vastu. 5) Tõesed väited: + Küpsetel erütrotsüüdidel puudub rakutuum. + Küpsed erütrotsüüdid (vere punalibled) on kaksiknõgusa ketta kujulised rakud, diameetriga 7,2 mikromeetrit ja paksusega 2,2 mikromeetrit. + Küpsetel erütrotsüütidel puuduvad rakuorganellid. + Erütrotsüütides on võimalik ATP`d juurde toota vaid glükolüüsi teel. 6) Leukotsüütide hulka kuuluvad: lümfotsüüdid, monotsüüdid ja granulotsüüdid. 7) Tõesed väited: + Hematokrit on arv, mis näitab, millise osa vere kogumahust moodustavad vere rakkud. + Hematokrit normiväärtused jäävad vahemikku 0.41-0.46 + Inimese kehamassist moodustab veri 6-8% 8) Tõesed väited: + Vereplasma karbonaatpuhvri karbonaat ioon (nõrk alus) seob kudedes aine ja energia vahetuse protsessides tekkinud vesinik ioonid. + Karbonaat puhversüsteemis moodustub puhverdamise tulemusel süsihape. + Vesi ja süsinikdioksiid eemalduvad organismist kopsude kaudu.
vaatamata analüütilise meetodi puudumisele 2000a. lisati HBOC keelatud ainete nimekirja Põhjused, miks veredoping spordis on keelatud : Ebaeetiline ja ebaõiglane dopingu protseduur ( http://scienceblogs.com ) Tõstab kunstlikult sportlikku sooritusvõimet Omab potentsiaalselt ohtlikku terviseriski Testimise meetodid: ( http://passionwind.com/blog/h=5 ) Kaudne meetod hemogramm ( hematokrit, sreeum EPO, retikulotsüüdid jne. ) Otsene meetod uriin, plasma, seerum, täisveri Kasutatud kirjandus: 1. Bioloogia I osa õpik lk 44-49 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Doping 3. http://www.ap3.ee/?PublicationId=fa153cfe-6b01-4e92-ae4b-acb4f891141e 4. http://www.antidoping.ee/?cat_1=3&cat_2=97&cat_3=106 5. &ID=106 6. http://www.antidoping.ee/failikataloog/Vere%20doping.pdf 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Veredoping 8. http://en.wikipedia.org/wiki/Blood_doping 9
merekarbid, austrid mitteheemne - taimne päritolu – imendumine 1-10% täisteratooted, eriti rukkijahust roheline lehtköögivili nagu mangold, spinat, brokoli oad, läätsed kõrvitsa-, lina-, seesamiseemned hirss, nisukliid, kaer mustikad, maasikad kuivatatud ploomid ja aprikoosid Rauapuudusaneemiast kuuleme tihti ning see on ilmselt kõigile tuttav. Latentsest rauapuudusest räägitakse aga palju vähem. Mis vahe on neil kahel rauapuuduse vormil? Rauapuudusaneemia - hemoglobiin, tihti ka hematokrit, punavereindeksid on Latentne rauapuudus - Hb, HCT, MCV, MCH, MCHC referentsväärtuste piires või aga rauavarud ehk ferritiin Rauadepood on tühjad Latentseks rauapuuduseks loetakse kui Fe jääb alla 30 Alati ei ole sümptomeid. Kõik sõltub inimesest – me kõik talume rauapuudust väga erinevalt. On inimesi, kellel esineb sümptomeid ferritiini väärtusega alla 30 ja üle sellegi, kuid on ka inimesi, kelle rauavarud on täiesti otsakorral ning madal ferritiini
(valgusünteesi soodustavaks toimeks) -testosterooni tõttu on meestel vere hemoglobiini sisaldus 135-170 g/l, kui naistel on 120-135 g/l, samuti on suuremad erütrotsüütide arv ja hematokrit Seede- -peptiid- -endokriinsed, parakriinsed ja hormoonid hormoonid autokriinsed peptiidid -sekretiin -pankreases karbonaatide ja vedeliku sekretsiooni stimuleerimine -maksas karbonaatide ja vedeliku sekretsiooni stimuleerimine sapi
(Gross & Vahtramäe.) Meditsiinilised näidustused koduse hapnikravi alustamiseks Pikaajaline hapnikravi on näidustatud juba maksimaalselt medikamentoosset ravi saavatel haigetel, kellel on kas · kahes vähemalt kolmenädalase ajavahega tehtud veregaaside analüüsis õhuga omahingamisel PaO2 alla 55 mmHg või · on PaO2 55-59 mmHg, kuid kliiniliselt diagnoositav cor pulmonale (Rö: pulmonaalhüpertensioon; EKG: parema vatsakese hüpertroofia) või hematokrit ületab 55%. Sotsiaalsed näidustused koduse hapnikravi rakendamiseks Haiglas endaga hästi toimetulev patsient võib otsustada koduses miljöös üsna saamatuks. Haiglas on patsiendi jaoks loodud sobiv keskkond, patsiendi eest hoolitsetakse, tuuakse kellaajaliselt ravimid ja tervisehäirete puhul on käepärast kompetentne abi. Kodus võib patsient aga ravimeid mitte korralikult tarvitada, kalduda depressiivsusele ega ole suuteline enese eest hoolitsema
maksas 24. Organismi immuunreaktsioonis osalevad järgmised vereplasma valgud: gamma-globuliinid 25. Lahust, mille osmootne rõhk on suurem koevedeliku ja vereplasma omast, nimetatakse: hüpertoonilseks 26. Hemoglobiini konsentratrsiooni normväärtused täiskasvanud inimese veres on umbes: 120-160 g/L 27. Trombotsüütide ülesanne on: osalemine vere hüübimises 28. Erütsotsüütide keskmine eluiga on tavaliselt umbes: 3-4 kuud 29. Hematokrit näitab: kui suure osa moodustab erütrotsüütide maht vere üldmahust 30. Kui inimese erütrotsüütidel esinevad aglutinogeenid (antigeenid) B, siis selle inimese vereplasmas on aglutiinid (antikehad): anti A 31. Erütropoeesiks nimetatakse: erütrotsüütide loomet (teket) 32. Veri, mis suure (süsteemse) vereringe läbimise järel taas südamesse naaseb, siseneb kõigepealt: paremasse kotta 33. Arteriaalse süstoolse vererõhu normväärtused puhkeseisundis on: 100-140 mmHg 34
Transpordifunktsioon transpordib hapnikku ja toitaineid rakkudesse ja organitesse, väljutab kehast jääkaineid. 2.Kui suur on vereplasma osmootne rõhk? Millest oleneb osmootse rõhu väärtus? Oleneb aine osakeste arvust lahuses ainete kontsentratsioonist. 7.3 atm ehk 745 kPa. 3.Mida tähendab mõiste hamatokrit? Kuidas seda saab lihtsal viisil laboris määrata? Tooge näiteid hematokriti füsioloogilisest normist (inimene ja vähemalt üks koduloom) Hematokrit vererakkude (peamiselt erütrotsüütide) osakaal veres pärast täielikku tsentifuugimist. Stabiliseeritud veri tsentrifuugitakse kapillaaris püsiva rakumahuni. Mõõdetakse punaliblede samba protsent kogumahust. Meeste norm: 44-46% erütrotsüüte, enamasti 30-45%, inimesel kõrgemad, loomadel madalamad. 4.Mida tähendab mõiste hemolüüs? Tooge vähemalt 3 näidet
sarnased akuutsetele (ägedatele) hingamisteede viirustele või kopsupõletikule (palavik, öine higistamine, valu rindkeres, köha, hingeldus, kaalu kaotamine). Hemorraagiline pleuriit-pleuras olev vedelik sisaldab verd. Selle põhjuseks on sageli pahaloomulised kasvajad, kopsuemboolia ja rindkere traumad. Vere olemasolu tehakse kindlaks punktsiooniga, kuid lisaks muudele uuringutele, mis verega tehakse, on vaja määrata hemoglobiin ja hematokrit (vererakkude osa vere üldmahust). (Jaanson 1996). 2. ÕENDUSPLAAN ÕENDUSPROBLEEMID EESMÄRK ÕENDUSTEGEVUS HINNANG Aktuaalsed probleemid: · Hinga valu Valu Valu rinnus (8 palli), Valu lokalisatsiooni, vähenes 3- tingitud vähendamine kuni tugevust, seost ballini pleura ärritusest 3-ballini 2 tunni liikumise ja
fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid. 7. Vere punaliblede e. erütrotsüütide arv ühes mikroliitris veres on inimesel 4-6; seal 6-8; veisel 6-8; hobusel 7-12.; kanal 2,5-3,2 8. Punaliblede ülesanne on hapniku transport. 9. Seda ülesannet täidab punalibledes sisalduv liitvalk...hemoglobiin, milles sisalduv raua aatom võimaldab hapniku transporti kopsudest kudedesse. 10. Hematokrit iseloomustab punaliblede arvu määramist. Erütrotsüütide arv ühes mm3(ml) veres peegeldab nii vereloomeorganite talitlust kui ka vere hingamisfunktsiooni . 11. Hemoglobiini normaalne kontsentratsioon inimese veres on mehel-158g/l, naisel- 140 g/l hemoglobiini. 12. Seisundit, kus vere hemoglobiini on normist vähem, nimetatakse aneemiaks. 13. Vere valgeliblede e. leukotsüütide normaalne hulk ühes mikroliitris veres on inimesel 4000-10000.; veisel 7000-10000
1 KT FÜSIOLOOGIA KORDAMINE: · Sisekeskkonna mõiste ja homöostaasia. Veri 6 8 % keha massist, 4-6 l. Lümf 2 l / 24 h. Koevedelik ca 11 l. Intratsellulaarne vedelikuruum pole kompaktne, vaid moodustub kõikides organism rakkudes olevate vedelikuruumide summana. Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5, ca 11 l on intertitsiaalne e.koevedelik ja 1/5 ca 3 l vereplasma. · Organismi funktsioonide reguleerimine. · Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon, puhveromadused ja ülesanded. Veri on vedel sidekude. Veri on paljudest komponentidest koosnev vedelik. Vereplasma ca 55 % mahust vere vedel osa. Punalibled ca 45 % vererakud. Veri on oma komponentide ajutine kooseksisteerimise koht, kuid tema koostis on väga stabiilne, kõigub kindlates piirides. Hematokrit näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud, normaalselt on meestel 0,4-0,5 l ja 0,36 0,47 l naistel. Funktsioonid: transport; miljöö vere enda koostis ho...
Tartu Ülikool Üld- ja molekulaarpatoloogia Instituut Hemoreoloogia ja verehaigused Referaat patofüsioloogias Annemai Noorkõiv 3. kursus 2006 2 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... 3 Sissejuhatus......................................................................................................................4 Vere hüperviskoossuse patofüsioloogia...........................................................................4 Polütsüteemilise hüperviskoossuse sündroom.................................................................5 Erütrotsütoos................................................................................................................5 Hüperleukotsüütiline leukemia...............................................................................
Emakasisese ehk intrauteriinse perioodi 3 viimasel kuul on põhiliseks vereloome elundiks luuüdi. Looteeas ületab erütropoeesi intensiivsus täiskasvanu 3-5 korda. Vastsündinutel on erütrotsüütide sisaldus veres märgatavalt kõrgem, kui täiskasvanutel. Seda põhjustab platsenta kokkutõmme sündimisel – lapse vereringesüsteemi lisandub täiendavalt verd, sh erütrotsüüte. Kõrge punaliblede sisalduse tõttu on lapsel ka hemoglobiinisisaldus, hematokrit ning vere viskoossus kõrgemad. Punaliblede, Hb ning hematokriti sisaldus langeb järsult 10. Elunädalal pärast sündi, siis hakkab jälle tõusma. Leukopoees (leukotsüütide teke) ei erine lapseeas eriti täiskasvanu omast, see on individuaalselt muutlik. Esimestel elupäevadel suureneb järsult granulotsüütide arv, seejärel see langeb, ning püsib madalal tasemel kuni 4.aastani. Vere hüübimine on vastsündinuil aeglasem, sest hüübimisfaktorite tase on 30-60% täiskasvanu omast.
o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine, transpordifunktsioon (toitained, jääkained, hapnik, hormoonid, valgeliblede fagotsüteerimine, termoregulatsioon), kaitsefunktsioon. 7. Punaliblede ülesanne on hapniku transport. 8. Seda ülesannet täidab punalibledes sisalduv liitvalk hemoglobiin, milles sisalduv raua aatom võimaldab pöörduvat hapniku sidumist ilma Fe-aatomi oksüdatsioonita, mis võimaldab hapniku transporti kopsudest kudedesse. 9. Hematokrit iseloomustab vere vormelementide osa vere mahust. 10. Hemoglobiini normaalne kontsentratsioon inimese veres on 130...150 mg/l. 11. Seisundit, kus vere hemoglobiini on normist vähem, nimetatakse aneemiaks. 12. Leukotsüütide alaliigid on: a) granulotsüüdid; ülesanne: fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b) agranulotsüüdid; ülesanne: fagotsüteerivad baktereid.
Organismi sisekeskkond – koevedelik, lümf, veri – võimaldab KK tingimusi hoida stabiilselt üksikutele rakkudele optimaalsel tasemel (sisekeskkonna homöostaas). 2. Veri. 2.1. Mõiste ja koostis. Veri - vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis ringleb kinnises soonestikus. Koosneb vereplasma ja vormelemendid – erütrotsüüdid (punalibled), leukotsüüdid (valgelibled), trombotsüüdid (vereliistakud). 2.2. Hematokrit : mõiste, määramine, füsioloogiline tähtsus. Hematokrit – väljendab vererakkude (põhiliselt punaliblede) osakaalu veres (%) pärast täielikku tsentrifuugimist. Määramine – stabiliseeritud verd tsentrifuugitakse klaasist kapillaarides püsiva rakumahuni. Võetakse punaliblede samba % kogumahust. Kapillaar niisutatakse seest hepariinilahusega, täidetakse sobivas mahus verega, korgitakse plastiliiniga ja tsentrifuugitakse 10 min (veisel 20)
moodustavad Vereplasma ~5% hüübimatuks muudetud vere · Vitamiinid ( eriti B12 vitamiin 19. Leukotsüütide arvu 29. Fibrinolüüs ja selles osalevad keha massist Koevedelik ~15% tsentrifuugimisel kapillaartorus. ja foolhape) · Mineraalainetest määramine ja normväärtused faktorid. keha massist ja lümf Hematokrit näitab vere rakkude vajalik raud, mille abil ehitatakse (B., E., S., H.). Muutuste ulatus Fibrinolüüs · Plasminogeen · 2/3 veest paikneb rakkudes, ja (pm punaliblede) protsentuaalset hemoglobiini molekul, vask ja tingitus. plasmiin · t-PA plasminogeeni
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (27.09.2013) Peaaju koore keskused (jätk) Motoorsed keskused juhivad liigutusi : * Somatomotoorne keskus (soma keha) keskus, mis juhib tahtelisi liigutusi See keskus asub otsmikusagarates, eesmises tsentraalkäärus (pildil punane ala) Sealt juhitakse lihaste tahtelisi liigututusi; vasakult ajupoolkeralt paremale poole, paremalt ajupoolkeralt juhitakse liigutusi vasakule poole. Vahet tehakse nendel kahel käärul tsentraal- vaoga, mis lahutab üksteisest otsimikusagarat (somatosensoorne keskus) ja kiirusagarat (somatosensoorne keskus). Eesmisest tsentraalkäärus tööjaotus neuronite vahel. Osad need, mis juhivad keele liigutusi. Ebaproportsionaalne neuronite kogus näol ja labakäel tänu arvukale närvirakkude hulgale saab labakäsi sooritada mitmesuguseid liigutusi ja töid. Näo mitmekesine miimika on võimalik tänu suure närvirakkude esindatusele. Labaj...
hüübimisvõime, verel on püsiv koostis ja see tagab organismi sisekeskkonna püsivuse e. homoöstaasi. Veres olevad valgud on kergesti kättesaadavad valgutagavarad valgudepoo. 3 Vere maht Inimesel on verd 68% kehakaalust. Täiskasvanud naise verehulk on 44,5 l, mehel 5 l ja enamgi. Hematokrit Vererakkude mahusuhe. Kuna vere vormelementidest enamuse moodustavad erütrotsüüdid, siis iseloomustab hematokrit erütrotsüütide üldmahtu. Normaalselt saadakse meeste venoosse vere punavererakkude mahuosaks 0,440,46, naistel 0,410,43. Erütrotsüüdid nende kuju, funktsioon. Punaverelibled. Nad on väikesemad kui enamus teisi keharakke laius 78 mm ja paksus umbes 2 mm.
hüübimisvõime, verel on püsiv koostis ja see tagab organismi sisekeskkonna püsivuse e. homoöstaasi. Veres olevad valgud on kergesti kättesaadavad valgutagavarad- valgudepoo. Vere maht- Inimesel on verd 6-8% kehakaalust. Täiskasvanud naise verehulk on 4-4,5 l, mehel 5 l ja enamgi. Hematokrit- Vererakkude mahusuhe. Kuna vere vormelementidest enamuse moodustavad erütrotsüüdid, siis iseloomustab hematokrit erütrotsüütide üldmahtu. Normaalselt saadakse meeste venoosse vere punavererakkude mahuosaks 0,44-0,46, naistel 0,41-0,43. Erütrotsüüdid nende kuju, funktsioon. Punaverelibled. Nad on väikesemad kui enamus teisi keharakke laius 7-8 µm ja paksus umbes 2 µm. Erütrotsüüdid (ER) on rahuolekus lapikud kaksiknõgusad rakud, kuid nende kuju muutub kergesti veresoonte seinte ja teiste rakkude mõjutusest.
Vedelikuruumide sees difusioon • Vedelikuruumide vahel: Ekstratsellulaarne vedelik – rakud: osmoos (rakumembraan hästi läbitav veele) Vereplasma – interstitsiaalne vedelik: difusioon ja filtratsioon (onkootne ja hüdrostaatiline rõhk) Vedelikuruumide ruumala määramine: L, lk 8 19 Gibbs-Donnani efekt: 20 Kliiniline näide – turse: L, lk13 7. Vere üldiseloomustus. Hematokrit. Vereplasma koostis. Vereplasma valgud. Madalamaolekulaarsed ained vereplasmas. Hematokrit näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud, normaalselt on meestel 0,4-0,54 (0,47 - meestel) ja 0,36-0,47 (0,42 - naistel). Peenemates veresoontes on hematokrit väiksem, sest erotrotsüütidel on tendents kulgeda 21 veresoone keskel, mitte aga seinte lähedal. Hematokriti kasvuga suureneb vere viskoossus
*kortisool, * kasvuhormoon tase on ööpäevas väga kõikuv 3. Ensüümid määratakse ensüümi aktiivsust, mitte hulka. Määratakse substraadi hulga vähenemist või produkti teket. Koespetsiifilised valgud 6. Hematoloogilised näitajad: - tähtsamad vere biokeemilised näitajad (kontsentratsioon on aine hulk ruumala ühikus) · Hemoglobiin - neidudel, naistel 120 g/l, noormeestel, meestel 130 g/l · Hematokrit · Erütrotsüütide arv ruumalaühikus veres · Erütrotsüüte iseloomustavad indeksid · Ferritiini kontsenratsioon immunoloogilised näitajad: 3. Kehalise töövõime hindamine morfoloogiliste meetoditega- Uurimistasandid (meetodid)- organism; organid; koed; rakud; rakuorganid. Spordi morfoloogia tegeleb organismi struktuuride muutuste uurimisega erinevate seisundite puhul nagu sportlik treening, ületreenituse sündroom ning uurib neid muutusi erinevatel tasanditel
alles siis rakkudesse Vereplasma maht tuleb kiiresti taastada · Aitab keedusoola lisamine vedelikule Koormus ja kuumus · Jooksutreeningul üle 30 kraadise ilmaga Piirata mahtu kuni 30 70 min ehk (6-12 km) Aitab ennetada ülekuumenemise teket Joosta aeglasemalt kui muidu · Energiamaht, soojaproduktsioon Kehatemperatuuri tõus üle 40 kraadi on veelgi ohtlikum kui vedelikukaotus 3-4% · Harjutada varahommikul · Kui hematokrit üle 50, juua kindlasti vedelikku enam Üle 54 55 % - tekib tromboosioht Suurtel koormustel oluline ka naatrium · Kehakaalu kiire langus üle 4% Algav vedelikuvaegus Vähendada treeningkoormust oluliselt · Juua 400 700ml vedelikku tunnis 100 -150ml portsjonitena · Ülisuurtel koormustel väga oluline naatrium Lisada 0,9 1,2 ml /l kohta vedelikule na Soovitusi kuuma kliimaga (üle 27 kraadi) harjutamisel (G.Neumann 2003)
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
Lisaks loetakse ekstratsellulaarse vedeliku hulka ka transtsellulaarne vedelik: eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedeli jt. Transtsellulaarset vedelikku on kokku 1-2l. Vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel põhjustab osmoos. Akvaporiinid Akvaporiinid on proteiinimolekulid, milles on veekanalid, mille kaudu vee molekulid pääsevad kiiresti rakkudesse, kust vesi edasi liigub koevedelikku. VERI. SÜDA 7. Vere üldiseloomustus. Hematokrit. Vereplasma koostis. Vereplasma valgud. Madalamaolekulaarsed ained vereplasmas. Veri on vedel sidekude, mis moodustab 7% kehakaalust. Veri koosneb paljudest komponentidest. Veri on oma komponentide ajutine koosekisteerimise koht. Vere koostis on suhteliselt stabiilne, näitajad kõiguvad kitsastes piirides. Vere koostis 55% vereplasma • Vesi • Valgud • Aminohapped, rasvhapped, glükoos • Ioonid (Na, K, Ca, Cl, H) • Gaasin (O2, CO2) 45% vererakud
HAIGUSÕPETUS Hüpertoonia ohtlikkus ning tunnused? HÜPERTOONIA: Ehk kõrgevererõhk. Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt salaja. Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvaine...
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läh...
transporditud hapnikust ära skeletilihastes ja südamelihases. Kehalise koormuse ajal on kudede paremaks hapnikuga Kehalise koormuse ajal on kudede paremaks hapnikuga varustamiseks mitu võimalust: 1) südame töö tõhustamine, minutimahu suurendamine nii löögimahu kui sageduse suurendamise teel, läbi kopsude voolava vere hulk suureneb. 2) tsirkuleerivate erütrotsüütide arvu suurendamine (põrnas talletatud erütrotsüütide verre paiskamine, hematokrit suureneb hobusel kuni 50 %-ni). 3) gaasivahetus lihastes kiireneb tänu kiirenenud ainevahetusele ja suuremale CO2 tekkele ning t° tõusule, hapnikku antakse verest kiiremini ära. 4) treenitud lihases on suurem müoglobiini sisaldus. Hingamine mägedes Üle 3000 m merepinnast tekib hüpoksia, hüperventilatsioon, CO2 osarõhu langus Ventilatsioon Cheyne-Stokes'i hingamine (magades), kuni HCO väljaviimine neerude poolt suureneb
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...
antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega, veresoonte purunemisel tekkinud hüübed moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist. Vere vormelemendid e vererakud arenevad punases luuüdis algselt kõik ühest tüvirakkude tüübist hemotsütoblastist. Eristatakse 3 tüüpi: 1. Punalibled e erütrotsüüdid 95% kõigist vererakkudest, erütrotsüütide mahu suhe koge vere mahtu on hematokrit. Punalibled sisaldavad hemoglobiini, mis seob hapnikku ja osalt ka süsihappegaasi, hapniku transpordil on oluline just hemoglobiini hulk veres, mitte punaliblede arv. Punaliblede tootmist stimuleerib erütropoietiin bioaktiivne aine, mida toodetakse neerudes. Punaliblede eluiga on max 120 päeva, seejärel nad lammutatakse maksas. Aneemia e kehvveresus on erütrotsüütide või neis oleva hemoglobiini ebanormaalselt väike hulk veres.
(plasma) 7,35. Vere pH muutumise piirid on 7,37 7,43. Ja selle säilitamisel konstantsena osalevad mitmed tegurid. Nendeks on vere puhversüsteemid, gaasivahetus kopsudes ja erutusmehanismid neerudes. Erütrotsüütide raskestimõõdetav pH erineb plasma omast ja on 7,2 7,3. *Atsitoos vere pH 7,37; *Alkaloos <7,43. Võrreldes veega on tervete täiskasvanute vere keskmine relatiivne viskoossus 4,5, vereplasmal 2,2. Viskoossus suureneb hematokriti kasvu korral progresseeruvalt. Hematokrit on erütrotsüütide osa vere mahust. Tervel mehel on see 0,44-0,46; naisel 0,41-0,43. Vastsündinul 20% suurem, väikelastel 10% väiksem kui naistel. · Vererakud. Vererakkude liigid ja hulk veres, nende morfoloogilised iseärasused. Leukotsüütide jagunemine alaliikideks, leukotsütaarne valem. Erinevate vererakkude peamised funktsioonid inimese organismis: erütrotsüütide tähtsus O2 ja CO2 trantspordis ja organismi sisekeskkonna homöostaasis; neutrofiilide ja monotsüütide toimimine
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põ...
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
o Veresoonte ahendamine – omab selleks vajalikku ainet. Vajalik vigastuskoha veresoonte puhul. Vereliblede arv on kogu veres väga suur, samaaegselt suhteliselt konstantne. Nende arvu kindlaksmääramine on oluline organismi seisundi hindamisel. Lastel: o Vastsündinu vere erütrotsüütide sisaldus on kõrgem kui täiskasvanuil. Seetõttu on neil ka kõrgem o Hemoglobiinisisaldus o Hematokrit (vererakkude osa vere üldmahust) o Vere viskoossus o Seetõttu tekib üsna pea (neg.tagasiside mehh) erütropoeesi pidurdus o Kõige madalam on punaliblede, Hb ja hematokriti tase u 10.nädalal peale sündi, siis hakkab taas tõusma o Erinevat liiki leukotsüütide teke on lapseeas individuaalselt muutlik, leukotsüütide üldhulk aga ei erine oluliselt täiskasvanud omast 2
o Veresoonte ahendamine – omab selleks vajalikku ainet. Vajalik vigastuskoha veresoonte puhul. Vereliblede arv on kogu veres väga suur, samaaegselt suhteliselt konstantne. Nende arvu kindlaksmääramine on oluline organismi seisundi hindamisel. Lastel: Vastsündinu vere erütrotsüütide sisaldus on kõrgem kui täiskasvanuil. Seetõttu on neil ka kõrgem o Hemoglobiinisisaldus o Hematokrit (vererakkude osa vere üldmahust) o Vere viskoossus Seetõttu tekib üsna pea (neg.tagasiside mehh) erütropoeesi pidurdus o Kõige madalam on punaliblede, Hb ja hematokriti tase u 10.nädalal peale sündi, siis hakkab taas tõusma Erinevat liiki leukotsüütide teke on lapseeas individuaalselt muutlik, leukotsüütide üldhulk aga ei erine oluliselt täiskasvanud omast B
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organism...
7,35. Vere pH muutumise piirid on 7,37 7,43. Ja selle säilitamisel konstantsena osalevad mitmed tegurid. Nendeks on vere puhversüsteemid, gaasivahetus kopsudes ja erutusmehanismid neerudes. Erütrotsüütide raskestimõõdetav pH erineb plasma omast ja on 7,2 7,3. *Atsitoos vere pH < 7,37; *Alkaloos <7,43. Võrreldes veega on tervete täiskasvanute vere keskmine relatiivne viskoossus 4,5, vereplasmal 2,2. Viskoossus suureneb hematokriti kasvu korral progresseeruvalt. Hematokrit on erütrotsüütide osa vere mahust. Tervel mehel on see 0,44-0,46; naisel 0,41-0,43. Vastsündinul 20% suurem, väikelastel 10% väiksem kui naistel. · Vererakud. Vererakkude liigid ja hulk veres, nende morfoloogilised iseärasused. Leukotsüütide jagunemine alaliikideks, leukotsütaarne valem. Erinevate vererakkude peamised funktsioonid inimese organismis: erütrotsüütide tähtsus O2 ja CO2 trantspordis ja organismi
Rauavaegusaneemiale on iseloomulik: · naha kahvatus, · kiire väsimine, · üldine nõrkus, · peavalu, Rauavaegus- · hingeldus koormusel, aneemiat · valud rinnus. esineb enam just Rauavaegusaneemia korral väheneb veres punavereliblede hulk ja nende suurus, vastupidavusaladel hematokrit, hemoglobiini hulk, vereseerumi ferritiini ja transferriini sisaldus. Toitumisel aitavad organismi rauasisaldust suurendada punane liha, kana, kala, maks, munakollane, täisteratooted, oad, herned, spinat, pähklid, kuivatatud puuvili, rosinad jm. Raua omastamist suurendavad vitamiin C ja seda sisaldavad tsitrusviljad (nt apelsinimahl). RAUAVAEGUSANEEMIA JA SPORT
Valgelibled mängivad olulist osa haigusetekitajate eest kaitsmisel, ja seda mitte üksnes veres, vaid ka kudedes. Nad tekivad luuüdis ja lümfisõlmedes. Valgeliblesid on mitut liiki, igal liigil oma funktsioonid. Vereliistakud (trombotsüüdid) Neid on 140 000–440 000 ühes milliliitris veres. Neil on oluline osa vere hüübimisel. Trombotsüüdid on teistest vererakkudest palju väiksemad ning nad tekivad samuti luuüdis. VÕTMESÕNAD erütrotsüüdid hematokrit hemoglobiin leukotsüüdid trombotsüüdid vereplasma Teadmiste kontrolli küsimused 1. Kirjeldage vere koostist. 2. Selgitage vere vedelate ja tahkete koostisosade jagunemist. 3. Nimetage vähemalt neli vere ülesannet ja tooge igaühe kohta näiteid. 4. Nimetage erinevaid vererakke ja nende ülesandeid. 56 3.5. Südame-vereringesüsteem Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
