Kopsudes gaasivahetus toimub kopsusompudes ehk alveoolides. Ninaõõs- vahesein jaotab kaheks , puhastab ja soojendab sissehingatavat õhku. Neel - suunab õhu kõrisse Kõri - koosne erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud ,mille vahel asub häälepilu kus õhuvõnkumisel tekib heli. Kopsutorud ehk bronhid - juhivad õhu kopsudesse seal hargnevad. Kopsud - neid katab õhuke , libe, sidekoeline kopsukelme. Nende vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3-x vasak 2-x kopsusagaraks. Bronhid hargnevad seal harudeks ning lõppevad kopsusompude ehk alveoolidega .¤ neis toimub gaasivahetus. HINGAMISLIIGUTUSI JUHIB NÄRVIKESKUS HINGAMISKESKUS. SISSEHINGATAVÕHK VÄLJAHINGATAVÕHK 02 21% 02 16% C02 0,03% C02 3,6%
Kopsukelme see katab kopsu ja selle teine nimetus on serooskelme, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lehtmest koosneva pleurakoti. Sisemine leste on kopsu koega tihedalt kokku kasvanud. Välimine on kokku kasvanud rinnaõõne seinaga ja jaguneb kolmeks osaks: roidekelme, vahelihasekelme ja keskseinandikelme. Rinnakelme on eriti valutundlik. Kopsukelme lestmete vahele jääb pilutaoline ruum pleuraõõs, milles leidub natuke seroosset vedelikku, mis vähendab kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Kopsude allservad asetsevad kõrgemal vastavatest pleuraõõne piirudest, seetõttu tekivad pleuraõõne alaosas sopised siinused. Pleuraõõnes õhku pole ja rõhk on seal negatiivne. Parem ja vasak pleuraõõs omavahel ühenduses ei ole. Rinnaõõne traumade korral, kui vigastatakse pleurat ja õhk satub pleuraõõnde, tekib õhkrind ehk pneumotooraks. Seejuures ühtlustub rõhk kopsudes ja pleuraõõnes ja kops langeb kokku ning enam hingamisest osa ei võta
verega varustatakse kopsukude hapniku ja toitainetega, bronhiaalveenid kannavad venoosse verega kopsudest välja ainevahetuse jääkproduktid. Kummagi veresoonte süsteemi peenimate harude vahel on anastomoosid. 8. Selgitage mõisted: Kopsuvärat Seesmisel pinnal keskkohast veidi tagapool on kopsuvärat e. hiilus, paremal on see laiem ja lühem kui vasakul. Kopsuväratis sisenevad kopsu peabronhid, närvid ja lümfi ning veresooned kõik kokku koos katva kopsukelme e. kopsupleuraga moodustavad kummagi kopsu kopsujuured Kopsualveool Kopsu kõige väiksem anatoominefunktsionaalsne ühik on kopsualveool e. kopsusomb, mis teostab kopsu peamist ülesannet gaasivahetust. Pleura Kopsukelme, millega on kops kaetud. See moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. Pleuraõõs Kopsukelme lestade vaheline ruum Pleuraõõnes a. on õhku b. ei ole õhku
Asbesti sisalduvate materjalide lammutamisel võib õhku sattuda vastavat tolmu väga palju. Lammutustööde kohta on kehtestatud ranged reeglid. Lisaks asbestiga kooselamisele, võib ka temast lahtisaamine olla probleemne. Asbestist tulenevad haigused on pleuranaastud, pleura difuusne paksenemine, asbestoos,mesotelioom ja kopsuvähk. Pleuranaastud on piiritletud tihenenud või armistunud piirkonnad välimisel kopsukelme lestmel. Pleuranaastud kujunevad umbes 20 aasta jooksul. Kui asbestikiud satuvad kopsu, siis võib tekkida kopsukelme põletik, mille tulemusena moodustub kopsukelmel armkude. Pleura paksenemine kujuneb välja umbes 10-20 aastat peale kokkupuudet asbestiga. Haigestumise tunnuseks on õhupuudus, valu hingamisel ja hingeldus. Pleura paksenemisest võib välja kujuneda asbestoos, mesotelioom või kopsuvähk. Asbestoosi põhjus on suure hulga asbestikiudude sissehingamine
tulemuseks on kopsukoe armistumine ning selle tagajärjel hingamisest osavõtva kopsupinna vähenemine ning hingamispuudulikkus) · Kopsuvähk ( soodumus tekkeks on suur inimestel, kes on otseselt seotud asbesti tootmise, kaevandamise ning asbesti sisaldavate materjalide pideva kasutamisega; esimesed haigusnähud ilmnevad 5-10 aastat pärast kontakti asbestiga) · Mesotelioon ( e kopsukelme vähk) Sattudes süljega seedeorganitesse võib tekkida kõri-, mao-, peen- või jämesoolevähk. 3 põhilist tegurit, mis soodustavad asbestiga seotud tervisekahjustuse tekkimist: asbesti kogus ning asbestiga kokkupuute aeg, suitsetamine ja vanus (mida noorem isik, seda suurem tõenäosus haigestuda kopsukelme vähki). (Tööinspektsioon, 2000).. . KASUTATUD KIRJANDUS Tervise Arengu Instituut (2007). Asbesti sisaldavad materjalid. Tallinn: AS Puffet Invest Tööinspektsioon (2000)
läbib õhk ninaõõne, neelu, köri, hingetoru, kopsutorukesed ja jöuab löpuks kopsudesse. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mille jaotab kaheks pooleks vahesein, ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu, liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri alumises osas on häälekurrud. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Inimese parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad mõlemad bronhid paljudeks aina väiksema läbimõõduga harudeks, miks lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega. Alveoolides toimub gaasivahetus. Hingamissageduse reguleerimine toimub peaajus asuvas närvikeskuses. Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased kokku ja roided liiguvad üles- ja väljapoole. Samal ajal tõmbub kokku rindkere altpoolt piirav vahelises ja rindkere põhi laskub allapoole
karvakesed).Soojeneb õhk ja puhastamine. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Neid toestavad poolkaarekujulised kõhrest rõngad. · bronh e. kopsutoru · bronheool e. kopsutorukesed · trahhea e. hingetoru · alveool e. kopsusomp Väljahingamisel: alveool, bronh, trahhea, kõri, ninaõõs Elusorganismid vajavad hapniku, et lagundada rakkudes glükoosi ja saada energiat. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Vasak kops - 2 sagarat(süda) Parem kops - 3 sagarat Sisse- ja Väljahingamine Sissehingamine - aktiivne protsess => roietevahelised lihased tõmbuvad kokku => vahelihas tõmbub ka kokku(muutub sirgemaks) Väljahingamine - passiivne protsess => lihased lõtvuvad Hingamissagedus - 16-18 korda minutis Gaasivahetus kopsudes toimub alveoolides e kopsusompudes. Hingamissageduse regulatsioon: · reguleeriv piklikaju hingamiskeskus · tundlik CO2 sisaldusele veres
KOPSUKELME pleura Kops on kaetud serooskelmega - kopsukelmega, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. Sisemine ehk vistseraalne leste (nn. kopsukelme) on kopsu koega tihedalt kokku kasvanud, välimine ehk seinapidine leste (nn. rinnakelme) on kokku kasvanud rinnaõõne seinaga ja jaguneb 3 osaks: roidekelme, vahelihasekelme ja keskseinandikelme. Rinnakelme on eriti valutundlik. Kopsukelme lestmete vahele jääb pilutaoline ruum - pleuraõõs, milles leidub vähesel määral seroosset vedelikku. See vähendab kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Kopsude alaservad asetsevad kõrgemal vastavatest pleuraõõne piiridest. Seetõttu tekivad pleuraõõne alaosas sopised - siinused. http://www.mesothelioma.uk.com/images/pleura%5B1%5D.jpg Pleuraõõnes õhku ei ole ja rõhk on seetõttu negatiivne. Parem ja vasak pleuraõõs omavahel ühenduses ei ole
Üldise ainevahetuse kopsukoes eneses tagab suur vereringe, mis koosneb bronhiaalarteritest ja bronhiaalveenidest. Arterite kaudu varustatakse kops hapniku ja toitainetega, veenid kannavad venoosse verega välja jääkproduktid. 15. Selgitage mõisted: Kopsuvärat lad. k. hilus pulmonis kopsu mediaalsel pinnal olev süvend Kopsujuur lad. k radix pulmonis Kopsualveool - kõige väiksem anatoomilis - funktsionaalne ühik ehk somb. Pleura - ehk kopsukelme, serooskelme. Kops on sellega kaetud. Pleuraõõs - kopsukelme lestmete vahele jääv pilutaoline ruum Pleuraõõnes ei ole õhku Mediastiinum ehk keskseinand, selleks nim, ruumi mida täidavad kahe kopsu vahel olevad elundid. Bronhiaalpuu - kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara- ja segmendibronhideks. 16. Selgitage, mis on inspiirium ehk sissehingamine. Selle ajal kontraheeruvad roiete vahelised
· Neel ristuvad toidu ja õhu liikumisteed · Kõri läbib ainult õhk, toidu neelamisel suleb kõrikaanekõhr hingamisteed. Koosneb erinevatest kõhredest. Häälekurrud on kõri kitsaim koht kus tekib inimese rääkimisel hääl. · Hingetoru limaskestal on väikesed karvakesed, mis lükkavad tolmuosakesi ja mikroobe väljapoole. Hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopsude ehitus ja talitlus Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsuagaraks. Bronhid jagunevad harudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega, mille seinad on õhukesed ja koosnevad vaid ühest rakukihist. Veri ja õhk alveoolides kokku ei puutu. Ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Hapnik siirdub läbi alveoolide ja kapillaaride verre. Süsihappegaas liigub alveoolidesse. Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks vereks. Kopsud mahutavad 5-8 liitrit õhku
Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda tekkinud süsihappegaasist. Selle moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. Ninaõõs soojendab kapillaaridega ja puhastab ripsmetega õhku. Limaskest eritab lima. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mille alumises osas on häälekurrud. Nende vahele jääb häälepilu. Hingetoru, kus õhk veelgi soojeneb ja puhastub, hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Kelmete vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hingamisel tekkivat hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3 ja vasak 2 kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad mõlemad brohid paljudeks aina väiksema läpimõõduga harudeks , mis lõppevad kopsusompude e. Aveoolidega.(õhugatäidetud mullitaolise ollused koosnevad 1 rakukihist ümbritsetud verekapillaaridega) Alveoolides toimub gaasivahetus. Kopsud mahutavad 5-6 l õhku. Hingamiskeskus juhib hingamisliigutusi.
b) Nimeta kaks lähteainet! Hapnik ja glükoos c) Saadus? Vabaneb energia, hapnik , süsihappegaas d) Kust on pärit lähteained? Hapnik kopsudest ja glükoos soolestikust 4. Millist ülesannet täidab ninaõõnt vooderdav ripsepiteel? Ninaõõnt katvalt ilmaskestalt erituv lima seob tolmukübemeid ja mikroobe ning limaskesta arvukad ripsmekesed suunavad need väljapoole. 5. Millist ülesannet täidab kopsu ümbritsev kopsukelme? 1 Kordamine bioloogia kontrolltööks 26.nov Tuuli Varik Kelmete vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hingamisel tekkivat hõõrdumist. 6. Nimeta 3 põhjust, miks hingamiselundid tähtsad? - Annavad kehale O2 Aitavad hingata
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS ...
kõri, hingetoru, kopsutoru ja jõuab lõpuks kopsudesse Hingamiselundkond • ninaõõs • neel • kõri • Hingetoru • kopsutoru • kopsud Helide tekkimine Helid tekivad tänu häälekurrule, mille vahele jääb häälepilu See on kõri kõige kitsam koht Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma Meeste hääl on naiste omast madalam Kopsude ehitus Kopse katab väga õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme Parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsuagaraks Kopsud mahutavad 5-6 liitrit õhku Kopsud ei tühjene mitte kunagi täielikult Kopsudesse jääb õhutagavara, et need kokku ei kukuks Alveoolid Alveoolides toimub gaasivahetus Neil on õhukesed, vaid ühest rakukihist koosnevad seinad Läbi alveoolide liiguvad gaasid kergesti Hapnik liigub alveoolist verre ja samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli Nende ainete konsentratsioon on kummalgi
VI. HINGAMINE 1. Hingamiselundid ehitus ja iseärasused lastel. Hingamiselundite hulka kuuluvad ninaõõs, kõri, hingetoru e trahhea, bronhid (jagunevad peenemateks osadeks bronhioolid, mis lõppevad kopsu alveoolidega, mis on väga õhukese seinaga ja mille seintes paiknevad kopsukapillaarid nii arteriaalsed kui venoossed kapillaarid, mille kaudu toimub gaasivahetus), kopse ümbritsev kopsukelme e kleura, hermeetiliselt suletud kleura õõs, hingamislihased (roietevahelised lihased, sisemised lihased ja välised lihased ja diafragma lahutab rindkereõõnt kõhuõõnest), Hingamise abilihased( kõhulihased, õlavarrelihased, trapetslihas). Iseärasused lastel ninaõõs on kitsas, limaskest on õrn ja veresoonte rikas, kuna imik ei oska läbi suu hingata, siis nohu on temale tõsiseks katsumuseks. Väikelastel on nina ja
Hingamiselundkond 1. Hingamine on gaasivahetus organismi ja keskkonna vahel 2. Hingamiselundkonnal on 2 ülesannet: 1) Varustada keha O2 (annab energiat) 2) CO2 eemaldamine organismist 3. Hingamisteed sisse-ja väljahingamisel Sissehingamine Väljahingamine 1) Ninaõõs 1) Alveool 2) Ninaneel 2) Bronhioolid ehk kopsutorukesed 3) Kõri 3) Bronhid ehk kopsutorud 4) Trahhea ehk hingetoru 4) Trahhea ehk hingetoru 5) Bronhid ehk kopsutorud 5) Kõri 6) Bronhioolid ehk kopsutorukesed 6) Ninaneel 7) Alveool 7) Ninaõõs 4. Hingamise 3 faasi: 1) Gaasivahetus kopsudes Kuna O2 on sissehingatud õhus rohkem kui kopsukapillaarides, siis hapnik liigub verre. Venoosne veri muutub kopsudes a...
häälepilu, kus õhuvõnkumisel tekib heli. Hingetoru ja kopsud Hingetoru- torukujuline elund, mida mööda õhk pääseb kopsudesse. Hingetoru jaguneb kaheks kopsutoruks ja on seest voodertatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud bakterid ja tolmu. Samuti toimub ka kopsu sattunud õhu soojendamine. Kopsudes gaasivahetus toimub kopsusompudes ehk alveoolides ja kopsutorud ehk bronhid- juhivad õhu kopsudesse, mis seal hargnevad. Kopse katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme. Nende vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3'ks vasak 2'ks kopsusagaraks. Bronhid hargnevad seal harudeks ning lõppevad kopsusompude ehk alveoolidega, seal toimub ka gaasivahetus Sissehingamine Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku- roided liiguvad üles- ja väljapoole Vahelihas ehk diafragma tõmbub kokku ja liigub allapoole. rinnaõõne ruumala suureneb- õhk kopsudesse. Kopsud osalevad passiivselt, sest tema lihased ei tööta.
hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine Kopsud Kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks kopsudes hargnevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks kõige peenemad harud lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega Pleuraõõs kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega kopsukelme ja rindkere seesmise pinna vahele jääv kitsas ruum nn pleuraõõs on täidetud üliõhukese vedeliku kihiga (10 20 ml) see kaitseb hõõrdumise eest ja hoiab kopsusisest rõhku Kopsualveoolid Õhuga täidetud mullisarnased pisikesed moodustised (0,1-0,3mm) alveoolid on tillukesed kotikujulised moodustised, mida
Limaskesta ripsekesed suunavad need ninast välja. · Kõri Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu · Hingetoru Sisepind kaetud karvakestega, ülesandeks püüda kinni tolmu ja mikroobe · Kopsualveoolid Suurendavad gaasivahetuse pinda ja kiirendavad hapnikuvahetust · Parem poolne kops on suurem kui vasakpoolne. Parem jaguneb kolmeks vasak kaheks kopsusagaraks · Pleuraõõs ehk kopsukelme Ümbritseb kopse ja kaitseb neid hõõrdumise eest Õhuke ja libe sidekoeline Hingamine: · Sissehingamisel rinnakorvimaht suureneb, väljahingamisel väheneb · Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada O2 varusid · Väljahingatavas õhus on CO2 üle 100x rohkem kui sissehingatavas · Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi õhus.
ANATOOMIA 16. LOENG 13.10.11 Hingamine Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhid (vasak ja parem bronh), bronhid omakorda jagunevad bronhioolideks, kopsud, hingamislihased (diafragma, roietevahelised lihased). Hingamise abilihasteks on õlavöötme- ja kõhulihased. Kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega (e. pleura), millel on sisemine ja välimine leste. Väiksed roietevahelised lihased võimaldavad roided üles tõsata, rindkere laieneb, võimaldavad langetada rindkere. Seljapeale jäävad trapetslihased. Hingamisiseärasused lastel Ninaõõs kitsas, limaskest õrn ja veresoonterikas. Nohu korral kergesti limaskesta turse. Kuna imik ei oska suuga hingata, siis ta. Ninaõõnt ühendab pisaranäärmetega kanal, nim. canalis nasolacrimalis. Nohu puhul on kerg...
Nendest protsessidest toimub aeroobselt: rakuhingamine, ATP süntees Kehatasandeid tähistavad terminid: frontaalne, sagitaalne Skeletilihasrakus paiknevad struktuurid: müofibrill, aktiini ja müosiini filament Kudedest koosnevad elundite osad: parenhüüm, epiteel, limaskest ATPaasne aktiivsus on müosiini peal Peened müofilamendid ei paikne l-vööndis Troponiini sisaldavad peened müofilamendid Serooskestad: kopsukelme, kõhukelme Skeletilihas-, südamelihas- ja silelihasraku kontraktsiooniks on vaja: kaltsiumioonide kontsentratsiooni tõus tsütosoolis, jämedate ja peenete filamentide libisemine üksteise suhtes, kaltsiumiooni seondumine troponiiniga Naha verevoolutuse vähenemine soodustab kehatemperatuuri tõusu Luude kasvu reguleerib: kasvuhormoon, türoksiin, suguhormoonid, mehhaaniline pinge
mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine Kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks kopsudes hargnevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks kõige peenemad harud lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega kopsukelme ja rindkere seesmise pinna vahele jääv kitsas ruum nn pleuraõõs on täidetud üliõhukese vedeliku kihiga (10 20 ml) see kaitseb hõõrdumise eest ja hoiab kopsusisest rõhku alveoolid on tillukesed, õhuga täidetud mullisarnased pisikesed moodustised (0,1-0,3mm), mida ümbritsevad kapillaarid alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega gaasidevahetus kudede ja vere vahel sisemine ehk kudede
10+10 väikest kopsu talitlevad. 68.Gaasivahetus alveoolis: (Joonis 12) SKEEM!!! 69. Selgitada kopsu- ja rinnakelme tähtsust hingamisel: (joonis 12) Kopsukelme on sidekoeline õhuke kate, mis on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud. Rinnakelme on tihedalt kokku kasvanud rindkere seinaga. Kelmed moodustavad vähesel määral seroosset vedelikku. Baktereotsiidne toime ja vähendab hõõrdumist. Hingamislihaste töö tulemusena rindkere õõne maht suureneb, kopsukelme õõs laieneb (kopsukelme õõnes on madalam rõhk kui väliskeskkonnas. St negatiivne rõhk) ja temas olev rõhk langeb veelgi. Kops liigub rindkere seinte suunas iminapa põhimõttel. Õhk imetakse seetõttu kopsu. 70. Nimetada erituselundid: neerud, nahk (naha higinäärmed), kopsud, seedetrakt. 71. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 13) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 72. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 13) Neerud asetsevad kahel pool
gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel, rakuhingamine toimub rakus, O2 ja CO2 transport verega, gaasivahetus kudede ja vere vahel, toimub toitainete lõhustamine O2 abil ja mille käigus eraldub energia (glükoos + O2 CO2 + H2O + energia), ül energia saamine hapniku toimel, CO2 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda, elundkond hingamisteed ( õhuliikumise teed organismis) + kopsud, ül organismi varustamine O2 ja CO2 eemaldamine, elundid kopsud ( katab kopsukelme, hingamiselundkonna lõpp, parem kolm sagarat, vasak kaks sagarat südame pool) + nahk, hingamisteed ninaõõs (limaskestas veresooned soojendab õhku, limane seob tolmu hävitab mikroobe, täidab ripsepiteel tolmust puhastamine), ninaneel ( suunab õhu kõrisse), kõri ( häälekurrud võnguvad ja häälepilu tekib hääl), hingetoru ( hargneb 2 kopsutoruks, sees karvakesed mis eemaldab tolmu ja bakteri, kopsu sattuva õhu soojendamine),
gaaside transport- See on hapniku transport verega kudedesse ja CO2 transport verega kudedest kopsudesse. Koehingamine- gaasivahetus kudedest kapillaarvere ja kudede vahel-difusioon, rakusisene hingamine. 2.Inspiirium sissehingamine, selle ajal kontraheeruvad välimised roiete vahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole, kontraheerub ka diafragma, nende protsesside käigus suureneb rindkere õõs ning lanegb rõhk. Kopsukelme välimine leste liigub negatiivse rõhu suunas seega pleuraõõne ruumala suureneb, rõhk muutub veelgi negatiivsemaks. Kopsukude venitub väljapoole ja õhk imetakse kopsudesse. Ekspiirium, - väljahingamine, Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad ja roided langevad alla ja diafragmakuppel tõuseb üles. Kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk suureneb ja õhk surutakse välja. 3.Hingamisteede ülesanded: · atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel
Teda ümbritsevas limaskestas on palju veresooni. Kõri on hääletekkeelund mis asub hingetoru ülemises osas. Seal paiknevad häälekurrud, mille vahele jääb häälepilu. Häälepilust läbiminev õhk paneb häälekurrud võnkuma ja tekitab helisid. 8. Mida tead kopsude ehitusest ja gaasivahetusest kopsudes? Kopsud on hingamiselundid, milles toimub gaasivahetus. Nad paiknevad rindkere õõnes, täites selle peaaegu täielikult ning neid katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme. Kopsude vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mille ülesanne on vähendada hõõrdumist. Vasak kops on väiksem kui parem, kuna vasakul asub süda. Parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks.. Alveoolide kogumikud moodustavad kopsude põhiosa. Kopsude mahtu suurendavad ja vähendavad roietevahelised lihased. Inimese kopsumaht on 2-4 l ning korraga hingame kopsudesse 0,5-2,5 l õhku.
kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. · Seinmine ehk parietaalne pleura. Katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Pleuraõõs suletud pilujas ruum mõlema pleura vahel. Selles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. Pleuraõõnes ei ole õhku, seal püsib negatiivne rõhk. Kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses. Rindkere laienedes kopsukelme õõs avardub, rõhk kopsukelme õõnes langeb veelgi ning iminapa põhimõttel kopsukelme koos kopsuga liigub rinnakelme suunas ja õhk imetakse kopsu. · Joonis lk 126 + tv joonis 13 92. Keskseinandi mõiste, selles paiknevad elundid. · Keskseinand on kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak. Ülalt ulatub keskseinand kaelani.
Inimene hingab kopsudega. Hingamisteed- õhu liikumise teed NINAÕÕS õhu soojendamine ja mikroobine ja muu kinnipüüdmine karvakeste abil NEEL õhu suunamine kõrri KÕRI koosneb kõhredest, alumises osas o häälekurrud, mille vahel asub häälepilu, kus õhu võnkumisel tekib hääl. HINGETORU õhu soojendamine veelgi, mikroobide kinnipüüd karvakeste abil KOPSUTORUD juhivad õhu kopsudesse KOPSUD katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme, nende vahele java õõs on täidetud vedelikuga mis vähendabhõõrdumist. Kopsud koosnevad mullitaolistest moodustistest miles on õhk, nendes toimb gaasivahetus. HINGAMISKESKUS närvikeskud, mis asub piklikus ajus, juhib hingamis liigutusi. Hingeldus on normaalsest sagedasem hingamine SISSEHINGAMINE roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided liiguvad üles ja väljapoole, vahelihas(diafragma) tõmbub kokku ja liigub alla, rinnaõõne ruumala suureneb ja õhk surutakse kopsudesse.
Rakk Rakk- väiksemad organismi osad, millel on kõik elu tunnused. Ümbritsetud membraaniga, rakutuum- (asub raku keskel) - juhib rakkude elutegevust ja paljunemist. Mitokonder- varustab rakku energiaga. Ribosoomid- sünteesivad elutegevuseks ja kasvuks vajalikke valke. Tsütoplasmavõrgustik- toimub ainete süntees. Tsütoplasma- täitab rakku seest. Rakkude jagunemine- uusi rakke on vaja kasvamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. Ei jagune- südamelihaskoe rajud ja närvirakud. Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega. Epiteel, side, lihas, närvikude. 1) Epiteelkude- paiknevad tihedalt, näärmed toodavad vajalikke ühendeid. Kiire jagunemisvõimega. - Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri-...
Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe mi...
Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiir...
· Hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine. Kopsud - 2 hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus. · Kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult. · Parem kops jaguneb 3ks ja vasak kops 2ks kopsusagaraks. Kopsutorus hargnevad peenemateks harudeks. Pleuraõõs - Kaitseb hõõrdumise eest ja hoiab kopsudes rõhku. · Kopsud on kaetud sidekoelise kopsukelmega. · Kopsukelme ja rindkere seesmise pinna vahele jääv kitsas ruum nn pleuraõõs on täidetud üliõhukese vedelikukihiga. Kopsualveoolid - Õhuga täidetud mullisarnased pisikesed moodustised. · Tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbritsevad kapillaarid. · Alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel ( difusioon ) glükoos+õhk energia+CO2lendabära+vesi · Difusioon aine liigub kõrgema kontsentratsiooniga alalt madalama kontsentratsiooniga alale. Rakuhingamine
* ninaõõs * neel * hingetoru – selle algusossa jäävad kõri ja häälepaelad Hingetoru jaguneb kaheks bronhiks – vasakuks ja paremaks. Need omakorda peenemateks harudeks, mida kutsutakse bronhioolideks. Bronhioolid lõpevad kopsu alveoolides (???). Kopsu koesse jäävad bronhioolid, alveoolid ja nende seintes paiknevad veresooned. Kopsud paiknevad rindkereõõnes ja on ümbritsetud roiete ja roietevaheliste lihastega. Kopsukude on vahetult ümbritsetud kopsukelme ehk pleuraga (???). Pleural on kaks lestet (???): sisemine ja välimine – nende vahele jääb pleura õõs. Kopsukelme on liikuv ja vastavalt sisse- või väljahingamisele muutub pleura õõne ruumala ja rõhk. Pleura õõs on hermeetiliselt suletud, välisõhk sinna ei pääse. Hingamiselundite hulka kuuluvad ka hingamislihased. Hingamise põhilihasteks on roietevahelised lihased: sisemised ja välised. Põhihingamislihasteks on ka diafragma. Hingamisel on elunditel ka
( Uiga 2002:22). Õendushooldusplaan on õe ja patsiendi/kliendi poolt koostatud tegevuskava, milles sisalduvad õendusprobleemid, nendest tulenevad eesmärgid, planeeritus tegevused, tulemuste hindamine ja ajakava (Roper jt 1999:63). Õenduspedagoogika on õenduse valdkond, mis tegeleb patsiendi, tema perekonna, õendusüliõpilaste ja õendustöötajate kasvatamise ja õpetamisega (www.med.ut.ee). 1. PLEURIIT EHK KOPSUKELME PÕLETIK Pleuriit on kopsukelmete põletik, mis on tavaliselt mõne teise haiguse põdemistulemus. Iseseisva haigusena esineb pleuriite väga harva. Tavaliselt on tegemist mõne teise haigusliku protsessi tüsistusega, kõige sagedamini on selle põhjuseks kopsutuberkuloos. 1.1. Kuiv pleuriit (pleuritis sicca) Kuiv (fibrioosne) pleuriit on pleuralestmete põletik ilma vedeliku kogunemisteta pleuralestmete vahele. Iseseisva haigusena esineb väga harva, kuid võib eelneda
Pulss on südame löögisagedus.(arteri seinavõnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel väljapaiskuv veri vastu aordikaart) 33) Nimeta inimese keskmine vererõhuväärtus. Süstoolne RR 120-130mm/Hg Diastoolne RR 60- 80mm/Hg 34) Milline on inimese normaalne kehatemperatuur mõõdetuna pärasoolest? 37 kraadi. 35) Kirjelda inimese kopsusid. Parem ja vasak kops, täidavad kogu rindkereõõne, jaotuvad sagarateks, kopsudes bronhid hargnevad, alveoolid, katab kopsukelme e. pleura. 36) Mis on hingamiselundkonna põhifuntsioon? Sisse- ja väljahingatava õhu liikumine ja gaasivahetus. 37) Mis toimub kopsualveoolide ja kapillaaride vahel? Gaasivahetus. 38) Kuidas toodab inimese organism soojust? 39) Millise elundi juurde kuulub erutustekke juhtesüsteem? Südame juurde. 40) Kuidas nimetatakse normaalset südametöö rütmi? Siinusrütm 41) Millistest teguritest oleneb hingamismaht ja sagedus? Vanus, tervis, füüsiline koormus.
Kopsu tipp ulatub kaelapiirkonda, ca 3 cm rangluust kõrgemale. Parem kops koosneb 3, vasak 2 sagarast, iga sagar segmentidest, mis on varustatud ühesuuruste bronhidega. Sagarikkude vahel on sidekoe kihid, kus kulgevad närvid, vere ja lümfisooned. Bronhioolid hargnevad kopsusompudeks ehk alveoolideks. Hingamine organismi tasandil toimub tänu rindkere mahu muutustele. Kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult. Kopsu katva kopsukelme ehk pleura ning rindkereõõne seesmise pinna vahele jääb õhuke ja atmosfäärirõhust madalama rõhuga (alarõhuga) pleuraõõs. Seetõttu järgivad kopsud rindkere mahu muutusi passiivselt, sest neis pole lihaseid (!). Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased (kergitades rinnakorvi) ja diafragma (minnes kõhu suunas lamedamaks) kokku, suurendades seega rinnaõõne ruumala. Väljahingamisel on vastupidi: lihased lõtvuvad, rinkere langeb ja diafragma kumerdub
Kopsude vereringe süsteemid: 1. Väikevereringe varustab verd uue hapnikuga ja võtab verest ära süsihappegaasi. 2. Suurvereringe tagab vereringe kopsudes eneses varustades kopsu hapniku ja toitainetega. Kopsualveool- kopsu kõige väiksem anatoomiline-funktsioonaalne ühik, e sombud, mis teostavad kopsude peamist gaasivahetust. Kopsukelme pleura- serooskelme, mis on mõlema kopsu ümber. Pleuraõõs- koht, kus vähesel määral on serooset vedelikku, et vähendada kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Pleuraõõnes EI OLE ÕHKU Mediastiinum ehk keskseinand- ruum, mida täidavad kahe kopsu vahel paiknevad elundid. Bronhiaalpu kopsude sees olev võrgustik, mis juhib õhku kopsualveoolidesse. Inspiirium- korduv rütmiline sissehingamine Ekspiirium- korduv rütmiline väljahingamine Hingamistüübid:diafragmaalne ehk kõhuhingamine, rinnakuhingamine, segahingamine Hingamisagedus- hingamisliigutuste arv minutis
käitlusnõuded" kohaselt. [2] 1.5. Ohud tervisele 1.5.1. Asbestist põhjustatud haigused Asbestikiud on väga väikesed ja asbesti käitlemisel võib moodustuda mikroskoopiline tolm, mis hingamisteede kaudu satub organismi. Asbestist põhjustatud haigused on: pleuranaastud, pleura difuusne paksenemine, asbestoos, mesotelioom ja kopsuvähk. [3] 1.5.2. Pleuranaastud Rindkereõõnes asuvaid kopse katab kahe lestmena õhuke läbipaistev kopsukelme ehk pleura. Pleuranaastud on selgelt piiritletud, röntgenoloogiliselt kergesti märgatavad tihenenud või armistunud piirkonnad välimisel pleuralestmel. Sagedamini leidub neid pleura alumises osas. Mõnikord võivad naastud olla lubjastunud. Pleuranaastud kujunevad umbes 20 või enama aasta jooksul ja nad ei kujuta ohtu tervisele, kuid on asbestiga kokkupuute indikaatoriks. [3] 1.5.3. Pleura paksenemine
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha...
roided langetuvad diafragma kumerdub rindkere maht väheneb kopsusisene rõhk tõuseb osa kopsudes olevast õhust surutakse välja Hingamise etapid: 1.Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine -kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi (CO2). 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Kopsu katva kopsukelme ehk pleura ja rindkere seesmise pinna vahele jääb kapillaarne ruum nn pleuraõõs, mis on täidetud üliõhukese vedeliku kihiga (10 20 ml). Pleuraõõnes on negatiivne rõhk, mis süveneb sissehingamisel ja vähened väljahingamisel. Maksa ülesanded: Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen), loote punaste vereliblede tootmine.
paremas 3. Sagarad jagunevad segmentideks, paremas 10 ja vasakus 9, igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haru iga segmenti võib käsitleda funktsionaalselt iseseisva kopsuna. 91. Bronhiaalpuu Peabronh paremal kolmeks, vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhid, mis omakorda hargnevad bronhioolodeks 92. Rinnakelme e pleura Kopsukelme on sidekoeline õhuke kate, mis on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud, seinmine kelme katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Mõlema pleura vahele jääb pilujas suletus ruum pleuraõõs. Rinnakelme on tihedalt kokku kasvanud rindkere seinaga, kelmed moodustavad vähesel määral seroosset vedelikku (baktereotsiidne toime ja vähendab kelmetevahelist hõõrdumist). 93. Keskseinand
HÄIRUDA HINGAMINE, SÜDAMETALITLUS jm. FUNKTSIOONID. VASAK KOPS ld.k. ja kus asub- (PULMO SINISTER). PAIKNEB VASAKUL POOLEL RINDKEREÕÕNES PLEURAKOTIS. KOPSUVÄRAT ld.k ja kus asub- (HILUS PULMONALIS). ASUB KOPSU MEDIAALSE PINNA KESKOSAS. PERINEUM- ehk LAHKLIHA. LAHKLIHAKS NIM. REITE VAHELE JÄÄVAT PIIRKONDA VAAGNAVÄLJAPÄÄSU KOHAL. PERIOST- ehk LUUÜMBRIS. PERIMETRIUM- EMAKA VÄLISKIHT. PERISTALTIKA- SOOLE LAINELISED LIHASKONTRAKTSIOONID. PERITONEUM- ehk KÕHUKELME. PLEURA- ehk KOPSUKELME. PERIKARD- ehk SÜDAMEPAUN PERILÜMF- KUULMEVEDELIK 8 PERIODONT- SIDEKOELINE HAMBAÜMBRIS STERNUM- RINNAK COSTAE- ROIDED CLAVICULA- RANGLUU RADIUS- KODARLUU TIBIA- SÄÄRELUU PELVIS- LUU(STIKU)LINE VAAGEN ULNA- KÜÜNARLUU OS COXAE- PUUSALUU ARTICULATIO- LIIGES GASTER- MAGU TUGIKUDE- MOODUSTAB ERI ELUNDITELE TUGISTRUKTUURE. SIIA KUULUVAD SIDEKUDE, RASVKUDE, LUUKUDE JA KÕHRKUDE. TUGIKUDEDE ÜLESANDED:
Millised on hingamiselundkonna haiguste korral hoolduse põhimõtted. Nimeta vähemalt 4 tegevust. Hingamist kergendav asend; värske õhk, hapnik; õpeta õiget hingamistehnikat; õhupuuduse ajal ära küsi mittevajalikke küsimusi, rahusta; anda ravimit vastavalt arsti ettekirjutusele;õpeta õigesti röga koguma; üleüldine jälgimine Millised on hingamiselundkonna haigustele iseloomulikud kaebused? Nimeta 3 põhilist kaebust. Õhupuudus; köha; röga eritus; kiire pulss; sinakas värv nahal(tsüanoos); rahutus; segasus; pisted rinnus Millised on astmat iseloomustavad tunnused ja mida tuleb astmahoo puhul jälgida? Köhahood, röga eritumine,vilistav hingamine, lämbumistunne, hingeldus(kergest tugevani) tsüanootiline nahkja limaskestad. Jälgida: kas oli midagi mis astmahoo vallandas ja mis see sellisel juhul oli?; kui kaua kestis haugushoog? Hingamisraskused väljahingamisfaasis; naha värvus; ravimi mõju. Kõik tähelepanekud tuleb esitada med.õele. sellisel ju...
Osalevad ainete transpordil organismis. Valgud on aminohapetest koosnevad biopolümeerid. Hingamissüsteem Ninaõõs - koosneb luust ja kõhrest. Teda ümbritsevas limaskestas on palju veresooni. Suuõõs Kõri Hingetoru - Hingetoru on torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsudesse. Bronhiaalpuu Kopsud - Hingamiselundid, milles toimub gaasivahetus. Nad paiknevad rindkere õõnes, täites selle peaaegu täielikult ning neid katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme. Kopsude vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mille ülesanne on vähendada hõõrdumist. Peabronh Neel Alveooli ja sellega külgnevate kapillaaride seinte vahel oleva membraani kaudu toimub gaasivahetus. Sissehingamisel: 1) Rinnaõõs suureneb ning õhk tungib kopsudesse. 2) Lihased tõmbuvad kokku. 3) Roided liiguvad üles- ja väljapoole. 4) Diafragma ehk vahelihas tõmbub kokku ning rinnaõõs suureneb.
vedelike üledoseerimisega. Kaalu, vedeliku bilansi ja uriini mõõtmised on tavaliselt vajalikud ravi alguspäevadel. Psühhosotsiaalne seisund Pikaajaline kroonilise haiguse süvenemine võib tekitada surmahirmu. Patsient võib olla sõltuv igapäevasest abist, elumiljöö võib olla piiratud pikka aega kestnud hingamisraskuste tõttu. Õhkpatsiendi põetus Spontaansest ehk iseeneslikust pneumotooraksist kõneldakse siis, kui kopsukelme sisekesta tekib auk, mille kaudu välisõhk pääseb pleuraõõnde. Kuna pleuraõõnes on negatiivne rõhk, langeb kops kokku. Ventiilpingeline pneumotooraksi korral pääseb õhk sissehingamise ajal pleuraõõnde ja ventiilmehhanism takistab õhu väljumist. Seisund võib kiiresti muutuda eluohtlikuks, kui kops langeb kokku ja keskseinand liigub rõhu mõjul tervele poolele. Hingamine ja vereringe Jälgimine Hingamine on raskendatud ja võib esineda köhaärritus
Sagedamini esinevad pulmonoloogilised haigused: Põletikulised o Kopsupõletik viiruste või mikroobide poolt tekkitatud põletik kopsukoes. o Bronhiit äge või krooniline põletik bronhides. Kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused (KOK) pöördumatu protsess bronhides, kus bronhide valendik on ahenenud, tekib hingamisraskus. Krooniliste kopsuhaiguste tagajärjel. Pleura haigused e. pleuriidid Pleuriit on pleura e. kopsukelme põletik tekib vedelik pleuraõõnde. Tavaliselt kopsupõletiku tüsistus. Äge bronhiit - hingamisteede limaskesta äge põletik, tekib limaskesta turse ja sellega koos suurenenud rögaeritus. Kopsuturse - veenirõhu tõusul tekkiv vedeliku kogunemine kopsukoe rakuvaheruumi ja alveoolidesse. Kopsutuberkuloos - Tuberkuloosihaiguse põhjustaja on mikroob Mycobacterium tuberculosis. Levib piisk- ja tolmunakkusega. KARDIOVASKULAARSED HAIGUSED
PEF meetria - mõõdab, kui palju inimene suudab välja hingata Mis on põletikuline kopsuhaigus: mis on tekkepõhjus ja kus põletik lokaliseerub? Tekib viiruse või bakteri tagajärjel ning lokaliseerub kopsukoes Kopsupõletik või bronhiit Mis on KOK? Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, mitte põletik Lokaliseerub bronhides Bronhi valendiku ahenemine - õhuvool on takistatud - hingamisraskused Mis on pleuriit? Kopsukelme põletik - üleliigne vesi koguneb kopsukelmes Kuidas nõustada patsienti, kellel on sagedasi probleeme kopsudega? Suitsetamist vähendada ning hoiduda soodustavatest teguritest Kardiovaskulaarsed haigused Ateroskleroos – Arterite valendiku ahenemine ja verevarustuse häire Isheemia – Verevarustuse häire Hüpertensioon - Kõrge vererõhk Hüperkolesteroleemia - Kõrge kolesterooli tase
*põletik *mehaaniline vigastus Nahakahjustused: *dermatiit, ekseem, põletikud Seedetrakti limaskesta põletik *gastriit 44. Miks on asbest ohtlik ja tema toime inimorganismile? Asbest on looduses esinevate kiuliste silikaatmineraalide üldnimetus. Asbesti sisaldavate materjalide käsitsemisel võib eralduda õhku peenikesi asbestikiude, mis sissehingatuna võivad põhjustada asbeestoosi, kopsuvähki või mesotelioomi (kopsukelme vähk) ja teisi kopsukelme haigusi. Käesoleval ajal on EL riikides asbesti kasutamine keelatud, kuid selle mineraaliga võidakse jätkuvalt kokku puutuda ja seda peamiselt vanade hoonete hooldamise, renoveerimise või lammutamise käigus. Asbestil on mitu vormi ja nimetust: krüsotiil, krokidoliit, amosiit, amfibool, antofüliit ja tremoliit. Asbesti sisaldab materjal on ohutu, kuni sellest ei eraldu kiude. Tavaliselt satuvad asbestikiud organismi hingamisteede kaudu
ARV 1 mm-s Umbes 4,5-5 miljonit Umbes 8000 Umbes 250 000 LÜMF · immuunsüsteemi elund · valmistab lümfotsüüte (kaitserakk) · lümfotsüüdid sünteesivad antikehi 5. KOPSUD JA HINGAMINE · toitainete lõhkumiseks vaja hapnikku · hingamiselundkond tagab õhu liikumise kopsudesse · kopsudes toimub gaasivahetus · kopse ümbritseb kopsukelme · kopsud jagunevad sagarateks ÕHU TEEKOND: Ninaõõs neel kõri hingetoru bronhid kopsualveoolid ALVEOOLID · õhukesed seinad; üks rakukiht · täidetud õhuga · ümbritseb verekapillaaride võrk · efektiivse gaasivahetuse tagamine HINGAMINE · juhib peaajus asuv närvikeskus hingamiskeskus · sissehingamisel rinnaõõne ruumala suureneb, õhk liigub kopsudesse · väljahingamisel rinnaõõne ruumala väheneb, õhk surutakse kopsudest välja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
