Magneesiumi omastamine ja tähtsus Magneesiumi omastab taim mullalahusest magneesiumiioonina (Mg2+). Samuti on taimedele omastavad mullakolloididele asenduvalt neeldunud magneesiumiioonid, mis vabanevad sealt vahetusdsorptsiooni tulemusena teiste antagonistlike ioonide (H, K jt) mõjul. Liikuva ehk omastatava magneesiumi allikas on mullas peamiselt sekundaarsed mineraalid, vähem primaarsed mineraalid. Mineraalidest vabaneb aastas 5….20kg Mg/ha. Sama palju antakse teda mulda ka väetisega. Magneesiumi kaod väljaleostumise teel on mineraalmuldades keskmiselt aastas 5…30 kg/ha kohta, saagiga eemaldatakse aastas orienteeruvalt 10… 40kg/ha. Kui arvestada, et Eestis on agrokeemiatööstuse andmetel üle 20% magneesiumivaeseid muldi, peaks magneesiumväetiste kasutamine olema aktuaalne. Taimedes esineb magneesium peamiselt sooladena (Mg-oksanaat, fütiin jt.) Klorofülli koostises või ka vabal kujul ja kelaadina. Kuigi klorofüllis on magneesiumi va...
Võõrandunud töö Karl Marxi arvates on inimene üks osa loodusest- tegutsev ja reaalsusesse lülitatud inimene, kes töö kaudu on ühiskondlik, sest just seda töö oma loomult on. Töö võõrandumine aga on kapitalistlikus ühiskonnas loomulik ning seda on võimalik kaotada vaid töö tulemust inimestelt võõrandava ühiskonna purustamisega. Marxi arvates on võõrandumine tööst täiesti võõras ja omane vaid klassideta ühiskonnas. Tööline muutub üha enam vaesemaks, mida rohkem rikkust ta toodab, mida rohkem kasvavad tema toodangu võimsus ja maht. Mida rohkem kaupu ta loob, seda odavamaks kaup muutub. Aina kasvav ja aina enam tarbiv ühiskond ise loob olukorra, mil orjastab end justkui kapitali võimusesse. Töö ei tooda ainult kaupu: ta toodab ka iseennast ja töölist kui kaupa.. Asi, mille inimese töö toodab või produkt, on vastandunud tööle ja on tootjast sõltumatu. Töö tegelikkuseks muutmine kui töölise väljalülitamine ...
Theodor Schwann jõudis järeldusele et loomad koosnevad rakkudest Inimeste koed on Epiteelkude,lihaskude,sidekude ja närvikude Epiteelkude katab keha ja elundite pinda. Tsütoplasmavõrgustik on membraanes ehitusega kanalite ja tsisternide süsteem. Kardepinnaline tsütoplasmavõrgustikul asuvad ribosoomid (toimub valkjude süntees ja töötlemine).Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul sünteesitakse nig töödeltakse lipiide ja süsivesikuid. Fagotsütoos on tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel. Pinotsütoos on vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel. Ribosoomid on rakuorganellid, kus sünteesitakse valke. Lüsosoomid membraaniga ümbritsetud lagundavaid ensüüme sisaldavad põiekesed, kus lagundatakse mitmesuguseid aineid Golgi kompleks membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteem, kus toimub ainete vastuvõtmine, ümbertöötlemine ja pakkimine
ubritseva keskkonnga ning on organismi elutegevuse aluseks Metabolism on anabolismi ja katabolismi integratsioon: Anabolism: Sunteesiprotsesside kogusus Katabolism: Lohustumisprotsesside kogusus Organismi metabolism holmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lopp-produktide eritumist Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensuumide toimel muunduvad ja tekivad metaboliidid METABOLISMI POHIFUNKTSIOONID INIMORGANISMIS Energia omastamine valiskeskkonnast toitainete vormis: Organism vajab susiniku ja elektronide allikana valiskeskkonna orgaanilise uhendeid (nait. glukoos) Energia saamine redoksreaktsioonidest Toitainete omastamine ja kasutamine biomolekulide sunteesiks: Katabolism konverteerib toitainete energia organismis kasutatavasse energiavormi (peamiset ATP-s), mida anabolism kasutab biomolekulide sunteesiks Vananevate biomolekulide lammutamine Lopp-produktide valjutamine METABOOLSED RAJAD Pohirajad:
hüdrofoobne. ● Passiivne transport - ainete liikumine läbi rakumembraani mis ei vaja lisaenergiat ● Aktiivne transport - ainete liikumine läbi rakumembraani, mis vajab lisaenergiat ● Difusioon - gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda ● Osmoos - molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse ● Fagotsütoos - tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel ● Pinotsütoos - vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel ● Tsütoskelett - valguniitidest koosnev võrgustik tsütuplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks ● Mikrofilamendid - peenemad valguniidid tsütoskeletis, mis tagavad rakule mehaanilise tugevuse, jäikuse ning kuju ● Mikrotorukesed - jämedamad, seest õõnsad valguniidid tsütoskeletis,
looma ja seene rakud. 4)Ainete transport: Passiivne transp.- ei vaja lisaenergiat. Diffusioon-gaasi liikumine läbi membraani, selles suunas kus on nende hulk väiksem. Osmoos- lahusti liikumine läbi membraani, sellises suunas kus tema hulk on suurem. Membraani valkude abil-glc, Aminohap. Aktiivne transport- vajab lisaenergiat. Mõned valgud, mis lisaenergia abil viivad aineid mõlemasse suunda. Pinotsütoos- vedelike omastamine. Fagotsütoos- tahkete ainete omastamine. Membraan käheb ümber.Selle abil toituvad amööbid. 5)Rakumembraan- a)Eraldab raku sisemuse väliskeskkonnast. b)Kaitseb rakku välismõjude eest. c)Ühendab rakke omavahel. d)Tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel. Ehitus: koosneb fosfolipiididest, valkudest (info,ainete vahetamine) ja süsivesikutest (võtavad infot). 6)Tsütoplasma- rakku täitev geelisarnane aine, milles paiknevad kõik organellid, koosneb veest ja vees lahustunud orgaanilistest ja anorgaan. ainetest
1. Õis 2. Vili Kude on ühetaolise ehitusega rakkude rühm, mis täidab kindlat ülessannet. Peamised taimsed koed: 1. kattekude 2. põhikude 3. juhtkude Tunnus Kattekude Juhtkude Põhikude Ülesanne Kaitse- ja gaasivahetus, Ainete transportimine Säilitus- ja mullast vee ja tugiülesanne. tugiülesanne, omastamine. fotosüntees. Ehitus Ühekihiline, koosneb Koosneb puidu- ja Õhukese kesta ja suure elusatest värvitutest niineosast. vakuooliga rakkudest. Paiknemine Pindmiseim kiht. Keskosas. Kattekoe all.
● Täistaimetoilased e. veeganid ● Munataimetoitlased ● Piimataimetoitlased ● Kalataimetoitlased ● Linnuliha-taimetoitlased ● Semivegetaarlased ● Frutariaanid ● Toortaimetoitlased Taimetoidu eelised: ● Madal energiasisaldus (ülekaalulistele) ● Palju kiudaineid ● Rikkalik C- ja B-vitamiini sisaldus Taimetoitluse puudused: ● Väike toiduenergia ● Hädavajalike ainete puudus ● Vitamiinide puudus ● Mineraalainete saamine ja omastamine Kokkuvõte ● Vajab palju teadmisi keha toitumisvajadustest ja toitainete ning toitude koostiosadest ● Rohkem puuduseid kui eeliseid ● Menüüsse peaks jääma kala- ja piimatooted. TÄNAN! :)
Põhilised toitained Koostaja: Kristina Tepper PK 10 Tartu KHK Tartu 2011 Põhilised toitained · Valgud · Rasvad · Süsivesikud · Vesi Valgud Tähtsus: Leidumine: · rakkude ja kudede · liha ehitamiseks, · kala · eluprotsesside · muna reguleerimine, · pähklid · energia tootmine, · juust · organismi kaitse, · kohupiim · elutähtsate ainete · piim, jogurt transport Rasvad Tähtsus: Leidumine: · Energeetiline varuaine, ·...
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – Mullas põimuvad nii elus kui eluta osad. Mullal on iseregulatsioonivõime ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Nõuded: Optimaalne veereziim- mõjutab toitainete omastamist; mullalahuse reaktsioon- opt. 56-7,2 pH.; toitelahuste koostis ja kontsentratsioon (0,1-05 %); tasakaalustatud toitelahus-vajalikuit toiteelemendid; Valgus-nitraatväetistest N omastamine.; Soojus- opt temp 20-28 kr.; Mulla õhustatus- normaalsem areg; Umbrohtuvus. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas- Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioon) vabanevad ammooniumühendid (1-2 % üldvarudest, 30-90 kg); Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik(sümbiootilised mikroorganismid(mügarbakterid) 50- 200 kg ), (vabalt mullas elunevad mikroorganismid(50 kg); Orgaanilise väetisega mulda antav
ehitusega (ripse, vibur, vakuoolid, ribosoomid jt) Raku tuum Raku tuum-eukarüootse raku tsütoplasmas asuv organell Ül: 1) juhib kogu raku elutegevust 2) Kanda edasi pärilikku infot kromosoomided asuva DNA abi 3) Seal toimub DNA replikatsioon e süntees Raku tuuma siseaine koosneb karüoplasmast , mis koosneb DNA-st , valkudest, RNA'st Kromosoomid: Asuvad rakutuumas Arv ja kuju on liigi tunnus (inimestel 46kromosoomi, ehk 23paari) Rakumembraan Fagotsitoos- tahkete ainete omastamine selisel viisil Pinotsütoos- vedelike omastamine samal viisil Organellid raku sees: tsütoplasma võrgustik on membraanidest moodustunud põiekeste ja tsistermikeste süsteem Ribosoom ..- on kaheosalne, koosneb RNA-st ja valgumolekulist Tehakse valmis tuumakestes, seejärel liiguvad tsütoplasmasse, kus osad kinnituvad ER-le. Ribosoomis toimub valkude süntees Polüsoom- ühe mRNA-ga seotud ribosoomide kogumik, moodustub valgu sünteesi ajal
Test keskkonnakaitse eriala õppijatele 1. Mis on mets ? Mets on nö mitmetasandiline elukooslus, mis koosneb valdavalt puudest ja teistest taimedest, ning kus puud määravad teiste taimede elutingimusi. 2. Palun nimetage metsade kasutamise viise - jahindus - puidu saamine - rekreatsioon - teaduslikud eesmärgid - looduse kaitse 3. Rinnasdiameeter on puude rinnakõrguse läbilõikepindalade summa. 4. Kluppimine on kasvava metsa mahu määramise viis. 5. Tihumeeter on mahuühik, võrdne ühe kuupmeetri puidu ruumalaga. 6. Olulisemad metsakahjurid ja haigused on juurepess, üraskid ja männikärsakas ning südamemädanikud. 7. Metsa uuendamise võtted on: - metsa külvamine või istutamine - uuendusraie 8. Metsandusliku tähtsusega okaspuud Eestis on harilik kuusk ja harilik mänd. 9. Palun nimetage Eesti kõige suurema ja väiksema metsasusega maakonnad Suurima metsasusega on Hiiumaa Väiksema met...
Plastiid- nendes toimub orgaaniliste ainete esmane süntees. Seal lahustuvad liitsuhkrud, millest kujuneb assimilatsiooni tärklis. Plastiidid paljunevad pooldudes. Plastiidid jagunevad kolmeks: kloroplastid, kromoplastid ja leukoplastid. Fagotsütoos- ümbritsevast keskkonnast tahkete ainete aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. LOOMARAKK Mitokonder-tekitab energiat; 2 membraanne Tsütoplasma-seob raku tervikuks Golgi kompleks- jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik- sünteesib vaja minevaid süsivesikuid ja lipiide Lüsosoom- 1 membraanne, lõhutsab rakule mittevajalikud ained. Ribosoom- toimub valgu süntees.
rahalised võimalused paranevad. Oskuste ebapiisavus virtuaalmaailmas toimetulekuks. Pooled tänasest interneti mittekasutajatest on seisukohal, et nad ei hakkagi internetti kasutama. Interneti kasutamise ohud Krediitkaardi või mõne teise elektroonilise maksevahendi andmete vargus. Arvuti kõvakettal oleva salajase teabe avamine või ärastamine. Arvutisse viiruse sisestamine. Kasutaja eraviisiliste andmete omastamine ja nende edasimüümine. Kasutajale soovimatu andmevoo saatmine. Arvuti opsüsteemi ajutine blokeerimine või sihilik ühenduse katkestamine teenusepakkujaga. Internetis varitsevate ohtude vältimine Ei tohi loovutada isiklikke andmeid. Tuleb olla ettevaatlik tundmatute ja ebamääraste Interneti teenuse pakkujate programmide alla laadimisega. Tuleb vältida kahtlaste E-kirjade lisaandmete avamist. Interneti ühenduse sulgemise järel on soovitav
turvasmuldadel -väljauhutud K jääb pidama künnikihi alla sisseuhtehorisonti NB ! N P k Teraviljad 1 : 0,15 : 0,4 Raps 1 : 0,25 : 0,6 Kartul 1 : 0,43 : 1,25 Taimed omastavad toitaineid hästi ~15cm sügavuselt Väetise sügavus oleneb väetise lahustuvusest - Passiivne omastamine · Transpiratsioon · Imav jõud - Difusioon erineva kontsentratsiooniga lahuses olevad ained liiguvad kontsentreeritumast lahusest lahjemasse · Kontsentratsioonide erinevused - Aktiivne omastamine · Asendusneeldumine - Toitained peavad olema Mineraalsel kujul Elektrilaenguga(ioonid) Lahustunud mullalahuses Neeldunud(kinnitunud mullasoakeste külge) Mineraalsed ühendid muudab taim fotosünteesi käigus
Philipika-süüdistus kellegi aadressil. Ateena Mereliit-loodi 478. Aastal e.kr. Kreeka polis-linnriik ja riigivorm. Kokku u. 1500 polist. Kodanik-täiskasvanud põliselanikest mehed, kelle õigusteks oli omada maad ja osaleda rahvakoosolekuil. Kohustuseks oli teenida sõjaväes. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel, võõramaalastel. Poliitika-algselt tähendas plise valitsemist. Polise riigikord võis olla kas aristokraatlik või demokraatlik. Türannia-ühe isiku vägivldne võimu omastamine. Türann-ebaseaduslikult võimule tulnud e. isehakanud hirmuvalitseja. Akropol-kuljunukile rajatud kindlus. Agoraa-koosoleku- ja turuplats; linnasüda. Andreion-külalistetuba, kõige esinduslikum ruum. Kitoon-riideese(põlvini, õlgadelt kinni ja võõga kokkutõmmatud). Himation-paksem üleriie. Sümpoosion-(koosjooming) kodused pidusöögid meestele. Kraater-veinisegamsinõu. Gümnaasion-(alastioleku koht) spordiväljak koos riietumis- ja pesemisruumidega.
rikkumise eest. Eesmärgid on väga erinevad nt et kiirendada teatud protsesse, kui ka teabe saamiseks, mis ei oleks vastaseljuhul kättesaadav. 2) Häälte ostmine see tuleb kõne alla valimiste ajal, mil kandidaadid lubavad vastuteenet nende poolt hääletanutele. Seda ei tuleks segamini ajada asjade jagamisega valimiskampaania ajal (õhupallid, pastapliiatsid jne) 3) Mõjuvõimuga kauplemine 4) Omastamine, kelmus omastamine ja kelmus ametiisiku polt võib väljenduda emaseaduslikes korraldustes alluvatele, teatud andmete esitamata jätmises, ebaseaduslike tehingute tegemises jne. 5) Onupojapoliitika sellega on tegu juhul, kui eelistatakse, nt tööle võetakse oma lähisugulasi ja hõimlasi 6) Oskus- ja siseteabega kauplemine ametnik müüb infot, mis on talle ametialaselt teatavaks saanud. Nt kui ametnikul on ametialaste teavet, mida ta on kohustatud
keemiliste reaktsioonide tulemusel. Tähtsamad on vees lahustuvad huumushapped, eeskätt fulvohapped Fulvohapped lagundavad alumosilikaate, kust vabanev alumiinium läheb mulla neelavasse kompleksi. H ja Al põhjustavad mulla tahke faasi hapendumist. Optimaalne pH Enamik kultuurtaimi eelistavad neutraalset või nõrgalt happelist mulda (pH …6,0…), mille puhul on head tingimused toitainete omastamiseks. Enamik taimi ei talu mulla reaktsiooni üle 9 ja alla 3,5. Toitainete omastamine http://www.cropsci.uiuc.edu/classes/cpsc112/images/MineralNutrition/pHnutravail.jpg Happeline muld Taimetoitainete omastamine on happelises või liiga leeliselises keskkonnas takistatud. Põhjustab kasulike mikroorganismide asemel mitmesuguste haigusi tekitavate mikroorganismide arenemist. Happeline muld • Mügarbakterite elutegevus lakkab peaaegu täielikult happelises keskkonnas- pH alla 5,6. • Lämmastikuringes tähtsat osa etendav
Difusioon- aineosakeste liikumine kõrgema konsentratsiooniga piirkonnast madalama konsentratsiooniga piirkonda Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani madalama konsentratsiooniga lahusest kõrgema konsentratsiooniga lahusesse Aktiivne transport- aineosakeste liikumine läbi rakumembraani, vajab lisaenergiat Füsioloogiline lahus- lahus, milles lahustunud ainete konsentratsioon on võrdne rakudesisese lahuse konsentratsiooniga Fagotsütoos- tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumine teel Pinotsütoos- vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel Membraanivalgud- membraani sise- või välispinnal, ka läbi membraani, tegutsevad ensüümidena, ainete transportijatena ja info vastuvõtjate ehk retseptoritenaKolesterool- molekulide sidumine omavahel, membraani voolavuse reguleerimine erinevate temperatuuride tingimustes Kristad- mitokondri sisemembraani sopistused, kus toimub energia tootmine
Lahuse kontsentratsioon tõuseb väljaspool rakku kõrgemaks kui raku sees ja vedsi liigub taimerakust välja 35.Milline lahus on füsioloogiline lahus? Lahus, milles lahustunud ainete kontsentratsioon on raku ümbritsevas lahuses ja rakus võrdne 36.Miks ei saa jääkained rakust eemalduda passiivse transpordiga? Vajab lisaenergiat. Jääkained ei saa rakust eemalduda passiivse transpordiga. 37.Mida nimetatakse fagotsütoosiks? Tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel 38.Mida nimetatakse pinotsütoosiks? Vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel 39.Milline on fagotsütoosi tähtsus inimesele? Valge vereliblede hulka kuuluvad õgirakud hävitavad organismi tunginud kahjulikke baktereid ja viiruseid 40.Mida nimetatakse organellideks? Rakkudes kindlaid ülesandeid täitvad allüksused, raku jaoks sama, mis organ organismi jaoks 41.Ribosoomide ülesanded? Valkude sünteesimine 42
maapealsed võsud. - Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal. 3) Juure vöötmed • Kasvukuhik – apikaalne meristeem • Pikenemisvööde – rakkude kasv • Diferentseerumisvööde – püsikudede kujunemine • Külgjuurte vööde – peritsüklist saab alguse • Juurekael 4) Juurte ülesanded - Vee ja mineraalainete omastamine - Säilitusorgan. - Fotosüntees, hapniku omastamine - Orgaaniliste ainete sünteesi organ 5) Juure muudendid • Säilitusjuured • Tõmbejuured – e. kontraktiiljuured • Õhujuured • Assimileerivad juured – kloroplastidega rakud • Hingamisjuured • Ronijuured • Tugijuured • Kurgjuured • Plankjuured 6) Säilitusjuured – juurviljad • Kaalika ehk rõika tüüp • Porgandi tüüp • Punapeedi tüüp 7) Juure primaarne ja sekundaarne anatoomiline ehitus Primaarne:
passiivne trnsp-valgulised kandjad, lisaenergiat ei vaja. difusioon-gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni.Osmoos-lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentrats. kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni(nt vee ja mineraalsoolade imendumine taime juurtesse)ÜL-Ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke, ümbritseb rakke andes neile kujuPinotsütoos- on vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel.Fagotsütoos on tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel.Vere valgeliblede hulka kuuluvad õgirakud hävitavad organismi tunginud kahjulikke baktereid ja viiruseid. Valge verelibled tunnevad organismi tunginud bakteri valgulise katte järgi ära, ümbritsevad ta oma membraaniga ja lagundavad oma ensüümide toimel. Õp lk 77 joonis (lisa füsioloogiline lahus)-*Lahustunud ainete kontsentratsioon on rakus ja rakku ümbritsevas lahuses
b) süstemaatilist viga? 6. Vaatlus ( 2); analüüs ( 1); üldistamine (1 ); küsitlus (2 ) on (1) puht-teoreetilised- või (2) empiirilis-teoreetilised meetodid? 7. Perioodiliselt teatud ajavahemike järel läbiviidavaid vaatlusi nimetatakse a) pidevvaatlusteks; b) korduvvaatlusteks? 8. Teaduslikke teadmisi iseloomustab: a) originaalsus b) subjektiivsus c)objektiivsus? 9. Kompilatsioon on a) autorsuse omastamine, teise isiku loodu avaldamine oma nime all või b) teiste autorite töödest kokkukirjutatud, ainestikku iseseisvalt läbitöötamata koostatud teos? 10. Representatiivsusvead ehk esindusvead tulenevad a) ebaõigetest vaatlusmeetoditest; b) ebatäpsest andmete üleskirjutamisest? 11. Mis on esinduslik valim? a) valim, mis hõlmab kõik uuritava kogumi üksikliikmed, b) valim, mille kõik olulised tunnused jaotuvad samamoodi kui üldkogumis 12
VABADUSE TEINE KÜLG ON VASTUTUS: AUTORI VASTUTUS OMA TEOSE MÕJU EEST PUBLIKULE, VASTUTUS OMA KÄSITELDAVA-VORMITAVA MATERJALI SUHTES NING KOHUSTUSED INIMESTE EES, KEDA TEOS LÄHEDALT PUUDUTAB. ORIGINAALSUS NII NAGU KUNST AMMUTAB AINEST ÜMBRITSEVAT MAAILMAST, LEIAB TA SEDA KA KUNSTIST ENDAST. ÄÄRMUSLIK NÄIDE SELLISEST TEGEVUSEST ON PLAGIAAT VÕI VÕÕRA TÖÖ ENDA NIME ALL ESITAMINE; VASTUPIDINE NÄIDE AGA VÕLTSIMINE – TEISE AUTORI NIME OMASTAMINE. • KUNSTI JA MORAALSETE VÄÄRTUSTE TEEMAS KÄSITLETAKSE EETILISI KÜSIMUSI ESTEETIKAS, NÄITEKS KUNSTI MORAALNE MÕJU PUBLIKULE VÕI ROLL MORAALIKASVATUSES. • MIKS ROOMATA NÄGUPIDI MUDAS? • MIKS TEHA FILME NING KIRJUTADA ROMAANE, KUS TEGELASED PIINAVAD, VÄGISTAVAD JA • MIKS OKSENDADA LAVAL JA LOOPIDA TOITU? TÜKELDAVAD TEISI INIMESI? • MIKS JOOSTA ALASTI RINGI JA RÖÖKIDA?
Varred peened ja juurestiku kasv nõrk. Taime areng aeglane, õitsemine hilineb. Liigväetamisel: Lüheneb vegetatsiooni periood, taimed õitsevad enneaegselt. Kväetis ehk kaaliumväetis Miks on vaja kaaliumit? Suurendab taimede veeomastamise võimet ja vähendab H2O aurumist. Kaaliumi puudumisel: seemnete idanevus langeb, taimed haigestuvad kergemini, lehe ääred kolletuvad, lehed kuivavad. Liigväetamisel: Taim närbub, sest on takistatud vee omastamine. Lehed heledad, pruunimate laikudega. Kaltsiumi ja magneesiumi puudusnähud võivad olla tingitud liigsest kaaliumist.
Konspekt Selgeks teha: Väetamise diferentsiaaltulukus Väetamise keskmine tulukus Tootmise tulukus Eksamisse: 1 ülesanne + küsimused Aineringed ja maaskasutusstrateegiad Põhiline eesmärk: kuidas ressursse ratsionaalselt ja säästlikult kasutada? 25.11.2010 Eksamisse: taimetoitainete omastamine mullast ja väetistest - arvestatakse kõigi toitainetega, mida taim omastab ja kasutab bioproduktsioonis. Väetistega mulda viidud taimetoiteelementidest suudavad taimed omastada vaid osa, ülejäänud kogused alluvad mullas mitmesugustele muutustele ja ei põhjusta mitte alati keskkonna reostust! - andke hinnang väetiste kasutamise agronoomiliste majanduslike ja keskkonnakaitselistele aspektidele. Vaja selgitada ruutfunktsiooni põhiliselt,
indad. Miks peab enne ja peale treeningut sooritama venitusharjutusi- Laguproduktide laiali ajamine lihastes. Mis on treenitus- Kõrge sportliku töövõime seisund, mis on saavutatud kehaliste harjutuste tegemisel. Mis määratlevad meie meeleolu, emotsioonide tugevuse ja nende avaldamis astme- Koostöö ajukiire ja koealuste struktuuride vahel. Mis on assimilatsioon- Elutalituseks ja organismi ehituseks vajalike ainete omastamine ning valkude, süsivesikute jt orgaaniliste ühendite sünteesimine. Mis on disassimilatsioon- Valkude jt organismi koosseisu kuuluvate orgaaniliste ühendite lõhustamine, oma elutalituseks vajaliku energia vabastamine ning vananenud kudede ja laguproduktide elimineerimine.
vitamiine, mis on väga kasulikud inimese organismile 6. Tervislik toitumine on väga tähtis, sest toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset arengut, kasvu ja tervist. 7. I Toidusedel- kasuliku toidu söömine. II Seedimine- toidu mehhaaniline peenestamine mälumise tee ja seedimine maos. III Imendumine- edasine kandumine vere kaudu rakkudesse ja nende omastamine rakkude poolt. IV Ringlus ja assimilatsioon- toitainete siirdumine soolestikust vereringesse. V Jääkide eemaldamine- ainevahetusjääkide kõrvaldamine rakkudest. 8. I Energiavajadus sõltub soost, vanusest, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest II Toidurasvad e. lipiidid koosnevad rasvhapetest. III Glükoos, fruktoos, laktoos, maltoos, sahharoos on lihtsuhkrud. IV Toiduenergia ületarbimise puhul tekib ülekaal ja rasvumine.
Hormoonid ja sisenõrenäärmed Hormoonid keemilised ained, mis juhivad elundite tööd (veres väga vähe, kindel ülesanne, erinev toimeaeg) Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs kontrollib teisi hormoone, kasv 2. käbikeha ajus ärkveloleku ja une määramine, pigment 3. kilpnääre 40 g, suurim, reaktsiooniaeg, erutusprotsessid, ainevahetus, vajalik iood 4. kõrvalkilpnäärmed 0,1 g, väikseimad, Ca ja P omastamine 5. neerupealsed adrenaliin (hirm, põnevus, rõõm, ärritus jne) 6. kõhunääre insuliin, trandpordib glükoosi verest kudedesse, suhkruhaigus ehk diabeet (I insuliini ei ole, süstivad. II vanematel,ülekaalulistel, insuliini vähe, ravimitega) 7. sugunäärmed (munasarjad, munandid) murdeeas (ajuripats), sootunnused (karvad, häälemurre, kehakuju muutus) Närvisüsteem
enamjaolt kõik kantserogeenid. 6. Mao kõrge happeses juures tekivad nendest ja nitrititest nitrosoamiinid, mis on ohtlikumaid kantserogeene üldse Valgud Selgita mõisted: Kodeeritav aminohape-Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. Asendamatu aminohape- on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. Peptiid- on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Oligopeptiid- kahest kuni kümnest aminohappejäägist koosnevaid peptiide nim oligopeptiidideks Polüpeptiidid- kui aminohappeid on üle kümne siis räägitakse polüpetiitidest Valk- ehk proteiinid koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast Millise asendamatu aminohappe defitsiit võib tekkida, kui süüa ainult liha või kala
Ainevahetus on organismis toimivad keemilised protsessid, kus saadakse kudede ja rakkude talitluseks vajalikku energiat, mille käigus sünteesitakse toiduga saadud aminohapetest kehale omaseid valke. Mille käigus on võimalik osaliselt ühtede, kus võimalik ühtede ainete üleminek teiseks, nt süsivesikud-> lipiidideks; valgud - > süsivesikuteks (valke ei saa ise sünteesida!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Asendatavaid aminohappeid võib küll sünteesida) Assimilatsioon ainete omastamine, uute ainete süntees Dissimilatsioon ainete lammutamine Ainevahetus toimub kõikides kudedes, intensiivsem ainevahetus toimub maksas ja lihastes. Lihastes tekib u 80 % kogu organismi soojusest. Ülejäänud 20 % maksas-neerudes. Keha püsiva temperatuuri hoidmiseks. Põhiainevahetus (PAV) PAV - energia hulk, mis kulub ööpäevas hädavajalikuks organismi elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus
Õhuniiskus- Suurenenud tema lehti. Arukase tüve kahjustavad seened -tuletaela või must pässik, ka õhuniiskuse puhul võibki tekkida omapärased oksapuntrad puuladvas on lämmastiku puudus, mis mõjub seente töö. taime kasvu pärssivalt Toit- Eriti oluline on toitainete kiire ja Tuul- Suure tuulega võivad puud efektiivne omastamine kiirekasvulistel murduda või oksad. On katuullevija. puuliikidel, nagu arukask.
6.andmed: m=10kg L=2260kj/kg=2260000, Q=? Lahendus: Q=L*M Q=2260000*10=22600000=22,6mj Vastus=10 kg vee aurustamiseks kulub 22,6 mj 7.Tahkumine-vabaneb energiat,moodustub kristallvõre,muutub vedelast tahkeks,aine oleku muutus,temperatuur ei muutu protsessi jookusul vereringe-vereliikumine organismis. Vereringeelundkond-mood. Elundid, mis on seotud toitainete ja hapniku omastamisega ning co2 ja jääkainete eraldamisega. Vereringe tähtsus: tagab pideva ainevahetuse-toitainete ja o2 omastamine, jääkainete ja co2 eraldamise. Eluliste protsesside mõjutamine kaudne, hormoonide abil Hormoonid-kehas sünteesivad ained, mis mõjutavad organite Tööd. Kaitse-Veres on rakud, mis hävitavad mikroobe.Veres on ained nim. Antikehad, mis hävitavad viiruseid. Veri- Vedel Sidekude, koosneb vereplasmast ja selles kujunevatest vere- Rakkudest.Vererühmad-punased-ja valge vererakud ning vereliistakud. Veresooned- On torujad elundid, kus very liigub kindlas suunas. Tunnus e
Mineraalväetistega mulda antav lämmastik, mis ei tohi ületada saagi formeerumisel puudu jäävat lämmastiku kogust 3. Kaalium ja tema vormid mullas-Kaalium Taimedes 0,4… 1,6%. Kõige kõrgem on sisaldus õitsemise ajal. Soodustab sahhariidide sünteesi. Soodustab vee tungimist juurtesse vähendades samal ajal transpiratsiooni. Parandab eelkõige saagi kvaliteeti. Üleväetamisel takistatud magneesiumi omastamine – kaaliumi “luksustarbimine” 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas- Taimedes 0,1…0,3%. Asendamatu nukleoproteiidide, nukleiinhapete, fermentide, vitamiinide jne. koostises. Puudusel kasv pidurdub, kasvuperiood pikeneb, saak ei valmi. Üleküllusel lüheneb kasvuperiood ja paraneb teraviljade seisukindlus. Liigsel üleküllusel valmib saak enneaegselt 5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid-Taimedes 0,5…4%. Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses
teisele Osmoos - molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsetratsiooniga lahusest kõrgema kontsetratsiooniga lahusesse Difusioon – gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsetratsiooniga lahusest kõrgema kontsetratsiooniga lahusesse Aktiivne transport – ainete liikumine läbi rakumembraani, vajab lisaenergiat Passiivne transport – ainete liikumine läbi rakumembraani, ei vaja lisaenergiat Fagotsütoos – tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel Füsioloogiline lahus – lahus, mille lahustunud ainete kontstetratsioon on võrdne rakkudesisese lahuse kontsetratsiooniga Geen – DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesti Poorid – tuumamembraanis asuvad avad, mis reguleerivad materjali ja info liikumist tuuma ja tsütoplasma vahel DNA replikatsioon – DNA suudab teha endast koopia 3.Rakkude uurimise võimalused, rakkude suurus. Võrdle omavahel viiruse, bakteri ja päristuumse raku suurust
Kandseened (Basidiomycota) Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks, seene rakukesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. saprotroofid, kelle alla kuuluvad ka kandseened. Arvatakse, et kandseened lahknesid kottseentest rohkem kui 500 miljonit aastat tagasi ning nüüd on nendest tekkinud omaette rühm. Neid on määratletud ligikaudu 16 000 liiki, hõimkonnas on kolm klassi ning nad kõik on esindatud ka Eestis. Kandseente hulka kuuluvad tuntud söögiseened - riisikad ja puravikud, aga ka torikseened, roosteseened jne. Nad on ühed olulisemad saprotroofid, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Siia kuuluvad ka majaseened, mis lagundavad (mädandavad) puitu ja teisi materjale nt. majavamm võib maja puitosad sood...
Keha eesotsas paiknevad jämedamad ringsooned, mis täidavad osaliselt südame ülesannet. Ringsooned on varustatud lihastega, mis tõmbuvad regulaarselt kokku ning pumpavad vere kõhtmisesse soonde. Kõhtmises veresoones liigub veri eest taha, selgmises veresoones vastupidi. Selja-, kõhu- ja ringsoontest saavad alguse peenemad veresooned ehk kapillaarid. Vihmaussi veri on punast värvi. Hingamiselundkond pole vihmaussil hästi arenenud. Hapniku omastamine toimub naha kaudu. Nahapinnale ulatuvad kapillaarid, millesse tungib hapnik. Veri on hapniku laialikandja organismis. Närvisüsteem on jagunenud tänkudeks, mis asuvad iga lüli kõhtmisel poolel. Kõik tängud on omavahel ühendatud ja moodustavad närviketi. Peaosas asuvad neelualune ja neelupealne tänk, mis moodustavad koos neid ühendavate närvikiududega neeluümbrise närvirõnga. Ärritusi võtavad vihmaussid vastu meelerakkudega, mis on ühendatud närvitänkudega
Mina ja rasvad Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side siis on tegemist õliga. Rasvade põhiülesandeks on energia katmine ning säilitamine, nad on ka asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas. Fosfatiidid kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse, suuremal hulgal on neid närvikoes ja ajurakkudes. Rasvad võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest. Uuemad soovitused pakuvad rasvade osatähtsuseks toiduenergiast 30 %. Sel...
Rasv ja mina Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Rasvad kuuluvad lipiidide klassi ja on vees lahustamatud ained. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Toidurasvad koosnevad rasvhapetest. Toidurasvad sisaldavad küllastunud, mono-ja polüküllastumata rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped. Loomseid rasvu saadakse toorainest väljasulatamisel või kuumalt väljapressimisel. Taimerasvad eraldatakse kuumpressimisel või ekstraheerimisel. Rasvad on elusorganismi põhilisi koostisosi valkude ja süsivesikute kõrval. Võrreldes valkude ning süsivesikutega annavad nad kaks korda rohkem energiat. Rasvad kuuluvad põhitoitainet...
harunevad.Külgjuured on samasuguse ehitusega nagu peajuur aga peenemad.Narmasjuurestikul on palju enamvähem ühesuguseid juuri ja ta kujuneb teisiti kui sammasjuurestik.Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. 3. Iseloomusta juurevöötme ehitust ja teket. Külgjuurte vöötmes moodustuvad külgjuured,mis võivad omakorda haruneda. Imevvöötmes esinevad juurekarvad. Vee omastamine mullast toimub OSMOOSI teel. Kasvuvööde asub juure otsas, kasvukuhikus on paljunemisvõimelised rakud ja juure otsa katab juure kübar. 4. Kuidas hangib taim mullast vett ja selles lahustunud aineid? Toimub OSMOOSI teel, vett võetakse juurtega. 5. Milleks kasutab inimene taimede juuri? Toiduks,toitude maitsestamiseks,suhkrupeedi juurtest saadakse siirupit ja suhkrut,ravimite valmistamisel ja kariloomadele toiduks. 6. Juurte ülesanded.
Seejärel marssis natsiarmee Reini demilitariseeritud tsooni. Nähes, et suurriigid ei reageerinud, oli ta kindel oma võimus ning jätkas sõjategevust. Aastal 1936 käivitas ta operatsiooni Feuerzauber, millega aitas Hitler Hispaania kodusõjas natsionaliste. Proovides sõjas oma uusi relvi, valmistus Saksamaa suureks sõjaliseks konfliktiks, mis pidi vältimatult saabuma. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austria omastamine oli kerge, kuna austerlased ei osutanud vastupanu. Austerlaste hulgas oli siis märkimisväärne hulk Saksa-meelseid, ei paistnud ühendamine vägivaldsena. Hitleri mõjuvõim tõusis, teda toetas Itaalias Mussolini, Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Hitlerile sellest ei piisanud. Olgugi, et avalikult hakkas Hitler Suur-Saksamaad looma alles 1938. aastal, tegeles ta sellega
glükoos, aminohapped). ● Osmoos - vee molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. Vesi liigub osmoosi teel rakku ja tekitab seal siserõhu. 2) ainete aktiivne transport vajab aga lisaenergiat ja transportvalke ning toimub madala konst. kõrgema konst. keskkonda. ● Ioonkanalid ● Fagotsütoos - tahkete ainete(nt bakterid) omastamine rakumembraani sissesopistumise teel ● Pinotsütoos - vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel Ribosoomid - sünteesitakse valke, ning mida rohkem valke üks rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on. Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad samuti ribosoome. Ehitus:väiksed kaheosalised, mis koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. Mikrotuubulid - koosnevad valkudest ja kuuluvad tsütoskeleti koosseisu. Neid esineb ka
Või järeleksamil olid sellised, kõiki ei mäleta loomulikult... Kuidas sõltub taime suhteline kasvukiirus summaarsest fotosünteesist ja taime massist? :S Mis on lehepinnaindeks, Signaalainete mõju taimele, too näide Mis tähendab koefitsient Q10, suurimad ja väiksemad väärtused Süsinik taimes, kust saab, kas limiteerib taime kasvu Kuidas muutub õhulõhede juhtivus CO2 vähenemisel/suurenemisel, Mineraalainete omastamine juurtega, kas protsess vajab energiat, kas juurtes sünteesitakse ATP Õhulõhede juhtivus suurenes 2 korda, kuidas ja mis suunas muutub transpiratsioon kui õhuniiskus jääb samaks. Millistel muldadel on juurte eluiga lühem ja ringe kiirem ning mis põhjusel? Juurte jaotus ja kasv mullas sõltub toitainete kättesaadavuse ruumilisest heterogeensusest. Juurte eluiga ja ringe muutub (vanad juured suberiniseeruvad, neelamine väheneb, varud ammendatakse).
12.kl Kordamine: molekulaarbioloogilised põhiprotsessid 1. Mida nimetatakse pärilikkusaineteks? Inimese pärilik informatsioon on talletatud DNA-s,mis on kromosoomide põhielemendiks 2. Mis on geen? DNA-ahela funkstionaalne lõik,mis sisaldab informatsiooni ühe polüpeptiidi valgu sünteesiks. 3. Selgita, mida tähendab komplementaarsusprintsiip. Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmasikualuste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel. 4. Võrdle DNA ja RNA ehitust. Too välja sarnasused ja erinevused. RNA-Koosneb ribonukleiididest ja on üheaheline DNA-koosneb desoksüribonukleiididest ja on 2 komplementaarset ahelat.Mõlemad on päriliku info kandjad. 5. Kuidas toimub DNA kahekordistumine? Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ...
Seotud Vaba Toiteioon Toiteioon toiteioon toiteioon protoplasmas lehes või või vakuoolis varres Mulla tahke Mulla lahuses Juures Taime maapealses faas osas. Toitainete passiivne omastamine: 4 - transpiratsiooniga - difusiooniga. Toitainete aktiivne (valiv) omastamine: asendusadsorptsiooni teel (taimede hingamisel eraldub CO 2, mis reageeri H2O H2CO3 H+ + HCO3. TOITEAINETE OSA TAIMEDE ELUTEGEVUSES Lämmastik (N) on tähtsaim element kogu orgaanilise maailma tegevuses. Asendamatu valkudes, mis koosnevad aminohapetest. KASV: N puudused ja ületunnused kergest äratuntavad.
4 Organismi vedelikutasakaalu säilitamine..................................................7-8 2. Süsivesikud.................................................................................................................9 2.1 Tähtsus organismis....................................................................................9 2.2 Kiudained ja nende tähtsus...... .................................................................9 2.3 Süsivesikute omastamine........................................................................10 3. Valgud.................................................................................................................... 11 3.1 Tähtsus organismis...................................................................................11 3.2 Valkude omastamine..........................................................................11-12 4. Rasvad...................................................
Rasvad Rasvad kuuluvad põhitoitainete hulka. Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Rasvapuudus vähendab organismi vastupanuvõimet nakkushaiguste ja külma suhtes. Energiaväärtuselt ületavad nad süsivesikuid ja valke üle kahe korra. 1kg rasva annab 9,3 kilokalorit. Rasvas lahustuvad mitmed vitamiinid (A;E;D-vitamiin). Nende vitamiinide omastamine oleneb suurel määral toidu rasvasisaldusest. Rasvad on mitmete bioloogiliselt aktiivsete ainete (letsitiin, F-vitamiin) allikaks. Inimorganismi rasvavarud on küllalt suured. 70 kg inimeses on 12 kg rasva. Organismis tekib rasv ka süsivesikutest ja valgust. Inimorganismi vajaduste rahuldamise seisukohalt pole ükski rasv täiuslik. A- ja D- vitamiini on ainult loomsetes rasvades, E-vitamiini rohkem taimeõlis Eesti elanike toit on sageli rasvarikas
Üle- ja alakaalulisus: põhjused, mõju tervisele jm. Ülekaalulise põhjused ★ Halvasti tasakaalustatud ★ Vähene füüsiline aktiivsus toitumine ★ Vähene teatud vitamiinide kogus ★ Ahnus ★ Krooniline stress ★ Geneetiline eelsoodumus ★ Alkoholism ★ Hüpotüreoidism ★ Liigne või ebaõige ravim Rasvumise põhjuseks on pikaajaline liigse energia omastamine, mida keha ei suuda ära kulutada. Sageli on põhjuseks just väikesed energiakogused tarvitatuna pikema aja jooksul, näiteks ühele küpsisele vastavad liigsed 50 kcal päevas. Liigse energia salvestab keha rasvana, mis aitab kaasa ülekaalu tekkimisele. Ülekaalulisuse mõju tervisele ★ Võib tekkida suhkurtõbi. Ülekaalulistel täheldatakse sageli liiga kõrget või liiga madalat vererõhku, suur on ka südamepuudulikkuse jms. tekkimise oht.
5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid: · Ammonifikatsioon org. aine lagunemise esimene etapp. Aitavad kaasa mikroorganismid. Protsessi kulg ei olene mulla õhustatusest aga oleneb temperatuurist. Mullalahuses ja kolloididele lisandunud NH4+ on taimedele omastatav. · Nitrifikatsioon Sõltub temperatuurist. Mida jahedam seda aeglasem, alla 8C juures peatub. Peab arvestama, kui anda ammooniumväetisi. · Immobilisatsioon omastamine taimede või mokroorganismide poolt. Bioloogiline neeldumine. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid 8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses 9. Toitainete omastamine taimede poolt Omastatavad on toitained, mis on kas veel või nõrkades hapetes lahustunud. Neelduvad kolloididena. Ühe valentsed.
5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid: · Ammonifikatsioon org. aine lagunemise esimene etapp. Aitavad kaasa mikroorganismid. Protsessi kulg ei olene mulla õhustatusest aga oleneb temperatuurist. Mullalahuses ja kolloididele lisandunud NH4+ on taimedele omastatav. · Nitrifikatsioon Sõltub temperatuurist. Mida jahedam seda aeglasem, alla 8C juures peatub. Peab arvestama, kui anda ammooniumväetisi. · Immobilisatsioon omastamine taimede või mokroorganismide poolt. Bioloogiline neeldumine. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid 8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses 9. Toitainete omastamine taimede poolt Omastatavad on toitained, mis on kas veel või nõrkades hapetes lahustunud. Neelduvad kolloididena. Ühe valentsed. · Juureväline maapealne võime omastada toitaineid väljaspool juuri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
