatakse. *veresoonte seinte vastupanust, mille veri liikumise ajal peab ületama. Igas veresoones kõigub VR pidevalt, see on ühenduses südametöö faasidega.vatsakeste süstoli ajal on rõhk kõrgem kui diastoli ajal, eristatakse: *max e. süstoolset rõhku ja *min. e. diastoolset rõhku. Normotoonia  VR normis, hüpotoonia  VR on langenud (kutsub esile tõsiseid häireid, eluohtlik), hüpertoonia  VR tõusnud. Bradükardia - kontraktsioonide harvenemine, esineb mõnede haiguste korral. Tahhükardia  kiirenenud südametegevus, mis esineb kõrge temperatuuriga kaasnevate haiguste korral. Südame löögisagedus, minutimaht ja löögimaht
Akustilised nähud südames, südametoonid. Südametöö ajal tekivad helid  südametoonide ( I  süstoolne- ja II Âdiastoolne toon ) peamiseks tekkepõhjuseks on klapihõlmade võnkumine sulgumise hetkel , millest tulenevad toonide ja kestuse erinevused. (*Süstoolne- tekib vatsakeste süstoli alul, selle põhjustab vatsakeste lihaste kontrahheerumine ja atriventrikulaarklappide sulgumine; *Diastoolne tekib poolkuuklappide sulgumisest vatsakeste diastoli ajal). Veel eristatakse III- ndat südametooni, mille põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumise faasis. IV-ndas südametoon , mis tekib kodade süstoli ajal täiumisfaasi lõpul. Südametoonide kuulamisel on kuuldavad I (madalam , kestvam) ja II (kõrge, lühike) südametoon. Südametoonide registreerimist nim. fonokardiograafiaks ja saadud graafikut fonokardiogrammiks (on eristatavad ka III ja IV südametoon)
kapillaarides jne. Kõige kõrgem on rõhk aordis ja madalaim suurtes õõnesveenides, nende rõhkude diferents on verd liikumapanevaks rõhuks. Aordis ja teistes südamele lähedal olevates suurtes arterites on vererõhk pulseeruv, vasaku vatsakese väljutusfaasi ajal saavutab see suurima väärtuse, mida selle tõttu nimetatakse maksimaalseks ehk süstoolseks rõhuks. Pärast süstoli lõppemist ja poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk aordis diastoli lõpuks minimaalse ehk diastoolse rõhu tasemele. Vererõhk oleneb vereringes oleva vere mahust ja vere viskoossusest, südame minutimahust ning veresoonte, eriti arterioolide ja kapillaaride takistusest. Kõik faktorid, mis surendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad nii veresoonkonna rõhu- ja kemoretseptoreilt kui ka mitmetelt teistelt elunditelt mujalt organismist
Sellele järgneb erutuse järkjärguline taastumine, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, siis hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südametöö normaalne rütm. Erutusjuhtesüsteemi osad-Sammuseadja, erutustekke-ja juhtesüsteem, kõik-või mitte midagi seadus, sinuatriaalsõlm 66.Südametsükkel Tsükkel -üldine diastol(süda lõõgastub, diastoli lõpuks on südame õõned täitunud verega), kodade süstol(korraga tõmbuvad kokku mõlemad kojad, suruvad vere vatsakesse, osa verd surutakse juba suurtesse arteritesse), vatsakeste süstol(mõlema vatsakese üheaegne kokkutõmme, veri surutakse kopsütüvve ja aorti, poolkuuklapid avanevad, atrioventrikulaarklapid sulguvad), kodade süstol(vatsakesed on lõtvunud ja algab uuesti nende täitmine verega) ja üldine diastol(südamelihas kogub jõudu uueks kokkutõmbeks, tagasivoolav
krooniline. Verre imendunud happed tekitavad metaboolse atsidoosi. Põletikuprotsess võib eesmao limaskestalt levida libedikku ja soolde. Loomadel teikb profuusne, sageli verine kõhulahtisus. 3. Bradükardia- Bradükardia (bradycardia)  löögisageduse aeglustumine. Enamasti vaagusnärvi või tema tuumade ärritamisest (intrakraniaalse rõhu tõus). Reflektoorne bradükardia vallandub siseorganites paiknevate närvilõpmete ärritamisel (Goltzi refleks, silma-südame refleks). Diastoli kestus pikeneb, LM kasvab, SMM jääb endiseks · Ravimid (arekoliin, pilokarpiin)  parasümpaatilist süsteemi stimuleerivad ravimid. · Bradükardia tekib ka siinussõlme erutuvuse vähenemisel tema kahjustuse tagajärjel. · Väga sügava bradükardia korral on süstol siiski liigseks koormuseks müokardile, võivad tekkida vereringe häired. 4. Asfüksia- Asfüksia (asphyxia) e. lämbus põhjuseks hingamisteede täielik sulgus (võõrkehad, turse, kasvajad, kitsad rakmed,
Vatsakeste õõs on suletud ja algab diastol. Järgneb isomeetrilise lõõgastumise faas (0,05 s), kus langeb rõhk vatsakestes nullini. Rõhu väärtuse madaldumisel rõhust kodades, avanevad atrioventrikulaarklapid ja algab vatsakeste täitumisfaas. (0,5-0,6s), selles faasis voolab vatsakestesse 70-80% ulatuses nende löögimahust. Täiendav kogus verd lisatakse vatsakesse kodade süstoli ajal. (1) Kui südame löögisagedus on 60-70 lööki minutis, piisab diastoli kestusest vatsakeste verega täitmiseks. Kui südame löögisagedus tõuseb üle 180 löögi minutis (kogu südametsükli kestus 0,3 sek), ei jää südame piisavalt aega verega täitumiseks. Kõige suuremad on rõhu kõikumised vasakus vatsakeses. Klappide puuduliku sulgumise korral voolab osa verd tagasi ja ringluses oleva vere hulk, väheneb organismi varustamine hapnikuga. Kuna südame parema 15
kohati sirge, kohati aga järskude sakkidega  sirge joon tähendab diastolit (lihas ei tööta), sakid aga südame eri piirkondade tööga kaasnevaid elektriliste potentsiaalide muutusi: · P-sakk näitab kodade lihaskoe depolarisatsiooni enne kokkutõmmet · QRS-sakkide kompleks näitab vatsakeste lihaste depolarisatsiooni · T-sakk näitab vatsakeste lihaste repolarisatsiooni Elektrokardiogrammi analüüsil mõõdetakse diastoli pikkust, sakkide kõrgusi ja omavahelisi suhteid, sakikomplekside omavahelisi suhteid jne. Südame arengust: Algul tekib embrüos 2 veresoont (parem ja vasak); edasi need sooned liituvad tulevase kaela ja rinna piirkonnas  tekib primitiivne südametoru, mille sein hakkab pulseerima (veri imetakse altpoolt sisse ja surutakse ülespoole välja). Primitiivne südametoru kasvab pikemaks, selle sein muutub paksemaks ja tekivad laiendid tulevaste südame osade kohal. Südametoru keerdub algul S-,
rohkem vähendatakse kohe pingutuse algul piimhappe kuhjumist organismis. Samuti säilivad siis organismi glükogeenivarud paremini. (Jürimäe, Mäestu 2011) Sellepärast on enne intensiivset pingutust oluline korralik soojendus. Peatükk 1.3. • Pulsisagedusel 50-60 lööki minutis on südame kokkutõmbefaasi ehk süstoli kestus umbes 1/3 löögist ja lõdvestumisfaasi ehk diastoli kestus umbes 2/3 löögist. Pulsisageduse kasvades diastol lüheneb. Seega mida aeglasemalt süda töötab, seda rohkem ta puhkab. (Jalak, Lusmägi 2010) • SLS üle 200 ei peeta hemodünaamiliselt efektiivseks, kuna löökide vahepeal ei jõua kojad piisavalt verega täituda ja SLS tõus tuleb löögimahu arvelt (Ibid). 40
Lõpuks sulgevad poolkuuklapid, mis takistavad vere tagasivoolamist vatsakesse diastooli ajal. Isomeetriline lõõgastuse faas - Vatsakestes langeb rõhk peaaegu nullini. 10 Täitumisfaas - algab ajal, mil rõhk vatsakestes on madalam kui rõhk kodades ja avanevad atrioventikulaarklapid. Mahu muutumine tsüklis • Lõppdiastoolne maht - vere maht vatsakeses diastoli lõpus (ca 125ml) • Löögimaht - süstoli jooksul vatsakesest väljapaisatava vere maht (70ml) • Lõppsüstoolne maht - vere hulk, mis on jäänud vatsakesse süstoli lõpus (55ml) Arterites - suurim vererõhk. Südametegevuse faaside tõttu perioodiliselt muutuv. Arterioolidest alates vererõhu kõikumised kaovad ja vererõhk langeb järjest kuni südame kodadeni. Arteriter eristatakse maksimaalset, ehk süstoolset ja minimaalset ehk diastoolset vererõhku.
mmHg. Paremas vatsekese tõuseb rõhk süstooli ajal 0-st kuni 25-30 mmHg. Disatoolis langeb rõhk aordis umbes 80 mmHg-ni, kopsuarteris 8 mmHg. 31 Süstoolne rõhk - vasaku vatsakese väljastusmise faasis vererõhu suurim väärtus. Diastoolne rõhk – pärast süstooli lõppemist ja poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk aordis diastoli lõpuks minimaalsele tasemele. 13. Vere voolamise üldpõhimõtted, seaduspärasused ja olulisemad näitajad. Vere liikumise joonkiirus vereringe erinevates osades, vere liikumise mahtkiirus. Resistance in the blood vessels is effected by three parameters: 1. Length of the vessel. The longer the vessel the greater the resistance. 2. Viscosity of the blood. The greater the viscosity the greater the resistance. 3. Radius of the vessel
kõõlusniitide pinguldumisest, mis on klapihõlmadega ühendatud). Rõhk vatsakestes tõuseb veelgi ja muutub suuremaks rõhust suurtes veresoontes (aordis ja kopsuarteris). Selle tõttu avanevad poolkuuklapid. Vasakust vatsakesest paisatakse veri aorti ning paremast vatsakesest kopsuarterisse. Järgneb vatsakese diastol. vatsakestes rõhk langeb nulli. Veri püüab vatsakestesse tagasi tungida, aga ei saa tänu poolkuuklappidele. Nende sulgumise heli – südame 2. toon e diastoolne toon. Diastoli ajal voolab verd pidevalt kodadesse juurde ning kojad hakkavad taas järk-järgult verega täituma ning mingil hetkel ületab rõhu vatsakestes ning avanevad atrioventrikulaarklapid. Jätkub uus kodade ja vatsakeste süstol – algab uus südame tsükkel. 15 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa
annaabi.ee 
