e http://www.markthompsonastronomy.com/practical-as http:// tronomy health.howstuffworks.com/mental-health/hum / an-nature/perception/eye2.htm observing-hints-and-tips/averted-vision/ FOTOKEEMILISED PROTSESSID VÕRKKESTAS II · Pimeduses on kepikeste Na-kanalid avatud · Neid hoiab avatuna intratsellulaarne cGMP · Kui cGMP kontsentratsioon langeb, siis kanalid sulguvad · Kaaliumikanalid jäävad avatuks · Tekib sensorimembraani hüperpolarisatsioon http://www.nostatic.com/ proteins/rhodopsin/RhodopCascade.htm FOTOKEEMILISED PROTSESSID VÕRKKESTAS III · Mida heledam valgus, seda ulatuslikum on hüperpolarisatsioon · Pimeduses on sensor osalise depolaratsiooni seisundis ja saadab välja pidurdavaid impulsse võrkkesta bipolaarsetele rakkudele
11. Millal on G valk aktiivne ja millal Toimemehhanism inaktiivne? · NO kui väike molekul tungib ülikiirelt · Aktiivne Seotud GTPga (GDP veresooni ümbritsevatesse fosforüülimine) lihasrakkudesse, põhjustades nende · Inaktiivne Seotud GDPga lõõgastumise (seostub otseselt 12. Mis on cAMP ja cGMP? rakusiseseensüümi · cAMP tsükliline AMP, guanolüültsüklaasiga, mis tagab sekundaarne signaali cGMP tekke GTP-st, mis toimib ülekandemolekul, aktiveerib vasodilaatorina-veresoonte ensüüme laiendajana) · cGMP GMP tsükliline aktiivne 9. Kasvufaktorid
5. Joonistage hormonaalse signaaliülekande molekulaarse mehhanismi skeem ja iseloomustage mõisteid a) primaarne ülekandja - hormoon (vt. ül.2). b) sekundaarne ülekandja - vabaneb rakus, kui hormoon seondub sihtmärk-raku ekstratsellulaarsele retseptoritele; aktiveerib või inhibeerib tsütoplasmas või tuumas kulgevaid protsesse; tuleb degradeerida või kõrvaldada rakust oluline protsess. 6. Milliseid hormonaalse signaali sekundaarseid ükekandjaid teate? Ca2+, cAMP, cGMP, IP3, DAG, NO* . 7. Joonistage skeem, mis illustreerib a) steroidhormoonide ja b) mittesteroid-hormoonide toimet sihtmärkrakus ja kommenteerige seda skeemi. a) võivad seonduda plasmamembraanis olevatele retseptoritele, siseneda rakku, seonduda tsütoplasmas olevatele retseptoritele, modifitseerida need ja liikuda rakutuuma ning seonduda retseptoritele. b) seonduvad plasmamembraanis olevatele retseptoritele. 8. Mitut rakkudes toimivat signaaliülekande rada teate
pulmonaalset vastupanu · Lõõgastab ka bronhide, kuse- ja sapipõie ning soolte silelihaseid · Kõrvaltoimetest peavalu; iiveldus, oksendamine, õhetushood, allergia; vererõhu langus Nitraatide toimemehhanism 1) nitraadid redutseeruvad organismis ning vabastavad lämmastikmonooksiidi (NO) 2) NO vabaneb füsioloogiliselt endoteeli rakkudest atsetüülkoliini seostumisel oma retseptoriga (M3) 3) NO aktiveerib guanülaadi tsüklaasi (GS), mis vahendab cGMP teket 4) cGMP-st sõltuv proteiini kinaas defosforüleerib müosiini ning põhjustab silelihase lõõgastuse Kaltsiumikanalite blokaatorid · Dihüdropüridiinid Nifedipiin · Peamine efekt on vasodilatatsioon selektiivsed veresoonte silelihaste resteptorite suhtes · Benzotiasepiinid (benzothiazepine) Diltiasem · Fenüülalküülamiinid Verapamiil · Kardioselektiivsed pärsivad SA ja AV sõlmede juhtivust Kaltsiumi kanalite blokaatorid
Retseptori seondumise spetsiifilisus viitab sarnaste ligandide seondumisele või mitteseondumisele. Ligandi seondumisel retseptorile toimub retseptoris konformatsiooniline muutus, millele järgneb rida reaktsioone põhjustades rakulise vastuse. Sama ligand võib erinevates rakkudes kutsuda esile erineva vastuse – efektori spetsiifilisus. 3. Nimeta levinumaid sekundaarseid infokandjaid rakus! Mida nad aktiveerivad? cAMP – aktiveerib valku kinaasi A (PKA) cGMP – aktiveerib valku kinaasi G (PKG) DAG – aktiveerib valku kinaasi C (PKC) IP3 – avab Ca+2 kannali 4. Mis valgud on kinaasid? Mis tüüpi esineb ning mida nad läbi viivad? Kinaasid – ensüümid, mis fosforüleerivad valke (lisavad märklaudvalgule fosfaatgrupi). Türosiinkinaasid – lisavad fosfaatgrupi Tyr jäägi OH rühmale. Seriin/Treoniinkinaasid – lisavad fosfaatgrupi Ser/Thr jäägi OH rühmale (või mõlemale).
· Kehamass ja söögiisu (lepiin, NPY, CCK-8, grehlin) · Erütropoees ( EPO) · Valulävi (endorfiinid, enkefaliinid, jt) · Käitumise ja heaoluga seotud reaktsioonid (serotoniin, melatoniin, dopamiin jt.) Signaali ülekande rajad (retseptori asukoha järgi) · tsütoplasmaatiliste retseptorite rada (hormoon peab läbima rakumembraani, aktiivne on hormoon-retseptor kompleks) · cAMP rada · cGMP rada · inositoolfosfaadi /diatsüülglütserooli rada · türosiini kinaasi rada · hormoon-tundlike ioonkanalite rada Neurohormonaalse regulatsiooni põhiaspektid · Ühtne, terviklik, mitmeti reguleeritud süsteem homeostaasi tagamiseks · Hormonaalse signaali tekke algpõhjus on vastuvõetud välis- või sisesignaal · Hormoonide produtseerimine pole pidev, vaid dünaamiliselt muutuv
hormoon läbib rakumembraani ja seondub retseptoriga, mis asub kas tsütoplasmas või efektorraku tuumas). (vt joonist ÕIS-is). Pärast retseptoriga seondumist käivitub mingi iseloomulik funktsioon vastavale rakule. Selle käigus vabaneb rakus teisane virgats ehk sekundaarne messanger (hormoon ise esmane virgats). Teisaseid virgatseid on erinevaid; vahendavad erinevaid protsesse. Nt tsükliline AMP; tsõkliline monofosfaat; tsükliline guanosiinmonofosfaat (cGMP); IP3 – nende sekundaarsete virgatsite vahendusele käivitub rakule omane reaktioon. Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon Näärme hüpofunktsioon – näärme alatalitlus; olukord, kus hormooni produtseeritakse liiga vähe; ilmnevad puudulikkuse nähud; ainevahetus aeglasem, tekib naha alla tursekude, väiksemad vaimsed võimed, kergem väsimine Näärme hüperfunktsioon – näärme ületalitlus; olukord, kus hormooni
Neurokriinne hormoon sünteesitakse närvirakus ning toimib naaberraku retseptoritele. Neuroendokriinne hormoon sünteesitakse närvilõpmetes ja sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi, kust vere kaudu transporditakse sihtkohta. 2+ 2. Hormoon on esmane signaali ülekandja, vahel neist ei piisa. Sekundaarne signaali ülekandja võib olla Ca , cAMp, cGMP, IP3, · DAG, NO jt, vabaneb rakus, kui hormoon seondub sihtmärk-raku ekstratsellulaarsele retseptorile. Aktiveerib või inhibeerib tsütopasmas või tuumas kulgevaid protsesse. Tuleb degradeerida või kõrvaldada rakust. Hormonaalse signaali ülekanderaja üldskeem: Hormoon sihtmärk-raku retseptor membraanis sekundaarsed ülekandjad spetsiifiliste valkude fosforüleerimine/defosforüleerimine metaboolne vastus. 3. Signaaliülekande retseptorid
peptiidid (signaalid immuunsüsteemis); aminohapped (hormoonid T3,T4); nukleotiidid (cAMP); steroidid (hormoonid); rasvhapped ja derivaadid (prostaglandiinid); lahustunud gaasid (NO). 7. Signaalmolekulide näited – eelmine küss. 8. NO kui signaal silelihasrakkudele. Toimemehhanism NO on signaalmolekul silelihaste lõõgastumiseks. NO seostub otseselt rakusisese ensüümi guanolüültsüklaasiga ja aktiveerib selle, mis katalüüsib omakorda cGMP tekke GTPst. cGMP toimib vasodilaatorina – veresoonte laiendajana. See ei tohi kaua kesta ning lagundatakse GMP molekuliks. cGMP tagatakse veresooni ümbritsevate silelihasrakkude kontraktsiooni. 9. Milline toime on kasvufaktoritel? Seostub retseptoriga (rakumembraanil), toimub signaali ülekanne (hunnik kinaase kordamööda), mingi kinaas aktiveerib lõpuks transkriptsioonifaktori tuumas. Edasi sünteesitakse mingi geeni mRNA jne. Need on rakkude kasvu, proliferatsiooni ja diferentseerumist mõjutavad ained
▪ KNS stimulatsioon ▪ gastrointestinaalsed häired - kõhulahtisus • Aminofülliin e. eufülliin (Aminophyllinum s. Euphyllinum) – ei saa rakendada ambulatoorselt, ei saa anda haigele, kuna kergelt võimalik üle doseerida. • Toimivad kôikide elundite silelihastesse, olenemata nende innervatsioonist. • Bronhospasmi lôôgastamiseks kasutatakse intravenoosselt. • Bronhodilatatsiooni tekkemehhanism ei ole selge: ▪ Inhibeerivad cAMP- või cGMP- fosfodiesteraasi? ▪ Adenosiini retseptorite antagonist (Teofülliin) ▪ Blokeerivad Ca²-kanaleid? (Enprofülliin) 1.3. M-kolinoretseptori antagonistid (ipratroopium). Ipratroopiumi toimemehhanism ja kõrvaltoimed (vt Koliinergilist ülekannet mõjustavad ained). M-kolinoblokaatorid: • Paljudel patsientidel uitnärvi aktiivsus astma põhjuseks, neil hea ravi M-kolinoblokaatoritega.
17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamus- ajuripats süsteem (adenohüpofüüs ja neurohüpofüüs). Hüpotalamus-ajuripats- neerupealised süsteem. Mõju hormoonide vahendusel, liikumine veres, ühendumine vastava raku hormooni retseptroriga.Tekib retseptorkompleks. Hormoonide oluline: rakumembraanide transport süs mõjutamine, ensüümide sünteesi stimuleerimine, rakusiseste sekundaarsete transmitterite nagu cAMP ja cGMP kaudu antavate mõjutuste aktiveerimine., plasmamembraanide regulaatorproteiinide hulka kuuluva Gproteiini tegevuse mõjut. Ajuripats ehk HF. HF eessagar ehk adenohüpofüüs on 70-80% HF massist, prdutseerib mitteglandotroopseid ja teiste endokriinsete näärmete tööd stimuleerivaid glandotroopseid aineid. Mitteglandotroopsed on nt kasvuhormoon(kõikide kudede kasv), prolaktiin(piimanäärmete kasv, areng, töötamine). Glandotroopsed on nt
rohelist ja sinist valgust. Kolvikestega nähakse valges ja eristatakse värvusi, see on fotoopiline nägemine. Värvuste nägemist seletatakse sellega, et kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotospiini, mis neelavad sinist, rohelist ja punast valgust. Kuidas muudetakse valgusärritaja kepikestes sensori- ja aktsioonipotentsiaalideks? Pimeduses on kepikeste Na+ kanalid avatud. Avatuna hoiab neid intertsellulaarne cGMP. Valguskvant aktiveerib rodopsiini, mis koosneb opsiinist ja 11-cis-retinaalist, mis muutub 11-trans-retinaaliks. Reaktsiooni võib nim stereoisomeriasatsiooniks, sest muutub aine konfiguratsioon, ilma keemilise koostise muutumiseta. 11-trans- retinaal seostub mebraani G-valgu transdutsiiniga, mis aktiveerib omakorda cGMP fosfodiesteraasi ja cGMP muutub 5-GMP-ks. Naatriumikanalid sulguvad, Na+ sissevool väheneb. Kaaliumikanalid jäävad avatuks.
Ka krüptogeen, mis reageerib sinisele valgusele aitab de-etiolatsiooni signaalrada käivitada Nimetage fotomorfogeneetiliselt mõjuva valguse retseptoritest algava signaali liikumise ahela komponendid, mis on nende funktsioonideks? Kui signaal algab fütokroomidest, siis edasine ahel sisaldab G valke (kloroplastide areng, antotsüaniidide süntees, mitmete valgusega reguleeritud geenide ekspressioon), Ca- kalmoduliini (soodustab kloroplastide arengut), cGMP-d (aktiveerib antotsüaniidide sünteesi toimumiseks vajaliku kompleksi). Milline on pimedas kasvanud DET ja COP1 geenide mutatsioonidega taimede idandite välimus. Milline on nende geenide ülesanne fotomorfogeneesis DET ja COP geenide mutanidid omavad pimedas kasvades väliskuju, mis on omane valges kasvanud taimedele, ilma mutatsioonideta, normaalsed idandid ei alusta fotomorfogeneesi pimedas, sest DET ja COP ülesandeks on see blokeerida, et taim ei panustaks ilma asjata
rakkudevahelisse ruumi, kust vere vahendusel transporditakse sihtmärk-rakuni Hormoon on esmane (primaarne) signaali ülekandja, kuid alati sellest ei piisa ja sihtmärk-rakus vajatakse sekundaarset ülekandjat Sekundaarne signaali ülekandja ... · ... vabaneb sihtmärk-rakus, kui hormoon seondub raku plasmamembraanil asuvale ekstratsellulaarsele retseptorile · ...aktiveerib või inhibeerib tsütoplasmas või tuumas kulgevaid protsesse · ... võib olla cAMP, cGMP, Ca2+, IP3, DAG, NO· jt; · ... tuleb degradeerida või kõrvaldada rakust, kui signaal on edastatud NB! Oluline protsess! Retseptorvalgud (7-transmembraanse segmendiga retseptorid, 7-TMS); N: adrenaliini ja glükagooni retseptorid. Neil on ekstratsellulaarne hormooni (ligandi) sidumissait intratsellulaarne sait G-valguga seondumiseks Retseptorensüümid (1-transmembraanse segmendiga retseptorid, 1- TMS); N: insuliini retseptor
17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamus-ajuripatssüsteem (adenohüpofüüs ja neurohüpufüüs). Hüpotalamus-ajuripats-neerupealised süsteem. Mõju hormoonide vahendusel, liikumine veres, ühendumine vastava raku hormooni retseptroriga. Tekib retseptorkompleks. Hormoonide oluline: rakumembraanide transport süs mõjutamine, ensüümide sünteesi stimuleerimine, rakusiseste sekundaarsete transmitterite nagu cAMP ja cGMP kaudu antavate mõjutuste aktiveerimine., plasmamembraanide regulaatorproteiinide hulka kuuluva Gproteiini tegevuse mõjut. Sisesekretsiooninäärmed on ajuripats, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, kõhunäärme Langerhansi saared, neerupealisekoor ja –säsi ja sugunäärmed. Hormoonide jaotamine põhineb nende vesilahustuvusel: ○ Vesilahustuvad hormoonid ■ katehhoolamiinid (adrenaliin ja noradrenaliin) ■ peptiidse struktuuriga hormoonid
4. Sekundaarsed vahendajad rakusisesed molekulid, mille struktuur muutub pärast mingi kindla aine retseptorile seondumist, kutsuvad esile rea ensümaatilisi protsesse, mille tulemusena realiseerub geeniekspressioon; aktiveerivad spetsiifilisi proteiinkinaase cAMP aktiveerib spetsiifiliselt cAMP sõltuvaid proteiinkinaase, CREB valgud seovad cAMP signaali transkriptsiooniga, hormoon-indutseeritud cAMP taseme tõus ja sellele vastav füsioloogiline vastus on erinev; cGMP vahendab NO signaliseerimist; DAG ja IP3 moodustuvad fosfolipiidide ensümaatilisel modifitseerimisel; IP3 vahendab hormoonide poolt indutseeritud Ca2+ vabanemist ERst. Suurema osa hormoonide efektid vahendatakse efektormolekulideni sekundaarsete vahendajate abil. 5. Ras-valgud (väikesed G-valgud) on GTPaasse aktiivsusega lülitid ja nende tsükkel - toimub üleminek aktiivse ja inaktiivse vormi vahel. 6
Mittekonkurentne pöördumatu inhibeerimine - aspiriin atsetüleerib tsüklooksügenaasi pöördumatult. Mittekonkurentne pöörduv inhibeerimine - inhibiitori seondudes muutub ensüümi aktsiivtsentri konformatsioon ning substraat enam sinna ei mahu. Nt merkaptopuriin, leukeemiaravim, mis inhibeerib puriinide biosünteesiahela esimese ensüümi ja sellega ka DNA sünteesi. Ensüümide inhibiitorid ravimitena Sildenafil - viagra toimeaine, kaitseb cGMP-d lagunemise eest, tagades NO initsieeritud regulatsiooni kestva toime. Aspiriin - inhibeerib pöördumatult nii COX-1 kui COX-2, pole selektiivne. Tselekoksiib, Celebrex inhibeerivad vaid COX-2 (ei mahu COX-1), millel on pikaajalise ravi korral väiksemad kõrvalmõjud. Antibakteriaalsed agendid - eluvajalike ensüümide selektiivne inhibeerimine Sulfoonamiidid - inhibeerivad foolhappe sünteesi, takistades raku kasvu ja pooldumist.
- kepikesed (nähakse hämaras, värvusi eo eristata-skotoopiline nägemine) sisaldavad nägemispigmenti rodopsiini - kolvikesi (valges, eristatakse värvusi-fotoopiline nägemine) on kolme eri tüüpi, millest igaühes on erinev fotopsiin-neelab tugevasti rohelist 535 nm, punast 575 nm, sinist 430 nm valgust. Fototransduktsioon · valguse "tõlkimine" närvirakkude elektrilisteks potentsiaalideks · pimeduses on kepikeste Na-kanalid avatud, avatuna hoiab neid intratsellulaarne cGMP · valguskvandi jõudmisel rodopsiinini (koosneb opsiinist ja 11-cis-retinaalist) viimane laguneb · retinaali struktuuri muutuse tõttu cGMP hulk väheneb, mistõttu sulguvad Na- kanalid Na sissevool väheneb toimub sensorimembraani hüperpolarisatsioon, mis on seda ulatuslikum, mida tugevam on valgus · pimeduses on sensor osalise depolarisatsiooni seisundis ja saadab pidevalt välja pidurdavaid impulsse võrkkesta bipolaarsetele rakkudele
Valguse neeldumine ergastab pii-sideme, see hetkeks katkeb. Tekib trans vorm. Nüüd on rodopsiin aktiveerunud ja edastab sidnaali membraani Na-kanalitele. Trans-retinaal eraldub opsiinist, ebsüümi abil pöördub cis-vormi tagasi ja liitub uuesti opsiiniga, olles valmis järgmiseks impulsiks. Tavaseisus kepikeste membraanis palju avatud Na kanaleid, mis depolariseerib rakumembraani. Aktiveerunud rodopsiin algatab GTP hüdrolüüsiga seotud ahela, mis katalüüsib cGMP ülemineku GMPks, mis põhjustab K kanali juhtivuse suurenemise ja membraani polarisatsiooni.
Aktiveerivad eriti amülaaside (lagundavad tärklise oligosahhariidideks) geenide ekspressiooni aleuroonkihis. Vajalik on transkriptsioonifaktori GA-MYB seostumine amülaasi geeni promootorpiirkonna cis faktoriga (nn giberellin response element) GA-MYB on varajane nn primaarvastuse geen. GA toimel algavas signaali ülekande ahelas on kõigepealt GA retseptorid aleuroonkihi rakkude membraanis. GA retseptor kompleks aktiveerib G valgud , mis aktiveerivad guanülüüli tsüklaasi ning cGMP hulk kasvab. Avanevad Ca kanalid , tõuseb [Ca] tsütoplasmas.Esineb ka Ca sõltumatu GA-MYB aktiveerumise tee. Toimub GA-MYB süntees, sest sünteesi inhibiitor lagundatakse. GA-d kasutatakse odra teriste töötlemisel õlletootmisel et saada rohkem sahhariide õllepärmi kasvuks. GA-pritsitakse viinamarjaistandusi õitsemise ajal. Moodustuvad suuremad kobarad suuremate marjadega ja saak kasvab 50-100%. Suurendavad suhkruroo saaki
sellepärast asuvad nende retseptorid sihtrakkude sisemuses Teiseste virgatsainete süsteemid Vesilahustuvate hormoonide retseptoreid võib leida sihtraku plasmamembraanil. Need retseptorid on seotud erinevate teiseste virgatsainetega, mis vahendavad hormoonide toimet sihtrakule Rakupinna retseptorite teisesed virgatsained Teisesed virgatsaine süsteemid on järgmised: Adenülaadi tsüklaas, mis katalüüsib ATP muutumist cAMP; Guanülaadi tsüklaas, mis katalüüsib GTP muutumist cGMP (cAMP ja cGMP on tsüklilised nukleotiidid) Kaltsium ja kalmoduliin: fosfolipaas C, mis katalüüsib fosfoinositoolide ringkäiku, moodustades inositool trifosfaadi ja diatsüülglütserooli Teiseste virgatsainete süsteemid Igaüks nendest teiseste virgatsainete süsteemidest aktiveerib spetsiifilise proteiini kinaasi ensüümi. Siia kuuluvad tsüklilistest nukleotiididest sõltuvad proteiini kinaasid 59
Polümeer on lineaarse struktuuriga ja pikkus on vahemikus 2000-13000 glükoosijääki. beta-D-glükoosi jääkide vahel on beta(1-->4)glükosiidside. Tselluloosi bioloogiline funktsioon on ehituslik. 15. pH üks laine igal ensüümil erinevalt paigutatud x-teljel ja temperatuur üks laine tipp on umbes 50 kraadi juures, langeb seal valgu denaturatsiooni pärast 16. Hormonaalne signaaliülekanne Primaarne ülekandja: hormoon Sekundaarsed ülekandjad: nt Ca2+, cAMP, cGMP jt, vabaneb rakus kui hormoon seondub sihtmärk-raku ekstratsellulaarsele retseptorile, aktiveerib/inhibeerib tsütoplasmas või tuumas kulgevaid protsesse Signaaliülekande retseptorid: Mittesteroidsed hormoonid seonduvad plasmamembraanis lokaliseeruvatele retseptoritele, mille abil aktiveerivad signaali ülekande raja raku sees. Steroidhormoonid võivad seonduda plasmamembraanis paiknevatele retseptoritele või
oluline luukoe ehitusmaterjal. Ca (1 g)on oluline osa erutuse tekkelja levikul;mõjutab rakkumembraanide K ja Na juhtivust, vajalik lihaskontraktsiooni elektromehaanilisel sisestusel, võimaldab transmitteri vabanemist sünapsites, osaleb vere hüübimisel, on ensüümidele aktivaatoriks, sekundaarne virgatsaine rakufunktsioonide juhtimisel. *Fosforhappesoolad(1 g) on asendamatud luukoe moodustamisel ja energiarikaste ühendite sünteesil. Olulised fosfaadid: ATP, cAMP, kreatiinfosfaat, DNA, cGMP. *raud (15 mg- N; 10 mg-M)vaja hemoglobiini ja müoglobiini ja oksüdatsiooniprotsessides osalevate ensüümide ja mõnede valkude sünteesil. Rauda eritatakse vähe, hoitakse ringluses, kasutatakse korduvalt. *Ensüümide koostises olevad: *tsink vereloomes ja SV, lipiidide ja valkude ainevahetuses ja *koobalt . *iood vajalik kilpnäärme H-de sünteesil
sihtvalkude fosforüleerimist. Väga levinud katalüütiliste retseptorite tüüp on türosiinkinaassed retseptorid ehk retseptor-türosiin-kinaasid (RTK). Need fosforüleerivad sihtmärkvalkude türosiini jääke. Peale selle tuntakse ka seriin-treoniin kinaasseid retseptoreid, türosiin- fosfataasseid retseptoreid (mis vastupidiselt kinaasile hoopis de-fosforüleerivad sihtmärkvalke) ja guanülaat-tsüklaas retseptoreid (tekitavad cGMP-d) 3) G-valkudega seotud retseptorid. aktiveerivad või inaktiveerivad mingit membraaniga seotud ensüümi või ioonkanalit kaudselt, G- valkude vahendusel. G-valkud vahendavad raku vastust väga erinevatele signaalmolekulidele: hormoonid, neurotransmitterid, lokaalsed mediaatorid. G-valk on ühes kahest seisundist: aktiivne või inaktiivne. Aktiivne tähendab seda, et valguga on seotud GTP ja valk käivitab rakus mitmeid sündmusi. Inaktiivne tähendab seda, et G-valguga on seotud GDP.
· autokriinne hormoon sünteesitakse rakkudes ning toimib sama raku retseptoritele · neurokriinne hormoon sünteesitakse närvirakus ning toimib naaberrakkude retseptoritele · neuroendokriinne hormoon sünteesitakse närvilõpmetes ja sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi, kust vere vahendusel transporditakse sihtmärk-rakuni. Rakuvälise signaali ülekanderada Sekundaarsed signaali ülekandjad (Ca2+, cAMP, cGMP) vabanevad rakus, kui hormoon seondub sihtmärk- raku ekstratsellulaarse retseptoriga. Hormoon (primaarne ülekandja) Sihtmärk-raku retseptor membraanis Sekundaarsed ülekandjad
on 1M, pH 7,0 ja temperatuur 25°C. Väike arv orgaanilisi ühendeid, mille sideme hüdrolüüsi vaba energia standardmuut on üle -25 kJ/mol. Makroergiliste ühendite põhiesindaja on ATP. Põhilised makroergilised ühendid on makroergilised fosfaadid (ATP, GTP, UTP, CTP, ADP, kreatiinfosfaat, 1,3-bisfosfoglütseraat, fosfoenoolpüruvaat), makroergilised tioolestrid (atsetüül-CoA, suktsinüül-CoA jt), tsüklilised nukelotiidid (cAMP, cGMP), UDP-glükoos, CDP-koliin, S-adenosüülmetioniin jt. ATP pole kõige makroergilisem fosfaat, kuid ta hüdrolüüsi vaba energia muut tunduvalt väiksem teiste fosfaatide omast. 30. Sahhariidide ainevahetuse üldiseloomustus. Sahhariidide seedimine ja imendumine. Sahhariidide tähtsus toitumisel. Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Kõige kiiremini kasutatav energiavaru.
bioloogiliselt aktiivseid aineid. Eriti palju mitmesuguseid regulaatoraineid tekib seedetraktis, aga ka kopsudes, südames, neerudes ja teistes elundites. Hormoonide toime ülekandmisel rakkudele ja kudedele peetakse oluliseks: rakumembraanide transportsüsteemide mõjutamist; ensüümide sünteesi stimuleerimist; rakisiseste sekundaarsete transmitterite tsüklilise adenosiinmonofosfaadi (cAMP) ja tsüklilise guanosiinmonofosfaadi (cGMP) kaudu edasi antavaid mõjustusi; plasmamembraanide regulaatorproteiinide hulka kuuluva G-proteiini. Sisesekretsiooninäärmed on ajuripats, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, kõhunäärme Langerhansi saared, neerupealisekoor ja säsi ning sugunäärmed. 13 Sisenõrenäärmete talitluses esineb kindel hierarhia ja vastastikune sõltuvus. Vaheaju
Glükagoon ja epinefriin stimuleerivad lagundamist. 3. G-valkudega seotud retseptorid ning signaaliülekande kaskaad, mis reguleerib glükogeni süntaasi aktiivsust. G-valkudega seotud retseptorid käivitavad sündmuste ahela, mis viib rakus ühe või mitme rakusisese käskjälgmolekuli kontsentratsiooni muutumisele. Tähtsamad rakusisesed käskjalgmolekulid, mis mõjutavad paljusid rakusiseseid protsesse on: cAMP, Ca-ioonid, diotsüülglütserool (DAG), cGMP, ionistool-trisfosfaat. 4. Joonistage cAMP struktuur ja selgitage kuidas see ühend tekib adenülaadi tsüklaasi reaktsioonis. Adenülaadi tsüklaas katalüüsib cAMP teket ATPst. Signaali tansduktsiooni protsessiga kaasneb hormooni sidumise efekti amplifikatsioon. Ühe hormooni molekuli sidumise tagajärjel tekib palju cAMP molekule
2) Stimuleerib ensüümide sünteesi, nn ensüümiinduktsioon. Rakkudes intensiivistub ribonukleiinhappe (RNH) ja desoksüribonukleiinhappa (DNH), selle kaudu valkude ja nende ensüümide süntees. Et see nõuab aega, saabub hormoonide toime tundide jooksul. 3) Rakusiseste sekundaarsete signaalikandjate(trantsmitterite) tsükliliste adenosiinmonofosfaadi(cAMP) ja tsüklilise guanosiinmomofosfaadi (cGMP) kaudu aktiveerib hormoon ensüüm adenüültsüklaasi, mille mõjul moodustub ATP-st cAMP. Hormoon täidab vastava toime üleandja rolli ja on primaarseks transmitteriks, c AMP on sekundaarne transmitter ja olulisim rakusisene ülekandeaine. Adenüültsüklaas reageerides hormoonpetsiifiliselt kindla hormooniga ja tekkinud cAMP mõjutab ainevahetusprotsessi ensüümide aktiivsuse muutuse kaudu: aktiveerub
esmassuusetel: (putukad) areneb osa oogoonide järglasi toiterakkudeks (nutrimentaarne oogenees) teissuussetel loomadel (imetajad, linnud, kalad) on abirakud somaatilist päritolu folliikulepiteeli rakud (follikulaarne oogenees) 26. Folliikulid Funktsionaalsed anatoomilised struktuurid, milles arenevad ootsüüdid. Follikulaarrakud on kontaktis üksteise ja areneva ootsüüdiga läbi spetsiifiliste aukliiduste, vahendades läbi nende väikesi molekule (AH, cGMP) arenevasse ootsüüti. Oogoonid – Emassugurakkude eellasrakud, paljunevad mitootiliselt 27. Imetajate follikulaarne oogenees Emassugurakkude areng oogoonidest küpsete munarakkudeni. Abirakud on somaatilist päritolu folliikulepiteeli rakud. Oogenees on tihedalt seotud
Ca (1 g)on oluline osa erutuse tekkelja levikul;mõjutab rakkumembraanide K ja Na juhtivust, vajalik lihaskontraktsiooni elektromehaanilisel sisestusel, võimaldab transmitteri vabanemist sünapsites, osaleb vere hüübimisel, on ensüümidele aktivaatoriks, sekundaarne virgatsaine rakufunktsioonide juhtimisel. *Fosforhappesoolad(1 g) on asendamatud luukoe moodustamisel ja energiarikaste ühendite sünteesil. Olulised fosfaadid: ATP, cAMP, kreatiinfosfaat, DNA, cGMP. *raud (15 mg- N; 10 mg-M)vaja hemoglobiini ja müoglobiini ja oksüdatsiooniprotsessides osalevate ensüümide ja mõnede valkude sünteesil. Rauda eritatakse vähe, hoitakse ringluses, kasutatakse korduvalt. *Ensüümide koostises olevad: *tsink vereloomes ja SV, lipiidide ja valkude ainevahetuses ja *koobalt . *iood vajalik kilpnäärme H-de sünteesil. *väikestes kogustes: mangaan, magneesium, vask, fluor,...
ATP lõhustumisega ADP-ks kaasuv terminaalse fosforüülgrupi ülekanne biomolekulile tagab suure energiamuudu tõttu biokmolekuli aktiveerumise. Nii rakendub ATP-s salvestatud metaboolne energia füsioloogilisteks funktsioonideks. Põhilised makroergilised ühendid on makroergilised fosfaadid(ATP, GTP, UTP, CTP, ADP, keratiinfosfaat, 1,3- bisfosfoglütseraat, fosfoenoolpüruvaat), makroergilised tioolestrid(atsetüül-CoA, suktsinüül-CoA jt), tsüklilised nukleotiidid(cAMP, cGMP) UDP-glükoos, CDP-koliin, S-adenosüülmetioniin jt. 34. Sahhariidide ainevahetuse üldiseloomustus. Sahhariidide seedimine ja imendumine. Sahhariidide tähtsus toitumisel. Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Kõige kiiremini kasutatav energiavaru. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma
Milline on nende geenide ülesanne fotomorfogeneesis Samasugused nagu valges kasvanud taimed. DET/COP valgud de-etiolatsiooni ja konstitutiivse morfogeneesi valgud, mis pärsivad morfogeneesi pimedas (puuduvad lehed ja klorofüll). Nende geenide vahendusel toimub fütokroomi toime fotomorfogeneesile. Fütokroomidest algavad signaali edastamise ahelad sisaldavad G valke, Ca-kalmoduliin kompleksi ja cGMP-d. 39. Milline on valguses kasvanud HY5 geeni mutatsiooniga taimede idandite välimus. Milline on selle geeni ülesanne fotomorfogeneesis? Hy 5 mutandid valguses kasvanuna omavad pimedas kasvanud taimede väliskuju. hy5 on (Leu-tõmblukk tüüpi) transkriptsiooni faktor ja fotomorfogeneesi peamine regulaator nii fütokroomi kui ka krüptokroomi poolt absorbeeritud valguse toimel. 39
cAMP aktiveerib spetsiifiliselt cAMP sõltuvaid (cAMP-dependent) proteiinkinaase (cAPKs) Fosfolipiidide ensümaatilisel modifitseerimisel moodustuvad erinevad sekundaarsed vahendajad: diatsüülglütserooli (DAG) ja inositooltrifosfaadi (IP3) süntees 34 IP3 vahendab hormoonide poolt indutseeritud Ca2+ cGMP vahendab NO signaliseerimist vabanemist ERist 5. G-valk seoselised retseptorid ja nende effektorid. Suurte G valkude klassifikatsioon · Suurem osa imetajate rakupinnaretseptoritest on G-valguga seotud retseptorid (GPRCd). Sellised retseptorid on funktsionaalselt kompleksis trimeersete GTPaasse aktiivsusega valkudega · Ligandi seondumine retseptoriga aktiveerib G valgu, see omakorda aktiveerib effektorensüümi, mis sünteesib sekundaarse vahendaja
rakumembraanide biolektriliste potensiaalide tekkes. *Kaltsiumisoolad oluline*luukoe ehitusmaterjal ja *erutuse tekkel ja levikul; mõjutab rakumembraanide K ja Na juhtivust, *vajalik lihaskontraktsiooni elektromehaanilisel sisestusel, *võimaldab transmitteri vabanemist sünapsites, *osaleb vere hüübimisel *ensüümidele aktivaatoriks, *Fosforhappesoolad(1 g) on asendamatud luukoe moodustamisel ja energiarikaste ühendite sünteesil. Olulised fosfaadid: ATP, cAMP, kreatiinfosfaat, DNA, cGMP. *raud (15 mg- N; 10 mg- M ööpäevas)vaja hemoglobiini ja müoglobiini ja oksüdatsiooniprotsessides osalevate ensüümide ja mõnede valkude sünteesil. Rauda eritatakse vähe, hoitakse ringluses, kasutatakse korduvalt. *Ensüümide koostises olevad: *tsink vereloomes ja SV, lipiidide ja valkude ainevahetuses ja *koobalt. *iood vajalik kilpnäärme H-de sünteesil. *väikestes kogustes: mangaan, mg, vask, fluor,...
Ca (1 g)on oluline osa erutuse tekkelja levikul;mõjutab rakkumembraanide K ja Na juhtivust, vajalik lihaskontraktsiooni elektromehaanilisel sisestusel, võimaldab transmitteri vabanemist sünapsites, osaleb vere hüübimisel, on ensüümidele aktivaatoriks, sekundaarne virgatsaine rakufunktsioonide juhtimisel. *Fosforhappesoolad(1 g) on asendamatud luukoe moodustamisel ja energiarikaste ühendite sünteesil. Olulised fosfaadid: ATP, cAMP, kreatiinfosfaat, DNA, cGMP. *raud (15 mg- N; 10 mg-M)vaja hemoglobiini ja müoglobiini ja oksüdatsiooniprotsessides osalevate ensüümide ja mõnede valkude sünteesil. Rauda eritatakse vähe, hoitakse ringluses, kasutatakse korduvalt. *Ensüümide koostises olevad: *tsink vereloomes ja SV, lipiidide ja valkude ainevahetuses ja *koobalt . *iood vajalik kilpnäärme H- de sünteesil. *väikestes kogustes: mangaan, magneesium, vask, fluor,...
annaabi.ee 
