Maksa ülesanded: Vere glükoosisisalduse regulatsioon, aminohapete sisalduse regulatsioon, verevalkude ja vererakkude süntees, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse regulatsioon, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees, hormoonide lagundamine Homöostaas võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Eludid, kes vastutavad hömostaasi tagamise eest- maks, neerud, kõhunääre, hüpotalamus Neerude ülesanded: Tagavad selle, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi; eritavad või hoiavad vett ja soolasid; tagavad kehavedelike koostise stabiilsuse; eemaldavad kehast lahustunud aineid (kaalium,naatrium) nii et vee ja nende ainete sisaldus organismis püsiks vajalikul tasemel osmoregulatsiooniks nim; eemaldada organismist ainevahetusjääke ja mürke; toota hormoone, mis reguleerivad vererõhku, punaste vereliblede arvu ja luuaineva...
Homöostaas-sisekeskkonna stabiilsus. Püsiv kehatemperatuur u 37 kraadi. Lindudel 41-42. pH tase.Vere pH 7,4 Enam-vähem püsiv keemiline koostis. Stabiilne keskkond tagatakse neuraalse regulatsiooni ehk närvisüsteemi reguleerimise kaudu. Humoraalse regulatsiooni ehk organite reguleerimisel hormoonide vahendusel. Glükoosi saame toidust. Veres on u 89g/100ml glükoosi, mitokondrites. Glükoosi tuleb verre: Süsivesinikkude seedimisel Glükogeeni lõhustumisel (maksas, lihastes) Glükoosi sünteesil aminohapetest, rasvadest. Glükoosi puudus-ajukahjustus. Pankreases e kõhunäärmes hakatakse tootma hormooni glükagoon, see mõjutab maksa, mille toimel aktiveeritud ensüümid hakkavad lagundama glükogeeni, mille tulemusena vabaneb glükoos. Vabanenud glükoos jõuab verre ja veresisaldus norm. Kõrge veresuhkur-diabeet. Pankreases hakkab vabanema insuliin, maksas muudetakse glükoos varuaineks glükogeeniks. Suureneb valkude ja rasvade süntees. Vere glükoosisisa...
Bioloogia 9a kokkuvõte lk 48-76 HINGAMINE RAKUHINGAMISEL glükoos lõhustub hapniku toimel, mille tagajärjel vabaneb energia. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda süsihappe-gaasist. Inimene hingab kopsudega. Hingamisteed- õhu liikumise teed NINAÕÕS õhu soojendamine ja mikroobine ja muu kinnipüüdmine karvakeste abil NEEL õhu suunamine kõrri KÕRI koosneb kõhredest, alumises osas o häälekurrud, mille vahel asub häälepilu, kus õhu võnkumisel tekib hääl. HINGETORU õhu soojendamine veelgi, mikroobide kinnipüüd karvakeste abil KOPSUTORUD juhivad õhu kopsudesse KOPSUD katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme, nende vahele java õõs on täidetud vedelikuga mis vähendabhõõrdumist. Kopsud koosnevad mullitaolistest moodustistest miles on õhk, nendes toimb gaasivahetus. HINGAMISKESKUS närvikeskud, mis asub piklikus ajus, juhib hingamis liigutusi. Hingeldus on normaalsest sagedasem hingamine SISSEHINGAMINE ro...
KORDAMINE Hingamiselunditesse toimivad ravimid 1. Kuidas toimub hingamise füsioloogiline regulatsioon organismis? Kuidas saadakse organismis toimuva kohta infot ja kuidas muudetakse vastavalt sellele hingamise sagedust ja sügavust? Hingamist reguleerib piklikaju hingamisekskus, mis saadab käsklusi hingamislihastele. Hingamiskeskus saab teavet olukorra kohta organismis kemoretseptorite kaudu, mis reageerivad keemilistele stiimulitele. 2. Kuidas ja kus toimub gaasivahetus (CO2, O2)? Gaasivahetus kopsude ja vere vahel toimub alveoolides. Alveoole ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Nende vaheline sein on õhuke ja gaase läbilaskev. Kapillaarides voolab hapnikuvaene veri. Alveoolides on hapniku kontsentratsioon tunduvalt suurem. Kontsentratsioonide vahe tulemusena tungib hapnik alveoolist kapillaari. Veres ühineb hapnik erütrotsüütidega, mis hapniku üle keha laiali kannavad. Sarnaselt hapniku tungimisega verre liigub süsi...
*glükoos siseneb rakkudesse *sünteesitakse glükogeeni *glükoosi sisaldus veres langeb HUMOERAALNE REGULATSIOON on elundkondade talitlust reguleeritakse hormoonide abil · Seedeelundkond Joonis ülevalt alla: suuava, kõri, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, pärak, maks, kõhunääre MAKS: *toodab sappi *kahjulike ainete lagundamine *toodab verevalke *talletab varuaineid · Hingamiselundkond Reguleerib piklikaju hingamiskeskus sisaldus tõuseb Vere CO2 , pH Hingamisekuse kemoretseptorid hingamissagedus tõuseb Joonis: nina, neel, kõri, hingetoru, kopsutoru, kops ÜLESANNE: varustab organismi hapnikuga · Erituselundkond Neerude tööd reguleeritakse. janukeskus, antidiureetiline hormoon Joonis: neer, kusejuha, kusekõis, kusiti · Ringeelundkond Joonis: süda, veresooned Regulatsioon: 1)hindamisgaasid-->hingamiskeskus 2)adrenaliin 3)jäsemete liigitamine 4) vererõhk
Mõisted Across 3. haiguste raviks või nende vältimiseks määratud kindel toitumisviis 5. kõige peenemad veresooned 7. inimese kõige suurem nääre 9. vedel sidekude 11. kõhunäärme hormoon 13. organismi väiksemad ehitusosad 14. naha alumine osa Down 1. piklikus ajus asuv keskus 2. söömishäire, mida iseloomustavad õgimissööstud ja kaalu kõikumine 4. neerudes toodetav vedelik 6. neerupealsete hormoon 8. maksast sünteesitud nõre 10. lahustumatu valk 12. elund, mis katab inimese keha VASTUSED: Across 3.dieet 5.kapillaarid 7.maks 9.veri 11.insuliin 13.rakud 14.pärisnahk Down 1.hingamiskeskus 2.buliimia 4.uriin 6.adrenaliin 8.sapp 10.fibriin 12.nahk
HINGAMISELUNDKOND · Hingamine- toitainete reageerimine hapnikuga, et energiat saada. · Hingamisel on kolm faasi: 1) Gaasivahetus kopsudes 2) Hapniku ja süsihappegaasi trantsport veres 3) oksüdatsioon rakkudes ehk rakuhingamine · Hingamine on vältimatu, sest... 1) Vabastab keha süsihappegaasist 2) Varustab organismi hapnikuga (seda on vaja energiavahetuseks) 3) Ilma hingamiseta oleks rääkimine võimatu · Hingamist reguleerib piklik ajus olev hingamiskeskus, mille talitlust mõjutab süsihappegaasi hulk veres. · · Milliseid elundeid ja milleks on neid hingamisel vaja? Hingetoru- Lükkavad tolmuosakesi ja mikroobe väljapoole Ninaõõs- Sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine Kõri- Õhu läbimine Neel- Sissehingatava õhu liikumine kõrisse Kopsud- Hingamine Kopsutorud- Toestavad hingetoru ja bronhide seinu · Veel üks ilus joonis: Milleks kasutavad inimesed veel hingetoru?
(verehüübimine, oksendamine, sünnitamine) 7. Energiabilanss-sisaldabkõikienergialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerub.Vajama nii palju toitu, et hoida tasakaalus oma energiabilanss. E(energia)=A(ainevahetus)+K(kasv)+M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+U(uriin) see valem kehtib puhkeseisundis, kui olmee aktiivsed lisandub T(töö). 8. Hingamis ja vereringeregulatsioon:Hingamist reguleerib hingamiskeskus,mis asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Nende lihaste kokkutõmbel toimub sissehingamine, kui kopsud on õhku täis peatab hingamiskeskus signaalide saatmise hetkeks ning lihased lõdvestuvad ja toimuba väljahingamine.Hingamis regulatsioon toimub vere süsihappegaasi sisalduse alusel. Mida suurem pingutus seda suurem süsihappegaasi sisaldus veres, suureneb ka piimhappe sisaldus ja pH langeb
Hingamiskekus asub piklikus ajus. Organismid vajavad hapnikku energiavahetuseks ja Co2st vabanemiseks. Hingetoru Kopsud Kopsutorude harud Gaasivahetus toimub alveoolides. Nina limaskesta ülesandeks on veresoonte kaitsmine. Hingamine on tavalisest kiirem füüsilise pingutuse korral. Halvasti õhutatud ruumis hingab inimene sagedamini ja sügavamalt, sest hapnikku on vaja kätte saada, aga ruumis on seda suhteliselt vähe. Piklikud ajus asub hingamiskeskus. Hingamise faasid: Sissehingamine, gaasivahetus, väljahingamine Vingumürgituse saanud inimese viiksin värskesse õhku. Mittesuitsetaja kopsud on puhtad, heledad ja normaalsuuruses. Suitsetaja kopsud on tumenenud, räpased ja osa kopsukudet on vähenenud. Hingmine on vajalik hapniku saamiseks. Ninaõõnes on kavad hingamisteede kaitsmiseks. Õhu liikumise tee: Ninaõõs, kõri, neel, hingetoru, kopsud, kopsutoru Lauljaks soovija peab vältima hingamisteede haigusi.
HINGASMISELUNDKOND Hingamine on ainevahetusprotsess, mis annab elutegevuses vajaliku energia. Hingamiselundkonna ülesanne on tagada gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. glükoos + O2 = CO2 +H2O + energia Hingamiselundkond = hingamisteed(õhu liikumisteed organismis) + kopsud Hingamiselundid: · kopsud · nahk(1-2%) Hingamisteed algavad nineõõnega(lima, limaskestas veresooned, ripsmeepiteel), mille ülesanne on sissehingatav õhu soojendamine(verekapillaarid) ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu(neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub õhk kõrisse. Kõri(paiknevad häälekurrud ja häälepilu) koosneb erinevatest kõhredest, kõri läbib ainult õhk, kõris tekib hääl. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse(limaskestal karvakesed).Soojeneb õhk ja puhastamine. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Neid toestavad poolkaarekujulised kõhrest rõngad. · bronh e. kopsutoru · bronheool e. ...
Hingamismaht täiskasvanul Normaalselt on see puhkeolekus ~0,5 liitrit Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisseväljahingatava õhu hulk. Pneumotooraks Õhkrind Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia Kudede hapnikuvaeguse 20. Kopsude eluline maht täiskasvanul 35004500 ml 12. Kus asub hingamiskeskus ? Selle funktsioon. Hingamiskeskus asub piklikus ajus. Funktsiooniks on hingamissageduse ja hingamise reguleerimine.. 13. O 2 sisaldus on kõrgeim a. sissehingatavas õhus b. väljahingatavas õhus c. alveolaarõhus 14. CO 2 sisaldus on kõrgeim a. sissehingatavas õhus b. väljahingatavas õhus c
Bioloogia mõisted vol. 1 immuunsus:organ.võime aktiivselt tõrjuda õgirakkude ja antikehade kaasaabil haigustekitajaid ja kehavõõraid ühendeid (Kaasasündinud immuun. e. pärandatud, omandatud immuun. e. see mis kujuneb elu jooksul, jaguneb Aktiivne: tekib haiguse läbi põdemisel v vaktsineerimisega kus kehasse viiakse nõrgestatud haigustekitajaid ja Passiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organ. Viiakse valmis antikehad) immuunsüsteemi kuulub:lümfisõlmed, põrn, harkelund lümfotsüüdid:teevad antikehasid, mis seostuvad haigusetekitajaga ja teevad selle kahjutuks õgirakud:need on organ. olemas, haaravad tekitaja endasse vaktsineerimine:organ. viiakse nõrgestatud v surmatud kujul haigustekitajad v antikehad organ. peab pidevalt hingama kuna selle käigus vabaneb energia (ja CO2 jaH2O) õhu liikumise tee organism.: ninaõõs-neel-kõri-hingetoru-bronhid(e. 2 kopsutoru)-kopsud Alveoolides:toimub...
Selle alumises osas on häälekurrud ,mille vahel asub häälepilu kus õhuvõnkumisel tekib heli. Kopsutorud ehk bronhid - juhivad õhu kopsudesse seal hargnevad. Kopsud - neid katab õhuke , libe, sidekoeline kopsukelme. Nende vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3-x vasak 2-x kopsusagaraks. Bronhid hargnevad seal harudeks ning lõppevad kopsusompude ehk alveoolidega .¤ neis toimub gaasivahetus. HINGAMISLIIGUTUSI JUHIB NÄRVIKESKUS HINGAMISKESKUS. SISSEHINGATAVÕHK VÄLJAHINGATAVÕHK 02 21% 02 16% C02 0,03% C02 3,6% Veeaur 0,5% Veeaur 6,2% N2 79% N2 75% Sissehingamine Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku- roided liiguvad üles- ja väljapoole Vahelihas ehk diafragma tõmbub kokku ja liigub allapoole. rinnaõõne ruumala suureneb- õhk kopsudesse
kopsusompude ehk alveoolidega, mille seinad on õhukesed ja koosnevad vaid ühest rakukihist. Veri ja õhk alveoolides kokku ei puutu. Ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Hapnik siirdub läbi alveoolide ja kapillaaride verre. Süsihappegaas liigub alveoolidesse. Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks vereks. Kopsud mahutavad 5-8 liitrit õhku. Kopsudesse jääb alati õhutagavara, et nad kokku ei langeks. Hingamine Hingamisliigutusi juhib piklikus ajus asuv närvikeskus hingamiskeskus. Signaal edastatakse vajalikesse lihastesse diafragmasse ja roietevahelistesse lihastesse, mille tagajärjel lihased tõmbuvad kokku. Diafragma muutub lamedaks või kumeraks. · Sissehingamisel: roietevahelised lihased tõmbuvad kokku Roided liiguvad ülespoole, vahelihas tõmbub kokku ehk diafragma muutub lamedaks, rindkere põhi laskub allapoole · Väljahingamisel: roietevahelised lihased lõtvuvad ja vahelihas lõtvub ehk diafragma muutub kumeraks
vastu retseptorilt või teiselt närvirakult) ning pikematest jätketest neuriitidest ehk aksonidest (juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse). Küsimused lk 79 1) Kuidas toimub negatiivne tagasiside? Negatiivse tagasiside puhul muudetakse elundite ja elundkondade talitlust kõrvalekalde kohta saadetud signaalide põhjal nii, et muutunud välistegurite toimel tekkinud kõrvalekalle organismi sisekeskkonnas väheneb. 2) Kus asub inimesel hingamiskeskus? Hingamiskeskus asub inimesel piklikajus. 3) Millele kulub energia puhkaval inimesel? * Südame, sooltoru, neerude ja aju tööle; * hingamisele; * soojuse tootmisele; * orgaanilistele molekulide sünteesile; * rakkude mitoosile ja meioosile. 4) Millest koosneb energiabilanss? Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. 5) Milleks on inimesel maks? Maksal on oluline roll veres sisalduvate ainete hulga regulatsioonis. Maksa ülesanded on järgmised:
Südametööd kiirendad sümp NS (adrenaliin), aeglustamisekskasutatakse B-blokaatoreid, mis blokeerivad sümp närvisüsti Enamikul inimestel sümp ja parasümp tasakaalus, kui sump ülekaalus, aeglustatakse südametegevust tavaliselt B-blokaatori abil Organismi mõiste ja põhiomadused Organism ühtne, terviklik, isereguleeriv süsteem (ei vaja oma talitluse juhtimiseks kunstlikku abisüsteemi) piklikajus hingamiskeskus, millega saab mõjutada hingamiskiirust (kui hapn sisaldus veres kõrge, hingamine aegl), kui hingamiskeskus ei tööta kunstlik hingamine, trahhetoomia kaudu aparaat, mis regul hingamist; südametöö regulatsiooni häirete korral kasutatakse südamesimulaatorit rinnalihase all, mis saadab närviimpulsse südamesse organism vajab kindlaid väliskeskkonna tingimusi ja on sellest mõjutatav, kestvaks elutegevuseks hädavajalikud tingimused: 1. Hapniku olemasole 2
· Ajutegevus · Soojus · Orgaaniliste molekulide süntees Energiat saame rakuhingamisest · Esmalt kulutatakse veresuhkur (glükoos) · Järgneb glükogeen · Ja nüüd alles rasvad (tund aega kestnud pingutuse järel) · Kui oleme toitunud üle vajaduse, muudetakse liigsed süsivesikud, lipiidid kui ka valgud Rasvadeks. Hingamise regulatsioon · Signaaliks on CO2 tõus (mitte 02 langus) ja pH langemine, sest tekib piimhape · Piklikaju hingamiskeskus saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele, suureneb hingamis- ja südeme löögisagedus süsihappegaasi eemaldamiseks verest ja hapniku kontsentratsiooni tõstmiseks · Ei allu tahtele Vereringe regulatsioon · Südame tööd kiirendab: o Adrenaliin o Jäsemete liigutamine o CO2 tõus Veresuhkru sisalduse kontroll · Glükoosi hulk veres on 80-90 mg / 100 ml-s · Inimese normaane veresuhkru tase on 3.3 5.5 mmol/l
bronhiks. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Kelmete vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hingamisel tekkivat hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3 ja vasak 2 kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad mõlemad brohid paljudeks aina väiksema läpimõõduga harudeks , mis lõppevad kopsusompude e. Aveoolidega.(õhugatäidetud mullitaolise ollused koosnevad 1 rakukihist ümbritsetud verekapillaaridega) Alveoolides toimub gaasivahetus. Kopsud mahutavad 5-6 l õhku. Hingamiskeskus juhib hingamisliigutusi. Sissehinagamisel tõmbuvad ridevahelised lihased kokku ja roided liiguvad üles ja väljapoole. Hormoonid reguleerivad ainevahetust. Neid toodavad sisenõrenäärmed. Sisenõrenäärmed moodustab ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõhunääre, neerupealised, neerud, munandid/munasarjad. Kogu talitust reguleerib ajuripats ja närvisüsteem. Ajuripats reguleerib kasvu, suguhormoone. Käbikeha reguleerib ööpäevaseid rütme. Kilpnääre on kõige suurem,
Kopsudesse jääb õhutagavara, et need kokku ei kukuks Alveoolid Alveoolides toimub gaasivahetus Neil on õhukesed, vaid ühest rakukihist koosnevad seinad Läbi alveoolide liiguvad gaasid kergesti Hapnik liigub alveoolist verre ja samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli Nende ainete konsentratsioon on kummalgi pool alveooli seina erinev Hingamissageduse reguleerimine Hingamist saab reguleerida Hingamisliigutusi juhib peaajus asuv hingamiskeskus Hingamisel kopsu maht suureneb ja väheneb Kui rinnaõõne maht suureneb, suurenevad ka kopsud ja õhk liigub kopsudesse Rinnaõõnde mahu vähenemisel, vähenevad ka kopsud ja õhk surutakse välja Hingamise skeem Hingamissageduse suurenemine Kui süsihappegaasi hulk veres suureneb, mõjutab see hingamiskeskust ning hingamine muutub sagedasemaks ja sügavamaks Kehaline koormus kutsub esile hingeldamise Hingeldamise korral hingamise sagedus
Hingamise regulatsioon Hingamise regulatsioon toimub nii läbi NS-i osavõtul kui ka veres ringlevate ainete mõjul. Hingamise regulatsioonil on kesksel kohal hingamiskeskus. Suurema osa hingamiskeskuse neuronitest on piklikajus, kuid osa neuroneid on ka sillas. Sillas olevad neuronid mõjutavad sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. 1) Reflektoorne regulatsioon reflektoorselt reguleeritakse sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. Sissehingamiine läheb sujuvalt väljahingamisele üle. Peale hingamiskeskuse osalevad reflektoorses regulatsioonis närvid, mis toovad
ja omavad seetõttu olulist rolli elundkondade talitluse koordineerimises.Toimub aeglaselt,aga järjekindlalt.*Tagasiside + :kui midagi hästi,võimendab seda veelgi. -:midagi muutunud, hakkab parandama. HINGAMIS JA VERERINGE REGULATSIOON:Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt,gaasivahetussüstem peab suutma pidevalt varustada organismi piisava hulga hapnikuga. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus->väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Südametööd mõjutavad veel: *adrenaliin,mis eritub verre vastuseks stressile,erutusele või teistele emotsioonidele.*jäsemete liigutamine-arvatakse,et lihastes ja kõõlustes asuvate pingeretseptorite signaalid annavad hingamiskesk teada,et vere hapnikusisaldus hakkab langema ja süsihappegaasisisaldus tõusma.*vererõhk-kui vererõhk tõuseb liialt kõrgeks,pidurdatakse südame
sissehingamisel väljahingamisel Gaasivahetus kopsude ja väliskeskkona vahel Hingamine Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid Sissehingatav õhk Väljahingatav õhk O2 20,93% 16,4% CO2 0,03% 4,1% Hingamissagedus hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres normaalne hingamissagedus on 16-20 korda minutis Pikaajaline suitsetamine või elamine suurlinnas põhjustab kopsukoe kahjustusi ja kopsude kärbumist Kopsude tumenemist põhjustab tõrv ja tahm Kasutatud materjal: Koostatud: http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/hingamiselun põhjal http://edubuzz.org/blogs/tessawatson/ Pildid Wikimedia Commons: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/61/Thorax_Lung_ 3d_from_ct_scans.jpg http://commons
· Pleuraõõs ehk kopsukelme Ümbritseb kopse ja kaitseb neid hõõrdumise eest Õhuke ja libe sidekoeline Hingamine: · Sissehingamisel rinnakorvimaht suureneb, väljahingamisel väheneb · Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada O2 varusid · Väljahingatavas õhus on CO2 üle 100x rohkem kui sissehingatavas · Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi õhus. · Normaalne hingamissagedus on 16-20 korda · Kiireneb kui CO2 hulk veres suureneb Kopsumaht: · Kopsud mahutavad 5-6 l õhku. · Rahulikus olekus läbib minuti vältel kopse 4-6 l õhku Hingamise tervishoid: · Viibida võimalikult palju värskes õhus · Vältida rahvarohkeid kohti · Mitte suitsetada · Vältida saastatud õhuga kohti Sisenõrenäärmeteks nimetatakse näärmeid, mis sünteesivad hormoone ning millel puuduvad juhad.
Hapnik tungib alveoolist kapillaari. Veres ühineb hapnik punaste verelibledega, mis hapniku üle keha laiali kannavad. 7.Kirjelda gaasivahetust kudedes Peale hapnikuga küllastumist ja süsihappegaasi ära andmist, liigub veri suure vereringe kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus rakkude ja vere vahel. Rakkudes on ainevahetuse tulemusena hapniku hulk vähenenud ja süsihappegaasi hulk tõusnud. 8.Kuidas toimub hingamise regulatsioon? Hingamisliigutusi juhib peaajus närvikeskus ehk hingamiskeskus. Hingamisel kopsumaht vaheldumisi suureneb ja väheneb. Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased kokku,roided liiguvad üles ja väljapoole. Samalajal rindkere altppolt piirav vahelihas ja rindkere põhi laskub allapoole. Kopsud osalevad sisse ja väljahingamisel passiivselt, sest nende endi lihased hingamises ei osale. 9.Milline tähtsus on aevastusel, köhimisel, haigutusel? Aevastamine- Köhimine- Haigutamine- et aju saaks hapniku 10
Hingamine Hingamine Hingamine on gaasivahetus meie ja meid ümbritseva õhu vahel. Rahulikus olekus hingavad täiskasvanud 12 kuni 16, lapsed kuni 25 korda minutis. Hingamine laiemas, füsioloogilises tähenduses haarab kõiki protsesse, mis tagavad hapniku jõudmise õhust mitokondritesse ja seal moodustuva süsihappegaasi jõudmise õhku. C6 H12 06 + 6O2 6 H 2O + 6CO2 + energia ninaõõs neel kõri hingetoru kopsutorud kopsutorukesed kopsud Hingamiselundkonna ehitus: http://www.mediaspin.com/bodysystems/resp_menu.html Hingamisteed algavad ninaõõnega. Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) nina limaskesta veresooned soojendavad õhku limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. kõris paiknevad häälekurrud ja häälepi...
Rakuhingamiseks on vajalik glükoos ja hapnik. Hapnikku saadakse õhust ja glükoosi seeditud toidust. Veri kannab hapniku ja glükoosi rakkudesse, kus rakuhingamisel glükoos lõhustub hapnikus osavõtul ning selle tagajärjel eraldub energia. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mille jaotab kaheks pooleks vahesein. Ninaõõs on märg ja limane ning sinna külge kleepuvad tolm ja bakterid. Limaskesta ripsmekesed suunavad need väljapoole. Ninaõõne ülesandeks on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu (neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Kõri läbib ainult õhk, sest toidu või joogi neelamisel suleb klapp hingamisteed. Kõri alumises osas on häälekurrud. Nende vahele jääb häälepilu, mis on kõri kitsaim koht. Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma. Kõrist liigub sisseh...
Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON (seljaaju on vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele närvikeskustele) REFLEKTOORNE FUNKTSIOON (seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade vastuvõttu) Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. Hingamiskeskus Südametegevuse regulatsioonikeskus Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemisrefleks Mälumisrefleks Neelamine Oksendamine Aevastamine Köharefleks Pilgutamine Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas Keskaju: anatoomiline jaotus, ülesanded NELIKKÜNGASTIKU TUUMAD PUNATUUM SILMALIIGUTAJA- JA PLOKINÄRVI TUUM MUSTSUBSTANS (mälumise ja neelamise koordinatsioon, reguleerib plastilist toonust) Mis on akommodatsioon? Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. See toimub silmaläätse ku...
O2 liigub alveoolidest kapillaaridesse, CO2 aga vastupidi. Gaasivahetus toimub tänu gaaside konsentratsiooni vahele alveoolides ja kapillaarides. Gaas liigub alati madalama konsentratsiooni suunas. Gaaside transport verega O2 seondub hemoglobiiniga ja moodustab oksühemoglobiini. 100ml verd transpordib 18 ml O2. CO2 transport veres kolmel viisil: 1. Lahustunud kujul plasmas. 2. Seotud hemoglobiiniga. 3. CO2 ühineb erütrotsüüdis veega. Hingamise regulatsioon Hingamiskeskus asub piklik ajus ja ajusillas. Sissehingamist reguleerib inspiratoorne närvirakkude rühm, väljahingamist aga ekspiratoorne närvirakkude rühm. Need närvirakud saavad infot retseptoritelt, mis paiknevad: Kopsualveoolide seintes, diafragmas, roietevahelises lihastes, bronhide seintes. Sissehingamiskeskus saab infot ka vere keemilise koostise kohta. Hingamise regulatsioon jaguneb: Reflektoorne regulatsioon põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval infol
A.Vahtramäe 2011 1 Hingamise füsioloogia Hingamise on füsioloogiline protsess, mille käigus organism omastab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. See protsess koosneb põhiliselt kolmest osast: 1. Välimine hingamine See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri - ventilatsioon. Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel toimub gaaside difusioon. Seega on siin haaratud gaasivahetuse need osad, mis toimuvad hingamisteedes, kopsudes. 2. Gaaside transport S.o. hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse. 3. Sisemine e. koehingamine s.o. gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon - ning rakusisene hingamine. Hingamise mehhanism Sissehingamise (inspiirium) mehhanism: Si...
Köha võib olla haigus või mõne teise haiguse sümptom, nakkamine sõltub põhjustajast Nohu võib olla haigus või mõne teise haiguse sümptom, nakkamine sõltub põhjustajast Angiin bakterhaigus, mis põhjustab mandlite põletikku, ravitakse antibiootikumidega, sümptomiks köha ja mädased täpid mandlitel, nakkab Bronhiit kopsutorude põletik, sümptomiks köha, tavaliselt ei nakka Astma enamasti allergiline hingeldustõbi, hingamisteed (ka kopsudes) ahenevad ja organism ei saa piisavalt hapnikku, eluohtlik ja seetõttu peab teadma, kuidas lähedastele vajadusel abi anda ja millal kiirabi kutsuda, ei nakka, eluohtlik haigus Tuberkuloos bakterite põhjustatud (enamasti) kopsude haigus, mille raviks kasutatakse antibiootikume, nende võtmisel tuleb ravikuur korralikult lõpuni teha, et ei kujuneks välja ravimresistentset tuberkuloosi, eluohtlik haigus Läkaköha väga nakkav ägedaid köhahooge põhjustav bakterhaigus, mis võib väikelastele oll...
Valemid E=A+K+M+V+U(puhkeasendis) töötades: E=AKMVUT Kui inimene ei saa toiduga piisavalt energiat kasutatakse varuaineid(kasvuks kuluv energiahulk negatiivne) Hingamise ja vereringe regulatsioon. Hingamine-orgaaniliste ainete(glükoosi) oksüdeerimine. Hingamine toimub keharakkudes pidevalt, seega peab gaasivahetussüsteem organismi varustama alati hapnikuga.Hingamise regulatsioon toimub sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmikku ja diafragma lihastesse.Kui lihased kokku tõmbuvad, algab hingamine, kui kopsud on õhku täis saadavad retseptorid signaali piklikajusse,sealt omakorda lõpetavad signaali ja lihased lõtvuvad. On vähetundlikud hapnikusisaldusele keskonnas aga Süsihappegaasi sisaldus veres on otseselt seotud pingutusega, mida rohkem pingutad seda rohkem süsihappegaasi tekib verre, langeb vere ph, suureneb piimhappe sisaldus
Albiinomelaniinipuudega indiviid, kelle nahk on roosa ja karvad valged. Albinism retsessiivne pigmentatsioonipuue, mille tõttu karvad on valged ja nahk ülimalt UVkiirhuse tundlik. Alleel mis tahes geneetilise lookuse teisendvorm. Antibiootikumid peamiselt hallitusseente ja bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad valdavalt bakterite elutegevust. Seetõttu kasutatakse antibiotse ka bakteriaalsete haiguste ravimisel. Toodetakse ka sünteetilisi antibiootikume. Antidiureetiline hormoon ajuripatsi poolt eristatav hormoon, mis vähendab vee hulka uriinis Antigeen kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioone antikehade tekkele. Nad on enamasti valgud, nukleiinhapped või muud org.lised ühendid. Antikeha erilise ehitusega ja koostisega valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi. Akd kaitsevad organismi patogeenide eest. Antiseerum immuunseerum, mis sisaldab antikehi antigeeni vastu, seda saadakse suur...
Seda protsessi regulatsioon nimetatakse hingamiseks. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja seetõttu peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi rakkudes hulga hapnikuga, seda ka suurenenud energiavajaduse tingimustes. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Arteriaalse vere hapnikusisaldus muutub väga vähe, seda isegi suurema pingutuse ajal, samas kui süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest
) Energiabilanss energia saamine ja kulutamine, homöostaasilise kontrolli all. Kujuneb valemist E(energia)=A(ainevahetus)+K(kasv) +M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+ U(uriin)+T(töö). Positiivne energiabilanss toidust tuleb piisav kogus või rohkem energiat. Negatiivne energiabilanss inimene ei saa toiduga piisavat energiat, saab energiat organismi varuainetest. Hingamine - glükoosi oksüdeerimise protsess. Hingamiskeskus piklikajus. Närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kokku tõmbumisel sissehingamine. Lõtvumisel automaatne väljahingamine. Reageerib CO2 ja pH muutustele. CO2 ja pH - hingamine intensiivistub. Vereringe regulatsioon. Südame tööd mõjutab hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk, adrenaliin. Suitsetamine. Nikotiini toime vähim kahjulik, stimuleerib närviülekannet, vähendab stressitunnet, tekitab sõltuvust, suurendab vere
süvendada (sünnitus, oksendamine, verehüübimine). 9.Energiabilanss kõik energialiigid, mida organism kasutab ja omastab toitumisega ja talletab rasvkoes. Valem E(energia) = A(ainevahetus) + K(kasv) + M(metaboolne energiakadu) + V(väljaheited) + U(uriin) Pankreas e kõhunääre koeline pirniviilutaoline organ; paikneb ristisuunaliselt keskel ülakõhus mao ja kõhu tagaseina vahel. 10.Hingamine- ja südametöö regulatsioon - peaajus piklikus ajus hingamiskeskus reageerib veres sisalduvale hapniku hulgale närvid jõuavad kopsudesse ja kiirendavad alveoolide kokkutõmbumist hingeldamine.
NEGATIIVNE TAGASISIDE KÕRVALEKALDE KOHTA SAADUD SIGNAAL KÄIVITAB PROTSESSID KÕRVALEKALDE VÄHENDAMISEKS (KEHATEMPERATUURI REGULATSIOON). POSITIIVNE TAGASISIDE KÕRVALEKALDE KOHTA SAADUD SIGNAAL KÄIVITAB PROTSESSID KÕRVALEKALDE SUURENDAMISEKS (VERE HÜÜBIMINE, OKSENDAMINE, SÜNNITAMINE). ENERGIABILANSS KÕIKIDE ENERGIALIIKIDE SUMMA, MIDA ORGANISM SAAB, KAOTAB VÕI TALLETAB. ENERGIA VAJADUS SÕLTUB VANUSEST, AKTIIVUSEST, KEHAMASSIST JA PÄRILIKKUSEST. HINGAMISE REGULATSIOON HINGAMISKESKUS ASUB PIKLIKAJUS. PIKLIKAJUST TULEB IMPULSS RINDKERE- JA DIAFRAGMALIHASTESSE, MIS HAKKAVAD KOKKU TÕMBUMA. ALGAB SISSEHINGAMINE. KOPSUD TÄITUVAD ÕHUGA NING KUI KOPSUDES ON PIISAVALT ÕHKU, SIIS IMPULSSIDE SAATMINE PEATUB, RINDKERE- JA DIAFRAGMALIHASED LÕTVUVAD NING JÄRGNEB VÄLJAHINGAMINE. VERERINGE REGULATSIOON HINGAMISE REGULATSIOONI ALUSEKS ON VERE SÜSIHAPPEGAASI SISALDUS. KUI VERES ON SÜSIHAPPEGAASI JA PIIMHAPPE HULK SUUR, HAKKAB PH LANGEMA
mürke Milliseid parameetreid on vaja hoida teatud vahemikus, et eluks vajalikud protsessid saaksid tõrgeteta toimida? - Ph, glükoosi konsentratsioon, CO2 hulk veres, vee hulk, ioonide konsentratsioon, temperatuur Millised organid tagavad vere homöostaasi? (5) - Neerud - Kopsud - Maks ja pankreas - Nahk - Hormoonid ja närvisüsteem Mis regulaarib hingamist? - Piklikajus paiknev hingamiskeskus hingamislihaste kiirendamise või pärssimise kaudu Kuidas on toitainetega seotud inimese seedekulgla seintes olevad retseptorid? - retsepterid reageerivad limaskestade ärritusele, seedekulgte seine venimisele, toitainete ja nende lõhustamisaaduste sisaldusele Mida eelkõige kasutavad rakud energia tootmiseks? - glükoosi Mida inimesele vajalikku toodab pankreas? (3) - insuliin - Glükagoon - Seedeensüüme Kuidas on seotud hüpotaalamus neerude tööga
kesknärvisüsteemi, mööda eferentseid närvikiude närvikeskusest perifeersesse lõppelundisse lihasesse või näärmesse. 22. Erutuse edasikandjaks sünapsis on mediaatorid.. Erutuse ülekanne ühelt neuronilt teisele toimub sünapsis tekkivate keemiliste ainete mediaatorite (noradrenaliin, atsetüülkoliin, serotoniin jms) vahendusel. 23. Närvikeskused. on närvirakkude kogum info töötlemiseks ja vajaliku talitluse juhtimiseks. Nt hingamiskeskus, neelamiskeskus, aga ka painutus- ja sirutuskeskus jäsemete talitluseks. Keskuste omadused tulenevad sünapside talitlusest Ajukoores asuvad mitmed keskused: · Nägemiskeskus · Kuulmiskeskus · Haistmiskeskus · Maitsmiskeskus · Kõnelemiskeskus · Mõtlemiskeskus · Liigutamiskeskus · Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada.
MÄLU, ÜLDISTUSVÕIME). 62. Õppimine- Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. 63. Õppimine: harjumine, tundlikkuse teravnemine, klassikaline tingimine, operantne tingimine. 64. Inimese unikaalsuse kriteeriume-Sündimine, suremine, õppimine, areng, rääkimisoskus, mõtlemine, paljunemine. 65. Kesknärvisüsteemi ehitus-piklik aju, hingamiskeskus, südametöö keskus, peaaju, seljaaju 66. Peaaju ja selle osad-Suuraju, piklik aju, keskaju, seljaaju, tagaaju, piklik vaheaju 67. Seljaaju. eristatav närvisüsteemi osa, mis paikneb peamiselt selgrookanalis 68. Neuron- ehk närvirakk 69. Neurotransmitterid- on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule.
regulatsioon oksüdeerumisel. Seda protsessi nimetatakse hingamiseks. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja seetõttu peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi rakkudes hulga hapnikuga, seda ka suurenenud energiavajaduse tingimustes. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Arteriaalse vere hapnikusisaldus muutub väga vähe, seda isegi suurema pingutuse ajal, samas kui süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Mida
Aferentsed e. retseptoorsed neuronid Lülineuronid Eferentsed e. efektoorsed neuronid 4. Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Informatsioon: Naha- Liigutusaparaadi - Veresoonte- Seedetrakti- Eritus- Suguelundite- interoretseptoritelt 5. Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. 1 Regulatsioonikeskused: Hingamiskeskus Südametegevuse regulatsioonikeskus Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus 6. Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemisrefleks Mälumisrefleks Neelamine Oksendamine Aevastamine Köharefleks Pilgutamine Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas 7. Keskaju: anatoomiline jaotus, ülesanded KOOSNEB: NELIKKÜNGASTIKU TUUMAD:
Ajusild altpoolt piklikajuga ja ülalt keskkajuga. Piklikus ajus paiknevad järgmised närvistruktuurid: a) üheksanda kuni kaheteistkümnenda peaajunärvi keskused, 9. keeleneelunärv (?), 10. uitnärv, 11. lisanärv, 12. keelealune närv – sisenevad piklikku ajju. Nende kaudu juhitakse tundlikkust. Juhitakse kaela- ja näopiirkonna lihaste tööd. b) piklikaju läbivad kõik selja- ja peaaju ühendavad juhteteed c) piklikus ajus asuvad hingamiskeskus ja vasomotoorne keskus – juhib veresoonte toonust d) piklikus ajus paiknevad mitmete kaitsereflekside keskused – köhakeskus, aevastamiskeskus, oksekeskus. Nendest keskustest tulenevalt on piklikaju funktsioon on mitmekesine. 9. keeleneelunärvi kahjustusega tekivad neelamishäired. 12. kahjustus häirib keele liigutusi. Piklikaju kahjustused võivad tekkida ajuturse puhul (see omakorda ajutraumast – tekib ajju
hingamisfunktsiooni kaudu. nahk – kaitseb väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. ninaõõs – ninaõõnega algavad hingamisteed. Ülesanne: sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. hingetoru – soojendab ja puhastab õhku. kopsutoru – viib sissehingatava õhu kopsudesse. kopsusomp – toimub gaasivahetus. hingamiskeskus – peaajus asuv närvikeskus, mis juhib hingamisliigutusi. seedimine – seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastavaks. ainevahetus – seob organismi ümbritseva keskkonnaga. ensüüm – erilised valgud, mis kiirendavad kehas toimuvaid keemilisi reaktsioone. vitamiin – toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida organism ise ei tooda.
kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtuv motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded (hirm, rõõm), mõtted ja mälu. Suuraju - seotud tahtliku tegevusega, see juhib lihaste talitlust, otsuste tegeist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist. Väikeaju kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säolitada keha tasakaalu. Piklikaju ühendab pea seljaajuga. Piklikajus on mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust, nt hingamiskeskus. Parem ajupool juhib vasaku kehapoole tegevust. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust. Vasak poolkera on seotud lugemise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega. Seljaaju vahendab info peaaju ja ülejäänud keha vahel. Mööda seda liigub info peaajju ja sealt tagasi. Teiseks juhub seljaaju lihtsald kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras.
Pneumotooraks - õhkrind Düspnoe - hingeldus Apnoe hingamise seiskus Hüperventilatsioon - inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt. Hüpoksia - hapnikuvaegus veres 20. Kirjutage arvväärtused: Hingamissagedus täiskasvanul 16-20 vastsündinul 20-40 Hingamismaht täiskasvanul. 0,5 Kopsude eluline maht täiskasvanul 20. Kus asub hingamiskeskus ? piklik ajus 21. O sisaldus on kõrgeim a. sissehingatavas õhus 2 22.CO sisaldus on kõrgeim 2 b. väljahingatavas õhus 23.Kirjeldage hingamise regulatsiooni (reflektoorne, humoraalne) Reflektoorne- põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval infol. Selle toimel toimub sisse-ja väljahingamis perioodiline vaheldumine.
- Tagamiseks püsivat kehatemperatuuri. - Uute molekulide sünteesimiseks, et ehitada keharakke või parandada vigastusi. Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerub. E(energia) = A(ainevahetus) + K(kasv) + M(metaboolne energiakadu) + V(väljaheited) + U(uriin) Hingamise ja vereringe regulatsioon Glükoosi oksüdeerimise protsessi nimetatakse hingamiseks. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui need lihased kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad vastavad retseptorid omakorda siganaali piklikajusse. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab hingamiskeskus korraks siganaalide saatmise hingamislihastesse, need lõtvuvad ja järgneb automaatne väljahingamine. Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere CO2 sisaldus
Epiteelkude, sidekude, närvikude, lihaskude. 6)Millisteks alaliikideks jaotatakse lihaskude? Vöötlihaskude, südamelihaskude ja siselihaskude. 7)Millistest osadest koosneb närvirakk? Raukeha, neuron, dendriit. Küsimused lk 79 1)Kuidas toimub negatiivne tagasiside? Negatiivse tagasiside puhul mõjub väljundi suurenemine sisendit vähendavalt. See võimaldab süsteemil tasakaalustuda. Negatiivne tagasiside on homöostaasi aluseks. 2)Kus asub inimesel hingamiskeskus? Piklikus ajus. 3)Millele kulub energia puhkaval inimesel? Hingamisele 4)Millest koosneb energiabilanss? E=A+K+M+V+U+T E- toidu ja joogiga saadav energia A- ainevahetus K- kasv M- soojuskiirgusena eralduv energia V- väljaheide U- uriin T- töö mida tehakse 5)Milleks on inimesel maks? Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen), loote punaste vereliblede tootmine.
Seedeelundkond suuava,söögitoru, magu, maks,kõhunääre, peensool, jämesool, pärasool, pärak - tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise Hingamiselundkond suu/nina, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsutorukesed, kopsud, alveoolid(toimub gaasivahetus verega); hingamislihased: vahelihased, roietevahelised lihased -Tagab gaasivahetuse, rakuhingamine- energia saadakse oraaniliste ainete lagundamisel, (glükoosi oksüdeerimisel). Hingamiskeskus asub piklikajus. Hingamiskeskue ärritust põhjustab: 1)süsihappegaasi sisaldusest veres aluseline pH-tase 2) Piimhappe sisaldus-happeline pH-tase 3) adrenaliin eritub verre vastuseks stressile, erutusele,emotsioonidele. On hormoon, mis valmistab og ette tegevuseks Organismi ei mõjuta hapniku sisaldus organismis. On vähemtundlik sellesuhtes. Südame ja hingamistegevust mõjutavad veel: jäsemete liigutamine, vererõhk
Kordamine: hingamine, hormoonid, närvisüsteem 1. Mis on rakuhingamine? Kui glükoos rakkudes hapniku toimel lõhustub, vabaneb selles talletunud energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 2. Nimeta hingamiselundid ja nende ülesanded! Ninaõõs-sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Neel-seal ristuvad õhu ja toidu liikumistee, sest ka toit liigub suust edasi läbi neelu. Kõri-koosneb lihaste ja sidemete abil ühendatud kõhredest. Hoiavad kõri avatuna, et õhk liikuda saaks. Hingetoru-soojeneb õhk veelgi. See hargneb kaheks. a)Kopsutoru ehk bronh-üks bronh juhib õhu paremasse ja teine vasakusse kopsu. b)Kopsud-hargnevad bronhid paljudeks väiksemateks torudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega, kus toimub gaasivahetus. 3. Kirjelda kopsude ehitust ja tööd! Kopsude käsnja põhiosa moodustavad alveoolide kogumikud, mis on ühenduses kopsutorukestega. Alveool-väiksed, õhug...
Nimeta hingamise 5 etappi. I Gaasivahetus kopsudes kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi. II Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. III Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. IV Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. V Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes, toodetakse elutegevuseks vajalik energia. Mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus süsihappegaasi sisalduse järgi veres. Selgita, kuidas toimub inimesel hingamise regulatsioon. *Hingamine ja selle regulatsioon toimuvad automaatselt. *Vere süsihappegaasi sisaldus on suurenenud ja vere pH on langenud. *Signaal liigub hingamiskeskusesse. *Hingamiskeskusest signaal: a)kopsudesse, et suureneks hingamissagedus, b)südamesse, et suureneks südame löögisagedus ja vereringe kannaks hapnikku rohkem laiali. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
