laupäev 22 lauppäev 11 lauba 7 laupäeval 24 lauppäel 3 lauppäeval 15 laupääval 1 laubäval 1 laupäevane 2 lauppane 1 Varieerumise näiteid 4 tähendab 529 tähendap 22 täendab 55 täendap 11 täemp 1 tähap 1 täheb 3 tähend 7 tähndab 9 tähnd 1 Üneemid · üneemid märgitakse tavaliselt kahekordse tähega: aa, ee, õõ; · lühike üneem märgitakse ühekordse tähega: a, e, õ; · pikem üneem märgitakse kahekordse tähega, millele järgneb venituse märk ee:, aa:. Eriti pika üneemi puhul lisatakse veel kommentaar üneemi järel ((eriti pikk)); · kinnise suuga hääldatud nasaalne üneem: mm. Tagasiside · tagasiside jaatussõna märgitakse kahe aa-ga: jaa; · kinnise suuga hääldatud jaatusüneem: mhmh, mh; · pikemalt hääldatud jaatusüneemis kasutatakse topelttähte: mmhm; · lahtise suuga hääldatud jaatusüneem: õhõh, ähäh; · kinnise suuga hääldatud eitusüneem: mqm;
......................................................................................................5 3.2. Sheltoni dieet.....................................................................................................5 3.3. Levini dieet...................................................................................................5 4.Venitused dieet treeningus.............................................................................................6 4.1. Nõuanded venituse tegemiseks..............................................................................6 5.Kokkuvõte......................................................................................................................7 6. Kasutatud kirjandus.......................................................................................................8 LISA 1 Atkinisi dieet.........................................................................................................9 LISA 2 Sheltoni dieet.
harjutuste ajal teha ka pausi. Taastamisvenituste tegemisel tuleb kasutada jõublokkide süsteemi ja vahelduvalt doseeritud massiga vastukaalu. Enne venitust on vaja haigele anda valuvaigisteid. Haige stabilisatsiooni kindlustamiseks on tarvis kasutada rihmasid. Tasand, millel haige lamab, tuleb paigaldada kontravenituse asendisse, nt alajäsemete venitus. Raskus, mis toimib nagu taastav jõud, peab moodustama 1/8-1/6 haige kehamassist. Venituse toime kestus peab olema küllalt suur, et mõjutus võiks olla hea tulemusega. Küllalt tugeva valu ilmnemine on näitaja et venituse mõjutusel hakkab taastav töö. Sel momendil tuleb vähendada koormust kuni poole algväärtuseni. Sellise koormusega on vaja teha tööd veel 10-15min. Eksisteerib samuti teine venituse vorm, mis on kaudselt seotud kinesioteraapiaga- venitus tagasitõmbumisega. Selle olemus seisneb liigese pinnapealsete eemaldamisest üksteisest.
• VENITUS ON LIIGESEID TABANUD VÄLISE JÕU PÕHJUSTATUD VIGASTUS, MIS VÕIB HAARATA KA LIHASEID JA KÕÕLUSEID • NIKASTUSE KORRAL TEKIB LIIGEST ÜMBRITSEVA LIIGESSIDEME JA KUDEDE VENITUS VÕI REBEND TUGEVATE NING ÄKILISTE LIIGUTUSTE TOIMEL • NIHESTUSEL LIIGUB LIIGESE LIIKUV OSA, LUU, VALESSE SUUNDA JA VÄLJUB LIIGESKAPSLIST (LIIGESEÕÕNEST). LIIGES JÄÄB SUNDASENDISSE JA ON DEFORMEERUNUD PÕRUTUSE, VENITUSE, NIKASTUSE, NIHESTUSE TUNNUSED • JÄRSK VALU KAHJUSTATUD LIIGESE PIIRKONNAS. • LIIGUTUSED VALUSAD (KUID ENAMASTI VÕIMALIKUD) VÕI PIIRATUD • MÕNE TUNNIGA TEKIB TURSE, HILJEM TRAUMEERITUD KOHALE KA NAHAALUNE VEREVALUM. • VÄÄRASEND (NIHESTUSED, MURRUD ESMAABI PÕRUTUSE, VENITUSE, NIKASTUSE, NIHESTUSE KORRAL • NENDE VASTU AITAB 3K MEETOD: • KOMPRESSIOON - SURU TUGEVASTI VIGA SAANUD KOHALE. SEO KINNI ELASTIKSIDEMEGA
Painduvuse suurendamise etapil toimub treening praktiliselt iga päev, säilitamise etapil 34 korda nädalas ning vähendatud mahus. Täielikult vältida ei tohiks painduvus harjutusi ühelgi ettevalmistuse etapil. Aastases plaanis kasutatakse esmalt enam pas siiv seid painduvusharjutusi, hiljem aktiivseid. Kasulik on enne lihase venitust lihast pingutada 56 sek, seejärel toimub 56 sek vältel sujuv venitus ning veel hoi takse 56 sek maksimaalset venitust. Maksimaalse venituse asendit võidakse efektiivselt hoida 1530 sek. Aktiivse painduvuse harjutusi kasutatakse liigutuste ulatuse parandamiseks lihaste aktiivsuse arvel. Harjutuste valik on küllaltki lai painutused, sirutused, kallutused, pöörded, hooharjutused, vetruvad liigutused. Osavus (koordinatsioon) Osavusharjutuste arsenal on väga suur. Üldistatult on nad suunatud: · oskusele hinnata ja reguleerida liigutuste ratsionaalsust ja pinget ajas ning ruumis · tasakaaluvõime arendamisele
Huxley ja Rolf Niedergerke ning teises rühmas olid Hugh Huxley ja Jean Hanson. A.F. Huxley lõi filamentide libisemise teooria, märgates, et lihasraku lühenemise ajal toimub aktiinifilamentide libisemine müosiinifilamentide vahele. Tõmbejõu tekitajateks on ristisillakesed müosiini filamentide ning aktiini aktiivtsentrite vahel. Aktiiniline kinnitumise järgselt tekib müosiini peaosa rotatsioon, mis omakorda põhjustab müosiini sabaosa venituse ning seeläbi ka jõugeneratsiooni. Tekib sarkomeeri, lihaskiu ja lõpptulemusena terve lihase lühenemine. Maksimaaljõud sõltub tekkivate ristisillakeste arvust, mis omakorda sõltub filamentide kattuvuse ulatusest. Maksimaaljõu
õhk on külmast kergem. Tugevates tõusvates õhuvooludes saavad veepiisad ja jääkristallid hõõrdumisel elektrilaengu. Suuremate piiskade laeng on negatiivne, väiksematel aga positiivne. Väiksemad kergemad piisad tõusevad kõrgemale. Äikesepilve ülaosa positiivne ja alaosa negatiivne. Suurem osa välgulöökdest toimubki äikesepilve erinevate osade vahel. 6. Piesoefektiks nimetatakse aineid, mis on suutelised polariseeruma kokkusurumise või venituse tagajärjel. Piesoelektriline pöördefekt esineb kristalli mõõtmete muutumises elektrivälja mõjul. (Andurid, kvartskell) 7. Mahtuvus näitab , kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele, tekib kehade vahel ühikuline pinge. C = q/U 1F = 1C/1V 8. Mahtuvus sõltub vaadeldava kehade mõõtmetest, vahekaugusest ja kehadevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. C = (o**S)/d (ühik F) 9. Kondensaator on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks
laengust. Polaarsed molekulid elektriväljas( mikrolaineahju näitel) Vee molekuli käitumisel dipoolina pöhineb mikrolaineahju töö.Mikrolainete perioodiliselt muutuva suunaga elektrivälja mõjul hakkavad vee molekulid toidus perioodiliselt ümber orienteeruma ja seega sunnitult võnkuma.Hõõrdejõudude olemasolu tõttu läheb selliste võnkumiste energia üle soojuseks ja toit kuumeneb. Piesoelektriline efekt-ained, mis on suutelised polariseeruma kokkusurumise või venituse tagajärjel.Põhjustab erimärgiliselt laetud ioonirühmade ehk alavõrede omavaheline nihkumine ioonkristalli deformeerimisel. Piesoelektriline pöördefekt-seisneb kristalli mõõtmete muutumises elektrivälja mõjul.Elektriväli nihutab erimärgilisi ioone vastandlikes suundades.Seega kaasneb piesokristalli kokkutõmbumine või väljavenimine. Mahtuvus-näitab, kui suure laengu q andmisel ühele plaadile suureneb plaatidevaheline pinge U ühe ühiku võrra. Seega on kondesaatori mahtuvus
kaldega. Edasi tuleb proovida treeneri juhendamisel teha harjutusi nii täpselt kaasa, kui seda treenitus võimaldab. Hea treener oskab tunni koostada selliselt, et soojenduse lõppedes oleks organism valmis aeroobseks tööks, et tunni aeroobne osa oleks sobival pulsisagedusel ja jõukohane kõikidele tunnis viibijatele, et jõuosa koosneks tasakaalustatud lihastreeningust ning tunni lõpuosas saaksid kõik koormatud lihased venituse läbi tagasi oma esialgse pikkuse. VESISPINNING See on viimane uudis basseini valdkonnas: traditsiooniline jalgrattasõit vee all. Ratas on ehitatud vastupidavast materjalist, mis sobib sõtmiseks basseinis.
verekusemine ja allakusemise, ishiase ja puuduliku ning valusa kuupuhastuse puhul. On kosutav ka verevaesuse ja ergurikete korral. Naistepunaõli vaigistab krampe ja seesmisi valusid. Väliselt sooja õliga sisse määrida aitab jooksvahaiguse, paistetuse, haavade, tulehaavade ja paiste puhul. Loomade ravimina on see taim väga laialt tarvitusel. Antakse kolm korda päevas loomadele kopsuhaiguse vastu sisse anda. Naisepuna viina-leotis on rohuks "venituse" vast TOIME: Depresioonivastane ja rahustav Sapi-, maksa- ja põiehaigusi raviv Seedetegevust korrastav ja kõhulahtisust pärssiv Veresoonte ja soolestiku silelihaseid lõõgastav Kapillaarveresoonte seinu tugevdav Venoosset vereringlust ja siseelundite verevarustust parandav Põletikuvastane Lõpetuseks aga ka väike hoiatus. Suures koguses võib naistepuna põhjustada mürgistusi.
koduperenaistelegi need teadmised liiga teeks. Koristamisel on soovitav vereringe ergutamiseks aeg-ajalt venitusharjutusi teha, mis tagab meeldiva enesetunde ja säilitab töövõime pikemaks ajaks. Venitusi tuleks teha tööde sooritamisel pinge all olnud lihasrühmadele. Taastusharjutused on labakäe-, õlavarre-, kaela-, sääre-, kätevenitused, mida on võimalik teha ka tööajal kui on vajadus. Tööpäevalõpus oleks hea teha üldvenitust ja lõdvestust. Paraja venituse saab, kui iga asendit hoida kolmkümmend sekundit. Tänapäeva puhastusteenindaja teab, tunneb ja kasutab ergonoomilisi tööviise ja töövahendeid, et vältida oma enese tervise kahjustumist. Erinevad puhastusmasinad ja tööriistad on valmistatud just mõeldes töötaja efektiivsele töötamisele ja rahulolule. Kahjuks leidub Eestis siiski ka koristajaid kel on uued töövahendid kuid tööviisid valed.
Columbi seadus- kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute suurusega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga Pinge- elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet U=A/q Sammupinge- pinge kahe elektrivälja punkti vahel Elektriline varjestamine- kaitsmine väliste elektriväljade mõjude eest Dipool- dielektrilise aine molekul, mis on välja venitatud, millel on kaks õlga, elektrivälja mõjul Piesoelektriline efekt- ainete omadus polariseeruda venituse või kokkuvajutuse tagajärjel Piesoelektriline pöördefekt- ainete omadus muuta oma füüsilist kuju elektrivoolu tagajärjel või elektrivälja sattumisel Kondensaatorid- elektriseadeldised mingi kindla elektrilaengu säilitamiseks(arvuti klaviatuurid, mobiilid, elektoronika üldiselt) Kondensaatori mahutavus- sõltub dielektrikust, plaatide kaugusest ja pindaladest C=q/U 1 farad- selline elektrimahutavus, mis on kondensaatori plaatidel
Columbi seadus- kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute suurusega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga Pinge- elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet U=A/q Sammupinge- pinge kahe elektrivälja punkti vahel Elektriline varjestamine- kaitsmine väliste elektriväljade mõjude eest Dipool- dielektrilise aine molekul, mis on välja venitatud, millel on kaks õlga, elektrivälja mõjul Piesoelektriline efekt- ainete omadus polariseeruda venituse või kokkuvajutuse tagajärjel Piesoelektriline pöördefekt- ainete omadus muuta oma füüsilist kuju elektrivoolu tagajärjel või elektrivälja sattumisel Kondensaatorid- elektriseadeldised mingi kindla elektrilaengu säilitamiseks(arvuti klaviatuurid, mobiilid, elektoronika üldiselt) Kondensaatori mahutavus- sõltub dielektrikust, plaatide kaugusest ja pindaladest C=q/U 1 farad- selline elektrimahutavus, mis on kondensaatori plaatidel
süsteem väliskeskkonnast vastu võtab ja mis mõjutab otseselt retseptoreid meeleelundis? Haistmismeel võtab vastu õhus lendlevaid molekule, mis sisaldavad endas odoore. Kõige tugevamaks retseptorite mõjutajaks on kemikaalid. Kuulmismeele puhul siis võnkuvad õhumolekulid. Retseptoreid mõjutavad väga lärmakas keskkond, geneetiline soodumus, ja tubakatooted. Lihasmeele puhul siis stiimuliks oli lihaste venituse ja lõdvestumise signaalid, mis tulevad seestpoolt, ajust. Kompimismeele puhul siis retseptorid naha all ja reageerivad stiimulitele, mis füüsiliselt tekitatavad, nt. vajutus naha pinnale mingi esemega. Nägemismeele puhul ergastus toimub siis piisava valguse olemasolule. Tasakaalumeele puhul on otsene seos gravitatsiooniga. Peaasendi muutustest saadava info põhjal toimub suhestumine ja toimetulek keskkonnaga. Maitsemeele puhul siis stiimuliteks on erinevad maitsemolekulid.
..............................................................................................................................16 3 4 SISSEJUHATUS Elastaankiudude e. elastomeeridest sünteetiliste kiudude üldnimetus on spandeks. Spandeksil on elastsusomadus, mis lubab tal pikeneda kuni 500% oma esialgselt pikkusest ilma purunemata ning pärast venituse lõppu esialgne pikkus praktiliselt taastub. [ 3.] Koodlühendiks on tal EA. Ta on looduslikud kummikiud peaaegu täielikult kõrvale tõrjunud. Elastaankangast on kergem toota ja ta on vastupidavam kui naturaalne kummikiud, kuna ta ei murene nii kiiresti ja ei ole nii valgustundlik. Tuntud elastaani kaubamärgid on: Dorlastan, Elastan, Enkaswing ja Lycra. [ 4.] 5 SAAMISLUGU
kaalu järgi kergem kui aktiivne lihaskude, seetõttu ei pruugi treeningu tulemusena kaal langeda. Seetõttu oleks mõttekas mõõta harjutamise alguses keha rasvaprotsenti ning jälgida seda pidevalt. VENITUSED Pikkus 5–10 minutit. Eesmärgiks organismi funktsioonide normaliseerumine, taastumise kiirendamine, positiivsete emotsioonide loomine, milleks kasutatakse lihaseid lõdvestavaid ja venitavaid harjutusi. Venitama peaks tunnis enim treenitud ja suure koormuse saanud lihaseid. Ühe venituse kestus on 20–30 sekundit. Venituse abil taastatakse lihaste normaalne pikkus ning säilitatakse nende elastsus. Venitus- ja lõdvestusharjutused aitavad kõrvaldada lihasvalu ning ennetada võimalike vigastuste teket. Venitusharjutusi vajavad kõik inimesed. Igasugune koormus, eriti jõu- ja vastupidavustreening lühendab lihaseid, mis omakorda tekitab ülepinge lihaste kinnituskohtades. Tagajärjeks on lihaspinged ja valud. Liikuvuse
1. Staatilised venitused 2. Dünaamilised venitused On oluline, et staatilised venitused tehtaks enne dünaamilisi. Dünaamilised venitused võivad tihti põhjustada lihaste ülevenitust, mis kurnab lihaseid liigselt ja nad väsivad põhitööks. Eelnevad staatilised venitused aitavad seda riski vähendada. 1. Staatilised soojendavad venitused Kohe kui üldine soojendus tehtud, on lihased soojad ja tunduvalt elastsemad. Pärast üldist soojendust võiks kähku asuda staatilise venituse juurde, mis tähendab aeglast, kerget ja lõdvestunud staatilist lihase venitust. Alustama peaks seljast, millele järgneb ülejäänud ülakeha ja seejärel alakeha. Staatilist venitust võiks teostada järgmises järjekorras: 1. selg 2. küljed 3. kael 4. küünarvarred ja randmed 5. triitseps 6. rind 7. tuhar 8. reie siseküljed 9. reie nelipealihased ja reie eemaldajad 10. sääred 11. sääre esikülg 12. reie kakspealihas 13. pöiad 2. Dünaamilised soojendavad venitused
seotud lihaste võimega liikuda suure amplituudiga. Venitus aitab lisada mängijate lihaste plahvatuslikku jõudu ja kiirust ning soodustada taastumist ja vähendada jäikust. Soojenduse ajal tehtav venitus aitab mängijatel end paremini treeninguteks ja mängudeks nii vaimselt kui ka füüsiliselt ette valmistada. Need mängijad, kes venitavad regulaarselt, kogevad vähem vigastusi kui need, kes ei viitsi korralikult venitada. Venituse üldisemateks põhimõteteks on: - venitama peab alati enne ja pärast treeningut või mängu. Venitust alustatakse üldiselt suurematest lihasrühmadest (nagu selg, puusad, reie tagumised lihased) ja jätkatakse väiksemate lihasrühmadega Mahajahutamine ehk Cool-Down. Kui soojendus aitab hästi treeninguks või mänguks ette valmistada, on mahajahutamine treeningu lõpus või selle järel tähtis lihaste taastumise ja kogu keha taas puhkusereziimile mineku tõttu
Spasm muudab edasiliikumise võimatuks. Neuromuskolaarset spasmi (krampi) soodustavad: · Mitteküllaldane eelsoojendus · Treeningu ebakohane ülesehitus 7 · Paikne jahtumine · Äsjapõetud külmetushaigused · Toiduratsiooni vähene kaltsiumisisaldus · Treening kuumas kliimas Krampis oleva lihase venitamine tekitab veel rohkem valu, aga on abiks spasmi tagajärgede vähendamisel. Venituse järgselt on tähtis lihast lõdvestada. NB! Venitus ei tohi olla liialt lühikene, kuna muidu võib olla effekt sootuks vastupidine. Venituse järgselt tuleks vigastuse kohta jahutada. Säärelihaste venitused kimbutavad kõige sagedamini pikamaajooksjaid. Selleks, et vältida säärelihase vigastamist, pead teadma, kuidas vastavad lihased töötavad. Sääre kolmpealihased koosnevad kahest osast - nn. lihase kõhust ja Achilleuse kõõlusest, mis ühendab säärelihast kandluuga
Tööd tehes kahaneb kondens.laeng nullini. Järelikult tuleb max töö arvutamisel kasutatakse keskmist laengut q/2. A max=qU/2 ehk Wp=qU/2. WP-elektrimahtuvuse valemist C=q/U--q=CU asendades Wp valemis q, saame Wp=CU2/2. 2)summutada häired 3) saab eraldada kiireid võnkeid aeglaselt Patareideks ühendamine: a) rööpühendusel, b)jadaühendus Pieso elektriline efekt- aine, mis on suuteline polariseeruma kokkusurumise või venituse tagajärjel. Sama potentsiaaliga pindasid nim. ekvipotentsiaal pindadeks.
Kassiristik Ravimtaim Kassitapp Ravimtaim Haavade raviks, lahtistina Kortsleht Ravimtaim Punane leeder Ravimtaim Näsiniin M/R Kollane ülane R/M Reuma ja peavalu, kollatõve vastu Kibe tulikas R/M Reuma ja sügeliste raviks Lepiklill R/M Köha, palavik Lõhnav R/M aitab venituse ja ülepingutuse korral, tarvitatakse teena. maarjahein Palderjan R/M Sookail R/M Kalmus R/M Kollane vesikupp M/R Sinilill M/R Kollane kuldtäht - - Suureõieline - - kellukas Tõrvalill - - Ujuv penikeel - - Pääsusilm - - Naat - - Pilliroog - -
venitusel, reeglid venitusel Meetodid- Aktiivne venitus, passiivne venitus, staatiline venitus, dünaamiline venitus, pingutus-lõdvestus-venitus (PLV), PNF venitusmeetod, ballistiline venitus. Kaitsereflekside ülesanne- kaitsevad lihaseid ja liigeseid traumade eest. Reeglid venitusel- Enne venitust soojendus-ja lõdvestusharjutused. Venitusasend olgu mugav. Venita valupiirini. Keskendu korraga venitama üle ühe liigese kulgevaid liigutusi. Keskendu rütmilisele hingamisele ja venituse tundmisele lihases. Hoidu järskudest ja kiiretest liigutustest. Mittehaaratud lihased olgu lõdvad. 18) Teraapiapalli kasutamine füsioteraapias Kasutatakse neuroloogias, ortopeedias, günekoloogias ja sünnitusabis, pediaatrias, geriaatrias. Klassifikatsioon- tasakaaluharjutused, koordinatsiooniharjutused, rütmiharjutused, aeroobsed harjutused, jõuharjutused, venitusharjutused, lõdvestusharjutused, mängud, paarisharjutused. Metoodika- Tunni pikkus 30-50 min. Individuaalselt või grupis
tarbimise vajadusest, töö võimsusest. 9. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Reflektoorne regulatsioon tähendab, et reguleerimine toimub vastavalt refleksile mööda refleksi kaart. Refleks on KNS vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt vastuvõetus ärritustele. Südame kodade seintes on kahte tüüpi retseptoreis: A ja B. A retseptorid reageerivad kodade lihaspingele ninde kontraktsiooni ajal, B retseptorid aga annavad infot kodade venituse kohta. Gauery-Henry refleks lähtub kodade venitusretseptoritelt. Veremahu tõus põhjustab parema koja seina venituse ning see pidurdab ADH produktsiooni 10-20 minuti jooksul, vee eritumine neerude kaudu suureneb. Veremahu langus põhjustab vastupidise protsessi. Kodade kemoretseptoritelt lähtuv Bezoldi-Jarishi refleks avaldub selles, et osade ainete toimel südame löögisagedus aeglustub, veresooned laienevad ning vererõhk langeb (nt veratriin, nikotiin). 10
korrutada 6-8-ga (umbes 150 grammi herneid, et rahuldada kiudainete vajadust päevas). Kiudainete liigtarbimine viib välja liialt kaltsiumi. Kiudained apteegis saadaval ka preparaadina. DEFEKATSIOON – roojamine ehk pärasoole tühjendamine Pärakul kaks sulgurlihast – sisemine ja välimine. Sisemine on silelihaseline ega allu tahtele, välimine aga vöötlihaseline ja allub tahtele. Kui jämesoole sisaldis on liikunud sigmasoolde, siis ta põhjustab seal sigmasoole venituse. Selle venituse korral lõõgastub sisemine sulgurlihas, aga välimine tõmbub tugevalt kokku – defekatsiooni toimuda ei saa. Soolesisaldis lükatakse tagasi. Nii võib päeva korral mitu korda olla, ilma et järgneks defekatsiooni. Kui venitus küllalt tugev ja inimene tahteliselt on otsustanud, et ta soovib oma pärasoolt tühjendada, siis peaaju koores järgneb vastav käsklus. See käslus jõuab seljaaju ristluupiirkonda ja sealt edasi välisele sulgurlihasele. Kui sisemine lõtvub,
löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest, töö võimsusest. 9. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Reflektoorne regulatsioon tähendab, et reguleerimine toimub vastavalt refleksile mööda refleksi kaart. Refleks on KNS vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt vastuvõetus ärritustele. Südame kodade seintes on kahte tüüpi retseptoreis: A ja B. A retseptorid reageerivad kodade lihaspingele ninde kontraktsiooni ajal, B retseptorid aga annavad infot kodade venituse kohta. Gauery-Henry refleks lähtub kodade venitusretseptoritelt. Veremahu tõus põhjustab parema koja seina venituse ning see pidurdab ADH produktsiooni 10- 20 minuti jooksul, vee eritumine neerude kaudu suureneb. Veremahu langus põhjustab vastupidise protsessi. Kodade kemoretseptoritelt lähtuv Bezoldi-Jarishi refleks avaldub selles, et osade ainete toimel südame löögisagedus aeglustub, veresooned laienevad ning vererõhk langeb (nt veratriin, nikotiin). 10
18 2. Stretching staatiliste venitusharjutuste sooritamine (stretching tagab optimaalse lihaste venitatavuse kuni neljaks tunniks, aktiivsed venitusharjutused vaid kümneks minutiks!!!). Stretching jaguneb: · Aktiivne stretching teostatakse keha enda lihaste abil ilma välisabi kasutamata; · Passiivne stretching staatilise venituse sooritamiseks kasutatakse võõrast abi (sein, partner); Passiivsed liigutsed viiakse läbi turse, valu vähendamise ja liikuvuse suurendamise eesmärgil. 3. Isomeetrilised harjutused rakendatakse kui teatud liigutus kutsub esile valu ja lihase krampliku kokkutõmbe. See on staatiline venitus, kus venitatav avaldab vastupanu. Isomeetriline venitus on kõige kiirem moodus arendamaks stato-passiivset painduvust.
paneb liikuma need karvarakud. Basilaarmembraani paneb võnkuma 50+ Hz Õige on tõesti nii, et basillaarmembraani alguses on kõrged sagedused ja lõpus madalad sagedused. Tõenäoliselt see, et membraan on alguses tihkem kui lõpus tekitaski mul vastupidise seose (see fakt on õige, kontrollisin üle) Spetsiifilisusteooria kehtib, kui helid 50+ Hz ja mustriteooria siis alla 50 Hz (membraan hakkab ühtlaselt vibreerima ja asukoha järgi enam ei saa) Lihasmeel- sisendiks on lihaste venituse ja lõdvestumise signaalid, mida võtavad vastu retspeptorid lihaskäävis ja Golgi kõõlusorganis. Retseptorite tüübid on vabad närvilõpmed, mille kaudu saadavad signaali ajju Alfamotoneoronid. Nende alfarentsed närvikiud saadavad signaali kõigepealt seljaajju, selt edasi ajju, aga võib olla ka otse tagasi sisestus lihastesse (nt. reflekside korral). Maitsemeel- keele peal olevad näsad on maitsemeele toimimisel info vastuvõtjad.
· lisaliigutuste sooritamine, · vastutegevuse sisseviimine. Dünaamilise tasakaalu arendamiseks kasutatakse väliskeskkonna tingimuste muutmist (erinev pinnas, kate, libisemine jne). Tasakaalu arendamise põhilisteks vahenditeks on üld- ja spetsiaalarendavad harjutused ja peamiseks meetodiks kordusmeetod. Painduvuse taset aitab parandada kolm ja säilitada kaks harjutuskorda nädalas: - venitusharjutusi võib teha iga päev ja igal ajal; - algul on soovitav ühe venituse kestvus 10 -15sek., 10 - 14 päeva pärast suurenda aega 20 - 30 sekundini; - kompleksi ühekordne sooritus võtab aega 12- 20 min., tugeva treeningtunni lõpus võib kompleksi läbi teha 2-3 korda; - kogu harjutuste kompleksi võib sooritada järjest või teha iga üksikut harjutust järjest 2-3 korda; - venitada võib eelsoojendusel, organismi mahajahtumisel ja treeningtunni lõpus; - venitusharjutusi tuleks teha kindlasti enne ja pärast pingutavat kehalist tegevust;
Nende funktsioon on erinev. Sissehingamist reguleerib inspiratoorsete neuronite (e. närvirakkude) rühm, väljahingamist aga ekpiratoorsete neuronite rühm. Need närvirakkude rühmad saavad informatsiooni mitmesugustelt retseptoritelt (pressoretseptorid), mis paiknevad: · kopsualveoolide seintes · diafragmas · roietevahelistes lihastes · bronhide seintes A.Vahtramäe 2011 7 Need retseptorid on tundlikud venituse suhtes erinevas hingamisfaasis. Sissehingamiskeskus saab informatsiooni ka vere keemilise koostise kohta. Need retseptorid (kemoretseptorid) on tundlikud süsihappegaasi, vesinikuioonide, hapniku suhtes ja edastavad infot nende ainete kontsentratsiooni ja selle muutuste kohta. Kemoretseptorid ise jagunevad veel kahte rühma: 1. Perifeersed kemoretseptorid paiknevad unearteri hargnemiskohal ja on tundlikud O2 kontsentratsiooni muutuste suhtes. Nad erutuvad O2 vaeguse tingimustes 2
Sellisel juhul koormatakse raskelt südant, vereringet ja tugi-ja liikumiselundkoda, eriti vee siis, kui tegu on ülekaalulise inimesega, ei ole tähtis kas rohkemal või vähemal määral. Seepärast soovitaksingi sellisele inimesele hoopis kiirkõndi. Alguses võib tunduda, et kiirkõnd ei aita midagi, kuid kõik sõltub läbitavast distantsist ja ajast. Rasvapõletus algab aga alates tunnist ajast järjepidevast treeningust. Peale- ja enne seda peaks aga tegema korraliku venituse ja soojenduse, ka enne kõndi, kuna ülekaalulisele inimesele on ka kõnd piisavalt raske treening, et hiljem lihased valutaksid, ja et vältida liigse piimhappe tekkimist lihastes, siis on vahel venitus ja soojemad kui lõpuks treening ise. Seda võib võrrelda enne sukeldumist õhu kogumisega kopsudesse, et mitte lämbuda, sama tähtsaks pean ma ka soojendust ja venitust enne ja peale igasuguse astmega treeningut, eriti inimesele, kes ei ole kaua sordiga tegelenud
Harjutusvara 20 venitusharjutust ning 20 jõuharjutust VENITUSHARJUTUSED Põhitõed, mida venitusharjutuste sooritamisel jälgida tuleks 1. venitusharjutusi tuleks kindlasti läbi viia lõdvestunud olekus 2. tähelepanu peab olema keskendunud venitatavale lihasele 3. venitamisel tuleb hoiduda asendist, millega kaasneb valu 4. valu venitamisel on märgiks, et midagi on valesti 5. venitustreening pole võistlus kaaslasega 6. venituse tugevus peab venitamise ajal tõusma, kuid kuni valupiirini 7. venitada võiks kahefaasiliselt, ehk umbes 10sek pärast suurendada uuesti venitusastet 8. äkilisi ja järske liigutusi teha ei tohi 9. harjutusega mitteseotud lihased peavad samuti olema lõdvestunud olekus 10. venitusharjutuste kompleksi sooritamine võtab aega 10 - 20 min 11. tugeva treeningu järgselt võib läbi teha 2 - 3 seeriat 12
Sünnitus · sünnitegevust käivitab - ei ole veel päriselt selge. Arvatakse, et see algab siis, kui loode on välja kantud ja välja kantud loote neerupealised suurendavad järsult kortisooli produktsiooni. Selle kortisooli mõjul väheneb platsenta poolt progesterooni produktsioon ja suureneb östrogeenide produktsioon. Emaka kokkutõmbed tugevnevad. · Väljakantud loode laskub allapoole emakakaela poole ja tekitab sellel venituse. Nüüd selle venituse tagajärjel vabaneb rohkesti oksüdotsiini. Kuna emaka tudlikkus oksüdotsiini suhtes on suurenenud, siis emaka kokkutõmbed järsult tugevnevad. Oksüdtasiooni mõjul vabaneb emakas ka prostaglandiin, millel on samuti kokkutõmbeid tugevndav mõju. · Pärast sündi platsenta eemaldub samuti ja oksüdatsiooni mõjul emakas tõmbub kokku ja see on vajalik verejooksu peatamiseks. ·
Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. 13.NEUROMOTOORNE ÜHIK.ERINEVAD NÄITEDNeuromotoorne ühik motoorne neuron koos tema poolt innerveeritavate lihaskiududega. 14.LIHASE KUI ELUNDI EHITUSLIKUD ELEMENDID Lihase ehitusliku elemendid on vöötlihaskiudude kimbud, sidekude, veresooned ja närvid. Lihase osad on kõõlus, algusosa (origo), kinnituskoht (insertio) ja lihaskõht. 15.LIHASE VENITUS, SELLE TÄHTSUS, VENITUSE OPTIMAALNE ULATUS Lihase optimaalne pikkus ületab rahuolekus lihase pikkuse 120%. Lihase optimaalse pikkuse korral on ta võimeline tekitama kõige suuremat kontraktsiooni jõudu. Ulatusliku venituse korral (ca 175%) kaotab lihas kontraktsioonivõime, sest liiga tugeva väljavenituse korral aktiini ja müosiini kattumine oluliselt väheneb ja selle tulemusena järgnev kontraktsioon nõrgeneb. 16.KIIRETE (VALGETE) JA AEGLASTE (PUNASTE) LIHASKIUDUDE EHITUSLIK ERIPÄRA
· Viskoossus (dempfeeruvus) lihase deformatsioon toimub suhteliselt aeglaselt, mis ilmneb nii uue pikkuse saavutamisel venitamisel kui ka algpikkuse taastamisel pärast venituskoormuse lõppu Lihaste roomavus ja pingete relaksatsioon · Roomavus korduval deformeerimisel (venitamisel) lihas pikeneb, s.o. tekib jääkdeformatsioon (venitsujäägiga seisund) · Pingete relaksatsioon püsiva deformatsiooni (venituse) tingimustes lihasesisene pinge väheneb, s.o. lihas lõtvub Lihaste biomehaaniline mudel · Lihaste mehaaniliste omaduste kirjeldamisel kasutatakse sageli mudelit, kus kombineeruvad kolm komponenti: - kontraktiilne komponent (KK) - järjestikku-elastne komponent (JEK) - paralleelne-elastne komponent (PEK) · Kontaktiilset komponenti kujutatakse mudelis viskoosse vedelikuga täidetud silindrina, milles mootori jõul liigub kolb
Sünnitus Mis käivitab sünnitustegevust, see pole päris selge, arvatakse, et sünnitustegevus algab siis, kui loode on välja kantud ja välja kantud loote neerupealised suurendavad järsul kortisooli produktsiooni. Selle kortisooli mõjul väheneb platsenta poolt progesterooni produktsioon ja suureneb östrogeenide produktsioon. See toob kaasa emaka kontraktiivsuse suurenemise. Väljakantud loode laskub emakas allapoole emakakaela piirkonda ja tekitab selle venituse. Selle venituse tagajärjel vabaneb rohkesti osküdotsiini. Kuna emaka tundlikkus oksüdotsiini suhtes on tõusnud, siis emaka kontraktsioonid tugevnevad järsult. Oksüdotsiini mõjul vabaneb emakas ka prostaglandiine, millel on samuti kontraktsioone tugevdav mõju. Pärast sündi platsenta eemaldub samuti ja oksüdotsiini mõjul tõmbub emakas kokku, mis on oluline verejooksu katkestamisel. Lõtv emakas veritseks edasi. 8
Käte tööga saab kaasata ka ülakehalihased Uuematel mudelitel saab muuta kaldenurka ning kasutada erinevaid treeningprogramme Hea intervallitreeninguks 42. ERINEVAD KEHATÜÜBID? MESOMORF- e atleet nn "liivakell" ENDOMORF- e paksuke nn "õun" EKTOMORF- e kõhnake nn ,, õlekõrs" 43. ESMAABI ERINEVATE VIGASTUSTE KORRAL? Venitused ja nihestused e esmaabi kinnistel vigastustel. Tekivad liigese järsu, tugeva, liigese normaalse liikuvuse piiri ületava liigutuse tagajärjel. Venituse puhul- on liigutused kül valulikud, kuid siiski võimalikud. Liiges on tursunud, komplemisel kuum, võib tekkida verevalum. Esmaabiks pannakse vigastatud kohale jääkott ja jäse tõstetakse kõrgemale. Nihestuse tunnuseks- võimetus jäset liigutada ja tugev valu. Kahjustatud liigeste kontuurid on võrreldes tervega tunduvalt väljaulatuvamad, liigesepiirgond on pundunud verevalumi tagajärjel. Liigesele tuleb tagada rahu fikseeriva köidise pealepanekuga, kuni arsti tulekuni. NB
3. Platsenta produtseerib ka östrogeene- soodustavad raseduse ajal emaka enda kasvu ja veresoonte kasvu emakas. Emaka limaskesta tundlikkus on langenud östrogeeni suhtes, kuna progesteroon võtab selle tundlikkuse maha 4. HPL- inimsese platsentaarne laktogeen- selle hormooni mõjul raseduse ajal suurenevad rinnanäärmed. Valmistatkse ette rinnaga toitmiseks. Sünnituse mehhanism Kui loode on välja kantud, siis laskub ta emakas allapoole, tekitab emaka kaela venituse. Venituse tõttu vabaneb hüpofüüsis tagasagarast oksüdotsiin, mis stimuleerib emaka kokkutõmbeid. Samal ajal on suurenenud emaka limaskesta tundlikkus östrogeenide suhtes, östrogeenid soodustavad kokkutõmbeid. Östrogeenide ja oksüdotsiini ühismõju + prostaglandiinid- nende koosmõjul muutuvad kokkutõmbed nii tugevaks, et loode väljutakse. Nii on vastsündinu. Emakas peab kokku tõmbma pärast sündimist, seda mõjutab oksüdotsiin. Kui ei mõju, siis pigistatakse käega emakat
Närvid ja hingamiskeskus innerveerivad hingamislihaseid (diafragma ja roietevahelised lihased). Regulatsiooni juures on oluline ka hingamislihastelt ja hingamiselunditelt pärinev informatsioon hingamiskeskusele. Sissehingamine: sissehingamise ajal diafragma liigub allapoole ja tekib diafragma venitus. Venitus tekib ka bronhides ja kopsualveoolides ning pingestuvad välised roietevahelised lihased (vt. sissehingamise mehhanisme). Kõik need lihased omavad oma seintes venituse suhtes tundlikke retseptoreid, mis nüüd erutuvad sissehingamise ajal. Erutus saadetakse mööda uitnärvi sensoorseid kiude piklikku ajju. Erutuse tagajärjel tekib sissehingamiskeskuses pidurdus. Kui sissehingamiskeskuses tekib pidurdus, saab ülekaalu erutus väljahingamiskeskuses. Järgnebki väljahingamine. Sissehingamislihaste talitlus on pidurdatud, diafragma lõtvub, välised roietevahelised lihased samuti, rindkere ruumala väheneb ja venitus hingamiselundites kaob
3. Platsenta produtseerib ka östrogeene- soodustavad raseduse ajal emaka enda kasvu ja veresoonte kasvu emakas. Emaka limaskesta tundlikkus on langenud östrogeeni suhtes, kuna progesteroon võtab selle tundlikkuse maha 4. HPL- inimsese platsentaarne laktogeen- selle hormooni mõjul raseduse ajal suurenevad rinnanäärmed. Valmistatkse ette rinnaga toitmiseks. ' Sünnituse mehhanism Kui loode on välja kantud, siis laskub ta emakas allapoole, tekitab emaka kaela venituse. Venituse tõttu vabaneb hüpofüüsis tagasagarast oksüdotsiin, mis stimuleerib emaka kokkutõmbeid. Samal ajal on suurenenud emaka limaskesta tundlikkus östrogeenide suhtes, östrogeenid soodustavad kokkutõmbeid. Östrogeenide ja oksüdotsiini ühismõju + prostaglandiinid- nende koosmõjul muutuvad kokkutõmbed nii tugevaks et loode väljutakse. Nii on vastsündinu. Emakas peab kokk tõmbma pärast sündimist, seda mõjutab oksüdotsiin. Kui ei mõju, siis käega pigistatakse emakat
piisavaks, et lähteolukorda taastada, siis on mõju algsele stiimulile pidurdatud. Inimese normaalne glükoositase on 3,33-6,1 mmol/l. Pärast söömist tõusis 8mmol/l peale. See stimuleerib insuliini väljutama ja pärast langeb ta tagasi nt 5,7 peale. Positiivset tagasisidet esineb harvemini. Sel puhul stiimuli mõjul tekkinud reaktsioon/vastus tugevdab veelgi reaktsiooni. Nt. sünnitustegevus. Sünnitustegevus käivitub siis, kui väljakantud loode laskub allapoole ja tekitab emakakaela venituse ja selle tõttu vabaneb hüpofüüsi tagasagarast hormoon, mille nimi on oksütotsiin. Oksütotsiin tugevdab veelgi emaka kontraktsiooni. Nende tõttu toimubki loote väljutamine. Kehapindade mõisted ja sellest tuletatud tasapinnad? LUUD JA LIHASED Luude ehitus, luude kasv ja seda mõjutavad tegurid Luud koosnevad luukoest. Luukude on selline kude, kus selle koe moodustumine toimub luukõhre muutumise teel Ca soolade lisandumisel. Kõhre kude on pehme. Luukude aga jäik. Luukoe
Lihaskontraktsiooni mõjutavad : 14 Stimuleeritud lihaskiudude arv – mida enam motoorseid ühikuid värvatakse, seda tugevam on kontraktsioon Lihaskiudude suhteline suurus – mida suuremad on lihased (suurem ristlõike pind), seda tugevam on jõud Ärrituse sagedus – lõtvusest üle saamine võtab aega, samuti nagu elastsete järjestikuste komponentide väljavenitamine Venituse astmest – lihaskontraktsioon on tugevaim kui lihas on vahemikus 80-120% oma puhkeoleku pikkusest (siin on oluline filamentide kattumine) Lihaskontraktsiooni tüübid: Isomeetriline: pikkus ei muutu, aga pinge suureneb – Keha asendit säilitavad lihased Isotooniline: pikkus muutub, aga pinge jääb konstantseks – Kontsentriline: ületab vastutoimiva koormuse ja lihas lüheneb – Ekstsentriline: pinge säilib, aga lihas pikeneb (näiteks
Paljud neist tulid tunni läbiviimist saali rõdult vaatama. Muuta saaks ka väga palju näiteks teha tunnid pikemaks. Aga võib teha soojenduse palju kiiremini ja lühemalt ära, sest siis saaks rohkem maadelda. Järeldusena avastasin, et kui oskad judot teha, siis oskad seda ka õpetada, mis on väga tore. Aga tähtsamad järeldused 1) oleks võinud teha lühema soojenduse; 2) oleks võinud teha lühema mänguajaga, siis oleks saand teha rohkem maadlust; 3) venituse oleks võinud teha lühemalt. Siis oleks saanud teha palju teisi toredaid asju. Kokkuvõtlikult võib öelda, et loovtöö läks üsna edukalt ja sest lastele see meeldis. Treening sisaldas nii füüsilist osa, kuid ka üldfüüsilist osa. Lapsed käitusid korralikult, kuigi oli korra üks erand. Raske on treeningut juhtida ja samaaegselt seda pildistada üritada. Alguses oli rivistus, siis läks soojenduseks ja soojendus mängude mängimiseks.
sooritamisel täielikult sõltuvad õest või põetajast. Kui inimene pole liiga haige või liikumisvõimetu, ei koorma potitooliga ööpoti kasutamine kardiovaskulaarset süsteemi rohkem, kui siibri kasutamine. Siibri kasutamine pole kuigi mugav ja naistel on peaaegu võimatu kastutada tualettpaberit lahkliha kuivatamiseks, ilma et käsi siibris oleva uriiniga kokku ei puutuks. On inimesed kellel on võimalik kasutada vaid siibrit (venituse all olevad), neid tuleb aidata siibri kasutamisel (meeles pidades „turvalise tõstmise“). Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutus Psühholoogilised häired Meeltesegadus, depressioon või desorientatsioon võivad põhjustada: Inimene näiteks ei mäleta, millal ta käis tualetis. Võib muutuda inkontinentseks, ta ei tunne ära täis põie, või ei oska reageerida. Ei suuda öösiti tualetti üles leida (desorientatsioon).
parasiitnakkuses. Makrofaag ehk õgirakk hävitab baktereid ja rakujäänuseid fagotsütoosi teel. Plasmarakk toodab valgulisi antikehi sissetungijate vastu. Täiteollus määrab sidekoe olemuse. Sidekoe kiud: Kollageenkiud kollageenist, väga tugevad ja vastupidavad tõmbejõule, siiski paindlikud olenevalt veesiduvusest. Elastsed kiud elastiinist ja fibrilliinist, venivad purunemata kuni 150% algpikkusest, venituse järel algkuju taastub. Retikulaarsed kiud fibroblastide poolt toodetud peened kollageenkimbud. 3. Lihaskude arendab kehastruktuuride liikumiseks vajaliku füüsilise jõu ning toodab kehasoojust. Lihaskude paneb keha liikuma, säilitab kehaasendit ning toodab soojust. Lihaskoe tüübid: Skeleti- ehk vöötlihaskude kinnitub luudele skeletil, skeletilihaste kokkutõmbed ja lõtvumine on tahtega juhitav. Südamelihaskude
Arteriaalse hapnikiu osarõhu langedes alla 60mmHg hakkavad genereerima aktsioonipotentsiaale. Impulss kulgeb hingamiskeskuseni ajutüves. Tsentraalsed kemoretseptorid on tähtsaimad retseptorid ventilatsiooni reguleerimisel. Tsentraalsed kemoretseptorid paiknevad piklikasjus ja jälgivad prootonite tased seljaajuvedelikus. • venitusretseptoritelt ülemistes hingamisteedes. mehhanoretseptorid • Kaitsevad hingamisteid kahjustuste/ärrituste eest ning kopse ka ülemäärase venituse eest. Sissehingatud võõrosakesed ärritavad retseptoreid hingamisteede limaskestas ja tulemuseks on bronhide järsk kokkutõmme (köhimine, aevastus). • Kui hingamismaht ületab 1L piiri, siis saadavad venitusretseptorid uitnärvi kaudu pidurdusimpulsse sissehingamiskeskusele. Muude närvisüsteemi struktuuride mõju • Hirm ja erutus suurendavad hingamissagedust ja sügavust • Ajukoor - toimub tahtlik ventilatsiooni reguleerimine. nt rääkimisel, laulmisel.
Igasugune asümmeetriline asend või tegevus, kui see toimub pidevalt viib tervisehäireteni, mis on tuntavad eelkõige valu, suremistunde ja tuimusena, halbadel juhtudel ka halvatusena. Lülivaheliste diskide kokkukuivamisel alanevad nii selgroo liikuvus kui ka vibratsioonitaluvus, mis on peamiseks põhjuseks, miks autojuhtidel täheldatakse sagedamini selja ja kaelavalusid, kuna lisaks pikale istumisele, tuleb taluda ka mehhaanilisi võnkumisi. Sageli aitab korduv enesevenitus alaselga. Venituse ajal väheneb diskisisene rõhk poole võrra ning disk saab uuesti toituda ja täituda, mis aitab lülivahedel taas avaramaks muutuda ja ennetada valutunnet. Diskiprolapsi korral ehk osalise või täieliku diski väljasopistumise korral, kus lülivaheketas surub närvijuurele, on tegemist radiokulopaatiaga ehk närvijuure kahjustusega. Sagedamini esineb taolist häiret selja nimme osas. Radikulopaatiat võib olla kahte liiki, nimme või kaela.
Juhul kui lapsel piimahambad ussitanud, anda ca phos-i või ca floricumi D200 korra kuus. Paari kuu tagant korrata ja nii kuni esimesed hambad hakkavad vahetuma. Seljavalud Aconitum - kuiv külm tuul, äkiline seljavalu. Selg nagu halvatud, jäik, valus, ei taha katsumist. Arnica - ei suuda taluda puudutust, liigutamine-liikumine teeb asja hullemaks. Valu puhul tundub voodi liiga kõvana. Seotud tavaliselt mingi trauma, venituse, äratõmbamisega. Bryon - ärritunud inimene, valud algavad aeglaselt. Igasugune liigutamine teeb asja hullemaks. Ei kannata soojust, magab sellel küljel, mis valutab Kaelas võib olla jäikus. Colocynthis - valu mingist solvumisest, äkkvihast. Valud, mille puhul ettekummardamine teeb asja paremaks. Parem, kui tugivöö ümber valutava koha tõmmata. Soojus teeb paremaks. Kalium carbonikum - seljas jäikus, teravad valusööstud, mis sädelevad edasi jalgadesse.
Elektreedid on sellised ferroelektrikud, mis on suutelised säilitama kord omandatud polarisatsiooniseisundit ka ilma polariseeriva elektriväljata. Seega neil on olemas mäluefekt. Elektreedid on kõvade ferromagneetikute dielektrilised analoogid. Neid kasutatakse mikrofonides. Piesoelektrikud on ained, mis on suutelised polariseeruma mehaanilise pinge (surve või venituse) rakendamisel (nn piesoelektriline efekt). Tuntuim piesoelektrik on kvarts. Pieso"pöördefekt seisneb piesoelektriku tüki mõõtmete muutumises elektrilise pinge rakendamisel. Piesoefekt leiab laialdast kasutamist mikroskoopiliste andurite ja täiturite valmistamisel, aga samuti ka aja mõõtmisel (kvartskell), väikeste ainekoguste massi mõõtmisel kvartsi kristalli omavõnkesageduse muutumise põhjal jne.
perioodiliselt ümber orienteeruma ja seega võnkuma Hõõrdjõudude olemasolul hakkabki toid soojenema. · Millies seisenb pusoelektriline pöördefekt ? Kus ja kuidas seda nähutst kasutatakse? See seisneb kristalli mõõtmete muutumises elektrivälja mõjul. Andurite tegemisel mikrofonides kvartskellades · Milles seisneb pusaelektriline efekt ? Kus ja kuidas seda nähtust kasutatakse? V: Ained mis on suutelised palariseeruma kokkusurumise või venituse tagajärjel Kellades andurtes mikrofonides · Millal ja miks toimub deelkriku läbilöök V : valede laengukandjate arv kasvab seeläbi nagu lumelaviin mägedes ning deelektrik muutb juhiks sellist nähtust nim. Deelektriku läbilöögiks. Tavaliselt on läbilöök lühiajaline kuna pinge ja seega ka väljatugevus vähenevad kiiresti voolu läbiminekult ainesse dielektriku vähesed vabad laengukandjad võivad tugevas elektriväljad kiirennevalt liikudes omdandada energia mis on piisav
Kui tegemist on liigeselähedase või intraartikulaarse murruga, siis niisugused harjutused põhjustavad ülemäärast pinget liigese antroposterioorses suunas, valu ning tegevus võib takistada normaalset luu kinnikasvamist. Lihase jõud luumurru piirkonnast nii distaalsel kui proksimaalsel ning nendest piirkondadest veelgi kaugemal, püsib nõrgana üsna pikka aega- kuni 2 aastat. Bullock- Saxton (1994) tõestas, et treenitud noorel mehel tõsise hüppeliigese lateraalse ligamendi venituse järel esinesid muutused proksimaalsete lihaste funktsioonides veel kaks aastat pärast vigastust. Seega, mida tõsisem on vigastus, seda suurem on risk pikaajalisteks probleemideks ning patsient peab olema sellest teadlik. Kõik lihaste tugevdamise harjutused või meetodid peaksid jääma luumurru paranemise sellese faasi, kus murd on stabiliseerunud, kuid kui lihasjõudu parandavaid harjutusi sooritataksegi kalluse tekke ja murru stabiliseerumise perioodil, peab murru piirkond olema
annaabi.ee 
