korduv sünnitus väga kõhn inimene Neeru ehitus Neeru kude koosneb tumedast koorest ja heledamast säsist. Kummagis koores on umbes miljon neeru ühikut e nefroni. Nefron- algab neeru koores, neeru kehakesena (malphigi kehakesena) neeru kehake koosneb veresoonte päsmakestest ja seda ümbritsevast päsmakeste kihnust ehk Bowmani kihnust. Bowmani kihnust algab esimese järguline vääniline toruke, edasi neeruling ehk Henle ling ja teisejärguline vääniline toruke. Uriini moodustamine Nefronis moodustunud uriin satub kogumistoru kaudu neeru karikatesse, neeru vaagnasse ja sealt kusejuhade kaudu kusepõide. Ööpäevas läbib 1 tonn verd. Eritavad ööpäevas ligi 1,5liitrit uriini, mis sisaldab 25-30g kusiainet(valkude lagu produkt) 25-30g soolasid, veidi kusihapet, veidi kreateniini (lihasvalkude lagu produkt).
mehaaniline pardel, kus kasutatakse teravat tera mis ligub edasitagasi suure kiirusega. Hammasrattad kasutatakse erinevate kiiruste jaoks. Operatsiooni ajal lõigatakse silma sarvkestast mikrokeratoomi abil lahti õhuke lapike (paksus 130150 m). Patsiendid tunnevad sellel ajal kerget survet silmale, kuid see pole valus. Lapi lõikamine võtab aega umbes 20 sekundit. Sarvkesta ehitus Epiteelia kiht Bowmani membraan Stroma kiht Endoteeliumi kiht LASIK 3 etapp Pärast, kui fikseerimis rõngas ja mikrokeratoom on eemaldatud, servkesta lapp on volditud eemale. LASIK 4 etapp Eksimeerlaser kasutatakse, et eemaldada elu koed ja ümber kujundada servkesta tsentri. Kudude hulka, mis eemaldatakse sõltub kui tugev on lühinägelikkus. Eemaldatakse lapikese alt sarvkestasisemusest laseri abil arvutis ette määratud kogus
NEERUTALITLUS JA KEHA HAPPE-LEELISE TASAKAAL Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Neerude ja kuseteede struktuur. Neere ümbritseb neerusidekirme, millele järgneb rasvkihn ja selle all fibrooskihn. Neeru parenhüüm koosneb koorest ja säsist. Neerukoor on jaotunud sagarikeks. Koores esinevad neerukehakesed. Neerukehakesed koosnevad glomeerulist (päsmakesest) ja seda ümbritsevast Bowmani kapslist (päsmakesekihn). Glomeeruli moodustavad arvukad verekapillaarid, millel on paks GBM. Glomeeruli ja Bowmani kapsli vahele jääb kihnu valendik, kuhu filtreeritakse esmasuriin. Glomeerulis on 2 tüüpi rakke (mõlemad kontaktis GBM-ga): endoteelirakud ja mensangia rakud (modifitseeritud silelihasrakud, mis asuvad kapillaaride vahel). Mesangia rakkude fn: reguleerivad verevoolu kontraktsioonide abil, sekreteerivad
Üksikutes nefronides tekkinud uriin koguneb mikroskoopiliste kogumistorukeste kaudu väikestesse neerukarikatesse, edasi suurtesse neerukarikatesse ja neeruvaagnasse (pelvis renalis). Neeruvaagnast liigub uriin kusejuhade kaudu kusepõide, mis on uriini reservuaariks ja mis tühjeneb kusiti kaudu. Nefron koosneb glomerulist ehk neerukehakesest ja torukeste süsteemist (vt. joonis 3). Glomeruli moodustavad veresoonte põimik ehk päsmake (1) ja seda ümbritsev Bowmani kihn ehk kapsel (2). Kihnul on kaks lestet -- sisemine ja välimine; nende vahele jäävat ruumi nimetatakse kihnu õõneks. Glomeruli poolt alates on torukeste süsteemil järgmised osad: proksimaalsed väänilised torukesed (3), Henle ling (4), distaalsed väänilised torukesed (5) ja kogumistorukesed (6). Neerude funktsioonid Neerud täidavad organismi talitluses järgmisi funktsioone:
osa on neerusäsi; välimine ja püramiidide vahel olev teraline kiht on neerukoor (cortex). Neerukude: Koosneb suuremas osas nefronitest ja veresoontest. Nefron (nephronum): Neeru morfofunktsionaalne ühik – otsene uriini tootja. Nefroneid on kahes neerus kokku ca 1 milj. Nefroni osad: 1.Neerukehake (corpusculum renalis): jaguneb kaheks alaosaks: a) verekapillaride päsmake (glomerulus) ja b) päsmakese kapsel (capsula glomeruli) (ka Bowmani kapsel). 2.Nefronitoruke (tubulus nephroni): jaguneb kolmeks: a) lähem toruke, b)keskosa (ka Henle ling) ja c) kaugem toruke. Neeru vereringe: Neeruarteri harude harud muutuvad lõpuks püramiidide ümber kaarduvateks kaararteriteks, neist lähtuvad sagarikuarterid, nendest hargnevad toomasooned glomerulustesse. Pärast glomeruluse läbimist läheb veri viimasoontesse, mis hargnevad edasi kapillaarideks nefronitorukeste ümber. Kapillaaridest
veresoontest kapsli e kihnu õõnde. Kihnu õõs jääb kihnu e kapsli sisemise ja välimise lestme vahele. Uriin erineb vere poolest selle tõttu, et ei sisalda vormelemente (punalibled, valgelibled, erütrotsüüdid). Filtratsiooni rõhk(F) : F= A-(B+C) 25=70-(30+15) A vere rõhk päsmakese veresoontes (inimesel on see u 70mmHg) neerupuudulikkus tekib, kui rõhk alla 60 mmHg. Glomeerul veresoonte päsmake ja Bowmani kapsel kokku B vereplasma valkude rõhk e onkootne rõhk (normaalselt u 25-30 mmHg) - neerupuudulikkus tekib, kui rõhk üle 30 mmHg C vedeliku rõhk kihnuõõnes e hüdrostaatiline rõhk (normaalselt u 15 mmHg) neerupuudulikkus tekib, kui rõhk üle 15 mmHg. Kui filtratsiooni rühk langeb alla 15 mmHg, siis uriini teke lakkab. Filtratsioon ei ole võimalik (nt. kui vererõhk langeb väga madalale). Esmast uriini tekib ööpäevas 150-180
NAHK- higinäärmete kaudu väljutatakse vett ja min.ainete soolasid SEEDEELUNDID- viiakse välja vähesel hulgal raskmetallide soolasid, sapipigmente ja vett. KOPSUD- eraldub väjahingatud õhuga süsinikdioksiid ning vesi. Samuti ka mitmed lenduvad ained nagu alkohol, eeter, atsetoon. 2. NEERU FUNKTSIONAALNE ÜKSUS, MILLEST KOOSNEB: Neeru f. üksus on NEFRON. Koosneb neerukehakesest,kuhu kuulub veresoonte päsmake ja seda ümbritsev Bowmani kapsel e. kihn, ja neerutorukesest. 3. ESMASURIIN, PALJU SEDA MOODUSTUB: ESMASURIIN valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik, mis on sattunud neeukehakese kihnu valendikku. Esmasuriini moodustub ööpäevas u. 160 l. 4. KUIDAS TEKIB SOOJUS ORGANISMIS: Soojus tekib eksotermsetes ainevah.protsessides toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil, osalt ka skeletilihaste kontraktsioonil. Soojusteket nim. keemiliseks termoregulatsiooniks. 5. SOOJUSE ÄRAANDMISE TEED ORGANISMIS: a) soojuskiirguse teel
· Keskele jääb neeruvaagen, mis on kohaks, kuhu liigub neerukoes tekkinud uriin. · Neeruvaagnast saavad alguse kusejuhad, kummastki neerust üks juha. · Uriini tekke kohaks neerudes on nefron, 1,2 miljonit kummaski neerus, mikroskoobi all nähtavad, ulatuvad nii koore kui säsi sisse. Nefroni osad: kaks suuremat nefroni osa kannavad nimetust glomeerul, teine suurem osa kokku on torukeste süsteem. Glomeerul osad on: · Veresoonte päsmakesed ja seda ümbritseb Bowmani kapsel · Päsmakestesse sisenevat versoont kutsutakse toomasoont. Tuleb arteriaalne veri. · Viimasoon- veri läheb seda kaudu ära. · Ümbritsev Bauman kapsel koosneb kahest lestmest- sisemine ja väline leste. · Kahe lestme vahele jääb kihnu õõs. Torukeste süteemi osad on: · Proksimaalsed väänilised torukesed ehk esimese järgu, need on glomeerulise kõige lähemal · Henle ling- kaks säärt- alanev ja ülenev säär (dessendeeruv ja assendeeruv).
Nefroni ülesandeks on uriini produtseerimine. Nefroni pikkuseks on kuni 5 cm. Nefroneid on mõlemas neerus kokku umbes 2 miljonit ning nefronite kogupikkuseks on ligikaudu 100km. Üldjuhul töötab nefronitest 1/3, millest ülejäänud on reservis ja alustavad talitlemist ainevahetuse intensiivistumise korral. Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust. Nefron koosneb: • Päsmakesest koos Neeru kehakesega (Bowmani kapsel) • Proksimaalne vääniline toruke • Henle ling • Distalne vääniline toruke. Distaalsed väänilised torukesed ühinevad ühendavate torukeste kaudu ja moodustavad kogumistorukesed. • Kogumistorukesed 1. neerukehake - sinna kuuluvad: verekapillaaride päsmakeste ja seda ümbritsev päsmakesekapsel. Päsmakesse suubub toomaarteriool ja väljub peenike viimaarteriool. 2. Neerutoruke - Proksimaalne vääniline neerutoruke ja proksimaalne sirge neerutoruke
Kapillaarling koosneb kollageenkiudude katkematust võrgustikust moodustunud katkematust basaalmembraanist. Basaalmembraani katavad veresoone valendiku poolt akendunud endoteelirakud ja väljapoolt (kihnu poolt) podotsüüdid, mis lebavad basaalmembraanil vaid jätkete e. jalgadega. Selline ehitus tagabki esmasuriini tekke. Nimelt saavad esmasuriini väljuda vaid aineosad, mis mahuvad läbima basaalmembraani poore. Bowmani kapslist saab alguse neerutorukeste süsteem proksimaalse neerutorukese vääniline osa alanev sirge osa, mis suubub neerusäsi ülemisse kihti. Need osad koos moodustavad proksimaalse neerutorukese. Järgneb ling, mida nimetatakse Henle linguks. Henle lingul on alanev ja ülenev peen säär ja ülenev jäme säär. Samas nimetatakse Henle lingu jämedat säärt distaalse neerutorukese sirgeks osaks. Sellele järgneb distaalse neerutorukese vääniline osa.
18. Eritumise füsioloogia. Neerude ehitus. Nefron. Uriini teke. Neerude talitluse regulatsioon. Neerud: paiknevad retroperitoneaalselt kõhukelme taga, alumiste roiete Kõrgusel, 11 x 6 cm, 140 g, koos kusejuhade, põie ja kusitiga moodustavad urotrakti. Neerude verevarustus: veri siseneb neeruarterite kaudu, mis lähtuvad kohuaordist. Väljub neeruveenide kaudu alumisse õõnesveeni. Neerud tarbivad 25% südame minutimahust. Nefron: neeru funktsionaalne üksus. Nefron koosneb: Pasmake koos Bowmani kapsliga Proksimaalne vaaniline toruke Henle ling Distaalne vaaniline toruke. Vedeliku mahu reguleerimine: · Filtratsioon · Tagasiimendumine · Sekretsioon · Eritumine. Ultrafiltraadi moodustumine: Ultrafiltraat = glomerulaarfiltraat. Koostiselt sarnane plasmale, ent valguvaene. Kapillaari valendiku ja Bowmani kihnu valendiku vahel 3 barjääri: Fenestreeritud kapillaariendoteel Basaalmembraan Podotsüüdid. Filtreerumise eeldusena peab kapillaari
regul.: soolenärvisüsteemi kemo- ja mehhanosensorid -> närvipõimikud; hüpotalamus -> seljaajunärvid -> pärasool/pärak aktiivs.: ajutüvi, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS 9. Kuseelundkond koosn.: neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti tööt.: neerudes tek. lõppuriin -> kusejuhad -> kusepõis -> kusiti 1. ultrafiltratsioon -- vereplasma, v.a valgud läbib neerukehakeste päsmakeste kapillaaride seina ja Bowmani kapsli sisem. lestmest mood. filtri -> neerukehakese kihnu valendik => esmasuriin 2. tagasiimendumine -- neerutorukesed -> verekapillaarid verre tagasi kõik vaj. ained ja kuni 99% veest 3. sekretsioon -- mõned ained otse uriini läbi neerutorukeste eripärad: neer -- koosn. 2 kihist - koor, säsi, nefrontorukesed; kusejuhad -- seinas 3-kih. lihaskest, mille kokkutõmb. sood. uriini liik. neeruvaagnast kusepõide, ei lase tagasi
18. Eritumise füsioloogia. Neerude ehitus. Nefron. Uriini teke. Neerude talitluse regulatsioon. Eritumis funktsiooni täidavad neerud,nahk, hingamis- ja seedeelundkond. Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest. Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimubki uriini valmistamine. Nefron: · Neeru funktsionaalne üksus · Neer sisaldab ca 1.2 miljonit nefronit · Nefron koosneb: Päsmake (glomerulus) koos Bowmani kapsliga Proksimaalne vääniline toruke Henle ling (alanev säär, ülenev säär) Distaalne vääniline toruke Uriini teke: · Ultrafiltratsioon-Vere ultrafiltratsioonil lähevad läbi neerukehakeses olevast päsmakese kapilaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist kõik vereplasma koostisosad,va valgud(tekkiva osmootse rõhuga vastavalt ka vett päsmakese kapilaarides)Tekkinud ultrafiltraat satub neerukeha
18. Eritumise füsioloogia. Neerude ehitus. Nefron. Uriini teke. Neerude talitluse regulatsioon. Eritumis funktsiooni täidavad neerud,nahk, hingamis- ja seedeelundkond. Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest. Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimubki uriini valmistamine. Nefron: · Neeru funktsionaalne üksus · Neer sisaldab ca 1.2 miljonit nefronit · Nefron koosneb: Päsmake (glomerulus) koos Bowmani kapsliga Proksimaalne vääniline toruke Henle ling (alanev säär, ülenev säär) Distaalne vääniline toruke Uriini teke: Ultrafiltratsioon-Vere ultrafiltratsioonil lähevad läbi neerukehakeses olevast päsmakese kapilaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist kõik vereplasma koostisosad,va valgud(tekkiva osmootse rõhuga vastavalt ka vett päsmakese kapilaarides)Tekkinud ultrafiltraat satub neerukeha
Neerude põhiülesandeks on ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist. Lisaks sellele võtavad neerud osa happe-leelise tasakaalu, osmootse rõhu püsivuse, organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist ning sünteesivad regulaatoraineid. Neerufunktsiooni põhiühikuks on nefron. Neid on mõlemas neerus umbes miljon. Nefron koosneb neerukehakesest, kuhu kuulub veresoonte päsmake ja seda ümbritsev Bowmani kapsel ehk kihn, ja neerutorukestest. Neerutorukestel eristatakse järgmisi osi: proksimaalne vääntoruke, Henle ling, millel alanev säär, ülejuhteosa ja alanev säär, ning distaalne väüäntoruke. Distaalsed vääntorukesed suubuvad kogumistorukestesse. Iga nefron on funktsionaalne üksus, mis on võimeline iseseisvalt täitma spetsiifilisi transpordifunktsioone. Neerude erilise ülesandega, nagu uriini kontsentreerumine, tulevad nefronid toime ainult kollektiivselt. Suure osa nefronite
Sein koosneb kahe või üherealisest silinderepiteelist, mis väikestes bronhioolides madaldub kuupepiteeliks. Epiteeli alla jääb sidekoeline päriskiht ja tsirkulaarne lihaskiht. 16. Neerukehakese ehitus Neerukehake (corpusculum renale) on ümara või ovaalse kujuga struktuur, mida ümbritseb kihn. Neerukehake areneb aordi algest ja kujutab endast kapillaaride võrgustikku. Neerukehakest ümbritseb glomerulooskihn (capsula glomeruli Bowmani), millel on välimine leste (pars externa), kihnuvalendik (lumen capsulae) ja sisemine leste (pars interna). Neerukehakese keskel asub verekapillaaridest moodustunud päsmake e. glomeerul (glomerulus corpusculi renis). Soonpooluseks nimetatakse seda kohta, kus on veresoonte seos päsmakesega (toomasoon ja viimasoon). Soonpooluse vastasküljelt algab tuubulite proksimaalne osa, seda kohta nimetatakse tubulaar- e. kusepooluseks. 17. Närvirakkude jaotus jätkete arvu järgi ja näide kus asub
Seedeelundite kaudu viiakse organismist välja vähesel hulgal raskmetallide soolasid, sapipigmentide derivaate ja vett. Kopsude kaudu eraldub väljahingatud õhuga organismist CO2 ning teatud hulgal vett ning mitmed lenduvad ained. Neerude funktsionaalseks üksuseks on nefron, mis on võimeline täitma uriini tekkel e diureesil samu ülesandeid kui kogu neergi. Nefroneid mõlemas neerus on u 2 miljonit. Nefron koosneb neerukehakesest, kuhu kuulub veresoonte päsmake ja seda ümbritsev Bowmani kapsel e kihn, ja neerutorukestest (vt lk 156 pilti). Uriini tekkimisel on eristatavad kolm protsessi: ultrafiltratsioon, resorptsioon ja sekretsioon. 1. ultrafiltratsioon vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgus. Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku
jääkprodukte kreatiinina. - Elimineerivad ravimeid( penitsilliin) ja mürke - Sünteesivad erütropoetiini - Lagundavad polüpeptiidhormoone( insuliin, glükagoon ja paratüreoidhormoon). Nefron on naeerude struktuurseks ja funktsionaalseks üksuseks. Nefrone on kummaski neerus cs 2 miljonit. Nefron algab neerukoest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesest( glomerus) ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust( Bowmani kapsel) ja jätkub neerutorukesena e tuublusena, mis jaguneb 1) proksimaalseks vääniliseks neertorukeseks, 2) Henle linguks, 3) distaalseks vääniliseks neertorukeseks. Neerutoruke suubub kogumistorukesse. PROTSESSID NEERUS 1) Ultrafiltratsioon- vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaarde seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustaud filtrist läbi kõik vereplasma kostisosad, v.a. valgud
Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust ja jätkub neerutorukesena e tubulusena, mis jaguneb: proksimaalseks vääniliseks neerutorukeseks; Henle linguks; Distaalseks vääniliseks neerutorukeseks. Neerutoruke suubub kogumistorukesse. Protsessid neerus: 1. Ultrafiltratsioon. Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgud. Filtri läbivad molekulid, mille diameeter on väiksem kui 0,01µm ja molekulmass alla 70000. Suure molekulmassiga valgumolekulid sellest filtrist läbi ei pääse ja nii hoiavad nad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides. Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku
Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust ja jätkub neerutorukesena e tubulusena, mis jaguneb: proksimaalseks vääniliseks neerutorukeseks; Henle linguks; Distaalseks vääniliseks neerutorukeseks. Neerutoruke suubub kogumistorukesse. Protsessid neerus: 1. Ultrafiltratsioon. Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgud. Filtri läbivad molekulid, mille diameeter on väiksem kui 0,01µm ja molekulmass alla 70000. Suure molekulmassiga valgumolekulid sellest filtrist läbi ei pääse ja nii hoiavad nad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides. Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku
Parema neeru ette jääb maks, parem käärsoolekoold ja 12 sõrmiksool; vasaku ette kõhunääre, magu, vasak käärsoolekood ja peensool. Neerusid katab sidekoeline kiht, seda omakorda paks rasvakiht. Neerude struktuurseks ühikuks on nefron (mõlemas kokku on 2-2,5 miljonit). Koosneb: algab keraja neerukehakesena, mis koosneb *veresoonte pähmakesest e. Malpighi kehakesest (filtratsioon) ja *teda ümbritsevast päsmasekihnust e. Bowmani kihnust; *Neerutoruke e. tubulus on nefroni teine peamine osa, õhukeste seintega toruke, mis algab päsmasekihnust ja suubub koos teiste tuubulustega ühisesse kogunemistorukesse (tagasiimendumine). Kogupikkus ~2-6 cm. Kogu pikkuses voodertatud ühekihilise epiteeliga. Tubulusel on 3 osa: * glomeruluse läheduses on pronksimaalne väänline neerutoruke *Henle ling U-kujuline neerusäsisse suunduv (iga 7-s ulatub sügavale säsisse)
Sünteesivad erütropoetiini 7. Elimineerivad valkude katabolismi jääkprodukte kusiainena ehk uurea ja kusihappena, lihasainevahetuse jääkprodukte kreatiinina 8. Elimineerivad ravimeid ja mürke. Neerude funktsionaalseks üksuseks on nefron, mis on võimeline täitma uriini tekkel e diureesil samu ülesandeid kui kogu neergi. Nefroneid mõlemas neerus on u 2 miljonit. Nefron koosneb neerukehakesest, kuhu kuulub veresoonte päsmake ja seda ümbritsev Bowmani kapsel e kihn, ja neerutorukestest. Uriini tekkimisel on eristatavad kolm protsessi: ultrafiltratsioon, resorptsioon ja sekretsioon. 1. ultrafiltratsioon – vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgus. Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmasuriin
Parema neeru ette jääb maks, parem käärsoolekoold ja 12sõrmiksool; vasaku ette kõhunääre, magu, vasak käärsoolekood ja peensool. Neerusid katab sidekoeline kiht, seda omakorda paks rasvakiht. Neerude struktuurseks ühikuks on nefron (mõlemas kokku on 2-2,5 miljonit). Koosneb: algab keraja neerukehakesena, mis koosneb *veresoonte pähmakesest e. Malpighi kehakesest (filtratsioon) ja *teda ümbritsevast päsmasekihnust e. Bowmani kihnust; *Neerutoruke e. tubulus on nefroni teine peamine osa, õhukeste seintega toruke, mis algab päsmasekihnust ja suubub koos teiste tuubulustega ühisesse kogunemistorukesse (tagasiimendumine). Kogupikkus ~2-6 cm. Kogu pikkuses voodertatud ühekihilise epiteeliga. Tulubusel on 3 osa: * glomeruluse läheduses on pronksimaalne väänline neerutoruke *Helene ling U-kujuline neerusäsisse suunduv (iga 7-s ulatub sügavale säsisse)
distaalne sirgtuubul, distaalne vääntuubul, kogumistorud ja juhad). Neerusäsi (medulla renis) koosneb neerupüramiididest (pyramides renales). Neerupüramiidid koos peal olevate kooreosadega mood. neerusagaraid (lobi renales). Neerusambad (columnae renales) on neerukoore osad, mis ulatuvad säsis püramiidide ümber. 62. Neerukehake Neerukehake (corpuscula renis) paikneb neeru koore osas. Kehakese keskel paikneb päsmake (glomerulus) ja kehakest ümbritseb Bowmani kapsel. Kapsli ja päsmakese vahele jääb kihnuvalendik, kuhu filtreeritakse esmane uriin. Päsmakese moodustavad verekapillaarid, mesangirakud ja ekstratsellulaarne mesangiaalmaatriks. Mesangiaalrakud on suured, ebakorrapäraste jätketega, osalevad fagotsütoosis ja säilitavad basaalmembraani ning kindlustavad glomerulaarse verevoolu. Päsmakese verekapillaaridel on väga paks GBM. GBM-le kinnituvad podotsüüdid. Neerukehakeses eristatakse soonpoolust ja tubulaarpoolust
Distaalsed tuubulid – Na+ vahetus K+ vastu aldosterooni kontrolli all Kogumistorukesed ja juhad – olulised uriini lõplikul kontsentreerimisel (koos säsis olevate sirgveresoontega) Kogumistorukese seina vooderdavad kaks rakuliiki: heledad rakud (enamik) ja tumedad e kiilrakud NEERUKEHAKE. GLOMERULAARNE BASAALNE MEMBRAAN. Ümara või ovaalse kujuga struktuurid, paiknevad koore osas, eristatakse soonpoolust ja tubulaarpoolust Neid ümbritseb Bowmani kapsel, kehakese keskel paikneb päsmake – kapsli ja päsmakese vahele jääb kihnu valendik, kuhu filtreeritakse esmane uriin Päsmakese moodustavad verekapillaarid (35-50), mesangiaalrakud ja ekstratsellulaarne mesangiaalmaatriks Mesangiaalrakud on suured ja ebakorrapäraste jätketega – osalevad fagotsütoosis, säilitavad basaalmembraani ja kindlustavad glomerulaarse verevoolu
· reguleerivad organismi veesisaldust · reguleerivad vere mineraalainete kontsentratsiooni ning happe ja leelise tasakaalu, seega ka organismi vedelike osmootset rõhku ja aktiivset reaktsiooni · sünteesivad ja eritavad mõningaid aineid · moodustavad ühendeid, mis mõjuvad aktiivselt veresoonte toonusele. Uriini tekkimise esimeses faasis väljub filtratsiooni tulemusena päsmakese kapillaarides esmasuriin, mis koguneb Bowmani kihnu õõnde. Edasi läbib esmasuriin neerutorukeste ja Henle lingu süsteemi, kus toimub vee, glükoosi, ioonide ja mõningate teiste ainete tagasiimendumine ning lõpliku uriini tekkimine. Esmasuriin sisaldab kõiki vereplasma koostises leiduvaid aineid peale valkude. Uriin tekib ainult siis, kui vererõhk veresoonte päsmakese kapillaarides on kõrgem kui 30-35 mmHg. Ööpäevas moodustub ligikaudu 100 l esmasuriini. Vee suure tagasiimendumise tulemusena neerukanalites
veresoontest kapsli e kihnu õõnde. Kihnu õõs jääb kihnu e kapsli sisemise ja välimise lestme vahele. Uriin erineb vere poolest selle tõttu, et ei sisalda vormelemente (punalibled, valgelibled, erütrotsüüdid). Filtratsiooni rõhk(F) : F= A-(B+C) 25=70-(30+15) A vere rõhk päsmakese veresoontes (inimesel on see u 70mmHg) neerupuudulikkus tekib, kui rõhk alla 60 mmHg. Glomeerul veresoonte päsmake ja Bowmani kapsel kokku B vereplasma valkude rõhk e onkootne rõhk (normaalselt u 25-30 mmHg) - neerupuudulikkus tekib, kui rõhk üle 30 mmHg C vedeliku rõhk kihnuõõnes e hüdrostaatiline rõhk (normaalselt u 15 mmHg) neerupuudulikkus tekib, kui rõhk üle 15 mmHg. Kui filtratsiooni rühk langeb alla 15 mmHg, siis uriini teke lakkab. Filtratsioon ei ole võimalik (nt. kui vererõhk langeb väga madalale). Esmast uriini tekib ööpäevas 150-180 liitrit, aga lõplikku 1,5 liitrit. 2
organismist - võtavad osa happelis-leelise tasakaalu tagamisest – neil on võime organismist välja viia mittelenduvaid happeid - võtavad osa osmootse rõhu püsivuse tagamisest - võtavad osa organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist - sünteesivad regulaatoraineid Esmas- ja lõpliku uriini teke. Esmasuriin – Ultrafiltratsioon: neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ning Bowmani kapsli seinast moodustunud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgud, kuna need on selleks liiga suure molekulmassiga. Tekkinud ultrafiltraat, mis on koostiselt valguvaba, satub neerukehakese kihnu valendikku. Ööpäevas läbib neerusid umbes 1440 l verd, sellest umbes 800 l on vereplasma, millest läbi filtri läheb umbes 1/5, seega moodustub ööpäevas esmasuriini umbes 160 liitrit.
eemaldamine organismist võtavad osa happelis-leelise tasakaalu tagamisest – neil on võime organismist välja viia mittelenduvaid happeid võtavad osa osmootse rõhu püsivuse tagamisest võtavad osa organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist sünteesivad regulaatoraineid Esmas- ja lõpliku uriini teke. Esmasuriin – Ultrafiltratsioon: neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ning Bowmani kapsli seinast moodustunud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgud, kuna need on selleks liiga suure molekulmassiga. Tekkinud ultrafiltraat, mis on koostiselt valguvaba, satub neerukehakese kihnu valendikku. Ööpäevas läbib neerusid umbes 1440 l verd, sellest umbes 800 l on vereplasma, millest läbi filtri läheb umbes 1/5, seega moodustub ööpäevas esmasuriini umbes 160 liitrit.
annaabi.ee 
