Areenid ja fenoolid Areenid on orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. Lihtsaim esindaja on benseen, mille süsiniku aatomite tsüklil on ühine pii-elektronpilv, mis ühendab endas 6 pii-elektroni ning hõlmab ruumiosa mõlemal pool tasandilist tsüklit. Füsioloogilised omadused: on narkootilise toimega, kahjustavad kesknärvisüsteemi, maksa vereloomeelundeid, on mürgised ning nahka ärritavad. Vedelad areenid tungivad kergesti ka läbi naha. Tubakasuits sisaldab mitmetsüklilisi areene, mis on tugeva kantserogeense toimega. Lõhkeainena kasutatakse trinitrotuleeni. Neil on kantserogeenne ja tetratogenne (ehk loote väärarengut põhjustav) toime, mõjutavad ka immuunsüsteemi, kutsudes esile HIV´iga
5.Süsteemiks nimetatakse omavahel vastastikmõjus olevate kehade hulka. Suletud süsteem on süsteem, millesse kuuluvad kehade on vastastikmõjus ainult omavahel ja millel puudub aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. Avatud süsteem on süsteem, milles kuuluvad kehad on vastastikmõjus ka süsteemi mittekuuluvate ja süsteemil esineb aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. 6.Superpositsiooniprintsiip väidab, et kuitahes palju välisi objekte võib täita üht ja sedasama ruumiosa. Neist väljadest tingitud jõud tuleb vektoriaalselt liita. Absoluutkiiruse printsiip väidab, et loodses eksisteerib suurim võimalik kiirus ehk absoluutkiirus. Puhtalt välise objekti liikumine aine suhtes on absoluutne, aineliste objektide omavaheline liikumine aga suhteline. 7.Energia miinimum printsiip väidab, et kõik iseeneslikud ehk mitte välismõjust tingitud prosessid kulgevad looduses alati energia kahanemise suunas.
süsteemi, millesse kuuluvad kehad on vastastikmõjus ka mittekuuluvate kehade ja/või süsteemil esineb aine- või energiavahetus väliskeskonnaga. Suletud süsteemiks nim. süsteemi, milless kuuluvad kehad on vastastikmõju ainult omavahel ja millel on puudub aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. 6. Defineeri superpositsiooni prinipsiip ja absoluut kiiruse printsiip Superpositsiooni printsiip väidab, et kui tahes palju väliseid objekste võib täita üht ja sama ruumiosa. Neist väljadest tingitud jõud tuleb vektoriaalselt liita. Absoluutkiiruse printsiip väidab, et looduses eksisteerib suurim võimalik kiirus ehk absoluutkiirus. Puhtalt välise objekti liikumine aine suhtes on absoluutne, aineliste omavaheline liikumine aga suhteline. 7. Defineeri energia miinumum printsiip ja tõrjuse printsiip Energi miinumum printsiip väidab, et kõik iseeneslikud ehk mitte välismõjust tingitud protsessid looduses kulgevad uuritava süsteemi
ja selle magnetvälja muutus kutsub elektromagnetilise induktsiooni teel esile elektrivälja muutumise naaberpunktis. Kuidas tekib? Kui mingis ruumipunktis tekib muutuv elektriväli (või ka magnetväli), siis põhjustab see muutuva magnetvälja (elektrivälja) tekkimise selle punkti vahetus ümbruses. See omakorda põhjustab oma naabruses muutuva elektrivälja (magnetvälja) tekkimise jne. Ruumis tekib teineteisega seotud ja üha suuremat ruumiosa haarav teineteisega seotud elektri- ja magnetväljade süsteem. Elektromagnetlaine on ristlaine. Ruumis levivad elektri- ja magnetväljad on risti nii teineteisega kui ka oma levimissuunaga. Skaala Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Enamike elektromagnetlaineid inimene ei taju.
BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Bütsants (IdaRooma) kristlik riik, keisri käes oli nii ilmalik kui ka usuline võim. Kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele. Pealinnaks Konstantinoopol (praegune Istanbul Türgis), HAGIA SOPHIA KATEDRAAL Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Hagia Sophia oli kuulsaim mälestusmärk, mis oli sobivam ristiusu jumalateenistusteks. Empoorid rõdutaoline ruumiosa, mis tekib külglöövide ülemisel korrusel vaatega kesklöövi. Muhameedlased, kelle usk ei luba elusolendite kujutamist, on muutnud kirikute sisemust: kinni on kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. SAN VITALE Kirik Ravennas (PõhjaItaalias). Väike kaheksatahuline kuppelehitis. Kuulus oma mosaiikide poolest. SISEARHITEKTUUR Talumid sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikkude reljeefidega kaunistatud kiviplokid. APOSTLITE KIRIK 6saj
võtma vabu või osaliselt vabu elektronpaare neile vabadele orbitaalidele. Nukleofiilne tsenter- vabad või osaliselt vabad elektronpaarid võivad hõivata teiste elementide vabasid või osaliselt vabasid orbitaale, seda piirkonda nimetataksegi nukleofiilseks tsentriks. Lewise hape-aine, mis on võimeline liitma elektronpaari. Lewise alus- aine, mis on võimeline looutama elektronpaari kovalentsesideme moodustamiseks. Orbitaal- ühe elektroni või elektronpaari poolt hõivatud ruumiosa. Aatomiorbitaal- piirkond, kus asuvad elektronid. Molekulaarorbitaal- piirkond, mis moodustub aatomiorbitaalide katkemisel ja keemilise sideme moodustamisel. Elektron- negatiivselt laetud osake. Prooton-vesinikioon H+, tuuma osake. Radikaal- ühend, millel on valentsorbitaalil paardumata elektron. pKa- kasutatakse hapete tugevuse määramisel. Mida väiksem on pKa, seda tugevam on hape, mida suurem on pKa väärtus, seda nõrgem on hape. Ka- on happelisuse konstant.
Mõisted Aatom aineosake, mis koosneb tuumast ja elektronkattest Aatomituum aatomi osa, kuhu kuuluvad prootonid ja neutronid Elektronkate aatomi osa, mille moodustavad elektronid Aatommass (Ar) ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop elemendi teisend, mille tuumas on erinev arv neutrone Orbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Keemiline element kindla tuumalaeguga aatomite liik Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaegust Elektronegatiivsus elemendi võime elektrone enda poole tõmmata Molekul aine väiksem osake, mis koosneb aatomitest Keemiline side mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks Osalaeng elektronegatiivsuse nihkumine polaarsel sidemel
murdumisnäitaja määramine. Skeem Joonis 1 Joonis 2 Töö teoreetilised alused Valguse peegeldumisel tasaparalleelse laadi ülemiselt ja alumiselt pinnalt tekib kaks valguslainet, mis võivad põhjustada interferentsinähtuse plaadi kohal olevas ruumis. Interferentsipildi tekkekoht oleneb valguslainete omadustest. Väga monokromaatse valguse puhul võib interferentsipilt täita kogu laadi kohal oleva ruumiosa, milles mõlemad peegeldunu lained üksteisega liituvad. Liitumise tulemus oleneb lainete käiguvahest. Joonisel 1 avaldub see järgnevalt: , kus lisaks joonisel 1 näidatud suurusele on valguselainepikkus vaakumis ja on laadisuhteline murdumisnäitaja. Kus k = 1, 2, ..., Suurust k nimetatakse vastava interferentsimaksimumi või miinimumi järguks. Tasaparalleelse ja homogeense plaadi puhul muutub käiguvahe ainult valguse langemisnurga muutudes
Massiarv - alumine(ilmakomata) (35) Elektronikihtidearv nr.vasakul (3) Elektronidearv välisk. roomanr. (7) Elektronskeem kaarekesed Cl+17 |2)8)7) Elektronvalem tähtedele tleb ülemine.nr saada 1s2s2p3s3p4s3d4p5s4d5p (tähtede peal väiksed numbrid) Räni Si. 1s2s2p3s3p Elektronkiht-3 Paardumata elektronid-2 p-elektrone 8 Elektronpaarid 6 Väliskihi elek. 4 s-orbitaalid 3 *Mida vähem elektrone on väliskihil seda metallilisem on aine. *Aatomorbitaal on ruumiosa, milles on elektron oma keerukal liikumisel köige sagedamini esineb. *Aatomi ergastumisel lähevad elektronid madalama energiaga kihtidelt üle körgema energiaga kihtidele. *Liikumisel rühmas alt üles leelismetallide (IA rühm) keemiline aktiivsus väheneb. *Elektroni mass on väiksem kui prootonimass. *1s orbitaal on mõõtmetelt väiksem kui 3s orbitaal. *p-orbitaalid on hantlikujulised. *Ühel elektronkihil võib olla kuni 10 d-elektroni. *Järjenr
Infrapun-soojuskiirgus, lainepik on suurem kui 760 nm.omad: suur läbitungimisvõime, keemiline toime,bioloogiline toime. peab olema kõrgem temp kui ümbritseval keskkonnal(inim, mootor)värvitud pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks, soojusravi.Ultravalg-lainepik on väiksem kui 380.omad: fotokeemiline toime, väike läbitungimisvõime(meditsiinis). Valguse difraktsioon-valguse sattumine varju piirkonda. Varju piirkond on ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu.(avade mõõtmed natuke suuremad lainepik). Valgus interferent-valguslain liitumine, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb v väheneb. Interferentsi max-lained liitumisel tugevdavad üksteist,kui pool lainepikkust on lainete käiguvahe. Interferentsi min-lained liitumisel nõrgendavad üksteist,kui lainete käiguvahe on paaritu arv pool lainepikkust. Lainete käiguvahe-teepikkuste erinevus,mis tuleb lainetel
Ei vasta enam tänapäeva teadusele Bohri mudel Tänapäevane aatomi mudel Rajajad 1926. a: Werner Heisenberg (saksa teadlane) Erwin Schrödinger (austria teadlane) Tänapäevane aatomi mudel Põhimõte: Elektorid liiguvadaatomis ülikiiresti 1923 tänapäevane aatomimudel e kvantmehaaniline mudel- elektronid liiguvad ülikiirelt ümber tuuma, omamata ajahetkel kindlat asukohta, moodustades elektronpilve. Orbitaal on ruumiosa aatomis, kus on suur elektroni leidumise tõenäosus. Tuum koosneb väiksematest tuumaosakestest Tänapäevane aatomi mudel Kerakujuliseelektrono pilve läbilõige Rohkem täpikesi tähistab elektroni leidumise suuremat tõenäosust Orbitaalid S-orbitaal- kerakujuline Orbitaalid P-orbitaal- piklik, hantlikujuline Elektronkihtidel on alakihid S-alakiht P-alakiht D-alakiht F-alakiht
Geomeetriline optika Uurib kuidas valgus liigub erinevates keskkondades Valguskiir- näitab valgus energia levimise trajektoori Valguse levimine homogeenses keskkonnas - Füüsikalised omadused on kõikides ruumi punktides ühesugused. Valgus levib sirgjooneliselt. Täisvari on ruumiosa , kuhu valgusenergiat ei satu Poolvari Ruumi piirkond kuhu satub valgusallikas ainult osaliselt. Poolvarju piirkonnas on valgusallikas osaliselt nähtav Valguse peegeldumine ja selle seadus Liigid: 1) Tasapeegel 2) Kumerpeegel 3) Nõguspeegel Valguse peegeldumine on valguse levimise suuna muutumine kahe keha kokkupuutepinnal. Valguse peegeldumisel kehtib peegeldumisseadus, mis ütleb, et ¨ langev kiir, peegelduv kiir ja
aja jooksul stabiilne Toiduahel moodustatakse toitumissuhete alusel reastatud organismidest (tootjad, tarbijad, lagundajad) Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ja lõpeb mikroorganismidega Toiduvõrgustik omavahel põimunud toiduahelate kogum Populatsioonilaine populatsiooni arvukuse perioodiline ajaline muutus Ökoloogiline tasakaal populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena Biosfäär Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum Ökoloogilise püramiidi reegel iga järgmise troofilise taseme biomass on umb. 10% eelmise taseme biomassist
Aatomi põhiolek: väikseima võimaliku energiaga olek. Aatomi ergastatud olek: olek, mille energia on suurem kui aatomi põhioleku. Stat olek: olek, milles aatom ei kiirga.Energiatase: aatomi stat olekule vastav energia. De Broglie laine: mikroosakeste olekut iseloomustav laine. DB lainepikkust ja osakeste impulssi mv seob valem ^=h/mv. Kuna elaktronil on lainelised omadused, sellest ongi tingitud kindlad energiatasemed aatomis ehk aatomi kindlad statsionaarsed olekud. Aatomiorbitaal: ruumiosa, mille täidab elektronipilv. Spektroskoop: spektraalaparaat, milles on spektri vaatlemiseks ja registreerimise seadiseks pikksilm. Spektrograaf: spektraalaparaat, milles spekter jäädvustatakse fotoaparaadile või filmile. Spektromeeter: spektraalaparaat, milles kiirgus muundatakse fotoelemendi või termopaari abil muutuva tugevusega elektrivooluks, mis võimaldab spektri registreerimisel tugineda elektroautomaatika saavutustele. Pidevspekter: spekter, kus üks värvus läheb sujuvalt
laineline omadus avaldub ruumis levivaelektri-ja magnetvälja perioodilises muutumises. valguslaine on ristlaine.elektriväli ja magnetväli on valguslaine lahutamatud osad. tasalainele vastab paralleelne kiirtekimp, keralainele hajuv või koonduv kiirtekimp. valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760nm.Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nimetatakse difraktsiooniks. Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu.huygensi printsiip-on iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab, uus laineallikas, kust kiirgub elementaarlaine.samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad liitumisel üksteist.kui avade mõõtmed on väga palju suuremad valguse lainepikkusest, siis on difraktsioon tühine ja valguse lainepikkusest, siis on difraktsioon tühine valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks
Varakristlik kunst Nimeta basiiki KÕIK osad. Kesklööv,külglööv,transept,apsiid,narteks,aatrium,pikihoone,altar,valgmik, Mis või kes on? Apsiid poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum Altar - ohvrilaud või ohverdamiskoht Valgmik basiilika kesklöövi ülemine,akendega varustatud ruumiosa Transept - põikhoone Narteks avar eesruum pühakoja välisukse ja saaliukse vahel Liseen lame eenduv püstriba lageda müüripinna elustamiseks Ikonoklast pühapiltide purustaja Mosee islamuusu pühakoda Kreml - vanavene linna kivikindlus Hagia Sophia 6.saj ehitatud Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis,mis asub Konstantinoopolis. Vladimiri Jumalaema kuulus vanavene ikoonimaal Enkaustika - vahamaal
Sümbioos eri liiki organismide vastastiku kasulik kooseluvorm. Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Herbivoorlus taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Ökosüsteem on isereguleeruv terviklik süsteem, kus aineringete kaudu on omavahel seotud BIOTSÜNOOS ja ÖKOTOOP. Biosfäär Maa pinnakihtide ruumiosa,mida asustavad elusorganismid. Suktsessioon koosluse järk-järguline asendumine ajas. ÖKOLOOGILISED TEGURID Abiootilised ( eluta looduse tegurid) Kliima · Sademed · Temperatuur · Tuul · Valgus · Maavärinad Biootilised( eluslooduse tegurid. SH.antropogeenne inimese mõju) · Sama liigi esindajad · Teiste liikide esindajad. ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED 1
valguse olemus valgus kui osakeste voog (korpuskulaarteooria, Newton), valgus kui laine (laineteooria, Huygens), valgus elektromagntlaine (muutuva elektri- ja magnetlaine levimine ruumis), mis koosneb teineteisega risti olevatest elektri- ja magnetväljast, elektri- ja magnetväli on risti, valguslaine kirjeldamisel räägitakse ainult elektrivälja muutumisest, sest valguse toime registreerimisel tekitab signaali elektriväli, lainepikkus (, 1m, 380 760nm) näitab kaugust kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahel, sagedus (f, 1Hz, 4*1014 8*1014) näitab mitu täisvõnget laine teeb ajaühikus, periood näitab aega mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks, kiirus näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus, intensiivsus näitab kui paljuenergiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku, faas määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel, kiir lainefrondi ristsirged mis näitavad lainelevimissuunda, punane: 760 ...
silm Lühinägelik silm http://www.viaopta.com/myopic_cnv/definition/simple_myopia.shtml HÜPEROOPIA http://www.eyeol.co.uk/counsel.htm UURINGUD Nägemismeele iseloomustamiseks mõõdetakse · nägemisteravust väikseim kahe punkti vaheline kaugus, mida silm eristab · nägemisvälja suurust fikseeritud pea ja pilgu korral nähtav ruumiosa · vaatevälja suurust fikseeritud pea korral nähtav ruumiosa (silm võib liikuda) Nägemis- ja vaatevälja suurust määratakse perimeetri abil Optilise süsteemi valgustmurdvat võimet mõõdetakse dioprites KASUTATUD KIRJANDUS ·Anatoomia õpiobjekt. Meeleelundid. Nägemismeel. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID:N%C4GEM ISMEEL (30.10.2015). ·Kingisepp, P.-H. (2000). Inimese füsioloogia. Tartu: AS Atlex. ·Metsma, A. (2007)
osakesed ei põrku ega haju. 2. Valguse kui elektromagnetlaine ehitus, valguse lainepikkuste vahemik?Valguslained on elektromagnetlained, mis koosnevad ajas perioodiliselt muutuvatest ning risti paiknevatest magnet- ja elektriväljast ning mille laineline olemus avaldub ruumis levivate elektri- ja magnetväljade perioodilises muutumises. 3. Mis on lainefront- pind, mis eraldab laine poolt juba häiritud ruumiosa sellest ruumist, kuhu aine pole veel jõudnud., lainekiir-, monokromaatilisus-ühevärvilist, kindla sagedusega ja lainepikkusega valgus- ehk elektromagnetlainet. ja lainepikkus-kas vahemaa, mille laine läbib ühe võnkega või perioodi jooksul või kahe naaberlaineharja vaheline kaugus.. 4. Mis on tasalaine-samafaasipinnad moodustavad omavahel paraleelsete tasapindade kogumi. sfääriline laine-, tasalainet ja keralainet kujutav joonis? 5. Milline on seos lainepikkuse ja värvusaistingu vahel
Biotsönoos- elukooslus (taime-, seene-, loomakooslus + mikroorganismid) Ökotoop- õhk-, vesi-, muldkeskkond Toiduahela moodustadavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnu organismidest ning lõpeb mikroorganismidega. Toiduvõrk- omavahel põimunud toiduahelate kogum Troofiline tase- toiduahela lüli Ökoloogiline tasakaal- kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Biosfäär- Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Bioom- samatüübiliste ökosüsteemide kogum (tudnra, tiga, kõrb..) Stabiilne populatsioon- sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimumast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Ökoloogilise püramiidi reegel: Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiirestu kõrgemate troofiliste
1. AINE EHITUS Aatom koosneb aatomituumast (+) ja elektronkattest (-). Aatomituuma koostisesse kuuluvad prootonid (+) ja neutronid (0). Elektronkatte moodustavad elektronid (-). Elektronide max arvu kihis saab arvutada valemiga 2n2 Aatomorbitaal ruumiosa kus elektron viibib kõige sagedamini. S-orbitaal on kerakujuline, p-orbitaal ruumilise kaheksa kujuline ja d-orbitaal kõik koos. s-orbitaal p-orbitaal - s-orbitaalid: 1 tk (kokku mahub 2 e-) - p-orbitaalid: 3 tk (mahub kuni 6 e-) - d-orbitaalid: 5 tk (kuni 10 e-) - f-orbitaalid: 7 tk (kuni 14 e-) Elektronvalem näitab elektronide paiknemist mitte ainult elektronkihiti, vaid ka alakihiti. Alakihid täituvad energiataseme kasvu järgi
Omnivooria- segatoiduline. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Nt sama tiigi karpkalad saavad anda järglasi vaid omavahel. Nt jugapuud Hiiumaal, euroopa naarits Hiiumaal. Ökosüsteem- isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökoloogiline taaskaal- kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Biosfäär- kõige suurem ökosüsteem. Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Bioom- samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Nt tundra, taiga, parasvöötme heitlehine mets, rohtla, kõrb, troopilised vihmametsad. Ökoloogilise püramiidi reegel: Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Globaalprobleemid: Toidupuudus, puhta vee puudus,kasvuhooneefekt, osooniaugud. Toidupuudus- nt Aafrika maad on põllumajanduseks kõlbmatud, metsade hävimine,ülekarjatamine,mullastiku vaesumine
Areaal (levila) ühe süstemaatikaüksuse(nt populatsioon, liik, perekond) asuala. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Biosfäär Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid. Biotsönoos (elukooslus) ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Herbivooria taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse. Karnivoor (kiskja) loomtoiduline loom. Kasvav populatsioon populatsioon, milles sündimus ületab suremuse. Kiskahel saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga
Ultravalgus on optiline kiirgus, mille lainepikkus on väiksem violetsest valgusest. (tähed, päike, gaaslahenduslamp) *kaitseme oma silmi selle eest päikseprillidega 8.Huygensi-Fresneli printsiip? Ütleb, et igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana , kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud laineliitumise tulemusena. 9.Mis on difraktsioon? Difraktsioon on lainete paindumine tõkete taha. 10.Mis on varjupiirkond? Varjupiirkond on ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. 11.Mis on inteferents? Inteferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena erinevates ruumipunktides võnkumised nõrgendavad või tugevdavad teineteist. 12.Millised lained üksteist liitumisel a)nõrgendavad, b)tugevdavad ? a)nõrgendavad vastas faasis olevad lained b)tugevdavad samas faasis olevad lained 13.Mis on käiguvahe? Kuidas sellest sõltub lainete liitumise tulemus?
pühitsetud , mees ja naisfiguurid. 7. Kirjelda ikonostaasi: Ikoonidega kaetud vahesein. Eraldab altari kirikusaalist ning ühendab need omavahel kokku kolme ukse või väravaga. Kuningavärav sümboliseerib sissepääsu Jumalariiki. (Pilt). 8. Võõrsõnad. Tsentraalehitis- põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Vikkel sfääriline kolmnurgakujuline arhidektuurilie vorm, mis võimaldas ehitada kupleid kõrgemale. Empoor rõdutaoline ruumiosa. Liseen seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad. Petik Liseene ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid ehk petikud. Tambuur Peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum. Minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele. Ikonoduulid ikoonide pooldajad. Ikonoklastid pildieitajad. Ikoon usulise sisuga pilt.
Aatomituum (aatomi keskmes olev positiivse laenguga väga tihe osake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest. – Elektronid (aatomi üliväiksed koostisosakesed) - Prooton - Neutron Keemiline element (kindla tuumalenguga aatomite liik) – Isotoobid (keemilise elemendi erineva massiarvuga teisendid) Aatomnumber (järjekorranr) Z = tuumalaeng (prootonite arv) = elektronide arv (neutraalses aatomis) Massiarv A = tuumaosakeste arv aatomis (prootonite arv Z + neutronite arv N) Orbitaal – ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus ehk elektronpilve tihedus on väga suur. Ühel rbitaalil saab olla kuni 2 elektroni (elektronipaar). Aatoni väline elektronkiht koosneb kahes alakihist; s- alakiht, milles on 1 orbitaal; p-alakiht,milles on 3 orbitaali. Orbitaalide täitmist elektronidega kirjeldab ruutskeem (orbitaale tähistavad ruudud, elektrone noolekesed). Orbitaalid täituvad elektronidega energia kasvu järjekorras – enne s-orbitaal, seejärel p- orbitaalid
Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim. Ökoloogilisteks teguriteks. abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised ja biootilised kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nim. Biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. konkurents - sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluv...
Abiootiline tegur organismide elutegevust mjutavad eluta looduse tegurid ( hk,muld,vesi); eristatakse elukeskkonnaga ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mju organismide elutegevusele. Areaal he sstemaatikaksuse asuala( nt populatsioon, liik, perekond) Biomassi pramiid koloogilise pramiidi graafiline esitus Biootiline tegur organismide elutegevust mjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfr Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsnoos kossteemi elusosa, mille moodustavad eri tpi organismide populatsioonid Herbivooria - taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populaatsion, milles sndimus letab suremuse Karnivoor loomtoiduline loom Kiskahel saak- ja rvloomadest moodustunud toiduahel Kisklus rvlooma toitumissuhe saakloomaga Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on hele poolele kasulik ja teisele kahjutu
avanes arkaadina kesklöövi Pseudotrifoorium-kui müüris käik puudus,kesklöövi seinal ainult rida ümarkaarseid nisse(nn. Petikud) Empoorid/Trifoorium võis ka puududa.Kõige raskemaks ül. Sel ajal ehitiste katmine vastupidava laega.Silindervõlv oli lihtsamaid võlvitüüpe kuid oli raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume.Ristvõlvidega sai laiemaid lööve katta.Löövid jagunesid võlvikuteks e.traveedeksm,iga sellist ruumiosa kattis ristvõlv. Vöönkaar-traveesid kiriku pikusuunas eraldavad kaared.Transepti ja pikihoonet ühendab võiduvärav e.triumfikaar. Romaani stiiliga omapäraseid kirikuid.. Saksamaal Hildesheimi toomkirik-koor nii idas kui läänes.Mõeldud keisrile Toulouse'i ehitatud palverändurite kirik Saint-Sernin viielöövilise pikihoone ja kolmelöövilise transeptiga.Sisemised külgloovid moodustavad jätkudes ümber koori kooriümbriskäigu.5kabelit moodustavad kabelipärja
-inimesed võivad tajuda värvusi erinevalt. -Värvipimedad ei näe kõiki värvusi. -inimsilm on kõige tundlikum rohelisele valgusele. 22. -infravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. -infravalgust nim ka soojuskiirguseks. -ultravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. -ultravalgus on silmadele kahjulik. 29. -valguse difraktsiooniks nim valguse sattumist varju piirkonda.Varju piirkond on ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. -valguse difraktsioon ilmneb, kui avade mõõtmed on natukene suuremad valguse lainepikkusest. Kui ava mõõtmed on palju suuremad valguse lainepikkusest, levib valgus sirgjooneliselt. -mida kitsam pilu, seda laiema piirkonna difraktsiooniribad katavad. -valguse difraktsiooni seletatakse Huygensi-Fresneli printsiibiga. -lained tugevdavad üksteist, kui nad liituvad samas faasis, ja nõrgendavad üksteist, kui nad liituvad vastasfaasis.
aastal. Ülioluline ajaloo allikas. Kujutatud on ettevalmistusi sõjaks ja ka kurikuulus Hastingsi lahing. 10. Mis on gooti kujutavas kunstis kõige silmapaistvam? Kirjelda seda! Klaasimaal e vitraazikunst, millele oli kujutatud piiblilood 11. Tead, mis on basiilika ja oskad joonistada basiilika põhiplaan (kolme lööviga)! 12. Seleta mõisted: 13. 14. Piilar lage või kaart kandev tugipost. 15. Lööv sammastega eraldatud piklik ruumiosa. Basiilika löövideks jaotuv hoone. 16. Ikonoklastid pildieitajate liikumine, püüti hävitada inimesi kujutavaid teoseid. 17. Tsentraalehitis ehitise äärmised punktid on keskpunktist ühekaugusel. 18. Roidvõlv - diagonaalselt neljaks võlvisiiluks jaotatud võlvikuju, mis koosneb teravkaarroietest. 19. Vitraaz - läbipaistvast materjalist kunstiline kompositsioon. 20. Fiaal kaunistavad tornid. 21. Päiskivi võlvi siile ühendav kaunistatud kivi. 22
30. Mis on kõrghooned? Kõrghooned ( 10 ja enam korrust ) . 31. Mis on kandetarindid? Kandetarindid- Hooneosad, mis võtavad vastu koormusi ( omakaal, kasulik koormus, tuul, lumi ) ja kannavad need üle hoone teistele osadele . 32. Mis on piirdetarindid? Piirdetarandid- Hooneosad, mis moodustavad ruume . 33. Mis on karkasshoone? Karkasshoone on hoone kus kandvate seinte asemel on postide ja talade võrgustik . 34. Mis on pööning? Pööning on katuse alla jääv soojustamata ruumiosa . 35. Mis on katuslagi? Kui hoonel pole pööningut ja viimase korruse vahelagi on soojustatud ja isoleeritud, siis on tegemist katuselaega . 36. Mis on ärkel? Ärkel on hoone põhigabriidist väljaulatuv seintega ümbritsetud platvorm . 37. Mis on rõdu? Rõdu on hoone põhigabriidist välja ulatuv kaitsepiiridega ümbritsetud platvorm 38. Mis on MTR? Majandustegevuse register ( MTR ) 39. Millal registreeritakse ettevõtja MTRs? Ehitusvaldkonnas tegutsemiskes on kehtestatud
Keemilise elemendi aatominumber on 25 ja massiarv 55. Mitu neutroni on selle elemendi aatomi tuumas? Selle elemendi aatomi tuumas on 30 neutroni.Kirjutage elemendi elektronskeem, kui selle elemendi aatomnumber on 17.+17| 2) 8) 7)Mis on elektronpilv? Mida iseloomustab elektronpilve tihedus? Elektronpilv on elektronide liikumise tõttu moodustuv negatiivse laengu pilv. Elektronpilve tihedus iseloomustab elektronide leidmise suuremat tõenäosust. Mis on orbitaal?Orbitaal on ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. Mis on aatomi põhiolek?Aatomi põhiolek on selline aatomi olek, kus energia on võimalikust väikseim. Keemilise elemendi elektronvalem on (vaata õpikust seda) ..... . Mitu elektronkihti on selles aatomis? Mitu elektroni on aatomi väliskihis ?+32| 2) 8) 18) 4) Mitu elektronkihti ja mitu väliskihi elektroni on elemendi aatomis, kui see element asub:a) 4. perioodi VI A rühmas.b) 5. perioodi I A rühmas
Must auk on definitsiooni kohaselt ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii tugev, et isegi valgus ei pääse sealt välja ja sellest ka meie võimetus musta augu sisemuse kohta infot hankida. Ka näha pole musti auke võimalik, neid saab avastada vaid uurides nende mõju teistele taevakehadele Musta augu sees arvatakse olevat lõputult väikese ruumalaga piirkond, kuhu on kogunenud kogu musta augu mass. Seda punkti nimetatakse singulaarsuseks. Singulaarsust ümbritseb ruumiosa, mille gravitatsioon on nii tugev, et miski sealt välja ei pääse. Sellise ruumiosa piiri nimetatakse sündmuste horisondiks — teiselpool horisonti toimunust ei saa me midagi teada. Vahemaad singulaarsusest sündmuste horisondini kutsutakse aga Schwarzschildi raadiuseks. Mustal augul polegi mingit tahket pinda. Musta augu piir on määratud Schwarzschildi raadiuse ehk sündmuste horisondiga, mis ilmselt ei erine sinna sattunu jaoks kuidagi selle vahetust ümbrusest.
Areenid- org ühendid, mille molekulis aromaatne tuum. Heterotsükliline ühend- aromaatne ühend, mille tsüklit moodustavad peale süsinike ka teiste elementide aatomid. (heteros-kr.k teine, muu). Areeni erinevus küllastumata ühendist Benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine pii-elektronpilv, mis ühendab endas 6 pii-elektroni ning hõlmab ruumiosa mõlemal pool tasandilist tsüklit. Füüs om: ei lahustu vees, lah. mittepol. lahustites, head lahustid, vedelad või tahked Füsiol. om: narkootiline toime, kahjustavad KNS, maksa vereloomeelundeid, mürgised, nahka ärrit, vedelad areenid tungivad kergesti läbi naha. Tubakasuits sisaldab mitmetsüklilisi areene, mis tugeva kantserogeense toimega. Lõhkeainena trinitrotolueen. Dioksiinid (polüklorodibensodioksiinid)- rida isomeere, millel erinev hulk erinevates
Kupli alumine osa tambuur, on ehitatud kõrgemaks valgmikuks. Kuna peakupli viklid tekitavad neli hiiglaslikku kaart, mis suunavad kupli raskuse neljale võimsale piilarile peavad nendevahelised seinad kandma ainult iseennast ja neisse on seega võimalik teha arvukalt avausi. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbikaaravade kesklöövi. Seda rõdutaolist ruumiosa nim. empooriks.Välisvaates domineerib samuti keskmine kuppel. Säilinud on ka mitu kirikut Ravennas, näiteks kaheksatahuline San Vitale, mis on kuppelehitis ja tuntud oma mosaiikide poolest. Sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid talumid, mis kandsid skulptuure. Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad e liseenid. Neid ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid petikud. 6
.. Vali üks: d. saada uuritavatelt informeeritud nõusolek uurimuses a. inimese asendit suhtlemispartneri suhtes osalemiseks Tagasiside b. kaugust suhtlemispartnerist Õige vastus on: kõik loetletud variandid c. inimese keha ümbritsevat ruumiosa Küsimus 39 d. kõiki loetletud asjaolusid Küsimuse tekst Tagasiside Albert Bandura katsed Bobo nukuga räägivad ... Vali üks: Õige vastus on: inimese keha ümbritsevat ruumiosa. a. õpitud agressiivsusest b. hoiakute kujunemisest c. prosotsiaalsest käitumisest d. konformismist
Ümarkaar, silindervõlv, ristvõlv, paksud müürid, (6-8m), ehitustüübiks basiilika, termid, piilarid (kapiteel sammastel. Kiriku ehitustüüp basiilika. Nelitis - pikihoone ja transepti lõikumiskoht. Koor - nelinurkne ruum, apsiidi ja transepti vahel. Krüpt - kabel mis paiknes koori all asuv matusepaik. Portaal - (sissepääs või) uks. Piilar - sammas (keskajal kasutatakse piilar), (ümar või) neljakandiline, võlvide kandmiseks. Empoor - külglöövi rõdutaoline ruumiosa, mis avaldub kesklöövi. Trifoorum - müüri sees olev kitsas käik, avanes kesklöövi. Võis ka puududa. Petik - ümarkaareline niss. Pseudotritoorum - rida ümarkaarelisi nisse e. petikuid. Travee - e. võlvik, löövide jaotus põigiti. Triumfikaar - võiduvärav transepti ja pikihoone ühendamiseks. Arkaad - sammastele või piilaritele toetuv kaarestik. Vööndkaar - pikisuunas traveesid eraldavad kaared. Dekoratiivsed elemendid kirikus(ka väljas)
Ka ustel ja akendel võis see esineda. Petikaken- petikniss, akna või ukse kuju jäljendav lame dekoratiivsüvend. Niss- seinasüvend, võib olla ka võlvitud. Väikestes nissides hoitakse harilikult kujusid või muid iluasju, suuremate nisside otstarve on ruumi avardada. Kassettlagi- korrapäraselt raamistatud kassettidest kujundatud tasapinnaline või võlvitud lagi. Nelitis- kiriku pikihoone ja põikhoone ristumiskohal moodustuv ruumiosa. Kuldlõige- ideaalse proportsiooni redel: suurem osa suhtub tervikusse nii nagu väiksem osa suhtub suuremasse Palazzo- monumentaalse fassaadi käsitlusega esindusliku elamu nimetus. Sisehoovis asusid tihti arkaadrõdud Baptiseerium- Vana-Roomas ujumisbassein, IV-st sajandist ristimiskirik või kabel. Harilikult ümmarguse või polügonaalse põhiplaaniga ehitis. Passioon- kirg, kirglik armastus, oratooriumi lähedane helitöö Kristuse kannatusi
peaalarühma (A rühma)? · Ühte perioodi kuuluvad elemendid, millel on sama palju elektronkihte. · Ühte rühma kuuluvad elemendid, millel on välisel elektronkihil sama palju elektrone (va. B rühma elemendid) 8. Mis on : · Isotoop elemendi teisend, mille tuumas on erinev arv neutrone. · Orbitaal elektronkihid jaotatakse väiksemateks üksusteks : orbitaalideks. Orbitaal on ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini. · S element element, mille välisel elektronkihil viimaseks orbitaaliks on s orbitaal. · P element element, mille välisel elektronkihil viimaseks orbitaaliks on p - orbitaal. 9. Millise kujuga on s orbitaal ja mitu elektroni sinna mahub? · Kerakujuline · 2 elektroni 10. Millise kujuga on p orbitaal ja mitu elektroni sinna mahub? Mitu p orbitaali võib
Vee tase peale reaktsiooni V21=13,5 cm3(21,7cm3) Eraldunud vesiniku maht V3 = |V2-V1| = 8,05 cm3 Õhurõhk Püld = 102600 Pa = 769,56 mm/Hg Temperatuur t = 20oC = 293K Küllastatud veeauru rõhk temperatuuril PH2O =17,5 mm/Hg = 2333,14 Pa Õhu relatiivne niiskus, RH % = 46% = 0,46 Katse arvutused: Reaktsioonil eraldunud vesiniku mahu arvutamine. (Küllastatud veeauru rõhk PH2O tuleb valida tabelist 5.1) Tabel 5.1 Eeldasin, et nimetatud ruumiosa on küllastunud nii veeauru kui HCl-ga ehk nende kontsentratsioonid on tasakaalukontsentratsioonid. Katse käigus eralduvate gaaside mahu arvutamisel võtsin aluseks näitude vahe büretil enne ja pärast katset. Arvutustes väljendasin V3 kui VH2, VH2O ja VHCl summana, kus VH2O on katseseadmest aurunud vee maht. Maht V1 ja V2 on määratud katsemetoodika korral rõhul ehk arvutatud V3 on ka katsemetoodika korral rõhul , milline on võrdne õhurõhuga. Seega: Püld = PH2 + PH2O + PHCl
James Rosenquist ei toetu oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatus seoses motiive või fragmente väga erinevatelt tsivilisatsiooni aladelt. Paljud tema teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikväimalikke tehiskeskkonna motiive, vaid ka uusi materjale. Õlimaali kõrval või ühenduses rakendab ta ka metalli, plastmasse, puitu, neoontorusid ja muud sellist. Skulptuuri esindab popkunstis George Segal, tema teosed täidavad näitusesaalis suure ruumiosa, kus tavalised, reaalsed ja enamasti pisut vanamoelised ning kulunud mööbliesemed on ühendatud proosalises tegevuses inimfiguuridega. popkunstnike looming põhines eelkõige kujundivalikud. Nad suutsid näidata, et ka ülikulunud motiiv võib mõjuda ülimalt värskelt ja jõuliselt, kui muuta tema konteksti. Neodada - üldnimetus kunstivooludele, mida innustas dadaismi ideoloogia taassünd 1950. aastate lõpus - 1960. aastate alguses USA-s ja Lääne-Euroopas
Tapeetimine ja nende omadused Koostas: Sergei Vorobjov 06.11.2012 Tapeetide valimisel peab arvestama sellega, et seinad peavad kokku sobima sisustus elementidega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Intensiivsed ja tumedad toonid annavad ruumile soojust ja muudavad ruumi väiksemaks. Tumesinine, violetne, pruun ja tumeroheline mõjuvad raskemalt ning nõuavad intensiivset valgustust. Liiatigi köidab heledam ruumiosa esimesena tähelepanu Heledad toonid on aga külmemad ja muudavad ruumi näiliselt avaramaks ning suuremaks. Heledad värvid, madal mööbel ja peeglid tekitavad optilise pettekujutluse, et ruum on suure...
Üldine keemia 1. Aine ehitus Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Aatomi elektronkate jaguneb elektronkihtideks, need omakorda alakihtideks. 1. elektronkihis on üks alakiht, igas järgmises kihis on üks alakiht rohkem. Igas alakihis on kindel arv orbitaale. Orbitaal ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. salakihis on 1 orbitaal, palakihis on 3 orbitaali, dalakihis on 5 orbitaali jne. Üks orbitaal mahutab kuni kaks elektroni ehk ühe elektronipaari. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Aatomiraadius suureneb rühmas ülevalt alla, sest kasvab elektronkihtide arv. Aatomiraadius väheneb Arühmades perioodis vasakult paremale, sest suureneb tuumalaeng ja seega tuuma mõju
mida kasutatakse bussiuste hüdraulikamehhanismides. Minu ja veel mõnede varajaste ärkajate jalalihased teevad pisut tööd ja õige pea olemegi sooritanud meetrise nihke bussi kõrvalt selle sisse. Pisut "Scania"-tüüpi ühissõidukis ringi vaadanud, taipan, et peangi jääma maapinnaga ristisesse asendisse: kõik istekohad on hõivanud arvväärtuselt suurema ajatelje koordinaadiga olendid. Justkui kiusu pärast aga kaks keha korraga sama ruumiosa hõivata ei saa, niisiis olen sunnitud seisma. Hallipäine bussijuht mõjutab oma jäsemetega tema kabiinis paiknevaid kange, pedaale ja rooliratast ning risttahukakujuline "TAK"-sildiga sõiduk jätkabki oma igapäevase trajektoori läbimist. Tunnen, kuidas fiktiivne inertsijõud mind vägagi reaalselt pikali tahab kiskuda...sirutan kiiresti oma käe bussi laes paikneva musta, läikiva metalltoru poole, et toetust leida ning pääsen seekord.
veregrupp), osa tunnuseid saab KK-tingimuste abil muuta (nt.kehakaal) antropogeenne t inimtegevuse mõju organismide elutegevusele areaal-ühe süsteemikaüksuse(nt. liik) asuala biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku biootiline t- org elutegevust mõjutav looduslik tegur, mis tuleneb org kooselust. biosfäär-maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid biotsönoos-ökosüsteemi elusosa, mille mood eri tüüpide org populatsioonid herbivooria-taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega. kahanev populatsioon- popul milles suremus ületab sündivuse karnivoor- loomtoiduline loom kasvav popul.- popul milles sündivus ületab suremuse. kiskahel-saak-ja röövloomadest moodustunud toiduahel kisklus-röövlooma suhe saakloomaga kommensalism- eri liiki org.de kooseluvorm, ühele kasulik, teisele neutraalne
tastikm6jude p6imik (olgu see p6imik siis keskendatud kliima-tek toonika, eluruumi, kultuuri v6i elulaadi ümber); b) see regiooni sisu, niisiis ka regioon ise, on omaparane, v6ibolla isegi kordumatu, ja see omapära tuleb kirjelduses selgesti avada; c) regioon on sisemiselt ühtlane, regioonisisesed erinevused, kui neid esinebki, on vähemtähtsad ja neid ei tule r6hutada, vahemalt mitte sellel taksonoomiaastmel; d) regioonil kui klassil on kindel maht, ta kujutab endast teatavat kindlat ruumiosa. Selle ruumiosa defineerimiseks tuleb täpselt ära näidata teda ümbritsevad piirid; e) regioon kuulub taksonoomiasse, teda saab vahemtähtsate sisemiste erinevuste alusel jagada alamregioonideks, aga samuti teatavate sarnasuste alusel teiste regioonidega ühendada koos nendega ülernregiooniks. See annab geograafile v6imaluse tootada mitmes m66tkavas, mitmesugusel üksikasjalisuse v6i üldistatuse tasemel. Ta v6ib väga üksikasjalikult kirjeldada
76. Mis on täielik peegeldus? Joonis, valem, seletus, rakendused. Suurendades langemisnurka , jõuame olukorrani, kus =900 ja edasisel langemisnurga suurendamisel kiir teise keskkonda ei levi. See on täielik peegeldus. Langemisnurk, mille juures murdumisnurk on 900 on antud keskkondade jaoks sisepeegeldumise piirnurk. Detailsemal uurimisel selgub, et valguslaine sukeldub teise keskkonda poole lainepikkuse ulatuses ja naaseb siis. See efekt on energeetiliselt 100%-se kasuteguriga. Kiudoptika, veekogu, kalade nägemine. Ka siin kehtib kiire pööratavus. 77. Mis on Fermat' printsiip? Optiline teepikkus kui järeldus Fermat' printsiibist. Fermat' printsiip. Fakt: Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja mittehomogeenses keskkonnas kõverjooneliselt. Fermat' printsiip: valgus levib mööda sellist teed, mille läbimiseks kuluv aeg on minimaalne. ...
· Tugikaar gooti basiilikate kesklöövi välisseina ja tugipiilarite vahele laotud kaared, mille eesmärgiks oli ehitise tugevdamine · Tugipiilar gooti arh., piilaritaoline seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks, paigutati väljaspoole vastu hoone seina · Tähtvõlv võlv, mille roided moodustavad tähe kujutise · Vaarao VanaEgiptuse valitseja · Valgmik basiilika kesklöövi ülemine, akendega varustatud ruumiosa · Veduut täpselt edasiantud maasiku või lnnavaade(maal, joonistus Itaalias) · Voluut spiraalselt kokkurullitud kaunistus, kuulub alati joonia stiilis sambakapiteeli juurde · Võlv kumer kividest laotud lagi, mille tegemisel pole kasutatud ei laetalasid ega lage toetavaid sambaid · Ümarkaar poolringikujuline kaar
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
