6.2. Lipiidid 6.2.1. Mis on lipiidid Mõiste lipiidid ei ole päris identne mõistega rasv. Mõiste lipiidid haarab endasse kõik loomorganismile iseloomulikud hüdrofoobsed vees lahustumatud ained. Rasva all mõistetakse looduslikke triglütseriidide segusid (loomarasvad, või, taimeõlid) ja triglütseriidid e. triatsüülglütseroolid on glütserooli estrid rasvhapetega. ~95 % toidu lipiididest on triglütseriidid. Ülejäänud toidu lipiidid on nendega kaasnevad rasvlahustuvad vitamiinid, steroidid ja pindaktiivsed, emulgeerivad lipiidid. Inimese kehamassist moodustavad lipiidid ~15 % (saledatel 8-12, tüsedatel 20-25 %). Nälgimise korral jätkub neist 5-7 nädalaks. 6.2.2. Tarbimissoovitused · Toidurasvad peaksid katma 25-30% toiduenergiast, (varasem soovitus 30-32%)
fosfosfingosiidid glükosfingosiidid 1. L i h t l i p i i d i d (triglütseriidid ja vahad) koosnevad baasalkoholist ja rasvhappejääkidest. Esinevad toidurasvas; neid sünteesitakse maksas ja rasvkoes. T r i g l ü t s e r i i d i d (= neutraalrasvad = rasvad) TG glütserooli ja rasvhapete estrid: baasalkoholiks glütserool, rasvhappejääke on kolm. Looduslikud triglütseriidid on enamasti segatriglütseriidid, s.t. nad sisaldavad 2 - 3 erinevat rasvhappejääki. Loomsed rasvad ja taimsed õlid on omakorda mitmesuguste segatriglütseriidide segud. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 3 Koostanud M. Kolga Biokeemia 1 Organismis on triglütseriidid: · tsütoplasmaatilise rasvana - raku ehituskomponendid;
lipiidide ainevahetuses Uku Pilv TL 2012 Maks Peamised funktsioonid Sünteesib lipoproteiine Oksüdeerib energia tootmiseks triglütseriide Maks muudab üleliigsed süsivesikud ja valgud rasvhapeteks ja triglütseriidideks (keharasvadeks), mis seejärel transporditakse ja ladustatakse rasvkoesse Sünteesib suuri koguseid kolesterooli ja fosfolipiide Toodab sappi, mis vähendab rasvhappeid Maks Oksüdeerib energia tootmiseks triglütseriide. Triglütseriidid on inimorganismi põhiline energiavaru, samuti on nad rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üheks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks. Triglütseriididest jätkub inimesel energia saamiseks mitmeteks nädalateks. Triglütseriidide lagundamine energia saamiseks toimub mitmes etapis: 1. Lagundatakse adipotsüütides rasvhapeteks ja glütserooliks. 2. Rasvhapped transporditakse energiat vajavate kudede
Rindkere otseülesvõte (1 projektsioon) 250 EEK Rindkere külgülesvõte (1 projektsioon) 250 EEK Nina kõrvalkoobaste ülesvõte 220 EEK Komplekshinnad EKG arstikonsultatsiooniga 350 EEK Koormus-EKG arstikonsultatsiooniga 500 EEK Analüüside kompleks (veresuhkur, kolesterool, triglütseriidid, uriin) 240 EEK testribaga Lihtne kompleksuuring (veresuhkur ja kolesterool kiirmeetodil, EKG). 300 EEK Võimalik juurde osta arsti konsultatsioon Kompleksuuring südamehaiguste riski hindamiseks (veresuhkur, kolestorool ja trigütseriidid kiirmeetodil, EKG, koormus-EKG, riskitegurite 650 EEK test, arsti konsultatsioon)
· n-3 rasvhaped inhibeerivad/kontrollivad n-6 rasvhapete metabolismi ja vastupidi. Lipiidide klassifikatsioon 1. Lihtlipiidid Triglütseriidid, vahad koosnevad baaslakoholist ja rasvhapete jaakidest. Triglütseriidid: · Need on glütserooli ja rasvhapete estrid. Sisaldab 3 rasvhape jäägi, RH võivad olla erinevad. · Rasvhaped esinevad lipiidides atsetüüljääkidena, millele viitab üldnimetus eesliide tratsüül-. Triatsüülglütseriidide sünonüümid on triglütseriidid ( TG) ja rasvad. · Looduslikud TG on peamiselt segatriglütseriidid, sisaldades kahte või kolme erinevat rasvhapejääki. · Kui rasvhape on küllastanud rasv, küllastamata õli. · Rasvad on organismis tsütoplasmaatilise rasvana (raku ehitusaine) ja varurasvana (metaboolse energia varu ja kaitseroll), mis töötavad signaalülekande vahendajana. triglütseriid Vahad:
Südame-veresoonkonna haiguste üks peamine põhjus on kõrge kolesteroolisisaldus veres. Väga suurt rolli mängivad ka kõrgenenud vererõhk, suitsetamine ja suhkruhaigus. Kuna haigus sageneb vanusega, siis võib riskifaktoriks pidada ka vanust. Meestel on seejuures täheldatud varasemat haigestumist, kui naistel. Mis on triglütseriidid? Oluliseks südame- ja veresoonkonna haiguste riskiteguriks on ka triglütseriidid, mis on kolesterooli kõrval üks vererasvade osa. Triglütseriidide suurenenud sisaldus pole nii tihedas seoses ateroskleroosi arenguga kui LDL-kolesterool, kuid märgatav seos on olemas. Triglütseriidide sisalduse kasv on seotud ülekaalu, rasvumise, vähese liikumise, suitsetamise, liigse alkoholitarvitamise ning ebaõige dieediga. Inimestel, kelle veri
Vereproovid Vereproovide kogumine Patsiendi ettevalmistamine · 10-12 h MITTE TOITA · Lipeemiline seerum · Rahulik loom, ei tohi eelneda füüsilist koormust Muutused kolesterool triglütseriidid glükoos TLI amülaas ALT AST bilirubiin sapphapped kaltsium · Punktsioon kiirelt muutused: CK laktaat kortisool tsirkuleerivad lümfotsüüdid kassidel glükoos Hemolüüsi vältimine- · Koheselt vereproov peale zguti asetamist. · Vältida negatiivset rõhku süstlaserütrotsüütide muutused. · Mitte tõmmata survega verd süstlasse. · Lasta valguda mööda katsuti seina alla.
KOLESTEROOL Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitada. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: · 70% sellest sünteesitakse organi kehaomaselt (peamiselt maksas) · 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein , st kõrge tihedusega lipoproteiin. "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, st madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteii...
Glükogeen loomne süsivesik, sisaldub maksas Tselluloos kiudaine Pektiin looduslik paksendaja Mitte tärkliskiudained: · Tarvitamine aitab ära hoida kõhukinnisust · Seovad hästi vett ja annavad täiskõhutunde · Kiirendavad toidu liikumist läbi soolestiku · Vähendavada vere kolestoroosi taset · Leidub taimsetes toiduainetes täisteraviljatooted, kliid, leib, herned, oad, läätsed, puu- ja juurviljad, marjad Lipiidid: · Lipiidi on rasvhapped, triglütseriidid (rasvad), fosfoliidid, glükoliidid, steroodid (kolestorool) · Energiaallikas · Kuuluvad kudede ja rakkude koostisesse (närvi, aju jne) · On asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas · Kaitseülessanne (soojus) Triglütseriidid e.rasvad: · Sisaldavad 3 tüüpi rasvhappeid 1. Küllastunud - loomsed, kookospähkel, palmiõli 2
Hyperketonemia producing ketoacidosis Laura Pajumaa Richard Riispere Maarek Toom Definitsioon? - Vere happelisus(atsidoos), mis tekib diabetus mellitusest põhjustatud ketokehade rohkusest veres(hüperketoneemia) - Eellugu - 1. Loomad diabetus mellitusega, kes ei suuda toota insuliini Või 2. Insuliini retseptorite inaktiivsus See viib organismi järgmise lahenduseni... Hüperketoneemia ning ketoatsidoosi kujunemine → veres palju glükoosi, mida pole võimalik muundada energiaks → organism lagundab rasvarakke saamaks FFA → ketokehad ja triglütseriidid , millest saavad koed energiat. See-eest kudede nõudlus glükoosi järele säilib… → glükagoon + stressihormoonid - insuliin = glükoos ; ketokehad https://www.diabetesdaily.com/learn-about-diabetes/diabetes-complications/diabetic-ketoacidosis-dka/ Ketoatsidoos Tingitud insuliini puudusest, sest organism ei saa süsivesikutest enam piisaval hulgal energiat Ene...
on olemas kolm majanduslikult tähtsat vormi: Kristalliline fruktoos on kuivatatud ja jahvatatud ning puhta sisaldusega. Kõrge fruktoosisisaldusega maisi siirup on fruktoosi ja glükoosi segu. Kolmandaks vormiks on sahharoos. Kõige olulisem asi fruktoosi tarbimisel, mida fruktoosi kohta peaks teadma, on see, et inimese kehal on selle ladustamiseks ainult piiratud maht ning selle piiri ületamisel hakkab keha põletama ülejääke triglütseriidideks. Triglütseriidid erituvad vereringesse ning suurendavad mitmesuguste tervisehädade ohtu ja samuti kehakaalu. Soovitav oleks süüa ligikaudu 50 grammi fruktoosi päevas. See tagab maksale piisava fruktoosi juurdevoolu, kuid ei too veel kaasa liigse triglütseriidi teket.
11b Rasvad on meie igapäevaelus väga tähtsad, sest nad kuuluvad meie organismi ja annavad meile energiat. Pragu väga paljud teismeealised on mures oma figuuri pärast ja väldivad rasvaseid toite. See on põhjustanud isegi väga tõsiseid haigusi. Kuid mis asjad on tegelikult rasvad ja mis on nende ülesanne ja tähtsus igapäevaelus. Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid, glükolipiidid, steroolid (kolesterool). Lipiidid sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine. Terminit "rasvad" kasutatakse triglütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest rasvhappemolekulist ning glütseroolist. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi (küllastatud, mono- ja polüküllastamata) rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped.
NIKA NEDOSEIKINA Treeningkoormus Treeningukoormuste mõju inimese organismile käsitletakse tavaliselt kahes plaanis: 1. Ühekordne kehaline toime 2. Pikemaajaline treening Koormuse mahtu mõõdetakse: 3. Kulunud ajaga 4. Läbitud vahemaa pikkus 5. Sooritatud korduste arv 6. Tõstetud raskuste kogusumma KEHALISE TÖÖGA KAASNEVAD MUUTUSED LIHASTES Kõige tähelepanuväärsemad muutused Peamised ühendid töötavates lihastes: 1. Fosfokreatiin 2. glükogeen ja triglütseriidid . Piimhappe . Energiavarude vähenemine ja metaboliitide kuhjumine töötavates lihastes on peamisi asjaolusid, mis kutsuvad esile töövõime languse väsimuse SÜDAME TALITLUS KEHALISEL TÖÖL v Puhkeseisundis on enamikul inimestest 6070 lööki minutis v Kehalisel tööl aga võib suureneda 200 ja veidi enamagi löögini minutis v Puhkeseisundis on aga treenitud inimese südame löögisagedus tavaliselt ma dalam kui treenimata inimesel v
LIPIIDIDE A/V MÕJUTAVAD AINED Organismis osaleb ainevahetuses rohkesti lipiide, kuid farmakoteraapiliselt on olulised triglütseriidid (glütserüültrikarboksülaadid) e. neutraalrasvad ja sterool- kolesterool. Triglütseriidid e. neutraalrasvad on olulised just liigse rasvumise puhul nahaaluses koes ja siseelundites (rasvtõbi) . Organism vajab paljusid erinevaid rasvu, mille seast üks on kolesterool. Kolesterooli liigne omastamine toiduga või liigne produktsioon organismi enda poolt on aga siiski kahjulik. Ülemäärane kolesterool ladestub arterite seintele rasvakogumitena. Aastate
Süsivesikud ja valgud vaid 4 kcal/g. Triglütseriidid( neutraalrasvad ): glütserool +3rasvhapet. Lipiidid ehk rasvad. Rasvhapete ja alkoholide estrid. Lipiididon veesmitelahustuva,aga lahustuvad orgaanilistes lahustites. Koosenvad vähemalt kahest komponendist. Mida pikem, seda kehvemini vees lahustub. Süsivesikud annavad ööpäevast üle poole kogu energiavarust ja lipiidid ligi 30%. Lipiidides on olemas pikaajaline energiavaru. Häired lipiidide metabolisimis võib tekkida rasvumine. 5. Triglütseriidid on inimorganismi põhiline energiavaru. Selgitage. Toidulipiidide seedimisest saadud rasvhapped säilitatakse triglütseriididena, mille omakordsel katabolismil ja edasisel rasvhapete katabolismil saadakse atsetüül-CoA. Triglütseriidide kaal keskmises inimeses on 11kg. Sama hulk energiat talletada glükogeeni -> 55kg. Triglütseriidid on organismi põhiline energiavaru. Täielik oksüdatsioon annab 9 kcal/g energiat. Lipiidid ei sisalda vett ja seega on kergem
Taimseid õlisid iseloomustab küllastamata rasvhapete (oleiin-, linool-, linoleenhape) sisaldus (taimeõlides on viimaseid kuni 95 %). Inimese jaoks eksisteerivad ka nn. asendamatud rasvhapped, mida organism peab normaalseks füsioloogiliseks talituseks tingimata toiduga saama. LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON Lihtlipiidid (triglütseriidid ja vahad) koosnevad baasalkoholist ja rasvhappejääkidest. Esinevad toidurasvas; neid sünteesitakse maksas ja rasvkoes. • Triglütseriidid (= neutraalrasvad = rasvad) TG – glütserooli ja rasvhapete estrid: baasalkoholiks glütserool, rasvhappejääke on kolm. • Organismis on triglütseriidid: tsütoplasmaatilise rasvana - raku ehituskomponendid; varu- ehk depoorasvana – reservlipiidid (metaboolse energia varu ja kaitseroll) Liitlipiidid - rasvhapete estrid, mis sisaldavad peale baasalkoholi ja rasvhappejääkide ka teisi rühmi (fosforhappejääki, süsivesikulist komponenti, lämmastikalust)
otstarbekam meetod. Alternatiivideks on otsene happekatalüüsitud õli esterifikatsioon metanooliga või õli muundamine rasvhapeteks ja seejärel alküülestriteks happe katalüüsil. Tooraine (taimeõli või loomne rasv) filtreeritakse, lisatakse katalüsaatorit (enamasti naatrium- või kaaliumhüdroksiid), mis on protsessi kiirendamiseks segatud alkoholiga (enamasti metanool). Segu soojendatakse 50 kuni 60 kraadini ja segatakse 2-3 tundi. Selle aja jooksul reageerivad triglütseriidid ja moodustuvad metüülestrid (biodiisel) ning kõrvalsaadusena glütseriin. Segu lastakse 2-3 päeva seista. Glütseriin settib mahuti põhja, eraldatakse ja kogutakse kokku edasiseks käitlemiseks, biodiisel puhastatakse ja kogutakse mahutitesse. Metanooliaurud kogutakse kokku ja taaskasutatakse. Biodiisli eelised: *On biolagundatav; *Toodetakse taastuvatest allikatest *On väävlivaba (alla 0,001%) *Tahmaemissioonid vähenevad kuni 50%, põleb puhtamalt
Keha energeetilised reservid: lipiidid, valgud, süsivesikud; nende energiamahutavus ja mobiliseeritavus. Keha süsivesikutedepood. Süsivesikute varude mobiliseerimine lihases ja maksas. Süsivesikute kasutamine eri tüüpi lihaskiududes sôltuvalt töö intensiivsusest ja kestusest. Laktaadi te- ke töötavas lihases, tema kontsentratsiooni muutused lihases ja veres sôltuvalt töö kestusest ja intensiivsusest. 15. Lipiidide mobiliseerimine ja kasutamine kehalisel tööl. Vabad rasvhapped ja triglütseriidid kui peamised energeetilist tähtsust omavad lipiidid, nende kogus ja paiknemine organismis. Lipiidid energiaallikana kehalisel tööl, nende "eelised" ja "puudused" vôrreldes süsivesikutega. Lipiidide osatähtsus energiaallikana sôltuvalt kehalise töö intensiivsusest. Lipiidide osatähtsus energiaallikana eri tüüpi lihaskiududes. Lipolüüs rasvkoes kehalise töö ajal. Laktaadi môju lipolüüsile. Vabade rasvhapete kontsentratsiooni muutused vereplasmas kehalisel tööl.
Rasvhapped koosnevad- karboksüülhapped ja nende derivaadid 30. Rasvhapete klassifikatsioon: Küllastunud rasvhapped (ei sisalda kaksiksidemeid ehk C = C sidemeid. Küllastunud rasvhapped on näiteks palmithape, stearhape, laurhape jt) Küllastumata rasvhapped (jagatakse vastavalt kaksiksidemete arvule mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks, nt. oleiinhape (mono), linoolhape, linoleenhape (polü) 31. Lihtlipiidid koosnevad basaalalkoholist ja rasvhappejääkidest Triglütseriidid (triatsüülglütseroolid)= neutraalrasvad = rasvad. Inimorganismi rasvad sisaldavad 65% oleiinhapet. Triglütseriidid tekivad glütserooli esterdamisel rasvhapetega. Vahad- lihtlipiidid (estrid), mille baasalkoholiks on mingi pikemaahelaline (16...34 C) ühealuseline alkohol (nt. spermatseet, lanoliin, mesilasvaha) 32. Liitlipiidid: Fosfolipiidid lipiidid, mis sisaldavad fosforhappejääki. Baasalkoholiks on glütserool.Põhiliseks esindajaks letsitiin.
Kolesterool - mis see on? Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas) 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib ...
Rasvhappeid säilitatakse inimorganismis triglütseriididena. Toidulipiidide seedimisest ja imendumisest pärinevad rasvhapped salvestatakse suures osas rasvkoe rakkudes ehk adipotsüütides triglütseriididena. Triglütseriidide lõhustumisel tekkinud rasvhapete edasisel oksüdatiivsel lõhustumisel saadakse atsetüül-CoA, mis protsessitakse edasi tsitraaditsüklis. Osa rasvhapetest säilitatakse rakumembraanides ka kolesterooli või fosfolipiidide kujul. 5. Triglütseriidid on organismi põhiline energiavaru. Selgitage. Lipiidide metabolism rahuldab umbes 30% organismi päevasest energiavarust. Rasvhapete täielik oksüdatsioon annab 9 kcal/g energiat, samal ajal kui süsivesikud ja rasvad annavad 4 kcal/g. Rasvhapped on võrreldes süsivesikute ja valkudega enam redutseeritud. Rasvhapped on mittepolaarsed molekulid ja esinevad seetõttu anhüdreeritud vormis (võrluseks: 1g glükogeeni seob 2g vett).
Liitlipiidid - rasvhapete estrid, mis sisaldavad peale baasalkoholi ja rasvhappejääkide ka teisi rühmi (fosforhappejääki, süsivesikulist komponenti, lämmastikalust). Näiteks: sfingolipiidid ja glütserofosfolipiidid. Kolesteriidid olemas on Kolesterool ja selle ühendi estrid ei ole kahjulikud ega toksilised. Tegemist on kõigile päris-tuumsetele rakkudele tüüpilise ühendiga. Lipiidide biofunktsioonid: 1. Energeetiline funktsioon (täidavad varulipiidid, peamiselt triglütseriidid 2. Varuaine funktsioon (talletavad organismiks varuks rasva) 3. Struktuurne funktsioon (rakumembraani struktuurne komponet) 4. Kaitsefunktsioon (termoregulatsioon) 5. Transpordifunktsioon (Vere lipoproteiinid on kolesterooli, vabade rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide transportija) 6. Lahusti Lipiidide seedimine ja metabolism: Lipiidide seedimine toimub peensooles, aitab sapphape
Niatsiin ehk nikotiinhape ehk nikotiinhappe amiid (vitamiin PP, B3) Vitamiini PP sisaldab enamik köögi- ja puuvilju vähe. Seevastu kala, eeskätt merekala, on küllalt PP-vitamiinirikas. PP-vitamiin on vajalik naha, seedetrakti ja närvisüsteemi normaalseks talitluseks. Pikaajaline PP-vitamiini puudus organismis viib pellagra tekkele. Pellagra puhul esinevad tüüpilised muutused mao-sooletraktis, nahal ja kesknärvisüsteemis. Vitamiin PP reguleerib veres kolesteroolisisaldust, samuti vee ja soolade ainevahetust. Vitamiinid Vajadus Toiduaine Sisaldus mg% mg/ööpäevas (mg 100g toiduaines) PP-vitamiin 14-28 Leib 0,45 Jahu, tangud, makaronid 1,0-4,2 Liha j...
Alternatiivideks on otsene happekatalüüsitud õli esterfikatsioon metanooliga või õli muundamine rasvhapeteks ja seejärel alküülestriteks happe katalüüsil. Biodiislikütus Tooraine filtreeritakse, lisatakse katalüsaatorit, mis on protsessi kiirendamiseks segatud alkoholiga. Segu soojendatakse 50 kuni 60 kraadini ja segatakse 2-3h. Selle ajajooksul reageerivad triglütseriidid ja moodustavad metüülestrid ning kõrvalsaadusena glütseriin. Segu lastakse 2-3päeva seista. Glütseriin settib mahuti põhja, eraldatakse ja kogutakse kokku edasiseks käitlemiseks, biodiislikütus puhastatakse ja kogutakse mahutitesse. Metanooliaurud kogutakse kokku ja taaskasutatakse Biodiislikütus
Biokeemia eksamiks kordamine 1) Selleks, et tagada vajalike rasvhapete piisav saamine, peab toit sisaldama nii loomset kui ka taimset rasva. 2) Ööpäevasest energiavajadusest peaksid valgud täitma: 10-15% 3) Ööpäevasest energiavajadusest peaksid süsivesikud katma: 55-60%. 4) Mitu % inimese ööpäevasest vajadusest peavad täitma lipiidid? 26-30% 5) Vee saamine ja eritumine organismis peaksid olema tasakaalus: õige/vale 6) Katabolism on (dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus ) on organismis hapniku kaasabil toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. 7) Inimorganismis olev vesi jaguneb võrdselt erinevate ruumide: õige/vale 8) Palaviku korral on organismi veevajadus suurenenud: õige/vale 9) Altsidoos on vere pH tõus: õige/vale 10) Põhibioelemendid on: Vesinik (H), süsinik (C), hapnik (O), lämmastik (N), fosfor (P), väävel (S). 11) Lihtvalke v...
Taimeõli (või loomne rasv) filtreeritakse ja kogutakse anumasse (500 l),siis lisatakse katalüsaatorit (enamasti naatrium- või kaaliumhüdrooksiid), mis segatud alkoholiga (enamasti metanooliga), et kiirendada protsessi.Töödeldakse, et siduda vabad rasvhapped rapsiõlis. 500 l rapsõli puhul lisada ligi 10% õli kogusest ehk ~55 l metanooli, mis eelnevalt segatud 1kg NaOH-ga. Segatakse ja soojendatakse kogu segu 60-70C ja segatakse 2-3 h. Selle aja jooksul õli triglütseriidid reageerivad ja moodustuvad metüülestrid (biodiisel) ning glütserool.Metanooli aurud kogutakse kokku ja taaskasutatakse.Kogu segu hoitakse vaadis 2-3 päeva. Selle aja jooksul glütserool settib mahuti põhja ja biodiislit on kerge eraldada.Setitatud glütserool eraldadakse ja kogutakse kokku edasiseks käitlemiseks.Biodiisel puhastatakse ja kogutakse tsisternidesse. Kontroll Biodiisel peab vastama Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni, mis on
Fruktoos-1,6-bisfosfaat (läbi Fosfofruktoosi kinaasi) Glutseraldehuud-3-fosfaat (GAP) või Dihudroksuatsetoonfosfaat (DAP) 1,3-Bisfosfoglutseraat 3-Fosfoglutseraat 2-Fosfoglutseraat Fosfoenoolpuruvaat (PEP) Puruvaat 3. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate tsitraaditsüklit. 4. Millises vormis säilitatakse organismis rasvhappeid? Toidulipiidide seedimisest ja imendumisest pärinevad rasvhapped salvestatakse adipotsüütides (rasvkoe rakkudes) triglütseriididena. 5. Triglütseriidid on inimorganismi põhiline energiavaru. Selgitage. Triglutseriidide lohustumisel tekkinud rasvhapete edasisel oksudatiivsel lohustumisel saadakse atsetuul-CoA, mis protsessitakse edasi tsitraaditsuklis. Rasvhapete oksüdatsioon annab poole rohkem energiat kui süsivesikute/valkude oma, rasvhapped on enam redutseerunud ja esinevad anhüdreeritud vormis. 70kg inimeses on 100000 kcal triglutseriidides, 25000 valkudes, 600 glükogeenis, 40 glükoosis 6. Kirjeldage triglütseriidide lagundamist.
Alternatiivideks on otsene happekatalüüsitud õli esterifikatsioon metanooliga või õli muundamine rasvhapeteks ja seejärel alküülestriteks happe katalüüsil Tooraine (taimeõli või loomne rasv) filtreeritakse, lisatakse katalüsaatorit (enamasti naatrium- või kaaliumhüdroksiid), mis on protsessi kiirendamiseks segatud alkoholiga (enamasti metanool). Segu soojendatakse 50 kuni 60 kraadini ja segatakse 2...3 h. Selle aja jooksul reageerivad triglütseriidid ja moodustuvad metüülestrid (biodiisel) ning kõrvalsaadusena glütseriin. Segu lastakse 2...3 päeva seista. Glütseriin settib mahuti põhja, eraldatakse ja kogutakse kokku edasiseks käitlemiseks, biodiisel puhastatakse ja kogutakse mahutitesse. Metanooliaurud kogutakse kokku ja taaskasutatakse. Biodiisli kütteväärtus ja tsetaanarv varieeruvad. Kütteväärtus on fossiilsest toormest diislikütusega võrreldes madalam kuid põlemisel eraldub vähem keskkonnaohtlikke aineid.
aitab organismist rasva ning jääkaineid välja viia. Scopariane vetikaekstrakt võitleb rasvarakkude vohamisega, aitab sünteesida kollageeni. Methylsilanol mannuronate on tugev niisutaja (tagab vajaliku kollageeni taseme nahas), salendava toimega ning aitab vähendada vananemisilminguid. Kofeiini peamiseks ülesandeks on rasvade lõhustamine ja raku ainevahetuse normaliseerimine. Kofeiin muudab üleliigsed rasvarakkudesse kuhjunud triglütseriidid vabadeks rasvhapeteks mida on kergem organismist eemaldada. Kasutamine: Kanna kreem nahale masseerivate liigutustega kaks korda päevas kuni täieliku imendumiseni. Eriti kiire tulemuse saavutamiseks koori nahka kaks korda nädalas Bioetyc koorijaga. Saadud tulemuse säilitamiseks jätka peale kuuri tselluliiditoodete kasutamist nt. Bioetyc Roll-on tselluliidi seerumit või 24h tselluliidikreemi. Pakend: 200 ml
Nende lahustamiseks tuleb kasutada alkohole, atsetooni või eetrit. Sõltuvalt keskkonna temperatuurist ja keemilisest koostises on vahad enamasti tahked, tunduvalt harvemini vedelad. Vahade sulamistemperatuur on 60-100°C. Erinevalt rasvadest vahad sisuliselt ei rääsu. Mesilasvaha. Triglütseriidid – kujutavad endast kolmealuselise alkoholi glütserooli triestreid rasvhapetega. Looduslikud rasvad ja õlid on erinevate triglütseriidide segud. Triglütseriidid jagunevad lihttriglütseriidideks ja liittriglütseriidideks. Fosfoglütseriidid – fosfoglütseriidide molekulis on glütserool estersidemetega seotud kahe rasvhappejäägiga ja ühe fosfaatrühmaga. Fosfoglütseriidid jagunevad omakorda fosfatdiüülkoliinid ja fosfatidüületanoolamiinid. Sfingolipiidid – sfingolipiidide ühiseks tunnuseks on nende tulemine 18 C aminoalkoholist sfingosiinist või selle derivaadist dihüdrosfingosiinist. Sfingolipiidid jagunevad
· Hemitselulloosi ja pektiini oligosahhariidiks lagundavad bakterid. · Amololüütilised bakterid lagundavad tärklise maltoosiks ja dekstriiniks, lagundavad alfa 1.4 sidemeid, kuid ei lagunda alfa 1.6 sidemeid. · Sahharolüütilised bakterid muudavad oligi-, di-, ja monosahhariidid lendavateks rasvhapeteks (LRH). Ei lagunda dekstriine. · Laktolüütilised bakterid, muudavad piimhappe propioonhappeks. · Lipolüütilised bakterid, lagundavad triglütseriidid glütserooliks ja rasvhapeteks. · Metanogeensed bakterid, toodavad süsihapegaasist ja vesinikust metaani (CH4). · Proteolüütilised ja desamiinivad bakterid, hüdrolüüsivad proteiini aminohapeteks ning desaminivad need ammoniaagiks ja süsinikskeletiks. · Karbamiidi ja biureeti ammoniaagiks ja süsihappegaasiks lagundaad bakterid. Vatsa mikroorganismid ja ökosüsteem · Seened ja tsellololüütilised bakterid kinnituvad struktuursete rakukestaainete külge ja
Kolesterool Kolesterool on inimese elutegevusekss vajalik aine ,mida sünteesitakse organismis.Lisaks mõjutab vere kolesteroolisisaldust ka igapäevases toidus leiduva kolesterooli ja küllastunud rasvade hulk.Põhiliselt leidub kolesterooli loomset päritolu toiduainetes- rasvases lihas ja vorstitoodetes,võis,kanamunades(eriti munakollastes). Eristatakse mitut erinevat tüüpi kolesterooli.LDL-kolesterooli nimetatakse ka halvaks kolesterooliks-Ülemäärane halva kolesterooli sisaldus veres põhjustab kolesterooli ladestumise veresoonte seintel.Seda protsessi nimetatakse ateroskleroosiks ning see on südamehaiguste üks olulisemaid riskitegureid.Ateroskleroosist tingitud veresoonte ummistumise tagajärjeks võib olla nii steno kardia kui südameinfarkt.Ajus põhjustab selline veresoonte ummistumine ajuinfarkti ehk insuldi. Teist osa lipoproteiinidest nimetatakse HDL-kolesterooliks ehk heaks kolesterooliksja selle üle...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Treeningu mõju lihastele Koostas: Marten Jürgenson Klass: 9.c Juhendaja: ----------- Tallinn 2015 1 Table of Contents Gustav Adolfi Gümnaasium........................................................................................................1 Referaat.......................................................................................................................................1 1. Lihas........................................................................................................................................4 1.1 Lihase olemus ja ehitus....................................................................................................4 1.2 Lihase tüübid............................................................................
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Treeningu mõju lihastele Koostas: Marten Jürgenson Klass: 9.c Juhendaja: ----------- Tallinn 2015 1 Table of Contents Gustav Adolfi Gümnaasium........................................................................................................1 Referaat.......................................................................................................................................1 1. Lihas........................................................................................................................................4 1.1 Lihase olemus ja ehitus....................................................................................................4 1.2 Lihase tüübid............................................................................
· Aminohapped desamineeritakse maksas oksüdatsiivselt, mille käigus tekivad nn ketogeensed amonihapped · Eraldub ka amoniaak, mis seondub CO2-ga, muutub kusiaineks- uurea, mis viiakse neeruda kaudu välja. · Ketogeensetest amonihapetest saab maks energiat. · Osa ketogeenseid amonihappeid muudetakse rasvhapeteks, ning rasvhapped koos glükoosiga muudetakase maksas triglütseriidideks. · Triglütseriidid saavad tekkida ka ainult glükoosist. · Triglütseriidid lähevad verre, mida kasutatakse edaspidi energia saamiseks- need on VLDL- väga madala tihedusega lipoproteiini (maksa triglütseriidid, halb kolesterool). · HDL- kõrge tihedusega, hea kolesterool. · Kolestrool puhtal kujul peaks olema alla 5. · 1g valku annab 4 kCal, sama mis 1g süsivesikuid.
g LDL, proteinogramm), u triglütseriidid, Ehhokardiogramm d veresuhkur, kliiniline veri. EKG
rasvata kuivaine". Selle leidmiseks lahustatakse kuivaines maha rasvasisaldus. 2.1 Lipiidid Lipiidid on üldmõiste, mille alla kuuluvad ka neutraalrasvad. Lipiidide molekulid koosnevad alkholist ja rasvahapete jäägist, s.t on vähemalt kahekomponendilised. Piimandusalases terminoloogias on rasvad siiani võrdsustatud lipiididega, s.t piimas sisalduvaid lipiide nimetakse piimarasvaks. Põhilise osa piimarasvast moodustavad triglütseriidid. Glütrserool on triglütseriide moodustav alkohol. Rasvhapped on karboksüülhapped, mis lipiides on põhiliselt paarisarvu C-aatomitega ja ühe 12-ne aatomi pikkuste ahelatega. Keskmiselt sisaldab lehmapiim 3,8% rasva. Sõltuvalt tõust võib rasvasisaldus kõikuda 2-8 % Piimasrasvast moodustuvad: · Trigültseriidid 98%- on piimarasva põhikomponendid · Diglütseriidid 1,5 % · Monoglüseriidid 0,1 % · Vabad rasvhapped 0,4 %
sest sellega rahuldatakse imetaja järglase veetarve elu algperioodil. Piima kuivaineks nim jääki, mis jääb järele piima kuivatamiselt püsiva kaaluni temperatuuril 102-105 kraadi Piima kuivainesisaldus iseloomustab piima toiteväärtust ja mõjutab piima töötlemisel piimatoodete väljatulekut. Keskmiselt sisaldab lehmapiim 3.6-4.3 & rasva. Sõltuvalt tõust ja söötmisest võib rasvasisaldus kõikuda 2-8%. piimarasvast moodustavad triglütseriidid 96-98%, diglütseriide on kuni 1,6%. Neid peetakse ka triglütseriidide sünteesi vaheproduktideks. Rasvhapped, mis on esindatud monoglütseriididena, ei kuuli tavaliselt di ja triglütseriidide koosseisu. Piimarasval on looduslikest rasvadest kõige mitmekesisem koostis, selles on esindatud umbes 400 erinevat rasvhapet. Rasvhapete hulgas on nii küllastatud, küllastamata, hargnenud ahelaga kui ka hüdroksühappeid ja tsükilisi ühendeid.
Metaboolsete protsesside toimumise põhiline koht on rakk ja selle struktuurid. Metaboolsed rajad: 1.Krebsi tsükkel-põhirajad 2. Spetsiifilised rajad 3.Glükolüüsi rada Katabolism • Ehk dissimilatsioon • Organismis toimuvad muundumisprotsessid (makrotoitainete ja –biomolekulide lõhustumine monomeerideks – ehitusüksusteks), mille käigus salvestatakse (nt. ATP) või vabaneb soojusena metaboolset energiat ning saadakse anabolismi lähtesubstraadid • Jääkainete eemaldamine organismist Katabolismi etapid • Makrotoitainete lõhustumine monomeerideks • Monomeeride muutmine metaboolse raja võtmeühenditeks (metaboliidid) • Metaboliitide oksüdatsioon Anabolism ja katabolism • Toitumisjärgselt on aktiivsed rajad: • glükolüüs, • glükogeeni süntees • lipogenees • valkude süntees, kudede uuendamine Ehk üleliigse metaboolse kütuse säilitamine varuainetena • Mittetoitumise (mis algab juba mõne tunni möödumised peale toitumist) faasis on aktiiv...
KORDAMINE AINEVAHETUST MÕJUTAVAD RAVIAINED 1. Kuidas seletada patsiendile, mis on düslipideemia? Lipiidide ehk rasvade ainevahetuse häire. (Nt kõrge kollesterool või triglütseriidide tase). 2. Milliseid tüsistusi võib düslipideemia põhjustada? Põhjustab ateroskleroosi arengut→ müokardiinfarkt; insult; perifeersete arterite haigused 3. Millised on peamised vere lipiidid ja miks neid organismil vaja on? Kolesterooli (K) on vaja bioaktiivsete ainete (hormoonide) tootmiseks, kudede ülesehitamiseks, sapphapete tootmiseks. Triglütseriidid (TG) on organismis normaalselt esinev rasvaliik, mis on seotud organismi energeetiliste vajaduste rahuldamisega. 4. Mis on külomikronid, LDL, HDL, VLDL? Külomikronid - transpordivad K, TG soolest rasva -ja lihasrakkudesse ja maksa. LDL – kolesteroole. - „halb kolesterool“ transpordib kolesterooli kudedesse ja veresoonte seintesse. Olemas LDL-retseptorid. Mida rohkem retseptoreid, seda rohkem...
· Lisatakse katalüsaatorit (enamasti naatrium- või kaaliumhüdrooksiid), mis segatud alkoholiga (enamasti metanooliga), et kiirendada protsessi. Töödeldakse, et siduda vabad rasvhapped rapsiõlis. 500 l rapsõli puhul lisada ligi 10% õli kogusest ehk ~55 l metanooli, mis eelnevalt segatud 1kg NaOH-ga; · Segada, soojendada kogu segu 60-70 C ja segada 2-3 h. Selle aja jooksul õli triglütseriidid reageerivad ja moodustuvad metüülestrid (biodiisel) ning glütserool; · Metanooli aurud kogutakse kokku ja taaskasutatakse; · Kogu segu hoida vaadis 2-3 päeva. Selle aja jooksul glütserool settib mahuti põhja ja biodiislit on kerge eraldada; · Setitatud glütserool eraldadakse ja kogutakse kokku edasiseks käitlemiseks. · Biodiisel puhastatakse ja kogutakse tsisternidesse.
happeline sadestamine - Eemaldab Ca2+ valgukompleksist ensümaatiline (kümosiin) - Kümosiini toime: k-kaseiin moodustab s- ja -kaseiini ja Ca2+ stabiilse kompleksi. Kümosiini toimel kompleks laguneb: Hüdrofoobne Phe-d sisaldav para-k-kaseiin sadeneb ning hüdrofiilne Met-i sisaldav glükomakropeptiid jääb lahusesse. 4. Piimarasv (3,8%) triglütseriidid Glütserooli ja rasvhappe ester; max 3 rasvhapet/1 gloobuli kohta. Gloobulid emulsioonina, kaseiinid emulgaatoriks rasvhapped: 1. Küllastunud rasvhapped: palmithape, müristiinhape, stearhape, võihape, lauriinhape 2. Küllastumata rasvhapped: olehape, linoolhape, arahhidoonhape 3. fosfatiidid: fosfolipiidid (membraanis), nt letsitiin, kefaliin 4. steroolid: nt kolesterool, ergosterool 5. Mineraalained:
lähteasendisse. Kui Ca pumbatakse tagasi ssarkoplasmaatilise retiikulumi, siis lihas lõtvub. Kui Ca jääb sarkoplasmasse, siis kontraktsioonitsükkel kordub. ATP molekuli seostumisel vabaneb müosiini pea, Ca++ pumbatakse tagasi SR- i ja lihas lõtvub. Üks tsükkel lühendab lihast 1% võrra. 46. Lihastöö energia saadakse: a) ATP b) kreatiinifosfaat c) glükoos (glükogeen) d) triglütseriidid 47. Lihaskontraktsiooni amplituud on seotud ärrituse tugevusega järgmiselt: Mida tugevam on ärritus, seda suurem on ka lihaskontraktsiooni amplituut. 48. Lihaskontraktsiooni iseloom ja amplituud sõltub ärrituse sagedusest järgmiselt: Mida sagedamini lihast ärritada, seda vähem jääb aega lihase lõtvumiseks. Tetaaniline kontraktsioon saavutatakse 40 Hz ärritussageduse korral. 49
valguvajadus 96 115 g ööpäevas. Valguallikad ja toiduvalik Valgusisaldus erinevates toiduainetes ulatub 0 50%. kõige vähem puu ja köögiviljades (alla6%) leivatoodetes 59% sealihas 1524%, rasvases kohupiimas 14%, juustus 2131% sojaoas 35%, hernes 6,6%,põldoas 6%, aedoas 4% Olulised valguallikad on piim ja piimasaadused (piimas keskmiselt3,4%), kala (1620%), liha (1521%), muna Lipiidid 1 Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid, glükolipiidid, steroolid. Neutraalrasvad ehk rasvad moodustavad vaid ühe osa lipiididest. Neid nimetatakse triglütseriidideks, mis koosnevad kolmest rasvhappe molekulist ja glütseroolist. Lipiidid koosnevad kahest komponendist: alkoholist ja rasvhappest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Lipiide leidub organismi kõikides kudedes, üldsisaldus sõltub eelkõige kehaehitustüübist, soost ja vanusest. Täiskasvanu kehas on keskmiselt 15% rasva,
Ilona Juhanson, 123964YASB Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr: 4 Lipiidide reaktsioonid, karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Õpperühm: Üliõpilane: YASB21 C Ilona Juhanson, 123964YASB Juhendaja: Tiina Randla KAROTENOIDID Laboratoorse töö eesmärgiks on karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud karotenoidide (ja klorofülli) segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel: * uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, * uuritavas objektis domineeriva karotenoidi kontsentratsiooni kindlaksmääramine, * klorofülli olemasolu kindlakstegemine. Karotenoidid on abipigmendid fotosünteesivates organismides, kuna absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel, mistõttu on täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on 600+ ühendist ko...
Tallinna Tehnikaülikool YKL0060 Biokeemia Töö nr 1.3 Lipiidide reaktsioonid Töö nr 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Yasb 21 Juhendaja Tiina Randla 09.03.2012 1.3 Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Lipiidid lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides nagu kloroform, benseen, eeter jt. Vähesel määral lahustuvad polaarsetes solventides, nt etanool. Selline lahustuvus on tingitud hüdrofoobsete rühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest. Lipiidid on membraanide põhiliseks koostisosaks, taimsetes kudedes energeetiliseks varuaineks, neil on kaitse- ja regulatoorne funktsioon (sigaalmolekulid) ja omavad rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide rühmitatakse: · rasvhapped · rasvad · glütserofosfolipiidid ...
SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 1. MIS ON DIABEET?....................................................................................................... 2. DIABEEDI TÜÜBID........................................................................................................ 2.1. I tüüp ehk insuliinisõltuv diabeet.............................................................................. 5 2.2. II tüüp ehk insuliinisõltumatu diabeet........................................................................ 2.3. Ravi eesmärk ja põhiprintsiibid .............................................................7 3. TOITUMINE................................................................................................................. 8 4. FÜÜSILINE KOORMUS........................................................
o Neid on võialik hüdrolüüsida kuni monosahhariidideni o Tärklis- armuloos (lineaarne), amülopektiin (hargnenud), glükogeen (loomne tärklis, väga hargnenud, kiire glükoosi allikas organismis) o Tselluloos- eluslooduse levinuimm ehituspolümeer, ei hüdrolüüsu inimorganismis 3. Lipiidide biokeemia. Lipiidide mõiste, liigitus, ehitus (rasvhape ja baasalkohol). o Lihlipiidid- triglütseriidid (neutraalrasvad, rasvad) ja vahad o Liitlipiidid- fosfolipiidid (glütserofosfolipiidid) sfingolipiidid o Tsüklilised lipiidid- kolesteriidid Liitlipiidid: Fosfolipiidid, sfingolipiidid (kus ja miks). Kolesteriidid (et on olemas, kolesterool). Lipiidide biofunktsioonid- Termoregulatsioon, energeetiline, mehhaaniline kaitse, lahusti, struktuurne, transrport 4. Aminohapete ja peptiidide biokeemia.
*struktuurne funktsioon osalemine biomembraanides *transpordi funktsioon rasvlahustuvate vitamiinide ja kolesterooli transport *glükoproteiinide ankurdamine plasmamembraani 23. Lihtlipiidid Need lipiidid (triglütseriidid, vahad) koosnevad baasalkoholist ja rasvhapete jääkidest. Triglütseriidid - Nad on glütserooli ja rasvhapete estrid. Rasvhapped esinevad lipiidides atsüüljääkidena, millele viitab üldnimetuse eesliide triatsüül-. Triatsüülglütseriidide sünonüümid on triglütseriidid ja rasvad. (Rasv=triglütseriid ehk ,,rasv" hõlmab ainult seda osa lipiididest, mida nim triglütseriidideks (TG). Looduslikud TG-d on peamiselt segatriglütseriidid, sisaldades kahte või kolme erinevat rasvhappejääki. Loomsed ja taimsed rasvad on segatriglütseriidide segud. Mida rohkem on lipiidis küllastamata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril ta sulab. Kaksiksideme cis-kofinguratsiooni tõttu käändub küllastumata rasvhappe süsinikahel.Ta
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jane Rähni DIABEET Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Diabeedi olemus. Miks tekib? lk 4 Diabeedi tüübid, kellel esineb? lk 5 Esimest ja teist tüüpi diabeedi ravi lk 6-7 Soovitused diabeedihaigele lk 8-9 Tüsistused lk 10-13 Diabeetiku jalgade hooldus lk 14 Kokkuvõte lk 15 Kasutatud kirjandus lk 16 2 Sissejuhatus Diabeet on tõsine krooniline haigus, millesse haigestunute arv tõuseb kohutaval kiirusel ning selle all kannatab Euroopa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
