vastu. 5) Tõesed väited: + Küpsetel erütrotsüüdidel puudub rakutuum. + Küpsed erütrotsüüdid (vere punalibled) on kaksiknõgusa ketta kujulised rakud, diameetriga 7,2 mikromeetrit ja paksusega 2,2 mikromeetrit. + Küpsetel erütrotsüütidel puuduvad rakuorganellid. + Erütrotsüütides on võimalik ATP`d juurde toota vaid glükolüüsi teel. 6) Leukotsüütide hulka kuuluvad: lümfotsüüdid, monotsüüdid ja granulotsüüdid. 7) Tõesed väited: + Hematokrit on arv, mis näitab, millise osa vere kogumahust moodustavad vere rakkud. + Hematokrit normiväärtused jäävad vahemikku 0.41-0.46 + Inimese kehamassist moodustab veri 6-8% 8) Tõesed väited: + Vereplasma karbonaatpuhvri karbonaat ioon (nõrk alus) seob kudedes aine ja energia vahetuse protsessides tekkinud vesinik ioonid. + Karbonaat puhversüsteemis moodustub puhverdamise tulemusel süsihape. + Vesi ja süsinikdioksiid eemalduvad organismist kopsude kaudu.
vaatamata analüütilise meetodi puudumisele 2000a. lisati HBOC keelatud ainete nimekirja Põhjused, miks veredoping spordis on keelatud : Ebaeetiline ja ebaõiglane dopingu protseduur ( http://scienceblogs.com ) Tõstab kunstlikult sportlikku sooritusvõimet Omab potentsiaalselt ohtlikku terviseriski Testimise meetodid: ( http://passionwind.com/blog/h=5 ) Kaudne meetod hemogramm ( hematokrit, sreeum EPO, retikulotsüüdid jne. ) Otsene meetod uriin, plasma, seerum, täisveri Kasutatud kirjandus: 1. Bioloogia I osa õpik lk 44-49 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Doping 3. http://www.ap3.ee/?PublicationId=fa153cfe-6b01-4e92-ae4b-acb4f891141e 4. http://www.antidoping.ee/?cat_1=3&cat_2=97&cat_3=106 5. &ID=106 6. http://www.antidoping.ee/failikataloog/Vere%20doping.pdf 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Veredoping 8. http://en.wikipedia.org/wiki/Blood_doping 9
mitteheemne - taimne päritolu – imendumine 1-10% täisteratooted, eriti rukkijahust roheline lehtköögivili nagu mangold, spinat, brokoli oad, läätsed kõrvitsa-, lina-, seesamiseemned hirss, nisukliid, kaer mustikad, maasikad kuivatatud ploomid ja aprikoosid Rauapuudusaneemiast kuuleme tihti ning see on ilmselt kõigile tuttav. Latentsest rauapuudusest räägitakse aga palju vähem. Mis vahe on neil kahel rauapuuduse vormil? Rauapuudusaneemia - hemoglobiin, tihti ka hematokrit, punavereindeksid on Latentne rauapuudus - Hb, HCT, MCV, MCH, MCHC referentsväärtuste piires või aga rauavarud ehk ferritiin Rauadepood on tühjad Latentseks rauapuuduseks loetakse kui Fe jääb alla 30 Alati ei ole sümptomeid. Kõik sõltub inimesest – me kõik talume rauapuudust väga erinevalt. On inimesi, kellel esineb sümptomeid ferritiini väärtusega alla 30 ja üle sellegi, kuid on ka inimesi, kelle rauavarud on täiesti otsakorral ning madal ferritiini
(valgusünteesi soodustavaks toimeks) -testosterooni tõttu on meestel vere hemoglobiini sisaldus 135-170 g/l, kui naistel on 120-135 g/l, samuti on suuremad erütrotsüütide arv ja hematokrit Seede- -peptiid- -endokriinsed, parakriinsed ja hormoonid hormoonid autokriinsed peptiidid -sekretiin -pankreases karbonaatide ja vedeliku sekretsiooni stimuleerimine -maksas karbonaatide ja vedeliku sekretsiooni stimuleerimine sapi
(Gross & Vahtramäe.) Meditsiinilised näidustused koduse hapnikravi alustamiseks Pikaajaline hapnikravi on näidustatud juba maksimaalselt medikamentoosset ravi saavatel haigetel, kellel on kas · kahes vähemalt kolmenädalase ajavahega tehtud veregaaside analüüsis õhuga omahingamisel PaO2 alla 55 mmHg või · on PaO2 55-59 mmHg, kuid kliiniliselt diagnoositav cor pulmonale (Rö: pulmonaalhüpertensioon; EKG: parema vatsakese hüpertroofia) või hematokrit ületab 55%. Sotsiaalsed näidustused koduse hapnikravi rakendamiseks Haiglas endaga hästi toimetulev patsient võib otsustada koduses miljöös üsna saamatuks. Haiglas on patsiendi jaoks loodud sobiv keskkond, patsiendi eest hoolitsetakse, tuuakse kellaajaliselt ravimid ja tervisehäirete puhul on käepärast kompetentne abi. Kodus võib patsient aga ravimeid mitte korralikult tarvitada, kalduda depressiivsusele ega ole suuteline enese eest hoolitsema
maksas 24. Organismi immuunreaktsioonis osalevad järgmised vereplasma valgud: gamma-globuliinid 25. Lahust, mille osmootne rõhk on suurem koevedeliku ja vereplasma omast, nimetatakse: hüpertoonilseks 26. Hemoglobiini konsentratrsiooni normväärtused täiskasvanud inimese veres on umbes: 120-160 g/L 27. Trombotsüütide ülesanne on: osalemine vere hüübimises 28. Erütsotsüütide keskmine eluiga on tavaliselt umbes: 3-4 kuud 29. Hematokrit näitab: kui suure osa moodustab erütrotsüütide maht vere üldmahust 30. Kui inimese erütrotsüütidel esinevad aglutinogeenid (antigeenid) B, siis selle inimese vereplasmas on aglutiinid (antikehad): anti A 31. Erütropoeesiks nimetatakse: erütrotsüütide loomet (teket) 32. Veri, mis suure (süsteemse) vereringe läbimise järel taas südamesse naaseb, siseneb kõigepealt: paremasse kotta 33. Arteriaalse süstoolse vererõhu normväärtused puhkeseisundis on: 100-140 mmHg 34
väljutab kehast jääkaineid. 2.Kui suur on vereplasma osmootne rõhk? Millest oleneb osmootse rõhu väärtus? Oleneb aine osakeste arvust lahuses ainete kontsentratsioonist. 7.3 atm ehk 745 kPa. 3.Mida tähendab mõiste hamatokrit? Kuidas seda saab lihtsal viisil laboris määrata? Tooge näiteid hematokriti füsioloogilisest normist (inimene ja vähemalt üks koduloom) Hematokrit vererakkude (peamiselt erütrotsüütide) osakaal veres pärast täielikku tsentifuugimist. Stabiliseeritud veri tsentrifuugitakse kapillaaris püsiva rakumahuni. Mõõdetakse punaliblede samba protsent kogumahust. Meeste norm: 44-46% erütrotsüüte, enamasti 30-45%, inimesel kõrgemad, loomadel madalamad. 4.Mida tähendab mõiste hemolüüs? Tooge vähemalt 3 näidet
sarnased akuutsetele (ägedatele) hingamisteede viirustele või kopsupõletikule (palavik, öine higistamine, valu rindkeres, köha, hingeldus, kaalu kaotamine). Hemorraagiline pleuriit-pleuras olev vedelik sisaldab verd. Selle põhjuseks on sageli pahaloomulised kasvajad, kopsuemboolia ja rindkere traumad. Vere olemasolu tehakse kindlaks punktsiooniga, kuid lisaks muudele uuringutele, mis verega tehakse, on vaja määrata hemoglobiin ja hematokrit (vererakkude osa vere üldmahust). (Jaanson 1996). 2. ÕENDUSPLAAN ÕENDUSPROBLEEMID EESMÄRK ÕENDUSTEGEVUS HINNANG Aktuaalsed probleemid: · Hinga valu Valu Valu rinnus (8 palli), Valu lokalisatsiooni, vähenes 3- tingitud vähendamine kuni tugevust, seost ballini pleura ärritusest 3-ballini 2 tunni liikumise ja
fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid. 7. Vere punaliblede e. erütrotsüütide arv ühes mikroliitris veres on inimesel 4-6; seal 6-8; veisel 6-8; hobusel 7-12.; kanal 2,5-3,2 8. Punaliblede ülesanne on hapniku transport. 9. Seda ülesannet täidab punalibledes sisalduv liitvalk...hemoglobiin, milles sisalduv raua aatom võimaldab hapniku transporti kopsudest kudedesse. 10. Hematokrit iseloomustab punaliblede arvu määramist. Erütrotsüütide arv ühes mm3(ml) veres peegeldab nii vereloomeorganite talitlust kui ka vere hingamisfunktsiooni . 11. Hemoglobiini normaalne kontsentratsioon inimese veres on mehel-158g/l, naisel- 140 g/l hemoglobiini. 12. Seisundit, kus vere hemoglobiini on normist vähem, nimetatakse aneemiaks. 13. Vere valgeliblede e. leukotsüütide normaalne hulk ühes mikroliitris veres on inimesel 4000-10000.; veisel 7000-10000
koevedelik ja 1/5 ca 3 l vereplasma. · Organismi funktsioonide reguleerimine. · Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon, puhveromadused ja ülesanded. Veri on vedel sidekude. Veri on paljudest komponentidest koosnev vedelik. Vereplasma ca 55 % mahust vere vedel osa. Punalibled ca 45 % vererakud. Veri on oma komponentide ajutine kooseksisteerimise koht, kuid tema koostis on väga stabiilne, kõigub kindlates piirides. Hematokrit näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud, normaalselt on meestel 0,4-0,5 l ja 0,36 0,47 l naistel. Funktsioonid: transport; miljöö vere enda koostis hoitakse stabiilsena ja see omakorda võimaldab hoida koevedeliku koostise stabiilsust. ; kaitse kaitse verekaotuse vastu- hemostaas, vere hüübimine; kaitse kehavõõra bioloogilise materjali vastu-immunoloogiline kaitse. NB! Funktsioonide realiseerumise eeltingimuseks on vere liikumine vereringes.
Polütsüteemilise hüperviskoossuse sündroom Polütsüsteemilise hüperviskoossuse sündroomi vaadeldakse eeskätt koos patoloogiliselt suurenenud punaliblede hulga tõusuga. Enamasti kaasneb sellega ka valgeliblede ja vereliistakute suurenenud hulk. Kliinilises praktikas pärineb probleem siiski peamiselt erütrotsüütidest, kuna need moodustavad 95% kogu vererakkude mahust. Erütrotsütoos Erütrotsütoos on punaliblede arvu tõus üle normväärtuse (hematokrit meestel 0,52, naistel 0,48) Erütrotsütoos võib olla absoluutne või reletiivne. Esimese puhul on tegu plasma mahu vähenemisega, teise puhul tegeliku punaliblede arvu tõusuga. Erütrotsütoos võib olla ka adaptiivne vastus vähenenud võimele rikastada arteriaalset hemoglobiini hapnikuga. 5 Tänu füsioloogilisele tagasisidestusele viib see erütropoetiini vabanemise suurenemisele,
Emakasisese ehk intrauteriinse perioodi 3 viimasel kuul on põhiliseks vereloome elundiks luuüdi. Looteeas ületab erütropoeesi intensiivsus täiskasvanu 3-5 korda. Vastsündinutel on erütrotsüütide sisaldus veres märgatavalt kõrgem, kui täiskasvanutel. Seda põhjustab platsenta kokkutõmme sündimisel – lapse vereringesüsteemi lisandub täiendavalt verd, sh erütrotsüüte. Kõrge punaliblede sisalduse tõttu on lapsel ka hemoglobiinisisaldus, hematokrit ning vere viskoossus kõrgemad. Punaliblede, Hb ning hematokriti sisaldus langeb järsult 10. Elunädalal pärast sündi, siis hakkab jälle tõusma. Leukopoees (leukotsüütide teke) ei erine lapseeas eriti täiskasvanu omast, see on individuaalselt muutlik. Esimestel elupäevadel suureneb järsult granulotsüütide arv, seejärel see langeb, ning püsib madalal tasemel kuni 4.aastani. Vere hüübimine on vastsündinuil aeglasem, sest hüübimisfaktorite tase on 30-60% täiskasvanu omast.
o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine, transpordifunktsioon (toitained, jääkained, hapnik, hormoonid, valgeliblede fagotsüteerimine, termoregulatsioon), kaitsefunktsioon. 7. Punaliblede ülesanne on hapniku transport. 8. Seda ülesannet täidab punalibledes sisalduv liitvalk hemoglobiin, milles sisalduv raua aatom võimaldab pöörduvat hapniku sidumist ilma Fe-aatomi oksüdatsioonita, mis võimaldab hapniku transporti kopsudest kudedesse. 9. Hematokrit iseloomustab vere vormelementide osa vere mahust. 10. Hemoglobiini normaalne kontsentratsioon inimese veres on 130...150 mg/l. 11. Seisundit, kus vere hemoglobiini on normist vähem, nimetatakse aneemiaks. 12. Leukotsüütide alaliigid on: a) granulotsüüdid; ülesanne: fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b) agranulotsüüdid; ülesanne: fagotsüteerivad baktereid.
Organismi sisekeskkond – koevedelik, lümf, veri – võimaldab KK tingimusi hoida stabiilselt üksikutele rakkudele optimaalsel tasemel (sisekeskkonna homöostaas). 2. Veri. 2.1. Mõiste ja koostis. Veri - vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis ringleb kinnises soonestikus. Koosneb vereplasma ja vormelemendid – erütrotsüüdid (punalibled), leukotsüüdid (valgelibled), trombotsüüdid (vereliistakud). 2.2. Hematokrit : mõiste, määramine, füsioloogiline tähtsus. Hematokrit – väljendab vererakkude (põhiliselt punaliblede) osakaalu veres (%) pärast täielikku tsentrifuugimist. Määramine – stabiliseeritud verd tsentrifuugitakse klaasist kapillaarides püsiva rakumahuni. Võetakse punaliblede samba % kogumahust. Kapillaar niisutatakse seest hepariinilahusega, täidetakse sobivas mahus verega, korgitakse plastiliiniga ja tsentrifuugitakse 10 min (veisel 20)
moodustavad Vereplasma ~5% hüübimatuks muudetud vere · Vitamiinid ( eriti B12 vitamiin 19. Leukotsüütide arvu 29. Fibrinolüüs ja selles osalevad keha massist Koevedelik ~15% tsentrifuugimisel kapillaartorus. ja foolhape) · Mineraalainetest määramine ja normväärtused faktorid. keha massist ja lümf Hematokrit näitab vere rakkude vajalik raud, mille abil ehitatakse (B., E., S., H.). Muutuste ulatus Fibrinolüüs · Plasminogeen · 2/3 veest paikneb rakkudes, ja (pm punaliblede) protsentuaalset hemoglobiini molekul, vask ja tingitus. plasmiin · t-PA plasminogeeni
vähem. IV VERI 1. Vere ülesaanded - ISESEISVALT 2. Vere hulk ja koostis Veri koosneb plasmast ja vormelementidest. Plasma on vedel osa, vormeelemendid on rakulised moodustised vedela osa plasma sees. Plasma ja vormelementide suhet nimetatakse hematokritiks. Plasmat on rohkem (55-60%), vormelemendid üldisest veremahust moodustavad ülejäänud 45-50%. Täiskasvanud inimesel on verd umbes 5 liitrit (plasmat 3l, vereelemente 2l). Kui hematokrit nihkub vormelementide kasuks (vormelemente rohkem kui plasmat), siis on veri muutunud paksemaks (viskoosseks) tema liikumine veresoontes on raskendatud hõõrdumine vastu veresoonte seinu suurenenud. Kui hemoblobiini sisaldus on kõrge, siis peab olema ka punaliblede sisaldus kõrge selle saavutamiseks kasutatakse dopinguainet. Sel põhjusel kontrollitakse sportlasi ja kõrge hemoglobiiniga starti ei lasta (kõrge hemoglobiinitasemega on ka koormus südamele suurem). Vaja
hüübimisvõime, verel on püsiv koostis ja see tagab organismi sisekeskkonna püsivuse e. homoöstaasi. Veres olevad valgud on kergesti kättesaadavad valgutagavarad valgudepoo. 3 Vere maht Inimesel on verd 68% kehakaalust. Täiskasvanud naise verehulk on 44,5 l, mehel 5 l ja enamgi. Hematokrit Vererakkude mahusuhe. Kuna vere vormelementidest enamuse moodustavad erütrotsüüdid, siis iseloomustab hematokrit erütrotsüütide üldmahtu. Normaalselt saadakse meeste venoosse vere punavererakkude mahuosaks 0,440,46, naistel 0,410,43. Erütrotsüüdid nende kuju, funktsioon. Punaverelibled. Nad on väikesemad kui enamus teisi keharakke laius 78 mm ja paksus umbes 2 mm.
hingamiselundite ja keha välispinna kadu ära. Verel on võime kahjustada organismi sattunud võõrkehi ja haigusetekitajaid (antikehade moodustamine), hüübimisvõime, verel on püsiv koostis ja see tagab organismi sisekeskkonna püsivuse e. homoöstaasi. Veres olevad valgud on kergesti kättesaadavad valgutagavarad- valgudepoo. Vere maht- Inimesel on verd 6-8% kehakaalust. Täiskasvanud naise verehulk on 4-4,5 l, mehel 5 l ja enamgi. Hematokrit- Vererakkude mahusuhe. Kuna vere vormelementidest enamuse moodustavad erütrotsüüdid, siis iseloomustab hematokrit erütrotsüütide üldmahtu. Normaalselt saadakse meeste venoosse vere punavererakkude mahuosaks 0,44-0,46, naistel 0,41-0,43. Erütrotsüüdid nende kuju, funktsioon. Punaverelibled. Nad on väikesemad kui enamus teisi keharakke laius 7-8 µm ja paksus umbes 2 µm.
Vedelikuruumide sees difusioon • Vedelikuruumide vahel: Ekstratsellulaarne vedelik – rakud: osmoos (rakumembraan hästi läbitav veele) Vereplasma – interstitsiaalne vedelik: difusioon ja filtratsioon (onkootne ja hüdrostaatiline rõhk) Vedelikuruumide ruumala määramine: L, lk 8 19 Gibbs-Donnani efekt: 20 Kliiniline näide – turse: L, lk13 7. Vere üldiseloomustus. Hematokrit. Vereplasma koostis. Vereplasma valgud. Madalamaolekulaarsed ained vereplasmas. Hematokrit näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud, normaalselt on meestel 0,4-0,54 (0,47 - meestel) ja 0,36-0,47 (0,42 - naistel). Peenemates veresoontes on hematokrit väiksem, sest erotrotsüütidel on tendents kulgeda 21 veresoone keskel, mitte aga seinte lähedal. Hematokriti kasvuga suureneb vere viskoossus
· Üksikule kehalisele koormusele või ühele treeningule · Võistlusharjutuste sooritamisele · Organismi treenituse/ületreenituse hindamine · Organismi taastumiskiiruse hindamine pärast võistlust- või treeningkoormusi. · 1. Kehalise töövõime hindamine biokeemiliste meetoditega vastupidavusala sportlastel Biokeemiline materjal - *lihas *Veri *Uriin *Sülg *Higi * Juuksed * Mikrodialüüs Vere parameetrid - *Hemoglobiin (Hgb) *Hematokrit (Hct) *Vereplasma maht* Erütrotsüütide hulk * Lümfotsüüdid ja immunoglobuliinid * Leukotsüütide hulk * Antikehad jt. meditsiinilised näitajad Metaboliidid - * Laktaat (piimhappe)* Uurea * 3-metüülhistidiin (3-MeHis) * Ammoonium * Kusihape * Kreatiin ja kreatiniin Substraadid - * Glükoos * Vabad rasvhapped ja glütserool * Kolesterool (VLDL, LDL, HDL) * Kreatiinfosfaat * ATP,
alles siis rakkudesse Vereplasma maht tuleb kiiresti taastada · Aitab keedusoola lisamine vedelikule Koormus ja kuumus · Jooksutreeningul üle 30 kraadise ilmaga Piirata mahtu kuni 30 70 min ehk (6-12 km) Aitab ennetada ülekuumenemise teket Joosta aeglasemalt kui muidu · Energiamaht, soojaproduktsioon Kehatemperatuuri tõus üle 40 kraadi on veelgi ohtlikum kui vedelikukaotus 3-4% · Harjutada varahommikul · Kui hematokrit üle 50, juua kindlasti vedelikku enam Üle 54 55 % - tekib tromboosioht Suurtel koormustel oluline ka naatrium · Kehakaalu kiire langus üle 4% Algav vedelikuvaegus Vähendada treeningkoormust oluliselt · Juua 400 700ml vedelikku tunnis 100 -150ml portsjonitena · Ülisuurtel koormustel väga oluline naatrium Lisada 0,9 1,2 ml /l kohta vedelikule na Soovitusi kuuma kliimaga (üle 27 kraadi) harjutamisel (G.Neumann 2003)
NEED ON ERINEVAD VALGUD, MIS KANNAVAD KEHAS ERINEVAID AINEID. NII RÄNDAB KOOS α-GLOBULIINIGA TÜROKSIIN, β-GLOBULIIN SEOB RAUDA, γ-GLOBULIINIDE HULGAS ON ENAMIK VERE KAITSEAINEID – IMMUUNOGLOBULIINE. 9. HÜÜBIMISVALK- FIBRINOGEEN 10. SÜSTOL- SÜDAME VATSAKESTE KONTRAKTSIOON (KOKKUTÕMME). DIASTOL- SÜDAME VATSAKESTE LÕÕGASTUMINE. 11. SÜDAME LÖÖGISAGEDUS (FREKVENTS)- NORM: 60-80 x MINUTIS 12. SEERUM- ON PLASMA, MILLEST ON VÄLJA KORJATUD HÜÜBIMISE AINED 13. HEMATOKRIT- NÄITAB SEDA, KUI PALJU ON VERERAKKE JA PEAPLASMAT 14. AGLUTINATSIOON- KUI VERERAKUD KLEEPUVAD KOKKU (ÜKSTEISE KÜLGE) 15. ALKALOOS- VERE pH LANGUS 16. ATSIDOOS- VERE pH TÕUS 17. ELEKTROKARDIOGRAMM (EKG)- ON SÜDAME ERUTUSE JA KONTRAKTSIOONI VÄLJENDUS. 18. PULSS ehk PULSISAGEDUS- ON ARTERITE RÜTMILINE LAIENEMINE, MIS ON TINGITUD SÜDAME TÖÖST. 19. PULSIDEFITSIIT (PATOLOOGIA)- (ERINEV PULSS JA SÜDAMESAGEDUS). 20.VERESUHKUR - NORM: 3,0-5,5 mmol
Lisaks loetakse ekstratsellulaarse vedeliku hulka ka transtsellulaarne vedelik: eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedeli jt. Transtsellulaarset vedelikku on kokku 1-2l. Vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel põhjustab osmoos. Akvaporiinid Akvaporiinid on proteiinimolekulid, milles on veekanalid, mille kaudu vee molekulid pääsevad kiiresti rakkudesse, kust vesi edasi liigub koevedelikku. VERI. SÜDA 7. Vere üldiseloomustus. Hematokrit. Vereplasma koostis. Vereplasma valgud. Madalamaolekulaarsed ained vereplasmas. Veri on vedel sidekude, mis moodustab 7% kehakaalust. Veri koosneb paljudest komponentidest. Veri on oma komponentide ajutine koosekisteerimise koht. Vere koostis on suhteliselt stabiilne, näitajad kõiguvad kitsastes piirides. Vere koostis 55% vereplasma • Vesi • Valgud • Aminohapped, rasvhapped, glükoos • Ioonid (Na, K, Ca, Cl, H) • Gaasin (O2, CO2) 45% vererakud
vähenemine, haprad küüned jne. Ravi: dieedi muutused, Fe prep (pantohemageen kapslid, kelsinfe) eelistada biokompakseid tooteid. KROONILINE ANEEMIA: haigused võivad põhjustada vereloome muutsi , mis viib Er eluea lühenemisele, Fe sialduse lngusele vereseerumis, luuüdi akt. Vähenemisele. Areneb kerge või mõõdukas aneemia.Põhjustavad: bakteriaalne endokariit, osteomüeliit (luuüdi põletik), reumatoitartiit, põletikuline soolehaigus, reuma, neerupuudulikkus. Ravi ja uuringud: hematokrit, hgb madal, retikulotsüütide Bret (mitteküpsed ER) hulk madal. S-ferritiini tase , S-fe sisaldus, rausidumisvõime, kr haiguste või inf ravi. MEGALOBLASTILINE ANEEMIA: er on normaalsest suuremad ja vähenenud L ja Tr hulk, B12 ja foolhappe defitsiit, leukeemia, ravim merotreksaat põhjustab. Tingitud vere erütrotsüütide tootmisega kuid võrreldes teistega palju rohkem. Kaebused: isutus, kahvatus, väsimus, peavalu, kõhulahtisus, käte ja jalgade tuimus. Uuringud: madal Hgb ja Er arv,
1-peale vigastust trombotsüüdid puutuvad kokku sidekoes oleva kollageeniga ning kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge tromb,trombotsüüdid sisaldavad hüübimist soodustavat ainet. 2-vabanenud ained tekitavad vasokonstriktsiooni. 3-Kui kahjustus on suur, tekib punane tromb, mille põhireaktsiooniks on plasmavalgust fibrinogeenist trombiini toimel lahustunud fibriini teke. Sellest tekkinud võrgustikku jäävad erütrotsüüdid kinni. Vigastus paraneb. Mis on hematokrit-arv, mis näitab kui suure osa moodustavad vererakud vere kogumahust. A.Schmidti põhipanus-Eesti füsioloog, lõi maailmakuulsa verehüübimise teooria, pani aluse kliinilisele hematoloogia ja vereülekande edenemisele . Miks on vaja verd uurida-veri iseloomustab hästi terviklikku seisundit, mitmesuguste haiguste puhul muutub vere morfoloogia. Tähtsamad vere parameetrid-Määratakse hemoglobiini hulk, punaliblede settimise kiirus,
vererakke. Erütrotsüüdid moodustavad proerütroblastist erütroblasti, normoblasti ja retikulotsüüdi vaheastmete kaudu. Erütropoeesiks vajalikud vitamiinid (B12 ja foolhape), mineraalained (raud, vask, koobalt). · Erütropoeesi reguleerib neerudes sünteesitav hormoon erütropoetiin ülesanne- hapniku transport arv- inimesel 4-6, veiste 6-8, hobusel 7-12, seal 6-8, lambal ja kitsel 10-14 ja kanal 2,5-3,2 miljonit ühes mikroliitris veres. ·Hematokrit : on vererakkude osa vere üldmahust. Hematokriti saab määrata kapillaari kogutud verest vererakkude protsendi määramisega tsentrifuugmise järgselt või rakuloendajaga. · Erütrotsüütide arvu määramine : Erütrotsüütide e. punaliblede arv ühes mm3 (ml) veres peegeldab nii vereloomeorganite talitlust kui ka vere hingamisfunktsiooni. Vere vormelementide arvu määratakse kambrimeetodil visuaalse loendamisega mikroskoobi abil. 7
sulgumine ja suurte arterite elastsus. Seetõttu saavadki vatsakeste seinad verd diastoli ajal! Veri Inimese kehamassist moodustab veri 6...8%, seega on 70 kg kaaluva täiskasvanud inimese organismis ligikaudu 5 liitrit verd. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Arvu, mis näitab, kui suure osa moodustavad vererakud kogumahust, nim. hematokritiks. Normaalselt on meestel 0,4-0,51 ja naistel 0,36-0,47. Hematokrit võetakse veri, pannakse katseklaasi, tsentifuugitakse ja saadakse: · Vererakud ei paljune kohapeal, vaid vereloomeorganites: Lootes eelkõige maksas ja põrnas, sest loote luud on üsna väikesed Peale sündi põhiliselt luuüdis · Ka vereplasma moodustub ekstravaskulaarselt. Vere valkude peamiseks sünteesipaigaks on maks. Vere funktioonid: · Transpordifunktsioon veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist
sulgumine ja suurte arterite elastsus. Seetõttu saavadki vatsakeste seinad verd diastoli ajal! Veri Inimese kehamassist moodustab veri 6...8%, seega on 70 kg kaaluva täiskasvanud inimese organismis ligikaudu 5 liitrit verd. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Arvu, mis näitab, kui suure osa moodustavad vererakud kogumahust, nim. hematokritiks. Normaalselt on meestel 0,4-0,51 ja naistel 0,36-0,47. Hematokrit võetakse veri, pannakse katseklaasi, tsentifuugitakse ja saadakse: · Vererakud ei paljune kohapeal, vaid vereloomeorganites: Lootes eelkõige maksas ja põrnas, sest loote luud on üsna väikesed Peale sündi põhiliselt luuüdis · Ka vereplasma moodustub ekstravaskulaarselt. Vere valkude peamiseks sünteesipaigaks on maks. Vere funktioonid: · Transpordifunktsioon veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist
antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega, veresoonte purunemisel tekkinud hüübed moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist. Vere vormelemendid e vererakud arenevad punases luuüdis algselt kõik ühest tüvirakkude tüübist hemotsütoblastist. Eristatakse 3 tüüpi: 1. Punalibled e erütrotsüüdid 95% kõigist vererakkudest, erütrotsüütide mahu suhe koge vere mahtu on hematokrit. Punalibled sisaldavad hemoglobiini, mis seob hapnikku ja osalt ka süsihappegaasi, hapniku transpordil on oluline just hemoglobiini hulk veres, mitte punaliblede arv. Punaliblede tootmist stimuleerib erütropoietiin bioaktiivne aine, mida toodetakse neerudes. Punaliblede eluiga on max 120 päeva, seejärel nad lammutatakse maksas. Aneemia e kehvveresus on erütrotsüütide või neis oleva hemoglobiini ebanormaalselt väike hulk veres.
(plasma) 7,35. Vere pH muutumise piirid on 7,37 7,43. Ja selle säilitamisel konstantsena osalevad mitmed tegurid. Nendeks on vere puhversüsteemid, gaasivahetus kopsudes ja erutusmehanismid neerudes. Erütrotsüütide raskestimõõdetav pH erineb plasma omast ja on 7,2 7,3. *Atsitoos vere pH 7,37; *Alkaloos <7,43. Võrreldes veega on tervete täiskasvanute vere keskmine relatiivne viskoossus 4,5, vereplasmal 2,2. Viskoossus suureneb hematokriti kasvu korral progresseeruvalt. Hematokrit on erütrotsüütide osa vere mahust. Tervel mehel on see 0,44-0,46; naisel 0,41-0,43. Vastsündinul 20% suurem, väikelastel 10% väiksem kui naistel. · Vererakud. Vererakkude liigid ja hulk veres, nende morfoloogilised iseärasused. Leukotsüütide jagunemine alaliikideks, leukotsütaarne valem. Erinevate vererakkude peamised funktsioonid inimese organismis: erütrotsüütide tähtsus O2 ja CO2 trantspordis ja organismi sisekeskkonna homöostaasis; neutrofiilide ja monotsüütide toimimine
B) kaitsefunktsioon- veres peituvad verelibled koos aintikehadega teevad kahjutuks haigustekitajad. Vere hüübimine kaitseb verekaotuse eest. C) Homoöstaas- veri puhverdab aluselisi ja happelisi aineid, mis tekivad ainevahetuse käigus. Veri reguleerib oma mahu kaudu organismi soolade ja vee sisaldust. Vere hulk, maht, koostis- Inimese kehamassist 6-8%. Keskmiselt 5l verd inimeses. Koosneb vereplasmast ja verelibledest (hemotsüüdid). Verplasmat 54-59%, liblesid 41-46% Hematokrit nätab kui suure osa moodustavad vererakud vere kogumahust. Vereplasma, selle koostis, omadused- Vereplasmas on 90-91% vett, 6-8% valke, ja madalmolekulaarseid aineid. Värvus kollakas. Tihedus viskoossus 1,025...1,029 ja 1,9...2,6 Osmootne rõhk 768...819 kPa Leeliselise reaktsiooniga, pH 7,4 Osmomolaarsus 300mosm/l Vereplasma valgud, fraktsioonid, hulk- Valkusid on 65-80g/l, jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Albumiine 35-45 g/l ja globuliine 24-37 (+ fibrinogeeni 1,5-4,5)
Pärast sündimist peamiselt punases luuüdis. Punaliblede eellaseks on pluripotentsed tüvirakud, mis on võimelised moodustama ainult ühte kindlat tüüpi vererakke. Erütrotsüüdid moodustavad proerütroblastist erütroblasti, normoblasti ja retikulotsüüdi vaheastmete kaudu. ülesanne- hapniku transport arv- inimesel 4-6, veiste 6-8, hobusel 7-12, seal 6-8, lambal ja kitsel 10-14 ja kanal 2,5-3,2 miljonit ühes mikroliitris veres. ·Hematokrit : · Erütrotsüütide arvu määramine : Erütrotsüütide e. punaliblede arv ühes mm3 (ml) veres peegeldab nii vereloomeorganite talitlust kui ka vere hingamisfunktsiooni. Punaliblede ja nendes oleva hemoglobiini sisalduse langemist allapoole füsioloogilist piirväärtust nimetatakse aneemiaks. Aneemia võib olla mitmete haiguste sümptomiks. 7. Hemoglobiini ehitus, ülesanne, kontsentratsioon veres ja selle määramine. Aneemia mõiste.
o Veresoonte ahendamine – omab selleks vajalikku ainet. Vajalik vigastuskoha veresoonte puhul. Vereliblede arv on kogu veres väga suur, samaaegselt suhteliselt konstantne. Nende arvu kindlaksmääramine on oluline organismi seisundi hindamisel. Lastel: o Vastsündinu vere erütrotsüütide sisaldus on kõrgem kui täiskasvanuil. Seetõttu on neil ka kõrgem o Hemoglobiinisisaldus o Hematokrit (vererakkude osa vere üldmahust) o Vere viskoossus o Seetõttu tekib üsna pea (neg.tagasiside mehh) erütropoeesi pidurdus o Kõige madalam on punaliblede, Hb ja hematokriti tase u 10.nädalal peale sündi, siis hakkab taas tõusma o Erinevat liiki leukotsüütide teke on lapseeas individuaalselt muutlik, leukotsüütide üldhulk aga ei erine oluliselt täiskasvanud omast 2
o Veresoonte ahendamine – omab selleks vajalikku ainet. Vajalik vigastuskoha veresoonte puhul. Vereliblede arv on kogu veres väga suur, samaaegselt suhteliselt konstantne. Nende arvu kindlaksmääramine on oluline organismi seisundi hindamisel. Lastel: Vastsündinu vere erütrotsüütide sisaldus on kõrgem kui täiskasvanuil. Seetõttu on neil ka kõrgem o Hemoglobiinisisaldus o Hematokrit (vererakkude osa vere üldmahust) o Vere viskoossus Seetõttu tekib üsna pea (neg.tagasiside mehh) erütropoeesi pidurdus o Kõige madalam on punaliblede, Hb ja hematokriti tase u 10.nädalal peale sündi, siis hakkab taas tõusma Erinevat liiki leukotsüütide teke on lapseeas individuaalselt muutlik, leukotsüütide üldhulk aga ei erine oluliselt täiskasvanud omast B
Keerukama ehitusega kompekehakesed(nt. Meissneri ja Vater-Pacini kehakesed, Merkeli rakud) ning karvanääpsu ümbritsevad närvilõpmed. Komperetseptoreid on rohkesti sõrmeotstes, jalatallal ja huultel. VERI Funkts:*erinevate ainete organismisisene transport, *rakkude, kudede ja organite vaheline kommunikatsioon, organismi sisekeskkonna suhtelise püsivuse e homeöstaasi säilitamine(pH, temp, osmootne rõhk), *kaitse(immuunsus, hüübimine, fagotsütoos) Hematokrit-(b/ax100%)näitab, mitu % vere mahust mood vererakud, põhiliselt punalibled M 37-49% N 36-46% Vererakud: *erütrotsüüdid(5milj mm2 veres, tuumata, eluiga u.100p, sisaldavad hemoglobiini, kõik ühesugused), *leukotsüüdid(4000-10000mm3, tuumaga, eluiga 12 tundi kuni mitu aastat, läbipaistvad, kuuluvad erinevatesse rühmadesse), *trombotsüüdid(150000-300000mm3, tuumata, eluiga 5-11p, ühesugused)
toimetab hormoone jm biol akt aineid toimekohtadesse, vere vahendusel jaotatakse ühtlaselt ka soojus. c) sisekeskkkonna suhtelise püsivuse säilitamine- happeliste/aluseliste ainete puhverdamine, vere mahu kaudu soola ja vee regulatsioon organismis, ainevahetusest tekkinud soojuse ühtl Kehamassist mood veri 6-8%, ca 5l. Veri koosneb vereplasmast 54-59%, verelibledest 41-46% ja hemototsüütidest. Hematokrit- arv, mis näitab kui suure osa moodustavad vererakud vere kogumahust. Vereplasmas on 90-91% vett, 6,5-8% valku ja ca 2% madalmolekulaarseid aineid. On selge kollaka värvusega vedelik. Suhteline tihedus vrld veega 1.025-1,029 ja viskoossus 1,9-2,6. osmootne rõhk 768-819 kPa. On leeliseline, pH 7,35-7,4. Osmolaarsus ca 300 mosm/l. Kogu vere viskoossus ca 5x suurem kui veel. Vereplasma mahu mõõtmiseks tuleb verre lahusena viia kindel kogus organismile kahjutut ainet, lasta sel vereplasmas
7,35. Vere pH muutumise piirid on 7,37 7,43. Ja selle säilitamisel konstantsena osalevad mitmed tegurid. Nendeks on vere puhversüsteemid, gaasivahetus kopsudes ja erutusmehanismid neerudes. Erütrotsüütide raskestimõõdetav pH erineb plasma omast ja on 7,2 7,3. *Atsitoos vere pH < 7,37; *Alkaloos <7,43. Võrreldes veega on tervete täiskasvanute vere keskmine relatiivne viskoossus 4,5, vereplasmal 2,2. Viskoossus suureneb hematokriti kasvu korral progresseeruvalt. Hematokrit on erütrotsüütide osa vere mahust. Tervel mehel on see 0,44-0,46; naisel 0,41-0,43. Vastsündinul 20% suurem, väikelastel 10% väiksem kui naistel. · Vererakud. Vererakkude liigid ja hulk veres, nende morfoloogilised iseärasused. Leukotsüütide jagunemine alaliikideks, leukotsütaarne valem. Erinevate vererakkude peamised funktsioonid inimese organismis: erütrotsüütide tähtsus O2 ja CO2 trantspordis ja organismi
Rauavaegusaneemiale on iseloomulik: · naha kahvatus, · kiire väsimine, · üldine nõrkus, · peavalu, Rauavaegus- · hingeldus koormusel, aneemiat · valud rinnus. esineb enam just Rauavaegusaneemia korral väheneb veres punavereliblede hulk ja nende suurus, vastupidavusaladel hematokrit, hemoglobiini hulk, vereseerumi ferritiini ja transferriini sisaldus. Toitumisel aitavad organismi rauasisaldust suurendada punane liha, kana, kala, maks, munakollane, täisteratooted, oad, herned, spinat, pähklid, kuivatatud puuvili, rosinad jm. Raua omastamist suurendavad vitamiin C ja seda sisaldavad tsitrusviljad (nt apelsinimahl). RAUAVAEGUSANEEMIA JA SPORT
Valgelibled mängivad olulist osa haigusetekitajate eest kaitsmisel, ja seda mitte üksnes veres, vaid ka kudedes. Nad tekivad luuüdis ja lümfisõlmedes. Valgeliblesid on mitut liiki, igal liigil oma funktsioonid. Vereliistakud (trombotsüüdid) Neid on 140 000–440 000 ühes milliliitris veres. Neil on oluline osa vere hüübimisel. Trombotsüüdid on teistest vererakkudest palju väiksemad ning nad tekivad samuti luuüdis. VÕTMESÕNAD erütrotsüüdid hematokrit hemoglobiin leukotsüüdid trombotsüüdid vereplasma Teadmiste kontrolli küsimused 1. Kirjeldage vere koostist. 2. Selgitage vere vedelate ja tahkete koostisosade jagunemist. 3. Nimetage vähemalt neli vere ülesannet ja tooge igaühe kohta näiteid. 4. Nimetage erinevaid vererakke ja nende ülesandeid. 56 3.5. Südame-vereringesüsteem Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik:
annaabi.ee 
